Ohutuskaartide koostamise juhend - Terviseamet
Ohutuskaartide koostamise juhend - Terviseamet
Ohutuskaartide koostamise juhend - Terviseamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong><br />
<strong>juhend</strong><br />
Versioon 1.1<br />
Detsember 2011
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
ÕIGUSLIK TEADE<br />
Käesolev dokument on REACH-määruse <strong>juhend</strong>, mis selgitab REACH-määrusest tulenevaid<br />
kohustusi ja nende täitmist. NB! Ainus autentne õiguslik alus on REACH-määrus ja käesolev<br />
dokument ei ole õiguslikult samaväärne teave. Euroopa Kemikaaliamet ei vastuta käesoleva<br />
dokumendi sisu eest.<br />
VASTUTAMATUSESÄTE<br />
See on algselt inglise keeles avaldatud dokumendi tõlke töövariant. Algdokument on ECHA<br />
veebilehel.<br />
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong><br />
Viide: ECHA-2011-G-08-ET<br />
Kuupäev: September 2011<br />
Keel: ET<br />
© Euroopa Kemikaaliamet 2011.<br />
Tiitelleht © Euroopa Kemikaaliamet<br />
Reprodutseerimine on lubatud allikale viitamisel, lisades viite „Allikas: Euroopa<br />
Kemikaaliamet, http://echa.europa.eu/” ja saates avaldamise kohta kirjaliku teate ECHA<br />
teabetalitusele (publications@echa.europa.eu).<br />
Kui teil tekib käesoleva dokumendiga seoses küsimusi või märkusi, saate need esitada<br />
<strong>juhend</strong>i tagasiside vormi abil (märkige sellele dokumendiviide, avaldamisaeg, peatükk ja/või<br />
lehekülg). Tagasiside vorm on ECHA <strong>juhend</strong>ite veebilehel ja aadressil:<br />
https://comments.echa.europa.eu/Comments/FeedbackGuidance.aspx<br />
Euroopa Kemikaaliamet<br />
Postiaadress: P.O. Box 400, FI-00121 Helsinki, Soome<br />
Külastusaadress: Annankatu 18, Helsingi, Soome
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Dokumendi muudatused<br />
Versioon Märkus Kuupäev<br />
Versioon 1.0 Esimene väljaanne (ainult inglise keeles) September 2011<br />
Versioon 1.1<br />
Parandused:<br />
(1) Allmärkuse 25 (lk 24) korrigeerimine: on lisatud<br />
ohuklasside ja -kategooriate täielik loetelu punktides (b),<br />
(c), (d) ning täiendatud punkti (a) loetelu.<br />
(2) Punktis 3.2 (lk 51) märgitud segu koostisosade<br />
korrutustegurite selgituses on korrigeeritud punkti 2.1<br />
(ainete) loetelu eelistamise viidet, tõstes esile, et segude<br />
koostisosade korrutustegurid tuleb näidata koos nende<br />
klassifikatsiooni teabega punktis 3.2.<br />
Detsember 2011
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
SISUKORD<br />
1 ÜLDINE SISSEJUHATUS ............................................................................................... 7<br />
1.1 Kemikaali ohutuskaart............................................................................................... 7<br />
1.2 Juhendi eesmärk....................................................................................................... 8<br />
1.3 Juhendi sihtrühm....................................................................................................... 8<br />
1.4 Seos CLP-määrusega ja GHSiga ............................................................................. 9<br />
2 REACH- JA CLP-MÄÄRUSEST TULENEVAD OHUTUSKAARTIDE MUUTUSED .... 10<br />
3 OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE KÜSIMUSED...................................................... 16<br />
3.1 Ohutuskaardi mõiste ............................................................................................... 16<br />
3.2 Vastutus ohutuskaardi sisu eest ............................................................................. 16<br />
3.3 Ohutuskaardi konfidentsiaalsuse nõudmine ........................................................... 17<br />
3.4 Ohutuskaardi eest tasu küsimine............................................................................ 17<br />
3.5 Kes peab ohutuskaardi koostama........................................................................... 17<br />
3.5.1 Pädeva isiku mõiste..........................................................................................17<br />
3.5.2 Pädevate isikute väljaõpe ja täienduskoolitus..................................................17<br />
3.6 Ohutuskaardil kasutamiseks ette nähtud jagude ja punktide järjestus, nimetused<br />
ja numeratsioon ...................................................................................................... 19<br />
3.7 Ohutuskaardil esitatava teabe täielikkus................................................................. 20<br />
3.8 <strong>Ohutuskaartide</strong> ajakohastamise vajalikkus ............................................................. 20<br />
3.9 Ohutuskaardi muudatustest teatamise vajalikkus................................................... 21<br />
3.10 <strong>Ohutuskaartide</strong> ja nende muudatuste registri pidamise vajalikkus ......................... 21<br />
3.11 Ohutuskaardi <strong>koostamise</strong>ks vajaliku teabe kogumise ja kõrvutamise<br />
näidisetapid............................................................................................................. 22<br />
3.12 Kuidas tagada ohutuskaardi ühtlust ja täielikkust ................................................... 24<br />
3.13 Kuidas ja mis ajaks tuleb ohutuskaart esitada ........................................................ 24<br />
3.14 Ohutuskaardi keel/keeled........................................................................................ 24<br />
3.15 Ained ja segud, mille ohutuskaart tuleb esitada eelneva taotluseta........................ 25<br />
3.16 Ained ja segud, mille ohutuskaart tuleb esitada taotluse korral .............................. 25<br />
3.17 Märgistusnõuded segu korral, mis ei ole klassifitseeritud ohtlikuks ega mõeldud<br />
üldsusele kasutamiseks ning millel peab olema ohutuskaart, mis tuleb esitada<br />
taotluse korral ......................................................................................................... 26<br />
3.18 Üldsusele kättesaadavaks tehtavate ohtlike ainete ja segude ohutuskaardid ........ 26<br />
3.19 Töötajate juurdepääs ohutuskaardi teabele............................................................ 27<br />
3.20 Tooted, mille korral ohutuskaarti ei nõuta ............................................................... 27<br />
3.21 Võimalus koostada ainetele ja segudele ohutuskaarte ka juhul, kui seda<br />
õiguslikult ei nõuta .................................................................................................. 28<br />
3.22 Millal tuleb ohutuskaardile lisada kokkupuutestsenaariumid................................... 28
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
3.23 Kokkupuutestsenaariumi teabe segu ohutuskaardile märkimise muud viisid ......... 29<br />
3.24 <strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong>ks osutatava abi liigid .................................................. 30<br />
3.25 Valik ohutuskaartide <strong>koostamise</strong>ks kasulikke aineteabe allikaid ............................ 30<br />
3.26 Kuidas koostada taaskasutatava aine või seda sisaldava segu ohutuskaart.......... 32<br />
3.27 Katsetamine ohutuskaardi jaoks teabe saamiseks ................................................. 32<br />
4 ÜKSIKASJALIK TEAVE JAGUDE KAUPA.................................................................. 34<br />
4.1 OHUTUSKAARDI 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja<br />
identifitseerimine ..................................................................................................... 34<br />
4.2 OHUTUSKAARDI 2. JAGU: Ohtude identifitseerimine ........................................... 40<br />
4.3 OHUTUSKAARDI 3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta.............................. 47<br />
4.4 OHUTUSKAARDI 4. JAGU: Esmaabimeetmed ...................................................... 56<br />
4.5 OHUTUSKAARDI 5. JAGU: Tulekustutusmeetmed................................................ 57<br />
4.6 OHUTUSKAARDI 6. JAGU: Meetmed juhuslikul keskkonda sattumisel................. 59<br />
4.7 OHUTUSKAARDI 7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine .......................................... 62<br />
4.8 OHUTUSKAARDI 8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse............................... 65<br />
4.9 OHUTUSKAARDI 9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised omadused ....................... 75<br />
4.10 OHUTUSKAARDI 10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime..................................... 79<br />
4.11 OHUTUSKAARDI 11. JAGU: Teave toksilisuse kohta............................................ 82<br />
4.12 OHUTUSKAARDI 12. JAGU: Ökoloogiline teave ................................................... 90<br />
4.13 OHUTUSKAARDI 13. JAGU: Jäätmekäitlus........................................................... 93<br />
4.14 OHUTUSKAARDI 14. JAGU: Veonõuded............................................................... 95<br />
4.15 OHUTUSKAARDI 15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid........................................... 98<br />
4.16 OHUTUSKAARDI 16. JAGU: Muu teave .............................................................. 101<br />
TABELID<br />
Tabel 1: <strong>Ohutuskaartide</strong> uute nõuete ülevaade .................................................................... 11<br />
Tabel 2. Kokkupuutestsenaariumi ja ohutuskaardi jagude vastavuse kontroll.................... 106<br />
JOONISED<br />
Joonis 1. Ohutuskaardi <strong>koostamise</strong> näidisetapid.................................................................. 23
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
LISAD<br />
1. LISA. CLP-määruse kohase märgistuse ja ohutuskaartide vastavate nõuete<br />
rakendamise ajakava REACH-määruse II lisa muudetud versioonides.............................. 104<br />
2. LISA. Ohutuskaardi jagude ja punktide kokkupuutestsenaariumi punktidele vastavuse<br />
kontroll ................................................................................................................................ 106<br />
3. LISA. Erisegude ohutuskaardid ...................................................................................... 108<br />
4. LISA. Taaskasutusse võetud ainete ja segude ohutuskaartide <strong>koostamise</strong><br />
eriküsimused ...................................................................................................................... 111<br />
5. LISA. Sõnastik / kasutatud lühendid ............................................................................... 114
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
1 ÜLDINE SISSEJUHATUS<br />
1.1 Kemikaali ohutuskaart<br />
Ohutuskaardid (SDS) on üldtunnustatud ja tõhus aine või segu saajatele teabe esitamise<br />
vahend Euroopa Liidus ja nad on määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus) 1<br />
kehtestatud süsteemi lahutamatu osa. REACH-määruse algseid nõudeid ohutuskaartidele<br />
on kohandatud, et võtta arvesse üldise ühtlustatud süsteemi (GHS; REACH-määruses<br />
„globaalne harmoneeritud süsteem”) 2 ohutuskaarte käsitlevaid eeskirju ning rakendada<br />
GHSi muid elemente Euroopa Liidu õigusse, mida tehti määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (CLPmäärus)<br />
3 REACH-määruse II lisa 4 ajakohastamise kaudu (edaspidi „II lisa muutmine”).<br />
Ohutuskaart on vahend, mille abil edastatakse ainete ja segude kohta asjakohast<br />
ohutusteavet, kui:<br />
aine (ning alates 1. juunist 2015 segu) vastab CLP-määruse kohaselt ohtlikuks<br />
liigitamise kriteeriumidele;<br />
<br />
segu vastab ohtlike valmististe direktiivi 1999/45/EÜ (DPD-direktiiv) kohaselt<br />
ohtlikuks liigitamise kriteeriumidele (1. juunini 2015) või<br />
aine on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT-aine) või väga püsiv ja väga<br />
bioakumuleeruv (vPvB-aine) vastavalt REACH-määruse XIII lisas sätestatud<br />
kriteeriumidele või<br />
aine on muudel põhjustel lisatud REACH-määruse artikli 59 lõike 1 kohaselt<br />
autoriseerimisele kuuluvate kandidaatainete loetellu.<br />
(Vt REACH-määruse artikli 31 lõige 1).<br />
Teatud tingimustel nõutakse ohutuskaarti mõnele segule, mis ei vasta DPD-direktiivi või<br />
CLP-määruse kohaselt ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele (vt CLP-määrusega<br />
muudetud REACH-määruse artikli 31 lõige 3).<br />
Toodete kohta ei pea ohutuskaarti esitama. Kuigi mõne spetsiifilise toote korral võib<br />
ohutusteabe tarneahelas allapoole edastamiseks kasutada ohutuskaardi vormingut, enamiku<br />
toodete jaoks see ei sobi. 5<br />
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide<br />
registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide<br />
Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93,<br />
komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid<br />
91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT parandus (ELT L 396, 30.12.2006, määruse parandus<br />
ELT L 136, 29.5.2007, lk 3).<br />
2 Kolmas muudetud väljaanne:<br />
http://www.unece.org/trans/danger/publi/ghs/ghs_rev03/03files_e.html<br />
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude<br />
klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja<br />
tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).<br />
4 Komisjoni määrus (EL) nr 453/2010, 20. mai 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu<br />
määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist<br />
(REACH) (ELT L 133, 31.5.2010, lk 1–43)<br />
5 Ehkki CLP-määruse artikli 4 lõike 8 ja I lisa punkti 2.1 kohaselt tuleks teatud CLP-määruses kirjeldatud esemed,<br />
mida tähistatakse sõnaga „toode” (eelkõige „lõhketooted”, „pürotehnilised tooted” või „ained, segud ja tooted, mis<br />
on valmistatud plahvatusliku või pürotehnilise efekti saamiseks”, nagu need on määratletud CLP-määruse I lisa<br />
punktides 2.1.1.1 (b) ja (c) ning 2.1.1.2), klassifitseerida ja märgistada CLP-määruse kohaselt, tähistab sõna<br />
„toode“ nimetatud sõnaühendites muud kui nii REACH-määruses (artikli 3 lõige 3) kui ka CLP-määruses (artikli 2<br />
7
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Ohutuskaardid koostatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud 16-jaolises vormingus.<br />
Ohutuskaart tuleb esitada nende liikmesriikide ametlikes keeltes, kus aine või segu turule<br />
viiakse, kui asjaomane (asjaomased) liikmesriik (liikmesriigid) ei sätesta teisiti (REACHmääruse<br />
artikli 31 lõige 5).<br />
Kui ainele tuleb koostada kemikaaliohutuse aruanne, peab aine kohta ohutuskaardil esitatud<br />
teave olema kooskõlas kemikaaliohutuse aruandes ning registreerimistoimikus esitatud<br />
teabega. Lisaks peavad registreerijad ja allkasutajad, kes on kohustatud koostama<br />
kemikaaliohutuse aruande, lisama vastavalt REACH-määruse artikli 31 lõikele 7<br />
ohutuskaardi lisasse asjakohase(d) kokkupuutestsenaariumi(d). 6 <strong>Ohutuskaartide</strong><br />
<strong>koostamise</strong>l peavad allkasutajad arvesse võtma tarnijatelt saadud asjakohast<br />
kokkupuuteteavet. Segude korral on mitu võimalust: lisada vastavad<br />
kokkupuutestsenaariumid ohutuskaardi lisasse või paigutada asjaomane kokkupuuteteave<br />
ohutuskaardi põhiosa 1.–16. Jakku. Kui aga allkasutaja peab koostama vastavalt REACHmääruse<br />
artiklile 37 oma kemikaaliohutuse aruande ning ühtlasi kokkupuutestsenaariumi,<br />
tuleb kokkupuutestsenaarium paigutada ohutuskaardi lisasse.<br />
1.2 Juhendi eesmärk<br />
Käesoleva <strong>juhend</strong>i eesmärk on aidata ettevõtjatel kindlaks teha, mis on nende ülesanded ja<br />
kohustused, et täita REACH-määruse artiklis 31 (ohutuskaartidele esitatavad nõuded) ja<br />
REACH-määruse II lisas (eelkõige nagu seda on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr<br />
453/2010) kirjeldatud nõudeid. Muudetud II lisas nõutakse ohutuskaartide vastavusseviimist<br />
nõuetega, mida kohaldatakse ainetele ja segudele CLP-määruse märgistusnõuete<br />
muudatuste rakendamisega alates 1. detsembrist 2010 ja 1. juunist 2015.<br />
Juhendis selgitatakse eelkõige järgmist:<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
REACH-määrusest tulenevaid ohutuskaartide uuendused võrreldes varasemate<br />
õigusaktidega;<br />
küsimused, mida tuleb ohutuskaartide <strong>koostamise</strong>l arvesse võtta;<br />
ohutuskaardi igasse jakku märgitavate andmete üksikasjalikud nõuded ning eelkõige<br />
nõuete muutused, mis tulenevad REACH-määruse II lisa (muudetud komisjoni<br />
määrusega (EL) nr 453/2010) 1. detsembril 2010 jõustunud ning 1. juunil 2015<br />
jõustuvatest muudatustest (täpsemalt vt 1. lisa);<br />
II lisa ja selle muudetud lisade rakendamise ajakava;<br />
kes peab ohutuskaardi koostama ja mis pädevus peab koostajal olema.<br />
1.3 Juhendi sihtrühm<br />
Juhendi peamine sihtrühm on isikud, kes koostavad ohutuskaarte nende ainete ja segude<br />
tarnijatele, mille kohta tuleb vastavalt REACH-määruse artiklile 31 esitada ohutuskaart. Kuigi<br />
REACH-määruse nõuded ohutuskaartidele on suunatud ainete ja segude tarnijatele,<br />
sisaldab käesolev dokument kasulikku teavet ka ohutuskaartide saajatele. Muu hulgas aitab<br />
ohutuskaartidel esitatav teave aitab muu hulgas tööandjatel täita nõudeid, mis on sätestatud<br />
direktiivis 98/24/EÜ 7 töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud<br />
ohtude eest tööl.<br />
lõige 9) määratletud mõistet „toode”. REACH-määruse kohaldamisel käsitatakse neid esemeid pigem toote<br />
(mahuti või pakend) ja aine või segu kombinatsioonina (vt ECHA toodetes sisalduvatele ainetele esitatavate<br />
nõuete <strong>juhend</strong>). Sellistel juhtudel tuleb vajaduse korral esitada vastava aine või segu ohutuskaart.<br />
6 [Allmärkus ei puuduta dokumendi eestikeelset versiooni].<br />
7 Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud<br />
ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses), EÜT L 131,<br />
5.5.1998, lk 11.<br />
8
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Ohutuskaardi eesmärk on tagada, et kasutajad saaksid võtta töökohal inimtervise ja ohutuse<br />
kaitseks ning keskkonna kaitseks vajalikke meetmeid.<br />
1.4 Seos CLP-määrusega ja GHSiga<br />
Määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist<br />
ja pakendamist (CLP-määrus), ühtlustatakse ainete, segude ja teatavate konkreetsete<br />
toodete klassifitseerimise ja märgistamise sätteid ja kriteeriume ühenduses, võttes arvesse<br />
ÜRO kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise üldise ühtlustatud süsteemi (GHS)<br />
klassifitseerimiskriteeriume ja märgistamiseeskirju. CLP-määrus aitab saavutada ÜRO GHSi<br />
eesmärki kirjeldada samu ohte ja teatada neist kogu maailmas samal viisil. CLP-määrus<br />
jõustus 20. jaanuaril 2009.<br />
Euroopa Majanduspiirkonnas on ohutuskaardi vormi ja sisu nõuded kindlaks määratud<br />
REACH-määruse artikliga 31 ja II lisaga. Neid on kohandatud ja viidud vastavusse GHSi<br />
nõuetega, eelkõige ohutuskaartide <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong>iga GHSi 4. lisas, 8 ning on täielikult<br />
ühtlustatud CLP-määrusega. <strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong>i käesolev versioon põhineb<br />
REACH-määruse II lisa muudetud tekstil, mis avaldati 31. mail 2010.<br />
8 Vt http://live.unece.org/trans/danger/publi/ghs/ghs_rev03/03files_e.html<br />
9
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
2 REACH- JA CLP-MÄÄRUSEST TULENEVAD<br />
OHUTUSKAARTIDE MUUTUSED<br />
REACH-määruse II lisa ohutuskaartide nõuetes on enamasti säilitatud varasemate<br />
õigusaktide tavapärane struktuur ja vorming. Samas on REACH-määruses ohutuskaardil<br />
nõutavate andmete kohta mõni oluline muudatus. Allpool on kokkuvõte (jagude kaupa)<br />
sellest, kuidas muutis ohutuskaarte REACH-määrus võrreldes Euroopa Liidus enne REACHja<br />
CLP-määrust kehtinud õigusaktidega.<br />
Tabelis 1 on aineid ja segusid käsitlevate eri jagude peamiste muudatuste ülevaade, sh<br />
uued punktid. NB! Käesolev peatükk ei hõlma ohutuskaardi muutmata jagusid. Tabel<br />
sisaldab üksnes uusi (või muudetud) nõudeid: kuigi näiteks REACH-määruse algses II lisas<br />
nõutakse nimetuse esitamist punktis 1.1 („Identifitseerimisel kasutatav nimetus on identne<br />
märgistusel oleva nimetusega vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisale”), seda allolevas<br />
tabelis ei mainita, sest sama nõue kehtis ka varasemas õigusaktis (st direktiivis 91/155/EMÜ<br />
(ohutuskaardi direktiiv) 9 ).<br />
Kui aga II lisa muutmisega kaasnes mõni täiendav nõue või muudatus, on see märgitud<br />
koos viitega muudetud versioonile, nt „muudetud II lisa alates 1. detsembrist 2010” või<br />
„muudetud II lisa alates 1. juunist 2015”. Seega on punktis 1.1 toote identifitseerimise uued<br />
nõuded vastavalt CLP-määruse artikli 18 lõikele 2 ka selliselt märgitud.<br />
REACH-määruse kohase ohutuskaardi jagude ja punktide üksikasjalik ülevaade on 4.<br />
peatükis. Alljärgnev tabel 1 ei pruugi sisaldada kõiki olulisi muudatusi, selle eesmärk on<br />
anda käsitletavate teemade ülevaade, mitte aga üksikasjalikult analüüsida varasemate<br />
õigusaktide kõiki muudatusi 10 .<br />
NB! Kui teatud andmeid ei kasutata või kui need puuduvad, tuleb seda ohutuskaardi<br />
vastavas punktis selgesti märkida. Andmete puudumise põhjendused peavad mõistagi<br />
olema mõjuvad.<br />
9 Direktiiv 91/155/EMÜ, milles määratletakse ja sätestatakse ohtlikke valmistisi käsitleva eriteabe süsteemi<br />
üksikasjalik kord direktiivi 88/379/EMÜ artikli 10 rakendamiseks, EÜT L 76, 22.03.1991, lk 35.<br />
10 Ent kuna ELi tasandil ametlikult ei nõutud REACH-määruse II lisa kohaste ohutuskaartide <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong>it,<br />
võrreldakse käesoleva dokumendi 2. peatükis varasemate õigusaktidega REACH-määruse II lisa kõikide<br />
versioonide muudatusi ohutuskaartide nõuetes, sealhulgas muudatusi nõuetes, mis kehtisid juba 1. juunist 2007.<br />
See erineb käesoleva dokumendi 4. peatükist, milles viidatakse üksnes II lisa nõuete kahele uuele versioonile,<br />
mis kehtivad vastavalt 1. detsembrist 2010 kuni 1. juunini 2015 ja alates 1. juunist 2015.<br />
10
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Tabel 1: <strong>Ohutuskaartide</strong> uute nõuete ülevaade<br />
Ohutuskaardi jao või punkti<br />
pealkiri<br />
Ainete ohutuskaartide uued nõuded<br />
Segude ohutuskaartide uued nõuded<br />
1.1. Tootetähis<br />
1.2. Aine või segu<br />
asjaomased<br />
kindlaksmääratud<br />
kasutusalad ning<br />
kasutusalad, mida ei<br />
soovitata<br />
1.3 Andmed ohutuskaardi<br />
tarnija kohta<br />
2. JAGU: Ohtude<br />
identifitseerimine<br />
Alates 1. detsembrist 2010 tuleb esitada<br />
tootetähis vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008<br />
(CLP-määrus) artikli 18 lõikele 2. Üksikasjalik<br />
kirjeldus käesoleva dokumendi peatükis 4.1.<br />
EÜ-numbri kasutamine on vabatahtlik.<br />
Pärast registreerimiskohustusega ainete<br />
registreerimist peavad tarnijad märkima<br />
ohutuskaardil aine registreerimisnumbri.<br />
Ühise esitamise korral võivad levitajad ja<br />
allkasutajad eritingimustel (vt käesoleva<br />
dokumendi peatükid 4.1 ja 4.3) ära jätta<br />
konkreetsele registreerijale viitava<br />
registreerimisnumbri osa (algse<br />
registreerimisnumbri neli viimast numbrit).<br />
Tarnijad peavad märkima aine<br />
kindlaksmääratud kasutusala(d), 11 esitades<br />
aine kasutusotstarbe lühida (arusaadava)<br />
kirjelduse. Vajaduse korral tuleb esitada<br />
mittesoovitatavad kasutusalad koos<br />
põhjendustega.<br />
Eesmärk ei ole loetleda kõigi kasutusalade<br />
kirjeldussüsteemide kõiki kombinatsioone, 12<br />
vaid kirjeldada kasutusalasid üldiselt.<br />
Teave peab olema kooskõlas<br />
kindlaksmääratud kasutusalade ja<br />
kokkupuutestsenaariumidega, mis on<br />
esitatud ohutuskaardi lisas (kui see on nõutav).<br />
Siia võib lisada viite lisatud<br />
kokkupuutestsenaariumidele.<br />
– Registreerijate teave peab vastama<br />
registreerimisel tootja või importija või<br />
ainuesindaja isiku kohta esitatud teabele.<br />
– Märgitud peab olema ka ohutuskaardi eest<br />
vastutava pädeva isiku e-posti aadress.<br />
Soovitatav on kasutada mittenimelist e-posti<br />
aadressi.<br />
Klassifikatsioon:<br />
Ajavahemikus 1. detsember 2010 – 1. juuni<br />
2015 tuleb esitada aine klassifikatsioon nii CLPmääruse<br />
kui ohtlike ainete direktiivi (DSD-<br />
Segu korral esitatakse kuni 1. juunini<br />
2015 segu kaubanduslik nimetus või<br />
nimetus vastavalt direktiivi 1999/45/EÜ<br />
(DPD-direktiiv) artikli 10 punktile 2.1<br />
(välja arvatud juhul, kui ennetähtaegselt<br />
juba rakendatakse CLP-määruse<br />
klassifikatsiooni ja märgistust). Alates 1.<br />
juunist 2015 tuleb esitada segu<br />
tootetähis vastavalt määruse (EÜ) nr<br />
1272/2008 (CLP-määrus) artikli 18 lõike<br />
3 punktile a.<br />
Tarnijad peavad märkima segu<br />
kindlaksmääratud kasutusala(d),<br />
esitades segu kasutusotstarbe lühida<br />
(arusaadava) kirjelduse. Vajaduse<br />
korral tuleb esitada mittesoovitatavad<br />
kasutusalad koos põhjendustega.<br />
Teave peab olema kooskõlas<br />
kindlaksmääratud kasutusalade ja<br />
kokkupuutestsenaariumidega, mis on<br />
esitatud ohutuskaardi lisades (kui need<br />
on nõutavad). Siia võib lisada viite<br />
lisatud kokkupuutestsenaariumidele<br />
(või muudele dokumentidele, kus on<br />
koostisainete<br />
kokkupuutestsenaariumide andmed).<br />
– Märgitud peab olema ka ohutuskaardi<br />
eest vastutava pädeva isiku e-posti<br />
aadress. Soovitatav on kasutada<br />
mittenimelist e-posti aadressi.<br />
Klassifikatsioon:<br />
Kuni 1. juunini 2015 tuleb esitada segu<br />
klassifikatsioon vastavalt DPDle. Kui<br />
segu klassifitseeritakse ja<br />
märgistatakse CLP-määruse kohaselt<br />
11 „Kindlaksmääratud kasutusala“ on määratletud REACH-määruse artikli 3 punktis 26.<br />
12 Vt „Teabele esitatavate nõuete ja kemikaaliohutuse hindamise <strong>juhend</strong>i“ peatükki R.12: Kasutusalade<br />
kirjeldamise süsteem, kättesaadav aadressil:<br />
http://guidance.echa.europa.eu/docs/guidance_document/information_requirements_et.htm<br />
11
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Ohutuskaardi jao või punkti<br />
pealkiri<br />
3. JAGU: Koostis/teave<br />
koostisainete kohta<br />
Ainete ohutuskaartide uued nõuded<br />
direktiivi) kohaselt.<br />
Pärast 1. juunit 2015 on nõutav üksnes CLPmääruse<br />
kohane klassifikatsioon. Lisateave: vt<br />
üleminekuperioode käsitlev 1. lisa.<br />
Siin tuleb esitada märgistuselementide teave<br />
(uus alapunkt; varem sisaldus see 15. jaos).<br />
Alates 1. detsembrist 2010 peab see olema<br />
vastavuses CLP-määrusega.<br />
Sümbol/piktogramm(id) tuleb kujutada<br />
graafiliselt.<br />
Kui aine kuulub autoriseerimisele, tuleb siia<br />
märkida ka autoriseerimisnumber.<br />
Tuleb esitada teave, kas aine vastab püsivate,<br />
bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete (PBTainete)<br />
või väga püsivate ja väga<br />
bioakumuleeruvate ainete (vPvB-ainete)<br />
kriteeriumidele vastavalt XIII lisale.<br />
Tuleb esitada aine põhikoostisosade ja iga<br />
lisandi, stabiliseeriva lisaaine ja<br />
üksikkoostisosa, mis klassifitseeritakse ja<br />
võetakse arvesse aine klassifitseerimisel,<br />
keemiline koostis<br />
Segude ohutuskaartide uued nõuded<br />
enne seda tähtaega, tuleb siia lisada ka<br />
CLP-määruse klassifikatsioon.<br />
Pärast 1. juunit 2015 on nõutav üksnes<br />
CLP-määruse kohane klassifikatsioon.<br />
Siin tuleb esitada<br />
märgistuselementide teave (uus<br />
alapunkt; varem esitati see 15. jaos),<br />
mis alates 1. juunist 2015 peab olema<br />
vastavuses CLP-määrusega.<br />
Sümbol/piktogramm(id) tuleb kujutada<br />
graafiliselt.<br />
Kui segu koostisaine(d) kuuluvad<br />
autoriseerimisele, tuleb siia märkida<br />
ka autoriseerimisnumber või -<br />
numbrid. 13<br />
Tuleb esitada teave, kas aine vastab<br />
püsivate, bioakumuleeruvate ja<br />
toksiliste ainete (PBT-ainete) või väga<br />
püsivate ja väga bioakumuleeruvate<br />
ainete (vPvB-ainete) kriteeriumidele<br />
vastavalt XIII lisale. 14<br />
Kriteeriumid, mille järgi otsustakse<br />
(üldiste piirväärtuste / kontsentratsiooni<br />
piirväärtuste alusel), millised segu<br />
koostisained koos kontsentratsiooniga<br />
(või kontsentratsioonivahemikuga) tuleb<br />
siia jakku märkida, laienevad alates 1.<br />
detsembrist 2010 ka CLP-määruse ning<br />
direktiivi 67/548/EMÜ kohastele terviseja<br />
keskkonnaohtudele. Alates 1. juunist<br />
2015 kohaldatakse üksnes CLPmääruse<br />
kriteeriume.<br />
Segu korral tuleb esitada püsivate,<br />
bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete<br />
(PBT-ainete) ning väga püsivate ja<br />
väga bioakumuleeruvate ainete (vPvBainete)<br />
ja kandidaatloetelu ainete<br />
registreerimisnumbrid (kui on<br />
asjakohane), kui ainet on segus<br />
vähemalt 0,1%<br />
Tarnija peab segu kohta märkima<br />
vähemalt teatud eelnevalt kindlaks<br />
määratud rühma koostisainete<br />
registreerimisnumbrid. Ühise esitamise<br />
korral võib eritingimustele vastav mis<br />
tahes tarnija (lisateave: vt peatükk 4.3)<br />
13 Seda ei ole nõuta REACH-määruse XIV lisas loetletud autoriseerimiskohustusega ainete korral, kui nende<br />
sisaldus segus on alla REACH-määruse artikli 56 lõikes 6 viidatud kontsentratsiooni.<br />
14 Praktikas hinnatakse vastavalt XIII lisa kriteeriumidele teavet, kas segu sisaldab püsivaid, bioakumuleeruvaid<br />
ja toksilisi (PBT) või väga püsivaid ja väga bioakumuleeruvaid (vPvB) aineid kontsentratsioonis vähemalt 0,1%.<br />
12
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Ohutuskaardi jao või punkti<br />
pealkiri<br />
7. JAGU: Käitlemine ja<br />
ladustamine<br />
8. JAGU: Kokkupuute<br />
ohjamine/isikukaitse<br />
8.1. Kontrolliparameetrid<br />
8.2. Kokkupuute ohjamine<br />
Ainete ohutuskaartide uued nõuded<br />
Kui nõutatakse kemikaaliohutuse aruannet,<br />
peab selle jao teave olema kooskõlas<br />
kemikaaliohutuse aruandes oleva teabega<br />
kindlaksmääratud kasutusalade kohta ja (kui<br />
asjakohane) ohutuskaardi lisas esitatud<br />
kokkupuutestsenaariumide teabega.<br />
Olemasolu korral võib esitada ka viite<br />
konkreetsete kasutusalade tööstuskasutaja<br />
või sektori eri<strong>juhend</strong>ile.<br />
Kui on lisatud kokkupuutestsenaarium, võib<br />
viidata ka sellele.<br />
