Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
6 aprill 2012<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong><br />
Algatatakse Rail Balticu<br />
trassi asukoha planeering<br />
Valitsus kiitis 12. aprillil heaks<br />
eelnõu, mille kohaselt algatatakse<br />
Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas<br />
planeering Rail Balticu<br />
raudteetrassi koridori asukoha<br />
määramiseks.<br />
Maakonnaplaneeringute koostamise<br />
käigus tuleb välja töötada võimalike<br />
konfliktalade ja huvide tasakaalustatud<br />
planeeringulahendus. Seda<br />
tuleb teha avatud menetlusena huvigruppide<br />
ulatusliku kaasamise teel,<br />
teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.<br />
Kõigi kolme maavalitsuse, kohalike<br />
omavalitsuste, kodanike ja<br />
keskkonnaspetsialistide koostöös<br />
tuleb leida riigi kui terviku arengu<br />
huvides sobivaim planeeringulahendus<br />
trassi asukohavaliku kohta,<br />
edastab büroo.<br />
Harju, Rapla ja Pärnu maavane-<br />
male tehakse ülesandeks algatada<br />
planeeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine. Eelnõu näeb<br />
ette, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium<br />
(MKM) ning nimetatud<br />
maavanemad sõlmivad<br />
planeeringu koostamiseks, rahastamiseks<br />
ning ülesannete jaotamiseks<br />
koostöökokkulepe hiljemalt<br />
30. maiks.<br />
Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõjude<br />
strateegilist hindamist on<br />
kavas rahastada riigieelarvest ja<br />
Euroopa Liidu abitoel.<br />
Rail Balticu trassi koridori asukoha<br />
määramiseks vajalike maakonnaplaneeringute<br />
koostamist korraldavad<br />
Pärnu, Rapla ja Harju maavalitsus.<br />
Tegevuste koordineerimiseks<br />
moodustatakse MKM-i juurde juhtkomitee,<br />
kuhu kuuluvad MKM-i, sise-<br />
ja keskkonnaministeeriumi esin-<br />
Rail Baltic peab ennast ise majandama<br />
Tartus Tehnikakõrgkooli korraldusel<br />
4. aprillil peetud logistikakonverentsil<br />
oli teemaks Rail<br />
Baltic ja selle tasuvus.<br />
Kui 60–85 protsenti Rail Balticu<br />
raudteeliini ehitusmaksumusest<br />
saab katta Euroopa Liidu toetusrahaga,<br />
siis raudtee käigushoidmine<br />
jääb riikide endi mureks.<br />
Kuigi Rail Balticu tasuvusuuringus<br />
on prognoositud raudteetrassile kaubamahtusid,<br />
mis muudavad raudtee<br />
rajamise tasuvaks, on raudteejuhid<br />
skeptilised, et nii suured kaubamahud<br />
hakkavad Rail Balticu trassil liikuma.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Raudtee</strong> juhatuse esimehe<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministri<br />
Juhan Partsi sõnul<br />
on Poola valmis investeerima Rail<br />
Balticu raudteeühendusse alates<br />
Leedu piirist kuni Varssavini.<br />
Poola transpordiminister Slawomir<br />
Nowak kinnitas ministeeriumi teatel,<br />
Kaido Simmermanni sõnul pole Rail<br />
Balticu projekt ilma kaubaveota elujõuline,<br />
sest 4000 reisijat päevas ei<br />
ole realistlik. „Meil oleks vaja seitsekaheksa<br />
rongi päevas, mis liiguks<br />
kaubaga edasi-tagasi. See oleks minimaalne<br />
liiklus, mida oleks vaja, et<br />
kulusid katta,“ selgitas ta.<br />
Simmermanni sõnul on juba praegu<br />
soomlastel huvi suurte kaubakoguste<br />
vedamise vastu.<br />
Kui Simmermanni sõnul on ainus<br />
Rail Balticu ehitamist takistav oht<br />
rahapuudus ja muud küsimused on<br />
juba lahendamisel või lahendatud,<br />
siis transiidiekspert Raivo Vare nii<br />
optimistlik pole. ”Me rääkisime, et<br />
Poola on valmis investeerima raudteesse<br />
et hiljemalt aastal 2020 saab sõita<br />
Leedu-Poola piirilt Varssavini kiirusega<br />
kuni 160 kilomeetrit tunnis.<br />
”Poola tugev huvi Rail Balticu vastu<br />
näitab, et see pole ainult kolme<br />
Balti riigi omavaheline projekt, vaid<br />
kaasab ka Soomet, Poolat ning Eu-<br />
dajad ning Harju, Rapla ja Pärnu<br />
maavanem.<br />
Valitsuskabineti 2011. aasta 22.<br />
septembril nõupidamisel otsustati,<br />
et <strong>Eesti</strong> piires keskendub Rail Balticu<br />
raudteeliini edasine arendustöö<br />
Tallinna–Pärnu–Riia otsetrassile.<br />
MKM-ile, siseministeeriumile ja<br />
teistele pädevatele asutustele tehti<br />
ülesandeks korraldada Rail Balticu<br />
raudteeliini teemaplaneeringud <strong>Eesti</strong><br />
territooriumil ning töötada välja<br />
koordineerimismehhanism Läti ja<br />
Leedu pädevate asutustega.<br />
Eelmise aasta 7. detsembril allkirjastasid<br />
<strong>Eesti</strong>, Läti ja Leedu transpordiminister<br />
Rail Balticu edasise<br />
arendamise kohta ühiste kavatsuste<br />
protokolli, mis muuhulgas näeb<br />
ette planeeringute algatamise neis<br />
riikides Tallinna–Pärnu–Riia otsetrassil.<br />
soomlastel on huvi, aga sealsamas<br />
võib olla ka tehnilisi probleeme, miks<br />
ei tule kaup sellele teele ja võib-olla<br />
on vaja riikide abi,” selgitas ta.<br />
Läti raudtee presidendi Ugis Magonise<br />
selgitusel on kaubamahtude<br />
raudteele toomiseks mitu võimalust.<br />
Üks lihtsam meetod on ära keelata<br />
kaubavedu maanteel ning sunniviisi<br />
kõik kaubad suunata raudteele,<br />
mis on keskkonnasõbralikum ja efektiivsem.<br />
Tema sõnul on vaja esitada küsimus<br />
ka ministritele, kas tulevikus on<br />
olemas maksumeetmed, mis soodustaksid<br />
kaupade maanteedelt raudteedele<br />
üleviimist.<br />
roopa Komisjoni,” ütles Parts, kes<br />
kohtus 12. märtsil Varssavis nelja<br />
Poola ministriga. Parts ütles ministeeriumi<br />
teates, et Poola on üha rohkem<br />
<strong>Eesti</strong>le sild Lääne-Euroopasse<br />
nii elektri- ja gaasiühenduste kui ka<br />
raudteetranspordi vallas.
Change language