30.01.2014 Views

Vuk'uzenzele

Vuk'uzenzele

Vuk'uzenzele

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Temphilo • Kutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni • Temisebenti • Kuphepha Nekuvikeleka • Tindzaba Telusha • Temidlalo<br />

Vuk’uzenzele<br />

iMAHHALA<br />

Uyetfulelwa Tekuchumana Tahulumende nekuNiketela ngeLwati (GCIS)<br />

siSwati/English<br />

Lweti 2012<br />

Bantfu labanyenti<br />

bayawesekela<br />

emabhizinisi alabahlangene<br />

> likhasi 9<br />

Bayatigcabha<br />

banikati betindlu<br />

letinsha<br />

> likhasi 13<br />

Luhlelo lolusha lweNingizimu<br />

Afrika lenemphumelelo lenkhulu<br />

Stephen Timm<br />

INingizimu Afrika idzinga baholi<br />

labavelele kutemidlalo, kutemabhizinisi,<br />

kutemmango nakutemkhakha<br />

wahulumende, kusho libambela<br />

lemphatsi weLikhomishini Lekuhlela<br />

Lavelonkhe, Khulekani Mathe. Inselela live<br />

lelibukane nayo ifak’ ekhatsi kusweleka<br />

kwemisebenti, luhlelo lwetemfundvo<br />

loluphasi, bumatima kutemanti netemandla,<br />

insweleko yelubumbano kutenhlalakahle<br />

kanye nekukhula kwekungalingani.<br />

Loku kuvetwa Luhlelo Lwekutfutfukisa<br />

Lwavelonkhe (i-NDP), loluphasiswe<br />

iKhabinethi ngenyanga yeNyoni. Umbono<br />

lomusha we-NDP uchaza kutsi wonkhe<br />

umuntfu waseNingizimu Afrika kumele<br />

alwengamele loluhlelo, kusho Mathe.<br />

Loluhlelo luhlose kwehlisa kuswelakala<br />

kwemisebenti ngemaphesenti lasitfupha,<br />

kucedza indlala kanye nekwehlisa<br />

kungalingani ngembi kwemnyaka weti-2030.<br />

Mathe wengete ngekutsi hulumende<br />

utakwenta incenye letsite kusebentisa<br />

loluhlelo, bese umkhakha wetemabhizinisi,<br />

kuf’ekhatsi tinhlangano temphakatsi,<br />

tona titawusebentisa lenye incenye.<br />

Buholi lobucinile bunguletinye yetinsika<br />

letintsatfu teluhlelo; letinye letimbili<br />

takhamiti letisebentako kanye nahulumende<br />

losebentako.<br />

Mathe ucondzise watsi akumelanga<br />

kutsi “ulindze sikhatsi kutsi konkhe kume<br />

ngemumo ngembi kwekucofa inkinombo,”<br />

kepha kumele ucale uhlanganise futsi ulungise<br />

imininingwane usachubeka nekwenta.<br />

Nobe kunjalo, utsi uma kusamele baphenye<br />

letinye tiphakamiso (ikakhulukati leto<br />

tekwakha kabusha tikhungo), lamanye<br />

ematiko lacalile kwetfula imigomo kutinhlelo<br />

tekusebenta temnyaka.<br />

Mathe utsite litiko lakhe kanye neLitiko<br />

Letekucaphela Nekulinganisa Kusebenta<br />

Kwahulumende litawusebentisana nalamanye<br />

ematiko kufaka imigomo kutinhlelo temacebo<br />

ekusebenta eminyaka weti-2014–2019 letako.<br />

Loluhlelo luhlose futsi kugcugcutela<br />

kakhulu indlela yekucabanga lenakekelako,<br />

lesebantako neyekuba nemtfwalo kubantfu<br />

baseNingizimu Afrika. Mathe utsi bonkhe<br />

bantfu baseNingizimu Afrika kumele badlale<br />

indzima yabo ekutitfutfukiseni kwabo<br />

futsi bangasoli labanye ngatotonkhe tintfo.<br />

Kumele takhamuti tihambise bantfwababo<br />

etikolweni futsi babone kutsi bayayenta<br />

imisebenti yesikolo yasemakhaya. Kumele<br />

futsi bashaye umkhulungwane ngekwetfulwa<br />

FREE<br />

iVuk’uzenzele iMAHHALA is<br />

Ngcongcoshe Kuhhovisi LaMengameli Trevor Manuel wetfula i-NDP ePhalamende.<br />

kwemisebenti lemibi lefana nekwakhiwa<br />

kwetindlu letinemaphutsa.<br />

Mathe unikete sibonelo ngesakhamuti<br />

lesinemtfwalo ngebantfwana lesimisa imoto<br />

yaso uma sibona umntfwana wesikolo<br />

agcoke inyufomu ahamba emgwaceni<br />

ngesikhatsi sesikolo, sibese siyamlayisha<br />

simyise esikoleni. INingizimu Afrika kumele<br />

igucuke uma sifuna kuphumelelisa imigomo<br />

ngembi kwemnyaka weti-2030, kusho Mathe.<br />

Ngaphandle kwekugucuka, iNingizimu<br />

Afrika itawubona lencane imphucuko futsi<br />

kute indlela yekuchaza kutsi loko kutawulinga<br />

kanjani sineke sebantfu baseNingizimu<br />

Afrika.<br />

“I-NDP luhlelo lwawonkhewonkhe futsi<br />

sonkhe sinemtfwalo wekufaka tetfu tandla”<br />

kusho Mathe. Kuluhlangotsi lwendzima<br />

yahulumende kuloluhlelo, ematiko,<br />

bomasipala, tifundza kanye nabetemabhizinisi<br />

ahulumende labafana na-Eskom neTransnet,<br />

lokumele nabo badlale indzima.<br />

Nelisiwe Magubane, Longumcondzisijikelele<br />

weLitiko Letemandla utsi, i-NDP<br />

icondzisa litiko ekwenteni ncono kutfutfuka<br />

kutenhlalakahle netemnotfo eNingizimu<br />

Afrika.<br />

“Loluhlelo lwakhiwa bochwepheshe<br />

labanyenti” kusho Magubane. Uvete kutsi<br />