Erikasutus(t)eks ette nähtud ainete kohta tuleb<br />
esitada punktis 1.2 nimetatud soovitused, mis<br />
vastavad kindlaksmääratud kasutusala(de)le<br />
ning on üksikasjalikud ja praktilised.<br />
Esitada kehtivad DNEL-, OEL- ja PNECväärtused:<br />
selle jao vastavas punktis tuleb<br />
esitada konkreetse aine andmed (inimtervise<br />
ohu korral DNEL- ja keskkonnaohu korral<br />
PNEC-väärtused).<br />
See teave (v.a OEL-väärtused) esitatakse<br />
peamiselt registreeritud ainete kohta, mille<br />
kemikaaliohutust on hinnatud.<br />
Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet,<br />
peavad kindlaksmääratud kasutusalade<br />
riskijuhtimismeetmed olema kooskõlas selle jao<br />
teabega.<br />
Kui seoses erikasutusega nõutakse<br />
riskiohjamismeetmetega seotud otsuste<br />
tegemiseks kontrollitaseme meetodit, tuleb<br />
tõhusa riskijuhtimise tagamiseks esitada<br />
piisavad andmed.<br />
Konkreetse kontrollitaseme soovituse kontekst<br />
ja piirangud peavad olema selged.<br />
(Kontrollitaseme meetodi lisateave: vt peatükk<br />
4.8)<br />
Siia peavad tarnijad märkima<br />
riskijuhtimismeetmed töökeskkonnas<br />
kokkupuute ja keskkonnaga kokkupuute<br />
ohjamiseks aine kasutamisel.<br />
Tuleb esitada riskijuhtimismeetmete kokkuvõte<br />
või (olemasolu korral) viide neid sisaldavale<br />
kokkupuutestsenaariumile.<br />
Segude ohutuskaartide uued nõuded<br />
jätta selles jaos märkimata<br />
konkreetsele registreerijale viitava<br />
registreerimisnumbri osa.<br />
Tuleb märkida ka PBT- ja vPvB-ainete<br />
klassifikatsioon(id) ja teave.<br />
Ohutuskaart võib sisaldada ristviiteid<br />
segu kokkupuutestsenaariumile, kui<br />
see on olemas.<br />
Olemasolu korral võib viidata ka<br />
konkreetsete kasutusalade valdkonna<br />
või sektori eri<strong>juhend</strong>ile.<br />
Kui on lisatud kokkupuutestsenaarium,<br />
võib viidata ka sellele.<br />
Erikasutus(t)eks ette nähtud segude<br />
kohta tuleb esitada punktis 1.2<br />
nimetatud soovitused, mis vastavad<br />
kindlaksmääratud kasutusala(de)le ning<br />
on üksikasjalikud ja praktilised.<br />
Selle jao punktides esitatud<br />
riskijuhtimismeetmed peavad olema<br />
kooskõlas lisatud<br />
kokkupuutestsenaariumi(de)ga.<br />
Kui seoses erikasutusega nõutakse<br />
riskiohjamismeetmetega seotud otsuste<br />
tegemiseks kontrollitaseme meetodit,<br />
tuleb tõhusa riskijuhtimise tagamiseks<br />
esitada piisavad andmed.<br />
Konkreetse kontrollitaseme soovituse<br />
kontekst ja piirangud peavad olema<br />
selged. (Kontrollitaseme meetodi<br />
lisateave: vt peatükk 4.8)<br />
13
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Ohutuskaardi jao või punkti<br />
pealkiri<br />
9. JAGU: Füüsikalised ja<br />
keemilised omadused<br />
11. JAGU: Teave toksilisuse<br />
kohta<br />
12. JAGU: Ökoloogiline teave<br />
13. JAGU: Jäätmekäitlus<br />
14. JAGU: Veoteave<br />
Ainete ohutuskaartide uued nõuded<br />
Kui tarnija on loobunud XI lisa 3. jao kohastest<br />
katsetest, peab ta märkima kasutamise<br />
eritingimused, mis põhjendavad katsetest<br />
loobumist.<br />
Kui aine on registreeritud kui kohapeal<br />
kasutatav või transporditav isoleeritud vaheaine,<br />
peab tarnija märkima, et ohutuskaart vastab<br />
eritingimustele, mis õigustavad aine<br />
registreerimist kooskõlas REACH-määruse<br />
artiklitega 17 või 18.<br />
Sellesse jakku tuleb märkida täiendavad<br />
füüsikalised/keemilised omadused (lisateave:<br />
vt peatükk 4.9).<br />
Registreeritavate ainete kohta tuleb esitada<br />
REACH-määruse VII–XI lisa kohaldamisel<br />
saadud teabe kokkuvõte.<br />
Registreerimisele kuuluvate ainete korral peab<br />
see teave sisaldama ka kättesaadavate<br />
andmete ja CLP-määruses esitatud 1 A ja 1B<br />
kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja<br />
reproduktiivtoksiliseks aineks (CMR_aineks)<br />
klassifitseerimise kriteeriumide võrdluse<br />
tulemusi.<br />
Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, peab<br />
teave olema sellega kooskõlas. Vajaduse korral<br />
tuleb lisada toksikokineetika, metabolismi ja<br />
leviku teave.<br />
Alates 1. detsembrist 2010 kehtivad nõuded,<br />
mille kohaselt tuleb ohutuskaardile märkida<br />
sihtelundi mürgisuse (STOT) andmed<br />
ühekordse või korduva kokkupuute korral. Ka<br />
tuleb nüüd esitada kindlaksmääratud<br />
(laiendatud) ohuklasside loetelu teave.<br />
Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, tuleb<br />
esitada püsivate, bioakumuleeruvate ja<br />
toksiliste (PBT) ning väga püsivate ja väga<br />
bioakumuleeruvate (vPvB) omaduste hindamise<br />
tulemused, nagu on sätestatud<br />
kemikaaliohutuse aruandes. See teave on<br />
tõenäoliselt olemas üksnes juhul, kui on<br />
koostatud kemikaaliohutuse aruanne.<br />
Lisaks jäätmekäitlusmeetmete esitamisele<br />
ohutuskaardi selles jaos, kus nõutakse<br />
kokkupuute hindamist, peavad<br />
jäätmekäitlusmeetmed olema vastavuses lisa<br />
kokkupuutestsenaariumidega.<br />
Teatud transpordiklassifikatsiooni teabe<br />
elemendid muutuvad iga ÜRO<br />
näidiseeskirjadele vastava ELi rakenduse korral<br />
14<br />
Segude ohutuskaartide uued nõuded<br />
Sellesse jakku tuleb märkida<br />
täiendavad füüsikalised/keemilised<br />
omadused (lisateave: vt peatükk 4.9).<br />
Kui segu koostisained võivad<br />
organismis reageerida omavahel ja<br />
toksiline toime võib sellest muutuda,<br />
tuleb seda arvestada käesolevas jaos<br />
toksikoloogiateabe esitamisel.<br />
Alates 1. juunist 2015 kehtivad nõuded,<br />
mille kohaselt tuleb ohutuskaardile<br />
märkida sihtelundi mürgisuse (STOT)<br />
andmed ühekordse või korduva<br />
kokkupuute korral. Ka tuleb nüüd<br />
esitada kindlaksmääratud (laiendatud)<br />
ohuklasside loetelu teave.<br />
Vajaduse korral tuleb ohutuskaardi<br />
sellesse jakku koondada olemasolev<br />
segu koostisainete teave.<br />
Ohutuskaardi 13. jagu peab sisaldama<br />
jäätmekäitlusmeetmeid, mis on seotud<br />
segu kasutusala(de)ga. See peab<br />
olema kooskõlas ohutuskaardi lisas<br />
esitatud<br />
kokkupuutestsenaariumi(de)ga.<br />
Teatud transpordiklassifikatsiooni teabe<br />
elemendid muutuvad iga ÜRO<br />
näidiseeskirjadele vastava ELi
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Ohutuskaardi jao või punkti<br />
pealkiri<br />
Ainete ohutuskaartide uued nõuded<br />
teavituslikest kohustuslikeks.<br />
Segude ohutuskaartide uued nõuded<br />
rakenduse korral teavituslikest<br />
kohustuslikeks.<br />
15. JAGU: Reguleerivad<br />
õigusaktid<br />
Punktis 15.1 tuleb esitada autoriseerimisele<br />
kuuluvate ainete teave ning kõigi antud või<br />
andmisest keeldutud autoriseeringute<br />
andmed. Siia tuleb märkida piirangutega ainete<br />
kasutusalad.<br />
Punktis 15.2 tuleb märkida, kas tarnija on<br />
hinnanud aine kemikaaliohutust.<br />
15. JAGU ei sisalda enam märgistusandmeid,<br />
mis tuleb nüüd esitada 2. JAOS.<br />
Punktis 15.1 tuleb esitada segu iga<br />
koostisaine autoriseerimise ja<br />
piirangute teave.<br />
Punktis 15.2 tuleb märkida, kas tarnija<br />
on hinnanud segu kemikaaliohutust.<br />
15. JAGU ei sisalda enam<br />
märgistusandmeid, mis tuleb nüüd<br />
esitada 2. JAOS.<br />
16. JAGU: Muu teave<br />
Kokkupuutestsenaarium (lisa)<br />
(NB! Alates 1.12.2010 tuleb mittesoovitatavate<br />
kasutusalade teave esitada 16. JAO asemel<br />
punktis 1.2).<br />
Sellesse jakku võib märkida ka töötajate<br />
väljaõppega seotud nõuanded.<br />
Siia tuleb märkida kõigi R-, ohu-, ohutus- ja/või<br />
hoiatuslausete täistekst, mida ei ole 2. või 15.<br />
jaos täispikkuses esitatud.<br />
Ainete korral, mille kemikaaliohutuse hindamine<br />
on REACH-määruse kohaselt nõutav ja see on<br />
tehtud, tuleb ohutuskaardi lisana esitada<br />
kokkupuutestsenaariumid (üldiselt ohutuskaardi<br />
1. jaos märgitud kasutusalade kohta).<br />
Kokkupuutestsenaarium täiendab ohutuskaardi<br />
põhiosa teavet ning peab käsitama põhiteabega<br />
koos (ja sellega kooskõlas), et ohutuskaart<br />
oleks võimalikult kasulik.<br />
Kuni 1. juunini 2015 võib siia<br />
vabatahtlikult märkida CLP-määruse<br />
klassifikatsiooni andmed segude kohta,<br />
mille täielikku CLP-määruse kohast<br />
märgistust ei ole veel kasutusele<br />
võetud, ning mitte märkida neid 2.<br />
JAOS (sest 2. JAGU peab vastama<br />
kehtivale märgistusele).<br />
Alates 1. juunist 2015 tuleb esitada<br />
üksnes CLP-määruse-klassifikatsioon<br />
ning see peab olema üksnes 2. JAOS.<br />
Siia võib märkida ka töötajate<br />
väljaõppega seotud nõuanded.<br />
Siia tuleb märkida segu klassifikatsiooni<br />
hindamiseks kasutatud meetodid, kui<br />
need ei ole juba märgitud 1.–15. jaos<br />
(nt 2. JAOS).<br />
Siia tuleb märkida kõigi R-, ohu-,<br />
ohutus- ja/või hoiatuslausete täistekst,<br />
mida ei ole 2. või 15. jaos täispikkuses<br />
esitatud. CLP-määruse järgi<br />
klassifitseeritud segu korral tuleb siia<br />
märkida, millist CLP-määruse artiklis 9<br />
viidatud teabe hindamise meetodit segu<br />
klassifitseerimiseks kasutati.<br />
Kui kokkupuutestsenaarium<br />
koostatakse segu jaoks, 15 , tuleb selle<br />
<strong>koostamise</strong>l hinnata koostisainete kohta<br />
olemasolevat teavet, sealhulgas ainete<br />
tarnijatelt saadud teavet. Selleks on<br />
mitu eri võimalust (vt ka 3. peatüki<br />
punkt 3.23).<br />
15 Ehkki REACH-määruse artiklitega 14 ega 37 ei ole kemikaaliohutuse aruannet (ja seega ka mitte vastavat<br />
segu kokkupuutestsenaariumi) ette nähtud, võib need koostada vastavalt REACH-määruse artikli 31 lõikele 2<br />
(peamiselt üksnes ohutuskaardi jaoks).<br />
15
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
3 OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE KÜSIMUSED<br />
3.1 Ohutuskaardi mõiste<br />
Ohutuskaart on dokument, mille eesmärki ja rolli üldises ühtlustatud süsteemis võib<br />
kirjeldada järgmiselt (ÜRO GHSi 3. väljaande 16 peatüki 1.5 tekst):<br />
Ohutuskaart peaks andma igakülgse ülevaate aine või segu kasutamisest töökeskkonna<br />
kemikaalikontrolli reguleerivates raamistikes. Nii tööandjad [kui ka töötajad 17 ] kasutavad<br />
ohutuskaarti ohtude, sealhulgas keskkonnaohtude teabe allikana ning ettevaatusmeetmete<br />
soovituste saamiseks. Ohutuskaart on tootekeskne ega suuda tavaliselt (kui lisatud ei ole<br />
asjaomaseid kokkupuutestsenaariume) pakkuda täpset teavet konkreetsest töökeskkonnast,<br />
kus toodet lõpuks kasutakse, ehkki spetsialiseeritud kasutusotstarbega toote ohutuskaardi<br />
teave võib olla mõnevõrra töötajakesksem. Seepärast võimaldab teave tööandjal a) välja<br />
töötada konkreetset töökeskkonda hõlmava töötaja kaitsemeetmete aktiivprogrammi,<br />
sealhulgas väljaõppe, ning b) võtta arvesse kõiki keskkonna kaitsmiseks vajalikke meetmeid.<br />
Peale selle on ohutuskaart oluliseks teabeallikaks GHSi teistele sihtrühmadele. Nii võivad<br />
teatavat osa teabest kasutada ohtlike kaupade transportijad, päästetöötajad (sealhulgas<br />
mürgistuskeskused), pestitsiidide kasutajad kutsetegevuses ning tarbijad. Samas saavad<br />
need rühmad lisateavet mitmesugustest muudest allikatest, näiteks ÜRO ohtlike kaupade<br />
veo soovituste näidiseeskirjadest ja pakendi infolehtedest, ning see praktika jätkub.<br />
Seepärast ei ole ühtlustatud märgistamissüsteemi kasutuselevõtt ette nähtud muutma<br />
ohutuskaardi põhiotstarvet, milleks on kasutamine töökohtadel.<br />
Ohutuskaardi kohustuslik vorm ja sisu EL liikmesriikides, kus REACH-määrus on vahetult<br />
kohaldatav (ja teistes REACH-määruse vastu võtnud riikides), on kindlaks määratud<br />
REACH-määruse II lisaga. II lisa 1. detsembrist 2010 ja 1. juunist 2015 kehtivate versioonide<br />
täistekstid on käesoleva dokumendi 4. peatükis. Üleminekuperioodide ja eelnimetatud II lisa<br />
eri versioonide seoste lisateave on <strong>juhend</strong>i 1. lisa.<br />
Teave tuleb ohutuskaardil esitada selgel ja kokkuvõtlikul viisil.<br />
3.2 Vastutus ohutuskaardi sisu eest<br />
Tarneahelas kohaldatakse ohutuskaardi esitamisega seotud REACH-määruse nõudeid<br />
tarneahela kõikidel etappidel. Esmane ohutuskaardi <strong>koostamise</strong> eest vastutaja on tootja,<br />
importija või ainuesindaja, kes peab mõistlikkuse piires eeldama aine või segu võimalikke<br />
kasutusalasid. Tarneahelas allpool tegutsejad peavad samuti esitama ohutuskaardi,<br />
kasutades, kontrollides ja täiendades tarnijatelt saadud teavet klientide konkreetsetest<br />
vajadustest lähtuvalt. Ohutuskaardi kohustusega aine või segu ohutuskaardi sisu eest<br />
vastutab igal juhul selle tarnija, isegi kui ta ei ole ohutuskaarti ise koostanud. Sellistel<br />
juhtudel on tarnijatelt saadud teave neile oma ohutuskaartide <strong>koostamise</strong>l selgelt kasulik ja<br />
oluline allikas. Samas teabe eest, mida nende esitatavad ohutuskaardid sisaldavad,<br />
vastutavad nad siiski ise (see kehtib ka algsest koostamiskeelest erinevates keeltes<br />
ohutuskaartide levitamisel).<br />
16 http://www.unece.org/trans/danger/publi/ghs/ghs_rev03/English/01e_part1.pdf ; Global Harmonized system of<br />
Classification and Labelling of Chemicals (GHS). Third Edition, 2009. United Nations.<br />
17 NB! Euroopa Liidu reguleerivas raamistikus on ohutuskaart suunatud selgelt tööandjale, kes vastavalt direktiivi<br />
98/24/EÜ artikli 8 lõike 1 neljandale taandele peab selle alusel edastama töötajale teavet ja juhiseid. Töötajad<br />
seevastu EI OLE dokumendi esmane sihtrühm ja selle töötajale edastamine ei vabasta tööandjat direktiivi<br />
98/24/EÜ kohastest kohustustest.<br />
16
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
3.3 Ohutuskaardi konfidentsiaalsuse nõudmine<br />
Andmed, mis tuleb ohutuskaardil esitada, ei saa olla konfidentsiaalsed.<br />
3.4 Ohutuskaardi eest tasu küsimine<br />
Vastavalt REACH-määruse artikli 31 lõigetele 8 ja 9 peavad ohutuskaart ja selle nõutavad<br />
täiendused olema tasuta.<br />
3.5 Kes peab ohutuskaardi koostama<br />
II lisa muudatuse tekstis on punktis 0.2.3 sätestatud:<br />
„Ohutuskaardi koostab pädev isik, kes võtab arvesse kasutajaskonna teadaolevaid<br />
erivajadusi ja -teadmisi. Ainete ja segude tarnijad tagavad pädevatele isikutele asjakohase<br />
koolituse, sealhulgas täiendusõppe.”<br />
3.5.1 Pädeva isiku mõiste<br />
Määrus ei määratle, kes konkreetselt on „pädev isik”. Seda võib siin kontekstis mõista kui<br />
isikut (või isikuid) – või isikurühma koordineerijat –, kellel tänu väljaõppele, kogemusele ja<br />
täiendkoolitusele on piisavad teadmised ohutuskaardi vastavate jagude või kogu<br />
ohutuskaardi <strong>koostamise</strong>ks.<br />
Ohutuskaardi esitaja võib selle ülesande delegeerida oma töötajatele või kolmandatele<br />
isikutele. Kogu oskusteave ei pea pärinema ühelt pädevalt isikult.<br />
On mõistetav, et samal isikul ei ole tavaliselt ulatuslikke teadmisi kõikidest ohutuskaardiga<br />
hõlmatud valdkondadest. Seepärast peab pädev isik tuginema sisestele või välistele<br />
pädevatele lisaallikatele. Pädev isik peab tagama ohutuskaardi ühtluse, eriti kui ta on<br />
isikurühma koordineerija.<br />
3.5.2 Pädevate isikute väljaõpe ja täienduskoolitus<br />
Eespool osundatud tekst ütleb selge sõnaga, et ainete ja segude tarnija on kohustatud<br />
tagama pädevate isikute nõuetekohase väljaõppe ja täienduskoolituse. REACH-määruses ei<br />
ole täpselt märgitud, mis väljaõpe peab pädeval isikul olema või kas ta peab läbima<br />
erikursuse või sooritama ametliku eksami. Nimetatud kursuste läbimine ja võimalike<br />
eksamite sooritamine võib aga olla abiks nõutava pädevuse tõendamisel.<br />
Nende isikute väljaõpe ja täienduskoolitus võib olla sisene või väline. Soovitatav on<br />
ettevõttes ohutuskaardi <strong>koostamise</strong> ja ajakohastamise töövoog dokumenteerida, nt<br />
sise<strong>juhend</strong>i või töökorrana.<br />
Lõhkeainete, biotsiidide, taimekaitsevahendite 18 või pindaktiivsete ainete ohutuskaartide<br />
<strong>koostamise</strong>ks on vajalikud lisateadmised neile kohaldatavatest konkreetseid tooteid<br />
käsitlevatest õigusaktidest.<br />
Alljärgmine (mittetäielik) loend annab ülevaate mitmesugusest teadmusvaldkondadest,<br />
millele oma pädevust tõendada sooviv isik võiks viidata:<br />
1. Keemiline nomenklatuur<br />
2. Kemikaalidega seotud Euroopa määrused ja direktiivid ning liikmesriikide<br />
siseriiklikus õiguses rakendamise aktid, kohaldatavad siseriiklikud õigusaktid (kehtivad<br />
versioonid), kuivõrd need seonduvad ohutuskaartide <strong>koostamise</strong>ga, näiteks (mittetäielik<br />
nimekiri, pealkirjad on lühendatud):<br />
18 Taimekaitset ja biotsiide käsitlevate asjaomaste õigusaktide loend on REACH-määruse artiklis 15.<br />
17
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
o REACH-määrus: määrus (EÜ) nr 1907/2006<br />
(ohutuskaardid: eelkõige määrusega (EL)<br />
nr 453/2010 muudetud kujul)<br />
o CLP-määrus: määrus (EÜ) nr 1272/2008<br />
o Ohtlike ainete direktiiv<br />
(DSD-direktiiv):<br />
direktiiv 67/548/EMÜ<br />
o Ohtlike valmististe<br />
direktiiv (DPD-direktiiv):<br />
direktiiv 1999/45/EÜ<br />
o Keemiliste mõjurite direktiiv: direktiiv 98/24/EÜ<br />
o<br />
Ohtlike ainete piirnormid<br />
töökeskkonnas:<br />
direktiivid 2000/39/EÜ, 2006/15/EÜ ja<br />
2009/161/EL<br />
o Töötajate kaitse tööl<br />
kantserogeenide ja mutageenidega<br />
kokkupuutest tulenevate ohtude<br />
eest:<br />
direktiiv 2004/37/EÜ<br />
o Rasedate, hiljuti sünnitanud ja<br />
rinnaga toitvate töötajate<br />
tööohutuse ja töötervishoiu<br />
parandamine:<br />
direktiiv 92/85/EMÜ<br />
o Isikukaitsevahendid: direktiiv 89/686/EMÜ<br />
o Eri transpordiliikide klassifikatsioon: direktiivid 96/35/EÜ ja 2000/18/EÜ<br />
o Ohtlike kaupade sisetransport: direktiiv 2008/68/EÜ<br />
o Detergentide määrus: määrus (EÜ) nr 648/2004<br />
o Noorte töökaitse: direktiiv 94/33/EÜ<br />
o Jäätmed: direktiivid 2006/12/EÜ ja 2008/98/EÜ<br />
3. Asjaomased siseriiklikud ja rahvusvahelised suunised vastava sektori<br />
organisatsioonidelt<br />
4. Füüsikalised ja keemilised omadused<br />
o Eelkõige õigusakti muudetud II lisa punktis 9.1 loetletud ja sätestatud omadused<br />
(vt käesoleva dokumendi peatükk 4.9)<br />
5. Toksikoloogia/ökotoksikoloogia<br />
o Eelkõige õigusakti muudetud II lisa punktides 11 ja 12 loetletud ja sätestatud<br />
omadused (vt käesoleva dokumendi peatükid 4.11 ja 4.12)<br />
6. Esmaabimeetmed<br />
o (Vt käesoleva dokumendi peatükk 4.4)<br />
7. Tööõnnetuste ennetamine<br />
o<br />
o<br />
Tulekahjude ja plahvatuste ennetamine, tuletõrje, kustutusvahendid<br />
Meetmed juhusliku keskkonda sattumise korral<br />
o (Vt käesoleva dokumendi peatükk 4.6)<br />
18
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
8. Ohutu käitlemise ja ladustamise meetmed<br />
o (Vt eelkõige käesoleva dokumendi peatükk 4.7)<br />
9. Transpordisätted<br />
o Eelkõige õigusakti muudetud II lisa punktis 14 loetletu ja sätestatu (vt käesoleva<br />
dokumendi peatükk 4.14).<br />
o NB! Direktiivide 96/35/EÜ ja 2000/18/EÜ (ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või<br />
siseveevedude ohutusnõustajate määramise ja kutsekvalifikatsiooni kohta)<br />
sätteid kohaldatakse konkreetselt ohtlike kaupade veoga vahetult seotud<br />
isikutele. Olenevalt tarnija organisatsiooni korraldusest võib ohutuskaartide<br />
koostaja olla nimetatud õigusaktides määratletud ohutusnõustaja. Õigusaktides ei<br />
nõuta, et ohutuskaartide koostaja oleks kvalifitseeritud ohutusnõustaja nimetatud<br />
direktiivide tähenduses.<br />
10. Siseriiklikud sätted<br />
a. Asjaomased siseriiklikud sätted (loetelu on mittetäielik)<br />
Saksamaa:<br />
i. Veeohuklassid (Wassergefährdungsklassen)<br />
ii. Õhukaitse tehniline <strong>juhend</strong> (TA-Luft)<br />
iii. Ohtlike ainete tehnilised eeskirjad (Technische Regeln für Gefahrstoffe)<br />
Prantsusmaa:<br />
i. Tableaux de maladies professionnelles<br />
ii. Nomenclature des installations classées pour la protection de l‘environnement<br />
Madalmaad:<br />
i. De Algemene beoordelingsmethodiek Water (ABM)<br />
b. Riiklikud tooteregistrid (näiteks Itaalias, Rootsis, Soomes, Taanis)<br />
3.6 Ohutuskaardil kasutamiseks ette nähtud jagude ja punktide<br />
järjestus, nimetused ja numeratsioon<br />
Kõikide jagude ja punktide pealkirjade nimetused ning üksikud pealkirjad ja alapealkirjad on<br />
sätestatud konkreetses II lisa versioonis. II lisa 1. detsembrist 2010 kuni 1. juunini 2015 ja<br />
alates 1. juunist 2015 kohaldatavate versioonide B-osaga (nagu see on sätestatud komisjoni<br />
20. mai 2010. aasta määruses (EL) nr 453/2010) on eelkõige ette nähtud:<br />
„Artikli 31 lõike 6 kohaselt sisaldab ohutuskaart järgmist 16 jagu ning lisaks samuti<br />
loetletud punkte (v.a punkt 3, mille puhul lisatakse vajaduse korral vaid punktid 3.1 ja<br />
3.2).”<br />
(Jagude ja punktide täielik loend: vt õigusakti tekst.)<br />
NB! Jagude pealkirjades sisalduv sõna „JAGU” on osa ettenähtud pealkirjast, st näiteks<br />
ohutuskaardi 1. jao täielik pealkiri on:<br />
„1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine”<br />
Punktidest madalamal tasandil ei ole numeratsioon nõutav, kuid tarnija võib seda selguse<br />
huvides kasutada (nt 14. jaos eri transpordiliikide eristamiseks).<br />
Eelkõige ei tohi II lisa iga versiooni teksti A-osa alajaotiste ja punktide numeratsiooni segi<br />
ajada B-osaga ette nähtud jagude ja punktide numeratsiooniga.<br />
19
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Nii tuleb näiteks 11. JAO toksikoloogilise teabe esitamiseks B-osa kohaselt kasutada<br />
järgmisi pealkirju ja alapealkirju:<br />
„11. JAGU: Teave toksilisuse kohta<br />
11.1. Teave toksikoloogiliste mõjude kohta”<br />
A-osas pealkirja 11. JAGU all olevad punktid („ala-alapunktid”) numbritega 11.1.1, 11.1.2, …<br />
… 11.1.12.2, … … jne, mille eesmärk on lihtsustada eri elementide käsitlemist, aga see ei<br />
tähenda, et A-osas nende punktide all käsitletud teave tuleks A-osas esitatuga identse<br />
kirjelduse või pealkirja all esitada ohutuskaardil punktide tasemest madalamal. Jagude ja<br />
punktide pealkirjadest koosnev ohutuskaardi struktuur on ette määratud üksnes B-osas<br />
sätestatud ulatuses.<br />
See kehtib ka kõikidele käesolevas dokumendis toodud ohutuskaardi jagude ja punktide<br />
andmete struktureerimise näidetele. JAOST ja punktide esimese astme numeratsioonist<br />
madalamad andmete allstruktuurid ja alapealkirjad on üksnes võimaliku struktuuri näited.<br />
Teavet, mida ohutuskaart peab iga nimetatud pealkirja ja alapealkirja all sisaldama,<br />
käsitletakse üksikasjalikult käesoleva dokumendi 4. peatükis. Kui välja arvata punktid 3.1 ja<br />
3.2 (kus teavet peab sisaldama emb-kumb neist), peab iga punkt sisaldama teavet, isegi kui<br />
see teave on üksnes selgitus, miks andmed puuduvad, või mittekohaldamise märge vms.<br />
Teave tuleb esitada punktide all, mitte otse neid sisaldava jao pealkirja all.<br />
Kui ohutuskaardi vormingut järgiv dokument koostatakse ainele või segule, millel ei pea<br />
olema REACH-määruse artikli 31 kohaselt ohutuskaarti (nt artikliga 32 ette nähtud teabe<br />
mugavaks esitamiseks või kui ettevõtja on otsustanud lisada igale tarnitavale tootele ja<br />
segule ohutuskaardilaadse dokumendi), ei pea jagude sisule kehtivaid nõudeid järgima. Sel<br />
juhul on saajate ja järelevalveasutuste töö lihtsustamiseks soovitatav märkida, et see ei ole<br />
REACH-määruse artikli 31 kohane dokument.<br />
3.7 Ohutuskaardil esitatava teabe täielikkus<br />
Teabe nõudeid selgitatakse üksikasjalikult 4. peatükis. NB! Kui teatud andmeid ei kasutata<br />
või kui need puuduvad, tuleb seda selgelt märkida.<br />
3.8 <strong>Ohutuskaartide</strong> ajakohastamise vajalikkus<br />
Tingimused, mille korral ohutuskaardi peab ajakohastama ja uuesti välja andma, on<br />
REACH-määruse artikli 31 lõikes 1 sätestatud järgmiselt:<br />
„9. Tarnijad ajakohastavad ohutuskaardi viivitamata järgmistel juhtudel:<br />
a) niipea, kui ilmneb riskijuhtimismeetmeid mõjutada võiv või ohtusid käsitlev uus teave;<br />
b) pärast autoriseeringut või sellest keeldumist;<br />
c) pärast piirangu kehtestamist.<br />
Teabe uus, kuupäevaga varustatud variant, mis kannab märget „Läbi vaadatud: (kuupäev)”,<br />
esitatakse paberkandjal või elektroonsel kujul tasuta kõigile, kellele on ainet või segu<br />
eelneva 12 kuu jooksul tarnitud. Kõik registreerimisele järgnevad ajakohastused peavad<br />
olema varustatud registreerimisnumbriga.”<br />
Seega, ehkki olemasolevates valdkonnadokumentides antakse soovitusi, milliseid<br />
ohutuskaardi muudatusi lugeda olulisteks ja väheolulisteks, REACH-määruses neid nii ei<br />
nimetata. Õiguslik kohustus esitada ajakohastatud versioonid kõikidele saajatele, kellele on<br />
ainet või segu eelnenud 12 kuu jooksul tarnitud, tekib üksnes REACH-määruse artikli 31<br />
lõike 9 kohaste muudatuste korral. Sektori- või valdkonnaorganisatsioonid võivad esitada<br />
omapoolsed suunised ohutuskaartide ajakohastatud versioonide täiendavaks<br />
väljaandmiseks REACH-määruse artikli 31 lõikega 9 mitte ette nähtud juhtudel, ent<br />
õiguslikku kohustust selliseks täiendavaks ajakohastamiseks ei ole.<br />
20
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Samas on soovitatav ohutuskaartide sisu täielikkus korrapäraste ajavahemike järel läbi<br />
vaadata. Nimetatud ajavahemike kindlaksmääramine on ohutuskaardi väljaandja ülesanne –<br />
REACH-määruses neid ajavahemikke määratud ei ole. Eeldatavalt on selliste läbivaatamiste<br />
sagedus vastavuses aine või segu ohtlikkusega ning läbivaatajaks on pädev isik.<br />
3.9 Ohutuskaardi muudatustest teatamise vajalikkus<br />
REACH-määruse muudetud II lisa (mis kehtib alates 1.12.2010) punktis 0.2.5 on sätestatud:<br />
„Ohutuskaardi <strong>koostamise</strong> kuupäev märgitakse esilehele. Kui ohutuskaardi andmetes on<br />
tehtud muudatusi ning uus muudatustega ohutuskaart edastatakse saajale, teavitatakse<br />
teda muudatustest ohutuskaardi 16. jaos, kui muudatustele ei ole osutatud mujal. Sel juhul<br />
märgitakse esilehele <strong>koostamise</strong> kuupäev "Muudetud: (kuupäev)", versiooni ja läbivaatamise<br />
number, asendatava dokumendi kuupäev ning muu teave muudetava versiooni kohta.”<br />
Seega tuleb läbivaatamised ära märkida esilehel ning muudatuste teave esitada<br />
ohutuskaardi 16. jaos või muudes osades.<br />
Nagu eespool punktis 3.8 märgitud, tuleb kõik REACH-määruse artikli 31 lõike 9 kohased<br />
ohutuskaardi muudatused esitada kõikidele saajatele, kellele on toodet eelnenud 12 kuu<br />
jooksul tarnitud. Tarnija võib (täiendavalt) otsustada ohutuskaardid tagasiulatuvalt välja anda<br />
ka muude muudatuste korral, mis tema hinnangul nõuavad sellist täiendavat tegevust.<br />
Ohutuskaardi uute versioonide tähistamiseks on soovitatav kasutada kasvavat<br />
numeratsiooni. Sellise numeratsiooni kasutamisel võib ajakohastuste artikli 31 lõike 9 kohast<br />
esitamist nõudvate versioonimuudatuste tähistamiseks kasutada täisarvu võrra<br />
suurendamist ning muude muudatuste korral kümnendkoha võrra suurendamist, nt:<br />
Versioon 1.0: esimene väljaanne<br />
Versioon 1.1: esimene muutmiskord, mis ei nõua ajakohastamist ja varasematele saajatele<br />
uuesti esitamist<br />
Versioon 1.2: teine muutmiskord, mis ei nõua ajakohastamist ja varasematele saajatele<br />
uuesti esitamist<br />
Versioon 2.0: esimene muutmiskord, mis nõuab ajakohastuse esitamist varasematele<br />
saajatele vastavalt artikli 31 lõikele 9.<br />
Jne.<br />
See on vaid üks näide versioonide jälgitavuse lihtsustamisest. On veel palju teisi süsteeme.<br />
3.10 <strong>Ohutuskaartide</strong> ja nende muudatuste registri pidamise<br />
vajalikkus<br />
REACH-määruse artikli 36 lõike 1 esimese lausega on ette nähtud:<br />
„1. Kõik tootjad, importijad, allkasutajad ja levitajad koguvad kokku kogu teabe, mida nad<br />
vajavad oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad selle<br />
kättesaadavuse vähemalt kümne aasta jooksul pärast nende poolt aine või segu viimast<br />
tootmist, importimist, tarnimist või kasutamist.”<br />
Selles tekstis (ega muudetud II lisas) ei viidata, et tarneahelas tegutsejad peaksid<br />
konkreetse aja jooksul säilitama ohutuskaartide koopiaid ja/või aegunud versioone. Nii<br />
ohutuskaartide esitajad kui ka saajad peaksid nimetatud dokumente käsitama osana<br />
„teabest, mida nad vajavad oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks”<br />
ning mille säilitamistähtaeg on vähemalt 10 aastat. Ohutuskaardi <strong>koostamise</strong>l kasutatud<br />
teavet on iseenesest tõenäoliselt vaja REACH-määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks<br />
ning selle säilitamine võib igal juhul olla nõutav olenemata seotusest ohutuskaardi sisuga.<br />
Nii ohutuskaardi kui ka muu teabe valdajad võivad igal juhul otsustada seda säilitada seoses<br />
tootevastutuse ja muude õiguslike nõuetega ning võidakse pidada vajalikuks (näiteks<br />
21
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
kroonilise mõjuga toodete korral) nimetatud teabe säilitamist kauem kui 10 aastat, olenevalt<br />
kohaldatavatest siseriiklikest õigusaktidest.<br />
3.11 Ohutuskaardi <strong>koostamise</strong>ks vajaliku teabe kogumise ja<br />
kõrvutamise näidisetapid<br />
Alljärgneval joonisel 1 on esitatud ohutuskaardi <strong>koostamise</strong> soovituslikud etapid, et tagada<br />
selle sisene ühtlus (numbrid viitavad ohutuskaardi jagudele).<br />
Joonisel 1 kujutatakse protsessi lineaarsena, millega näiteks rõhutatakse, et ohutuskaardi 2.<br />
jao ohte tõenäoliselt ei saa enne teiste jagude teabe kaalumist lõplikult tuvastada.<br />
Tegelikkuses korratakse protsessi tõenäoliselt mitu korda ning mõningaid aspekte<br />
kaalutakse kujutatust erinevas järjestuses või paralleelselt.<br />
22
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
1. Tootetähis 3. Koostis ja<br />
koostisainete<br />
ohuklassi<br />
määramine<br />
9. Füüsikalised ja keemilised<br />
omadused, sh<br />
klassifitseerimine<br />
10. Püsivus ja reaktsioonivõime<br />
11. Teave toksilisuse kohta, sh<br />
klassifitseerimine<br />
12. Ökoloogiline teave, sh<br />
klassifitseerimine<br />
7. Käitlemine ja<br />
ladustamine<br />
8. Kokkupuute<br />
ohjamine<br />
14. Veonõuded<br />
15. Reguleerivad õigusaktid<br />
4. Esmaabi<br />
5. Tulekustutus<br />
6. Juhuslik<br />
keskkonda<br />
sattumine<br />
13. Jäätmekäitlus<br />
16. Muu teave<br />
2. Ohtude identifitseerimine<br />
Joonis 1. Ohutuskaardi <strong>koostamise</strong> näidisetapid<br />
23
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
