ettekande slaidid - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond

Indrek Reiland – Mis on Filosoofia? 16. juuni 2007
Ideaalkeele traditsioon: Frege, Russell, Wittgenstein, Carnap jt.
loogilised positivistid, Quine, Goodman
(1) Teaduse filosoofiline uurimine ning ühendteaduse loomine.
(2) Teaduse ja tavamõtlemise probleemsete mõistete
taandamine millelegi, mida antud filosoof pidas ontoloogiliselt
mitteproblemaatiliseks.
(3) Ideaalse keele loomine ja filosoofiaprobleemide lahendamine
eksplikatsioonide abil.
! "# $ % &
Ryle: “…filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab
tavakeele mõistelist geograafiat.” “The Theory of Meaning”, 1957
Strawson: On olemas hulk kõigile ühiseid mõisteid, mis jäävad ajas
muutumatuks, nagu näiteks: samasus, reaalsus, tõde, teadmine,
tähendus, taju, seletus, olemasolu, aeg, tegu, vastutus.
Me suudame neid kasutada, kuid ei tea nende rakendamise
piisavaid ja tarvilikke tingimusi. Selline teadmine on aga sageli
vajalik.
Strawson: “…filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie
tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja
rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda
eksplitsiitselt sõnastada.” Analysis and Metaphysics, 1992
Esimene osa:
Kirjeldan lühidalt nelja positiivset filosoofiakontseptsiooni…
Teine osa:
Visandan filosoofiamõistmise, mis võimaldab meil:
(1) näha kõiki esimeses osas käsitletud
filosoofiakontseptsioone täitmas ühe projekti erinevaid
osi;
(2) mõista keskset osa kaasaegsest filosoofiast.
Berkeley: “I side in all things with the Mob.”
“Philosophical Commentaries”
G. E. Moore ning Oxfordi tavakeele
koolkonnaga seotud filosoofid nagu näiteks
Gilbert Ryle, John L. Austin, Paul Grice ja
Peter Strawson.
' (
Wittgensteini jaoks on filosoofia “võitlus nõiduslummusega, millesse meie
aru meie keele mõjul satub“. (#109)
Filosoofia eesmärgiks on “näidata kärbsele teed välja kärbsepudelist“ (#
309).
Seda tehes “…filosoof ravib küsimust kui haigust“ (# 255), “suunates sõnad
metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ (#116) ning
“kogudes meelespeasid kindlate eesmärkide tarvis“ (#127).
Filosoofia tulemuseks on “ühe või teise mõttetuse paljastamine, nagu ka
nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele
piire“ (#119).
Tänapäeval võib Wittgensteini metafilosoofilise kontseptsiooni toetajateks
pidada John McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi.
)
1

Indrek Reiland – Mis on Filosoofia? 16. juuni 2007
*
Metafilosoofiline naturalism on vaade, mis näeb filosoofiat
samasena teadusega ning välistab igasuguse a priori teadmise
võimalikkuse.
Filosoofia eesmärgina nähakse sünteetilise teadmise saamist
loodusliku maailma kohta. Filosoofia ei uuri naturalistide järgi
mitte teadmise mõistet, vaid teadmist ennast kui robustset
looduslikku fenomeni. Samuti on eesmärgiks uurida headust ja
õiglust, intentsionaalsust ning teadvust kui looduslikke nähtusi.
Tänapäeval võib sellist naturalismi seostada Hilary Kornblithi,
David Papineau, Jerry Fodori, Michael Devitti, Peter Railtoni,
Brian Leiteri, Michael Bishopi jpt. nimedega.
Moore:
, -.-
“Anda üldine kirjeldus tervest Universumist, mõeldes
selle üle, milliseid asju me teame seal kindlasti
olevat, kaaludes, kui tõenäoline on, et seal on teisi
asju, mida me ei tea seal olevat, ja selgitades nende
asjade vahelisi suhteid.”
Some Main Problems of Philosophy, 1953
. ,
Filosoofia (igavene?) Eesmärk:
Anda üldine ning terviklik kirjeldus maailmast
ning inimese kui tajuva, mõtleva, kõneleva,
tegutseva, … olendi kohast selles.
+ (
(1) Filosoofia kui meta-teadus:
Ideaalkeele koolkond: Russell, Carnap jt. LP, Quine, Goodman
(2) Filosoofia kui tavamõtlemise analüüs:
Tavakeele koolkond, eriti Strawson
(3) Filosoofia kui teraapia:
Wittgenstein ning tänapäeval McDowell, Horwich, Stroud
(4) Filosoofia kui teadus:
Filosoofiline naturalism: Kornblith, Papineau, Fodor, Devitt, Leiter
Sellars:
, ) %
“Abstraktselt formuleerituna on filosoofia eesmärgiks
mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas
mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige
laiemas mõttes.“
“Philosophy and the Scientific Image of Man”, 1962
2

