Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
eede, 24. oktoober linnaleht toimetaja Merike Kungla merike.kungla@linnaleht.ee kolm linna<br />
9<br />
Kuidas pöörleb maailm leitud laste ümber?<br />
ÜHISKOND<br />
Paari nädala tagune<br />
leidlapse lugu pani mitmedki<br />
me kaaskodanikud<br />
ilmselt esmakordselt elus<br />
mõtlema sellele, kuidas<br />
niisugustel puhkudel<br />
käituda. Aga kuidas siis<br />
peaks?<br />
Lapsukese leidmisest alates<br />
olid nii lastehaigla, linnavalitsuse<br />
kui ka lastekaitsjate telefonid<br />
päevi tulised, sest lisaks<br />
niisama ahastajatele tuli siit ja<br />
sealt kõikvõimalikke abipakkumisi.<br />
Ühed tahtsid minna<br />
haiglasse tüdrukule toitu ja<br />
riideid viima, teised olid valmis<br />
isegi viivitamatuks lapsendamiseks.<br />
Ilmselt oli solvujaidki,<br />
kui vastuseks kosteti,<br />
et aitäh küll, kuid hetkel pole<br />
abi vaja, sest kõik instantsid,<br />
kes selleks kutsutud ja seatud,<br />
on asja kallal ametis ja protseduurid<br />
on paigas.<br />
Alljärgnevalt joonistame<br />
välja pildi, mis ja kuidas<br />
siis Eesti riigis ühe vanemliku<br />
hoolitsuseta jäänud lapse<br />
ümber toimub.<br />
Politsei<br />
Kui keegi on leidnud kuskilt<br />
kahtlase ja üksi jäetud lapse,<br />
siis helistab ta ilmselt hädaabinumbrile<br />
110 ja hoiab olukorral<br />
politsei saabumiseni silma<br />
peal. Kui helistaja sõnul on<br />
lapsel ka silmanähtavaid terviseprobleeme,<br />
siis saadetakse<br />
välja kiirabiauto.<br />
“Kohapeal hinnatakse lapse<br />
olukorda ja vajadusel, kui laps<br />
on näiteks alajahtunud või tal<br />
on märke väärkohtlemisest,<br />
läheb ta edasi lastehaiglasse.<br />
Kui tervisega tundub kõik<br />
olevat korras, viiakse ta edasi<br />
turvakodusse,” selgitab Põhja<br />
prefektuuri kommunikatsioonibüroo<br />
juht Harrys Puusepp<br />
ning lisab, et esmalt ongi olulisim<br />
tagada, et laps jõuaks turvalisse<br />
paika ja spetsialistide<br />
hoole alla.<br />
Samal ajal asub politsei välja<br />
selgitama, kellega on tegu, kes<br />
on lapse vanemad ning mis ja<br />
miks on toimunud. “Vajadusel<br />
kaasame otsingutesse ka meedia,<br />
et appi saaksid tulla inimesed,<br />
kes asjast midagi teavad,”<br />
jätkab Puusepp, viidates<br />
hiljutisele juhtumile, kus leitud<br />
laps ise ei lausunud musta<br />
ega valget.<br />
“Edasi jääb politsei selgitada,<br />
kas toimunud loos on<br />
olnud kuriteo tunnuseid. Sel<br />
juhul asume asjaga tegelema<br />
juba koostöös prokuratuuriga<br />
ja asi läheb vajadusel edasi<br />
kohtusse. Kui toimunu jääb<br />
väärteo raamidesse, menetleb<br />
seda politsei ise, ning kui lool<br />
on n-ö hea lõpp ja pere saab<br />
jälle kokku, siis lõpeb see juhtum<br />
meie jaoks siinkohal,” räägib<br />
Puusepp.<br />
Kohalik omavalitsus<br />
Vastutus leitud lapsega edasi<br />
tegelda on sellel kohalikul<br />
omavalitsusel, mille haldusterritooriumilt<br />
ta leiti. Ilmselt<br />
jääb laps nüüd vähemalt<br />
mõneks ajaks seal asuvasse<br />
turvakodusse ja tema küsimusega<br />
hakkavad tegelema<br />
sotsiaaltöötaja(d) ning lastekaitsespetsialist(id).<br />
Kui selgub,<br />
et lapse elukoht asus<br />
mõnes teises vallas või linnas,<br />
peaks asi liikuma sobival hetkel<br />
edasi sinna.<br />
“Kui lapse päritolu ja vanemad<br />
aga ei tulegi välja, siis<br />
pöördub kohalik omavalitsus<br />
perekonnaseisuosakonda, et<br />
koostada lapsele uus sünniakt<br />
ja anda nimi, vanuse määravad<br />
Õnnitleme Teid<br />
meie 15. sünnipäeva puhul<br />
juubelihindadega!<br />
TALLINN<br />
TARTU<br />
PÄRNU<br />
RAKVERE<br />
KOHALIK<br />
OMA-<br />
VALITSUS<br />
siis arstid. See kõik peab toimuma<br />
ühe kuu jooksul pärast<br />
leidmist,” räägib Tallinna sotsiaal-<br />
ja tervishoiuosakonna<br />
peaspetsialist Lea Möll.<br />
Endine kodu<br />
“Kui lapse isik ja vanemad<br />
õnnestub kindlaks teha, hakkame<br />
lahkama, mis täpselt juhtus<br />