3.12 Kuidas tagada ohutuskaardi ühtlust ja täielikkust<br />
Ohutuskaart annab teavet töötervishoiu ja tööohutuse, transpordiohutuse ja keskkonnakaitse<br />
paljude eri aspektide kohta. Ohutuskaarte koostab tavaliselt mitu inimest ja seetõttu ei saa<br />
välistada soovimatuid lünki ja kattuvusi. Seetõttu on soovitatav kontrollida valmis<br />
ohutuskaardi ja selle lisa (olemasolu korral) ühtlust ja õigsust, enne kui ohutuskaart<br />
esitatakse saajatele. Dokumendist kui tervikust ülevaate saamiseks võib lõpliku läbivaatuse<br />
teha mitte mitu, vaid üks pädev isik.<br />
3.13 Kuidas ja mis ajaks tuleb ohutuskaart esitada<br />
REACH-määruse artikli 31 lõikes 8 on sätestatud: „Ohutuskaart esitatakse paberkandjal või<br />
elektrooniliselt tasuta hiljemalt aine või segu esmakordse tarnimise kuupäevaks.”<br />
Seega võib ohutuskaardi esitada paberil, näiteks kirja või faksi teel, või elektrooniliselt,<br />
näiteks e-postiga.<br />
NB! Sõna „esitatakse” tähendab tarnija positiivset kohustust ohutuskaart (ja kõik nõutavad<br />
ajakohastused) tegelikult edastada, mitte aga näiteks internetis passiivselt avaldada või<br />
saata taotluse korral tagantjärele. Seepärast lepiti ECHA riiklike järelevalveasutuste<br />
esindajate foorumil kokku, et näiteks pelgalt ohutuskaardi (või selle ajakohastuse)<br />
veebilehele ülespanekut ei loeta esitamise kohustuse täitmiseks. Elektroonilise esitamise<br />
korral oleks seega vastuvõetav ohutuskaardi (ja sellele lisatud asjaomaste<br />
kokkupuutestsenaariumide) saatmine üldiselt ligipääsetavas vormingus e-kirja manusena<br />
kõikidele saajatele. Seevastu e-kirjaga saadetav link üldveebilehele, kust tuleb ohutuskaart<br />
(või selle viimased ajakohastused) üles otsida ja alla laadida, ei ole vastuvõetav. Jätkub<br />
arutelu selle üle, mis juhul oleks vastuvõetav konkreetne link otse ohutuskaardile (või<br />
ohutuskaardi ajakohastustele) ning mis tingimustel võib seda tulevikus lubada (et tulla<br />
eelkõige toime rohkemate lisatavate kokkupuutestsenaariumidega) 19 .<br />
Kui ohutuskaart on koos aine või segu esimese tarnega konkreetsele saajale esitatud, ei ole<br />
vaja koos edasiste tarnetega samale saajale ohutuskaardi lisaeksemplare saata, kui<br />
ohutuskaarti ei ole vahepeal ajakohastatud. Ajakohastamisest tulenevate muudatuste<br />
teatamise lisateave on eespool peatükis 3.9.<br />
3.14 Ohutuskaardi keel/keeled<br />
REACH-määruse artikli 31 lõikes 5 on sätestatud, et „ohutuskaart esitatakse nende<br />
liikmesriikide ametlikes keeltes, kus aine või segu turule viiakse, kui asjaomane<br />
(asjaomased) liikmesriik (liikmesriigid) ei sätesta teisiti.” NB! Teisiti sätestamise õigus on<br />
sihtliikmesriigil, st näiteks tootjaliikmesriigis kehtiv erand ei anna erandit teises liikmesriigis,<br />
kus aine või segu turule viiakse. Isegi kui liikmesriik on sätestanud teisiti, on soovitatav alati<br />
esitada (või lisada) selle riigi keelne ohutuskaart.<br />
NB! Mõni liikmesriik nõuab ohutuskaardi esitamist mitmes ametlikus keeles (kui liikmesriigis<br />
on mitu ametlikku keelt).<br />
NB! Et lisatud kokkupuutestsenaarium loetakse ohutuskaardi lahutamatuks osaks, kehtivad<br />
sellele ohutuskaardiga samad tõlkenõuded – st see tuleb esitada liikmesriigi või<br />
liikmesriikide ametlikus keeles, kus aine või segu turule viiakse, kui asjaomane sihtliikmesriik<br />
(asjaomased sihtliikmesriigid) ei sätesta teisiti.<br />
19 Eeltingimustena võidakse kohaldada näiteks nõuet, et sellise mehhanismi abil esitatava (ja ajakohastatava)<br />
ohutuskaardi saajad peavad andma selleks eelneva nõusoleku, et iga link peab viitama üksnes konkreetsele<br />
saajale suunatud ohutuskaardile, et täitmise järelevalve eest vastutav liikmesriigi pädev asutus on selle heaks<br />
kiitnud jne.<br />
24
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
3.15 Ained ja segud, mille ohutuskaart tuleb esitada eelneva<br />
taotluseta<br />
Vastavalt REACH-määruse artikli 31 lõikele 1 (nagu seda on muudetud CLP-määruse artikli<br />
58 lõike 2 punktiga a ja artikli 59 lõike 2 punktiga a) tuleb ohutuskaart esitada järgmistel<br />
juhtudel ka siis, kui seda ei ole taotletud:<br />
1. detsembrist 2010 kuni 31. maini 2015:<br />
„a) kui aine vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt ohtlikuks klassifitseerimise<br />
kriteeriumidele või segu vastab direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt ohtlikuks klassifitseerimise<br />
kriteeriumidele; või<br />
b) aine on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv<br />
vastavalt XIII lisas sätestatud kriteeriumidele; või<br />
c) aine on võetud artikli 59 lõike 1 kohaselt koostatud loetellu muudel kui punktides a ja b<br />
osutatud põhjustel.” (nimetatud loetelu on autoriseerimise kandidaatloetelu 20 (avaldatud<br />
ECHA veebilehel, vt link allmärkuses).<br />
1. juunist 2015 asendub punkt a järgmisega:<br />
„a) aine või segu vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt ohtlikuks klassifitseerimise<br />
kriteeriumidele; või”<br />
(ning punktide b ja c kriteeriumid on samad kui ülal).<br />
3.16 Ained ja segud, mille ohutuskaart tuleb esitada taotluse korral<br />
REACH-määruse artikli 31 lõikes 3 on sätestatud, mis tingimustel tuleb ohutuskaart esitada<br />
taotluse korral (teatud segude korral). Neid tingimusi sisaldav tekst muutub koos II lisa<br />
kohaldatava versiooni muutumisega alates 1. juunist 2015 (vt CLP-määruse artikli 59 lõike 2<br />
punktiga b REACH-määruse artikli 31 lõikesse 3 tehtud muudatust). Asjaomased sätted on<br />
järgmised:<br />
Kuni 1. juunini 2015:<br />
„3. Tarnija esitab saajale taotluse korral vastavalt II lisale koostatud ohutuskaardi, kui segu ei<br />
klassifitseerita ohtlikuks vastavalt direktiivi 1999/45/EÜ artiklitele 5, 6 ja 7, kuid selle<br />
koostisesse kuulub:<br />
a) mittegaasiliste segude puhul 1 massiprotsent või üle selle või gaasiliste segude puhul 0,2<br />
mahuprotsenti või üle selle vähemalt üht ainet, mis kujutab ohtu inimeste tervisele või<br />
keskkonnale, või<br />
b) mittegaasiliste segude korral vähemalt 0,1 massiprotsenti vähemalt ühte XIII lisas<br />
sätestatud kriteeriumide kohaselt püsivat, bioakumuleeruvat ja toksilist või väga püsivat ja<br />
väga bioakumuleeruvat ainet või ainet, mis on võetud muudel kui punktis a osutatud<br />
põhjustel artikli 59 lõike 1 kohaselt koostatud loendisse; või<br />
c) aine, mille kohta on ühenduses kehtestatud töökeskkonnas kokkupuute piirväärtused.”<br />
Alates 1. juunist 2015:<br />
„3. Tarnija esitab saajale taotluse korral vastavalt II lisale koostatud ohutuskaardi, kui segu ei<br />
vasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 I ja II jaotise kohaselt ohtlikuks klassifitseerimise<br />
kriteeriumidele, kuid selle koostisesse kuulub:<br />
20<br />
http://echa.europa.eu/chem_data/authorisation_process/candidate_list_en.asp<br />
25
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
a) mittegaasiliste segude puhul 1 massiprotsent või üle selle või gaasiliste segude puhul 0,2<br />
mahuprotsenti või üle selle vähemalt üht ainet, mis kujutab ohtu inimeste tervisele või<br />
keskkonnale, või<br />
b) mittegaasiliste segude puhul vähemalt 0,1 massiprotsent vähemalt ühte ainet, mis on 2.<br />
kategooria kantserogeenne või 1A, 1B ja 2. kategooria reproduktiivtoksiline, 1. kategooria<br />
nahka sensibiliseeriv, 1. kategooria sissehingamisel sensibiliseeriv või mis mõjub<br />
imetamisele või imetamise kaudu või on XIII lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt püsiv,<br />
bioakumuleeruv ja toksiline või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv või mis on kantud<br />
muudel kui punktis a osutatud põhjustel artikli 59 lõike 1 kohaselt koostatud loetellu; või<br />
c) aine, mille kohta on ühenduses kehtestatud töökeskkonnas kokkupuute piirväärtused.”<br />
3.17 Märgistusnõuded segu korral, mis ei ole klassifitseeritud<br />
ohtlikuks ega mõeldud üldsusele kasutamiseks ning millel<br />
peab olema ohutuskaart, mis tuleb esitada taotluse korral<br />
Segul, mis ei ole CLP-määruse (ega DPD-direktiivi) kohaselt klassifitseeritud ohtlikuks ega<br />
ette nähtud üldsusele kasutamiseks, kuid sisaldab teatud koostisosi üle ettenähtud<br />
piirmäärade ning millel peab olema taotluse korral esitatav ohutuskaart, peab ohutuskaardi<br />
olemasolu olema märgitud pakendi märgisele.<br />
DPD-direktiivi kohaselt klassifitseeritud ja märgistatud segudel, peab sellele viitav tekst<br />
olema järgmine: „Ohutuskaart esitatakse kutsealases tegevuses kasutajale tema nõudmisel”<br />
(vt ohtlike valmististe direktiiv 1999/45/EÜ, V lisa, C osa, nr 1).<br />
CLP-määruse kohaselt klassifitseeritud ja märgistatud segudel on nõutav tekst järgmine:<br />
„Ohutuskaart nõudmisel kättesaadav” (Vt CLP-määruse II lisa, punkt 2.10, EUH210 tekst).<br />
3.18 Üldsusele kättesaadavaks tehtavate ohtlike ainete ja segude<br />
ohutuskaardid<br />
REACH-määruse artikli 31 lõikes 4 (nagu seda on muudetud CLP-määruse artikli 58 lõike 2<br />
punktiga b) on üldsusele müüdavate ainete ja segude kohta sätestatud:<br />
„Ohutuskaarti ei ole vaja esitada, kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt ohtlikud ained või<br />
direktiivi 1999/45/EÜ 21 kohaselt ohtlikud segud, mida pakutakse või müüakse üldsusele, on<br />
varustatud piisava teabega, mille alusel on kasutajatel võimalik rakendada asjakohaseid<br />
meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja või<br />
levitaja taotleb ohutuskaardi esitamist.”<br />
Alates 1. juunist 2015 lihtsustatakse sõnastust CLP-määruse artikli 59 lõike 2 punktiga c:<br />
„Ohutuskaarti ei ole vaja esitada juhul, kui üldsusele pakutavad või müüdavad ohtlikud ained<br />
või segud on varustatud piisava teabega, mille alusel on kasutajatel võimalik rakendada<br />
asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks, välja arvatud juhul, kui<br />
allkasutaja või levitaja taotleb ohutuskaardi esitamist.”<br />
Seega ei ole üldsusele 22 kättesaadavaks tehtava ohtliku aine või segu korral ohutuskaardi<br />
esitamine kohustuslik, kui on täidetud eelnimetatud tingimused. Kui aga toodet tarnitakse ka<br />
allkasutajale või levitajale, kes taotleb ohutuskaarti, siis tuleb see talle esitada. Neid aineid<br />
või segusid pakkuval või müüval levitajal (nt jaemüüja) peaks soovitatavalt olema kõigi<br />
müüdavate ohtlike aine ja segude ohutuskaardid. Ohutuskaardid sisaldavad ka tema jaoks<br />
21 1. juunist 2015 kehtiv tekstis viidatakse üksnes “ainetele ja segudele”, mitte CLP-määrusele või DPDdirektiivile,<br />
sest sellest kuupäevast alates tuleb mõlemaid klassifitseerida CLP-määruse kohaselt.<br />
22 REACH-määruses ei ole sätestatud ühtki juhtu, mil ohutuskaardi peaks esitama üldsusele („tarbijale”); kuid<br />
pole ka ühtki sätet, mis keelaks tarneahelas tegutsejal seda vabatahtlikult teha.<br />
26
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
olulist aine või segu ladustamise teavet ning võivad pakkuda olulist teavet nt õnnetuse (või<br />
tulekahju vms) korral tegutsemiseks. Kui allkasutaja või levitaja leiab, et ohutuskaart on talle<br />
neil või muudel eesmärkidel vajalik, võib ta seda taotleda.<br />
NB! Selle sättega on konkreetne ohutuskaardi taotlemise õigus antud allkasutajale või<br />
levitajale – mitte üldsusele (”tarbijale”). Küsimusele, kas konkreetsel kliendil on kõnealuse<br />
aine või segu ohutuskaardi taotlemise ja saamise õigus, tuleb niisiis vastata lähtuvalt sellest,<br />
kas ta on allkasutaja või levitaja REACH-määruse artikli 3 lõike 13 või 14 tähenduses.<br />
Tarbija on allkasutaja mõiste alt selgesti välja jäetud. Kas ainet või segu oma tööstusliku või<br />
kutsealase tegevuse käigus kasutav saaja kvalifitseerub allkasutajaks, on võimalik kindlaks<br />
määrata näiteks tema kutsealase tausta järgi. Ohutuskaardi taotlemise õiguse<br />
usaldusväärseks tõendiks võib olla väljavõte kutsetegevuse registrist/äriregistrist või muu<br />
kutsetunnistus või käibemaksukohustuslase number (või tarnija juures kliendikonto<br />
omamine), mitte üksnes kogused (mis iseenesest võivad olla esmaseks indikaatoriks).<br />
3.19 Töötajate juurdepääs ohutuskaardi teabele<br />
REACH-määruse artiklis 35 on sätestatud:<br />
„Tööandja tagab töötajatele ja nende esindajatele juurdepääsu vastavalt artiklitele 31 ja 32<br />
esitatud teabele, mis on seotud nende poolt töö käigus kasutatavate ainete või segudega või<br />
ainete või segudega, millega nad võivad töö käigus kokku puutuda.”<br />
Ohutuskaart on (ELis) suunatud tööandjale. Tööandja on kohustatud teisendama teabe<br />
konkreetses töökeskkonnas riskide juhtimiseks sobivasse vormi. Sellele vaatamata tuleb<br />
töötajatele ja nende esindajatele REACH-määruse artikli 35 (ja direktiivi 98/24/EÜ artikli 8)<br />
kohaselt võimaldada juurdepääs asjaomasele ohutuskaardi teabele.<br />
3.20 Tooted, mille korral ohutuskaarti ei nõuta<br />
Ohutuskaardi esitamise nõue tuleneb REACH-määruse artiklist 31.<br />
Artikli 2 lõikes 6 on sätestatud teatavad üldised erandid IV jaotisega ette nähtud (ja seega ka<br />
artikli 31 kohaste ohutuskaartide) teabe esitamise kohustusest:<br />
„IV jaotise sätteid ei kohaldata järgmiste valmiskujul ja lõppkasutajale mõeldud segude<br />
suhtes:<br />
a) inimestele ja loomadele ette nähtud ravimid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 726/2004<br />
ning direktiivi 2001/82/EÜ reguleerimisalasse ning mis on määratletud direktiivis<br />
2001/83/EÜ;<br />
b) direktiivi 76/768/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvad kosmeetikatooted;<br />
c) inimkehasse viidavad või inimkehaga otseses füüsilises kontaktis kasutatavad<br />
meditsiiniseadmed niivõrd, kuivõrd ühenduse meetmetega on ette nähtud ohtlike ainete ja<br />
segude klassifitseerimise ja märgistamise sätted, mis tagavad direktiiviga 1999/45/EÜ<br />
võrdväärse teavitamise ja kaitstuse taseme;<br />
d) toiduained või sööt vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002, sealhulgas kasutatuna<br />
i) lisaainena toiduainetes, mis kuuluvad direktiivi 89/107/EMÜ reguleerimisalasse;<br />
ii) lõhna- ja maitseainetena toiduainetes, mis kuuluvad direktiivi 88/388/EMÜ ja otsuse<br />
1999/217/EÜ reguleerimisalasse;<br />
iii) söödalisandina, mis kuulub määruse (EÜ) nr 1831/2003 reguleerimisalasse;<br />
iv) loomasöötades, mis kuuluvad direktiivi 82/471/EMÜ reguleerimisalasse.”<br />
Veel üldisemaid erandeid kogu REACH-määrusest kohaldatakse mõnele tooteklassile<br />
tulenevalt artikli 2 lõikest 1 (radioaktiivsed ained, tollijärelevalve all olevad ained,<br />
27
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
isoleerimata vaheained, raudteel, maanteel, siseveekogudel, merel või õhus veetavad<br />
tooted).<br />
Ka direktiivis 2006/12/EÜ määratletud jäätmeid ei käsitata üldiselt aine, segu või tootena<br />
REACH-määruse artikli 3 tähenduses, sest need on artikli 2 lõikega 2 välja arvatud.<br />
Ohutuskaarte ei nõuta ka toodete kohta, mis kas ei vasta artikli 31 lõike 1 punktide a, b ja c<br />
kriteeriumidele või artikli 31 lõike 3 kriteeriumidele, kui ohutuskaart on nõutav (kriteeriumide<br />
kohta täpsemalt vt käesoleva dokumendi üldise sissejuhatuse punkt 1.1 ja REACH-määrus).<br />
3.21 Võimalus koostada ainetele ja segudele ohutuskaarte ka<br />
juhul, kui seda õiguslikult ei nõuta<br />
Turunduse ja/või logistika seisukohalt võib tarnijatel olla teatud juhtudel kasulik omada<br />
kõikide ainete ja segude ohutuskaarte, sh nende ainete ja segude omi, mille kohta<br />
ohutuskaardi esitamise õiguslik kohustus puudub. Sellisel juhul võiks tarbetute järelevalveja<br />
vastavusprobleemide vältimiseks dokumendis märkida, et aine või segu ohutuskaart ei ole<br />
õiguslikult nõutav. Üldjuhul ei ole soovitatav koostada ohutuskaarte toodetele.<br />
Samuti võib olla kasulik esitada ohutuskaardi vormingus teavet, mida nõuab REACHmääruse<br />
artikkel 32, mis käsitleb kohustust edastada tarneahelas allapoole selliste ainete<br />
teavet, mis on eraldi ainetena või segude koostises ja millele ohutuskaarti ei nõuta. NB!<br />
REACH-määruses seda ei nõuta ning ka sellisel juhtudel võiks tarbetute järelevalve- ja<br />
vastavusprobleemide vältimiseks dokumendis märkida, et aine või segu ohutuskaart ei ole<br />
õiguslikult nõutav. Samuti võib konkreetselt märkida, kui sellist dokumenti kasutatakse artikli<br />
32 kohase teabe esitamiseks.<br />
3.22 Millal tuleb ohutuskaardile lisada kokkupuutestsenaariumid<br />
REACH-määruse artikli 31 lõike 7 esimeses lõigus 23 on sätestatud:<br />
„Iga tootmisahelas tegutseja, kellelt nõutakse kemikaaliohutuse aruande koostamist vastavalt<br />
artiklitele 14 või 37, lisab ohutuskaardi lisana kindlaksmääratud kasutusalasid hõlmavad<br />
asjakohased kokkupuutestsenaariumid (sealhulgas vajaduse korral kasutus- ja<br />
kokkupuutekategooriad), mis sisaldavad ka XI lisa punkti 3 kohaldamisest tulenevaid<br />
eritingimusi.”<br />
Seega on nimetatud tegutsejatel kohustus lisada asjaomased kokkupuutestsenaariumid<br />
ohutuskaardi lisasse, juhul kui kokkupuutestsenaariumi koostamine on nõutav. NB! Mitte<br />
kõik kemikaaliohutuse hindamise ja kemikaaliohutuse aruande <strong>koostamise</strong> kohustusega<br />
registreerijad 24 ei pea tingimata koostama kokkupuutestsenaariumi. Seega näiteks tavaliselt<br />
nõutakse kõigi registreerimiskohustusega ainete kohta kemikaaliohutuse hindamist ja<br />
aruannet, kui aine kogus on 10 tonni, kuid kokkupuutestsenaariumi nõutakse üksnes ainete<br />
kohta, millele kohaldatakse ka artikli 14 lõikes 4 nimetatud kriteeriume (st pärast 1.<br />
detsembrit 2010 nende ainete kohta, mis vastavad PBT/vPvB-kriteeriumidele või mis tahes<br />
ohuklassi kriteeriumidele, mis on loetletud REACH-määruse artikli 14 lõikes 4, nagu seda on<br />
muudetud CLP-määruse artikliga 58). Kriteeriumid on järgmised: 25<br />
23 Vt allpool punkt 3.23, et kaaluda artikli 31 lõike 7 teises lõigus sätestatud alternatiivseid võimalusi segude<br />
jaoks.<br />
24 NB! Mõnel juhul ei ole kemikaaliohutuse hindamine ega aruanne üldse vajalik (ja seetõttu ei tule<br />
kokkupuutestsenaariume esitada), näiteks IV või V lisa kohaselt registreerimisest vabastatud ainete või artikli 2<br />
lõike 7 punkti d kohaselt registreerimistoimiku esitamisest vabastatud taaskasutusse võetud ainete korral.<br />
25 Loetelule vastavad ohuklassid ja kategooriad (mida ülal tekstis ei ole täielikult nimetatud) on: (a) lõhkeained<br />
(2.1), tuleohtlikud gaasid (2.2), tuleohtlikud aerosoolid (2.3), oksüdeerivad gaasid (2.4), tuleohtlikud vedelikud<br />
(2.6), tuleohtlikud tahked ained (2.7), A- ja B-tüüpi isereageerivad ained ja segud (2.8 A + B), pürofoorsed<br />
vedelikud (2.9), pürofoorsed tahked ained (2.10), ained ja segud, mis veega kokkupuutel eraldavad tuleohtlikke<br />
28
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
„4. Kui lõike 3 etappide a–d teostamise tulemusel järeldab registreerija, et aine vastab<br />
määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või kategooriate<br />
kriteeriumidele:<br />
a) ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2.<br />
kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;<br />
b) ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8<br />
(muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;<br />
c) ohuklass 4.1;<br />
d) ohuklass 5.1,<br />
või sellel on püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga<br />
bioakumuleeruvate ainete omadused, … …”<br />
Seega ei kaasne tingimata kõigi kemikaaliohutuse hindamiste ja aruannetega ohutuskaardile<br />
lisatavate kokkupuutestsenaariumide <strong>koostamise</strong> vajadust. Lisaks tehakse kemikaaliohutuse<br />
hindamine ja koostatakse kemikaaliohutuse aruanne üldjuhul registreerimise ettevalmistuste<br />
raames vastavaks tähtajaks. Seega lisatakse konkreetsete eraldi või segudes sisalduvate<br />
ainete kokkupuutestsenaariumid üldjuhul ohutuskaardile pärast aine registreerimist.<br />
Pärast kokkupuutestsenaariumi valmimist tuleks see lisada ohutuskaardile niipea kui<br />
võimalik ning selle lisamine loetakse ohutuskaardi ajakohastamiseks. Kui<br />
kokkupuutestsenaariumide tulemuseks on uued riskijuhtimismeetmed, tuleb ohutuskaart<br />
ajakohastada ning esitada see vastavalt REACH-määruse artikli 31 lõike 9 punkti a sätetele<br />
varasematele saajatele (vt ka punkt 3.8 eespool).<br />
3.23 Kokkupuutestsenaariumi teabe segu ohutuskaardile<br />
märkimise muud viisid<br />
Eespool punktis 3.22 kirjeldatud juhtudel on REACH-määruse artikli 31 lõikega 7 ette<br />
nähtud, et kokkupuutestsenaariumi peab ohutuskaardi lisasse lisama.<br />
Artikli 31 lõike 7 teises ja kolmandas lõigus aga on täiendavalt märgitud:<br />
„Iga allkasutaja võtab arvesse talle edastatud ohutuskaardil olevaid asjakohaseid<br />
kokkupuutestsenaariume ja kasutab muud seal leiduvat asjakohast teavet oma<br />
kindlaksmääratud kasutusalade jaoks ohutuskaardi <strong>koostamise</strong>l.<br />
Iga levitaja edastab talle edastatud ohutuskaardil olevad asjakohased<br />
kokkupuutestsenaariumid ja kasutab muud seal leiduvat asjakohast teavet oma<br />
ohutuskaardi <strong>koostamise</strong>l nende kasutusalade jaoks, mille kohta on ta edastanud teavet<br />
vastavalt artikli 37 lõikele 2.”<br />
Allkasutajatel, kes ei pea (üksnes) konkreetse koostisaine osas omapoolset<br />
kemikaaliohutuse hindamist läbi viima, on seega kokkupuutestsenaariumide teabe<br />
esitamiseks alternatiivsed võimalused. 26<br />
gaase (2.12), 1. ja 2. kategooria oksüdeerivad vedelikud (2.13 1 + 2), 1. ja 2. kategooria oksüdeerivad tahked<br />
ained (2.14 1 + 2), A–F-tüüpi orgaanilised peroksiidid (2.15 A–F, k.a); (b) akuutne toksilisus (3.1), nahasöövitus/-<br />
ärritus (3.2), raske silmakahjustus/-ärritus (3.3), hingamisteede või naha sensibiliseerimine (3.4), mutageensus<br />
sugurakkudele (3.5), kantserogeensus (3.6), [3.7. 3.8 nagu ülal], toksilisus sihtorgani suhtes korduva kokkupuute<br />
tagajärjel (3.9), ohtlik sissehingamisel (3.10); (c) ohtlik vesikeskkonnale (4.1); (d) ohtlik osoonikihile (5.1).<br />
26 Oluline on sõnastuse muutus, kus isikutele, kes peavad hindama nii kemikaaliohutust ja koostama<br />
kemikaaliohutuse aruande kui ka koostama kokkupuutestsenaariumi, artikli 31 lõike 7 esimeses lõigus<br />
sätestatud „lisamise” asemel on teises lõigus allkasutajatele ette nähtud „kasutada” asjakohaseid<br />
kokkupuutestsenaariume.“ Viimane sõnastus on tõlgendatav kui luba „lisada“ saadud<br />
kokkupuutestsenaariumidest pärinev teave muul viisil kui ohutuskaardi lisana (kui ohutuskaardi koostaja seda<br />
soovib).<br />
29
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Selle tulemusena on võimalikud järgmised kokkupuutestsenaariumide teabe tegeliku<br />
ohutuskaartidele lisamise viisid (lisajaks tootja/importija või allkasutaja):<br />
1. eraldi aine või segu koostisaine, mille kontsentratsioon ületab artiklis 14 esitatud<br />
piirmääri, kemikaaliohutuse hindamisel kindlaks määratud tegelike<br />
kokkupuutestsenaariumide lisamine. Sellisel juhul tuleb ohutuskaardi põhiosa<br />
jagudes esitada vähemalt lisatud kokkupuutestsenaariumide asjaomase põhiteabe<br />
kokkuvõte koos viidetega kokkupuutestsenaariumi üksikasjalikule teabele;<br />
2. segus kasutatud ainete mitmesugustest kokkupuutestsenaariumidest koondatud<br />
teabe lisamine ohutuskaardi põhiosa 1.–16. jakku;<br />
3. erisegu kemikaaliohutuse hindamisel põhineva kokkupuutestsenaariumi lisamine; 27<br />
4. REACH-määruse artikli 31 lõike 2 kohasel segu kemikaaliohutuse hindamisel<br />
põhineva kokkupuutestsenaariumi (võimalik) lisamine. 28<br />
NB! Segu koostisaine korral, mille kemikaaliohutust allkasutaja peab hindama, jääb 2.<br />
võimalus ära.<br />
NB! Ehkki kõik eespool loetletud võimalused on teatud tingimustel lubatud, ei ole need<br />
tegelikkuses asjaomase teabe edasiandmiseks võrdselt sobivad – näiteks edasised<br />
allkasutajad võivad pigem eelistada saada neile tarnitavate segude koostisainete<br />
kokkupuutestsenaariume, mitte koonddokumente. Sel juhul saab neist segudest uute<br />
segude tootmisel arvestada koostisaineid koos uute koostisainetega. 2. võimalus võib pigem<br />
sobida nt kutselistele lõppkasutajatele tarnimisel. Samuti soovitatakse tungivalt kasutada 2.<br />
võimalust, kui segu koostisainete kokkupuutestsenaariumide lisamine muudaks<br />
ohutuskaardi liiga pikaks ja selle teabemaht oleks tarneahelas allpool olevatele saajatele<br />
liiga suur.<br />
3.24 <strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong>ks osutatava abi liigid<br />
Tarnijad võivad ohutuskaartide <strong>koostamise</strong>l kasutada väliste teenusepakkujate<br />
vahendatavaid pädevate isikute teenuseid, ent see ei vähenda nende vastutust sobivate<br />
ohutuskaartide esitamise kohustuse täitmise eest.<br />
<strong>Ohutuskaartide</strong> koostajad ja väljaandjad võivad abivahendina kasutada sobivaid<br />
tarkvararakendusi. Tavaliselt on neil rakendustel andmebaasifunktsioon. Andmebaasid<br />
sisaldavad aineloendeid ja ohulausete kogusid. Paljudel tarkvaratoodetel on võimalus<br />
koostada ohutuskaarte mitmes keeles. Sellised tarkvaratooted võivad toetada ka<br />
registreerimistoimiku (koos kemikaaliohutuse aruandega) ja ohutuskaardi teabe haldamist ja<br />
ühtlust.<br />
Üks näide ohulausete allikast on Euroopa ohulausete kogu (inglise ja saksa keeles, tasuta)<br />
veebilehel http://www.euphrac.eu. Ohulausete kogusid pakuvad ka teised teenusepakkujad.<br />
Ka mõned tööstus- ja kutsealaorganisatsioonid pakuvad konkreetse sektoriga seotud<br />
teabetuge (nt oma veebilehtedel).<br />
3.25 Valik ohutuskaartide <strong>koostamise</strong>ks kasulikke aineteabe<br />
allikaid<br />
Suur osa ohutuskaardi <strong>koostamise</strong>ks vajalikust teabest peaks tarnijal juba olemas olema,<br />
sest seda on olnud tarvis koguda seoses muude kemikaalikontrolli õigusaktidega, et teha<br />
27 Erisegude lisateave kohta vt 3. lisa.<br />
28 Sellise kemikaaliohutuse hindamise <strong>juhend</strong> seni puudub. Segu kemikaaliohutuse hindamine ohutuskaardi<br />
jaoks koondteabe saamise eesmärgil on ette nähtud REACH-määruse artikli 31 lõikega 2. REACH-määruse<br />
artiklitest 14 ega 37 ei tulene, et sellise kemikaaliohutuse hindamise peaks läbi viima registreerimise raames.<br />
30
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
eelkõige kindlaks nt CLP-määruse ja rahvusvaheliste transpordialaste õigusaktide kohased<br />
klassifitseerimis-, märgistus- ja pakendamisnõuded ning täita töötervishoiu ja tööohutuse<br />
nõudeid.<br />
Kui aine kuulub REACH-määruse kohaselt registreerimisele ning tarnija on aineteabe<br />
vahetuse foorumi (SIEF) või konsortsiumi 29 liige, kui see on aine kohta olemas, siis võib tal<br />
olla jagatud juurdepääs ainega seotud lisateabele.<br />
Ainete allkasutajate (ja kõigi segutootjate) jaoks on peamine teabeallikas see, mida tarnija<br />
on märkinud ohutuskaardil konkreetse (koostis)aine või segu kohta.<br />
Kui ohutuskaardi <strong>koostamise</strong>l ilmneb, et osa teavet ei ole koostajale hõlpsasti kättesaadav<br />
(eelkõige juhul, kui ohutuskaart koostatakse enne registreerimistoimiku vajaduse teket, nt<br />
väikeste ainekoguste korral), on olemas ka asjaomast teavet sisaldavad avalikud<br />
andmebaasid (neist võib otsida teavet, mis ei ole muul viisil kättesaadav, või kontrollida<br />
ülaltpoolt edastatud vastuolulisi või kaheldavaid andmeid), näiteks järgmised:<br />
ECHA registreeritud ainete andmebaas:<br />
(http://apps.echa.europa.eu/registered/registered-sub.aspx)<br />
Selles on mitmesugune teave ettevõtete toodetavate ja imporditavate ainete kohta, näiteks<br />
ohtlikud omadused, klassifikatsioon ja märgistus ning ohutu kasutamine. Andmebaas<br />
sisaldab teavet, mille ettevõtted on registreerimistoimikutes esitanud.<br />
ECHA klassifitseerimis- ja märgistusandmik:<br />
Klassifitseerimis- ja märgistusandmik on andmebaas, mis sisaldab teatatud ja registreeritud<br />
ainete kohta tootjatelt ja importijatelt saadud põhilist klassifitseerimis- ja märgistusteavet.<br />
See sisaldab ka ühtlustatud klassifikatsioonide loendit (CLP-määruse VI lisa tabel 3.1).<br />
Andmiku koostab ja seda haldab ECHA. Vt: http://echa.europa.eu/clp/c_l_inventory_et.asp<br />
ESIS (http://esis.jrc.ec.europa.eu)<br />
Endise Euroopa Kemikaalibüroo platvorm ESIS (Euroopa keemiliste ainete infosüsteem)<br />
pakub juurdepääsu erinevatele andmebaasidele – otsida saab CAS-numbri, EINECS-numbri<br />
ning aine ingliskeelse nimetuse järgi.<br />
GESTIS (http://www.dguv.de/bgia/en/gestis/stoffdb/index.jsp)<br />
Saksa kutsekindlustajate andmebaas Berufsgenossenschaften sisaldab üle 7000 ohtliku<br />
aine, mis on nimetuse järgi tähestikulises järjestuses, koos klassifikatsiooni, märgistuse,<br />
piirväärtuste, mõõtemeetodite, isikukaitsevahendite, töökohal kokkupuute piirnormide ja<br />
töömeditsiini andmetega.<br />
Rahvusvahelised kemikaalide ohutuskaardid (ICSC)<br />
(http://www.ilo.org/safework/info/databases/lang--en/WCMS_113134/index.htm )<br />
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) veebilehel on rahvusvaheline kemikaalide<br />
ohutuskaartide andmebaas. Kaartide eesmärk on edendada kemikaalide ohutut kasutamist<br />
töökohtadel ning peamiseks sihtrühmaks on seega töötajad ning töökeskkonnavolinikud.<br />
eChemPortal<br />
(http://www.echemportal.org/echemportal/index?pageID=0&request_locale=en )<br />
Portaal eChemPortal on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) algatus<br />
koostöös Euroopa Komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA), Ameerika Ühendriikide,<br />
Kanada, Jaapani, rahvusvahelise keemialiitude nõukogu (ICCA), äri ja tööstuse<br />
nõuandekomitee (BIAC), Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise<br />
29 Konsortsiumis osalemine ei ole kohustuslik.<br />
31
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
kemikaaliohutuse programmi (IPCS), ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) ning valitsusväliste<br />
keskkonnaorganisatsioonidega. Portaal pakub avalikku tasuta juurdepääsu kemikaalide<br />
omaduste, sealhulgas füüsikaliste ja keemiliste omaduste, aine keskkonnas liikuvuse ja<br />
käitumise, ökotoksilisuse ja toksilisuse teabele aruannetes ja andmekogudes toimuva<br />
samaaegse otsingu kaudu.<br />
IPCS INCHEM<br />
(http://www.inchem.org/ )<br />
Rahvusvahelise kemikaaliohutuse programmi (IPCS) veebileht INCHEM pakub<br />
kiirjuurdepääsu rahvusvaheliselt eelretsenseeritud teabele maailmas üldkasutatavate<br />
