Juhend õpetajatele - Evolution MegaLab
Juhend õpetajatele - Evolution MegaLab
Juhend õpetajatele - Evolution MegaLab
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Juhend</strong> õpetajale<br />
Kust alata?<br />
Tutvuge internetilehega www.evolutionmegalab.org ja laadige alla ning printige välja 3 pdffaili::<br />
“Vaatlusjuhend”, kus on vaatlusmetoodika ja vööttigude määramisjuhend<br />
“Välitöö vaatlusleht”, see on välitöö protokoll praktiliseks tööks<br />
“<strong>Juhend</strong> koja värvuse ja vöötide hindamiseks”<br />
Seejärel:<br />
• Leidke oma klassile/vaatlusrühmale lühike kasutajanimi<br />
• Registreeruge kasutajanimega projekti kodulehel, jälgides instruktsioone<br />
• Tutvuge põhjalikult projekti kodulehega<br />
Vaatlusandmete sisestamisel tuleb igale Vaatlusele (st andmete kogum konkreetsel ajal ja<br />
konkreetses kohas) anda eraldi nimi. Võite teha nii palju vaatlusi, kui soovite. Nii võib oma<br />
vaatlus olla igal õpilasel või õpilastegrupil. Kui te andmeid kasutate pärast kodulehele<br />
sisestamist, on võimalik neid kasutajanime järgi sorteerida ning kõigi teie klassi õpilaste<br />
vaatlused sorteeritakse kokku.<br />
Mida saate teha?<br />
Vaatlusi ja saadud andmeid saab kasutada mitmel erineval moel. Valik on teie ja sõltub<br />
muuhulgas õpilaste vanusest. Siin on mõned soovitused.<br />
Muutlikkuse demonstratsioon<br />
Muutlikkus on loodusliku valikuprotsessi toormaterjal. Põhiline asi, mida iga vööttigude<br />
Cepaea vaatleja kindlasti märkab, on nende tigude äärmiselt suur värvuste ja mustrite<br />
mitmekesisus. Nooremate õpilaste jaoks on ainuüksi see tähelepanek väärtuslik sõnum, mida<br />
vaatlusest enda jaoks leida.<br />
Arutlused geneetikast<br />
Vööttigude värvus ja muster on määratud kolme geeni alleelide poolt:<br />
Koja värvuse määrab üks geen (selle alleelid):<br />
Pruun (CB) on dominant Roosa üle (CP), mis omakorda domineerib Kollase (CY) üle.<br />
Vöötide esinemine ja iseloom on määratud kahe geeni poolt:<br />
Üks geen määrab vöötide esinemise või puudumise. Vöötide puudumine (U) on dominantne<br />
ja esinemine retsessiivne (u) tunnus.<br />
Nimetatud kaks tunnust (koja värvus ja vöötide esinemine/puudumine) on aheldunud (st<br />
asuvad ühes kromosoomis).<br />
Teine geen kontrollib/pärsib 1., 2. 4. ja 5. vöödi avaldumist, andes ühe keerme keskel asuva<br />
vöödiga variandi (M). Ühe vöödi esinemine on dominantne viie vöödiga (”mitme vöödiga”)<br />
vormi suhtes (m).<br />
SUPPORTED BY:
Kasutades seda informatsiooni ja teades, et vöötteod on diploidsed, saavad õpilased kirjutada<br />
oma vaatlusel leitud tigude võimalikud genotüübid. Täpseid genotüüpide sagedusi ei ole aga<br />
võimalik selle alusel leida, kuna dominantse geenialleeli olemasolu annab fenotüübiliselt<br />
sarnase tulemuse mitme variandi puhul. Näiteks nii UU kui Uu genotüüp annab ühe vöödiga<br />
koja.<br />
Siin esitatud geenialleelide tähistused on lihtsustatud, erinedes geneetika põhjalikumas<br />
tutvustavas kirjelduses antust, mida kasutatakse teadusuuringutes.<br />
Uurige kohastumusi<br />
Varem arvati, et vööttigude kojamuster ja värvus ei oma kohastumuslikku iseloomu ja ei ole<br />
valikulise tähtsusega, kuid nüüdseks on selge, et koja muster mõjutab tigude varjeomadusi<br />
rästaste eest peitumisel ning samuti tigude kehatemperatuuri.<br />
Arutlege, kuidas võiks ülalnimetatud kaks valikutegurit (rästad ja temperatuur) mõjutada<br />
erinevate kojamustrite variantide levikut ja sagedust.<br />
Paluge õpilastel püstitada hüpotees, mida oleks võimalik vaatluste käigus kontrollida.<br />
Kuidas võiks erinevate variantide sagedus muutuda rästaste arvukuse suurel langemisel või<br />
kliima soojemaks muutumisel?<br />
Kuidas võiks teiste lindude ja siilide (kes ka vööttigusid söövad) arvukus mõjutada vööttigude<br />
erinevate kojamustrite sagedust?<br />
Andmeid laulurästa arvukuse muutuste kohta leiate internetilehelt:<br />
http://www.bto.org<br />
Uurige vööttigude ökoloogiat<br />
Millistes elupaikades vöötteod elavad? Miks? Mida nad söövad? Milliseid teisi like elab samas<br />
elupaigas ja millised võivad olla nende omavahelised suhted (näiteks konkurents, kisklus<br />
jne)?<br />
Laadige alla ja analüüsige vaatluste andmeid<br />
Andmekasutuslehelt projekti kodulehel saate alla laadida valitud ja sorteeritud andmeid.<br />
Allalaaditavad andmed on csv-formaadis tabelandmed ning on avatavad<br />
andmetöötlusprogrammidega (Exel, Accsess jt).<br />
Õpilased saavad andmeid sorteerida erinevate andmeväljade kaupa sõltuvalt sellest, millisele<br />
küsimusele vastust püütakse leida. Andmeväljad on järgmised:<br />
Kasutajanimi<br />
Vaatluse nimi<br />
Märkus<br />
Elupaik<br />
Laiuskraad<br />
Pikkuskraad<br />
Vaatluse aeg<br />
SUPPORTED BY:<br />
Liiginimi<br />
Ladina keelne liiginimi<br />
Kokku<br />
Roosa vöötideta<br />
Roosa 1 vöödiga<br />
Roosa mitme vöödiga<br />
Kollane vöötideta<br />
Kollane 1 vöödiga<br />
Kollane mitme vöödiga<br />
Pruun vöötideta<br />
Pruun 1 vöödiga<br />
Pruun mitme vöödiga
Change language