ngembi kwekucedvwa kwakhiwa kwe-<br />

NDP, litiko lakhe besevele licalile kwakha<br />

umhlahlandlela weluhlelo letemandla<br />

lesikhatsi lesidze kulandzela kusweleka<br />

kwaphethilomu kwanga-2005 kanye<br />

nekucima kwagezi kwanga-2008. Loku<br />

kuhlanganisiwe Kuluhlelo Loluhlanganisiwe<br />

Lwetinsita (i-IRP) lwa-2010 – 2030 lemkhakha<br />

yetemandla, loluvunywe iKhabhinethi<br />

kumnyaka lofile.<br />

Nobe kunjalo, ugcizelele kutsi i-NDP<br />

ingumculu lophilako futsi litiko lakhe<br />

litawuchubeka lifake tilinganiso tetimali<br />

netinhlelo letisha kutintfo letitsintsana<br />

netemandla – kepha lokungenani kube<br />

sikhatsi lesiminyaka lemibili kute kube<br />

nesiciniseko. Kwanyalo litiko lakhe lakha<br />

Luhlelo Loluhlangene Letemandla (i-IEP),<br />

lolutawucebisa likusasa lema-IRP futsi lufake<br />

konkhe lokuphakanyiswe ku-NDP, kanye<br />

nehhasi ye-shale yaseKaroo. Litiko lifisa<br />

kuhambisa i-IEP kuKhabhinethi ekucaleni<br />

kwemnyaka lotako.<br />

Sodolobha Wamasipala weNelson Mandela<br />

Bay, Zanoxolo Wayile utsite basebenti<br />

bamasipala wakhe bebakhela lidolobha<br />

iBhayi luhlelo lekutfutfuka lolukhetsekile<br />

kute kucwabise i-NDP. Wayile uchubeke<br />

watsi lomasipala lomkhulu sewuvele<br />

ukhulumisene nahulumende wesifundza<br />

seMphumalanga Kapa ngaloluhlelo ledolobha<br />

kanye newemadolobha lamabili lasebentisana<br />

nawo lekuyi-Jacksonville eseMelika kanye ne-<br />

Gothenburg lese-Sweden.<br />

Utawutfumela loluhlelo kumkhandlu<br />

welidolobha madvutane nje kucinisekisa kutsi<br />

luhambisana ne-NDP. Umcondzisi lomkhulu<br />

kutenchubomgomo yemacebo ebuhlakani<br />

kutemvelo kuLitiko Letemanti neTemvelo,<br />

Peter Lukey, utsi litiko lakhe belilekelela<br />

likhomishana ekudvwebeni luhlelo.<br />

Lukey ukholelwa kutsi labanyenti bantfu<br />

baseNingizimu Afrika nyalo sebetawukhona<br />

kuhlola tinhlelo telitiko tekugucugucuka<br />

kwesimo selitulu kucinisekisa kutsi<br />

tiyahambelana ne-NDP.<br />

.... kepha . . but yendlulisele please pass kulomunye it on when nasewucedzile you are done kuyifundza


Lweti 2012 Vuk’uzenzele<br />

3<br />

Temphilo<br />

Sitsatsela kubaseCuba kufundza kuvikela tifo<br />

Gabi Khumalo<br />

Bekakulibanga le-12, ngalesikhatsi Kgotlaethata<br />

Aaron Molefi eva kutsi batali<br />

bakhe abanayo imali leyenele yekumtfumela<br />

enyuvesi, uyewacabanga kutsi<br />

emaphupho akhe ekukhipha bemndzeni<br />

wakhe ebuphuyeni sashabalele.<br />

Molefi ukhulele emakhaya kusigodzi i-<br />

Mareetshane, lesingaba ngemakhilomitha<br />

langema-50 kusuka eMahikeng. Bekangulomunye<br />

webafundzi labavelele belibanga le-12<br />

bemnyaka weti-2002 lowaphumelela nga- “A”<br />

kuTibalo waphumelela futsi ngabo- “C”<br />

kuSayensi neSingisi. Molefi bekangati kutsi<br />

hulumende uniketa imifundzate kubafundzi<br />

labavela kumimango lebeyincishwe ematfuba,<br />

angati ngisho kwakufaka sicelo leso.<br />

“Ngiyengadvumala kakhulu futsi bengicabanga<br />

kutsi kute lokunye lengingakwenta<br />

ngaphandle kwekufuna umsebenti. Kubanye<br />

bebangani bami lebengifundza nabo labangazange<br />

baphumelele, besengiyinhlekisa,<br />

bangibuta kutsi kusitani kuba nemiphumela<br />

lemihle kepha ungakhoni kuya enyuvesi,” asho<br />

akhumbula loko.<br />

Ngalelinye lilanga, make wakhe wavakashela<br />

lowayenguthishela waMolefi kumabanga<br />

laphasi, lowabatjela kutsi baye kuLitiko Letemphilo<br />

Lesifundza, bafike bachaze simo sabo.<br />

Litiko labeselimgcugcutela kutsi akafeke sicelo<br />

semfundzate wekufundza eCuba ngaphansi<br />

kweluhlelo lelisivumelwano sekubambisana<br />

lesisemkhatsini wematiko etemphilo eNingizimu<br />

Afrika neCuba, loniketa bafundzi<br />

labanemlandvo wekuncishwa ematfuba imifundzate<br />

yekuceceshelwa temphilo eCuba.<br />

“Bengingati nekutsi umfundzate lonje ukewabakhona<br />

kute kube ngilelolanga ngobe<br />

lwati lolunjengalolu alutfolakali etindzaweni<br />

tasemaphandleni.”<br />

Molefi, lobekaneminyaka leli-19<br />

ngalesosikhatsi, bekangulomunye welicembu<br />

lelabafake ticelo laba-15 labaphumelela.<br />

Ngamhlaka 5 Inyoni 2004 Molefi, kanye nalabanye<br />

bafundzi, bagibele kwekucala indiza<br />

lebabhekise eCuba. “Bengijabule kakhulu.<br />

Besiphikisana ngekutsi ngubani lotawuba<br />

ngewekucala kungena ngekhatsi endizeni,<br />

Mphatsiswatiko weTemphilo kuSifundza saseNyakatfo Nshonalanga, Magome Masike, uvalelisa licembu<br />