kemikaalide kohta, mis võivad ühtlasi esineda saasteainetena keskkonnas ja toidus.<br />
Veebilehele on koondatud teave mitmesugustelt valitsustevahelistelt organisatsioonidelt,<br />
mille eesmärgiks on mõistliku kemikaalikäitluse toetamine.<br />
TOXNET<br />
(http://toxnet.nlm.nih.gov/index.html )<br />
Toxnet on Ameerika Ühendriikide riikliku meditsiiniraamatukogu toksikoloogiaandmete<br />
võrgustik. See pakub juurdepääsu toksikoloogia, ohtlike kemikaalide, keskkonnatervise ja<br />
toksiliste ainete eraldumise andmebaasidele.<br />
Tuleb arvestada, et selliste allikate teabe usaldusväärsus võib varieeruda.<br />
NB! Ohutuskaardi sisu õigsuse eest vastutab igal juhul ohutuskaardi esitaja (ka siis, kui<br />
koostisainete teave on saadud ainete tarnijate ohutuskaartidelt – vt 3. peatüki punkt 3.2).<br />
3.26 Kuidas koostada taaskasutatava aine või seda sisaldava segu<br />
ohutuskaart<br />
Käesoleva dokumendi 4. liites käsitletakse spetsiifilisi küsimusi seoses taaskasutusse<br />
võetud ainete ja segude ohutuskaartide <strong>koostamise</strong>ga. Taaskasutusse võetud ainete<br />
ohutuskaartide lisateave on ECHA jäätmete ja taaskasutusse võetud ainete <strong>juhend</strong>is 30 .<br />
3.27 Katsetamine ohutuskaardi jaoks teabe saamiseks<br />
Ohutuskaardi ülesanne on anda ainest või segust igakülgne ülevaade kasutamiseks<br />
töökeskkonna kemikaalikontrolli reguleerivates raamistikes (vt punkt 3.1 eespool).<br />
Ohutuskaardil on see teave koondatud ühte dokumenti. Ohutuskaardil nõutav teave peab<br />
olema kättesaadav (sest seda läheb vaja nt REACH-määruse kohase registreerimiseks<br />
nõutavate andmete koosseisus) või peavad selle mittekättesaadavuse põhjused olema<br />
esitatud ohutuskaardi vastavas punktis.<br />
Ohutuskaardi <strong>koostamise</strong>l võib muidugi ilmneda, et vajalik teave (näiteks CLP-määruse<br />
kohaselt klassifitseerimiseks) puudub (eriti faasiainete korral, millele ei ole REACH-määruse<br />
registreerimistoimikut veel koostatud).<br />
Sellistel juhtudel tuleks enne katsete alustamist tutvuda kohaldatavate õigusaktidega, mille<br />
täitmiseks teave puudub ning seda soovitakse täiendavate katsetega saada. Katseid ei<br />
peaks alustama pelgalt ohutuskaardi lünkade täitmiseks.<br />
Eelkõige tuleks tutvuda REACH-määruse III jaotisega Andmete jagamine ja tarbetu<br />
katsetamise vältimine ning CLP-määruse artiklitega 7 (Katsetamine loomade ja inimestega)<br />
ja 8 (Uue teabe kogumine ainete ja segude kohta).<br />
30<br />
Jäätmete ja taaskasutusse võetud ainete <strong>juhend</strong> on valmis (versioon 2) ning avaldatud aadressil:<br />
http://guidance.echa.europa.eu/guidance_et.htm<br />
32
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Eelkõige ei tohiks üksnes ohutuskaardi jaoks andmete kogumise eesmärgil alustada<br />
loomkatseid. Tuleb järgida nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ 31 ning Euroopa Parlamendi ja<br />
nõukogu direktiivi 2010/63/EL 32 sätteid. Ka ei tulene REACH-määruse II lisast otseselt<br />
vajadust koguda üksnes ohutuskaardi väljade täitmiseks (sealhulgas füüsikaliste ohtude<br />
kohta) andmeid muude kui loomkatsetega.<br />
31 Nõukogu direktiiv 86/609/EMÜ, 24. november 1986, katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate<br />
loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1).<br />
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, 22. september 2010, teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade<br />
kaitse kohta (ELT L 77, 20.10.2010, lk 33).<br />
33
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
4 ÜKSIKASJALIK TEAVE JAGUDE KAUPA<br />
Juhendi selles peatükis esitatakse vastavat punkti käsitlev muudetud II lisa A-osa tekst, mida<br />
seejärel selgitatakse.<br />
Et lugeja näeks komisjoni määruses (EL) nr 453/2010 esitatud II lisa muudatuse kahe<br />
versiooni konsolideeritud teksti ja saaks muudatustest selge ülevaate, on tsiteeritav tekst<br />
juhul, kui 1. detsembril 2010 jõustunud II lisa muudetud versioon ja 1. juunil 2015 jõustuv<br />
versioon teineteisest ei erine, esitatud lihtsalt „II lisa teksti” lahtris kaldkirjas ja jutumärkideta.<br />
Kui tekst alates 1. juunist 2015 muutub, on mõlema versiooni tekst esitatud eraldi ja<br />
nurksulgudes, kus on esmalt märgitud kehtivuse kuupäevad ning seejärel muutuv tekst<br />
jutumärkides.<br />
NB! Ehkki II lisa võib punktide eel sisaldada konkreetse jao sisu kohta üldist teksti, ei ole<br />
ohutuskaardil vaja sisestada teksti mujale kui punktide alla. Jagude pealkirjad aga tuleb<br />
esitada määruses loetletud kujul – st koos jao numbriga, nagu eespool selgitatud. Nii on<br />
näiteks 10. jao korrektne pealkiri ohutuskaardil „10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime”, st<br />
pealkiri peab sisaldama fraasi „10. JAGU”.<br />
NB! Kuigi allpool on mõnede konkreetsete jagude ja punktide korral esitatud muudetud II lisa<br />
täistekst, ei ole esitatud kõikide II lisa osade täistekst (nt A-osa sissejuhatavad lõigud, kogu<br />
B-osa) ega ka kogu ülejäänud komisjoni määruse (EL) nr 453/2010 täistekst.<br />
Kohati võib ohutuskaardil esitatav teave olla puudulik nt andmete puudumise, kohaldatavuse<br />
küsitavuse vms tõttu. Sel juhul peab ohutuskaart aga sisaldama vastava jao täitmata jätmise<br />
selgitust või põhjendust.<br />
4.1 OHUTUSKAARDI 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja<br />
identifitseerimine<br />
II lisa tekst<br />
Käesolevas jaos sätestatakse, kuidas aineid või segusid identifitseeritakse ning<br />
kuidas märgitakse ohutuskaardile nende kindlaksmääratud kasutusalad, aine või<br />
segu tarnija nimi ning aine või segu tarnija üksikasjalik kontaktinfo, sealhulgas<br />
hädaabi kontaktandmed.<br />
1.1. Tootetähis<br />
II lisa tekst<br />
[Kuni 01.06.2015: „Aine tootetähis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18<br />
lõikele 2 ning see on identne märgistusel oleva nimetusega selle liikmesriigi<br />
ametlikus keeles (nende liikmesriikide ametlikes keeltes), kus aine turule viiakse, kui<br />
asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) ei sätesta teisiti.”]<br />
[Alates 01.06.2015: Aine tootetähis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18<br />
lõikele 2 ja segu tootetähis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõike 3<br />
punktile a ning see on identne märgistusel oleva nimetusega selle liikmesriigi<br />
ametlikus keeles (nende liikmesriikide ametlikes keeltes), kus aine turule viiakse, kui<br />
asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) ei sätesta teisiti.”]<br />
Registreerimisele kuuluvate ainete puhul vastab tootetähis registreerimisel esitatud<br />
nimetusele, samuti märgitakse käesoleva määruse artikli 20 lõikes 3 sätestatud<br />
registreerimisnumber.<br />
34
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud allkasutajate kohustusi,<br />
võib tarnija, kui ta on ühtlasi levitaja või allkasutaja, jätta tootetähisele märkimata<br />
registreerimisnumbri selle osa, mis viitab registreerijale või andmete ühisele<br />
esitamisele, kui<br />
a) nimetatud tarnija tagab, et ta esitab järelevalve eesmärgil tehtud taotluse<br />
korral täieliku registreerimisnumbri või juhul, kui tal ei ole teavet täieliku<br />
registreerimisnumbri kohta, edastab taotluse oma tarnijale vastavalt punktile b; ning<br />
b) nimetatud tarnija esitab järelevalve eest vastutavale liikmesriigi<br />
ametiasutusele (edaspidi „järelevalveasutus”) täieliku registreerimisnumbri seitsme<br />
päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud taotluse kas otse järelevalveasutuselt<br />
või edastatuna saajalt; juhul kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta,<br />
edastab tarnija taotluse seitsme päeva jooksul pärast selle saamist oma tarnijale<br />
ning teatab sellest samal ajal ka järelevalveasutusele.<br />
[Kuni 01.06.2015: „Segu kaubanduslik nimetus või nimetus esitatakse vastavalt<br />
direktiivi 1999/45/EÜ artikli 10 punktile 2.1.”]<br />
Üldine ohutuskaart võib hõlmata ka rohkem kui ühte ainet või segu, kui kõiki aineid<br />
või segusid käsitlev teave, mis esitatakse kõnealusel ohutuskaardil, vastab<br />
käesoleva lisa nõuetele.<br />
Muud identifitseerimisvahendid<br />
Esitatakse muud nimetused või sünonüümid, millega ainet või segu märgistatakse<br />
või mille all neid üldiselt tuntakse, nagu alternatiivsed nimetused, numbrid, äriühingu<br />
tootekoodid või muud kordumatud tunnused.<br />
Eespool viidatud CLP-määruse artikli 18 lõike 2 nõuded ainete tootetähisele on järgmised:<br />
„Aine tootetähis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:<br />
a) VI lisa 3. osas loetletud aine puhul selles esitatud nimetus ja tunnuskood; või<br />
b) kui aine ei ole esitatud VI lisa 3. osas, kuid on esitatud klassifitseerimis- ja<br />
märgistusandmikus, kasutatakse selles esitatud nimetust ja tunnuskoodi; või<br />
c) kui aine ei ole esitatud VI lisa 3. osas ega klassifitseerimis- ja märgistusandmikus,<br />
kasutatakse CASi numbrit koos IUPACi nomenklatuuris esitatud nimetusega või CASi<br />
numbrit koos keemilise aine mõne muu rahvusvahelise nimetusega; või<br />
d) CASi numbri puudumisel kasutatakse IUPACi nomenklatuuris esitatud nimetust või<br />
keemilise aine mõnda muud rahvusvahelist nimetust (nimetusi).<br />
Kui IUPACi nomenklatuuri kohane nimetus koosneb rohkem kui 100 tähemärgist, võib<br />
kasutada ühte muudest nimetustest (tavanimetus, kaubanimi, lühend), millele on osutatud VI<br />
lisa punktis 2.1.2, tingimusel et artikli 40 kohaselt esitatavas teatises sisalduvad nii IUPACi<br />
nomenklatuuris esitatud nimetus kui ka kasutatav muu nimetus.”<br />
Identifitseerimisnumbrid tuleks esitada vastavalt eespool nimetatud hierarhiale (st enne a,<br />
siis b, siis c). Ei ole aga täpsemalt märgitud, mida lubatud identifitseerimisnumbritest tuleks<br />
kasutada, kui valida on nii lõike 3 punktide a, b kui ka c vahel. Näiteks kui kohaldada punkti<br />
b, võib kasutada mis tahes klassifitseerimis- ja märgistusandmikus sisalduvat<br />
identifitseerimisnumbrit, juhul kui esitatav number vastab märgisel kasutatavale<br />
identifitseerimisnumbrile.<br />
Seega oleks näiteks CLP-määruse VI lisa 3. osa indeksi 004-002-00-2 alla kuuluvate<br />
berülliumiühendite korral punkti a järgi identifitseerimisnumbriks indeks ise (sest kirjes „ei ole<br />
esitatud” EÜ numbrit ega CAS-numbrit), konkreetselt berülliumoksiidi korral (indeks 004-003-<br />
00-8) aga võiks kasutada sama indeksit või EÜ numbrit (215-133-1) või CAS-numbrit (1304-<br />
56-9), juhul kui märgisel on sama identifitseerimisnumber.<br />
35
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
NB! Punkti b stsenaariumi kohaldamisel viitab tunnuskood mis tahes lubatud<br />
identifitseerimisnumbrile, mida andmikku saadetud teatis sisaldab. Olgu eelkõige märgitud,<br />
et praktikas ei ole tõenäoliselt mugav valida CLP-määruse kohase teatamise käigus (või<br />
tulemusena) määratavat tunnuskoodi, sest enne määramist see puudub. Minimeerimaks<br />
ohutuskaardi ajakohastamise vajadust võib olla soovitatav valida alternatiivne<br />
identifitseerimisnumber, näiteks (olemasolu korral) samuti CLP-määruse kohases teatises<br />
identifitseerimisnumbrina esitatav EÜ number või CAS-number.<br />
NB! VI lisast võetud nimetuse kasutamisel kehtivad sellele samad tõlkenõuded, kui<br />
ohutuskaardi ülejäänud osale 33 .<br />
Kui registreerimisnumbrit ei esitata, võib selle puudumisega seotud küsimuste vältimiseks<br />
lisada põhjenduse, näiteks:<br />
„Aine registreerimisnumbrit ei ole esitatud, sest aine on vastavalt REACH-määruse II<br />
jaotisele registreerimisnõudest vabastatud ega kuulu ka V ja VI jaotise alla, sest on REACHmääruse<br />
artikli 2 lõike 7 punkti d nõuetele vastav taaskasutusse võetud aine.”<br />
„Selle eelregistreeritud faasiaine registreerimisnumbrit ei ole esitatud, sest REACH-määruse<br />
artikli 23 kohane registreerimise üleminekuperiood ei ole veel lõppenud”<br />
„Aine on REACH-määruse artikli 2 lõike 7 punkti a ja IV lisa kohaselt registreerimisest<br />
vabastatud.”<br />
Selgitus ei ole siiski kohustuslik.<br />
Segude kohta tuleb 1. juunini 2015 punktis 1.1 esitada üksnes kaubanduslik nimetus või<br />
nimetus vastavalt DPD-direktiivi artikli 10 punktile 2.1, st lihtsalt segu kaubanduslik nimetus<br />
või nimetus.<br />
Alates 1. juunist 2015 tuleneb sama nõue CLP-määruse artikli 18 lõike 3 punktist a:<br />
„3. Segu tootetähis koosneb mõlemast järgmisest elemendist:<br />
a) segu kaubanimi või nimetus; … … …”<br />
(Segude koostisosadega seotud teabe täpsemaid nõudeid, sealhulgas<br />
registreerimisnumbrite nõudeid vt allpool ohutuskaardi 3. jao selgituses.)<br />
Allpool on näide, milline võiks olla selle jao struktuur aine korral.<br />
1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine<br />
1.1 Tootetähis:<br />
Aine nimetus:<br />
EÜ nr:<br />
REACH-määruse registreerimisnr: XX-XXXXXXXXXX-XX-XXXX<br />
CAS-nr:<br />
33 Kuigi VI lisa tabelitesse 3.1 ja 3.2 nimetuste sisestamise ajal avaldatud versioonides neid ei tõlgitud, saab<br />
tõlkeid vaadata (kui enne otsingut („search Annex VI”) valida soovitav keel) Euroopa Komisjoni Teadusuuringute<br />
Ühiskeskuse (JRC) veebilehel aadressil: http://esis.jrc.ec.europa.eu/index.php?PGM=cla<br />
36
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning<br />
ebasoovitatavad kasutusalad<br />
II lisa tekst<br />
Saajale esitatakse andmed aine või segu asjaomaste kindlaksmääratud<br />
kasutusalade kohta. Kirjeldatakse kokkuvõtlikult aine või segu toimet, nt "põlemist<br />
takistav", "antioksüdant".<br />
Vajaduse korral märgitakse kasutusalad, mille puhul tarnija ei soovita ainet või segu<br />
kasutada. Loetelu ei pea olema ammendav.<br />
Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi käesolevas<br />
punktis esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud<br />
kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumitele.<br />
Ohutuskaart peab sisaldama vähemalt andmeid saaja jaoks oluliste aine või segu<br />
kindlaksmääratud kasutusalade 34 kohta, kuivõrd need on teada. Registreeritud ainetel, mille<br />
kohta on nõutav kemikaaliohutuse aruanne, peab kasutusalade loend vastama kemikaali<br />
ohutusaruandes ja kokkupuutestsenaariumis märgitud kasutusaladele.<br />
Kindlaksmääratud kasutusalade kirjelduse lühiduse nõude täitmiseks on soovitatav vältida<br />
selles jaos potentsiaalselt pika formaalsete „kasutusalade deskriptorite” 35 loendi esitamist.<br />
Vastasel juhul võib tulemuseks olla tarbetult pikk tekstiosa, mis varjutab ohutuskaardi<br />
esilehel esitatud üliolulist teavet. Teise võimalusena võib lisada üldisema<br />
kasutusvaldkondade loetelu ning viite lisatud kokkupuutestsenaariumi(de)le. 16. jakku võib<br />
lisada indeksi või sisukorra ning käesolevasse jakku viite kokkupuutestsenaariumi<br />
üksikasjadele, nt kasutusvaldkondade üldise loetelu koos märkusega „vt 16. JAOS täielik<br />
kasutusalade loetelu, mille kohta on lisas esitatud kokkupuutestsenaarium”.<br />
Registreerimiskohustusega ainetel peab ebasoovitatavate kasutusalade punktis sisalduv<br />
teave vastama IUCLIDi punkti 3.6 (Kasutusalad, mida ei soovitata) teabele. NB! Kui<br />
kasutusala ei soovitata, tuleb seda põhjendada. Ebasoovitatavatest kasutusaladest võib<br />
teada anda ka kasutusalade deskriptorite süsteemi elementide ja/või üldise kasutusala(de)<br />
kirjelduse abil. Alljärgnev on selle punkti sisu näide koos illustreeriva kandega.<br />
1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei<br />
soovitata<br />
Asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad: Tarbija kasutusalad [SU 21] 36 ; Tindid ja<br />
toonerid [PC18].<br />
Kasutusalad, mida ei soovitata: Tarbija kasutusalad [SU 21]; Pinnakatted ja värvid, vedeldid,<br />
värvieemaldid [PC9a].<br />
Miks kasutusalasid ei soovitata: Suurtel pindadel kasutamine võib kaasa tuua ülemäärase<br />
kokkupuute aurudega.<br />
Samuti võib olla kasulik märkida, kas kasutusala ei soovitata seetõttu, et i) kasutusala on<br />
mittesoovitatav vastavalt REACH-määruse I lisa punktile 7 2.3 (kemikaaliohutuse hindamise<br />
läbinud ained), ii) soovituse annab tarnija vastavalt REACH-määruse VI lisa punktile 3.7 ja<br />
34 Kindlaksmääratud kasutusala on määratletud REACH-määruse artikli 3 punktis 26.<br />
35 Rohkem teavet kasutusalade kirjeldamise kohta on ECHA teabele esitatavate nõuete ja kemikaaliohutuse<br />
hindamise <strong>juhend</strong>i peatükis R.12, mis on aadressil:<br />
http://guidance.echa.europa.eu/docs/guidance_document/information_requirements_et.htm<br />
36 Kasutusalade deskriptorite täisnimetus [ja kood] vastavalt teabele esitatavate nõuete ja kemikaaliohutuse<br />
hindamise <strong>juhend</strong>i peatükile R.12: kasutusalade deskriptorite süsteemile esitatakse siin teaks, selle ohutuskaardil<br />
kasutamine ei ole nõutav.<br />
37
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
see ei tulene õigusaktidest või iii) tegemist on tarnija soovitusega registreerimata ainete või<br />
neid sisaldavate segude kohta, mille põhjused võivad olla tehnilised ega tulene<br />
õigusaktidest.<br />
1.3. Andmed ohutuskaardi tarnija kohta<br />
II lisa tekst<br />
Identifitseeritakse tarnija, kelleks võib olla tootja, importija või ainuesindaja,<br />
allkasutaja või levitaja. Esitatakse tarnija täielik aadress ja telefoninumber ning<br />
samuti ohutuskaardi <strong>koostamise</strong> eest vastutava pädeva isiku e-posti aadress.<br />
Kui tarnija ei asu liikmesriigis, kus aine või segu turule viiakse, ning tarnija on<br />
määranud kõnealuses liikmesriigis vastutava isiku, esitatakse lisaks nimetatud<br />
vastutava isiku täielik aadress ja telefoninumber.<br />
Registreerijaid käsitlev teave peab vastama registreerimisel tootja või importija isiku<br />
kohta esitatud teabele.<br />
Kui nimetatakse ainuesindaja, esitatakse ka andmed ühendusevälise tootja või<br />
formuleerija kohta.<br />
NB! Valikulised on üksnes ühendusevälise tootja või valmistaja andmed. Selles jaos esitatav<br />
muu teave peab seonduma vähemalt ühe tarneahela tarnijaga. NB! „Tarnija” tähendab<br />
ohutuskaardi tarnijat, kellele viidatakse käesoleva jao pealkirjas. 37 NB! Vastutava isiku<br />
määrab tarnija, kes vastavalt REACH-määruse määratlusele peab asuma liikmesriigis.<br />
Seega võib praktikas vastutavaks isikuks olla „iga isik, kelle liikmesriigis asuv tarnija on<br />
otsustanud määrata teises liikmesriigis tegelema nimetatud teises liikmesriigis<br />
ohutuskaartidega seoses esitatavate päringutega”.<br />
Selle punkti teabe võib struktureerida järgmiselt:<br />
1.3. Andmed ohutuskaardi tarnija kohta<br />
– Tootja/Tarnija:<br />
– Aadress/postkast<br />
– Riigi tähis/Postisihtnumber/Koht<br />
– Telefoninumber (võimalusel märkida ka telefaks)<br />
– Ohutuskaardi eest vastutava pädeva isiku e-posti aadress<br />
– Riiklik kontaktpunkt:<br />
Ohutuskaardi eest vastutava pädeva isiku e-posti aadressina on soovitatav kasutada selleks<br />
sihtotstarbelist üldist (mittenimelist) e-posti aadressi, mida saavad lugeda erinevad isikud –<br />
nt SDS@ettevõteX.com. Ei ole konkreetselt nõutud, et pädev isik peab asuma Euroopa Liidu<br />
või Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil.<br />
Lisaks eespool märgitud õiguslikele nõuetele tuleks „16. JAOS: Muu teave” märkida veel<br />
mõni ohutuskaardi eest vastutav osakond/kontaktisik, näiteks sisene või väline tervishoiu- ja<br />
ohutusnõustaja (ja kontaktandmetest vähemalt telefon).<br />
Ohutuskaardil ei pea mainima füüsilise isiku nime, eespool nimetatud „tarnija” võib olla<br />
füüsiline või juriidiline isik.<br />
37 REACH-määruse artikli 31 lõike 1 kohaselt peab ohutuskaardi esitama „aine või segu tarnija”. Vastavalt artikli<br />
3 punktile 32 on aine või segu tarnija „turule viidava aine või segus sisalduva aine või segu tootja, importija,<br />
tootmisahela järgmise etapi kasutaja või turustaja”. Seega on aine turuleviija antud kontekstis ühtlasi ka<br />
ohutuskaardi „tarnija”.<br />
38
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
1.4. Hädaabitelefoni number<br />
II lisa tekst<br />
Esitatakse hädaabiteabeteenistuse kontaktandmed. Kui liikmesriigis, kus aine või<br />
segu turule viiakse, on olemas ametlik nõuandeasutus (selleks võib olla tervisega<br />
seotud teabe vastuvõtmise eest vastutav asutus, millele on osutatud määruse (EÜ)<br />
nr 1272/2008 artiklis 45 ja direktiivi 1999/45/EÜ artiklis 17), on piisav, kui esitatakse<br />
selle telefoninumber. Selgesõnaliselt märgitakse kõik selliste teenuste piiratud<br />
kättesaadavuse põhjused, näiteks tööaeg või teatavat liiki teabega seotud<br />
piirangud.<br />
NB! Ehkki kasutada võib ametlikku nõuandeasutust, võivad mõnel juhul olla mõnel<br />
liikmesriigil ka nõuandeasutus, millega võivad kontakteeruda üksnes meditsiinitöötajad. Kui<br />
ohutuskaardil on esitatud selline telefoninumber, peaks olema ka selgesti märgitud, et see<br />
on üksnes meditsiinitöötajatele. Igal juhul tuleks numbri avaldamine ja võimalikud tingimused<br />
kooskõlastada vastava asutusega (nt esitada sellele eelnevalt kõik ohutuskaardid või muu<br />
teave).<br />
Samuti tuleks arvestada, et ECHA üleskutset järgides on osa liikmesriike vabatahtlikult oma<br />
kannetes ECHA veebilehe riiklike kasutajatugede veebilehel esitanud lingid asjaomaste<br />
riiklike hädaabiteabeteenistuste telefoninumbritele, mis tuleb märkida ohutuskaardi punktis<br />
1.4: http://echa.europa.eu/help/nationalhelp_contact_en.asp.<br />
Tarnija peab esitama viited hädaabiteabeteenistustele. Kui on olemas eeltoodud õigusakti<br />
tekstis määratletud ametlik nõuandeasutus, tuleb viidata sellele. Muul juhul (või täiendavalt)<br />
tuleb viidata tarnija enda hädaabiteenistusele või pädevale kolmandast isikust<br />
teenuseosutajale. Kui tarnija pakub hädaabiteabeteenust ise, üksi või koos ametliku<br />
nõuandeasutuse või muu teenuseosutajaga, peab tal olema vajalik pädevus.<br />
Tuleb ära märkida ametliku nõuandeasutuse, tarnija enda või kolmanda isiku teenuste<br />
võimalikud piirangud (tööajad, pakutava teabe liigid), nt:<br />
(1) Avatud üksnes tööajal.<br />
(2) Avatud järgmistel tööaegadel: xx - xx<br />
Tööaegade esitamisel on soovitatav märkida ajavööndid, eriti kui kontor on toote<br />
turuleviimise liikmesriigist erineva ajavööndi liikmesriigis, ning eelkõige juhul, kui see on<br />
väljaspool ELi.<br />
Nimetatud teenus peaks võimaldama taotluste/kõnede vastuvõttu selle liikmesriigi<br />
(liikmesriikide) ametlikus keeles (keeltes), mille jaoks ohutuskaart on ette nähtud. Väljaspool<br />
nimetatud aine/segu tarnimise riiki asuvad telefoninumbrid tuleks loomulikult esitada koos<br />
asjakohaste rahvusvaheliste suunakoodidega.<br />
Allpool on punktide 1.3 ja 1.4 võimaliku struktuuri näide.<br />
1.3 Andmed ohutuskaardi tarnija kohta:<br />
Tarnija (tootja/importija/ainuesindaja/allkasutaja/levitaja):<br />
Aadress/Postkast<br />
Riigi tähis/Postisihtnumber/Koht<br />
Telefoninumber<br />
Ohutuskaardi eest vastutava pädeva isiku e-posti aadress<br />
Riiklik kontaktpunkt:<br />
1.4 Hädaabitelefoni number<br />
39
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Tööaeg:<br />
Lisamärkused (nt telefoniteenuse keel(ed))<br />
4.2 OHUTUSKAARDI 2. JAGU: Ohtude identifitseerimine<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse ainest või segust tulenevaid ohte ja<br />
esitatakse nende ohtudega seotud asjakohased hoiatused.<br />
Ohutuskaardi 2. jaos esitatud klassifitseerimis- ja märgistusteave peab loomulikult olema<br />
vastavuses kõnealuse aine/segu tegelikel märgistel oleva teabega.<br />
2.1. Aine või segu klassifitseerimine<br />
II lisa tekst<br />
[Kuni 01.06.2015: „Aine klassifikatsioon esitatakse määruses (EÜ) nr 1272/2008<br />
sätestatud klassifitseerimiseeskirjade kohaselt. Kui tarnija on määruse (EÜ) nr<br />
1272/2008 artikli 40 kohaselt esitanud ainet käsitleva teabe klassifitseerimis- ja<br />
märgistusandmikku kandmiseks, peab ohutuskaardil esitatud klassifikatsioon olema<br />
identne kõnealuses andmikus märgitud klassifikatsiooniga.<br />
Lisaks esitatakse aine klassifikatsioon vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ.<br />
Segu klassifikatsioon esitatakse direktiivis 1999/45/EÜ sätestatud<br />
klassifitseerimiseeskirjade kohaselt. Kui segu ei vasta direktiivis 1999/45/EÜ<br />
sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele, tuleb see selgesõnaliselt märkida. Teave<br />
segus sisalduvate ainete kohta esitatakse punktis 3.2.<br />
Kui klassifikatsioon, sealhulgas ohu- ja R-laused ei ole täielikult välja kirjutatud,<br />
lisatakse viide 16. jaole, kus esitatakse kõikide klassifikatsioonide, sh kõikide ohu- ja<br />
R-lausete täistekst.”]<br />
[Alates 01.06.2015: „Aine või segu klassifikatsioon esitatakse määruses (EÜ) nr<br />
1272/2008 sätestatud klassifitseerimiseeskirjade kohaselt. Kui tarnija on määruse<br />
(EÜ) nr 1272/2008 artikli 40 kohaselt esitanud ainet käsitleva teabe klassifitseerimisja<br />
märgistusandmikku kandmiseks, peab ohutuskaardil esitatud klassifikatsioon<br />
olema identne kõnealuses andmikus märgitud klassifikatsiooniga.<br />
Kui segu ei vasta määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud<br />
klassifitseerimiskriteeriumidele, tuleb see selgesõnaliselt märkida.<br />
Teave segus sisalduvate ainete kohta esitatakse punktis 3.2.<br />
Kui klassifikatsioon, sealhulgas ohulaused ei ole täielikult välja kirjutatud, lisatakse<br />
viide 16. jaole, kus esitatakse kõikide klassifikatsioonide, sh kõikide ohulausete<br />
täistekst.<br />
Ohutuskaardi jagudes 9–12 kirjeldatakse vastavalt kõige olulisemaid kahjulikke<br />
füüsikalis-keemilisi mõjusid, mõju inimeste tervisele ja keskkonnale selliselt, et<br />
valdkonnaga mitteseotud isikud suudaksid identifitseerida aine või seguga seotud ohte.<br />
40
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Eeltoodud tekstide erinevused kajastavad ohutuskaardi ja CLP-määruse nõuete muutumise<br />
ajakavade sünkroniseerimist.<br />
Aine<br />
Kui tarnija on ainega seotud teabe esitanud klassifitseerimis- ja märgistusandmikku<br />
kandmiseks, peab ohutuskaardil olev klassifikatsioon vastama teatises esitatule.<br />
Alates 1. detsembrist 2010 tuleb klassifikatsioon esitada vastavalt CLP-määruse normidele,<br />
st märkida ohuklassid ja ohukategooriad ning ohulaused.<br />
Kuni 1. juunini 2015 tuleb esitada ka aine klassifikatsioon vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ,<br />
st ohumärgid, ohusümbol(id) (nt „Xi”) ja riskilaused 38 ning kantserogeense, mutageense või<br />
reproduktiivtoksilise (CMR) mõju korral ohukategooriad.<br />
Soovitatav on ohutuskaardil selgelt ära märkida mõlemad klassifikatsioonid (st koos<br />
punktidega). Ehkki see ei ole õiguslik nõue, tuleks siinkohal esitada teave selle kohta,<br />
missugust protseduuri iga lõpliku klassifikatsioonini jõudmiseks kasutati (nt põhineb<br />
katsetulemustel, inimkogemusel, miinimumklassifikatsioonil, summeerimismeetodil või<br />
spetsiaalsetel ülekandmispõhimõtetel vms). Lisaks, ehkki see ei ole õiguslikult nõutav, tuleks<br />
CLP-määruse kohase klassifikatsiooni punktis esitada korrutustegurid, 39 mis tuleb iga<br />
veekeskkonnale ohtliku ägeda ohu 1. kategooriasse või veekeskkonnale ohtliku kroonilise<br />
ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud aine korral kindlaks määrata. 40<br />
Allpool on selle jao võimaliku struktuuri näide aine korral. 41<br />
2. JAGU: Ohtude identifitseerimine<br />
2.1 Aine või segu klassifitseerimine<br />
2.1.1 Klassifikatsioon vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 [CLP]<br />
Tuleohtlik vedelik, 2. kat., H225<br />
Äge mürgisus, 3. kat. H301<br />
Äge mürgisus, 3. kat., H311<br />
Äge mürgisus, 3. kat., H331<br />
STOT SE 1, H370<br />
Vesikeskkonda kahjustav, 1. kat., H400 (korrutustegur (iseklassifitseerimine) = 10)<br />
2.1.2. Klassifikatsioon vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ (riskilausete täistekst vt 16. JAGU)<br />
Kergestisüttiv; F; R11<br />
Mürgine; T; R23/24/25<br />
Mürgine; T; R39/23/24/25<br />
Keskkonnaohtlik; N; R50<br />
2.1.3 Lisateave<br />
Riskilausete ja ohulausete ning ELi ohulausete täistekst: vt 16. JAGU.<br />
38 Riskilausete täistekst või number koos viitega täisteksti sisaldavale 16. JAOLE.<br />
39 Vt CLP-määruse artikli 10 lõige 2. NB! Mõne aine korrutustegurid on esitatud CLP-määruse VI lisas.<br />
40 Ehkki korrutustegur ei ole rangelt võttes klassifikatsiooni osa, on selle kindlaksmääramine nende ainete ja<br />
segude klassifitseerimismenetluse oluline lahutamatu osa, millega tagatakse neid aineid sisaldavate segude õige<br />
klassifitseerimine. Seepärast on ECHA rangeim soovitus esitada korrutustegurid ohutuskaardil.<br />
41 Täiendav nummerdamine ja liigendamine allpool punkti tasandit ei ole õiguslikult nõutav.<br />
41
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
<br />
Segu<br />
Kui segul on DPD-direktiivi kohane märgis [lubatav kuni 31. maini 2015], tuleb<br />
klassifikatsioon esitada vastavalt sellele direktiivile: st ohusümbol(id) ja riskilaused ning<br />
kantserogeense, mutageense või reproduktiivtoksilise mõju korral ohukategooriad. 42 Vt<br />
märkust allpool.<br />
Kui segul on CLP-määruse kohane märgis, tuleb klassifikatsioon esitada selle määruse<br />
kohaselt: märkida ohuklassid ja ohukategooriad ning ohulaused.<br />
Viimasel juhul tuleb kuni 31. maini 2015 märkida ka DPD-direktiivi kohane klassifikatsioon.<br />
Mõlemad klassifikatsioonid peavad olema selgelt tähistatud.<br />
Märkus. Kui segu tarnija otsustab CLP-määruse kohasest klassifitseerimisest teatada enne<br />
seda, kui ta asub kasutama segu pakendil vastavat klassifikatsiooni ja märgistust, võib<br />
tarnija märkida klassifikatsiooni 16. JAOS.<br />
Kui klassifitseerimata segu ohutuskaart esitatakse taotluse korral (vastavalt REACHmääruse<br />
artikli 31 lõike 3 nõuetele), tuleb seda märkida. Samuti võib olla soovitatav märkida<br />
konkreetne põhjus segu suhtes artikli 31 lõike 3 kohaldamiseks. Sellekohane märge võib<br />
näiteks artikli 31 lõike 3 punkti c korral olla järgmine:<br />
„Toode ei vasta ohuklassi liigitamise kriteeriumidele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008,<br />
mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist. Taotluse korral<br />
esitatakse siiski selle ohutuskaart, kuna see sisaldab koostisainet, millele on kehtestatud<br />
ühenduse töökohal kokkupuute piirväärtus.”<br />
NB! Segude koostisainete lisateave saab (nt uute katsete või muu teabevahetuse<br />
