Vuk'uzenzele
Vuk'uzenzele
Vuk'uzenzele
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Temphilo • Kutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni • Temisebenti • Kuphepha Nekuvikeleka • Tindzaba Telusha • Temidlalo<br />
Vuk’uzenzele<br />
iMAHHALA<br />
Uyetfulelwa Tekuchumana Tahulumende nekuNiketela ngeLwati (GCIS)<br />
siSwati/English<br />
Lweti 2012<br />
Bantfu labanyenti<br />
bayawesekela<br />
emabhizinisi alabahlangene<br />
> likhasi 9<br />
Bayatigcabha<br />
banikati betindlu<br />
letinsha<br />
> likhasi 13<br />
Luhlelo lolusha lweNingizimu<br />
Afrika lenemphumelelo lenkhulu<br />
Stephen Timm<br />
INingizimu Afrika idzinga baholi<br />
labavelele kutemidlalo, kutemabhizinisi,<br />
kutemmango nakutemkhakha<br />
wahulumende, kusho libambela<br />
lemphatsi weLikhomishini Lekuhlela<br />
Lavelonkhe, Khulekani Mathe. Inselela live<br />
lelibukane nayo ifak’ ekhatsi kusweleka<br />
kwemisebenti, luhlelo lwetemfundvo<br />
loluphasi, bumatima kutemanti netemandla,<br />
insweleko yelubumbano kutenhlalakahle<br />
kanye nekukhula kwekungalingani.<br />
Loku kuvetwa Luhlelo Lwekutfutfukisa<br />
Lwavelonkhe (i-NDP), loluphasiswe<br />
iKhabinethi ngenyanga yeNyoni. Umbono<br />
lomusha we-NDP uchaza kutsi wonkhe<br />
umuntfu waseNingizimu Afrika kumele<br />
alwengamele loluhlelo, kusho Mathe.<br />
Loluhlelo luhlose kwehlisa kuswelakala<br />
kwemisebenti ngemaphesenti lasitfupha,<br />
kucedza indlala kanye nekwehlisa<br />
kungalingani ngembi kwemnyaka weti-2030.<br />
Mathe wengete ngekutsi hulumende<br />
utakwenta incenye letsite kusebentisa<br />
loluhlelo, bese umkhakha wetemabhizinisi,<br />
kuf’ekhatsi tinhlangano temphakatsi,<br />
tona titawusebentisa lenye incenye.<br />
Buholi lobucinile bunguletinye yetinsika<br />
letintsatfu teluhlelo; letinye letimbili<br />
takhamiti letisebentako kanye nahulumende<br />
losebentako.<br />
Mathe ucondzise watsi akumelanga<br />
kutsi “ulindze sikhatsi kutsi konkhe kume<br />
ngemumo ngembi kwekucofa inkinombo,”<br />
kepha kumele ucale uhlanganise futsi ulungise<br />
imininingwane usachubeka nekwenta.<br />
Nobe kunjalo, utsi uma kusamele baphenye<br />
letinye tiphakamiso (ikakhulukati leto<br />
tekwakha kabusha tikhungo), lamanye<br />
ematiko lacalile kwetfula imigomo kutinhlelo<br />
tekusebenta temnyaka.<br />
Mathe utsite litiko lakhe kanye neLitiko<br />
Letekucaphela Nekulinganisa Kusebenta<br />
Kwahulumende litawusebentisana nalamanye<br />
ematiko kufaka imigomo kutinhlelo temacebo<br />
ekusebenta eminyaka weti-2014–2019 letako.<br />
Loluhlelo luhlose futsi kugcugcutela<br />
kakhulu indlela yekucabanga lenakekelako,<br />
lesebantako neyekuba nemtfwalo kubantfu<br />
baseNingizimu Afrika. Mathe utsi bonkhe<br />
bantfu baseNingizimu Afrika kumele badlale<br />
indzima yabo ekutitfutfukiseni kwabo<br />
futsi bangasoli labanye ngatotonkhe tintfo.<br />
Kumele takhamuti tihambise bantfwababo<br />
etikolweni futsi babone kutsi bayayenta<br />
imisebenti yesikolo yasemakhaya. Kumele<br />
futsi bashaye umkhulungwane ngekwetfulwa<br />
FREE<br />
iVuk’uzenzele iMAHHALA is<br />
Ngcongcoshe Kuhhovisi LaMengameli Trevor Manuel wetfula i-NDP ePhalamende.<br />
kwemisebenti lemibi lefana nekwakhiwa<br />
kwetindlu letinemaphutsa.<br />
Mathe unikete sibonelo ngesakhamuti<br />
lesinemtfwalo ngebantfwana lesimisa imoto<br />
yaso uma sibona umntfwana wesikolo<br />
agcoke inyufomu ahamba emgwaceni<br />
ngesikhatsi sesikolo, sibese siyamlayisha<br />
simyise esikoleni. INingizimu Afrika kumele<br />
igucuke uma sifuna kuphumelelisa imigomo<br />
ngembi kwemnyaka weti-2030, kusho Mathe.<br />
Ngaphandle kwekugucuka, iNingizimu<br />
Afrika itawubona lencane imphucuko futsi<br />
kute indlela yekuchaza kutsi loko kutawulinga<br />
kanjani sineke sebantfu baseNingizimu<br />
Afrika.<br />
“I-NDP luhlelo lwawonkhewonkhe futsi<br />
sonkhe sinemtfwalo wekufaka tetfu tandla”<br />
kusho Mathe. Kuluhlangotsi lwendzima<br />
yahulumende kuloluhlelo, ematiko,<br />
bomasipala, tifundza kanye nabetemabhizinisi<br />
ahulumende labafana na-Eskom neTransnet,<br />
lokumele nabo badlale indzima.<br />
Nelisiwe Magubane, Longumcondzisijikelele<br />
weLitiko Letemandla utsi, i-NDP<br />
icondzisa litiko ekwenteni ncono kutfutfuka<br />
kutenhlalakahle netemnotfo eNingizimu<br />
Afrika.<br />
“Loluhlelo lwakhiwa bochwepheshe<br />
labanyenti” kusho Magubane. Uvete kutsi<br />
ngembi kwekucedvwa kwakhiwa kwe-<br />
NDP, litiko lakhe besevele licalile kwakha<br />
umhlahlandlela weluhlelo letemandla<br />
lesikhatsi lesidze kulandzela kusweleka<br />
kwaphethilomu kwanga-2005 kanye<br />
nekucima kwagezi kwanga-2008. Loku<br />
kuhlanganisiwe Kuluhlelo Loluhlanganisiwe<br />
Lwetinsita (i-IRP) lwa-2010 – 2030 lemkhakha<br />
yetemandla, loluvunywe iKhabhinethi<br />
kumnyaka lofile.<br />
Nobe kunjalo, ugcizelele kutsi i-NDP<br />
ingumculu lophilako futsi litiko lakhe<br />
litawuchubeka lifake tilinganiso tetimali<br />
netinhlelo letisha kutintfo letitsintsana<br />
netemandla – kepha lokungenani kube<br />
sikhatsi lesiminyaka lemibili kute kube<br />
nesiciniseko. Kwanyalo litiko lakhe lakha<br />
Luhlelo Loluhlangene Letemandla (i-IEP),<br />
lolutawucebisa likusasa lema-IRP futsi lufake<br />
konkhe lokuphakanyiswe ku-NDP, kanye<br />
nehhasi ye-shale yaseKaroo. Litiko lifisa<br />
kuhambisa i-IEP kuKhabhinethi ekucaleni<br />
kwemnyaka lotako.<br />
Sodolobha Wamasipala weNelson Mandela<br />
Bay, Zanoxolo Wayile utsite basebenti<br />
bamasipala wakhe bebakhela lidolobha<br />
iBhayi luhlelo lekutfutfuka lolukhetsekile<br />
kute kucwabise i-NDP. Wayile uchubeke<br />
watsi lomasipala lomkhulu sewuvele<br />
ukhulumisene nahulumende wesifundza<br />
seMphumalanga Kapa ngaloluhlelo ledolobha<br />
kanye newemadolobha lamabili lasebentisana<br />
nawo lekuyi-Jacksonville eseMelika kanye ne-<br />
Gothenburg lese-Sweden.<br />
Utawutfumela loluhlelo kumkhandlu<br />
welidolobha madvutane nje kucinisekisa kutsi<br />
luhambisana ne-NDP. Umcondzisi lomkhulu<br />
kutenchubomgomo yemacebo ebuhlakani<br />
kutemvelo kuLitiko Letemanti neTemvelo,<br />
Peter Lukey, utsi litiko lakhe belilekelela<br />
likhomishana ekudvwebeni luhlelo.<br />