lebafundzi labalibhekise eCuba, bayofundzela budokodela.<br />

ngabehlula ngaba wekucala kungena ngekhatsi.”<br />

Umnyaka wekucala bawucitse baseNyuvesi<br />

i-Sagua laGrande bafundza Sipenishi ngembi<br />

kwekucala kufundza tifundvo tetemphilo<br />

ngemnyaka lowalandzela.<br />

“Kufundza Sipenishi bekuyinselela futsi<br />

kwangitsatsa sikhatsi lesidze kusifundza.<br />

Tinyanga letisitfupha tekucala betimatima,<br />

kepha besitimisele kantsi nebafundzisi bebanalesikhulu<br />

sineke,” kusho yena. “Bantfu<br />

baseCuba bayanakekelana ngekwemvelo,<br />

ikakhulukati kubantfu lababuya kulamanye<br />

emave,” solo kusho yena.<br />

Molefi ubuye eNingizimu Afrika ngemnyaka<br />

weti-2010 kutocedzisa tifundvo temnyaka<br />

wekugcina eNyuvesi yasePitoli. “Bekumatima<br />

kusuka ekufundzeni ngeSipenishi kuya<br />

kuSingisi futsi kepha ngasebenta kakhulu,<br />

ngacedza tifundvo tami ngenyanga Ingci<br />

yemnyaka lofile ngabese ngibhalisela kuba<br />

ngudokodela. Ngacala kusebenta eSibhedlela<br />

iTshepong lesiseKlerksdorp, ngenyanga<br />

Inyoni yemnyaka lofile. Umcimbi wetfu<br />

wekwetfweswa ticu bewubanjelwe eStellenbosch<br />

ekucaleni kwalomnyaka,” kusho yena<br />

ngekuticabha.<br />

Molefi utsatsekiswe inchubo yetemphilo<br />

yaseCuba, lecodze ngco kutemphilo lesisekelo.<br />

“I-Cuba iphuyile ngekwetinsita kepha<br />

inchubo yabo yetemphilo yinhle kakhulu.<br />

Uniketwa msebenti wekuncedza imindzeni<br />

lengaba ngema-500, ngekubahlola bungako<br />

bekupompa kwengati nebungako bashukela<br />

engatini. Labobantfu bangumtfwalo wakho<br />

kantsi kumele ubanakekele futsi ubati kute banakekele<br />

tifo tabo.” Kepha-ke bantfu baseCuba<br />

ngalokutayelekile banakekela tifo ngendlela<br />

yekuphila.<br />

“Labagcila kuko kuvikela kunekwelapha.<br />

Ngulesinye setimbangela sekutsi inchubo<br />

yabo yetemphilo iphumelele kakhulu. Lizinga<br />

lekushona kwetintswane lingaba kushona<br />

kwetintswane letisishiyagalombili kuletiyi-<br />

1 000. Abakufundzisi nje kuphela ngetebudokodela;<br />

bakuceceshela kutsi ungaboni nje<br />

kuphela sifo kepha unake nemuntfu.”<br />

Molefi ubona kutsi singavikela tifo letinyenti<br />

uma singatfumela bodokodela basebente<br />

etindzaweni tasemaphandleni, ngoba angeke<br />

balaphe tigulane nje kuphela kepha batotifundzisa<br />

kutsi tingavikela njani tifo.<br />

“Udzinga bodokodela labasebenta ngalokugcwele<br />

dvutane nemimango. Ngaleyondlela,<br />

bangakhona kungenelela ngekushesha.<br />

Uma uya ekuseni kuphela kuleyondzawo,<br />

awutfoli sikhatsi lesanele sekukhulumisana<br />

netigulani takho,” Uyetsemba kutsi indlela<br />

yekusebenta yaseCuba ingakotjwa isetjentiswe<br />

etindzaweni tasemakhaya lapha eNingizimu<br />

Afrika.<br />

“Batfu labasetindzaweni tasemaphandleni<br />

bete bodokodela; tigulane atikafundzi kantsi<br />

tibulawa tifo letingavikeleka. Uma kungasetjentiswa<br />

indlela yaseCuba, singavikela tifo<br />

letinyenti.” Indlela yetemphilo yekuvikela<br />

ingasindzisa tigulane kanye nesidzingo<br />

lesikhulu sekungenelela kwabodokodela,<br />

kusho Molefi.<br />

“Ngalesikhatsi ngisegunjini lekuhlindza,<br />

bekunetigulane letiphetfwe sifo sashukela<br />

ngako-ke besiyijuba imilente yato. Uma ujuba<br />

incenye yemtimba kusho kutsi wehlulekile<br />

kuvikela, loko kuchaza kutsi wehlulekile<br />

kungenelela. Sidzinga bodokodela labanyenti<br />

etindzaweni tetfu tasemaphandleni kugwema<br />

timo letibucayi letivetwa tifo letitsatselanako<br />

letifana nekupompa kwengati ngalokwecile<br />

kanye nesifo sashukela,” kusho Molefi.<br />

Futsi ucabanga kutsi Umshwalense Wetemphilo<br />

Wavelonkhe ungaba indzawo lencono<br />

bodokodela labangayisebentisa kwentancono<br />

inchubo yetemphilo. “Siyafisa kwelekelela.<br />

Hulumende usisile kitsi ngako kumele sisite<br />

setame kwehlisa umtfwalo wetifo kulive letfu.<br />

Tibhedlela tetfu ngete tagcwala ngalendlela<br />

ngobe, uma ngingabeka sibonelo, uma sikhutsata<br />

labasikati kutsi bente luhlolo lwetitfo<br />

temtimba tangasese, singakhona kutfola sifo<br />

semdlavuta wesinye kuseselula bese siwenyanga<br />

ngemphumelelo.”<br />

Molefi ufuna kuba ngucwepheshe wadokodela<br />

wekubelekisa nekutetfwala kwabomake.<br />

“Uma lomsikati agula, kungitsintsa kakhulu.<br />

Kuyangidzabukisa ngibese ngifune kucondzisisa<br />

sizatfu kute ngelekelele.”<br />

Ngemnyaka lofile, sifundza seNyakatfo<br />

Nshonalanga sitfumele bafundzi labangema-63<br />

kuyewufundzela budokodela eCuba futsi<br />

kutakwamukelwa labanye labali-100 kulonyaka.<br />

Kute kube lomuhla, bodokodela betemitsi<br />

labangaba ngema-304 bagogote tifundvo<br />

tabo eCuba solo kwacala loluhlelo kuminyaka<br />

leli-15 leyengcile.<br />

Kute utfole lwati lolwengetiwe, chumana<br />

neLitiko Letemphilo kuSifundza sase-<br />

Nyakatfo Nshonalanga ku: 018 388-2040.<br />

Lusuku Lwesifo Sashukela Mhlabawonkhe lucondze lusha<br />

Lusuku Lwesifo Sashukela Mhlabawonkhe<br />

lubungatwa njalo ngemnyaka<br />

ngamhla weli-14 kuLweti. Kulomnyaka<br />

kutabe kungumnyaka wesine<br />

kuminyaka lesihlanu legcile ekufundziseni<br />

nasekuvikeleni sifo sashukela.<br />

Lomkhankhaso uhlose kufundzisa, kukhulumisana<br />

nasekunikeni lusha nemphakatsi<br />

wonkhana lwati ngesifo sashukela. Ngaphasi<br />

kwesicubulo lesitsi “Sifo Sashukela: vikela<br />

likusasa letfu” Litiko Letemphilo lihlose<br />

kukhutsata futsi likhulumisane nemiphakatsi<br />

yasemaphandleni kutsi icaphele kubaluleka<br />

kwekuphangise ubone bucayi nebungoti besifo<br />

sashukela. Loku kukwakha indlela yekucwayisa<br />

ngetinkhomba tekucaphela netintfo letinebungoti<br />

ngesifo sashukela.<br />

SIYINI SIFO SASHUKELA?<br />

Sifo sashukela sifo lesakhiwe kuba ngetulu<br />

kwalokutayelekile kwesilinganiso seglukhosi<br />

engatini. Imitimba yetfu igucula lokunyenti<br />

kudla lesikudlako kube iglukhosi nobe kube<br />

ngushukela lesimsebentisako kutfola emandla.<br />

I-pancreas yakha ihomoni leyatiwa ngekutsi i-<br />

insulini lesita iglukhosi kutsi ingene kumaseli<br />

emitimba yetfu. Uma unesifo sashukela, kusho<br />

kutsi kungenteka kutsi umtimba wakho<br />

awukhoni kutakhela i-insulini leyanele nobe<br />

awukhoni kusebentisa i-insulini yawo.<br />

Loku kubese kubanga kwakheka okukhulu<br />

kwashukela engatini. Sifo sashukela singabanga<br />

kugula lokukhulu lokuf’ ekhatsi sifo<br />

senhlitiyo, kungasaboni emehlweni, kuhluleka<br />

kusebenta kwetinso kanye nekujutjwa kwetitfo<br />

temtimba. Loku kusuke kujutjwa incenye<br />

yesitfo nobe uma sekonakele kakhulu, kujutjwa<br />

sonkhe sitfo semtimba. Kunenhlobo<br />

Hlolwa ngalenyanga njengobe sibungata Lusuku Lwesifo Sashukela Mhlabawonkhe ngamhlaka 14 kuLweti.<br />