tulemusena) tõenäoliselt kättesaadavaks pärast esimest registreerimistähtaega (30.<br />
november 2010) aineteabe vahetuse foorumite, konsortsiumide ja/või üksikregistreerijate<br />
tegevuse tulemusena. Teabe kättesaadavuse paranemine võib jätkuda aastani 2018 ja<br />
kauemgi.<br />
Näide selle jao võimalikust struktuurist üleminekuperioodil (st segu, mille kohta CLPmärgistust<br />
veel ei kasutata ajavahemikul 1. detsembrist 2010 kuni 1. juunini 2015) on<br />
järgmine: 43<br />
2. JAGU: Ohtude identifitseerimine<br />
2.1 Aine või segu klassifitseerimine<br />
2.1.1 Klassifikatsioon vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 [CLP]<br />
vt 16. JAGU<br />
2.1.2. Klassifikatsioon vastavalt direktiivile 1999/45/EÜ<br />
Kergestisüttiv; F; R11<br />
Mürgine; T; R23/24/25<br />
Mürgine; T; R39/23/24/25<br />
Reproduktiivtoksiline; 2. kat.; R60-61<br />
2.1.3 Lisateave<br />
Riskilausete täistekst: vt 16. JAGU.<br />
42 Erinevalt eespool punktis 2.1 nõutavatest andmetest, mille määrati aine DSD-direktiivi kohane klassifikatsioon,<br />
ei nõuta punktis 2.2 segu DPD- direktiivi kohaseks klassifitseerimiseks ohtlikkuse kategooria teavet.<br />
43 Täiendav nummerdamine ja liigendamine allpool punkti tasandit ei ole õiguslikult nõutav.<br />
42
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
2.2. Märgistuselemendid<br />
II lisa tekst<br />
[1. juunini 2015: „Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/2008 märgitakse<br />
klassifitseeritud aine puhul märgistusele vähemalt järgmised elemendid:<br />
ohupiktogrammid, tunnussõnad, ohulaused ja hoiatuslaused. Ohupiktogrammi<br />
täiemahulise must-valge graafilise kujutise või ainult sümboli graafilise kujutise võib<br />
asendada määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase värvilise piktogrammiga.<br />
Kooskõlas direktiiviga 1999/45/EÜ märgitakse klassifitseeritud segu puhul<br />
märgistusele vähemalt ohusümbol(id), ohtlikkuse kategooria(d), R-laused ja<br />
ohutusteave. Sümboli võib esitada must-valge graafilise kujutisena. Sümboli võib<br />
esitada must-valge graafilise kujutisena.<br />
Aine puhul esitatakse kohaldatavad märgistuselemendid kooskõlas määruse (EÜ) nr<br />
1272/2008 artikliga 25 ja artikli 32 lõikega 6 ning segu puhul kooskõlas direktiivi<br />
1999/45/EÜ V lisa osadega A ja B.”]<br />
[Alates 1. juunist 2015: „Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/2008 märgitakse<br />
klassifitseeritud aine puhul märgistusele vähemalt järgmised elemendid:<br />
ohupiktogrammid, tunnussõnad, ohulaused ja hoiatuslaused. Ohupiktogrammi<br />
täiemahulise must-valge graafilise kujutise või ainult sümboli graafilise kujutise võib<br />
asendada määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase värvilise piktogrammiga.<br />
Esitatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 25 ja artikli 32 lõike 6 kohased<br />
märgistuselemendid.”]<br />
Ainete märgistuselemendid tuleb alates 1. detsembrist 2010 esitada vastavalt CLPmäärusele.<br />
44 Need elemendid peavad hõlmama kõiki märgise märgistuselemente (st<br />
vajadusel ka sisepakendi märgise elemente 45 ).<br />
Segude märgistuselemendid võivad selles jaos olla 31. maini 2015 DPD-direktiivi või CLPmääruse<br />
kohased (juhul kui tarnija on otsustanud rakendada CLP-märgistust nõutavast<br />
varem 46 ). Mõlemal juhul peavad esitatud märgistuselemendid olema samad, mis vastaval<br />
tootemärgisel. Kui tarnija soovib esitada teavet tulevase (või varasema) märgistuse kohta,<br />
mida käesoleval ajal ei kasutata, tuleks see teave esitada 16. JAOS. Alates 1. juunist 2015<br />
peavad loetletud märgistuselemendid (ja tegelik märgistus) olema CLP-määruse kohased,<br />
sisaldades muu hulgas kõiki ainete puhul nõutavaid märgistuselemente.<br />
CLP-määruse kohased märgistuselemendid on:<br />
ohupiktogramm(id); 47<br />
tunnussõna;<br />
44 Kui nii pakendite tegelik märgistus kui ka sellele viitav ohutuskaart on hõlmatud vastavalt CLP-määruse artikli<br />
61 lõike 4 või määruse (EL) nr 453/2010 üleminekusätetega enne 1. detsembrit 2010 turule viidud ainete jaoks,<br />
siis hiljemalt 1. detsembrist 2012.<br />
45 St olemasolu korral nt ohupiktogramme, mida CLP-määruse artikli 33 lõike 1 kohaselt ei pea välispakendile<br />
märkima, sest need seonduvad sama ohuga, kui ohtlike kaupade veo nõuded.<br />
46 St rakendada oma segu suhtes ennetähtaegselt II lisa 1. juunil 2015 jõustuvat versiooni vastavalt määruse<br />
453/2010 artikli 2 lõikele 3.<br />
47 Vastavalt CLP-määruse artikli 2 lõikele 3 on ohupiktogramm graafiline kompositsioon, mis sisaldab sümbolit ja<br />
muid graafilisi elemente, nagu ääris, taustamuster või –värv, ning edastab ohu kohta konkreetset teavet.<br />
43
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
<br />
<br />
ohulause(d), H ja EUH, täistekstina (täistekst esitada siin või 16. jaos);<br />
hoiatuslause(d), P, täistekstina;<br />
kõik muud kohaldatavad märgistuselemendid vastavalt CLP-määruse artiklile 25<br />
„Märgistusel esitatav lisateave”.<br />
Nagu eespool õigusakti tekstis märgitud, võib ohupiktogrammi asendada selle täiemahulise<br />
must-valge graafilise kujutise või ainult sümboli graafilise kujutisega.<br />
Hoiatuslaused võib valida vastavalt CLP-määruse IV lisa 1. osas sätestatud kriteeriumidele,<br />
võttes arvesse ohulauseid ja aine või segu kavandatavat või kindlaksmääratud kasutusala<br />
või -alasid. Pärast valimist sõnastatakse hoiatuslaused vastavalt CLP-määruse IV lisa 2.<br />
osale.<br />
Hoiatuslausete valikul vastavalt CLP-määruse artiklitele 22 ja 28 võivad tarnijad hoiatuse<br />
selgust ja arusaadavust silmas pidades kombineerida erinevaid hoiatuslauseid (sel juhul<br />
tuleb säilitada ühendlausete komponentide täpne sõnastus). NB! CLP-määruse artikli 28<br />
lõike 3 kohaselt ei tohi märgisel olla üle kuue hoiatuslause, kui see ei ole tingimata vajalik.<br />
Täpsem teave hoiatuslausete valimise kohta on ECHA määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohases<br />
märgistamise ja pakendamise <strong>juhend</strong>is 48 .<br />
Tööstus- ja kutseliste kasutajate jaoks (mitte tarbijate, kuna nemad ohutuskaarte ei saa) võib<br />
olla otstarbekas lisada ohutuskaardi sobivatesse jagudesse konkreetsed hoiatuslaused, et<br />
vähendada hoiatuslausete arvu märgisel 49 50 . Hoiatuslaused, mille võiks esitada märgise<br />
asemel punktis 7.1 „Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud”, on näiteks<br />
järgmised:<br />
Mitte käidelda enne ohutusnõuetega tutvumist ja nendest arusaamist (P202)<br />
Pärast käitlemist pesta hoolega käsi (P264)<br />
Toote käitlemise ajal mitte süüa, juua ega suitsetada (P270)<br />
Saastunud töörõivaid töökohast mitte välja viia (P272)<br />
48 Olemas veebilehel: http://guidance.echa.europa.eu/guidance_et.htm<br />
49 P-number (nt „P202”) ei ole iseenesest hoiatuslause osa, kuid arusaadavuse parandamiseks võib selle lisada<br />
sulgudes lause järele.<br />
50 Hoiatuslaused tuleks esitada ohutuskaardil (ja mitte märgisel) üksnes juhul, kui need ei ole märgisel ohtude<br />
liigi ja raskusastme tähistamiseks vajalikud (vt CLP-määruse artikli 28 lõike 3 tingimusi).<br />
44
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Minimaalsed DPD-direktiivi märgistuselemendid, mis tuleb selles jaos esitada, on järgmised:<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
sümbol(id), (sümboli täiemahuline värviline kujutis, nagu see on märgisel, või sümboli<br />
mustvalge kujutis);<br />
ohumärk/ohumärgid;<br />
riskilaused (R), täistekstina või koodina koos viitega 16. JAOS esitatud täistekstile;<br />
ohutusteave (S), täistekstina;<br />
kohaldatavad märgistuselemendid kooskõlas DPD-direktiivi V lisa osadega A ja B.<br />
REACH-määruse artikli 65 kohaselt peavad autoriseeringu valdajad ning artikli 56 lõikes 2<br />
osutatud allkasutajad, kes lisavad autoriseerimiskohustusega aineid segu koostisesse,<br />
kandma autoriseeringu numbri märgistusele enne sellise aine või sellist ainet sisaldava segu<br />
lubatud kasutuse eesmärgil turuleviimist. Sellisel juhul muutub autoriseeringu number CLPmääruse<br />
kohaseks kohustuslikuks märgistuselemendiks (vastavalt CLP-määruse artikli 32<br />
lõikele 6, mis käsitleb „ühenduse muudest õigusaktidest tulenevaid märgistuselemente”)<br />
ning tuleb seetõttu esitada ohutuskaardi käesolevas jaos. Näiteks ka REACH-määruse XVII<br />
lisa kohaselt nõutavad märgistuselemendid (näiteks „Üksnes kutsealaseks kasutamiseks)<br />
tuleks märkida ohutuskaardile, CLP-määruse kohase märgistusega ainete ja segude korral<br />
punkti 2.2. ning direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt märgistatud segude korral 15. jakku. Siin<br />
tuleks esitada ka siseriiklikest õigusaktidest tulenevad märgistuselemendid.<br />
Allpool on selle punkti võimaliku struktuuri näide aine korral. 51<br />
2.2: Märgistuselemendid 52<br />
Märgistus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 [CLP]<br />
Ohupiktogrammid<br />
Tunnussõna:<br />
Ohtlik<br />
Ohulaused:<br />
H271 53 Võib põhjustada süttimise või plahvatuse; tugev oksüdeerija.<br />
H314 Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi<br />
Hoiatuslaused: 54<br />
51 Naatriumperoksiidi on kasutatud näitena selleks, et illustreerida hoiatuslausete arvu vähendamist. Seega ei<br />
ole see aine autoriseerimiskohustuse näide.<br />
52 Ehkki tootetähis on märgistuselement, punktis 2.2 seda ei esitata, sest see ei ole siin ette nähtud. See tuleb<br />
esitada punktis 1.1.<br />
53<br />
Piktogrammide, riski- ja ohutuslausete ning ohu- ja hoiatuslausete viitenumbreid (nt „H271”) ei pea märgisel ja<br />
ohutuskaardi punktis 2.2 esitama; nõutav on üksnes nende täistekst. Märgistusandmete kontrollimise ja/või<br />
võrdlemise võimaldamiseks on aga soovitatav ohutuskaardi punktis 2.2 need numbrid ära märkida.<br />
54 Hoiatuslausete arvu vähendamise kohta vt täpsemalt järgmiselt leheküljelt.<br />
45
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
P210 Hoida eemal soojusallikast/sädemetest/leekidest/kuumadest pindadest. – Mitte<br />
suitsetada.<br />
P221<br />
P280<br />
Rakendada ettevaatusabinõusid, et vältida segunemist põlevainetega.<br />
Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski.<br />
P301+P330+P331<br />
oksendamist.<br />
ALLANEELAMISE KORRAL: Loputada suud. MITTE kutsuda esile<br />
P303+P361+P353+310 NAHALE (või juustele) SATTUMISE KORRAL: Võtta saastunud<br />
rõivad viivitamata seljast. Loputada nahka veega / loputada duši all. Võtta ühendust<br />
MÜRGISTUSKESKUSE 55 või arstiga.<br />
P305+P351+P338 SILMA SATTUMISE KORRAL: Loputada mitme minuti jooksul<br />
ettevaatlikult veega. Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge<br />
eemaldada. Loputada veel kord.<br />
P371+P380+P375 Suure tulekahju korral ning kui on tegemist suurte kogustega: ala<br />
evakueerida. Plahvatusohu tõttu teha kustutustöid eemalt.<br />
Täiendav ohuteave (EL): 56 Puudub.<br />
Hoiatuslausete arvu vähendamine<br />
CLP-määruse artikli 28 lõikes 3 on sätestatud, et „märgistusel ei esitata rohkem kui kuus<br />
hoiatuslauset, välja arvatud juhul, kui see on vajalik ohtude laadi ja raskusastme<br />
kajastamiseks”.<br />
Märgisele märgitavate hoiatuslausete kindlaksmääramisel tuleb juhinduda CLP-määrusest.<br />
REACH-määruse II lisaga nõutakse nende ohutuskaardile märkimise osas üksnes seda, et<br />
märgisel esitatud laused tuleb esitada ohutuskaardi käesolevas punktis (2.2).<br />
Täpsemat teavet, kuidas võimalikult mõistlikult vähendada hoiatuslausete arvu kuni kuueni,<br />
sisaldab ECHA määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase märgistamise ja pakendamise<br />
<strong>juhend</strong> 57 .<br />
2.3. Muud ohud<br />
II lisa tekst<br />
Esitatakse teave selle kohta, kas aine või segu vastab püsivatele,<br />
bioakumuleeruvatele ja toksilistele (PBT) ainetele või väga püsivatele ja väga<br />
bioakumuleeruvatele (vPvB) ainetele esitatavatele nõuetele kooskõlas XIII lisaga.<br />
Esitatakse teave muude ohtude kohta, mis ei mõjuta küll klassifikatsiooni, kuid võivad<br />
suurendada aine või segu ohtlikkust tervikuna, näiteks õhusaasteainete tekkimine<br />
kõvastumisel või töötlemisel, tolmusus, tolmu plahvatusohtlikkus,<br />
ristsensibiliseerimine, lämbumine, külmumine, suur lõhna või maitse tekitamise<br />
võime või keskkonnamõjud nagu oht mullaorganismidele või võime osooni<br />
fotokeemiliselt tekitada jne.<br />
Teave muude ohtude kohta, mida ei pea klassifitseerima, kuid tuleb siin esitada, on muu<br />
hulgas näiteks sensibiliseerivate ainete teave vastavalt CLP-määruse artikli 25 lõikele 6 (ja<br />
vastavatele DPD-direktiivi sätetele).<br />
55 (Allmärkus ei käsitle eestikeelset teksti)<br />
56 Olemasolu korral.<br />
57 Avaldatud veebilehel: http://guidance.echa.europa.eu/guidance_et.htm<br />
46
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Allpool on selle punkti võimaliku struktuuri näide koos mõne lausega, mida võidakse<br />
kasutada vastavalt vajadusele.<br />
2.3 Muud ohud<br />
Toote allaneelamisel pimedaksjäämise oht<br />
Aine vastab väga püsiva ja väga bioakumuleeruva aine kriteeriumidele vastavalt määruse<br />
(EÜ) nr 1907/2006 XIII lisale<br />
Aine on fototoksiline<br />
4.3 OHUTUSKAARDI 3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse aine või segu selliste koostisainete,<br />
sealhulgas lisandite ja stabiliseerivate lisaainete keemilist koostist, vastavalt allpool<br />
kirjeldatule. Esitatakse asjakohane ja kättesaadav ohutusalane teave [võimaliku<br />
pinnakeemia kohta].<br />
Allpool tuleb esitada kas punkt 3.1 või 3.2, mida kohaldatakse vastavalt kas aine või segu<br />
korral 58 .<br />
NB! Eespoolses tekstis sisalduv mõiste „pinnakeemia” viitab omadustele, mis võivad tekkida<br />
tulenevalt (tahke) aine või segu erilistest pinnaomadustest (nt teatavatest<br />
nanomõõtmetest) 59 .<br />
3.1. Ained<br />
II lisa tekst<br />
Esitatakse aine peamise koostisosa keemiline koostis, kasutades kas tootetähist või<br />
punktis 1.1 nimetatud muud identifitseerimismeetodit.<br />
Lisandi, stabiliseeriva lisaaine või peamisest koostisosast erineva koostisosa puhul,<br />
mis klassifitseeritakse ja mida võetakse arvesse aine klassifitseerimisel, esitatakse<br />
keemiline koostis järgmiselt:<br />
a) tootetähis vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 lõikele 2;<br />
b) kui tootetähis puudub, esitatakse muu nimetus (tavaliselt kasutatav nimetus,<br />
kaubanduslik nimetus, lühend) või tunnuskoodid.<br />
Aine tarnija otsustab ise, kas nimetab lisaks ka kõik koostisosad, sealhulgas<br />
klassifitseerimata koostisosad.<br />
Käesolevas punktis esitatakse ka teave paljudest koostisosadest koosneva aine<br />
kohta.<br />
Selles jaos tuleb esitada peamise koostisosa keemilised tähised (punkti 1.1 teave).<br />
58 See, mida neist kahest punktist ei ole kohaldata, on ainus ohutuskaardi punkt, mille võib täiesti tühjaks jätta.<br />
59 Nimelt ei kavatseta nõuda siin teavet (vedelate või lahustunud) ainete või segude pindaktiivsete omaduste<br />
kohta.<br />
47
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
NB! See ei tähenda (erinevalt allpool punktis 3.2.3 käsitletava õigusakti tekstiga hõlmatud<br />
segudest), et tuleks eraldi esitada aine lisandite klassifikatsioon vms (või märkida ohud, mis<br />
on igal juhul nõutav üksnes segude koostisainete korral), sest neid pidanuks arvesse<br />
võetama juba aine klassifitseerimisel seoses REACH-määruse kohase registreerimise /<br />
CLP-määruse kohase teatamisega.<br />
Allpool on selle jao võimaliku struktuuri näide stüreeni monomeeri korral 60 :<br />
3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta:<br />
3.1 Ained<br />
Tootetähis<br />
vastavalt määruse<br />
(EÜ) nr 1272/2008<br />
artikli 18 lõikele 2<br />
Numbriline tähis Nimetus Sisaldus,<br />
massi-% (või<br />
vahemik)<br />
EÜ number 61<br />
Indeksinumber CLPmääruse<br />
VI lisas<br />
CAS-number CLPmääruse<br />
VI lisas 62<br />
601-026-00-0 stüreen 99,70–99,95 202-851-5<br />
100-41-4 etüülbenseen kuni 0,05 202-849-4<br />
CAS-number 98-29-3 4-tert-butüülbenseen-1,2-<br />
diool 63<br />
kuni 0,0015<br />
(15 ppm)<br />
202-653-9<br />
(Klassifitseerimata<br />
koostisosa)<br />
Ei kohaldata Polümeerid Kuni 0,0020 Ei kohaldata<br />
Praktikas saaks eespool toodud konkreetsel juhul, kus kõikide koostisosade sisaldus peale<br />
stüreeni on väiksem kui klassifitseerimisel arvessevõtmise alammäär, lühendada näidet<br />
järgmiselt, juhul kui tarnija ei soovi kasutada ohutuskaarti täiendava spetsifikatsiooniteabe<br />
esitamiseks:<br />
3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta:<br />
3.1 Ained<br />
Nimi Indeksinumber CLPmääruse<br />
VI lisas<br />
Sisaldus, massi-% (või vahemik)<br />
stüreen 601-026-00-0 > 99,5 %<br />
60 Väljade nimetused ei pea praktikas olema täpselt samad, mis on siin illustreerimiseks kasutatud, ning<br />
„klassikaline” mitme identifikaatoriga loend oleks samuti vastuvõetav, kui väljade sisu vastab nõuetele – vt<br />
lühendatud näide järgmisel leheküljel.<br />
61 Kui kõik kolm antud näite veergu on täidetud, ei ole see veerg nõutav – sellel on üksnes teavitav eesmärk.<br />
62 Etüülbenseenil on CLP-määruse VI lisas mõistagi ka indeksinumber – CAS-numbrit kasutatakse siinkohal<br />
illustreerimaks põhimõtet, et kasutada võib lisa mis tahes indeksinumbrit – praktikas tuleks olemasolevate<br />
numbrite valimisel olla järjepidev.<br />
63 See on aine kehtiv IUPAC-nimetus, muud nimetused on 4-tert-butüülkatehhool / 4-tert-butüülpürokatehhool /<br />
TBC.<br />
48
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Võrdluseks eespool toodud näitele lisanditega ainest on allpool näide mõnesid samu<br />
koostisaineid (stüreen ja etüülbenseen) sisaldavast segust. See võib aidata selgitada punktis<br />
3.1 aine kohta esitatava teabe nõuete erinevust punktis 3.2 segu kohta esitatavast teabest.<br />
3.2. Segud<br />
II lisa tekst<br />
[1. detsembrist 2010 kuni 1. juunini 2015: „Esitatakse tootetähis, kui see on olemas,<br />
kontsentratsioon või kontsentratsioonivahemikud vähemalt kõikide nende<br />
koostisainete kohta, millele on viidatud punktides 3.2.1 või 3.2.2.”]<br />
[Alates 1. juunist 2015: „Tootetähis, kontsentratsioon või kontsentratsioonivahemikud<br />
esitatakse vähemalt kõikide nende koostisainete kohta, millele on viidatud punktides<br />
3.2.1 või 3.2.2”]<br />
Segu tarnija otsustab ise, kas nimetab lisaks ka segu kõik koostisosad, sealhulgas<br />
need, mis ei vasta klassifitseerimiskriteeriumidele. Esitatava teabe alusel on saajal<br />
võimalik hõlpsalt määratleda segu koostisainetest tulenevaid ohte. Segust endast<br />
tulenevad ohud esitatakse 2. jaos.<br />
Segu koostisainete kontsentratsioonide puhul märgitakse kas:<br />
a) täpne massi- või mahuprotsent, kui see on tehniliselt võimalik, alanevas<br />
järjekorras, või<br />
b) massi- või mahuprotsendi vahemik, kui see on tehniliselt võimalik, alanevas<br />
järjekorras.<br />
Kontsentratsioonivahemiku puhul lähtutakse terviseohu ja keskkonnaohtlikkuse<br />
kirjeldamisel iga koostisaine suurimast kontsentratsioonist.<br />
Kui on olemas teave segu kui terviku mõju kohta, esitatakse see 2. jaos.<br />
Alternatiivset keemilist nimetust võib kasutada, kui see on kooskõlas direktiivi<br />
1999/45/EÜ artikliga 15 või määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 24.<br />
[1. juunini 2015: „3.2.1. Direktiivis 1999/45/EÜ sätestatud<br />
klassifitseerimiskriteeriumidele vastava segu puhul esitatakse andmed järgmiste<br />
ainete ning nende kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemiku kohta segus:<br />
a) tervise- või keskkonnaohtu põhjustavad ained nõukogu direktiivis<br />
67/548/EMÜ määratletud tähenduses ning tervise- või keskkonnaohtu põhjustavad<br />
ained määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud tähenduses tingimusel, et teave<br />
kõnealuse määruse kohaste klassifitseerimiskriteeriumide kohta on tehtud segu<br />
tarnijatele kättesaadavaks, ning kui nende ainete kontsentratsioon on võrdne või<br />
suurem kui järgmisena nimetatud väikseim piirväärtus:<br />
i) direktiivi 1999/45/EÜ artikli 3 lõike 3 tabelis määratletud kohaldatavad<br />
kontsentratsioonid;<br />
ii) määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas märgitud konkreetne sisalduse<br />
piirväärtus;<br />
iii) määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 esitatud piirväärtus, mida on<br />
kohandatud nimetatud määruse I lisa punktis 4.1 sätestatud arvutuse abil kui<br />
nimetatud määruse VI lisa 3. osas on kehtestatud asjakohane korrutustegur;<br />
iv)<br />
direktiivi 1999/45/EÜ II lisa B-osas esitatud kontsentratsiooni piirväärtused;<br />
v) direktiivi 1999/45/EÜ III lisa B-osas esitatud kontsentratsiooni piirväärtused;<br />
vi)<br />
direktiivi 1999/45/EÜ V lisas esitatud kontsentratsiooni piirväärtused;<br />
49
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
vii) määrusega (EÜ) nr 1272/2008 kehtestatud klassifitseerimis- ja<br />
märgistusandmikus sätestatud konkreetne sisalduse piirväärtus;<br />
viii) määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 esitatud piirväärtus, mida on<br />
kohandatud nimetatud määruse I lisa punktis 4.1 sätestatud arvutuse abil, kui<br />
nimetatud määrusega kehtestatud klassifitseerimis- ja märgistusandmikus on<br />
sätestatud asjakohane korrutustegur.]<br />
[Alates 1. juunist 2015:<br />
„Määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele vastava<br />
segu puhul esitatakse andmed järgmiste ainete ning nende kontsentratsiooni või<br />
kontsentratsioonivahemiku kohta segus:<br />
a) tervise- või keskkonnaohtu põhjustavad ained määruses (EÜ) nr 1272/2008<br />
määratletud tähenduses, kui nende sisaldus on võrdne või suurem kui järgmistest<br />
madalaim:<br />
(ia) määruse (EÜ) nr 1272/2008 tabelis 1.1 sätestatud üldised piirväärtused;<br />
(ib) määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 3.–5. osas märgitud üldised<br />
piirväärtused ja määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 3.10 märgitud<br />
hingamiskahjustusega seotud piirväärtused ≥ 10 %;<br />
Loetelu ohuklassidest, ohukategooriatest ja piirväärtustest (sh määruse (EÜ)<br />
nr 1272/2008 tabelis 1.1 märgitud üldised piirväärtused ja nimetatud<br />
määruse I lisa 3.–5. osas märgitud üldised piirväärtused), mille puhul tuleb<br />
punktis 3.2 teha märge aine sisalduse kohta segus.<br />
1.1 Ohuklass ja -kategooria Kontsentratsioonipiir,<br />
%<br />
Akuutne toksilisus (1., 2. ja 3.<br />
kategooria)<br />
Akuutne toksilisus (4.<br />
kategooria)<br />
Nahasöövitus/-ärritus (1A, 1B,<br />
1C ja 2. kategooria)<br />
Raske silmakahjustus/silmade<br />
ärritus (1. ja 2. kategooria)<br />
Hingamisteede/naha<br />
sensibiliseerimine<br />
Mutageensus sugurakkudele<br />
(1A ja 1B kategooria)<br />
Mutageensus sugurakkudele (2.<br />
kategooria)<br />
Kantserogeensus (1A, 1B või 2.<br />
kategooria)<br />
≥ 0,1<br />
≥ 1<br />
≥ 1<br />
≥ 1<br />
≥ 0,1<br />
≥ 0,1<br />
≥ 1<br />
≥ 0,1<br />
50
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Reproduktiivtoksilisus (1A, 1B<br />
või 2. kategooria) ning toime<br />
imetamisele ja imetamise kaudu<br />
Toksilisus sihtorgani suhtes –<br />
ühekordne kokkupuude (1. ja 2.<br />
kategooria)<br />
Toksilisus sihtorgani suhtes –<br />
korduv kokkupuude (1. ja 2.<br />
kategooria)<br />
≥ 0,1<br />
≥ 1<br />
≥ 1<br />
Hingamiskahjustused ≥ 10<br />
Ohtlik vesikeskkonnale – 1.<br />
kategooria akuutne toksilisus<br />
Ohtlik vesikeskkonnale – 1.<br />
kategooria krooniline toksilisus<br />
Ohtlik vesikeskkonnale – 2., 3.<br />
ja 4. kategooria krooniline<br />
toksilisus<br />
≥ 0,1<br />
≥ 0,1<br />
≥ 1<br />
ii)<br />
iii)<br />
vii)<br />
Ohtlik osoonikihile ≥ 0,1<br />
määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas märgitud konkreetne<br />
sisalduse piirväärtus;<br />
määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 esitatud piirväärtus,<br />
mida on kohandatud nimetatud määruse I lisa punktis 4.1<br />
sätestatud arvutuse abil kui nimetatud määruse VI lisa 3. osas<br />
on kehtestatud asjakohane korrutustegur;<br />
määrusega (EÜ) nr 1272/2008 kehtestatud klassifitseerimis- ja<br />
märgistusandmikus sätestatud konkreetne sisalduse piirväärtus;<br />
(viia) määruse (EÜ) nr 1272/2008 II lisas märgitud sisalduse<br />
piirväärtus;<br />
viii)<br />
määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabelis 1.1 esitatud piirväärtus,<br />
mida on kohandatud nimetatud määruse I lisa punktis 4.1<br />
sätestatud arvutuse abil, kui nimetatud määrusega kehtestatud<br />
klassifitseerimis- ja märgistusandmikus on sätestatud<br />
asjakohane korrutustegur.” ]<br />
b) ained, mille suhtes on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete<br />
piirnormid ja mis ei ole juba hõlmatud punktiga a;<br />
c) ained, mis on XIII lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt püsivad,<br />
bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad, või artikli<br />
59 lõikes 1 nimetatud ning muid kui punktis a nimetatud ohte tekitavad ained, kui<br />
konkreetse aine kontsentratsioon on 0,1 % või suurem.<br />
[1. juunini 2015:<br />
„3.2.2. Direktiivis 1999/45/EÜ sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele mittevastava<br />
segu puhul esitatakse andmed järgmiste ainete ning nende kontsentratsiooni või<br />
51
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
kontsentratsioonivahemiku kohta segus, kui aine kontsentratsioon on võrdne või<br />
suurem kui järgmised piirväärtused:<br />
a) 1 massiprotsent mittegaasiliste ja 0,2 mahuprotsenti gaasiliste segude puhul<br />
kui tegemist on<br />
i) tervise- või keskkonnaohtu põhjustavate ainetega direktiivis 67/548/EMÜ<br />
määratletud tähenduses või tervise- või keskkonnaohtu põhjustavate ainetega<br />
määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud tähenduses tingimusel, et teave kõnealuse<br />
määruse kohaste klassifitseerimiskriteeriumide kohta on tehtud segu tarnijatele<br />
kättesaadavaks või” ]<br />
[Alates 1. juunist 2015:<br />
„3.2.2. Määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumidele<br />
mittevastava segu puhul esitatakse andmed järgmiste ainete ning nende<br />
kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemiku kohta segus, kui aine<br />
kontsentratsioon on võrdne või suurem kui järgmised piirväärtused:<br />
a) 1 massiprotsent mittegaasiliste ja 0,2 mahuprotsenti gaasiliste segude puhul, kui<br />
tegemist on<br />
i) tervise- või keskkonnaohtu põhjustavate ainetega määruses (EÜ) nr 1272/2008<br />
määratletud tähenduses või” ]<br />
ii) ainetega, mille suhtes on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohutegurite<br />
piirnorm;<br />
b) 0,1 massiprotsenti ainete puhul, mis on XIII lisas sätestatud kriteeriumide<br />
kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga<br />
bioakumuleeruvad, või artikli 59 lõikes 1 nimetatud ning muid kui punktis a nimetatud<br />
ohte tekitavad ained.<br />
[1. juunini 2015 „3.2.3. Punktis 3.2 loetletud ainete puhul esitatakse aine<br />
klassifikatsioon vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ, sealhulgas ohtlikkuse kategooria,<br />
ohusümbol(id) ja R-laused. Lisaks esitatakse aine klassifikatsioon vastavalt<br />
määrusele (EÜ) nr 1272/2008, sealhulgas ohuklass ja ohukategooria, mis on<br />
sätestatud nimetatud määruse VI lisas esitatud tabelis 1.1 ning juhul, kui kõnealuse<br />
määruse kohane teave on tehtud segu tarnijatele kättesaadavaks, esitatakse ka<br />
ohulaused, mis on kooskõlas nende ainete füüsikaliste, tervise- või<br />
keskkonnaohtudega. Käesolevas jaos ei pea ohu- ja R-laused olema täielikult välja<br />
kirjutatud, piisab nende koodidest. Juhul kui nimetatud laused ei ole täielikult välja<br />
kirjutatud, tuleb viidata 16. jaole, milles esitatakse kõikide ohu- ja R-lausete<br />
täistekst.”]<br />
[Alates 1. juunist 2015 „3.2.3. Punktis 3.2 nimetatud ainete puhul esitatakse aine<br />
klassifikatsioon vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, sealhulgas ohuklass ja<br />
ohukategooria, mis on sätestatud nimetatud määruse VI lisas esitatud tabelis 1.1,<br />
lisaks esitatakse ohulaused, mis on kooskõlas nende ainete füüsikaliste, tervise- või<br />
keskkonnaohtudega. Käesolevas jaos ei pea ohulaused olema täielikult välja<br />
kirjutatud, piisab nende koodidest. Juhul kui nimetatud laused ei ole täielikult välja<br />
kirjutatud, tuleb viidata 16. jaole, milles esitatakse kõikide ohulausete täistekst.]<br />
Kui aine ei vasta klassifitseerimise kriteeriumidele, nimetatakse aine punktis 3.2<br />
märkimise põhjused, nagu "klassifitseerimata väga püsiv ja väga bioakumuleeruv<br />
aine" või "aine, millele on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete<br />
piirnormid".<br />
3.2.4. Kooskõlas käesoleva määruse artikli 20 lõikega 3 märgitakse punktis 3.2<br />
nimetatud ainete puhul nende nimetus ja ka registreerimisnumber, kui see on<br />
olemas.<br />
52
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud allkasutajate kohustusi,<br />
võib tarnija jätta tootetähisele märkimata registreerimisnumbri selle osa, mis viitab<br />
registreerijale või andmete ühisele esitamisele, kui: a) nimetatud tarnija tagab, et<br />
ta esitab järelevalve eesmärgil tehtud taotluse korral täieliku registreerimisnumbri või<br />
juhul, kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab taotluse oma<br />
tarnijale vastavalt punktile b; ning<br />
b) nimetatud tarnija esitab järelevalve eest vastutavale liikmesriigi<br />
ametiasutusele (edaspidi „järelevalveasutus”) täieliku registreerimisnumbri seitsme<br />
päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud taotluse kas otse järelevalveasutuselt<br />
või edastatuna saajalt; juhul kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta,<br />
edastab tarnija taotluse seitsme päeva jooksul pärast selle saamist oma tarnijale ning<br />
teatab sellest samal ajal ka järelevalveasutusele.<br />
Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt esitatakse ka EÜ number, kui see on olemas.<br />
Samuti võib lisaks esitada CASi numbri ja IUPACi nimetuse, kui need on olemas.<br />
Käesolevas punktis märgitud ainete alternatiivsete keemiliste nimetuste puhul, mis<br />
on kooskõlas direktiivi 1999/45/EÜ artikliga 15 või määruse (EÜ) nr 1272/2008<br />
artikliga 24, ei ole registreerimisnumbri, EÜ numbri ja muude üksikasjalike keemiliste<br />
tähiste esitamine vajalik.<br />
NB! Eespool tsiteeritud õigusakti tekstis mainitakse üldisi piirväärtusi ja korrutustegureid<br />