Lukey ukholelwa kutsi labanyenti bantfu<br />
baseNingizimu Afrika nyalo sebetawukhona<br />
kuhlola tinhlelo telitiko tekugucugucuka<br />
kwesimo selitulu kucinisekisa kutsi<br />
tiyahambelana ne-NDP.<br />
.... kepha . . but yendlulisele please pass kulomunye it on when nasewucedzile you are done kuyifundza
Lweti 2012 Vuk’uzenzele<br />
3<br />
Temphilo<br />
Sitsatsela kubaseCuba kufundza kuvikela tifo<br />
Gabi Khumalo<br />
Bekakulibanga le-12, ngalesikhatsi Kgotlaethata<br />
Aaron Molefi eva kutsi batali<br />
bakhe abanayo imali leyenele yekumtfumela<br />
enyuvesi, uyewacabanga kutsi<br />
emaphupho akhe ekukhipha bemndzeni<br />
wakhe ebuphuyeni sashabalele.<br />
Molefi ukhulele emakhaya kusigodzi i-<br />
Mareetshane, lesingaba ngemakhilomitha<br />
langema-50 kusuka eMahikeng. Bekangulomunye<br />
webafundzi labavelele belibanga le-12<br />
bemnyaka weti-2002 lowaphumelela nga- “A”<br />
kuTibalo waphumelela futsi ngabo- “C”<br />
kuSayensi neSingisi. Molefi bekangati kutsi<br />
hulumende uniketa imifundzate kubafundzi<br />
labavela kumimango lebeyincishwe ematfuba,<br />
angati ngisho kwakufaka sicelo leso.<br />
“Ngiyengadvumala kakhulu futsi bengicabanga<br />
kutsi kute lokunye lengingakwenta<br />
ngaphandle kwekufuna umsebenti. Kubanye<br />
bebangani bami lebengifundza nabo labangazange<br />
baphumelele, besengiyinhlekisa,<br />
bangibuta kutsi kusitani kuba nemiphumela<br />
lemihle kepha ungakhoni kuya enyuvesi,” asho<br />
akhumbula loko.<br />
Ngalelinye lilanga, make wakhe wavakashela<br />
lowayenguthishela waMolefi kumabanga<br />
laphasi, lowabatjela kutsi baye kuLitiko Letemphilo<br />
Lesifundza, bafike bachaze simo sabo.<br />
Litiko labeselimgcugcutela kutsi akafeke sicelo<br />
semfundzate wekufundza eCuba ngaphansi<br />
kweluhlelo lelisivumelwano sekubambisana<br />
lesisemkhatsini wematiko etemphilo eNingizimu<br />
Afrika neCuba, loniketa bafundzi<br />
labanemlandvo wekuncishwa ematfuba imifundzate<br />
yekuceceshelwa temphilo eCuba.<br />
“Bengingati nekutsi umfundzate lonje ukewabakhona<br />
kute kube ngilelolanga ngobe<br />
lwati lolunjengalolu alutfolakali etindzaweni<br />
tasemaphandleni.”<br />
Molefi, lobekaneminyaka leli-19<br />
ngalesosikhatsi, bekangulomunye welicembu<br />
lelabafake ticelo laba-15 labaphumelela.<br />
Ngamhlaka 5 Inyoni 2004 Molefi, kanye nalabanye<br />
bafundzi, bagibele kwekucala indiza<br />
lebabhekise eCuba. “Bengijabule kakhulu.<br />
Besiphikisana ngekutsi ngubani lotawuba<br />
ngewekucala kungena ngekhatsi endizeni,<br />
Mphatsiswatiko weTemphilo kuSifundza saseNyakatfo Nshonalanga, Magome Masike, uvalelisa licembu<br />
lebafundzi labalibhekise eCuba, bayofundzela budokodela.<br />
ngabehlula ngaba wekucala kungena ngekhatsi.”<br />
Umnyaka wekucala bawucitse baseNyuvesi<br />
i-Sagua laGrande bafundza Sipenishi ngembi<br />
kwekucala kufundza tifundvo tetemphilo<br />
ngemnyaka lowalandzela.<br />
“Kufundza Sipenishi bekuyinselela futsi<br />
kwangitsatsa sikhatsi lesidze kusifundza.<br />
Tinyanga letisitfupha tekucala betimatima,<br />
kepha besitimisele kantsi nebafundzisi bebanalesikhulu<br />
sineke,” kusho yena. “Bantfu<br />
baseCuba bayanakekelana ngekwemvelo,<br />
ikakhulukati kubantfu lababuya kulamanye<br />
emave,” solo kusho yena.<br />
Molefi ubuye eNingizimu Afrika ngemnyaka<br />
weti-2010 kutocedzisa tifundvo temnyaka<br />
wekugcina eNyuvesi yasePitoli. “Bekumatima<br />
kusuka ekufundzeni ngeSipenishi kuya<br />
kuSingisi futsi kepha ngasebenta kakhulu,<br />
ngacedza tifundvo tami ngenyanga Ingci<br />
yemnyaka lofile ngabese ngibhalisela kuba<br />
ngudokodela. Ngacala kusebenta eSibhedlela<br />
iTshepong lesiseKlerksdorp, ngenyanga<br />
Inyoni yemnyaka lofile. Umcimbi wetfu<br />
wekwetfweswa ticu bewubanjelwe eStellenbosch<br />
ekucaleni kwalomnyaka,” kusho yena<br />
ngekuticabha.<br />
Molefi utsatsekiswe inchubo yetemphilo<br />
yaseCuba, lecodze ngco kutemphilo lesisekelo.<br />
“I-Cuba iphuyile ngekwetinsita kepha<br />
inchubo yabo yetemphilo yinhle kakhulu.<br />
Uniketwa msebenti wekuncedza imindzeni<br />
lengaba ngema-500, ngekubahlola bungako<br />
bekupompa kwengati nebungako bashukela<br />
engatini. Labobantfu bangumtfwalo wakho<br />
kantsi kumele ubanakekele futsi ubati kute banakekele<br />
tifo tabo.” Kepha-ke bantfu baseCuba<br />
ngalokutayelekile banakekela tifo ngendlela<br />
yekuphila.<br />
“Labagcila kuko kuvikela kunekwelapha.<br />
Ngulesinye setimbangela sekutsi inchubo<br />
yabo yetemphilo iphumelele kakhulu. Lizinga<br />
lekushona kwetintswane lingaba kushona<br />
kwetintswane letisishiyagalombili kuletiyi-<br />
1 000. Abakufundzisi nje kuphela ngetebudokodela;<br />
bakuceceshela kutsi ungaboni nje<br />
kuphela sifo kepha unake nemuntfu.”<br />
Molefi ubona kutsi singavikela tifo letinyenti<br />
uma singatfumela bodokodela basebente<br />
etindzaweni tasemaphandleni, ngoba angeke<br />
balaphe tigulane nje kuphela kepha batotifundzisa<br />
kutsi tingavikela njani tifo.<br />
“Udzinga bodokodela labasebenta ngalokugcwele<br />
dvutane nemimango. Ngaleyondlela,<br />
bangakhona kungenelela ngekushesha.<br />
Uma uya ekuseni kuphela kuleyondzawo,<br />
awutfoli sikhatsi lesanele sekukhulumisana<br />
netigulani takho,” Uyetsemba kutsi indlela<br />
yekusebenta yaseCuba ingakotjwa isetjentiswe<br />
etindzaweni tasemakhaya lapha eNingizimu<br />
Afrika.<br />
“Batfu labasetindzaweni tasemaphandleni<br />
bete bodokodela; tigulane atikafundzi kantsi<br />
tibulawa tifo letingavikeleka. Uma kungasetjentiswa<br />
indlela yaseCuba, singavikela tifo<br />
letinyenti.” Indlela yetemphilo yekuvikela<br />
ingasindzisa tigulane kanye nesidzingo<br />
lesikhulu sekungenelela kwabodokodela,<br />
kusho Molefi.<br />
“Ngalesikhatsi ngisegunjini lekuhlindza,<br />
bekunetigulane letiphetfwe sifo sashukela<br />
ngako-ke besiyijuba imilente yato. Uma ujuba<br />
incenye yemtimba kusho kutsi wehlulekile<br />
kuvikela, loko kuchaza kutsi wehlulekile<br />
kungenelela. Sidzinga bodokodela labanyenti<br />
etindzaweni tetfu tasemaphandleni kugwema<br />
timo letibucayi letivetwa tifo letitsatselanako<br />
letifana nekupompa kwengati ngalokwecile<br />
kanye nesifo sashukela,” kusho Molefi.<br />