letimbili tesifo sashukela – luhlobo leku-1<br />

neluhlobo lesi-2.<br />

NGABE SIFO SASHUKELA SIYA-<br />

VIKELEKA?<br />

Bososayensi bakholelwa kutsi indlela yekuphila<br />

kanye neluhlobo lesi-2 lwesifo sashukela<br />

kuyachumana. Loku kusho kutsi indlela<br />

yekuphila ngiyo indzawo longagcila kuyo<br />

lengakusita kuvikela lesifo nobe ubuyiselise<br />

emuva kucala kwaso lesifo. Ungasivikela sifo<br />

sashukela ngekudla kudla lokunemphilo,<br />

ngekulawula sisindvo sakho, ngekutivocavoca,<br />

ngekwehlisa stresi nekuyekela kubhema.<br />

NGUBANI LOSEBUNGOTINI?<br />

Usebungotini uma:<br />

• ungetulu kweminyaka lengema-35,<br />

• sisindvo semtimba wakho singetulu,<br />

kakhulukati uma bukhulu bakho buselukhalweni<br />

• umndzeni wakho unemlandvo wesifo<br />

sashukela<br />

• ubeleke umntfwana lonesisindvo lesingetulu<br />

kwemakhilogramu lamane<br />

• ube nesifo sashukela usatetfwele<br />

• uneluketjeti lwemafutsa lamanyenti<br />

emtimbeni<br />

• unesifo sekupompa kwengati kakhulu<br />

• unesifo senhlitiyo.<br />

TINKHOMBA<br />

Lokulandzelako tinkhomba tesifo sashukela:<br />

• kungasebenti kahle kwesinye<br />

• kuhlala njalo womele lokunatfwako<br />

• kwehla kakhulu kwemtimba ungati<br />

imbangela<br />

• kuhlala ulambile<br />

• kuvele ungasaboni kahle emehlweni<br />

• kuhla kunwayisa nobe kuba nensinze<br />

etandleni nobe etinyaweni<br />

• kuhlala njalo udziniwe<br />

• sikhumba lesome kakhulu<br />

• kutsatsa sikhatsi lesidze kuphola kwesilondza<br />

• kuhlala unolufo kunalokwetayelekile.<br />

KUVIKELA<br />

Ayikho indlela leyatiwako yekuvikela luhlobo<br />

leku-1 lwesifo sashukela. Kodvwa-ke,<br />

ungavikela luhlobo lesi-2 lesifo sashukela<br />

ngekuhlala utivocavoca, ngekudla kudla<br />

lokunemphilo, kudla kudla lokusanhlavana<br />

lokunefayibha lenyenti.<br />

KWELAPHA<br />

Kudla kudla lokunemphilo, kuhlala utivocavoca<br />

kanye nekujova nge-insulini ngito tindlela<br />

letisahamb’ embili tekwelapha luhlobo leku-1<br />

lesifo sashukela. Kudla kudla lokunemphilo,<br />

kuhlala utivocavoca nekuhlala uhlola lizinga<br />

leglukhosi lesengatini, ngito tindlela letisisekelo<br />

tekwelapha luhlobo lesi-2 lesifo sashukela.<br />

Kwengeta, bantfu labanyenti labaneluhlobo<br />

lesi-2 lesifo sashukela badzinga imitsi lenatfwako,<br />

i-insulini nobe kokubili kute balawule<br />

bungako belizinga leglukhosi lesengatini.<br />

Sifo sashukela sisimo lesibucayi kakhulu<br />

kantsi uma kungenteka siyekelwe singalashwa,<br />

lizinga lekuphakama kwebungako beglukhosi<br />

engatini, kancane kancane bungenta<br />

umonakalo kumiva lemincane nakutitfwala<br />

ngati letincane naletinkhulu letisemtimbeni<br />

wakho, lokungenta kube nekugula lokukhulu.<br />

Letimnandzi nguleti, uma lesifo silawulwa<br />

kahle, ungabuyelisa emuva konkhe loku futsi<br />

ukuvikele, kepha kubalulekile kutsi kusheshe<br />

kubonwe. Kumele kutsi utati tinkhomba tesifo<br />

sashukela nekutsi ngabe awukho ebungotini<br />

na.<br />

Kute utfole lwati lolwengetiwe ngesifo<br />

sashukela, chumana neLitiko Letemphilo<br />

ku: 012 395-8000.


4<br />

Temfundvo<br />

Vuk’uzenzele Lweti 2012<br />

Tindlela tekutfola kwelekelelwa ngetimali kutifundvo takho<br />

letibekiwe kusikhatsi lesisukela kutinyanga<br />

letisitfupha kuya kuma-22 etinyanga.<br />

Kudzingeka ube nemuntfu losiciniseko<br />

lokumele atfumele ikhophi yakhe yekugcina<br />

yesitatimende sasebhangi, incwadzi yemholo<br />

yakamuva, ikhophi yamatisi legunyatiwe,<br />

kanye necwadzi yelinani letimali lesuka<br />

kusikhungo semfundvo.<br />

Kutfola lwati lolwengetiwe, vakashela<br />

iwebhusayithi ku: www.eduloan.co.za<br />

nobe uchumane nesikhungo se-Eduloan<br />

lesisemagcekeni etikhungo temfundvo.<br />

KUTIKHOKHELA WENA<br />

Labanye bafundzi bakhetsa kusebenta kucala<br />

nobe basebente umsebenti wesikhatsitsite<br />

kutfola imali bese bayilondvolotela<br />

kufundza kwabo. Labo labakhetsa kwenta<br />

njalo, basebenta kamatima uma bacala.<br />

Bafundzi babambe imigca yekufaka ticelo tekusitwa ngetimali kutikhungo temfundvo lephakeme.<br />