üksnes selleks, et saaks otsustada, mis ained on vaja ohutuskaardil loetleda (koos nende<br />
kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemikuga segus). Sellele vaatamata võib<br />
korrutusteguri tegeliku olemasolu korral olla kasulik ja ka soovitatav see esitada ning<br />
vastavalt tähistada (segude koostisosade korrutustegurite korral on parim viis esitada neid<br />
koos vastava koostisosa klassifitseerimisteabega punktis 3.2) 64 .<br />
Nõuded punktis 3.2 esitatavate segude tähiste teabele (erinevalt punktist 1.1) on<br />
1. detsember 2010 – 1. juuni 2015 ja alates 1. juunist 2015 kehtivates II lisa versioonides<br />
erinevad. Eelkõige ei kehti 1. juunist 2015 enam nõue esitada tootetähis, „kui see on<br />
olemas” (selleks ajaks peavad olemas olema kõikide koostisosade [CLP-määruse kohased]<br />
tootetähised). 65<br />
Segus sisalduvate ainete kontsentratsioonide täpse protsendi või protsendivahemikuna<br />
alanevas järjekorras esitamise nõude kontekstis tähendab fraas „kui see on tehniliselt<br />
võimalik”, et seda tuleks teha näiteks juhul, kui ohutuskaardi <strong>koostamise</strong> tarkvara võimaldab<br />
koostise olemasoleva teabe alusel sellist järjestamist. See ei tähenda, et järjestamiseks<br />
vajaliku täpse teabe puudumisel peaks selle väljaselgitamiseks rakendama kõiki tehnilisi<br />
vahendeid (sh nt analüüse).<br />
Segude korral võivad kõik tarnijad ühisel esitamisel konkreetsele registreerijale viitava<br />
REACH-määruse registreerimisnumbri osa (algse täieliku registreerimisnumbri neli viimast<br />
numbrit) koostisainete korral välja jätta (NB! Sellisel juhul ei pea tarnija olema allkasutaja või<br />
levitaja, nagu nõutakse ainete kohta punktis 1.1 esitatava registreerimisnumbri<br />
lühendamisel). Käesolevas punktis tuleb esitada üksnes punktides 3.2.1 või 3.2.2 nimetatud<br />
ainete registreerimisnumbrid. Kui aga tarnijad otsustavad punktis 3.2 täiendavalt loetleda<br />
segu koostisaineid, ehkki neil puudub kohustus nende ainete kohta punktis 3.2.1 või 3.2.2<br />
64 Ehkki korrutustegur ei ole rangelt võttes päris „klassifikatsiooni” osa, on selle kindlaksmääramine nende ainete<br />
ja segude klassifitseerimismenetluse oluline lahutamatu osa, millega tagatakse neid aineid sisaldavate segude<br />
õige klassifitseerimine. Seepärast on ECHA rangeim soovitus esitada korrutustegurid ohutuskaardil.<br />
65 Erinevalt aine ohutuskaardil punktis 1.1 loetletavatest identifitseerimisandmetest ei ole konkreetselt nõutud, et<br />
punktis 3.2 esitatav segu koostisainete tootetähiste teave peaks vastama kõikidele CLP-määruse artikli 18 lõike<br />
2 [või artikli 18 lõike 3 punkti a] nõuetele.<br />
53
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
sätestatud andmeid esitada, peavad nad esitama nõutava teabe vastavalt punktidele 3.2.3 ja<br />
3.2.4, sealhulgas registreerimisnumbrid, kui need on olemas.<br />
Eespoolses õigusakti tekstis „artikli 59 lõikes 1 nimetatud ning muid kui punktis a nimetatud<br />
ohte tekitavad ained, kui konkreetse aine kontsentratsioon on 0,1 % või suurem” on<br />
kandidaatainete loetelu ained (täpsemalt vt käesoleva dokumendi 3. peatüki punktist 3.15).<br />
Allpool on selle punkti võimaliku struktuuri näide segu kohta 1. detsembrist 2010 kuni 1.<br />
juunini 2015 vältaval üleminekuperioodil (pärast 1. juunit 2015 direktiivi 67/548/EMÜ kohase<br />
klassifikatsiooni kohta enam teavet ei nõuta): 66<br />
3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta<br />
3.2 Segud<br />
Segu kirjeldus:<br />
Stüreeni ja etüülbenseeni segu.<br />
Ohtlikud koostisained:<br />
CAS-nr EÜ nr Indeksi nr<br />
REACHmääruse<br />
kohane<br />
registreerimise<br />
nr<br />
[massi]<br />
%<br />
Nimetus<br />
Klassifikatsioon<br />
vastavalt<br />
direktiivile<br />
67/548/EMÜ<br />
Klassifikatsioon<br />
vastavalt<br />
määrusele (EÜ)<br />
nr 1272/2008<br />
(CLP)<br />
Tuleohtlik vedelik<br />
3. kat.<br />
H226<br />
Tuleohtlik; R10<br />
Äge mürgisus 4.<br />
kat.<br />
100-42-5 202-851-5<br />
601-026-<br />
00-0<br />
01-<br />
XXXXXXXXXX-<br />
XX-YYYY<br />
60 stüreen<br />
Ohtlik; Xn; R20<br />
Ärritav; Xi; R36/38<br />
H332<br />
Raske<br />
silmakahjustus /<br />
silmade ärritus 2.<br />
kat.<br />
H319<br />
Nahasöövitus/-<br />
ärritus 2. kat.<br />
H315<br />
100-41-4 202-849-4<br />
601-023-<br />
00-4<br />
01-<br />
NNNNNNNNNN<br />
-NN-ZZZZ<br />
40<br />
etüülbens<br />
een Kergestisüttiv; F;<br />
R11<br />
Ohtlik; Xn; R20<br />
Tuleohtlik vedelik<br />
2. kat.<br />
H225<br />
Äge mürgisus<br />
(sissehingamisel<br />
) 4. kat.<br />
H332<br />
66 MÄRKUS. Näite eesmärk on illustreerida sellesse punkti tehtavate kannete vormingut ning eelkõige erinevusi<br />
võrreldes lisanditega ainet käsitlevate kannetega punktis 3.1. SELLEST EI TULE JÄRELDADA, ET SEGU ON<br />
POLÜMERISATSIOONI VÕI MUUDE REAKTSIOONIDE SUHTES STABIILNE.<br />
54
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Lisateave<br />
Ohulausete (ohu- ja riskilausete) täistekst: vt 16. JAGU.<br />
NB! Et nõutav on üksnes kas CAS-number, EÜ või indeksinumber, saab alternatiivina seda<br />
tabelit lihtsustada, asendades kolm veergu (igale numbri liigile veerg) kahega: esimeses on<br />
numbri liik ja teises number. Alternatiivina võib neid näidistabeleid esitada ka muus vormis,<br />
kasutades näiteks numbri liigi ja numbri jaoks kahte veergu.<br />
NB! Kahes viimases veerus esitatav koostisaine klassifikatsioon peab olema puhta (100%)<br />
aine klassifikatsioon.<br />
Tegeliku massiprotsendi asemel võib esitada massivahemiku: sel juhul peaks konkreetse<br />
kontsentratsioonivahemiku alusel määratud klassifikatsioon põhinema vahemiku suurimal<br />
kontsentratsioonil.<br />
NB! Eespool tsiteeritud 1. juunist 2015 kehtiva II lisa tekstis olev tabel pealkirjaga „Loetelu<br />
ohuklassidest, ohukategooriatest ja piirväärtustest (sh määruse (EÜ) nr 1272/2008 tabelis<br />
1.1 märgitud üldised piirväärtused ja nimetatud määruse I lisa 3.–5. osas märgitud üldised<br />
piirväärtused), mille puhul tuleb punktis 3.2 teha märge aine sisalduse kohta segus” sisaldab<br />
väärtusi, mille ületamise korral tuleb vastavad ained loetleda ohutuskaardil. Need ei ole<br />
tingimata üldiste klassifitseerimispiiridega – selle konkreetses tabelis on väärtusi<br />
kohandatud, et kaasata CLP-määruse märkused, millega nõutakse teatavatel juhtudel<br />
ohutuskaardi esitamist isegi juhul, kui väärtus jääb alla klassifitseerimiskünnise. Näiteks<br />
1A, 1B ja 2. kategooria reproduktiivtoksilisuse ning imetamisele ja imetamise kaudu toime<br />
korral on tabelis väärtus ≥ 0,1, ehkki vastavalt CLP-määruse I lisa tabelile 3.7.2 „Segu<br />
reproduktiivtoksiliseks või imetamisele või imetamise kaudu kahjulikuks klassifitseeritud<br />
koostisainete üldised sisalduse piirväärtused, mille alusel segu klassifitseeritakse” on<br />
klassifitseerimisel kontsentratsiooni piirmääraks ≥ 0,3. Selle põhjuseks on tabeli all olev 1.<br />
märkus, milles on sätestatud: „Kui segu koostisaineks on 1. või 2. kategooriasse kuuluv või<br />
imetamisele ja imetamise kaudu avaldatava toime põhjal klassifitseeritud<br />
reproduktiivtoksiline aine sisaldusega üle 0,1% [peab segul olema taotluse korral<br />
kättesaadav ohutuskaart].” Eespool viidatud tabelis on esitatud neist väärtustest viimane,<br />
sest eesmärk on anda ohutuskaardi, mitte klassifikatsiooni seisukohalt oluline väärtus.<br />
Kui segu koostisaine kohta kasutatakse alternatiivset keemilist nimetust vastavalt CLPmääruse<br />
artiklile 24, on soovitatav see käesolevas punktis (või 15. või 16. jaos) ära märkida,<br />
et vältida selle kasutamisega seonduvaid saajate või järelevalveasutuste järelepärimisi.<br />
Ohutuskaardi punkti 3.2 võib kasutada ka teatavate andmete esitamiseks tööstus- ja<br />
institutsionaalsetele kasutajatele suunatud detergentide koostise kohta, mida üldsusele<br />
kättesaadavaks ei tehta. 67<br />
Punktis 3.2 loetlemise osas olgu märgitud, et loetlemine on (ainete korral, mida ei ole juba<br />
muudel põhjustel loetletud) õiguslikult nõutav juhul, kui need on „b) ained, mille suhtes on<br />
kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid ...”, st loetlemine põhineb<br />
ühenduse piirnormil. Koostajad võivad selles punktis (või 15. või 16. JAOS) siiski<br />
vabatahtlikult loetleda aineid, millele on määratud riiklik piirnorm, ühenduse piirnormi aga<br />
mitte (erinevalt allpool punktis 8.1 käsitletud juhtumist, kus kohustuslik on riiklike<br />
piirnormide esitamine olenemata vastava ühenduse piirnormi olemasolust).<br />
67 Koostisained, mille loetlemist detergentide määruse kohaselt nõutakse, võib esitada ohutuskaardi punktis 3.2,<br />
kui loetelud on üksteistest selgelt eristatud seonduvale õigusaktile viitavate sobivate alapealkirjade abil.<br />
Lisateave:<br />
http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/chemicals/files/docs/faq_detergent_regulation_march2009_en.pdf<br />
55
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
4.4 OHUTUSKAARDI 4. JAGU: Esmaabimeetmed<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse esmaabimeetmeid selliselt, et neist<br />
saaksid aru ka väljaõppeta inimesed ning abi saaks osutada ilma keerukate<br />
seadmeteta ning ravimite piiratud valiku puhul. Kui meditsiiniabi on vajalik,<br />
märgitakse see <strong>juhend</strong>isse koos märkega kiireloomulisuse kohta.<br />
4.1. Esmaabimeetmete kirjeldus<br />
II lisa tekst<br />
4.1.1. Esmaabijuhistes võetakse arvesse asjakohaseid kokkupuuteviise. Teave<br />
meetmete kohta jagatakse alapunktidesse vastavalt kokkupuuteviisidele, st<br />
sissehingamine, sattumine nahale, sattumine silma ja allaneelamine.<br />
4.1.2. Soovitused hõlmavad järgmist:<br />
a) kas vältimatu meditsiiniabi on vajalik ning kas kokkupuute järel on oodata<br />
võimalikke hilisemaid tagajärgi;<br />
b) kas ainega kokkupuutunud isik soovitatakse viia kokkupuutekohast värske<br />
õhu kätte;<br />
c) kas on soovitav eemaldada kõnealuselt isikult riided ja jalatsid ning kuidas<br />
neid käidelda ning<br />
d) kas esmaabi osutajatel soovitatakse kasutada isikukaitsevahendeid.<br />
Selle punkti teabe võib struktureerida järgmiselt:<br />
4.1 Esmaabimeetmete kirjeldus<br />
– Üldmärkused<br />
– Pärast sissehingamist<br />
– Pärast kokkupuudet nahaga<br />
– Pärast silma sattumist<br />
– Pärast allaneelamist<br />
– Esmaabi andja isikukaitse<br />
4.2. Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju<br />
II lisa tekst<br />
Esitatakse kokkuvõtlik teave kokkupuutega seotud olulisemate akuutsete ja<br />
hilisemate sümptomite ning mõju kohta.<br />
NB! See punkt on sümptomite ja mõjude jaoks, ravivõtteid tuleb kirjeldada punktis 4.3.<br />
4.3. Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja erikohtlemise vajalikkuse kohta<br />
II lisa tekst<br />
Vajaduse korral esitatakse teave hilisemast mõjust tulenevate kliiniliste uuringute ja<br />
meditsiinilise järelevalve vajaduse kohta ning üksikasjad antidootide (kui need on<br />
56
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
teada) ja vastunäidustuste kohta.<br />
Teatavate ainete või segude puhul võib olla oluline rõhutada, et töökohal peavad<br />
olema kättesaadavad erakorraliseks ja vältimatuks abiks vajalikud erivahendid.<br />
Nagu kogu 4. jagu sissejuhatavas õigusakti tekstis öeldud, tuleb esmaabimeetmeid<br />
kirjeldada nii, et neist saaksid aru ka väljaõppeta inimesed, ning arstiabi vajalikkus peab<br />
olema märgitud selgesti.<br />
Kui ilmneb vajadus esitada arstidele suunatud spetsiifilist teavet (nt eriteave antidootidega<br />
ravimise, ülerõhu rakendamise, teatud ravimite keelu, joomise, söömise ja suitsetamise jne)<br />
kohta, võib selle esitada näiteks pealkirja all „Märkused arstile” (sümptomid, ohud, ravi).<br />
Selle pealkirja all esitatav teave võib sisaldada spetsiifilisi meditsiinitermineid, millest ei<br />
pruugi aru saada isikud, kes ei ole meditsiinitöötajad. Ehkki konkreetselt seda ei nõuta, võib<br />
märkida ka, mis konkreetseid meetmeid või ravivõtteid esmaabi andjad ja arstid tohivad või<br />
ei tohi rakendada.<br />
4.5 OHUTUSKAARDI 5. JAGU: Tulekustutusmeetmed<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse aine või segu põhjustatud või nende<br />
läheduses tekkinud tulekahju kustutamise nõudeid.<br />
5.1. Tulekustutusvahendid<br />
II lisa tekst<br />
Sobivad kustutusvahendid:<br />
esitatakse teave sobivate kustutusvahendite kohta.<br />
Sobimatud kustutusvahendid:<br />
esitatakse teave selle kohta, kas mõni kustutusvahend on aine või seguga seotud<br />
konkreetse juhtumi puhul sobimatu.<br />
Sobimatud tulekustutusvahendid on need, mida ei tohi ohutuskaalutlustel kasutada,<br />
sealhulgas vahendid, millega võivad kaasneda potentsiaalselt lisaohtu põhjustavad<br />
keemilised või füüsikalised reaktsioonid: näiteks ainete korral, mille kokkupuutel veega võib<br />
eralduda kergestisüttivaid või mürgiseid gaase (nt kaltsiumkarbiidi reageerimisel veega tekib<br />
etüün (atsetüleen)).<br />
5.2. Aine või seguga seotud erilised ohud<br />
II lisa tekst<br />
Esitatakse teave aine või seguga seotud eriliste ohtude kohta, nagu aine või segu<br />
põlemisel tekkivad ohtlikud põlemissaadused, näiteks "põlemisel võivad tekkida<br />
süsinikmonooksiidi mürgised aurud" või "tekitab põlemisel väävel- ja<br />
lämmastikoksiide".<br />
See punkt sisaldab teavet kemikaaliga seonduvate eriliste ohtude kohta (nt ohtlike<br />
põlemissaaduste liik või aurupilve plahvatuse riskid).<br />
57
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
5.3. Nõuanded tuletõrjujatele<br />
II lisa tekst<br />
Esitatakse soovitused kõikide kaitsemeetmete kohta, mida on vaja võtta tule<br />
tõrjumisel, näiteks "jahutage konteinereid veega" ning soovitused tuletõrjujate<br />
erikaitsevahendite, näiteks jalatsite, kombinesoonide, kinnaste, silmade ja<br />
näokaitsevahendite ning hingamisaparaatide kohta.<br />
NB! Ükski keemiakaitseriietus ei kaitse kõikide kemikaalide eest. Olenevalt ainete riskidest<br />
jagunevad soovitatavad kaitsetasemed kolme kategooriasse:<br />
<br />
<br />
<br />
hingamisaparaat ja keemiakaitsekindad;<br />
hingamisaparaat ja keemiakaitseülikond, kui võib eeldada isiklikku (lähi)kokkupuudet;<br />
hingamisaparaat ja gaasikindel ülikond, kui võib eeldada aine või selle aurude<br />
lähedusse sattumist.<br />
Gaasikindel ülikond on keemiakaitseriietuse kõrgeim tase. Selliseid ülikondi valmistatakse<br />
neopreenist, vinüülkummist ja muudest materjalidest ning kasutatakse koos<br />
hingamisaparaadiga. Need kaitsevad paljude, ent mitte kõikide kemikaalide eest. Kahtluse<br />
korral tuleb küsida nõu spetsialistilt.<br />
Kokkupuutel külmumist ja raskeid silmakahjustusi põhjustavate sügavkülmutatud ja<br />
mitmesuguste muude veeldatud gaasidega seotud intsidentide korral tuleb kanda<br />
soojusisolatsiooniga alusrõivaid, sealhulgas pakse tekstiil- või nahkkindaid, ning<br />
silmakaitsevahendeid. Intsidentide korral, millega kaasneb tugev soojuskiirgus, on omakorda<br />
soovitatav kasutada soojustpeegeldavaid ülikondi.<br />
Euroopa standardile EN469 vastav tuletõrjuja riietus pakub kemikaaliintsidentide korral<br />
algtaseme kaitset ning selle koosseisu kuuluvad kiivrid, kaitsesaapad ja kindad. Standardile<br />
EN469 mittevastav riietus ei pruugi olla sobiv ühegi kemikaaliintsidendi korral.<br />
Lisaks võib märkida õnnetusala isoleerimiseks soovitatavad meetmed, et vähendada tulest<br />
põhjustatud kahju või võimaldada kustutusvahendi jääkide koristamist.<br />
Selle jao <strong>koostamise</strong>l tuleks kaaluda, kas lekkimine ja tuletõrjevesi võivad põhjustada<br />
vooluveekogude saastumist. Kui võivad, tuleb esitada nende keskkonnamõju minimeerimise<br />
teave.<br />
Allpool on selle jao võimaliku struktuuri näide.<br />
5. JAGU. Tulekustutusmeetmed<br />
5.1 Tulekustutusvahendid:<br />
Sobivad kustutusvahendid:<br />
Sobimatud kustutusvahendid:<br />
5.2 Aine või seguga seotud erilised ohud<br />
Ohtlikud põlemissaadused:<br />
5.3 Nõuanded tuletõrjujatele<br />
58
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
4.6 OHUTUSKAARDI 6. JAGU: Meetmed juhuslikul keskkonda<br />
sattumisel<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse asjakohaseid meetmeid aine või segu<br />
lekete ja keskkonda sattumise puhul, et vältida või minimeerida kahjustavat mõju<br />
inimestele, varale või keskkonnale. Juhul kui lekke ulatus on määrava tähtsusega,<br />
eristatakse väikseid ja ulatuslikke lekkeid. Kui lekke tõkestamise ja aine<br />
kokkukogumise kord on erinevad, tehakse ohutuskaardile vastav märge.<br />
[Eeldatakse, et eespool toodud tekst täpsemaid selgitusi ei vaja].<br />
6.1 Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras<br />
II lisa tekst<br />
6.1.1. Tavapersonal<br />
Esitatakse aine või segu juhusliku lekke või keskkonda sattumisega seotud<br />
soovitused:<br />
a) asjakohase kaitsevarustuse kandmine (sealhulgas ohutuskaardi 8. jaos<br />
märgitud isikukaitsevahendid), et vältida aine sattumist nahale ja silma ning isikliku<br />
riietuse saastumist;<br />
b) süttimisallikate kõrvaldamine, piisava ventilatsiooni tagamine, tolmuleviku<br />
tõkestamine ning<br />
c) toimimine hädaolukorras, näiteks vajadus evakueerida ohupiirkonnas viibivad<br />
isikud või konsulteerida eksperdiga.<br />
6.1.2. Päästetöötajad<br />
Esitatakse soovitused päästetöötajate kaitseriietuse asjakohase materjali kohta<br />
(näiteks "sobiv: butüleen”; „sobimatu: PVC").<br />
[Eeldatakse, et eespool toodud tekst täpsemaid selgitusi ei vaja].<br />
6.2 Keskkonnakaitsemeetmed<br />
II lisa tekst<br />
Esitatakse soovitused keskkonnakaitsemeetmete kohta, mis tuleb võtta aine või segu<br />
juhusliku lekke või keskkonda sattumise puhul, näitaks saaste leviku vältimine<br />
äravoolutorudes, pinna- ja põhjavees.<br />
[Eeldatakse, et eespool toodud tekst täpsemaid selgitusi ei vaja].<br />
6.3 Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid<br />
II lisa tekst<br />
6.3.1. Esitatakse asjakohased soovitused lekke tõkestamiseks. Asjakohased<br />
tõkestamismeetodid võivad hõlmata järgmist:<br />
a) isoleerimine, äravoolutorude katmine;<br />
b) avauste sulgemine.<br />
59
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
6.3.2. Esitatakse asjakohased soovitused lekke puhastusmeetmete kohta.<br />
Asjakohased puhastusmeetmed võivad hõlmata järgmist:<br />
a) neutraliseerimine;<br />
b) saastusest puhastamine;<br />
c) adsorbeerivad materjalid;<br />
d) puhastamismeetodid;<br />
e) tolmuimejaga puhastamine;<br />
f) tõkestamiseks ja puhastamiseks vajalikud seadmed (sh sädemevabade<br />
tööriistade ja vahendite kasutamine, kui see on asjakohane).<br />
6.3.3. Esitatakse kogu muu teave, mis on seotud lekke või keskkonda sattumisega,<br />
sealhulgas soovitused sobimatute tõkestus- ja puhastusmeetodite kohta, näiteks<br />
märge "ärge kunagi kasutage …".<br />
NB! Eeltoodud meetmeloend ei ole täielik, eelkõige võib näiteks lisaks adsorbentidele<br />
kasutada absorbente.<br />
NB! Terminid „isoleerimine 68 ” ja „avauste sulgemine 69 ” on siin kasutusel GHSi 4. lisas<br />
määratletud tähendustes. 70<br />
Mõned näited soovitustest, mida võiks selles punktis esitada:<br />
Kuivained pesta maha või imeda.<br />
Mitte kasutada pindade või riietuse puhastamiseks harja või suruõhku.<br />
Reostus koristada viivitamata.<br />
6.4 Viited muudele jagudele<br />
II lisa tekst<br />
Vajaduse korral viidatakse 8. ja 13. jaole.<br />
NB! Ainsad jaod, millele (rist)viitamist siin nõutakse (ja sedagi vajaduse korral), on 8. ja 13.<br />
jagu: st ristviidata tuleb vastavalt kokkupuute ohjamise ja isikukaitse ja jäätmekäitluse<br />
aspektidele, mis on potentsiaalse juhusliku keskkonda sattumise korral olulised. Eesmärk on<br />
teabe kordamist vältida, mitte nõuda. Siin muude viidete esitamist muudele jagudele<br />
määrusega ei nõuta.<br />
Allpool on selle jao võimaliku struktuuri näide. 71<br />
68 „Isoleerimine on selliste vedelikukogumisvahendite kasutamine, mis mahutite või torustiku lekke korral<br />
suudavad kinni hoida ladustatud vedelikukoguse ülejääke, nt kaitsevall. Isoleeritud aladel peab olema drenaaž<br />
kogumismahutisse, milles peavad olema vahendid vee ja õli eraldamiseks.”<br />
69 „st kaitsekatmine (nt kahju või lekete vältimiseks).”<br />
70 Globally Harmonized Classification and Labelling system of Chemicals (GHS), Third revised edition 2009.<br />
Annex 4 – Guidance on the preparation of Safety Data Sheets, lk 411; Vt:<br />
http://live.unece.org/trans/danger/publi/ghs/ghs_rev03/03files_e.html<br />
71 Täiendav nummerdamine ja liigendamine allpool punkti tasandit ei ole õiguslikult nõutav.<br />
60
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
6. JAGU: Meetmed juhuslikul keskkonda sattumisel<br />
6.1 Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras<br />
6.1.1 Tavapersonal<br />
Isikukaitsevahendid:<br />
Toimimine hädaolukorras:<br />
6.1.2 Päästetöötajad<br />
6.2 Keskkonnakaitsemeetmed:<br />
6.3 Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid<br />
6.3.1 Tõkestamine:<br />
6.3.2 Puhastamine:<br />
6.3.3 Muu teave:<br />
6.4 Viited muudele jagudele<br />
61
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
4.7 OHUTUSKAARDI 7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse soovitused ohutu käitlemise kohta.<br />
Kirjeldatakse asjakohaseid ettevaatusabinõusid punktis 1.2 viidatud<br />
kindlaksmääratud kasutusalade puhul ning aine või segu iseloomulikke omadusi.<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse inimeste tervise- ja keskkonnakaitsega ning<br />
ohutuse tagamisega seotud teave. See aitab tööandjal töötada välja sobivad<br />
tööprotseduurid ja korralduslikud meetmed kooskõlas direktiivi 98/24/EÜ artikliga 5 ja<br />
direktiivi 2004/37/EÜ artikliga 5.<br />
Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi käesolevas<br />
jaos esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud<br />
kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande<br />
kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud riskiohjamisele.<br />
Lisaks käesolevas jaos esitatud teabele võib asjakohast teavet leida ka 8. jaost.<br />
[Eeldatakse, et eespool toodud tekst täpsemaid selgitusi ei vaja].<br />
7.1. Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud<br />
II lisa tekst<br />
7.1.1. Määratakse kindlaks nõuded<br />
a) aine või segu ohutuks käitlemiseks, näiteks tõkestamiseks ning meetmed<br />
aerosoolide ja tolmu ning tulekahjude vältimiseks;<br />
b) kokkusobimatute ainete ja segude käitlemise vältimiseks ning<br />
c) aine või segu keskkonda sattumise vähendamiseks, näiteks nõuded lekete<br />
vältimiseks või aine eemale hoidmiseks äravoolutorudest.<br />
7.1.2. Esitatakse üldised tööhügieeninõuded:<br />
a) mitte süüa, juua ja suitsetada töökohal;<br />
b) pesta käsi pärast aine kasutamist ning<br />
c) eemaldada saastunud riided ja kaitsevahendid enne toitlustamisega seotud<br />
ruumi sisenemist.<br />
Selles punktis tuleks esitada teave ohutuks käitlemiseks vajalike kaitsemeetmete ja<br />
soovitatavate tehniliste meetmete kohta, nagu näiteks isoleerimine, meetmed aerosoolide ja<br />
tolmu tekkimise ning tulekahjude vältimiseks, vajalikud keskkonnakaitsemeetmed (nt filtrite<br />
või skraberite kasutamine väljatõmbeventilatsioonis, kasutamine isoleeritud alal, meetmed<br />
lekete kogumiseks ja kõrvaldamiseks jne) ning muud aine või seguga seotud erinõuded või<br />
--eeskirjad (nt keelatud või soovitatavad meetmed või seadmed). Võimaluse korral lisada<br />
meetme lühikirjeldus.<br />
Allpool on selle punkti võimaliku struktuuri näide.<br />
62
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine<br />
7.1 Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud<br />
Kaitsemeetmed:<br />
Tulekahjude vältimise meetmed:<br />
Aerosoolide ja tolmu vältimise meetmed:<br />
Keskkonnakaitsemeetmed:<br />
Üldised tööhügieeninõuded:<br />
7.2 Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused<br />
II lisa tekst<br />
Esitatud soovitused peavad olema kooskõlas ohutuskaardi 9. jaos<br />
kirjeldatud füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Vajaduse korral esitatakse<br />
erinõuded ladustamistingimuste kohta, sealhulgas<br />
a) kuidas ohjata riske, mis on seotud<br />
i) plahvatuskeskkonnaga;<br />
ii)<br />
iii)<br />
iv)<br />
korrosiivsete tingimustega;<br />
tuleohtliku olukorraga;<br />
kokkusobimatute ainete või segudega;<br />
v) aurustumist soodustavate tingimustega ning<br />
vi)<br />
võimalike süttimisallikatega (sealhulgas elektriseadmed);<br />
b) kuidas kontrollida mõjusid, mis on seotud<br />
i) ilmastikutingimustega;<br />
ii)<br />
iii)<br />
iv)<br />
ümbritseva rõhuga;<br />
temperatuuriga;<br />
päikesevalgusega;<br />
v) niiskusega ning<br />
vi)<br />
vibratsiooniga;<br />
c) kuidas tagada aine või segu püsivus, kasutades<br />
i) stabilisaatoreid ning<br />
ii)<br />
antioksüdante;<br />
d) muud nõuded, sealhulgas:<br />
i) ventilatsiooninõuded;<br />
ii)<br />
iii)<br />
iv)<br />
erinõuded laoruumidele või mahutitele (sealhulgas kemikaalile<br />
vastupidavad seinad ja ventilatsioon);<br />
ladustamisel kehtivad koguselised piirangud (vajaduse korral)<br />
ning<br />
pakendi sobivusega seotud nõuded.<br />
63
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Selles punktis tuleb vajaduse korral täpsustada ohutu ladustamise tingimused, näiteks<br />
järgmised:<br />
erinõuded laoruumidele või mahutitele (sealhulgas tõkkevallid ja ventilatsioon);<br />
kokkusobimatud materjalid;<br />
ladustamistingimused (niiskuspiirang/vahemik, valgus, inertgaas vms);<br />
spetsiaalsed elektriseadmed ning staatilise elektri vältimine.<br />
Selles punktis tuleks anda vajaduse korral ka nõu kogusepiirangute kohta<br />
ladustamistingimustes (või nt viide piirkogusele, mille ületamisel kohaldatakse aine või<br />
aineklassi suhtes II Seveso direktiivi 72 ). Lisaks tuleks sellesse punkti märkida kõik<br />
erinõuded, nt mis liiki materjalist peaks olema aine või segu pakendid või mahutid.<br />
NB! Punktis 7.2 esitatava teabe kontekstis tähendab „kokkusobimatuse” aine või segu<br />
kokkusobimatust pakkematerjalidega, millega need tõenäoliselt kokku puutuvad.<br />
Mõned tarnijaid võivad otsustada märkida siia riiklike ladustamisklassisüsteemide andmed.<br />
Ladustamisklass tuletatakse puhta aine või segu klassifikatsioonist, pakendit arvesse ei<br />
võeta.<br />
Sellesse punkti ei ole soovitatav lisada kvaliteediga seotud ladustamisteavet. Selle lisamisel<br />
tuleb selgelt märkida, et teave on seotud kvaliteedi ja mitte ohutusega.<br />
Allpool on selle punkti võimaliku struktuuri näide.<br />
7.2 Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused<br />
Tehnilised meetmed ja ladustamistingimused:<br />
Pakendimaterjalid:<br />
Nõuded laoruumidele ja mahutitele:<br />
Ladustamisklass:<br />
Lisateave ladustamistingimuste kohta:<br />
7.3. Erikasutus<br />
II lisa tekst<br />
Erikasutuseks ette nähtud ainete ja segude kohta esitatud soovitused peavad<br />
vastama punktis 1.2 nimetatud kindlaksmääratud kasutusaladele ning olema<br />
üksikasjalikud ja praktilised. Kui ohutuskaardile on lisatud kokkupuutestsenaarium,<br />
esitatakse viide sellele või märgitakse asjakohane teave vastavalt punktides 7.1 ja<br />
7.2 sätestatud nõuetele. Kui tarneahelas tegutseja on teinud segu kohta<br />
kemikaaliohutuse hindamise, piisab, kui ohutuskaart ja kokkupuutestsenaarium<br />
vastavad segu käsitleva kemikaaliohutuse aruandele, sel juhul ei nõuta kooskõla iga<br />
koostisainet käsitleva kemikaaliohutuse aruandega eraldi. Võib osutada<br />
tootmisharusid või sektoreid käsitlevatele üksikasjalikele <strong>juhend</strong>itele (sh allikas ja<br />
väljaandmise kuupäev), kui need on kättesaadavad.<br />
Biotsiidtoodete kohta – erikasutuseks ettenähtud ainete näitena – võib lisaks punktis 1.2<br />
loetletud kohustuslikele kindlaksmääratud kasutusaladele märkida kõik muud kasutusalad,<br />
milleks toode on autoriseeritud (nt puidukaitse, desinfitseerimine, limatõrje,<br />
72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/105/EÜ, 16. detsember 2003, millega muudetakse direktiivi<br />
96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta. ELT L 345, 31.12.2003, lk 97–105.<br />
64
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
konserveerimine). Täiendavalt võib viidata tehnilisele teabelehele, mis sisaldab kasutatava<br />
koguse lisateavet ja käitlemisjuhiseid eri kasutusaladel.<br />
Kui ohutuskaardile on lisatud vastavad kokkupuutestsenaariumid, mis sisaldavad ohutu<br />
käitlemise ja kasutamise soovitusi, ning neile on viidatud, siis ei ole selles punktis vaja<br />
esitada erikasutuse üksikasjalikke soovitusi.<br />
Ainete kohta, millele kokkupuutestsenaariume ei nõuta (nt ained, mille kemikaaliohutuse<br />
hindamist ei nõuta, sest koguses ≥ 10 t/a need registreerimisele ei kuulu 73 ), võib sellesse<br />
punkti lisaks märkida sellele sarnase või võrdväärse teabe, mis muidu esitatakse<br />
põhjalikumalt kokkupuutestsenaariumis. Sellest punktist võib olla kasu ka selliste segude<br />
ohutuskaartide korral, millele ei ole lisatud segu kokkupuutestsenaariumiga samaväärset<br />
koonddokumenti.<br />
Allpool on selle punkti võimaliku struktuuri näide.<br />
7.3 Erikasutus:<br />
Soovitused:<br />
Tööstussektori erilahendused:<br />
4.8 OHUTUSKAARDI 8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse<br />
Märkus: 3. lisas selgitatakse erisegude 74 ohutuskaartide koostajatele, kuidas kohandada 8.<br />
jagu.<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse töökeskkonnas kohaldatavaid<br />
kokkupuute piirnorme ja vajalikke riskijuhtimismeetmeid.<br />
Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, peab ohutuskaardi käesolevas<br />
jaos esitatud teave vastama kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud<br />
kasutusaladele ning ohutuskaardi lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande<br />
kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud riskiohjamisele.<br />
73 Märkus: isegi ainete koguse > 10 t/a korral, mille kohta nõutakse kemikaaliohutuse hinnangut, kehtivad enne<br />
kokkupuutestsenaariumi koostamist artikli 14 lõike 4 kohased lisakriteeriumid, mida aga kohaldatakse enamikule<br />
ohutuskaardi kohustusega ainetele.<br />
74 Erisegud on segud, mille ühiseks jooneks on koostisainete omaduste muutumine segu keemilisse maatriksisse<br />
lisamisel. Koostisainetega kokkupuute võimalus ning nende võimalikud ökotoksilised/toksilised omadused võivad<br />