ning kas on mõeldav, et peret<br />
Valdeku 132<br />
Sõle 60<br />
Võru 3<br />
Suur-Jõe 60<br />
Lai 15<br />
tel 659 9230<br />
tel 662 4050<br />
tel 742 7537<br />
tel 442 0400<br />
tel 32 23786<br />
LAPSE SENINE<br />
PERE<br />
HOOLDUSPERE<br />
VÕI<br />
ASENDUSKODU<br />
UUS PERE<br />
saab abistada ja seejärel lapse<br />
neile tagasi anda. Kui seda ei<br />
peeta võimalikuks või otstarbekaks,<br />
tehakse otsus laps teda<br />
hüljanud või hooletusse jätnud<br />
vanematest eraldada kas ajutiselt,<br />
jättes vanemlikud õigused<br />
neile alles, või kohtu teel<br />
vanemlike õiguste äravõtmise<br />
kaudu,” lisab ta.<br />
Kui otsus on, et laps läheb<br />
plastmerk@plastmerk.ee<br />
tartu@plastmerk.ee<br />
parnu@plastmerk.ee<br />
ivar@klaasmerk.ee<br />
LEITUD LAPS<br />
POLITSEI<br />
tagasi oma perekonda, paneb<br />
kohalik omavalitsus kokku n-ö<br />
tugivõrgustiku (sotsiaaltöötaja,<br />
lastekaitsespetsialist, psühholoog,<br />
kooli ja politsei esindaja<br />
jne), kes hakkab perega tegelema<br />
ja toimuval silma peal hoidma.<br />
Vajaduse korral vaadatakse<br />
otsus mõne aja pärast üle.<br />
Uus kodu<br />
Kui kohalik omavalitsus<br />
võtab vastu otsuse, et last ei<br />
saa senisesse perre tagasi anda,<br />
hakatakse otsima võimalust<br />
tema paigutamiseks hooldusperre<br />
(sellisel juhul kasvatab<br />
last omavalitsusega sõlmitud<br />
hoolduslepingu alusel<br />
uus pere, kellel pole aga lapse<br />
esindamise õigust ja kõik last<br />
puudutavad olulised otsused<br />
võtab vastu omavalitsus) või<br />
eestkostele (eestkoste õiguse<br />
määrab kohus ja sel juhul saab<br />
uus pere ka lapse esindamise<br />
õiguse, kuigi lapse bioloogilised<br />
vanemad on endised).<br />
Kolmas võimalus on paigutada<br />
laps elama asenduskodus-<br />
KIIRABI<br />
KOHUS<br />
LASTEHAIGLA<br />
Mida öelda lõpetuseks?<br />
TURVAKODU<br />
se ehk lastekodusse, aga seda<br />
tehakse tänapäeval vaid siis,<br />
kui kodusemaid võimalusi ei<br />
suudeta leida.<br />
Ka kõikidel nendel puhkudel<br />
jääb oluline roll kohaliku omavalitsuse<br />
juurde loodud spetsialistidest<br />
tugivõrgustikule,<br />
kes peaks last ja temaga tegelevat<br />
kodu toetama ja abistama.<br />
Kui lapse bioloogilistelt<br />
vanematelt on põhjendatud ja<br />
võimalik vanemlikud õigused<br />
ära võtta, saavad uued vanemad<br />
lapse lapsendada. “Kuna<br />
lapsendada tahtjaid on aga<br />
Eestis väga palju, on igas maakonnas<br />
nimekirjad inimestest,<br />
kellega on juba põhjalikult<br />
tegeldud, kelle tausta on uuritud<br />
ja kes on võimalikuks lapsendamiseks<br />
ette valmistatud.<br />
Kui nüüd mõni laps endale uut<br />
peret vajab, siis ilmselt eelistatakse<br />
neid inimesi, kes juba<br />
mõnda aega sellist võimalust<br />
ootavad,” selgitab Möll ja lisab:<br />
“Kuid igal juhul lähtutakse alati<br />
eeskätt lapsest – lapsele valitakse<br />
peret, mitte perele last.”<br />
Nüüd tuleb hinge kinni pidada ja loota, et jagub õnne ja et<br />
kõik lapsega tegelema juhtuvad spetsialistid on targad, hoolivad<br />
ja vastutustundlikud. Ja et omavalitsus, kes lapsega tegeleb,<br />
ei oleks nii väike, et seal korraliku tugivõrgustiku jaoks inimesi<br />
ei leidugi, või vastupidi – nii laialivalguv ja formaalne, et pisike<br />
ilmakodanik mõne prao vahele ära kaob. Päris raske on teha<br />
vahet ka sellel, kas lapse jaoks on parem tema bioloogiline pere<br />
(mida praegune hoolekandeloogika absoluutselt viimase hetkeni<br />
eelistab) või üleskasvamine uute vanemate juures (mis ei<br />
pruugi ka alati minna probleemitult).<br />
Mis oleks siis lapsele parim – ainus hea variant on, kui tema<br />
vanemad teda mitte iialgi ära ei kaotaks! Ning kui riik, omavalitsus<br />
ja niisama head inimesed toetaksid kõiki abivajajaid ja<br />
tulevasi hättasattujaid juba enne, kui asjad hulluks lähevad.<br />
Tiina Kangro<br />
Joonis: Oleg Tereštšenkov
Change language