Albert Pule<br />

Uma umndzeni wakho ungakhoni kukhokhela<br />

tindleko takho tekufundza,<br />

ungesabi. Kunaletimbadlwana tindlela<br />

letikhona longakhetsa kuto<br />

letisita bafundzi labandzingako labanetinkinga<br />

tekukhokhela tindleko tabo tekufundza.<br />

Tindleko temfundvo lephakeme timb’ ecolo.<br />

Sibonelo, tindleko letilingene tekufundzela<br />

budokodela temfundzi lowenta mnyaka wekucala<br />

eNyuvesi yaseWits kutakumba R43 520<br />

kantsi kufundzela temtsetfo kona kutakubita<br />

R24 800 ngemnyaka. Letindleko atikafaki tindleko<br />

tekuhlala, kutsenga emabhuku, imali<br />

yendzawo yekuhlala, yekudla kanye neyekuhamba.<br />

Lokulandzelako tindlela tekukhokhelwa<br />

longafaka kuto ticelo tetimali:<br />

SIKHWAMA SAVELONKHE SEKUSI-<br />

TA BAFUNDZI NGETIMALI (i-NSFAS)<br />

Lesikhwama sibolekisa ngemali yefundza<br />

uma ngabe ufanelekile ngekwetemfundvo<br />

futsi uyadzinga ngekwetetimali. Kute<br />

ufaneleke kutfola, kumele uphumelele luhlolo<br />

lwetimfanelo letidzingekako tekuphila, loluhlola<br />

kutsi ngabe ungulodzingako yini. Lemali<br />

loyibolekiwe ungayisebentisa kukhokhela kufundza,<br />

emabhuku kanye nekuhlala.<br />

Kulamanye emanyuvesi i-NSFAS ayikhokheli<br />

indzawo yekuhlala, kakhulukati<br />

uma ungahlali ngekhatsi esikoleni. Kulamanye<br />

emanyuvesi i-NSFAS iyakukhokhela kubhalisa<br />

kepha kulamanye ayikukhokheli. Utawulindzeleka<br />

kutsi uyikhokhe lemali loyibolekiwe<br />

uma sewucedzile kufundza.<br />

Imali ye-NSFAS itfolwa kuphela bafundzi baseNingizimu<br />

Afrika labhalise nobe labafundza<br />

kumanyuvesi ahulumende nobe Emakolishi<br />

Ekutfutfukisa Temfundvo Nekucecesha.<br />

Ulindzeleke kucala kukhokha lesikweleti<br />

emva kwemnyaka munye wekucedza tifundvo<br />

takho, futsi uma usebenta uhola imali lengetulu<br />

kwa-R30 000 ngemnyaka. Uma uphumelela<br />

kutotonkhe tifundvo takho, ema-40% atawusulwa<br />

kulesikweleti bese ukhokha kuphela<br />

ema-60% emali loyibolekiwe.<br />

USIFAKA KANJANI SICELO<br />

SEKUSITWA I-NSFAS NGETIMALI:<br />

• Faka sicelo sekufundza kusikhungo semfundvo<br />

lephakeme.<br />

• Gcwalisa luhlolo lwetimfanelo tekuphila.<br />

Loluhlolo lutawuhlola simo setimali<br />

kumndzeni wakho bese lubala linani<br />

lemali, uma kwenteka, lengalindzeleka<br />

kutsi umndzeni wakho ungayikhokha<br />

kutifundvo takho.<br />

Ungayoboleka ku-NSFAS yonkhe imali nobe<br />

ungakhona kutfola umfundzate lolawulwa<br />

ngiyo i-NSFAS.<br />

Kudzingeka kutsi utfumele lokulandzelako:<br />

• Sitifiketi seLibanga le-12<br />

• Ikhophi yamatisi wakho legunyatiwe<br />

• Tilibhu teliholo tebatali bakho kanye<br />

nemakhophi abomatisi babo lagunyatiwe<br />

• Sicinisekiso sekubhaliswa kwabanewakho<br />

(bobhuti, bosesi lababhalisiwe etikoleni)<br />

uma ngabe nihlala ndzawonye nabo.<br />

• Uma unekukhubateka, kutawudzingeka<br />

kutsi ube necwadzi lebuya kudokodela<br />

wakho lesicinisekiso sekutsi unekukhubateka.<br />

Nangabe batali bakho bangasebenti,<br />

kutawudzingeka incwadzi lefungelwe lesayinwe<br />

ngukhomishani wetifungo, njengeliphoyisa.<br />

Uma unabanewenu labafundza<br />

kutikhungo temfundvo lephakeme, kumele<br />

uletse emakhophi lagunyatiwe etincwadzi<br />

lakhombisa loko. Umphatsi wetimali kusikhungo<br />

utakwatisa kutsi ngabe sicelo sakho<br />

siphumelele na.<br />

Kutfola lwati lolwengetiwe chumana<br />

neSikhungo Setincingo se-NSFAS ku:<br />

021 763-3232 nobe uvakashele<br />

iwebhusayithi ku: www.nsfas.org.za<br />

IMALI LOYIBOLEKA EMABHANGI<br />

Emabhangi ayabolekisa ngemali yekufundza,<br />

kepha imibandzela lecinile<br />

yekubolekisa kungaba inselela futsi nekukhokha<br />

sikweletu emva kwekucedza tifundvo<br />

takho, ucala kusebenta akusiyo intfo lenhle<br />

yekucala umsebenti lowufundzele.<br />

Lamanye emabhangi adzinga siciniseko<br />

nobe umuntfu lotawuba siciniseko, umuntfu<br />

lotawucinisekisa kukhokha sikweletu uma<br />

wehluleka kukhokha. Kutfola lwati lolwengetiwe,<br />

chumana nelibhangi lodvutane<br />

nalo nobe ungene kuwebusayithi yalo.<br />

BABOLEKISI NGETIMALI<br />

LABATIMELE<br />

Inkhampani lefana ne-Eduloan ungayikhetsa<br />

kusebentisa yona ngoba igcile ngco<br />

ekusiteni ngetimali tekufundza. Sikweletu<br />

sakho kumele usikhokhele ngetinyanga<br />

IMIFUNDZATE<br />

Kunemifundzate yebemabhizinisi lebekelwe<br />

bafundzi kutinkhampani letifana naboSasol,<br />

Eskom naTelkom. Indlela lesetjentiswa<br />

nguletinkhampani kuniketa umfundzate<br />

nalokukhokhelako tiyehlukahlukana.<br />

Leminye yayo ikhokhela konkhe ngalokugcwele,<br />

kutsi leminye ibakhokhele<br />

imadlana nje lencane.<br />

Imifundzate leminyenti iyavuselelwa<br />

ngemnyaka, kuya ngekuphumelela kahle<br />

tifundvo temnyaka. Ungabuka lanyalo<br />

libhuku lemarejista emifundzate lelivamise<br />

kutfolakala etikolweni temabanga<br />

laphakeme nobe emahhovisi ekwelekelela<br />

ngetimali lasemanyuvesi, nobe ungene<br />

kuwebhusayithi yenkhamphani leniketa<br />

imifundzate.<br />

EMATIKO AHULUMENDE<br />

Ematiko lahlukene ahulumende aniketa<br />

imifundzate bafundzi labasebente kahle<br />

kutifudvo tabo futsi labadzinga kusitwa<br />

ngetimali kuchubeka ngekufundza.<br />

Lamanyenti alamatiko akuhulumende<br />

wetifundza, kepha akhipha imifundzate<br />

lehambelana neluhlobo lwemsebenti<br />

lawentako. Kutfola lwati lolwengetiwe, chumana<br />

nematiko ahulumende wesifundza<br />

latsintsekako. Sibonelo, Litiko Letemphilo<br />

Lesifundza seNyakatfo Nshonalanga, lesiniketa<br />

bafundzi imifundzate yekufundzela<br />

budokodela eCuba.<br />

BOMASIPALA<br />

Labanye bomasipala baniketa imifundzate<br />

ngendlela lefanako nematiko ahulumende<br />

kubafundzi labahlala kulabomasipala.<br />

Kutfola lwati lolwengetiwe, chumana namasipala<br />

wangakini utfole ngemifundzate<br />

nobe timali tekwelekelela ngekufundza<br />

letikhona.<br />

Inchubo lensha isita bafundzi bafake ticelo kutikhungo temfundvo lephakeme<br />

Ngcongcoshe Blade Nzimande wetfula sigaba<br />

sekucala se-CAS lehlose kusita labashiywe<br />

sikhatsi sekufaka ticelo tekufundza kutikhungo<br />

temfundvo lephakeme.<br />

Albert Pule<br />

Uma ngabe usengakasifaki sicelo<br />

sakho sekufundza kusikhungo semfundvo<br />

lephakeme semnyaka weti-<br />

2013, ungesabi. Litiko Letemfundvo<br />

Lephakeme Nekucecesha letfule inchubo<br />

lehlose kuniketa labashiywe sikhatsi sekufaka<br />

ticelo lwati ngetikhala letikhona kutikhungo<br />

temfundvo lephakeme.<br />

“Kulwa nalesolo ichubeka inkhinga<br />

yebafundzi labagijimela kufaka ticelo tekufundza<br />

kutikhungo temfundvo lephakeme<br />

ngaBhimbidvwane, Litiko Letemfundvo<br />

Lephakeme Nekucecesha selakhe Inchubo<br />

Yinye Yekufaka Ticelo (i-CAS) kulawula tonkhe<br />

ticelo Temfundvo Nekuceceshwa kwangemuva<br />

Kwekuphumelela Matekuletjeni,” kusho<br />

Ngcongcoshe Wetemfundvo Lephakeme<br />

Nekucecesha Blade Nzimande.<br />

Yinye yetimbangela tekusukumisa lenchubo<br />

kugwema kutatatela kwebafaki ticelo labashiywe<br />

sikhatsi futsi nekugwema kuphindzeka<br />

kwekunyatselana lokwenteka ekucaleni<br />

kwalomnyaka eNyuvesi yaseJozi.<br />

Bafundzi bamatikuletjeni labafuna kungena<br />

kutikhungo temfundvo lephakeme nekucecesha<br />

ngemnyaka weti-2013, litiko litawukhona<br />

kuniketa sigaba seku-1 se-CAS. Lesigaba<br />

seku-1 sitawukwatiwa ngekutsi yi-Clearing<br />

House. Lesigaba sitawucinisekisa kutsi ticelo<br />

tilawulwa ncono kunakucala.<br />

“Umgomo lomkhulu we-Clearing House<br />

kusekela nekucondzisa bafundzi bamatikuletjeni<br />

bemnyaka weti-2012 labafisa kwemukelwa<br />

kutikhungo temfundvo lephakeme<br />

nekucecesha ngemnyaka weti-2013, kepha<br />

labangakemukelwa nakusiphi sikhungo,”<br />

kuchaza Ngcongcoshe Nzimande.<br />

Sikhungo Setingcingo Sekwecwayiswa<br />

Ngalokufundzelwako lesilawulwa Mtimba<br />

Wekucinisekisa Emazinga Kutemfundvo<br />

waseNingizimu Afrika sikwesekela kusebenta<br />

kwe-Clearing House.<br />

Nawufuna kwati kabanti, shayela<br />

Sikhungo Setingcingo seLitiko<br />

Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha<br />

ku: 0800 872 222.<br />

Tfumela i-SMS nobe<br />

i-please call me ku:072 204 5056<br />

Facebook: www.facebook.com/careerhelp<br />

nobe www.dhetfacebook.gov.za<br />

Twitter: www.twitter/nqfcareerhelp<br />

Iwebhusayithi : mobi.careerhelp.org.za<br />

Lusito ngekutiyela: 1067 Arcadia Street,<br />

Hatfield, Pretoria.