maatriksisse lisamisel muutuda.<br />
65
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
8.1 Kontrolliparameetrid<br />
II lisa tekst<br />
8.1.1. Esitatakse olemasolev teave aine või segude kõikide koostisainete järgmiste<br />
riiklike piirnormide ja kõikide õiguslike aluste kohta, mis kehtivad liikmesriigis,<br />
kus ohutuskaart koostatakse. Töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes<br />
kohaldatavad riiklike piirnormide loetelu <strong>koostamise</strong>l tuleb lähtuda punktis 3<br />
esitatud keemilisest koostisest.<br />
8.1.1.1. Töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklikud piirnormid, mis on<br />
kooskõlas direktiivis 98/24/EÜ sätestatud töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes<br />
kohaldatavate ühenduse piirnormidega ja hõlmavad kõiki komisjoni otsuse<br />
95/320/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaseid märkeid;<br />
8.1.1.2. töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklikud piirnormid, mis on<br />
kooskõlas direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud töökeskkonnas ohtlike ainete<br />
suhtes kohaldatavate ühenduse piirnormidega ja hõlmavad kõiki otsuse<br />
95/320/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaseid märkeid;<br />
8.1.1.3. kõik muud töökeskkonnas ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklikud<br />
piirnormid;<br />
8.1.1.4. riiklikud bioloogilised piirnormid, mis on kooskõlas direktiivis 98/24/EÜ<br />
sätestatud ühenduse bioloogiliste piirnormidega ja hõlmavad kõiki otsuse<br />
95/320/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaseid märkeid;<br />
8.1.1.5. kõik muud ohtlike ainete suhtes kohaldatavad riiklikud bioloogilised piirnormid.<br />
8.1.2. Vähemalt kõige asjakohasemate ainete osas esitatakse teave kehtivate<br />
soovitatavate seiremeetmete kohta.<br />
8.1.3. Kui aine või segu kindlaksmääratud kasutamisel tekivad õhusaasteained,<br />
esitatakse ka nende ainete suhtes töökeskkonnas kohaldatavad<br />
kokkupuutepiirnormid ja/või bioloogilised piirnormid.<br />
8.1.4. Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande või I lisa punktis 1.4 osutatud<br />
asjakohaste tuletatud mittetoimivate tasemete (DNELid) või I lisa punktis 3.3<br />
osutatud arvutuslike mittetoimivate sisalduste (PNECid) esitamist, esitatakse<br />
aine asjakohane DNEL või PNEC vastavalt ohutuskaardi lisas sätestatud<br />
kokkupuutestsenaariumitele.<br />
8.1.5. Kui seoses erikasutusega nõutakse riskiohjamismeetmetega seotud otsuste<br />
võtmiseks riskianalüüsi koostamist kontrollitasemete lõikes, tuleb esitada<br />
piisavad andmed, et tagada tõhus riskijuhtimine. Täpsustatakse<br />
kontrollitasemete lõikes koostatava riskianalüüsi nõude kontekst ja piirangud.<br />
Kokkupuute piirnormid töökeskkonnas<br />
Selles punktis tuleks esitada kohaldatavad spetsiaalsed kontrollparameetrid, sealhulgas<br />
kokkupuute piirnormid töökeskkonnas ja/või bioloogilised piirnormid. Piirnormid esitatakse<br />
selle liikmesriigi kohta, kus aine või segu turule viiakse.<br />
NB! Ehkki 3. jaos tuleb esitada ühenduse piirnormiga ainete 75 selge loetelu, tuleb 8. jaos<br />
esitada ühenduse töökeskkonnas kokkupuute piirnormidele vastavad riiklikud<br />
töökeskkonnas kokkupuute piirnormid ning riiklikud piirnormid tuleb esitada isegi ühenduse<br />
piirnormi puudumise korral (vt vastavalt eespool toodud õigusakti teksti punkte 8.1.1.1 +<br />
8.1.1.2. ja 8.1.1.3.). Kui Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku soovitusliku piirnormi kohta<br />
75 Vt eespool toodud II lisa punkti 3.2.1 (b) teksti.<br />
66
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
töökeskkonnas, kuid seda ei ole veel liikmesriikide siseriiklikku õigusse üle võetud, on<br />
soovitatav esitada ühenduse piirnorm, ehkki seda konkreetselt ei nõuta.<br />
Alljärgnev on selle teabe esitamise näide mitme liikmesriigi turule viidava 76<br />
ohutuskaardil.<br />
aine<br />
Aine<br />
Atsetoon<br />
CAS-nr 67-64-1<br />
Piirnorm – 8 tundi<br />
Piirnorm - Lühiajaline*<br />
Riik 77 ppm mg/m³ ppm mg/m³ Õiguslik alus 78<br />
Austria 500 1200 2000 4800<br />
Belgia 500 1210 1000 2420<br />
Taani 250 600 500 1200<br />
Euroopa Liit 79 500 1210<br />
Prantsusmaa 500 1210 1000 2420<br />
Saksamaa (AGS) 500 1200 1000 (1) 2400 (1)<br />
Ungari 1210 2420<br />
Itaalia 500 1210<br />
Poola 600 1800<br />
Hispaania 500 1210<br />
Rootsi 250 600 500 1200<br />
76 Eespool toodud õigusakti teksti punktis 8.1.1 on sätestatud, et loetleda tuleb nende liikmesriikide töökohal<br />
kokkupuute piirnormid, kus ohutuskaarti tarnitakse. See tähendab, et üksnes ühes liikmesriigis tarnimiseks<br />
mõeldud ohutuskaardile tuleb märkida üksnes selle riigi piirnorm. Kuna aga paljud tarnijad kasutavad sama<br />
ohutuskaardi sisu (sobivasse keelde tõlgituna) eri riikides ja erikeelsetes versioonides, siis on praktikas vajalik<br />
esitada mitme riigi piirnormid.<br />
77 Soovitatav on norme korrata isegi juhul, kui need on eri liikmesriikides samad, sest vastasel juhul võidakse<br />
vääralt arvata, et konkreetse liikmesriigi (või muu riigi, kui on lisatud ka mitteliikmesriikide norme) ohtlike ainete<br />
piirnorm töökeskkonnas on jäetud esitamata.<br />
78 Seda teavet ei ole näites märgitud, kuid praktikas tuleb see esitada. „Õiguslik alus” tähendab antud kontekstis<br />
siseriiklikku õigusakti või muud sätet, millest piirnorm tuleneb.<br />
79 Määruse EL 453/2010 kohaselt tuleb esitada üksnes riiklikud väärtused, ELi väärtuse esitamist võib pidada<br />
soovitatavaks, kui see on olemas.<br />
67
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Madalmaad 1210 2420<br />
Ühendkuningriik 500 1210 1500 3620<br />
Märkused:<br />
Euroopa Liit Poolpaksus kirjas: Soovituslikud piirnormid töökeskkonnas [2,3] ja piirnormid töökeskkonnas [4]<br />
(viiteid vt bibliograafiast)<br />
Prantsusmaa<br />
Saksamaa (AGS)<br />
Poolpaksus kirjas: Seadusega ettenähtud piirväärtused<br />
(1) keskmine 15 minutit<br />
* Lühike aeg on 15 minutit, kui ei ole sätestatud teisiti.<br />
Allikas: andmebaasi GESTIS rahvusvahelised piirväärtused:<br />
http://www.dguv.de/ifa/en/gestis/limit_values/index.jsp<br />
Andmebaasi GESTIS rahvusvaheliste piirväärtuste osa võib seda liiki teabe allikana olla eriti<br />
kasulik, sest see sisaldab ka viiteid töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide aluseks<br />
olevatele õigusaktidele, kui need on olemas. Nii oli näiteks (2010. aasta juuli seisuga) eri<br />
riikide kohta olemas järgmine teave: 80<br />
Riik<br />
Austria<br />
Belgia<br />
Taani<br />
Euroopa Liit<br />
Prantsusmaa<br />
Saksamaa (AGS)<br />
Ungari<br />
Itaalia<br />
Poola<br />
(Riigi kohta olemasolev teave)<br />
http://www.dguv.de/ifa/en/gestis/limit_values/pdf/au.pdf<br />
http://www.dguv.de/ifa/en/gestis/limit_values/pdf/be.pdf<br />
(Puudub)<br />
(Puudub)<br />
http://www.dguv.de/ifa/en/gestis/limit_values/pdf/fr.pdf<br />
http://www.dguv.de/ifa/en/gestis/limit_values/pdf/ags.pdf<br />
http://www.dguv.de/ifa/en/gestis/limit_values/pdf/hu.pdf<br />
(Puudub)<br />
(Puudub)<br />
80 Märkus. Kuigi andmebaasid, mille pidajad ei ole reguleerivad organisatsioonid, on kasulikuks infoallikaks, tuleb<br />
nõuetekohaselt kontrollida, et andmed oleksid ajakohased ja täpsed.<br />
68
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Hispaania<br />
Rootsi<br />
Madalmaad<br />
Ühendkuningriik<br />
http://www.dguv.de/ifa/en/gestis/limit_values/pdf/es.pdf<br />
(Puudub)<br />
http://www.ser.nl/nl/taken/adviserende/grenswaarden.aspx<br />
http://www.dguv.de/ifa/en/gestis/limit_values/pdf/uk.pdf<br />
Teine liikmesriikide töökohal kokkupuute piirnorme käsitleva teabe allikas on Euroopa<br />
Töötervishoiu- ja Tööohutuse Agentuuri (EU-OSHA) veebileht:<br />
http://osha.europa.eu/en/topics/ds/oel/index.stm/members.stm.<br />
On olemas ka kaubanduslikud andmebaasid, mis pakuvad seda liiki teavet tellijatele või<br />
muul viisil tasu eest.<br />
Teave seiremeetmete kohta<br />
Selles punktis tuleb vähemalt kõige olulisemate ainete osas esitada ka kehtivate<br />
soovitatavate seire- või jälgimismeetodite teave. Need seiremeetodid võivad olla<br />
sissehingatava õhu seire, siseõhu seire, bioloogiline seire vms vastavalt kokkulepitud<br />
standarditele. Tuleks viidata konkreetsele standardile, näiteks:<br />
„BS EN 14042:2003 Nimetus: Workplace atmospheres. Guide for the application and use of<br />
procedures for the assessment of exposure to chemical and biological agents.”<br />
NB! Et kohaldatavad piirnormid ja nende õiguslik alus on nende liikmesriikide omad, mille<br />
turule ainet või segu viiakse, siis peaks ohutuskaardi sihtriigi seiremeetodid olema<br />
päritoluriigi omade suhtes ülimuslikud, juhul kui neis meetodites on erinevusi.<br />
Segude korral tuleks arvestada, et „vähemalt kõige asjakohasemate ainete osas esitatakse<br />
teave kehtivate soovitatavate seiremeetmete kohta” tähendab, et teave tuleb esitada<br />
vähemalt koostisainete kohta, mis nende olemasolu korral tuleb loetleda ohutuskaardi<br />
punktis 3.2 81 .<br />
Konkreetse aine või segu ohutuskaardi nõutud lisa(de)s esitatud<br />
kokkupuutestsenaariumidele kehtivad tuletatud mittetoimivad tasemed (DNEL) ja<br />
arvutuslikud mittetoimivad sisaldused (PNEC) võib loetleda samal viisil kui eespool<br />
käsitletud piirnormid töökeskkonnas ning nendega koos, või eraldi või esitada eraldi tabelina,<br />
sõltuvalt tarnija eelistusest.<br />
NB! Loetleda tuleb üksnes kohaldatavad DNEL- ja PNEC-väärtused, ülejäänud tuleks<br />
loetelust vajadusel eemaldada.<br />
Allpool on näide, kuidas esitada selles punktis DNEL- ja PNEC-väärtuste kohta nõutud<br />
teavet:<br />
81 Teatavate aine- ja seguliikide (nt keerukad UVCB-ained) jaoks ei pruugi meetodeid olla.<br />
69
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Aine nimetus<br />
EÜ number: CAS-number:<br />
DNEL-väärtused<br />
töötajad<br />
tarbijad<br />
Kokkupuute liik<br />
Akuutne<br />
lokaalne mõju<br />
Akuutsed<br />
süsteemsed<br />
mõjud<br />
Kroonilised<br />
lokaalsed mõjud<br />
Kroonilised<br />
süsteemsed<br />
mõjud<br />
Akuutsed<br />
lokaalsed mõjud<br />
Akuutsed<br />
süsteemsed<br />
mõjud<br />
Kroonilised<br />
lokaalsed mõjud<br />
Kroonilised<br />
süsteemsed<br />
mõjud<br />
Suukaudne Ei ole nõutav<br />
Sissehingamine<br />
Nahakaudne<br />
Iga lahter peaks sisaldama üht järgmistest: i) DNELi väärtus koos ühikuga või ii) oht tuvastatud, kuid DNEL puudub või iii) kokkupuudet ei eeldata, iv) ohtu ei ole tuvastatud<br />
PNEC-väärtused<br />
Kaitstav keskkonnaosa<br />
PNEC<br />
Magevesi<br />
Magevee põhjasete<br />
Merevesi<br />
Merevee põhjasete<br />
Toiduahel<br />
Mikroorganismid reoveepuhastites<br />
Pinnas (põllumajanduslik)<br />
Õhk<br />
Iga lahter peaks sisaldama üht järgmistest: i) PNEC-väärtus koos ühikuga või ii) oht tuvastatud, kuid DNEL puudub või iii) kokkupuudet ei eeldata, iv) ohtu ei ole tuvastatud<br />
70
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Kontrollitaseme meetod<br />
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) määratlusest lähtudes võib<br />
kontrollitaseme meetodit kirjeldada järgmiselt: 82<br />
See on töötajate tervisekaitseks kasutatav asendusmeetod, kus tähelepanu keskendatakse<br />
kokkupuute ohjamisele. Et igale kasutatavale kemikaalile ei ole võimalik määrata<br />
konkreetset töökeskkonna kokkupuute piirnormi, asendatakse see kontrollitasemega,<br />
lähtuvalt kemikaali rahvusvaheliste kriteeriumide kohasest ohuklassifikatsioonist,<br />
kasutatavast kogusest ning lenduvusest/tolmususest. Tulemuseks on üks neljast<br />
soovitatavast kontrollistrateegiast:<br />
1. Rakendada tööhügieeni head tava<br />
2. Kasutada lokaalset väljatõmbeventilatsiooni<br />
3. Luua protsessi jaoks suletud keskkond<br />
4. Küsida nõu spetsialistilt<br />
NB! Kontrollitaseme meetod ei ole kohustuslik. Kui seda lisaks õiguslikult nõutavale teabele<br />
eespool selgitatud viisil siiski kasutatakse, tuleb esitada andmed piisava üksikasjalikkusega,<br />
et riski oleks võimalik tõhusalt juhtida ning konkreetse kontrollitaseme soovituse põhjused ja<br />
piirangud oleksid selged ja arusaadavad.<br />
8.2 Kokkupuute ohjamine<br />
II lisa tekst<br />
Kui ohutuskaardile lisatud kokkupuutestsenaarium ei sisalda asjakohast teavet, on<br />
käesoleva punkti kohase teabe esitamine kohustuslik.<br />
Kui tarnija on loobunud XI lisa 3. jao kohastest katsetest, peab ta märkima<br />
kasutamise eritingimused, mis põhjendavad katsetest loobumist.<br />
Kui aine on registreeritud kui kohapeal kasutatav või transporditav isoleeritud<br />
vaheaine, peab tarnija märkima, et asjaomane ohutuskaart vastab eritingimustele,<br />
mis õigustavad aine registreerimist kooskõlas artiklitega 17 või 18.<br />
8.2.1. Asjakohane tehniline kontroll<br />
Kirjeldatud asjakohased kokkupuute ohjamise meetmed peavad olema<br />
kooskõlas aine või segu kohta punktis 1.2 esitatud kindlaksmääratud<br />
kasutusaladega. Teave peab olema piisav, et tööandja saaks vajaduse korral<br />
ja kooskõlas direktiivi 98/24/EÜ artiklitega 4–6 ja direktiivi 2004/37/EÜ<br />
artiklitega 3–5 hinnata aine või segu kasutamisest tulenevat riski töötajate<br />
tervisele ja ohutusele.<br />
See teave täiendab 7. jaos juba esitatud teavet.<br />
8.2.2. Isiklikud kaitsemeetmed, nagu isikukaitsevahendid<br />
8.2.2.1. Isikukaitsevahendite kasutamise kohta esitatav teave peab olema kooskõlas<br />
töökeskkonnas kohaldatavate heade hügieenitavadega ning kaitsevahendite<br />
kasutamisega peavad kaasnema muud kontrollimeetmed, sealhulgas tehniline<br />
kontroll ning ventilatsiooni ja isolatsiooni kontroll. Vajaduse korral viidatakse 5. jaos<br />
esitatud soovitustele tuletõrjujate/keemiareostuse likvideerijate isikukaitsevahendite<br />
kohta.<br />
82 Vt: http://www.ilo.org/legacy/english/protection/safework/ctrl_banding/whatis.htm<br />
71
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
8.2.2.2. Võttes arvesse nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ ja osutades Euroopa<br />
Standardikomitee asjakohastele standarditele (CENi standardid), kirjeldatakse<br />
üksikasjalikult, millised vahendid on kaitse tagamiseks piisavad ja sobivad,<br />
sealhulgas:<br />
a) silmade/näo kaitsmine<br />
silmade/näo kaitsevahendite, näiteks kaitseprillid ja näokaitsed, kindlaksmääramisel<br />
lähtutakse aine või segu ohtlikkusest ja kokkupuute võimalikkusest;<br />
b) naha kaitsmine<br />
i) käte kaitsmine<br />
lähtudes aine või segu ohtlikkusest ja nahaga kokkupuute võimalikkusest, ulatusest<br />
ja kestusest määratakse täpselt kindlaks aine või segu käitlemisel kasutatavate<br />
kinnaste liik, sealhulgas:<br />
– materjali tüüp ja tihedus;<br />
– kindamaterjali tüüpiline või minimaalne läbimisaeg.<br />
Vajaduse korral märgitakse lisameetmed käte kaitsmiseks;<br />
ii) muu<br />
kui lisaks kätele on vaja kaitsta ka muid kehaosi, märgitakse nõutava kaitsevarustuse<br />
liik ja kvaliteet, näiteks pikarandmelised kaitsekindad, saapad ja kaitseülikond,<br />
lähtudes aine või segu ohtlikkusest ja kokkupuute võimalikkusest.<br />
Vajaduse korral kirjeldatakse täiendavad naha kaitsmiseks võetavad meetmeid ja<br />
spetsiaalseid hügieenimeetmeid;<br />
c) hingamisteede kaitsmine<br />
lähtudes aine või segu ohtlikkusest ning kokkupuute võimalikkusest, määratakse<br />
kindlaks gaasi, auru, udu või tolmu puhul kasutatavad kaitsevahendid, sealhulgas<br />
õhku puhastavad respiraatorid, mille puhul täpsustatakse asjakohase filtri liik (kassett<br />
või kanister), sobivad tahkete osakeste filtrid ja maskid või kompaktsed<br />
hingamisaparaadid;<br />
d) termiline oht<br />
kui materjali käsitlemisega kaasneva termilise ohu vältimiseks on vaja kanda<br />
spetsiifilisi kaitsevahendeid, pööratakse erilist tähelepanu isikukaitsevahendite<br />
konstruktsioonile.<br />
8.2.3. Kokkupuute ohjamine keskkonnas<br />
Esitatakse teave, mida tööandjal on vaja ühenduse keskkonnakaitsealastest<br />
õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.<br />
Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, koostatakse ohutuskaardi lisas esitatud<br />
kokkupuutestsenaariumite jaoks kokkuvõte riskijuhtimismeetmetest, mis võimaldavad<br />
asjakohaselt kontrollida keskkonna kokkupuudet ohtliku ainega.<br />
„Kokkupuute ohjamisena” tuleb mõista kõiki kaitse- ja ettevaatusmeetmeid, mida tuleb võtta<br />
aine või segu kasutamisel töötajate ja keskkonna kokkupuute minimeerimiseks. Seepärast<br />
tuleks käesolevas punktis esitada kogu olemasolev teave töökohal kokkupuute kohta või, kui<br />
see teave sisaldub juba lisatud kokkupuutestsenaariumis, sellele viidata.<br />
72
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Kui lisaks 7. jaos „Käitlemine ja ladustamine” esitatud juhistele on kokkupuute ohjamiseks<br />
vaja täiendavaid tehniliste vahendite projekteerimise eeskirju, tuleks need muudetud kujul<br />
esitada kui „Lisanõuded tehniliste vahendite projekteerimiseks”.<br />
Sellesse punkti võib vajadusel märkida ristviited ohutuskaartide 7. jaos „Käitlemine ja<br />
ladustamine” esitatud teabele.<br />
Asjakohane tehniline kontroll (eespool toodud õigusakti teksti punkt 8.2.1)<br />
Ohutuskaardi punktis 8.2 tuleks esitada teave, mis aitab tööandjal vastavalt oma direktiivide<br />
98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ 83 kohastele kohustustele töötada välja kindlaksmääratud<br />
kasutusaladest (ohutuskaardi punkt 1.2) lähtuvalt nõutavad riskijuhtimis- ja<br />
riskivähendusmeetmed seoses töömeetodite ja tehnilise kontrolli vahendite<br />
kindlaksmääramise ning sobivate töövahendite ja materjalide kasutamisega. Nende hulgas<br />
on näiteks ühiskaitsevahendid ohuallika juures ning isiklikud kaitsemeetmed, sealhulgas<br />
isikukaitsevahenditega varustamine.<br />
Nende meetmete kohta tuleb esitada asjakohane ja piisav teave, et riski oleks võimalik<br />
direktiivi 98/24/EÜ artikli 4 alusel nõuetekohaselt hinnata. Teave peaks vastama<br />
ohutuskaardi punktis 7.1 esitatule. Kui aine ohutuskaardile on lisatud<br />
kokkupuutestsenaarium(id), peab esitatav teave olema ka kokkupuutestsenaariumides<br />
sisalduvaga kooskõlas. Segude korral peaks esitatav teave olema kokkuvõte<br />
koostisainetega seotud teabest.<br />
Isikukaitse (eespool toodud õigusakti teksti punkt 8.2.2)<br />
Tuleb üksikasjalikult kirjeldada, mis vahendid on kaitse tagamiseks piisavad ja sobivad,<br />
võttes arvesse nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ 84 ja osutades asjakohastele CENi<br />
standarditele.<br />
Vahendeid tuleb kirjeldada piisavalt üksikasjalikult (nt liik, tüüp ja klass), et nendega oleks<br />
kindlaksmääratud kasutusaladel tagatud nõuetekohane ja piisav kaitse.<br />
Sellise teabe heaks allikaks võivad olla kaitsevahendite tarnijad või tootjad, kellel võib olla<br />
asjakohane abitelefon või veebileht.<br />
NB! Õigusakti tekstis sätestatud üksikasjalikke nõudeid allpool uuesti ei tsiteerita, välja<br />
arvatud lisaselgituste esitamiseks.<br />
SIlmade/näo kaitsmine<br />
Silmakaitsevahendite liigi (nt kaitseprillid ja näokaitsmed) kindlaksmääramisel lähtutakse<br />
aine või segu ohtlikkusest ja kokkupuute võimalikkusest.<br />
Nahakaitse<br />
Nahakaitsevahendite teabe võib jagada alapunktideks i) „kätekaitse” ja ii) „muu” (vastavalt<br />
õigusakti teksti soovitusele, millega on ette nähtud vajadusel mõlema lisamine). Sellega<br />
seoses olgu märgitud, et „muu naha kaitsevahendid” kuuluvad alapunktina „kehakaitse” alla,<br />
kui ei ole sätestatud teisiti.<br />
Ka siin tuleb vahendid ette näha lähtuvalt ohust ja kokkupuute võimalikkusest ning<br />
kokkupuute eeldatavast kestusest ja ulatusest.<br />
83<br />
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl<br />
kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi<br />
89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses) (kodifitseeritud versioon), ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.<br />
84 Nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ, 21. detsember 1989, isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide<br />
ühtlustamise kohta, EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.<br />
73
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
NB! Nahakaitsevahendite (nt kinnaste) maksimaalse kandmisaja arvutamisel on vaja<br />
arvesse võtta asjaomaste ainetega kokkupuute maksimaalset aega, mitte lihtsalt kogu<br />
tööaega.<br />
Mõningatel juhtudel võib olla tarvis ette näha pikarandmelised kindad (st kindad, mis katavad<br />
ka osa käsivarrest). Sel juhul tuleks arvestada, et kuna täiendavalt kaitstakse ka muud<br />
kehaosa peale käe, peaks see käesolevas punktis kuuluma alapunkti „muu” alla.<br />
Hingamisteede kaitsmine<br />
Määrata kindlaks kasutatavate vahendite liik, näiteks hingamisaparaat või respiraator ning<br />
vajalikud filtrid. On soovitatav märkida konkreetse stsenaariumi korral kasutamiseks ette<br />
nähtud kaitsetegur (APF), kui see on olemas. NB! Intensiivse või teadmata intensiivsusega<br />
kokkupuute korral võib filtermaskide kasutus olla piiratud.<br />
Kokkupuute ohjamine keskkonnas (õigusakti teksti punkt 8.2.3)<br />
Selles punktis esitatakse teave, mida tööandjal on vaja ühenduse keskkonnakaitse<br />
õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks. Vajadusel võib lisada viite ohutuskaardi 6.<br />
JAOLE. 85<br />
Allpool on selle punkti võimaliku struktuuri näide. 86<br />
8.2 Kokkupuute ohjamine<br />
8.2.1 Asjakohane tehniline kontroll:<br />
Meetmed aine/seguga kokkupuute vältimiseks kindlaksmääratud kasutusaladel:<br />
Kokkupuute vältimise struktuursed meetmed:<br />
Kokkupuute vältimise organisatsioonilised meetmed:<br />
Kokkupuute vältimise tehnilised meetmed:<br />
8.2.2 Isikukaitsevahendid:<br />
8.2.2.1 Silmade/näo kaitsmine:<br />
8.2.2.2 Naha kaitsmine:<br />
Käte kaitsmine:<br />
Muu naha kaitsmine:<br />
8.2.2.3 Hingamisteede kaitsmine:<br />
8.2.2.4 Termiline oht:<br />
8.2.3 Kokkupuute ohjamine keskkonnas:<br />
Meetmed aine/seguga kokkupuute vältimiseks:<br />
Kokkupuute vältimise väljaõppemeetmed:<br />
Kokkupuute vältimise organisatsioonilised meetmed:<br />
Kokkupuute vältimise tehnilised meetmed:<br />
85 NB! Punktis 8.2 kirjeldatavad meetmed on ette nähtud rakendamiseks tavatingimustes, 6. JAO meetmed aga<br />
juhusliku keskkonda sattumise korral. Seetõttu võivad need olla väga erinevad.<br />
86 NB! Näites sisalduv numeratsioon allpool alapunkti 8.2 taset ei ole õiguslikult nõutav – see on lisatud<br />
selguse huvides. Punktide numeratsioon: vt ka käesoleva <strong>juhend</strong>i peatüki 3.6 märkus.<br />
74
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
4.9 OHUTUSKAARDI 9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised<br />
omadused<br />
II lisa tekst<br />
[1. juunini 2015: „Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse vajaduse korral aine või<br />
segu kohta empiirilised andmed.”]<br />
[Alates 1. juunist 2015: „Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse vajaduse korral<br />
aine või segu kohta empiirilised andmed. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008<br />
artikli 8 lõiget 2.”]<br />
Käesolevas jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse<br />
aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga.<br />
Seega on peamine nõue, et käesolevas punktis esitatav teave peab olema kooskõlas<br />
registreerimistoimiku ja kemikaaliohutuse aruande teabe ning aine või segu<br />
klassifikatsiooniga, mistõttu see peaks täiendama 14. jaos esitatud transpordiklassifikatsiooni<br />
ning 2. jaos esitatud klassifitseerimis- ja märgistusandmeid.<br />
Konkreetse teabe ohutuskaardi 9. või 10. jaos esitamise üle otsustamisel on varem olnud<br />
tavaks esitada 9. jaos füüsikaliste ja keemiliste omaduste arvulised (mõõdetavad) väärtused<br />
ning 10. jaos neist väärtustest tulenevad (või nendega seonduvad) olemuslikud<br />
(kvalitatiivsed) omadused (sealhulgas võimalikud ohtlikud vastastikused mõjud teiste<br />
ainetega).<br />
Nõuet, et „ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse vajaduse korral aine või segu kohta<br />
empiirilised andmed” tuleks tõlgendada nii, et selles jaos tuleks esitada väärtused, mis on<br />
eeldatavalt olulised aine ja segu klassifitseerimise ja ohtude seisukohalt. Nii tuleks näiteks<br />
leekpunkt esitada tõenäoliselt tuleohtlikuks klassifitseeritava lenduva orgaanilise vedeliku<br />
korral, kuid kõrge sulamistemperatuuriga tahke aine korral mitte. Kui märgitakse, et<br />
konkreetne omadus on määratlemata, siis peab selle põhjuseks olema selge ebaolulisus,<br />
mitte aga teabe puudumine, ning tuleb esitada vastav põhjendus, juhul kui see ei ole ilmne.<br />
Selgelt tuleks eristada ka juhtumeid, kus koostajal teave puudub (nt „teave ei ole<br />
kättesaadav”), ning juhtumeid, kus on tegelikult olemas negatiivsed katsetulemused.<br />
Soovitatavalt peaksid andmed olema saadud REACH-määruses, transpordisätetes või<br />
rahvusvahelistes andmete valideerimise põhimõtetes viidatud katsemeetodite abil, et oleks<br />
tagatud tulemuste kvaliteet ja võrreldavus ning vastavus teistele rahvusvahelise ja ühenduse<br />
tasandi nõuetele. Nõuetelevastavuse tagamiseks on parim, kui nimetatud teave on saadud<br />
REACH-määruse kohaseks registreerimiseks või CLP-määruse kohase klassifikatsiooni<br />
kindlaksmääramiseks läbi viidud katsetega.<br />
Nagu asjaomastes katsemeetodites sätestatud, tuleb kriitilised andmed, nagu<br />
katsetemperatuur, katsemeetodid, mis võivad mõjutada füüsikalis-keemiliste omaduste<br />
väärtust ja ohutusomadusi, näidata kõikide katsetulemuste ning kättesaadavate<br />
erialakirjanduse andmete korral.<br />
Segude korral, kui teave ei hõlma segu tervikuna, tuleb sisestatud andmetes selgelt<br />
märkida, millist segu koostisainet need iseloomustavad.<br />
75
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
9.1. Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta<br />
II lisa tekst<br />
Järgmised omadused identifitseeritakse selgesõnaliselt, sealhulgas esitatakse<br />
vajaduse korral viide kasutatud katsemeetoditele ja täpsustatakse asjakohased<br />
mõõtühikud ja/või võrdlustingimused. Kui see on vajalik arvväärtuste tõlgendamiseks,<br />
esitatakse ka kindlaksmääramise meetod (näiteks leekpunkti kindlaksmääramise<br />
meetod, avatud/suletud tiigli katse).<br />
a) Välimus<br />
Kirjeldatakse tarnitaval kujul aine või segu füüsikalist olekut (tahke (sh asjakohane<br />
kättesaadav ohutusalane teave granulomeetrilise koostise ja konkreetse [eripinna]<br />
kohta, kui seda ei ole käesoleval ohutuskaardil veel täpsustatud), vedel, gaasiline)<br />
ning värvust.<br />
b) Lõhn<br />
Kui lõhn on tajutav, esitatakse selle lühikirjeldus.<br />
c) Lõhnalävi;<br />
d) pH<br />
Esitatakse aine või segu pH tarnimisel või vesilahusena; viimasel juhul märgitakse ka<br />
kontsentratsioon.<br />
e) Sulamispunkt/tahkumispunkt<br />
f) Keemise algpunkt ja keemisvahemik<br />
g) Leekpunkt<br />
h) Aurustumiskiirus<br />
i) Isesüttimispunkt (tahke, gaasiline)<br />
j) Ülemine/alumine süttivus- või plahvatuspiir<br />
k) Aururõhk<br />
l) Auru tihedus<br />
m) Suhteline tihedus<br />
n) Lahustuvus(ed)<br />
o) Jaotustegur: n-oktanool/vesi<br />
p) Isesüttimistemperatuur<br />
q) Lagunemistemperatuur<br />
r) Viskoossus<br />
s) Plahvatusohtlikkus<br />
t) Oksüdeerivad omadused<br />
Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete<br />
omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused.<br />
Nõuetekohaste kontrollmeetmete võtmiseks esitatakse kogu asjakohane teave aine<br />
või segu kohta. Selles jaos sisalduv teave vastab registreerimisel esitatud teabele<br />
(kui registreerimine on nõutav).<br />
Segude puhul märgitakse kannetes selgesõnaliselt, millist segus sisalduvat ainet<br />
andmed iseloomustavad, v.a juhul kui andmed kehtivad segu kohta tervikuna.<br />
76
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
(Märkus. Allpool esitatakse õigusakti teksti kohta täiendavaid märkusi üksnes juhul, kui<br />
eespool toodud õigusakti tekst ei ole selgitusteta mõistetav)<br />
Täpsem teave füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta klassifitseerimise ja märgistamise<br />
kontekstis vt CLP-määruse kriteeriumide rakendamise <strong>juhend</strong> aadressil<br />
http://echa.europa.eu/clp/clp_help_et.asp<br />
a) Välimus<br />
Granulomeetria kirjeldamisel tuleb lisaks arvesse võtta saadaolevat asjakohast teavet<br />
OECD-WPMNi nanomaterjalide <strong>juhend</strong>is viidatud omaduste kohta, näiteks osakeste suurus<br />
ja suuruse jaotus, kuju, poorsus, puistetihedus, agregatsioon/aglomeratsioon, morfoloogia,<br />
eripind (m 2 /mass), pinnalaeng/tseetapotentsiaal ning kristalliline olek. Saadaolev asjakohane<br />
teave eripinna kohta tähendab konkreetset eripinda mahuühiku kohta, mis tuletatakse aine<br />
pindala ja massi suhtest, ning siia võib lisada ka suhtelise tiheduse, kui seda peetakse<br />
oluliseks. Eelkõige võib sellesse punkti märkida ained või segud, mida turustatakse<br />
nanomaterjalidena. Kui ainet tarnitakse nanomaterjalina, võib seda märkida käesolevas<br />
punktis, nt füüsikaline olek: tahkis (nanomaterjal).<br />
(NB! Granulomeetria ja ruumalaühiku kohta arvestatavate eripinna andmete esitamine<br />
punktis 9.1 on muudetud II lisa uus nõue.) Eespool loetletud parameetritega seotud<br />
üksikasjalikud juhised on OECD-WPMNi tehisnanomaterjalide katsetamise<br />
suuniskäsiraamatu (ENV/MONO(2009)20/REV) esimeses muudetud versioonis aadressil:<br />
http://www.oecd.org/officialdocuments/displaydocumentpdf/?cote=env/jm/mono(2009)20/rev<br />
&doclanguage=en '<br />
Ehkki märkida tuleb tarnitava aine või segu värvus, võib sellele viidata sõnadega<br />
„mitmesugune”, kui sama ohutuskaart hõlmab tervet tooterühma; näiteks mitmesuguse<br />
värvuse, ent muus osas sama klassifikatsiooni ja märgistusega värnitsad.<br />
b) Lõhn<br />
Kui lõhn on tajutav, tuleb esitada selle lühikirjeldus.<br />
Ei ole soovitatav kasutada kirjeldusi nagu „iseloomulik” või „tüüpiline”, sest need ei selgita<br />
midagi isikutele, kellele aine lõhn ei ole varem tuttav.<br />
(NB! Lõhnateabe esitamine punktis 9.1 on muudetud II lisa uus nõue.)<br />
c) Lõhnalävi<br />
(Muudetud II lisa uus nõue)<br />
d) pH<br />
e) Sulamispunkt/tahkumispunkt<br />
f) Keemise algpunkt ja keemisvahemik<br />
g) Leekpunkt<br />
h) Aurustumiskiirus<br />
(Muudetud II lisa uus nõue)<br />
i) Süttivus (tahked ained, gaasid)<br />
j) Ülemine/alumine süttivus- või plahvatuspiir<br />
(Muudetud II lisa uus nõue)<br />