Indrek Reiland – Mis on Filosoofia? 16. juuni 2007
/ 0
Tegu ei ole pelgalt teoreetilise ettevõtmisega!
Filosoofiline mõtlemine saab oma impulsi sageli
erinevatest tavaelus tekkivatest küsimustest,
probleemidest, mõistatustest, segadustest.
Süstemaatilise visiooni poole inimesest maailmas
püüeldakse sageli just seetõttu, et sellest nii
individuaalses kui sotsiaalses praktilises arutlemises
ning tegutsemises lähtuda.
/ , , 0
/ (
Wilfrid Sellars: Ilmnev Pilt vs Teaduslik Pilt
Kaasaegsed filosoofiaprobleemid on mõistetavad
ilmneva ja teadusliku pildi dialektikas.
Philip Pettit: Ilmnev Pilt vs Intellektuaalne Pilt
Kõigi aegade filosoofiaprobleemid on mõistetavad
ilmneva ning tolle ajastu intellektuaalse pildi
dialektikas.
$ !
(1) Uskumus, et eksisteerin mina ise kui elav inimene; et
eksisteerib välismaailm ning selles on mitmeid objekte ja teisi
inimesi, kellega olen oma elu jooksul kokku puutunud; et on
mitmeid asju, mida välismaailma ja teiste inimeste kohta teame
jne (G. E. Moore).
(2) Maailma tajumine ajas ja ruumis ning aja ja ruumiga
seonduvad mõisted (I. Kant, P. F. Strawson).
(3) Objektide tajumine värvilisena, kindla kuju ja suurusega ning
üksteise suhtes suhestatult; värvi kui sellise, kuju, suuruse ja
erinevate suhete nagu suurem kui, pikem kui jne mõisted.
(4) Induktiivne järeldamine ning põhjuslike seoste eeldamine;
põhjuslikkuse mõiste (D. Hume).
1 ( 0
Ihalus sellise süstemaatilise visiooni või tervikliku
kirjelduse järele on see, mille pärast inimesed
hakkavad tegelema filosoofia ning mitte millegi
muuga.
Selline ihalus on keskne ka tänapäeva filosoofias,
mis on palju optimistlikum kui 20. sajandi filosoofia.
Filosoofia vääribki oma nime philos sophia just selle
ihaluse tõttu: soovi tõttu tabada tarkust, näha kuidas
asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad
kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes.
2 /
Hume: “Kui minu käest siinkohal küsitaks…. et kas
olen tõesti üks neist skeptikuist, kes leiab, et kõik on
ebakindel… siis vastaksin, et see küsimus on täiesti
ülemäärane, kuna ei mina ega ka ükski teine isik ei
ole kunagi siiralt ja järjekindlalt sellel arvamusel.“
A Treatise of Human Nature, 1739-40
Kierkegaard: “…suhetes oma süsteemidesse on
enamik süstematiseerijaid kui mees, kes ehitab
hiiglasliku lossi ning elab ise selle kõrval asuvas
hurtsikus; nad ei ela omaenda üüratutes
süstemaatilistes ehitistes.“ Päevikud
$ !
(5) Enda käsitlemine agendina: tegutseva olendina, kes on
võimeline praktiliseks arutlemiseks ning valikute tegemiseks.
(6) Reaktiivsed hoiakud vastusena teiste isikute ning enda
tegudele: põlgus, hukkamõist ning süütunne (P. F. Strawson).
(7) Normatiivsed väited: A peaks tegema x; A teeks õigesti kui ta
teeb x; on hea, et A tegi x jne.
(8) Indeksikaalse sisuga (sisaldab mõisteid nagu mina, praegu,
siin) uskumuste omamine (J. Perry).
3