- Showing children and mentally handicapped people pornographic<br />

material.<br />

- Sexual exploitation and sexual grooming of children.<br />

• A sexual assault is • Our when country’s someone laws touches protect another children and person mentally without disabled permission. people from such<br />

• A sexual act involves behaviour. penetration or an act of sexual violation. Having sex without<br />

permission is known as rape.<br />

What is sexual assault?<br />

• Assault involves<br />

- touching, rubbing or poking at ones private parts.<br />

• A sexual assault is when someone touches another person without permission.<br />

• A sexual act involves penetration or an act of sexual violation. Having sex without - Showing ones private body parts to a child or mentally disabled person.<br />

- Showing What children is and the mentally reporting handicapped process? people pornographic<br />

• Assault involves<br />

material.<br />

- touching, rubbing or poking at ones private parts.<br />

- Sexual exploitation • The police have and a sexual duty to grooming protect all people of children. in our country.<br />

- Showing ones private body parts to a child or mentally disabled person.<br />

• Therefore, children and people who are mentally disabled should feel safe to<br />

- Showing children and mentally handicapped people pornographic • Our country’s laws report protect any form children of sexual and offence mentally to the disabled police and people always alert from an such adult that they<br />

material.<br />

behaviour. trust if someone is touching • Go them to in your a way nearest they do not police think is right. station<br />

- Sexual exploitation and sexual grooming of children. • All sexual offences • Go Anyone against to who a knows child and about people such behaviour who are against mentally a child disabled or mentally are disabled<br />

• Our country’s laws protect children and mentally disabled people from such<br />

placed on the Register.<br />

• You can ask a friend or a family<br />

behaviour.<br />

the person police must report the incident to the police.<br />

• If you don’t report it, you could member get a fine to or go to with jail. you<br />

• All sexual offences against a child and people who are mentally disabled are<br />

placed on the Register.<br />

Rural Kuphepha permission Development<br />

is known Nekuvikeleka<br />

as rape.<br />

Bika kuhlukunyetwa ngekwemacasi<br />

What is the reporting process?<br />

• The police have a duty to protect all people in our country.<br />

• The police have a duty to protect all people in our country.<br />

• Therefore, children<br />

• Therefore, children and people who are mentally disabled should feel safe to Fill out a you tell them in the form of a<br />

• An and investigating people officer who are will be mentally assigned disabled to the case.The should investigating feel safe officer to will let<br />

report any form of sexual offence to the police and always alert an adult Imitsetfo that report theyany form yelive statement<br />

of sexual you know: letfu offence ivikela to the police bantfwana<br />

statement. and always alert an adult that they<br />

trust if someone is touching them in a way they do not think is right. trust if someone is touching • When them the in suspect a way • You they is arrested are do allowed not think to is right.<br />

khankhaso make changes to<br />

• Anyone who knows wetinsuku about such behaviour letili-16 against Tekulwa a child or mentally nebantfu disabled labanekukhubateka<br />

• If bail has been given<br />

kutento<br />

• Anyone who knows about such behaviour<br />

person must report the incident to the police.<br />

the against statement. a child or mentally disabled<br />

Nekuhlukunyetwa<br />

• If you don’t report it, you could get<br />

Kwabomake<br />

a fine or go to jail.<br />

Nebantfwana.<br />

Ngamhlaka 20, sibungata casi • If you entiwe don’t report kubantfwana it, you could get a fine<br />

letinjalo person must kantsi report ke the onkhe incident • Whether to emacala the you police. need to go etema-<br />

to a parade to see your attacker in a line-up<br />

• The date of the trial<br />

• When you will nakubantfu<br />

or go to jail.<br />

have to give evidence<br />

• The outcome of the case<br />

labanekukhubateka<br />

What will police do after complaint is<br />

• Don’t be afraid ngekwengcondvo<br />

to ask the police officer for his phone number to check on the<br />

afakwa kurejista.<br />

progress of the case. • Do not forget to get a case<br />

lodged?<br />

What will police • Get After investigating a do (all after of which number is complaint done from free), the investigating police is<br />

officer will hand the<br />

file to the state lawyer.This service is free.<br />

case number • This number will faneleki. be used to keep<br />

• An investigating officer will be assigned to the case.The investigating officer will let<br />

• The state lawyer decides on whether the matter should go to court.<br />

lodged?<br />

you know:<br />

you informed of what's happening<br />

Kubika licala emaphoyiseni<br />

• When the suspect is arrested<br />

• If bail has been given<br />

• An investigating officer will be assigned to the case.The investigating officer will let<br />

• Whether you need to go to a parade to see your attacker in a line-up you know:<br />

Child-friendly Sexual Offences Court<br />

• The date of the trial<br />

• When you will have to give evidence<br />

• Yani • When esiteshini the suspect<br />

• Special<br />

semaphoyisa arrested<br />

child-friendly courts • When have<br />

lesidvute<br />

been reporting set up around to the country police, with safety and<br />

• The outcome of the case<br />

• If bail has comfort been given<br />

• Don’t be afraid to ask the police officer for his phone number to check on nawe. at the heart of justice.<br />

the • Whether Cela he/she may ask for a medical<br />

• you umngani<br />

The need Sexual to Offences go nobe to a parade lilunga<br />

Courts are to see built your lemndzeni<br />

• The date kutsi Medical of victims the lihambe trial of sexual offences. nawe. person to carry out nyekwe an ejele.<br />

to strengthen attacker in and a support line-up children and<br />

progress of the case.<br />

• After investigating (all of which is done free), the investigating officer will hand the<br />

file to the state lawyer.This service is free.<br />

Examination<br />

• To make victims feel safer, examination.<br />

toys are provided, as well as a television (one way<br />

• Bhalisa • When sitatimende. you will have to<br />

• The state lawyer decides on whether the matter should go to court.<br />

mirror) to get testimony Liphoyisa give evidence<br />

in a manner litawubhala<br />

be afraid phasi to ask konkhe<br />

• The outcome of the case<br />

that makes the child comfortable.<br />

• In these courts, there is • a The waiting findings area, so that will the be victim included of a sexual inoffence does<br />

• Don’t not have the to police ngedlela<br />

see the officer person your<br />

for accused his yesitatimende.<br />

of the case. Akukavunyelwa • These courts also make it easier kugucula for victims to lay a charge through the one-stop<br />

case<br />

phone of the file. crime. number to check on the<br />

progress<br />

Child-friendly Sexual Offences Court • After investigating (all Thuthuzela of which Care is done Centre free), which the may investigating be found a officer hospital. will hand the<br />

file lokubhalise to the state lawyer.This esitatimendeni.<br />

service is free.<br />

• Special child-friendly courts have been set up around the country with safety • The Tfola and state lawyer inombolo decides on yelicala whether the ephoyiseni.<br />

matter should go to court.<br />

comfort at the heart of justice.<br />

• Don’t forget to give the police<br />

• The Sexual Offences Courts are built to strengthen and support children Loku and kutakwenta kutsi uhlale<br />

victims of sexual offences.<br />

officer watiswa all you contact details:<br />

• To make victims feel safer, toys are provided, as well as a television (one ngenchubekel’embili way Contact yelicala address, lakho. telephone numbers.<br />

mirror) to get testimony in a manner that makes the child comfortable.<br />

• In these courts, there is a waiting area, so that the victim of a sexual offence • Child-friendly<br />

does Uma ubika Details kuhlukunyetwa Sexual • Offences Even when nge-yokwemacasi, ungacela kuhlolwa nge-<br />

Court move, inform the<br />

not have to see the person accused of the crime.<br />

ngaphandle kwemvumo<br />

police so that they can keep you<br />

• These courts also make it easier for victims to lay a charge through the one-stop • Special child-friendly courts have been set<br />

Thuthuzela Care Centre which may be found in a hospital.<br />

informed. up around the country with safety and<br />

comfort kwetemphilo. at the heart of Lokutfolakele justice. kuloluhlolo ibheyili<br />