Futsi ucabanga kutsi Umshwalense Wetemphilo<br />
Wavelonkhe ungaba indzawo lencono<br />
bodokodela labangayisebentisa kwentancono<br />
inchubo yetemphilo. “Siyafisa kwelekelela.<br />
Hulumende usisile kitsi ngako kumele sisite<br />
setame kwehlisa umtfwalo wetifo kulive letfu.<br />
Tibhedlela tetfu ngete tagcwala ngalendlela<br />
ngobe, uma ngingabeka sibonelo, uma sikhutsata<br />
labasikati kutsi bente luhlolo lwetitfo<br />
temtimba tangasese, singakhona kutfola sifo<br />
semdlavuta wesinye kuseselula bese siwenyanga<br />
ngemphumelelo.”<br />
Molefi ufuna kuba ngucwepheshe wadokodela<br />
wekubelekisa nekutetfwala kwabomake.<br />
“Uma lomsikati agula, kungitsintsa kakhulu.<br />
Kuyangidzabukisa ngibese ngifune kucondzisisa<br />
sizatfu kute ngelekelele.”<br />
Ngemnyaka lofile, sifundza seNyakatfo<br />
Nshonalanga sitfumele bafundzi labangema-63<br />
kuyewufundzela budokodela eCuba futsi<br />
kutakwamukelwa labanye labali-100 kulonyaka.<br />
Kute kube lomuhla, bodokodela betemitsi<br />
labangaba ngema-304 bagogote tifundvo<br />
tabo eCuba solo kwacala loluhlelo kuminyaka<br />
leli-15 leyengcile.<br />
Kute utfole lwati lolwengetiwe, chumana<br />
neLitiko Letemphilo kuSifundza sase-<br />
Nyakatfo Nshonalanga ku: 018 388-2040.<br />
Lusuku Lwesifo Sashukela Mhlabawonkhe lucondze lusha<br />
Lusuku Lwesifo Sashukela Mhlabawonkhe<br />
lubungatwa njalo ngemnyaka<br />
ngamhla weli-14 kuLweti. Kulomnyaka<br />
kutabe kungumnyaka wesine<br />
kuminyaka lesihlanu legcile ekufundziseni<br />
nasekuvikeleni sifo sashukela.<br />
Lomkhankhaso uhlose kufundzisa, kukhulumisana<br />
nasekunikeni lusha nemphakatsi<br />
wonkhana lwati ngesifo sashukela. Ngaphasi<br />
kwesicubulo lesitsi “Sifo Sashukela: vikela<br />
likusasa letfu” Litiko Letemphilo lihlose<br />
kukhutsata futsi likhulumisane nemiphakatsi<br />
yasemaphandleni kutsi icaphele kubaluleka<br />
kwekuphangise ubone bucayi nebungoti besifo<br />
sashukela. Loku kukwakha indlela yekucwayisa<br />
ngetinkhomba tekucaphela netintfo letinebungoti<br />
ngesifo sashukela.<br />
SIYINI SIFO SASHUKELA?<br />
Sifo sashukela sifo lesakhiwe kuba ngetulu<br />
kwalokutayelekile kwesilinganiso seglukhosi<br />
engatini. Imitimba yetfu igucula lokunyenti<br />
kudla lesikudlako kube iglukhosi nobe kube<br />
ngushukela lesimsebentisako kutfola emandla.<br />
I-pancreas yakha ihomoni leyatiwa ngekutsi i-<br />
insulini lesita iglukhosi kutsi ingene kumaseli<br />
emitimba yetfu. Uma unesifo sashukela, kusho<br />
kutsi kungenteka kutsi umtimba wakho<br />
awukhoni kutakhela i-insulini leyanele nobe<br />
awukhoni kusebentisa i-insulini yawo.<br />
Loku kubese kubanga kwakheka okukhulu<br />
kwashukela engatini. Sifo sashukela singabanga<br />
kugula lokukhulu lokuf’ ekhatsi sifo<br />
senhlitiyo, kungasaboni emehlweni, kuhluleka<br />
kusebenta kwetinso kanye nekujutjwa kwetitfo<br />
temtimba. Loku kusuke kujutjwa incenye<br />
yesitfo nobe uma sekonakele kakhulu, kujutjwa<br />
sonkhe sitfo semtimba. Kunenhlobo<br />
Hlolwa ngalenyanga njengobe sibungata Lusuku Lwesifo Sashukela Mhlabawonkhe ngamhlaka 14 kuLweti.<br />
letimbili tesifo sashukela – luhlobo leku-1<br />
neluhlobo lesi-2.<br />
NGABE SIFO SASHUKELA SIYA-<br />
VIKELEKA?<br />
Bososayensi bakholelwa kutsi indlela yekuphila<br />
kanye neluhlobo lesi-2 lwesifo sashukela<br />
kuyachumana. Loku kusho kutsi indlela<br />
yekuphila ngiyo indzawo longagcila kuyo<br />
lengakusita kuvikela lesifo nobe ubuyiselise<br />
emuva kucala kwaso lesifo. Ungasivikela sifo<br />
sashukela ngekudla kudla lokunemphilo,<br />
ngekulawula sisindvo sakho, ngekutivocavoca,<br />
ngekwehlisa stresi nekuyekela kubhema.<br />
NGUBANI LOSEBUNGOTINI?<br />
Usebungotini uma:<br />
• ungetulu kweminyaka lengema-35,<br />
• sisindvo semtimba wakho singetulu,<br />
kakhulukati uma bukhulu bakho buselukhalweni<br />
• umndzeni wakho unemlandvo wesifo<br />
sashukela<br />
• ubeleke umntfwana lonesisindvo lesingetulu<br />
kwemakhilogramu lamane<br />
• ube nesifo sashukela usatetfwele<br />
• uneluketjeti lwemafutsa lamanyenti<br />
emtimbeni<br />
• unesifo sekupompa kwengati kakhulu<br />
• unesifo senhlitiyo.<br />
TINKHOMBA<br />
Lokulandzelako tinkhomba tesifo sashukela:<br />
• kungasebenti kahle kwesinye<br />
• kuhlala njalo womele lokunatfwako<br />
• kwehla kakhulu kwemtimba ungati<br />
imbangela<br />
• kuhlala ulambile<br />
• kuvele ungasaboni kahle emehlweni<br />
• kuhla kunwayisa nobe kuba nensinze<br />
etandleni nobe etinyaweni<br />
• kuhlala njalo udziniwe<br />
• sikhumba lesome kakhulu<br />
• kutsatsa sikhatsi lesidze kuphola kwesilondza<br />
• kuhlala unolufo kunalokwetayelekile.<br />
KUVIKELA<br />
Ayikho indlela leyatiwako yekuvikela luhlobo<br />
leku-1 lwesifo sashukela. Kodvwa-ke,<br />
ungavikela luhlobo lesi-2 lesifo sashukela<br />
ngekuhlala utivocavoca, ngekudla kudla<br />
lokunemphilo, kudla kudla lokusanhlavana<br />
lokunefayibha lenyenti.<br />
KWELAPHA<br />
Kudla kudla lokunemphilo, kuhlala utivocavoca<br />
kanye nekujova nge-insulini ngito tindlela<br />
letisahamb’ embili tekwelapha luhlobo leku-1<br />
lesifo sashukela. Kudla kudla lokunemphilo,<br />
kuhlala utivocavoca nekuhlala uhlola lizinga<br />
leglukhosi lesengatini, ngito tindlela letisisekelo<br />
tekwelapha luhlobo lesi-2 lesifo sashukela.<br />
Kwengeta, bantfu labanyenti labaneluhlobo<br />
lesi-2 lesifo sashukela badzinga imitsi lenatfwako,<br />
i-insulini nobe kokubili kute balawule<br />
bungako belizinga leglukhosi lesengatini.<br />
Sifo sashukela sisimo lesibucayi kakhulu<br />
kantsi uma kungenteka siyekelwe singalashwa,<br />
lizinga lekuphakama kwebungako beglukhosi<br />
engatini, kancane kancane bungenta<br />
umonakalo kumiva lemincane nakutitfwala<br />
ngati letincane naletinkhulu letisemtimbeni<br />
wakho, lokungenta kube nekugula lokukhulu.<br />
Letimnandzi nguleti, uma lesifo silawulwa<br />
kahle, ungabuyelisa emuva konkhe loku futsi<br />
ukuvikele, kepha kubalulekile kutsi kusheshe<br />
kubonwe. Kumele kutsi utati tinkhomba tesifo<br />
sashukela nekutsi ngabe awukho ebungotini<br />
na.<br />
Kute utfole lwati lolwengetiwe ngesifo<br />
sashukela, chumana neLitiko Letemphilo<br />
ku: 012 395-8000.
