konspekt - Tartu Ülikool
konspekt - Tartu Ülikool
konspekt - Tartu Ülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Konkreetsed turvapoliitikad on paratamatult keskkonnaspetsiifilised. Kommertspanga<br />
või suure organisatsiooni nõuded turvalisusele ning nende nõuete täitmiseks<br />
vajalikud vahendid erinevad väikefirma vastavatest probleemidest.<br />
Turvakriitiliste süsteemide omanikud ja kasutajad peavad olema kindlad, et<br />
antud turvamehhanismid tagavad defineeritud turvapoliitika. Lisaks otsestele ohtudele<br />
- andmekaod ja riknemised, võidakse teha ka vihjeid süsteemi ebausaldatavuse<br />
kohta. Süsteemi omanik peab saama esitada vajalikud tõestused selliste<br />
väidete ebatõesuse kohta.<br />
Kuna meil ei ole ka täielikku nimekirja kõikvõimalik rünnete kohta, siis peavad<br />
olema ka meetodid, mis võimaldavad teostada süsteemi väärkasutust tuvastada<br />
võimaldavat auditit.<br />
Sõnastame uuesti võimalikud ohud turvalisusele hajussüsteemis.<br />
¯ Ohud, mis tulenevad avatud (kaitsmata) sidekanalitest.<br />
¯ Ründajad ei ole lihtsalt tuvastatavad. Peame eeldama, et me ei saa kedagi<br />
usaldada.<br />
¯ Turvameetmete realiseerimisel kasutatav tehnoloogia peab olema vastav laialt<br />
aktsepteeritud standarditele.<br />
Nüüd saame välja tuua kolm ülesannete klassi, mida tuleb arvestada teenuste<br />
realiseerimisel:<br />
¯ Tuleb kasutada turvalisi side meetodeid.<br />
¯ Kliendid ja serveid peavad kasutama “ära usalda kedagi” poliitikat; server<br />
ja klient peavad tõestama oma identiteeti.<br />
¯ Tuleb tagada päringute “värskus”.<br />
Oluline tehnoloogia seatud ülesannete lahendamisel on krüptograafia.<br />
13.4 Krüptograafia<br />
Krüptimisel moonutatakse (muudetakse) informatsiooni selliselt, et kolmandad<br />
pooled ei saa infot algsel kujul lugeda. Kasutatakse kahte põhilist skeemi: salajase<br />
võtme skeem ja avaliku võtme skeem.<br />
Edaspidi räägime suvalistest andmetest kui tekstist. Andmed, mida me soovime<br />
krüptograafia meetoditega kaitsta on avatekst. Krüptograafia meetodiga kaitstud<br />
(moonutatud) avatekst on krüptogramm. Krüptimine tähendab antud kontekstis<br />
mingi eeskirja abil avateksti teisendamist krüptogrammiks. Krüptogrammi saaja<br />
peab krüptogrammi avatekstiks tagasi teisendamiseks omama informatsiooni<br />
139<br />
krüptogrammi loomisel kasutatud eeskirjast ja lisainformatsiooni (võtit), kui avatekstiks<br />
teisendamise eeskiri seda nõuab. Olgu meil avateksti teade Å ja võti Ã.<br />
Teatele Å vastav võtmega à loodud krüptogramm olgu Å Ã . Kuna sama võtmega<br />
luuakse palju krüptogramme, siis on tarvilik, et võti oleks piisavalt turvatud.<br />
Samuti peab võti olema valitud piisavalt turvaline ja teda peab piisavalt tihti vahetama.<br />
Võtmete levitamisega tegeleb hajussüsteemis spetsiaalne teenus – võtmete<br />
levitamise teenus. Krüptogrammi loomisel kasutatav funktsioon võib olla avalik!<br />
13.4.1 Salajase võtme skeem<br />
Salajase võtme skeem on tegelikult kasutusel olnud juba sajandeid. Levinuim ja<br />
tuntuim hetkel kasutuses olev algoritm on DES. Salajase võtme skeemi kasutamist<br />
illustreerib joonis 13.1.<br />
Klient Server<br />
1. leia võti à 1. leia võti Ã<br />
2. Ã Å Å Ã 2. receive(Å Ã )<br />
3. send(Å Ã ) 3. Ã Å Ã Å<br />
Joonis 13.1: Salajase võtme skeemi kasutamine.<br />
Server ja klient peavad mõlemda kokku leppima võtmes Ã. Seejärel moodustab<br />
klient funktsiooni abil krüptogrammi ning saadab selle serverile. Server<br />
võtab teate vastu ning teisendab krüptogrammi tagasi avatekstiks. Avatekstist saadud<br />
teade täidetakse.<br />
DES Data Encryption Standard töötas välja IBM (1977). 64 biti pikkune tekstiblokk<br />
teisendatakse 56 biti pikkuse võtme vahendusel 64 biti pikkuseks krüptogrammiks.<br />
Teisendus toimub 16 raundiga. Kuna põhioperatsioonid on bitioperatsioonid,<br />
siis DES hea riistvaraliselt realiseerida. DES turvalisust ei loeta tänapäeva<br />
arvutusvõimsusi silmas pidades enam piisavaks.<br />
13.4.2 Avaliku võtme skeem<br />
Avaliku võtme skeem defineerib kaks võtit, salajase võtme ning avaliku võtme.<br />
Avalik ja salajane võti on omavahel matemaatiliselt seotud.<br />
Iga võimalik teateedastuse partner genereerib omale võtmepaari à à ,<br />
à hoitakse salajas, à tehakse kõigile kättesaadavaks. Meetod ise baseerub<br />
ühesuunalisel funktsioonil, mis defineerib võtmete à ja à vahelise seose, aga<br />
samas muudab väga raskeks à tuletamise võtmest à . Ühesuunaline funktsioon<br />
140
Change language