• The kutawufakwa Sexual Offences Courts efayilini are yelicala built to strengthen lakho. and support children and<br />

victims of sexual offences.<br />

• To make Niketa victims liphoyisa feel safer, yonkhe toys are imininingwane<br />

provided, as well as a television (one way<br />

mirror) yakho to get testimony yekukutsintsa, a manner likheli that makes netinombolo<br />

have to see telucingo. the person contact: accused of the crime.<br />

the child comfortable.<br />

• In these courts, there is a waiting area, so that the victim of a sexual offence does<br />

For more not information<br />

lonekukhubateka ngekwengcondvo titfo<br />

The Department of Justice Uma • These kwenteka courts and also Constitutional make utjintja easier indzawo for victims Development yekuhlala,<br />

to lay a charge through unikete the one-stop bufakati<br />

Thuthuzela Care Centre which may be found in a hospital.<br />

Inyanga yaLweti isho kucala kwem-<br />

futsi Lusuku Lebantfwana Mhlabawonkhe.<br />

Ngakho-ke asibavikeleni bantfwana betfu.<br />

Tsatsa indzawo yekulwa nekuhlukunyetwa<br />

kwabomake nebantfwana. Bika emaphoyiseni<br />

konkhe kuhlukunyetwa ngekwemacasi<br />

lokwentekako.<br />

Yini kuhlukunyetwa ngekwemacasi?<br />

Kuhlukunyetwa ngekwemacasi ngunobe<br />

ngusiphi sento semacasi lesenta<br />

lokwentiwe kuye angaphatseki kahle,<br />

etfuke nobe ative esatjiswa.<br />

Kuhlukumeta ngekwemacasi kungafaka<br />

ekhatsi lokulandzelako:<br />

• kutsintsa, kuphutsata nobe kucabula<br />

• kutsintsa, kushukisha nobe kubamba<br />

titfo tangasese ebaleni<br />

• kwentiwa ubuke, nobe umele kutsatfwa<br />

sitfombe, titfombe temitimba lengcunu<br />

• kubonisa umntfwana nobe umunftu<br />

What is sexual assault?<br />

Go to<br />

the police<br />

• Go to your nearest police station<br />

• You can ask a friend or a family<br />

member to go with you<br />

• All sexual offences against a child and people who are mentally disabled are<br />

placed on the Register. Vuk’uzenzele Lweti 2012<br />

Reporting an offence to the police<br />

• The police will take down everything<br />

Go Fill to • Go<br />

out a you to tell your them nearest in the form police of a station<br />

the police<br />

• You<br />

statement statement. can ask a friend or a family<br />

• member You are allowed to go to with make you changes to<br />

the statement.<br />

inchubekel’embili ngelicala lakho. Emva<br />

Yini inchubo yekubika? kweluphenyo, umphenyi udlulisela ifayela<br />

What is the What reporting will police process? do after complaint is<br />

• kummeli Do not forget wahulumende. to get a case Lonkhe lolusito lumahhala.<br />

police<br />

lodged? • The police will take Liphoyisa down everything linemsebenti wekuvikela Get a wonkhe • The<br />

number from Ngummeli will take down<br />

the police wahulumende everything<br />

officer lotawutsatsa<br />

This tell sincumo number them in will sekutsi the be form used loludzaba of to a keeplungaya na<br />

umuntfu eveni letfu. Ngako-ke, Fill case out number bantfwana a you •<br />

nebantfu labanekukhubateka statement ngekwengcondvo<br />

kumele bative baphephile uma • You Emakhotho are allowed to make lafaneleke changes to<br />

statement. you informed of what's happening<br />

babika nanobe nguluphi luhlobo lwekuhlukunyetwa<br />

ngekwemacasi futsi becwa-<br />

• When reporting to the police,<br />

the statement.<br />

emacala ekuhlukunyetwa<br />

yise lomdzala labametsembako uma ngabe he/she<br />

kwebantfwana<br />

may ask for a medical<br />

ngekwemacasi<br />

to carry out an<br />

kukhona lobatsintsako ngendlela Medical lengaka-<br />

person<br />

Examination • Do examination. not forget to get a case<br />

Nobe ngabe ngubani Get lowatiko a ngaletenteko<br />

letentiwa umntfwana case number nobe umuntfu • This Emakhotho your number case file. lafaneleke will be used bantfwana to keeplakhe-<br />

lonekukhubateka ngekwengcondvo kumele you tsekile, informed laphephile of what's nalakhululekile happeningngete-<br />

abikele emaphoyisa ngalesenteko. Uma kumisa kutebulungisa, sasukunyisiwe<br />

number • ekhotho. The findings from will the be police included officer in<br />

ungasibiki, ungatfola sijeziso nobe ugcu-<br />

• velonkhe. Don’t forget Emakhotho to give the Emacala police Ekuhlukunyetwa<br />

officer all Ngetemacasi you contact details: akhelwe kucinisa<br />

Contact<br />

• When nekwesekela address, reporting telephone bantfwana to numbers. the nalabahlukunyetiwe<br />

police,<br />

Details • Even when you move, inform the<br />

ngetemacasi. Akhiwa ngendlela yekutsi<br />

Atakwentani emaphoyisa he/she may ask for a medical<br />

police so that they can keep you<br />

Medical person lohlukunyetiwe<br />

informed. to carry out ative an aphephile. Kunemathoyisi,<br />

mabonakudze nesibuko lesibo-<br />

nasewufake lesikhalo?<br />

Examination examination.<br />

• The nisa findings luhlangotsi will lunye be included kuphela, inlesentelwe<br />

Kutawuba neliphoyisa leliniketwa umsebenti your kutfola case bufakati file. lobetfulwa ngumntfwana,<br />

wekuphenya lelicala lelitobe selikwatisa: umntfwana abetfule akhululekile.<br />

• ngelusuku<br />

For more<br />

umsolwa<br />

information<br />

aboshwe<br />

contact:<br />

ngalo Kunendzawo yekulindza, kute lohlukunyetiwe<br />

angamboni umuntfu lobekwe licala.<br />

• kutsi ngabe umsolwa uniketiwe yini<br />

The Department of Justice and Constitutional Development<br />

Postal Address: Private Bag X81 | ntchiloane@justice.gov.za | www.justice.gov.za • Don’t Emakhotho forget Emacala to | give Tel:<br />

Ekuhlukunyetwa the 012 police 315 1111<br />

Ngetemacasi<br />

all entela you contact lula labahlukunyetiwe details: kutsi<br />

• uma kudzingekile kutsi uyokhomba officer<br />

umsolwa embonisweni Contact address, bavule emacala telephone ngekusebentisa numbers. Sikhungo<br />

• ngelusuku lelicala<br />

Details • Even Sekunakekela when you iThuthuzela move, inform lesitfolakala the<br />

• kutsi kunini lapho kulindzeleke kutsi etibhedlela.<br />

police so that they can keep you<br />

informed.<br />

takho tangasese<br />

Postal Address: Private Bag X81 | ntchiloane@justice.gov.za kumele watise liphoyisa | www.justice.gov.za kute batokutfola • ngemphumela welicala.<br />

| Tel: 012 315 1111<br />

• kusebentisa nekulungiselela umntfwana uma bafuna kukwatisa ngalokuchubekako<br />

ngetemacasi.<br />

ngelicala lakho.<br />

Ungesabi kubuta inombolo yelucingo<br />

yeliphoyisa kute ukhone kutfola<br />

Reporting an offence to the police<br />

Senta bulungiswa bufinyeleleke, ngendlela yaBelusito<br />

Ngetemtsetfo baseNingizimu Afrika<br />

Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu Afrika baheha bantfu labangemakhulukhulu kuluhlelo lwabo<br />

lwekuvakashela mimango.<br />

Albert Pule<br />

Sekungetulu kweminyaka lengema-40,<br />

Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu<br />

Afrika basita bantfu<br />

baseNingizimu Afrika labangetulu<br />

kwetigidzi ngekubalekelela mahhala ngetemtsetfo.<br />

Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu Afrika<br />

bayinhlangano leniketwa nguhulumende<br />

timali, leniketa bammeli, leluleka ngetemtsetfo<br />

futsi levikela bantfu labangenamandla<br />

ekutikhokhelela bammeli babo.<br />

Kumnyaka-mali weti-2011/12, lenhlangano<br />

inikete lusito ngetemtsetfo kubantfu<br />

labangema-682 962. Loku kukhombise<br />

kukhula ngebantfu labati-20 000 uma kuchatsaniswa<br />

nebantfu laba-661 398 lebasitwa<br />

ngemnyaka-mali weti-2010/11. Ngemnyaka<br />

weti-2009/10 linani belime kuma-599 250.<br />

Labanye labangema-254 286 basitwe ngelucingo<br />

lekwelulekwa laBelusito Ngetemtsetfo<br />

kanye nangetikhungo tetebulungiswa<br />

ngeweti-2011/12.<br />

Kutfola lwati lolwengetiwe, chumana For neLitiko more information Letebulungiswa contact: Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo<br />