4<br />
Temfundvo<br />
Vuk’uzenzele Lweti 2012<br />
Tindlela tekutfola kwelekelelwa ngetimali kutifundvo takho<br />
letibekiwe kusikhatsi lesisukela kutinyanga<br />
letisitfupha kuya kuma-22 etinyanga.<br />
Kudzingeka ube nemuntfu losiciniseko<br />
lokumele atfumele ikhophi yakhe yekugcina<br />
yesitatimende sasebhangi, incwadzi yemholo<br />
yakamuva, ikhophi yamatisi legunyatiwe,<br />
kanye necwadzi yelinani letimali lesuka<br />
kusikhungo semfundvo.<br />
Kutfola lwati lolwengetiwe, vakashela<br />
iwebhusayithi ku: www.eduloan.co.za<br />
nobe uchumane nesikhungo se-Eduloan<br />
lesisemagcekeni etikhungo temfundvo.<br />
KUTIKHOKHELA WENA<br />
Labanye bafundzi bakhetsa kusebenta kucala<br />
nobe basebente umsebenti wesikhatsitsite<br />
kutfola imali bese bayilondvolotela<br />
kufundza kwabo. Labo labakhetsa kwenta<br />
njalo, basebenta kamatima uma bacala.<br />
Bafundzi babambe imigca yekufaka ticelo tekusitwa ngetimali kutikhungo temfundvo lephakeme.<br />
Albert Pule<br />
Uma umndzeni wakho ungakhoni kukhokhela<br />
tindleko takho tekufundza,<br />
ungesabi. Kunaletimbadlwana tindlela<br />
letikhona longakhetsa kuto<br />
letisita bafundzi labandzingako labanetinkinga<br />
tekukhokhela tindleko tabo tekufundza.<br />
Tindleko temfundvo lephakeme timb’ ecolo.<br />
Sibonelo, tindleko letilingene tekufundzela<br />
budokodela temfundzi lowenta mnyaka wekucala<br />
eNyuvesi yaseWits kutakumba R43 520<br />
kantsi kufundzela temtsetfo kona kutakubita<br />
R24 800 ngemnyaka. Letindleko atikafaki tindleko<br />
tekuhlala, kutsenga emabhuku, imali<br />
yendzawo yekuhlala, yekudla kanye neyekuhamba.<br />
Lokulandzelako tindlela tekukhokhelwa<br />
longafaka kuto ticelo tetimali:<br />
SIKHWAMA SAVELONKHE SEKUSI-<br />
TA BAFUNDZI NGETIMALI (i-NSFAS)<br />
Lesikhwama sibolekisa ngemali yefundza<br />
uma ngabe ufanelekile ngekwetemfundvo<br />
futsi uyadzinga ngekwetetimali. Kute<br />
ufaneleke kutfola, kumele uphumelele luhlolo<br />
lwetimfanelo letidzingekako tekuphila, loluhlola<br />
kutsi ngabe ungulodzingako yini. Lemali<br />
loyibolekiwe ungayisebentisa kukhokhela kufundza,<br />
emabhuku kanye nekuhlala.<br />
Kulamanye emanyuvesi i-NSFAS ayikhokheli<br />
indzawo yekuhlala, kakhulukati<br />
uma ungahlali ngekhatsi esikoleni. Kulamanye<br />
emanyuvesi i-NSFAS iyakukhokhela kubhalisa<br />
kepha kulamanye ayikukhokheli. Utawulindzeleka<br />
kutsi uyikhokhe lemali loyibolekiwe<br />
uma sewucedzile kufundza.<br />
Imali ye-NSFAS itfolwa kuphela bafundzi baseNingizimu<br />
Afrika labhalise nobe labafundza<br />
kumanyuvesi ahulumende nobe Emakolishi<br />
Ekutfutfukisa Temfundvo Nekucecesha.<br />
Ulindzeleke kucala kukhokha lesikweleti<br />
emva kwemnyaka munye wekucedza tifundvo<br />
takho, futsi uma usebenta uhola imali lengetulu<br />
kwa-R30 000 ngemnyaka. Uma uphumelela<br />
kutotonkhe tifundvo takho, ema-40% atawusulwa<br />
kulesikweleti bese ukhokha kuphela<br />
ema-60% emali loyibolekiwe.<br />
USIFAKA KANJANI SICELO<br />
SEKUSITWA I-NSFAS NGETIMALI:<br />
• Faka sicelo sekufundza kusikhungo semfundvo<br />
lephakeme.<br />
• Gcwalisa luhlolo lwetimfanelo tekuphila.<br />
Loluhlolo lutawuhlola simo setimali<br />
kumndzeni wakho bese lubala linani<br />
lemali, uma kwenteka, lengalindzeleka<br />
kutsi umndzeni wakho ungayikhokha<br />
kutifundvo takho.<br />
Ungayoboleka ku-NSFAS yonkhe imali nobe<br />
ungakhona kutfola umfundzate lolawulwa<br />
ngiyo i-NSFAS.<br />
Kudzingeka kutsi utfumele lokulandzelako:<br />
• Sitifiketi seLibanga le-12<br />
• Ikhophi yamatisi wakho legunyatiwe<br />
• Tilibhu teliholo tebatali bakho kanye<br />
nemakhophi abomatisi babo lagunyatiwe<br />
• Sicinisekiso sekubhaliswa kwabanewakho<br />
(bobhuti, bosesi lababhalisiwe etikoleni)<br />
uma ngabe nihlala ndzawonye nabo.<br />
• Uma unekukhubateka, kutawudzingeka<br />
kutsi ube necwadzi lebuya kudokodela<br />
wakho lesicinisekiso sekutsi unekukhubateka.<br />
Nangabe batali bakho bangasebenti,<br />
kutawudzingeka incwadzi lefungelwe lesayinwe<br />
ngukhomishani wetifungo, njengeliphoyisa.<br />
Uma unabanewenu labafundza<br />
kutikhungo temfundvo lephakeme, kumele<br />
uletse emakhophi lagunyatiwe etincwadzi<br />
lakhombisa loko. Umphatsi wetimali kusikhungo<br />
utakwatisa kutsi ngabe sicelo sakho<br />
siphumelele na.<br />
Kutfola lwati lolwengetiwe chumana<br />
neSikhungo Setincingo se-NSFAS ku:<br />
021 763-3232 nobe uvakashele<br />
iwebhusayithi ku: www.nsfas.org.za<br />
IMALI LOYIBOLEKA EMABHANGI<br />
Emabhangi ayabolekisa ngemali yekufundza,<br />
kepha imibandzela lecinile<br />
yekubolekisa kungaba inselela futsi nekukhokha<br />
sikweletu emva kwekucedza tifundvo<br />