Indrek Reiland – Mis on Filosoofia? 16. juuni 2007
/
Teaduses postuleeritakse tajumatuid entiteete
tajutavate objektide käitumise seletamiseks ja
ennustamiseks ilmnevas maailmas. Selle pildi
seletuslik jõud on suurem kui ühelgi teisel pildil ning
seetõttu seab see ilmneva pildi reaalsuse kahtluse
alla.
Sellars: “…maailma kirjeldamisel ja seletamisel on
teadus kõigi asjade mõõt, olevate et/kuidas need
on, olematute – et/kuidas need ei ole“.
“Empiricism and the Philosophy of Mind”, 1956
3 4 / (
(Ia) Ilmnev Pilt: filosoofia ülesandeks on
leida praktika absoluutsed eeldused ning
panna nendest kokku ilmnev pilt.
(Ib) Teaduslik Pilt: filosoofia ülesandeks on
reflekteerida teaduse tegevuse üle ning
panna erinevate teaduste teooriatest kokku
teaduslik pilt.
(1) Selline filosoofiamõistmine võimaldab
meil näha kõiki eelnevalt käsitletud
filosoofiakontseptsioone täitmas ühe projekti
erinevaid osi;
(2) Läbi sellise filosoofiamõistmise
mõistame keskset osa kaasaegsest
filosoofiast.
/
Kui teadusliku pildi kohaselt koosneb kõik parasjagu
fundamentaalseks tunnistatud osakestest
(füsikalism), siis on esmapilgul raske näha, kuhu
sobituvad värvid, teadvus, intentsionaalsus,
normatiivsus?
Kui neuroteadused ja evolutsioonipsühholoogia
seletavad oma meetoditega palju paremini
inimkäitumist, siis seab see kahtluse alla vaba
valiku, agentsuse, vastutuse ning moraali.
3 4 %5 (
Teisel astmel on ülesandeks teadusliku ja
ilmneva pildi vahekorra analüüsimine:
vastuolude leidmine ning eemaldamine,
näidates, milline pilt peaks peale jääma;
lahendamatute pingete leidmine ja nendest
järelduste tegemine ning sellisena tervikliku
ja süstemaatilise kirjelduse andmine
inimesest kui tajuvast, mõtlevast, kõnelevast,
tegutsevast… olendist.
( 56
(Ia) Ilmnev pilt – tavakeele filosoofia, Strawsoni
deskriptiivne metafüüsika, fenomenoloogia.
Kaasaegne eksperimentaalfilosoofia.
(Ib) Teaduslik pilt – osa ideaalkeele filosoofiast ning
filosoofilisest naturalismist.
(II) Sünoptiline vaade – osa ideaalkeele filosoofiast
ning filosoofilisest naturalismist. Wittgensteinilik
teraapia.
4

Indrek Reiland – Mis on Filosoofia? 16. juuni 2007
/
/ ( !
Viimase paari aastakümne jooksul filosoofia
keskmesse tõusnud vaimufilosoofia probleemid
teadvuse ning intentsionaalsuse sobitamisega
füsikalistlikku maailmapilti.
Agentsuse ja normatiivsuse naturaliseerimisega
seonduvad probleemid tegutsemisteoorias ja
metaeetikas.
Vastuolu traditsioonilise a priori ning naturaliseeritud
epistemoloogia vahel.
/ '
0
Filosoofia on intellektuaalne tegevus, mille
eesmärgiks on anda üldine ning terviklik kirjeldus
maailmast ning inimese kui tajuva, mõtleva,
kõneleva ja tegutseva… olendi kohast selles,
avastades/luues inimesest nii ilmnev kui ajastu
intellektuaalne pilt (tänapäeval teaduslik pilt) ning
neid omavahel sobitades.
5