Likheli The Department Leliposi: Private of Justice Bag X81 and | ntchiloane@justice.gov.za Constitutional Development |<br />

Postal Address: Private<br />

www.justice.gov.za<br />

Bag X81 | ntchiloane@justice.gov.za<br />

| Inombolo yelucingo:<br />

| www.justice.gov.za<br />

012 315-1111.<br />

| Tel: 012 315 1111<br />

Lenhlangano ibuye yabhekana nenkundla<br />

yemacala emahlandla langema-23<br />

imele emacembu ebantfu. Phasha wengete<br />

watsi Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu<br />

Afrika baticabha ngekusebentisa tinchubo<br />

letivulekile, letihlonipha sitfunti naletiphendvulako<br />

futsi letihlonipha kubaluleka<br />

kwalabatsintsekako.<br />

Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu<br />

Afrika bakhiwa ngekweMtsetfo weLusito<br />

Ngetemtsetfo we-1969 njengemtimba<br />

losemtsetfweni lotimele kuniketa bantfu<br />

baseNingizimu Afrika tinsita ngetemtsetfo<br />

ngemali yentsela. Umsebenti wabo kucinisekisa<br />

kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu<br />

Afrika bayabutfola bulungisa, ngaphandle<br />

kwekubheka simo sabo setenhlalakahle nobe<br />

setetimali. Sibopho setfu sekuniketa tinsita<br />

temtsetfo letisezingeni lelisetulu, ngesikhatsi<br />

lesifanelekile nguwona mgogodla lochuba<br />

Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu<br />

Afrika,” kungeta Phasha.<br />

Lenhlangano yenta luhlolo lwetimfanelo<br />

letidzingekako tekuphila kubuka kutsi<br />

ngabe lofake sicelo ufanelekile kutfola lusito<br />

lwamahhala letemtsetfo. “Njengencenye<br />

yeluhlolo, labafake ticelo telusito lemtsetfo<br />

kudzingekile kutsi bavete bufakati bemali<br />

labayitfolako ngenyanga, indlu nalokunye<br />

kwabo labanako lokufana nemoto, imphahla<br />

yesendlini, imphahla yekugcoka nalokunye.<br />

Loku kwentelwa kutsi kucinisekiswe kutsi<br />

loyomuntfu uwela ngaphasi kwesigaba semali<br />

lesibekiwe,” kuchaza Phasha.<br />

UMUNTFU ULITFOLA NJANI LUSI-<br />

TO KUBELUSITO NGETEMTSETFO?<br />

Umuntfu lofaka sicelo kungaba ngulongaholi<br />

imali lengetulu kweti-R5 500 ngenyanga.<br />

Uma lofaka sicelo ahlala nalabanye bantfu<br />

emalanga langetulu kwalamane ngeliviki<br />

futsi bonkhe babelana tindleko tekudla,<br />

tekukhokhela masipala nalokunye, labo-ke<br />

balikhaya. Kute utfole lusito kubelusito<br />

ngetemtsetfo, likhaya kumele lingaholi imali<br />

lengetulu kweti-R6 000 ngenyanga.<br />

Lokunye futsi, uma ngabe loyomuntfu nobe<br />

likhaya bangenayo indlu yabo, timphahla<br />

labanato (letifana nemphahla yasendlini,<br />

imphahla yekugcoka njalo njalo) kumele<br />

ingabiti ngetulu kweti-R75 000. Uma loyomuntfu<br />

nobe likhaya banendlu, leyondlu<br />

kanye netimphahla labanato akumelanga<br />

tibengetulu kweti-R300 000. Kwengeta, lofaka<br />

sicelo angaba nayinye indlu futsi abe<br />

ahlala kuyo.<br />

IMISEBENTI LEYENTIWE BELUSI-<br />

TO NGETEMTSETFO BASENINGI-<br />

ZIMU AFRIKA<br />

Belusito Ngetemtsetfo baseNingizimu Afrika<br />

babukana netinhlobo letimbili temacala: emacala<br />

ebugebengu nawembango. Emacala ebugebengu<br />

ngiwo lanemaphesenti lamanyenti emsebentini<br />

walenhlangano. “Kepha, siyakubona kukhula<br />

kwemsebenti wemacala embango.” Ngenca<br />

yemsebenti lobonakalako weligumbi lelimelana<br />

nemtsetfo, inhlangano iniketa imali yekufundzisa<br />

ngalokwentiwako kumagumbi etemtsetfo. “Kute<br />

bungako bemali lobubekelwe emacala latsite.<br />

Sicinisekisa kutsi bammeli betfu bakhokhelwa<br />

ngendlela lebekiwe kumhlahlandlela weLusito<br />

Ngetemtsetfo,” kusho Phasha.<br />

“Sibonelo salelinye licala labaselizingeni lelisetulu<br />

lelakhokhelwa nguleligumbi licala lesifo<br />

semaphaphu, lapho labo bebabavukuzi basemayini<br />

batfola sifo semaphaphu lesingalapheki,<br />

lesabangwa kusebentela elutfulini sikhatsi<br />

lesidze emayini yegolide, bebafake umcashi<br />

wabo wakudzala i-Anglo Gold South Africa,<br />

licala bafuna abancephetelise ngemonakalo,”<br />

kwengeta Phasha.<br />

Seloku basukunyiswa, Belusito Ngetemtsetfo<br />

baseNingizimu Afrika sebakhule kakhulu.<br />

“Sesibonakala velonkhe ngemahhovisi lali-<br />

128, langema-64 tikhungo tebulungisa kantsi<br />

lamanye langema-64 esikhashana. Futsi sikhona<br />

kuwowonkhe emakhotho emacala ebugebengu<br />

alolonkhe lelive,” kusho Phasha.<br />

Ngemnyaka weti-2010, Belusito Ngetemtsetfo<br />

baseNingizimu Afrika bavule sikhungo setingcingo<br />

kute basebente ngemibuto lehambelana<br />

nemacala embango. “Loku kusiphocelele kutsi<br />

sikhaliphise kugcila kwetfu kumacala embango,<br />

yingako kuye kwakhiwa sikhungo setingcingo,<br />

lesikholelwa kutsi sitahamba indzima lendze yekwedzilita<br />

imincele yekufinyelela kutemtsetfo,”<br />

usho echaza.<br />

Lesikhungo Setingcingo sibone kukhula<br />

kancane kancane njengobe linani lebantfu labashayako<br />

bekuti-4 000 ngenyanga. Loku kusente<br />

kutsi singete linani lebasebenti betfu.<br />

“Luphakelo-mali lolwengetiwe lutasisita kutsi<br />

sikhone kwandzisa kubukana nemacala embango<br />

futsi kutasisita kutsi sikhone kukhulisa bammeli<br />

betfu ngekwesilinganiso sasemakhotho,” usho<br />

avala Phasha.<br />

Kute utfole lwati lolwengetiwe, chumana<br />

naBelusito Ngetemtsetfo baseNingizimu<br />

Afrika kulenombolo Yelucingo Yekwelulekwa<br />

Ngetemtsetfo ku: 0800 110 110.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!