takho, ucala kusebenta akusiyo intfo lenhle<br />
yekucala umsebenti lowufundzele.<br />
Lamanye emabhangi adzinga siciniseko<br />
nobe umuntfu lotawuba siciniseko, umuntfu<br />
lotawucinisekisa kukhokha sikweletu uma<br />
wehluleka kukhokha. Kutfola lwati lolwengetiwe,<br />
chumana nelibhangi lodvutane<br />
nalo nobe ungene kuwebusayithi yalo.<br />
BABOLEKISI NGETIMALI<br />
LABATIMELE<br />
Inkhampani lefana ne-Eduloan ungayikhetsa<br />
kusebentisa yona ngoba igcile ngco<br />
ekusiteni ngetimali tekufundza. Sikweletu<br />
sakho kumele usikhokhele ngetinyanga<br />
IMIFUNDZATE<br />
Kunemifundzate yebemabhizinisi lebekelwe<br />
bafundzi kutinkhampani letifana naboSasol,<br />
Eskom naTelkom. Indlela lesetjentiswa<br />
nguletinkhampani kuniketa umfundzate<br />
nalokukhokhelako tiyehlukahlukana.<br />
Leminye yayo ikhokhela konkhe ngalokugcwele,<br />
kutsi leminye ibakhokhele<br />
imadlana nje lencane.<br />
Imifundzate leminyenti iyavuselelwa<br />
ngemnyaka, kuya ngekuphumelela kahle<br />
tifundvo temnyaka. Ungabuka lanyalo<br />
libhuku lemarejista emifundzate lelivamise<br />
kutfolakala etikolweni temabanga<br />
laphakeme nobe emahhovisi ekwelekelela<br />
ngetimali lasemanyuvesi, nobe ungene<br />
kuwebhusayithi yenkhamphani leniketa<br />
imifundzate.<br />
EMATIKO AHULUMENDE<br />
Ematiko lahlukene ahulumende aniketa<br />
imifundzate bafundzi labasebente kahle<br />
kutifudvo tabo futsi labadzinga kusitwa<br />
ngetimali kuchubeka ngekufundza.<br />
Lamanyenti alamatiko akuhulumende<br />
wetifundza, kepha akhipha imifundzate<br />
lehambelana neluhlobo lwemsebenti<br />
lawentako. Kutfola lwati lolwengetiwe, chumana<br />
nematiko ahulumende wesifundza<br />
latsintsekako. Sibonelo, Litiko Letemphilo<br />
Lesifundza seNyakatfo Nshonalanga, lesiniketa<br />
bafundzi imifundzate yekufundzela<br />
budokodela eCuba.<br />
BOMASIPALA<br />
Labanye bomasipala baniketa imifundzate<br />
ngendlela lefanako nematiko ahulumende<br />
kubafundzi labahlala kulabomasipala.<br />
Kutfola lwati lolwengetiwe, chumana namasipala<br />
wangakini utfole ngemifundzate<br />
nobe timali tekwelekelela ngekufundza<br />
letikhona.<br />
Inchubo lensha isita bafundzi bafake ticelo kutikhungo temfundvo lephakeme<br />
Ngcongcoshe Blade Nzimande wetfula sigaba<br />
sekucala se-CAS lehlose kusita labashiywe<br />
sikhatsi sekufaka ticelo tekufundza kutikhungo<br />
temfundvo lephakeme.<br />
Albert Pule<br />
Uma ngabe usengakasifaki sicelo<br />
sakho sekufundza kusikhungo semfundvo<br />
lephakeme semnyaka weti-<br />
2013, ungesabi. Litiko Letemfundvo<br />
Lephakeme Nekucecesha letfule inchubo<br />
lehlose kuniketa labashiywe sikhatsi sekufaka<br />
ticelo lwati ngetikhala letikhona kutikhungo<br />
temfundvo lephakeme.<br />
“Kulwa nalesolo ichubeka inkhinga<br />
yebafundzi labagijimela kufaka ticelo tekufundza<br />
kutikhungo temfundvo lephakeme<br />
ngaBhimbidvwane, Litiko Letemfundvo<br />
Lephakeme Nekucecesha selakhe Inchubo<br />
Yinye Yekufaka Ticelo (i-CAS) kulawula tonkhe<br />
ticelo Temfundvo Nekuceceshwa kwangemuva<br />
Kwekuphumelela Matekuletjeni,” kusho<br />
Ngcongcoshe Wetemfundvo Lephakeme<br />
Nekucecesha Blade Nzimande.<br />
Yinye yetimbangela tekusukumisa lenchubo<br />
kugwema kutatatela kwebafaki ticelo labashiywe<br />
sikhatsi futsi nekugwema kuphindzeka<br />
kwekunyatselana lokwenteka ekucaleni<br />
kwalomnyaka eNyuvesi yaseJozi.<br />
Bafundzi bamatikuletjeni labafuna kungena<br />
kutikhungo temfundvo lephakeme nekucecesha<br />
ngemnyaka weti-2013, litiko litawukhona<br />
kuniketa sigaba seku-1 se-CAS. Lesigaba<br />
seku-1 sitawukwatiwa ngekutsi yi-Clearing<br />
House. Lesigaba sitawucinisekisa kutsi ticelo<br />
tilawulwa ncono kunakucala.<br />
“Umgomo lomkhulu we-Clearing House<br />
kusekela nekucondzisa bafundzi bamatikuletjeni<br />
bemnyaka weti-2012 labafisa kwemukelwa<br />
kutikhungo temfundvo lephakeme<br />
nekucecesha ngemnyaka weti-2013, kepha<br />
labangakemukelwa nakusiphi sikhungo,”<br />
kuchaza Ngcongcoshe Nzimande.<br />
Sikhungo Setingcingo Sekwecwayiswa<br />
Ngalokufundzelwako lesilawulwa Mtimba<br />
Wekucinisekisa Emazinga Kutemfundvo<br />
waseNingizimu Afrika sikwesekela kusebenta<br />
kwe-Clearing House.<br />
Nawufuna kwati kabanti, shayela<br />
Sikhungo Setingcingo seLitiko<br />
Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha<br />
ku: 0800 872 222.<br />
Tfumela i-SMS nobe<br />
i-please call me ku:072 204 5056<br />
Facebook: www.facebook.com/careerhelp<br />
nobe www.dhetfacebook.gov.za<br />
Twitter: www.twitter/nqfcareerhelp<br />
Iwebhusayithi : mobi.careerhelp.org.za<br />
Lusito ngekutiyela: 1067 Arcadia Street,<br />
Hatfield, Pretoria.
