04.02.2014 Views

PDF-failina - Leht - Äripäev

PDF-failina - Leht - Äripäev

PDF-failina - Leht - Äripäev

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

6 UUDIS toimetaja<br />

5. juuni 2013 ÄRIPÄEV<br />

Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee<br />

LAENURAHA<br />

Tallink läks<br />

võlakirjaturule.<br />

Intress kõrgem<br />

kui pangas<br />

Danske:<br />

otsisime<br />

odavaimat<br />

võimalust<br />

Koos SEBga Tallinki võlakirjaemissiooni<br />

korraldanud Danske<br />

Bank Marketsi Baltimaade<br />

direktori Howard Wilkinsoni<br />

sõnul oli eesmärk leida kõige<br />

soodsam rahakaasamise võimalus.<br />

Seetõttu emiteeriti võlakirjad<br />

Norra kroonides, kuna<br />

sealsed investorid tunnevad hästi<br />

laevandussektorit.<br />

Wilkinsoni sõnul kasvavad<br />

ettevõtted ühel hetkel nii suureks,<br />

et kohalikel pankadel on<br />

neid raske finantseerida. Praegu<br />

võiks võlakirjaturule minekut<br />

kaaluda kõik ettevõtted, kes soovivad<br />

laenata 100 miljonit eurot<br />

võid rohkem ning lähiaastatel<br />

võib see piir langeda Wilkinsoni<br />

sõnul 50 või koguni 30 miljoni<br />

euro juurde. “See tähendab, et<br />

üha enam Eesti suurfirmasid tuleb<br />

võlakirjaturule raha laenama.<br />

Loodame, et see toimub eurodes,<br />

nii et kohalikud investorid<br />

saaksid osaleda,” märkis ta.<br />

RAIVO.SORMUNEN<br />

raivo.sormunen@aripaev.ee<br />

Pangalaenudest märksa kõrgema intressimääraga<br />

võlakirjaturult 118 miljonit eurot (900 miljonit<br />

Norra krooni) laenanud Tallinki finantsjuht<br />

Janek Stalmeister põhjendas otsust sellega,<br />

et pankade omakapitali nõuded lähevad aastaaastalt<br />

karmimaks ja finantsasutustele seatud<br />

tagatised piiravad tegutsemise paindlikkust.<br />

Tallink üllatas üleeile õhtul sellega, et müüs<br />

Norra kroonis noteeritud tagamata võlakirju 6,79<br />

protsendi tasemel (3 kuu Nibor + 5%), samas kui<br />

börsifirma keskmine pangalaenude intressimäär<br />

oli esimese kvartali vahearuande põhjal umbes<br />

3,8% juures.<br />

Stalmeister täpsustas, et tegelikult tuleb laenuintress<br />

Tallinki jaoks eurodes madalam, kuna praeguseid<br />

turuhindu vaadates saaks olemasoleva laenu<br />

intressi-swap’i teel vahetada eurodeks umbes<br />

5,3% tasemel (Euribor + 5,1%). Täpsem hind kujuneb<br />

tehingu tegemise käigus.<br />

Sellest hoolimata on värskelt saadud raha hind<br />

pooleteise protsendi võrra varasemast kallim.<br />

Kuna emissioon oli tagamata ning annab Tallinkile<br />

finantsvabadust juurde, peab Stalmeister<br />

TALLINKI<br />

finantsjuht<br />

Janek<br />

Stalmeister<br />

peab 6,79<br />

protsendiga<br />

saadud laenu<br />

hinda heaks.<br />

FOTO: RAUL MEE<br />

saadud laenu hinda heaks. “Põhjamaade turu suurust<br />

arvestades on meie kui uue tulija tagamata võlakohustuse<br />

emissiooni suurus ja selle hea hind<br />

signaal usaldusest ettevõtte vastu. Testisime turgu<br />

ka kaks aastat tagasi, siis oleks saanud laenu 10<br />

protsendi või isegi kõrgema kuluga. Tänane olukord<br />

võlakirjaturul ja ka ettevõtte finantsseisund<br />

on parem,” märkis Stalmeister.<br />

Stalmeisteri sõnul refinantseeritakse olemasolevaid<br />

pangalaene võlakirjadega seetõttu, et Tallink<br />

soovib jätkata laenude vähendamist tervikuna,<br />

aga samas juhtida laenuportfelli niimoodi, et<br />

ettevõte suudaks ka dividende maksta. Lisaks piiravad<br />

laevadele seatud laenutagatised paindlikku<br />

tegutsemist.<br />

Oslo börsil teisigi laevafirmasid . Norra valis Tallink<br />

seetõttu, et seal on väljakujunenud võlakirjaturg<br />

ning tingimused on Põhjamaade investoritele<br />

