konspekt - Tartu Ülikool
konspekt - Tartu Ülikool
konspekt - Tartu Ülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
¯ Operatsioonisüsteemi tuuma teenused: meil peab olema igas arvutis tuum,<br />
mis esitab meile kõige põhilisemad ressursid ja teenused ja kaitseb riistvara<br />
soovimatu juurdepääsu eest. See ideoloogia viis ka mikrokernelite<br />
loomisele.<br />
¯ Avatud teenused: toovad hajussüsteemi programmeerimisvahendid rakendusprogrammides<br />
kasutamiseks piisavalt kõrgele tasemele. Tuuma ja avatud<br />
teenuseid eristatakse, kuna me ei saa muuta tuuma avatuks. Avatud teenuste<br />
eesmärk on luua stabiilne juurdepääs madala taseme ressurssidele.<br />
¯ Toetus hajusale programmeerimisele: hajusa programmeerimise toega realiseeritakse<br />
programmeerimise keele laiendused, mida programm kasutab<br />
töö ajal.<br />
3.4 Töökoormuse jagamine<br />
Tsentraliseeritud süsteemis on kõik protsessori ja mäluga seotud ressursid kasutatavad<br />
vastavalt hetke töökoormusele. Lihtsas hajussüsteemis piirab tööjaama<br />
protsessori võimsus ja mälumaht ülesande suuruse, mida kasutaja saab sooritada.<br />
Sellist lihtsat arhitektuurimudelit nimetame edaspidi tööjaam-server mudeliks.<br />
Ilmne on, et lihtne tööjaam-server mudel ei võimalda meil efektiivset ressursside<br />
kasutamist.<br />
Esimene täiustus tööjaam-server mudelile on protsessor-lao mudel. Teine täiustus<br />
on tarkvaraline tugi võimaldamaks tööde jooksutamiseks kasutada vabu tööjaamu.<br />
Ja lõpuks on jagatava mäluga multiprotsessor masinad, mis sobivad kasutamiseks<br />
mõlemas mudelis.<br />
3.4.1 Protsessor-lao mudel<br />
Protsessor-lao mudelis on lisaks tööjaamade süsteemile kaasatud nn. protsessorite<br />
laod, mis kujutavad endast lihtsat protsessori, mälu ja võrguliidesega varustatud<br />
arvutite kogumit.<br />
3.4.2 Vabade tööjaamade kasutamine<br />
Enamasti on vabade tööjaamade kasutamine realiseeritud nn uss programmidega,<br />
mis valib vaba masina ja käivitab seal mingi töö, mis lõpetatakse niipea, kui kasutaja<br />
soovib oma tööjaama kasutada. Edasiarendused hõlmavad ka protsesside<br />
migratsiooni, mis võimaldab meil tööd katkestamata tõsta protsesse teise masinasse,<br />
kui tööjaama koormus kasvab.<br />
31<br />
3.5 Kooskõla tagamine<br />
Tähtsamad kooskõla tüübid on järgnevad.<br />
¯ Uuenduste kooskõla. Andmete uuendamine peab olema atomaarne, teatud<br />
hulk antud protsessi poolt sooritatud muutusi peavad olema nähtavad teistele<br />
protsessidele ühe operatsioonina.<br />
¯ Replikatsiooni kooskõla. Andmetest koopiate tegemisel peab olema tagatud<br />
andmete originaalkomplekti muutuste levimine koopiatesse.<br />
¯ Puhverduse kooskõla. Aegunud (stale) andmete probleem. Analoogne replikatsiooni<br />
kooskõlaga, lahendused samad, aga on ka spetsiifilisi lahendusi.<br />
¯ Katkestuste kooskõla. Kui tsentraliseeritud arvutisüsteemis toimub katkestus,<br />
siis on sellest mõjutatud (katkestatud) kõik protsessid. Hajussüsteemis<br />
on katkestuse korral mõjutatud ainult osa protsesse, mis omakorda toob kaasa<br />
erinevaid katkestuste moode.<br />
¯ Kella kooskõla. Paljud rakendused sõltuvad oma töös nn. ajatemplitest.<br />
¯ Kasutajaliidese kooskõla. Meid huvitavad probleemid on peamiselt seotud<br />
jõudlusega – süsteem peab reageerima kasutaja tegevusele piisavalt kiiresti.<br />
32