- Showing children and mentally handicapped people pornographic<br />
material.<br />
- Sexual exploitation and sexual grooming of children.<br />
• A sexual assault is • Our when country’s someone laws touches protect another children and person mentally without disabled permission. people from such<br />
• A sexual act involves behaviour. penetration or an act of sexual violation. Having sex without<br />
permission is known as rape.<br />
What is sexual assault?<br />
• Assault involves<br />
- touching, rubbing or poking at ones private parts.<br />
• A sexual assault is when someone touches another person without permission.<br />
• A sexual act involves penetration or an act of sexual violation. Having sex without - Showing ones private body parts to a child or mentally disabled person.<br />
- Showing What children is and the mentally reporting handicapped process? people pornographic<br />
• Assault involves<br />
material.<br />
- touching, rubbing or poking at ones private parts.<br />
- Sexual exploitation • The police have and a sexual duty to grooming protect all people of children. in our country.<br />
- Showing ones private body parts to a child or mentally disabled person.<br />
• Therefore, children and people who are mentally disabled should feel safe to<br />
- Showing children and mentally handicapped people pornographic • Our country’s laws report protect any form children of sexual and offence mentally to the disabled police and people always alert from an such adult that they<br />
material.<br />
behaviour. trust if someone is touching • Go them to in your a way nearest they do not police think is right. station<br />
- Sexual exploitation and sexual grooming of children. • All sexual offences • Go Anyone against to who a knows child and about people such behaviour who are against mentally a child disabled or mentally are disabled<br />
• Our country’s laws protect children and mentally disabled people from such<br />
placed on the Register.<br />
• You can ask a friend or a family<br />
behaviour.<br />
the person police must report the incident to the police.<br />
• If you don’t report it, you could member get a fine to or go to with jail. you<br />
• All sexual offences against a child and people who are mentally disabled are<br />
placed on the Register.<br />
Rural Kuphepha permission Development<br />
is known Nekuvikeleka<br />
as rape.<br />
Bika kuhlukunyetwa ngekwemacasi<br />
What is the reporting process?<br />
• The police have a duty to protect all people in our country.<br />
• The police have a duty to protect all people in our country.<br />
• Therefore, children<br />
• Therefore, children and people who are mentally disabled should feel safe to Fill out a you tell them in the form of a<br />
• An and investigating people officer who are will be mentally assigned disabled to the case.The should investigating feel safe officer to will let<br />
report any form of sexual offence to the police and always alert an adult Imitsetfo that report theyany form yelive statement<br />
of sexual you know: letfu offence ivikela to the police bantfwana<br />
statement. and always alert an adult that they<br />
trust if someone is touching them in a way they do not think is right. trust if someone is touching • When them the in suspect a way • You they is arrested are do allowed not think to is right.<br />
khankhaso make changes to<br />
• Anyone who knows wetinsuku about such behaviour letili-16 against Tekulwa a child or mentally nebantfu disabled labanekukhubateka<br />
• If bail has been given<br />
kutento<br />
• Anyone who knows about such behaviour<br />
person must report the incident to the police.<br />
the against statement. a child or mentally disabled<br />
Nekuhlukunyetwa<br />
• If you don’t report it, you could get<br />
Kwabomake<br />
a fine or go to jail.<br />
Nebantfwana.<br />
Ngamhlaka 20, sibungata casi • If you entiwe don’t report kubantfwana it, you could get a fine<br />
letinjalo person must kantsi report ke the onkhe incident • Whether to emacala the you police. need to go etema-<br />
to a parade to see your attacker in a line-up<br />
• The date of the trial<br />
• When you will nakubantfu<br />
or go to jail.<br />
have to give evidence<br />
• The outcome of the case<br />
labanekukhubateka<br />
What will police do after complaint is<br />
• Don’t be afraid ngekwengcondvo<br />
to ask the police officer for his phone number to check on the<br />
afakwa kurejista.<br />
progress of the case. • Do not forget to get a case<br />
lodged?<br />
What will police • Get After investigating a do (all after of which number is complaint done from free), the investigating police is<br />
officer will hand the<br />
file to the state lawyer.This service is free.<br />
case number • This number will faneleki. be used to keep<br />
• An investigating officer will be assigned to the case.The investigating officer will let<br />
• The state lawyer decides on whether the matter should go to court.<br />
lodged?<br />
you know:<br />
you informed of what's happening<br />
Kubika licala emaphoyiseni<br />
• When the suspect is arrested<br />
• If bail has been given<br />
• An investigating officer will be assigned to the case.The investigating officer will let<br />
• Whether you need to go to a parade to see your attacker in a line-up you know:<br />
Child-friendly Sexual Offences Court<br />
• The date of the trial<br />
• When you will have to give evidence<br />
• Yani • When esiteshini the suspect<br />
• Special<br />
semaphoyisa arrested<br />
child-friendly courts • When have<br />
lesidvute<br />
been reporting set up around to the country police, with safety and<br />
• The outcome of the case<br />
• If bail has comfort been given<br />
• Don’t be afraid to ask the police officer for his phone number to check on nawe. at the heart of justice.<br />
the • Whether Cela he/she may ask for a medical<br />
• you umngani<br />
The need Sexual to Offences go nobe to a parade lilunga<br />
Courts are to see built your lemndzeni<br />
• The date kutsi Medical of victims the lihambe trial of sexual offences. nawe. person to carry out nyekwe an ejele.<br />
to strengthen attacker in and a support line-up children and<br />
progress of the case.<br />
• After investigating (all of which is done free), the investigating officer will hand the<br />
file to the state lawyer.This service is free.<br />
Examination<br />
• To make victims feel safer, examination.<br />
toys are provided, as well as a television (one way<br />
• Bhalisa • When sitatimende. you will have to<br />
• The state lawyer decides on whether the matter should go to court.<br />
mirror) to get testimony Liphoyisa give evidence<br />
in a manner litawubhala<br />
be afraid phasi to ask konkhe<br />
• The outcome of the case<br />
that makes the child comfortable.<br />
• In these courts, there is • a The waiting findings area, so that will the be victim included of a sexual inoffence does<br />
• Don’t not have the to police ngedlela<br />
see the officer person your<br />
for accused his yesitatimende.<br />
of the case. Akukavunyelwa • These courts also make it easier kugucula for victims to lay a charge through the one-stop<br />
case<br />
phone of the file. crime. number to check on the<br />
progress<br />