tuntud ja harjumuspärased. Lisaks oli tähtis<br />

see, et Oslo börsil on laevandusega seotud ettevõtted<br />

laialdaselt esindatud ning seal on krediidireitinguta<br />

– nagu Tallink – emissioonid tavapärased.<br />

Kuna tehing on väga värske, pole veel teada,<br />

kes Tallinkile raha laenasid. Küll aga tunnistasid<br />

Eesti finantsinstitutsioonid, et nemad pakkumises<br />

ei osalenud.<br />

LHV Varahalduse juhi Alo Vallikvi sõnul nad võlakirjaemissioonis<br />

ei osalnud, kuna eelistavad Tallinki<br />

aktsiapositsiooni. Sarnase põhjuse tõi välja ka<br />

ERGO pensionifondide fondijuht Madis Reinumägi,<br />

kes mainis, et Tallinki aktsiate osakaal fondides<br />

on juba suhteliselt suur (2,8–4,9%).<br />

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing<br />

tõi aga põhjuseks, et nemad ei osta reeglina üldse<br />

reitinguta võlakirju.<br />

Fondijuhid peavad intressitaset atraktiivseks.<br />

“Need, kellele Tallinki, Norra krooni ja sealse võlakirjuturu<br />

riskid sobivad, võivad tulusust ilmselt<br />

päris heaks pidada,” märkis Reinumägi, lisades, et<br />

kõrge intressimarginaali puhul tuleb arvestada, et<br />

tegemist on reitinguta ettevõtte esmaemissiooniga<br />

Norra turul ning Tallink on seal arvatavasti võõram<br />

nimi kui Skandinaavia päritolu ettevõtted.<br />

Atraktiivseks pidas Tallinki võlakirjade tootlust<br />

ka Swedbank Investeerimisfondi juhatuse esimees<br />

Loit Linnupõld. Samas ei osalenud emissioonis ka<br />

Swedbank, kuna info võlakirjade märkimise kohta<br />

jõudis pangani vaid mõni tund enne märkimise<br />

tähtaega ning piiratud aja tõttu ei jõutud emissioonitingimusi<br />

analüüsida.<br />

“Vaatamata Norra kroonis nomineeritusele<br />

tundub emissioon esmapilgul üsna aktraktiivne<br />

ning kui korraldajad oleks seda kohalikele<br />

pensioni fondidele pakkunud, oleks me suure tõenäosusega<br />

selles ka osalenud. Ma olen üsna veendunud,<br />

et sellelt tootluse tasemelt oleks nii mitmedki<br />

kohalikud investorid tõsiselt huvitatud selles<br />

emissioonis osalemast,” lisas Linnupõld.<br />

118<br />

miljoni euro väärtuses<br />

võlakirju emiteeris<br />

Tallink.<br />

Need, kellele Tallinki,<br />

Norra krooni ja<br />

sealse võlakirjuturu<br />

riskid sobivad, võivad<br />

tulusust ilmselt päris<br />

heaks pidada.<br />

ERGO pensionifondide fondijuht<br />

Madis Reinumägi<br />

Kui Teil on võlanõuetest tulenevaid<br />

pretensioone järgmiste isikute vastu,<br />

siis võtke ühendust võlaküttidega:<br />

Ractic Ehitus OÜ<br />

12179234 Pirje Kähar<br />

Aaro Tõnisots FIE<br />

10582724 Aaro Tõnisots<br />

Elpasso OÜ<br />

10589459 Victor Struchok<br />

Frog Industrial Design OÜ<br />

11210284 Aivar Kärmas, Raul Varrak<br />

Mars-Studio OÜ<br />

11482150 Andrei Markus<br />

Baltichouse Kinnisvara OÜ 11317616 Jaago Roosmann<br />

Eagle Asset Management OÜ<br />

11299031 Andrey Kudelinskiy<br />

Palloson OÜ<br />

11300834 Margus Palloson, Marko Palloson, Ivika Palloson<br />

Klaasprojekt OÜ<br />

11518480 Veiko Ivask<br />

Hansa Konverentsid OÜ<br />

11807496 Kaia Kitsnik, Heve-Riin Klaus<br />

Loyalty International OÜ<br />

12136101 Johannes Jozephus Franciscus Wind<br />

Eesti Breiktantsu Liit MTÜ<br />

80165904 Toomas Lill<br />

Ostame ja meenetleme nii üksiknõudeid kui ka võlaportfelle.<br />

Võlakütid OÜ | Jõe tn 3, Tallinn | tel 668 1130 | post@volakytid.ee | www.võlakütid.eu<br />

Ettevõtte Majandustarkvara<br />

www.astrobaltics.eu<br />

Vaheta kanalit!<br />

aastat<br />

100%<br />

eestimaine<br />

15<br />

2000<br />

klienti<br />

Häid mõtteid ühendab Noom!<br />

e-post: info@noom.ee<br />

telefon: +372 628 0000

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!