Child-friendly Sexual Offences Court • After investigating (all Thuthuzela of which Care is done Centre free), which the may investigating be found a officer hospital. will hand the<br />
file lokubhalise to the state lawyer.This esitatimendeni.<br />
service is free.<br />
• Special child-friendly courts have been set up around the country with safety • The Tfola and state lawyer inombolo decides on yelicala whether the ephoyiseni.<br />
matter should go to court.<br />
comfort at the heart of justice.<br />
• Don’t forget to give the police<br />
• The Sexual Offences Courts are built to strengthen and support children Loku and kutakwenta kutsi uhlale<br />
victims of sexual offences.<br />
officer watiswa all you contact details:<br />
• To make victims feel safer, toys are provided, as well as a television (one ngenchubekel’embili way Contact yelicala address, lakho. telephone numbers.<br />
mirror) to get testimony in a manner that makes the child comfortable.<br />
• In these courts, there is a waiting area, so that the victim of a sexual offence • Child-friendly<br />
does Uma ubika Details kuhlukunyetwa Sexual • Offences Even when nge-yokwemacasi, ungacela kuhlolwa nge-<br />
Court move, inform the<br />
not have to see the person accused of the crime.<br />
ngaphandle kwemvumo<br />
police so that they can keep you<br />
• These courts also make it easier for victims to lay a charge through the one-stop • Special child-friendly courts have been set<br />
Thuthuzela Care Centre which may be found in a hospital.<br />
informed. up around the country with safety and<br />
comfort kwetemphilo. at the heart of Lokutfolakele justice. kuloluhlolo ibheyili<br />
• The kutawufakwa Sexual Offences Courts efayilini are yelicala built to strengthen lakho. and support children and<br />
victims of sexual offences.<br />
• To make Niketa victims liphoyisa feel safer, yonkhe toys are imininingwane<br />
provided, as well as a television (one way<br />
mirror) yakho to get testimony yekukutsintsa, a manner likheli that makes netinombolo<br />
have to see telucingo. the person contact: accused of the crime.<br />
the child comfortable.<br />
• In these courts, there is a waiting area, so that the victim of a sexual offence does<br />
For more not information<br />
lonekukhubateka ngekwengcondvo titfo<br />
The Department of Justice Uma • These kwenteka courts and also Constitutional make utjintja easier indzawo for victims Development yekuhlala,<br />
to lay a charge through unikete the one-stop bufakati<br />
Thuthuzela Care Centre which may be found in a hospital.<br />
Inyanga yaLweti isho kucala kwem-<br />
futsi Lusuku Lebantfwana Mhlabawonkhe.<br />
Ngakho-ke asibavikeleni bantfwana betfu.<br />
Tsatsa indzawo yekulwa nekuhlukunyetwa<br />
kwabomake nebantfwana. Bika emaphoyiseni<br />
konkhe kuhlukunyetwa ngekwemacasi<br />
lokwentekako.<br />
Yini kuhlukunyetwa ngekwemacasi?<br />
Kuhlukunyetwa ngekwemacasi ngunobe<br />
ngusiphi sento semacasi lesenta<br />
lokwentiwe kuye angaphatseki kahle,<br />
etfuke nobe ative esatjiswa.<br />
Kuhlukumeta ngekwemacasi kungafaka<br />
ekhatsi lokulandzelako:<br />
• kutsintsa, kuphutsata nobe kucabula<br />
• kutsintsa, kushukisha nobe kubamba<br />
titfo tangasese ebaleni<br />
• kwentiwa ubuke, nobe umele kutsatfwa<br />
sitfombe, titfombe temitimba lengcunu<br />
• kubonisa umntfwana nobe umunftu<br />
What is sexual assault?<br />
Go to<br />
the police<br />
• Go to your nearest police station<br />
• You can ask a friend or a family<br />
member to go with you<br />
• All sexual offences against a child and people who are mentally disabled are<br />
placed on the Register. Vuk’uzenzele Lweti 2012<br />
Reporting an offence to the police<br />
• The police will take down everything<br />
Go Fill to • Go<br />
out a you to tell your them nearest in the form police of a station<br />
the police<br />
• You<br />
statement statement. can ask a friend or a family<br />
• member You are allowed to go to with make you changes to<br />
the statement.<br />
inchubekel’embili ngelicala lakho. Emva<br />
Yini inchubo yekubika? kweluphenyo, umphenyi udlulisela ifayela<br />
What is the What reporting will police process? do after complaint is<br />
• kummeli Do not forget wahulumende. to get a case Lonkhe lolusito lumahhala.<br />
police<br />
lodged? • The police will take Liphoyisa down everything linemsebenti wekuvikela Get a wonkhe • The<br />
number from Ngummeli will take down<br />
the police wahulumende everything<br />
officer lotawutsatsa<br />
This tell sincumo number them in will sekutsi the be form used loludzaba of to a keeplungaya na<br />
umuntfu eveni letfu. Ngako-ke, Fill case out number bantfwana a you •<br />
nebantfu labanekukhubateka statement ngekwengcondvo<br />
kumele bative baphephile uma • You Emakhotho are allowed to make lafaneleke changes to<br />
statement. you informed of what's happening<br />
babika nanobe nguluphi luhlobo lwekuhlukunyetwa<br />
ngekwemacasi futsi becwa-<br />
• When reporting to the police,<br />
the statement.<br />
emacala ekuhlukunyetwa<br />
yise lomdzala labametsembako uma ngabe he/she<br />
kwebantfwana<br />
may ask for a medical<br />
ngekwemacasi<br />
to carry out an<br />
kukhona lobatsintsako ngendlela Medical lengaka-<br />
person<br />
Examination • Do examination. not forget to get a case<br />
Nobe ngabe ngubani Get lowatiko a ngaletenteko<br />
letentiwa umntfwana case number nobe umuntfu • This Emakhotho your number case file. lafaneleke will be used bantfwana to keeplakhe-<br />
lonekukhubateka ngekwengcondvo kumele you tsekile, informed laphephile of what's nalakhululekile happeningngete-<br />
abikele emaphoyisa ngalesenteko. Uma kumisa kutebulungisa, sasukunyisiwe<br />
number • ekhotho. The findings from will the be police included officer in<br />
ungasibiki, ungatfola sijeziso nobe ugcu-<br />
• velonkhe. Don’t forget Emakhotho to give the Emacala police Ekuhlukunyetwa<br />
officer all Ngetemacasi you contact details: akhelwe kucinisa<br />
Contact<br />
• When nekwesekela address, reporting telephone bantfwana to numbers. the nalabahlukunyetiwe<br />
police,<br />
Details • Even when you move, inform the<br />
ngetemacasi. Akhiwa ngendlela yekutsi<br />
Atakwentani emaphoyisa he/she may ask for a medical<br />
police so that they can keep you<br />
Medical person lohlukunyetiwe<br />
informed. to carry out ative an aphephile. Kunemathoyisi,<br />
mabonakudze nesibuko lesibo-<br />
nasewufake lesikhalo?<br />
Examination examination.<br />
• The nisa findings luhlangotsi will lunye be included kuphela, inlesentelwe<br />
Kutawuba neliphoyisa leliniketwa umsebenti your kutfola case bufakati file. lobetfulwa ngumntfwana,<br />
wekuphenya lelicala lelitobe selikwatisa: umntfwana abetfule akhululekile.<br />
• ngelusuku<br />
For more<br />
umsolwa<br />
information<br />
aboshwe<br />
contact:<br />
ngalo Kunendzawo yekulindza, kute lohlukunyetiwe<br />
angamboni umuntfu lobekwe licala.<br />
• kutsi ngabe umsolwa uniketiwe yini<br />
The Department of Justice and Constitutional Development<br />
Postal Address: Private Bag X81 | ntchiloane@justice.gov.za | www.justice.gov.za • Don’t Emakhotho forget Emacala to | give Tel:<br />
Ekuhlukunyetwa the 012 police 315 1111<br />
Ngetemacasi<br />
all entela you contact lula labahlukunyetiwe details: kutsi<br />
• uma kudzingekile kutsi uyokhomba officer<br />
umsolwa embonisweni Contact address, bavule emacala telephone ngekusebentisa numbers. Sikhungo<br />
• ngelusuku lelicala<br />
Details • Even Sekunakekela when you iThuthuzela move, inform lesitfolakala the<br />
• kutsi kunini lapho kulindzeleke kutsi etibhedlela.<br />
police so that they can keep you<br />
informed.<br />
takho tangasese<br />
Postal Address: Private Bag X81 | ntchiloane@justice.gov.za kumele watise liphoyisa | www.justice.gov.za kute batokutfola • ngemphumela welicala.<br />
| Tel: 012 315 1111<br />
• kusebentisa nekulungiselela umntfwana uma bafuna kukwatisa ngalokuchubekako<br />
ngetemacasi.<br />
ngelicala lakho.<br />
Ungesabi kubuta inombolo yelucingo<br />
yeliphoyisa kute ukhone kutfola<br />
Reporting an offence to the police<br />
Senta bulungiswa bufinyeleleke, ngendlela yaBelusito<br />
Ngetemtsetfo baseNingizimu Afrika<br />
Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu Afrika baheha bantfu labangemakhulukhulu kuluhlelo lwabo<br />
lwekuvakashela mimango.<br />
Albert Pule<br />
Sekungetulu kweminyaka lengema-40,<br />
Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu<br />
Afrika basita bantfu<br />
baseNingizimu Afrika labangetulu<br />
kwetigidzi ngekubalekelela mahhala ngetemtsetfo.<br />
Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu Afrika<br />
bayinhlangano leniketwa nguhulumende<br />
timali, leniketa bammeli, leluleka ngetemtsetfo<br />
futsi levikela bantfu labangenamandla<br />
ekutikhokhelela bammeli babo.<br />
Kumnyaka-mali weti-2011/12, lenhlangano<br />
inikete lusito ngetemtsetfo kubantfu<br />
labangema-682 962. Loku kukhombise<br />
kukhula ngebantfu labati-20 000 uma kuchatsaniswa<br />
nebantfu laba-661 398 lebasitwa<br />
ngemnyaka-mali weti-2010/11. Ngemnyaka<br />
weti-2009/10 linani belime kuma-599 250.<br />
Labanye labangema-254 286 basitwe ngelucingo<br />
lekwelulekwa laBelusito Ngetemtsetfo<br />
kanye nangetikhungo tetebulungiswa<br />
ngeweti-2011/12.<br />
Kutfola lwati lolwengetiwe, chumana For neLitiko more information Letebulungiswa contact: Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo<br />
Likheli The Department Leliposi: Private of Justice Bag X81 and | ntchiloane@justice.gov.za Constitutional Development |<br />
Postal Address: Private<br />
www.justice.gov.za<br />
Bag X81 | ntchiloane@justice.gov.za<br />
| Inombolo yelucingo:<br />
| www.justice.gov.za<br />
012 315-1111.<br />
| Tel: 012 315 1111<br />
Lenhlangano ibuye yabhekana nenkundla<br />
yemacala emahlandla langema-23<br />
imele emacembu ebantfu. Phasha wengete<br />
watsi Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu<br />
Afrika baticabha ngekusebentisa tinchubo<br />
letivulekile, letihlonipha sitfunti naletiphendvulako<br />
futsi letihlonipha kubaluleka<br />
kwalabatsintsekako.<br />
Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu<br />
Afrika bakhiwa ngekweMtsetfo weLusito<br />
Ngetemtsetfo we-1969 njengemtimba<br />
losemtsetfweni lotimele kuniketa bantfu<br />
baseNingizimu Afrika tinsita ngetemtsetfo<br />
ngemali yentsela. Umsebenti wabo kucinisekisa<br />
kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu<br />
Afrika bayabutfola bulungisa, ngaphandle<br />
kwekubheka simo sabo setenhlalakahle nobe<br />
setetimali. Sibopho setfu sekuniketa tinsita<br />
temtsetfo letisezingeni lelisetulu, ngesikhatsi<br />
lesifanelekile nguwona mgogodla lochuba<br />
Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu<br />
Afrika,” kungeta Phasha.<br />
Lenhlangano yenta luhlolo lwetimfanelo<br />
letidzingekako tekuphila kubuka kutsi<br />
ngabe lofake sicelo ufanelekile kutfola lusito<br />
lwamahhala letemtsetfo. “Njengencenye<br />
yeluhlolo, labafake ticelo telusito lemtsetfo<br />
kudzingekile kutsi bavete bufakati bemali<br />
labayitfolako ngenyanga, indlu nalokunye<br />
kwabo labanako lokufana nemoto, imphahla<br />
yesendlini, imphahla yekugcoka nalokunye.<br />
Loku kwentelwa kutsi kucinisekiswe kutsi<br />
loyomuntfu uwela ngaphasi kwesigaba semali<br />
lesibekiwe,” kuchaza Phasha.<br />
UMUNTFU ULITFOLA NJANI LUSI-<br />
TO KUBELUSITO NGETEMTSETFO?<br />
Umuntfu lofaka sicelo kungaba ngulongaholi<br />
imali lengetulu kweti-R5 500 ngenyanga.<br />
Uma lofaka sicelo ahlala nalabanye bantfu<br />
emalanga langetulu kwalamane ngeliviki<br />
futsi bonkhe babelana tindleko tekudla,<br />
tekukhokhela masipala nalokunye, labo-ke<br />
balikhaya. Kute utfole lusito kubelusito<br />
ngetemtsetfo, likhaya kumele lingaholi imali<br />
lengetulu kweti-R6 000 ngenyanga.<br />
Lokunye futsi, uma ngabe loyomuntfu nobe<br />
likhaya bangenayo indlu yabo, timphahla<br />
labanato (letifana nemphahla yasendlini,<br />
imphahla yekugcoka njalo njalo) kumele<br />
ingabiti ngetulu kweti-R75 000. Uma loyomuntfu<br />
nobe likhaya banendlu, leyondlu<br />
kanye netimphahla labanato akumelanga<br />
tibengetulu kweti-R300 000. Kwengeta, lofaka<br />
sicelo angaba nayinye indlu futsi abe<br />
ahlala kuyo.<br />
IMISEBENTI LEYENTIWE BELUSI-<br />
TO NGETEMTSETFO BASENINGI-<br />
ZIMU AFRIKA<br />
Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu Afrika<br />
babukana netinhlobo letimbili temacala: emacala<br />
ebugebengu nawembango. Emacala ebugebengu<br />
ngiwo lanemaphesenti lamanyenti emsebentini<br />
walenhlangano. “Kepha, siyakubona kukhula<br />
kwemsebenti wemacala embango.” Ngenca<br />
yemsebenti lobonakalako weligumbi lelimelana<br />
nemtsetfo, inhlangano iniketa imali yekufundzisa<br />
ngalokwentiwako kumagumbi etemtsetfo. “Kute<br />
bungako bemali lobubekelwe emacala latsite.<br />
Sicinisekisa kutsi bammeli betfu bakhokhelwa<br />
ngendlela lebekiwe kumhlahlandlela weLusito<br />
Ngetemtsetfo,” kusho Phasha.<br />
“Sibonelo salelinye licala labaselizingeni lelisetulu<br />
lelakhokhelwa nguleligumbi licala lesifo<br />
semaphaphu, lapho labo bebabavukuzi basemayini<br />
batfola sifo semaphaphu lesingalapheki,<br />
lesabangwa kusebentela elutfulini sikhatsi<br />
lesidze emayini yegolide, bebafake umcashi<br />
wabo wakudzala i-Anglo Gold South Africa,<br />
licala bafuna abancephetelise ngemonakalo,”<br />
kwengeta Phasha.<br />
Seloku basukunyiswa, Belusito Ngetemtsetfo<br />
baseNingizimu Afrika sebakhule kakhulu.<br />
“Sesibonakala velonkhe ngemahhovisi lali-<br />
128, langema-64 tikhungo tebulungisa kantsi<br />
lamanye langema-64 esikhashana. Futsi sikhona<br />
kuwowonkhe emakhotho emacala ebugebengu<br />
alolonkhe lelive,” kusho Phasha.<br />
Ngemnyaka weti-2010, Belusito Ngetemtsetfo<br />
baseNingizimu Afrika bavule sikhungo setingcingo<br />
kute basebente ngemibuto lehambelana<br />
nemacala embango. “Loku kusiphocelele kutsi<br />
sikhaliphise kugcila kwetfu kumacala embango,<br />
yingako kuye kwakhiwa sikhungo setingcingo,<br />
lesikholelwa kutsi sitahamba indzima lendze yekwedzilita<br />
imincele yekufinyelela kutemtsetfo,”<br />
usho echaza.<br />
Lesikhungo Setingcingo sibone kukhula<br />
kancane kancane njengobe linani lebantfu labashayako<br />
bekuti-4 000 ngenyanga. Loku kusente<br />
kutsi singete linani lebasebenti betfu.<br />
“Luphakelo-mali lolwengetiwe lutasisita kutsi<br />
sikhone kwandzisa kubukana nemacala embango<br />
futsi kutasisita kutsi sikhone kukhulisa bammeli<br />
betfu ngekwesilinganiso sasemakhotho,” usho<br />
avala Phasha.<br />
Kute utfole lwati lolwengetiwe, chumana<br />
naBelusito Ngetemtsetfo baseNingizimu<br />
Afrika kulenombolo Yelucingo Yekwelulekwa<br />
Ngetemtsetfo ku: 0800 110 110.