k) Aururõhk<br />
Märkida, mis temperatuuril seda mõõdeti (… °C);<br />
märkida, kas esitatud väärtus on mõõdetud või arvutuslik ning (segude korral) mis ainet<br />
(aineid) see iseloomustab.<br />
77
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
l) Auru tihedus<br />
m) Suhteline tihedus<br />
Märkida, mis temperatuuril seda mõõdeti (… °C);<br />
gaaside korral: suhteline tihedus (õhk = 1).<br />
Sellesse alapunkti võib täiendavalt/alternatiivina märkida tahkiste puistetiheduse.<br />
n) Lahustuvus(ed)<br />
Kui segu koosneb ainetest, mis lahustuvad erinevalt konkreetsetes lahustites, mille kohta on<br />
teave antud, võib olla vajalik täiendav selgitus.<br />
(NB! Algse II lisa eraldi punktid „Lahustuvus” ja „Lahustuvus vees” nüüd selles punktis koos).<br />
o) Jaotustegur: n-oktanool/vesi<br />
Segude korral on see teave vajalik üksnes üksikute koostisainete kohta.<br />
p) Isesüttimistemperatuur<br />
(Muudetud II lisa uus nõue)<br />
q) Lagunemistemperatuur<br />
(Muudetud II lisa uus nõue)<br />
r) Viskoossus<br />
Teatavates tooterühmades võib olla vaja esitada viskoossuse andmed (dünaamiline<br />
viskoossus mPa/s või kinemaatiline viskoossus mm²/s) või vooluaeg (s) koos<br />
mõõtetemperatuuriga.<br />
Üldkontsentratsioonis vähemalt 10% süsivesinikke sisaldavate segude korral tuleks esitada<br />
vooluaeg või kinemaatiline viskoossus temperatuuril 40 °C vastavalt CLP-määruse I lisa<br />
punktile 3.10, et saaks hinnata võimalikke hingamiskahjustusi.<br />
(Viskoossuse andmete esitamine punktis 9.1 on muudetud II lisa uus nõue).<br />
s) Plahvatusohtlikkus<br />
t) Oksüdeerivad omadused<br />
9.2 Muu info<br />
II lisa tekst<br />
Vajaduse korral esitatakse muud füüsikalised ja keemilised omadused, näiteks<br />
segunevus, lahustuvus rasvas (lahusti – täpsustada õli), juhtivus või gaasirühm.<br />
Esitatakse asjakohane ja kättesaadav ohutusalane teave redokspotentsiaali, vabade<br />
radikaalide tekitamise võime ja fotokatalüütiliste omaduste kohta.<br />
Lisateave turustatavate nanomaterjalide ning nende redokspotentsiaali, vabade radikaalide<br />
potentsiaali ja fotokatalüütiliste omaduste kohta on OECD-WPMNi tehisnanomaterjalide<br />
katsetamise suuniskäsiraamatu esimeses muudetud versioonis (ENV/MONO(2009)20/REV<br />
(eelkõige selle II lisas)) aadressil:<br />
http://www.oecd.org/officialdocuments/displaydocumentpdf/?cote=env/jm/mono(2009)20/rev<br />
&doclanguage=en .<br />
Käesolev jagu peab olema kooskõlas järgmiste jagudega:<br />
• 2. JAGU: Ohtude identifitseerimine<br />
78
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
• 5. JAGU: Tulekustutusmeetmed<br />
• 6. JAGU: Meetmed keskkonda juhuslikul sattumisel<br />
• 7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine<br />
• 11. JAGU: Teave toksilisuse kohta (st äärmuslik pH/söövitavus)<br />
• 12. JAGU: Ökoloogiline teave: (st log Kow / bioakumuleeruvus)<br />
• 13. JAGU: Jäätmekäitlus<br />
• 14. JAGU: Veoteave<br />
4.10 OHUTUSKAARDI 10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos kirjeldatakse aine või segu püsivust ning teatavatel<br />
kasutamistingimustel või keskkonda sattudes tekkida võivaid ohtlikke reaktsioone,<br />
vajaduse korral lisatakse viide kasutatud katsemeetoditele. Kui väidetakse, et<br />
konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei<br />
ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused.<br />
Püsivus ja reaktsioonivõime olenevad aine füüsikalistest ja keemilistest omadustest<br />
(mõõdetud ohutuskaardi 9. jaos esitatud väärtuste kindlaksmääramiseks). Ehkki seda ei ole<br />
määruses selge sõnaga sätestatud, on varem olnud tavaks esitada 9. jaos katseliselt leitud<br />
mõõdetavad väärtused ning 10. jaos võimalike tagajärgede (kvalitatiivsed) kirjeldused. Nagu<br />
alapeatükis 4.9 juba selgitatud, peaks seega 9. jaos esitama aine omadused või parameetrid<br />
ning 10. jaos kirjelduse.<br />
Osa teavet võib esitada ka ohutuskaardi 7. jaos (nt kokkusobimatuse andmed punktis 7.2).<br />
Sellistel juhtudel saab kordamist vältida ristviitamisega, keskendudes 10. jaos ohtude ja<br />
nende tagajärgede kirjeldamisele. Kui teave on mõnes teises ohutuskaardi jaos juba<br />
nõuetekohaselt esitatud, võib sellele viidata ega pea seda kordama. Nii näiteks võib osa<br />
ohuklassidega seotud teabest sisalduda 9. jaos või 7. jaos. Täiendavalt esitatakse punktis<br />
8.2. „Kokkupuute ohjamine” kaitsemeetmete teave. Seega võib suur osa 10. jaos vajalikust<br />
teabest juba sisalduda teistes jagudes.<br />
Kuna teave tuleb esitada selgel ja kokkuvõtlikul viisil, peaks kordamist vältima.<br />
10.1. Reaktsioonivõime<br />
II lisa tekst<br />
10.1.1. Kirjeldatakse aine või segu reaktsioonivõimega seotud ohtu. Kui see on<br />
võimalik, esitatakse spetsiifiliste katsete tulemused aine või segu kohta tervikuna.<br />
Teave võib lähtuda ka aine või segu klassi või rühma üldistest andmetest, kui need<br />
kajastavad adekvaatselt aine või seguga seotud võimalikku ohtu.<br />
10.1.2. If data for mixtures are not available, data on substances in the mixture shall<br />
be provided.Kui segu käsitlevad andmed ei ole kättesaadavad, esitatakse andmed<br />
segus sisalduvate ainete kohta. In determining incompatibility, the substances,<br />
containers and contaminants that the substance or mixture might be exposed to<br />
during transportation, storage and use shall be considered.Kokkusobimatuse<br />
kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta aineid, konteinereid ja saasteaineid, millega<br />
aine või segu võib transportimisel, ladustamisel ja kasutamisel kokku puutuda.<br />
[Eeldatakse, et eespool toodud tekst täpsemaid selgitusi ei vaja].<br />
79
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
10.2. Keemiline stabiilsus<br />
II lisa tekst<br />
Märgitakse kas aine või segu on normaalsetes eeldatavates ladustamis- ja<br />
käitlemistingimustes tavatemperatuuri ja -rõhu puhul stabiilne või ebastabiilne.<br />
Kirjeldatakse kõiki stabilisaatoreid, mida kasutatakse või võidakse kasutada aine või<br />
segu keemilise stabiilisuse säilitamiseks. Kirjeldatakse kõikide aine või segu<br />
füüsikalises olekus toimuvate muudatuste võimalikku ohtlikkust.<br />
Selles punktis võib stabiilsete ainete või segude kohta kasutada näiteks järgmisi üldisi<br />
standardlauseid:<br />
- „Tavapärasel õhutemperatuuril (-40 °C kuni +40 °C) on toode stabiilne.”<br />
- „Nõuetekohasel käitlemisel ja ladustamisel ohtlikke reaktsioone ei esine.”<br />
- „Ohtlikke reaktsioone ei ole teada.”<br />
10.3. Ohtlike reaktsioonide võimalikkus<br />
II lisa tekst<br />
Vajaduse korral märgitakse, kas aine või segu reageerimisel või polümeriseerumisel<br />
tekib ülerõhk või eraldub soojus, mis omakorda võib luua ohuolukorra. Kirjeldatakse<br />
tingimusi, mille puhul ohtlik reaktsioon võib toimuda.<br />
NB! Nt tolmu plahvatusohtlikkuse kohta esitatakse teave 2. ja 9. jaos ning seepärast tuleb<br />
kontrollida selle vastavust / võimalikku kattuvust.<br />
Samuti on võimalik, et käesolev punkt 10.3 „Ohtlike reaktsioonide võimalikkus” kattub<br />
punktiga 10.1 „Reaktsioonivõime”, mis samuti käsitleb reaktsioonivõimega seotud ohte.<br />
Punktis 10.3 võib esitada üksnes teabe konkreetse reaktsioonivõimega kaasnevate ohtlike<br />
tagajärgede kohta. Seega võib ainet näiteks punktis 10.1 kirjeldada tugeva happena, mis<br />
viitab nt olemuslikule võimalusele ohtlikuks reageerimiseks alustega. Punktis 10.3 võib<br />
piirduda loetletud reaktsioonivõime konkreetsete tagajärgede (ülerõhku või ülekuumust<br />
põhjustav polümerisatsioon) ja reageerimistingimuste kirjeldusega. Nimetatud kahe punkti<br />
sisu kordamine ei ole vajalik.<br />
10.4. Tingimused, mida tuleb vältida<br />
II lisa tekst<br />
Loetletakse ohtlikke reaktsioone põhjustada võivad tingimused, näiteks<br />
temperatuur, rõhk, valgus, põrutus, staatiline elekter, vibratsioon või muu füüsikaline<br />
mõjur, võimaluse korral lisatakse kõnealuste ohtudega seotud<br />
riskiohjamismeetmete lühikirjeldus.<br />
Selle punkti sisu võib kattuda punktiga 7.2 „Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas<br />
sobimatud ladustamistingimused”, mistõttu tuleb kontrollida vastavust ja võimalikku<br />
kattuvust.<br />
Soovitused peavad olema kooskõlas ohutuskaardi 9. jaos kirjeldatud füüsikaliste ja<br />
keemiliste omadustega. Vajaduse korral esitatakse erinõuded ladustamistingimuste kohta,<br />
sealhulgas<br />
a) kuidas ohjata riske, mis on seotud<br />
80
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
i) plahvatuskeskkonnaga;<br />
ii)<br />
iii)<br />
iv)<br />
korrosiivsete tingimustega;<br />
tuleohtliku olukorraga;<br />
kokkusobimatute ainete või segudega;<br />
v) aurustumist soodustavate tingimustega ning<br />
vi)<br />
võimalike süttimisallikatega (sealhulgas elektriseadmetega);<br />
b) kuidas kontrollida mõjusid, mis on seotud<br />
i) ilmastikutingimustega;<br />
ii)<br />
iii)<br />
iv)<br />
keskkonnarõhuga;<br />
temperatuuriga;<br />
päikesevalgusega;<br />
v) niiskusega; ning<br />
vi)<br />
vibratsiooniga;<br />
c) kuidas tagada aine või segu püsivus, kasutades<br />
i) stabilisaatoreid ning<br />
ii)<br />
antioksüdante.<br />
d) muud nõuded, sealhulgas<br />
i) ventilatsiooninõuded;<br />
ii) erinõuded laoruumidele või mahutitele (sealhulgas tõkkevallid ja<br />
ventilatsioon);<br />
iii)<br />
iv)<br />
ladustamisel kehtivad kogusepiirangud (vajaduse korral) ning<br />
pakendi sobivusega seotud nõuded.<br />
10.5. Kokkusobimatud materjalid<br />
II lisa tekst<br />
Loetletakse ainete või segude liigid või konkreetsed ained, näiteks vesi, õhk,<br />
happed alused, oksüdandid, millega reageerimisel võib aine või segu tekitada<br />
ohuolukorra (plahvatus, mürgiste või tuleohtlike ainete teke, soojuse eraldumine)<br />
ning võimaluse korral lisatakse kõnealuste ohtudega seotud riskiohjamismeetmete<br />
lühikirjeldus.<br />
NB! Ei ole hea tava esitada pikk kokkusobimatute materjalide loetelu, mis sisaldab arvukaid<br />
aineid, millega toode tõenäoliselt kunagi kokku ei puutu. Tuleks leida tasakaal asjaomase<br />
kokkusobimatusteabe lühendamise ning konkreetse kokkusobimatu materjali väljajätmisest<br />
tuleneda võivate riskide vahel. Eelistatavalt tuleks üksikute ainete loetlemise asemel<br />
kasutada ainetüüpe või -klasse (nt „aromaatsed lahustid”), nii saab vältida pikki<br />
aineloetelusid.<br />
Selle punkti sisu võib kokkusobimatute ainete ja segude käitlemise osas kattuda punktiga<br />
7.1 „Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused”, mistõttu<br />
tuleb kontrollida vastavust ja võimalikku kattuvust.<br />
81
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
10.6. Ohtlikud lagusaadused<br />
II lisa tekst<br />
Loetletakse teadaolevad ohtlikud lagusaadused, mille teket võib põhjendatult<br />
eeldada aine kasutamisel, ladustamisel, lekkimisel ja kuumutamisel. Ohtlikud<br />
põlemissaadused tuleb loetleda ohutuskaardi 5. jaos.<br />
Selles punktis tuleks käsitleda võimalikku lagunemist ebastabiilseteks saadusteks.<br />
Stabiilsete ainete või segude kohta võib selles punktis vajadusel kasutada näiteks järgmisi<br />
üldisi standardlauseid:<br />
- „Kindlaksmääratud kasutusaladel kasutamisel ei lagune.”<br />
- „Ohtlikke lagusaadusi ei ole teada.”<br />
Allpool on selle jao võimaliku struktuuri näide.<br />
10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime<br />
10.1 Reaktsioonivõime<br />
10.2 Keemiline stabiilsus<br />
10.3 Ohtlike reaktsioonide võimalikkus<br />
10.4 Tingimused, mida tuleb vältida<br />
10.5 Kokkusobimatud materjalid<br />
10.6 Ohtlikud lagusaadused<br />
Kontrollida tuleb käesoleva jao kooskõla eelkõige järgmiste jagudega:<br />
• 2. jagu Ohtude identifitseerimine<br />
• 5. jagu Tulekustutusmeetmed<br />
• 6. jagu Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda<br />
• 7. jagu Käitlemine ja ladustamine<br />
• 13. jagu Jäätmekäitlus<br />
4.11 OHUTUSKAARDI 11. JAGU: Teave toksilisuse kohta<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatud teave on suunatud eelkõige töötajatele<br />
meditsiini, töötervishoiu ja ohutuse valdkonnas ning toksikoloogidele. Esitatakse<br />
kokkuvõtlik, kuid täielik ja mõistetav kirjeldus erinevate toksikoloogiliste<br />
(tervise)mõjude kohta ning olemasolevad andmed kõnealuste mõjude<br />
tuvastamiseks, sealhulgas asjakohane teave toksikokineetika, metabolismi ja leviku<br />
kohta. Käesolevas jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel ja/või<br />
kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu<br />
klassifikatsiooniga.<br />
[1. juunini 2015: „11.1. Teave toksikoloogiliste mõjude kohta<br />
11.1.1. Ained<br />
11.1.1.1. Esitatakse teave järgmiste ohuklasside kohta:<br />
82
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
a) akuutne toksilisus;<br />
b) nahka söövitav või ärritav toime;<br />
c) rasket silmade kahjustust/ärritust põhjustav;<br />
d) hingamisteede või naha ülitundlikkust põhjustav;<br />
e) mutageensus sugurakkudele;<br />
f) kantserogeensus;<br />
g) reproduktiivtoksilisus;<br />
h) sihtorgani suhtes toksilised – ühekordne kokkupuude;<br />
i) sihtorgani suhtes toksilised – korduv kokkupuude;<br />
j) hingamiskahjustus.<br />
11.1.1.2. Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse lühikokkuvõte VII-<br />
XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta, vajaduse korral esitatakse teave<br />
kasutatud katsemeetodite kohta. Käesoleva määruse I lisa punkti 1.3.1 kohaselt<br />
sisaldab registreerimisele kuuluvate ainete puhul kõnealune teave ka<br />
kättesaadavate andmete ja määruses (EÜ) nr 1272/2008 esitatud 1 A ja 1B<br />
kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks aineks<br />
klassifitseerimise kriteeriumide võrdluse tulemusi.<br />
11.1.2. Segud<br />
11.1.2.1. Esitatakse teave järgmiste mõjude kohta:<br />
a) akuutne toksilisus;<br />
b) ärritav;<br />
c) söövitav;<br />
d) ülitundlikkus;<br />
e) korduvannuse toksilisus;<br />
f) kantserogeensus;<br />
g) mutageensus;<br />
h) reproduktiivtoksilisus.<br />
11.1.2.2. Kantserogeensuse, mutageensuse ja reproduktiivtoksilisusega<br />
seotud tervisemõju klassifitseerimisel lähtutakse direktiivi 1999/45/EÜ artikli 6 lõike<br />
1 punktis a sätestatud tavapärasest meetodist ja esitatakse asjakohane teave<br />
punktis 3 loetletud ainete kohta.<br />
11.1.2.3. Muude tervisemõjude puhul, juhul kui segu mõju tervikuna ei ole<br />
testitud, esitatakse vajaduse korral asjakohane teave punktis 3 loetletud ainete<br />
kohta.<br />
11.1.3. Esitatakse teave kõikide ohuklasside, nende alajaotuste või mõjude kohta.<br />
Kui märgitakse, et aine või segu ei kuulu konkreetsesse ohuklassi või alajaotusesse<br />
või sellel puudub konkreetne mõju, märgitakse ohukaardile ka selgesõnaliselt, kas<br />
see tuleneb andmete puudumisest, andmete saamise tehnilisest võimatusest,<br />
mittetäielikest andmetest, või täielikest, kuid klassifitseerimiseks ebapiisavatest<br />
andmetest; viimasel juhul märgitakse ohutuskaardile "kättesaadavate andmete<br />
põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.”<br />
11.1.4. Käesolevas punktis esitatud andmed võivad iseloomustada nii turule<br />
viidavaid aineid kui ka segusid. Võimaluse korral loetletakse ka segus sisalduvate<br />
83
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
ohtlike ainete asjakohased toksikoloogilised omadused, näiteks LD50, hinnanguline<br />
akuutne toksilisus või LC50.<br />
11.1.5. Kui aine või segu kohta on palju katseandmeid, võib vajaduse korral<br />
kirjeldada tähtsamate uuringute tulemusi kokkuvõtvalt, näiteks kokkupuuteviiside<br />
lõikes.<br />
11.1.6. Kui konkreetsesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumid ei ole täidetud,<br />
esitatakse seda otsust põhjendav teave.<br />
11.1.7. Teave võimalike kokkupuuteviiside kohta<br />
Esitatakse teave võimalike kokkupuuteviiside kohta ning aine või segu võimaliku<br />
mõju kohta sõltuvalt kokkupuuteviisist, see tähendab manustamisest<br />
(allaneelamine), sissehingamisest või kokkupuutest naha/silmadega. Kui<br />
tervisemõju ei ole teada, tehakse ohutuskaardile vastav märge.<br />
11.1.8. Füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomid<br />
Kirjeldatakse aine või seguga, segus sisalduvate ainetega või teadaolevate<br />
kõrvalsaadustega kokkupuutumise võimalikku tervistkahjustavat mõju ja võimalikke<br />
sümptomeid. Esitatakse olemasolev teave aine või segu füüsikaliste, keemiliste või<br />
toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomite kohta, mis võivad ilmneda aine või<br />
seguga kokkupuutumisel. Kirjeldatakse nii lühikese kokkupuute puhul tekkivaid<br />
esimesi sümptomeid kui ka pikaajalise kokkupuutega kaasnevaid tagajärgi, näiteks<br />
"võib põhjustada peavalu ja peapööritust, millele järgneb minestamine või teadvuse<br />
kaotus; pikaajaline kokkupuude võib põhjustada koomasse langemist ja surma”.<br />
11.1.9. Lühi- ja pikaajalise kokkupuutega seotud kohene, hilisem ja krooniline mõju.<br />
Esitatakse teave selle kohta, kas lühi- või pikaajalisel kokkupuutel on kohene,<br />
hilisem või krooniline mõju. Esitatakse teave nii akuutsete kui ka krooniliste<br />
tervisemõjude kohta, mis on tingitud inimeste kokkupuutest aine või seguga. Kui<br />
teave inimeste kohta ei ole kättesaadav, esitatakse kokkuvõtlik teave loomade<br />
kohta, loomaliigid peavad olema selgelt eristatavad. Toksikoloogiliste andmete<br />
puhul märgitakse, kas need põhinevad inimeste või loomadega seotud andmetel.<br />
11.1.10. Vastastikune mõju<br />
Teave vastastikuse mõju kohta esitatakse vajaduse korral ning juhul, kui see on<br />
kättesaadav.<br />
11.1.11. Eriomaste andmete puudumine<br />
Alati ei ole võimalik saada teavet aine või seguga seotud ohtude kohta. Juhul kui<br />
andmed konkreetse aine või segu kohta ei ole kättesaadavad, võib võimaluse korral<br />
esitada teabe samalaadsete ainete või segude kohta, kui need on kindlaks<br />
määratud. Kui eriomaseid andmeid ei kasutata või kui need ei ole kättesaadavad,<br />
tuleb seda selgesõnaliselt märkida.<br />
11.1.12. Segu kohta esitatud teave vastandatuna ainete kohta esitatud teabele<br />
11.1.12.1. Segus sisalduvad ained võivad avaldada organismis vastastikust<br />
mõju, mis on seotud nende imendumise, metabolismi ja eritumise erineva kiirusega.<br />
Selle tulemusena võib toksiline mõju muutuda ning segu kui terviku toksilisus võib<br />
erineda segus sisalduvate ainete toksilisusest. Toksikoloogiliste andmete esitamisel<br />
ohutuskaardi käesolevas punktis tuleb nimetatud asjaolu arvesse võtta.<br />
11.1.12.2. Segude klassifitseerimisel kantserogeense, mutageense ja<br />
reproduktiivtoksilise mõjuga segudeks tuleb lähtuda kättesaadavast teabest segus<br />
sisalduvate ainete kohta. Muude tervisemõjude puhul kaalutakse, kas iga aine<br />
kontsentratsioon on piisav, et mõjutada segu üldist tervisemõju. Esitatakse teave<br />
84
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
iga aine toksilise mõju kohta, välja arvatud järgmistel juhtudel:<br />
a) teabe kordumisel esitatakse see vaid üks kord segu kui terviku kohta,<br />
näiteks kui kaks ainet põhjustavad mõlemad oksendamist ja kõhulahtisust;<br />
b) kui ei ole tõenäoline, et kõnealune mõju ilmneb konkreetse kontsentratsiooni<br />
puhul, näiteks kui kergelt ärritava toimega ainet on lahustatud mitteärritavas lahustis<br />
alla teatava kontsentratsioonivahemiku;<br />
c) kui teave segus sisalduvate ainete vastastikuse mõju kohta ei ole<br />
kättesaadav, ei esitata oletusi, vaid kirjeldatakse iga segus sisalduva aine<br />
tervisemõju eraldi.<br />
11.1.13. Muu teave<br />
Esitatakse muu asjakohane teave kahjulike tervisemõjude kohta, isegi kui seda ei<br />
ole klassifitseerimiskriteeriumidega ette nähtud”]<br />
[Alates 1. juunist 2015:<br />
„Esitatakse teave järgmiste ohuklasside kohta:<br />
a) akuutne toksilisus;<br />
b) nahka söövitav või ärritav toime;<br />
c) rasket silmade kahjustust/ärritust põhjustav;<br />
d) hingamisteede või naha ülitundlikkust põhjustav;<br />
e) mutageensus sugurakkudele;<br />
f) kantserogeensus;<br />
g) reproduktiivtoksilisus;<br />
h) sihtorgani suhtes toksilised – ühekordne kokkupuude;<br />
i) sihtorgani suhtes toksilised – korduv kokkupuude;<br />
j) hingamiskahjustus.<br />
Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse lühikokkuvõte VII-XI lisa<br />
kohaldamisel saadud teabe kohta, vajaduse korral esitatakse teave<br />
kasutatud katsemeetodite kohta. Käesoleva määruse I lisa punkti 1.3.1<br />
kohaselt sisaldab registreerimisele kuuluvate ainete puhul kõnealune teave<br />
ka kättesaadavate andmete ja määruses (EÜ) nr 1272/2008 esitatud 1 A ja<br />
1B kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks<br />
aineks klassifitseerimise kriteeriumide võrdluse tulemusi.<br />
11.1.1. Esitatakse teave kõikide ohuklasside või nende alajaotuste kohta. Kui<br />
märgitakse, et aine või segu ei kuulu konkreetsesse ohuklassi või<br />
alajaotusesse, märgitakse ohukaardile ka selgesõnaliselt, kas see tuleneb<br />
andmete puudumisest, andmete saamise tehnilisest võimatusest,<br />
mittetäielikest andmetest, või täielikest, kuid klassifitseerimiseks<br />
ebapiisavatest andmetest; viimasel juhul märgitakse ohutuskaardile<br />
„kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid<br />
täidetud.”<br />
11.1.2. Käesolevas punktis esitatud andmed võivad iseloomustada nii turule<br />
viidavaid aineid kui ka segusid. Segu puhul esitatakse selle kui terviku<br />
toksikoloogiliste omaduste kirjeldus, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse<br />
määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 6 lõiget 3. Võimaluse korral loetletakse<br />
ka segus sisalduvate ohtlike ainete asjakohased toksikoloogilised<br />
omadused, näiteks LD50, hinnanguline akuutne toksilisus või LC50.<br />
85
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
11.1.3. Kui aine või segu kohta on palju katseandmeid, võib vajaduse korral<br />
kirjeldada tähtsamate uuringute tulemusi kokkuvõtvalt, näiteks<br />
kokkupuuteviiside lõikes.<br />
11.1.4. Kui konkreetsesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumid ei ole täidetud,<br />
esitatakse seda otsust põhjendav teave.<br />
11.1.5. Teave võimalike kokkupuuteviiside kohta<br />
Esitatakse teave võimalike kokkupuuteviiside kohta ning aine või segu<br />
võimaliku mõju kohta sõltuvalt kokkupuuteviisist, see tähendab<br />
manustamisest (allaneelamine), sissehingamisest või kokkupuutest<br />
naha/silmadega. Kui tervisemõju ei ole teada, tehakse ohutuskaardile<br />
vastav märge.<br />
11.1.6. Füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomid<br />
Kirjeldatakse aine või seguga, segus sisalduvate ainetega või teadaolevate<br />
kõrvalsaadustega kokkupuutumise võimalikku tervistkahjustavat mõju ja<br />
võimalikke sümptomeid. Esitatakse olemasolev teave aine või segu<br />
füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomite<br />
kohta, mis võivad ilmneda aine või seguga kokkupuutumisel punktis 1.2<br />
nimetatud kasutusaladel. Kirjeldatakse nii lühima kokkupuute puhul<br />
tekkivaid esimesi sümptomeid kui ka pikaajalise kokkupuutega kaasnevaid<br />
tagajärgi, näiteks "võib põhjustada peavalu ja peapööritust, millele järgneb<br />
minestamine või teadvuse kaotus; pikaajaline kokkupuude võib põhjustada<br />
koomasse langemist ja surma”.<br />
11.1.7. Lühi- ja pikaajalise kokkupuutega seotud kohene, hilisem ja krooniline<br />
mõju.<br />
Esitatakse teave selle kohta, kas lühi- või pikaajalisel kokkupuutel on<br />
kohene, hilisem või krooniline mõju. Esitatakse teave nii akuutsete kui ka<br />
krooniliste tervisemõjude kohta, mis on tingitud inimeste kokkupuutest aine<br />
või seguga. Kui teave inimeste kohta ei ole kättesaadav, esitatakse<br />
kokkuvõtlik teave loomade kohta, loomaliigid peavad olema selgelt<br />
eristatavad. Toksikoloogiliste andmete puhul märgitakse, kas need<br />
põhinevad inimeste või loomadega seotud andmetel.<br />
11.1.8. Vastastikune mõju<br />
Teave vastastikuse mõju kohta esitatakse vajaduse korral ning juhul, kui<br />
see on kättesaadav.<br />
11.1.9. Eriomaste andmete puudumine<br />
11.1.10. Segud<br />
Alati ei ole võimalik saada teavet aine või seguga seotud ohtude kohta.<br />
Juhul kui andmed konkreetse aine või segu kohta ei ole kättesaadavad,<br />
võib võimaluse korral esitada teabe samalaadsete ainete või segude kohta,<br />
kui need on kindlaks määratud. Kui eriomaseid andmeid ei kasutata või kui<br />
need ei ole kättesaadavad, tuleb seda selgesõnaliselt märkida.<br />
Kui segu kui terviku tervisemõju ei ole testitud, esitatakse asjakohane<br />
teave 3. jaos loetletud asjakohaste ainete kohta.<br />
11.1.11. Segu kohta esitatud teave vastandatuna ainete kohta esitatud teabele<br />
11.1.11.1. Segus sisalduvad ained võivad avaldada organismis vastastikust<br />
mõju, mis on seotud nende imendumise, metabolismi ja eritumise erineva<br />
kiirusega. Selle tulemusena võib toksiline mõju muutuda ning segu kui<br />
86
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
terviku toksilisus võib erineda segus sisalduvate ainete toksilisusest.<br />
Toksikoloogiliste andmete esitamisel ohutuskaardi käesolevas punktis<br />
tuleb nimetatud asjaolu arvesse võtta.<br />
11.1.11.2. Iga aine puhul kaalutakse, kas selle kontsentratsioon on piisav, et<br />
mõjutada segu üldist tervisemõju. Esitatakse teave iga aine toksilise mõju<br />
kohta, välja arvatud järgmistel juhtudel:<br />
a) teabe kordumisel esitatakse see vaid üks kord segu kui terviku kohta,<br />
näiteks kui kaks ainet põhjustavad mõlemad oksendamist ja kõhulahtisust;<br />
b) kui ei ole tõenäoline, et kõnealune mõju ilmneb konkreetse<br />
kontsentratsiooni puhul, näiteks kui kergelt ärritava toimega ainet on<br />
lahustatud mitteärritavas lahustis alla teatava kontsentratsioonivahemiku;<br />
c) kui teave segus sisalduvate ainete vastastikuse mõju kohta ei ole<br />
kättesaadav, ei esitata oletusi, vaid kirjeldatakse iga segus sisalduva aine<br />
tervisemõju eraldi.<br />
11.1.12. Muu teave<br />
Esitatakse muu asjakohane teave kahjulike tervisemõjude kohta, isegi kui<br />
seda ei ole klassifitseerimiskriteeriumidega ette nähtud.”]<br />
Märkus. Ehkki suur osa punkti 11.1 sisust on 1. detsembrist 2010 kuni 1. juunini 2015 ja<br />
alates 1. juunist 2015 kohaldatavates II lisa versioonides sama, on olulisi erinevusi teksti<br />
paigutuse struktuuris (nagu eelnenud lahtrist näha). Erinevuste põhjuseks on ainete ja<br />
segude erinev käsitlus nimetatud kahes tekstis. Varasemas tekstis käsitletakse neid kahte<br />
eraldi, sest nende suhtes kohaldatavad nõuded on erinevad (näiteks ei pea segude korral<br />
enne 1. juunit 2015 arvesse võtma ühekordsel või korduval kokkupuutel mürgisust sihtelundi<br />
suhtes (STOT) ja hingamiskahjustust, samas kui edaspidi on vastavad nõuded nii ainetele<br />
kui ka segudele samad).<br />
See jagu on ohutuskaardi <strong>koostamise</strong> protsessi seisukohalt ülioluline, sest peaks kajastama<br />
kogutud andmeid ja järeldusi, milleni jõuti aine või segu ohtude hindamisel ja sellest<br />
tuleneval klassifitseerimisel ja märgistamisel.<br />
11. jao sissejuhatavast tekstist nähtub, et registreerimiskohustusega aineid sisaldavate<br />
segude korral peab selles jaos nende ainete kohta esitatav teave olema vastavuses samade<br />
ainete registreerimisandmetega.<br />
Kuna selles jaos võib olla tarvis esitada palju teavet, eelkõige segu ohutuskaardil, on<br />
soovitatav valida selline kujundus, kus segu kui terviku andmed (kui need on nõutavad) ning<br />
üksikute (koostis)ainete andmed oleksid selgelt eraldatud. Erinevaid ohuklasse käsitlev<br />
teave tuleks esitada selgelt ja eraldi.<br />
Esitatava olulise teabe ja kriitiliste uuringute selge ja lühike esitusviis on saavutatav näiteks<br />
tekstilahtrite või tabelite abil.<br />
Kui mõne ohuklassi või alajaotuse kohta teave puudub, tuleb selle puudumist põhjendada 87 .<br />
NB! Punktis 11.1.10 (15. juunini 2015 kehtivas tekstis; [alates 15. juunist 2015 kehtivas<br />
tekstis punkt 11.1.8]) sisalduv fraas „vajaduse korral ning juhul, kui see on kättesaadav”<br />
vastastikmõjudega seotud teabe kohta tähendab, et ohutuskaardi koostajalt eeldatakse<br />
sellise teabe mõistlikku otsimist, juhul kui tal seda veel ei ole.<br />
87 Nõue tuleneb eespool toodud 1. detsembrist 2010 kehtiva õigusakti teksti punktist 11.1.3 (mis vastab 1. juunist<br />
2015 kehtiva uue teksti punktile 11.1.1, siin samuti esitatud).<br />
87
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
TOKSIKOLOOGILISED (TERVISE)MÕJUD<br />
Ohutuskaardi selles jaos peab kirjeldama võimalikke tervisekahjustusi/sümptomeid aine,<br />
segu ja teadaolevate kõrvalsaadustega kokkupuutel. Loetleda tuleb aine või segu<br />
füüsikaliste, keemiliste ja toksikoloogiliste omaduste põhjustatavad sümptomid. Pärast<br />
kokkupuudet esinevad sümptomid tuleks esitada kokkupuute ulatuse järjestuses (kasvavas<br />
või kahanevas järjekorras), märkides, kas mõju on vahetu või hilisem.<br />
AINED<br />
Tuleb esitada teave (näiteks olulisemad tulemused) asjaomaste ohuklasside või ohuklassi<br />
alajaotuste kohta vastavalt eespool toodud õigusakti tekstis sätestatule. Teave tuleks<br />
esitada kokkupuuteviiside, liikide (rott, hiir, inimene …) ning uuringute kestuse ja<br />
uurimismeetodite lõikes. Sihtorgani suhtes toksilisusega (STOT) seotud teabe korral tuleb<br />
kindlasti märkida konkreetne sihtorgan. Kui konkreetse aine kohta teave puudub ning<br />
kohaldatakse analoogiat või QSARe, tuleb seda selgelt märkida. Registreerimiskohustusega<br />
ainete korral tuleb esitada lühikokkuvõtted VII–XI lisa (REACH-määruse lisad – st<br />
katsetulemused (sealhulgas muud kui loomkatsed) ja muud alternatiivsed registreerimiseks<br />
andmete kogumise vahendid) kohaldamisel saadud andmetest, vajadusel koos lühiviidetega<br />
kasutatud katsemeetoditele.<br />
NB! Kohustuslik on esitada muu kahjulike tervisemõjude tähtis teave, isegi kui seda ei ole<br />
klassifitseerimiskriteeriumidega ette nähtud.<br />
SEGUD<br />
Segude kohta tuleb märkida, et komisjoni määruse (EL) nr 435/2010 I ja II lisas (st 1.<br />
detsembrist 2010 ja 1. juunist 2015 kehtivates REACH-määruse II lisa versioonides) on<br />
nõuded teabele erinevad. Kuni 1. juunini 2015 tuleb esitada teave (DPD-direktiivi kohaselt)<br />
oluliste mõjude, nagu eespool loetletud. Alates 1. juunist 2015 on (CLP-määruse kohased)<br />
olulised ohuklassid, mille kohta nõutakse teavet, samad mis ainetel (vastavas õigusakti<br />
tekstis nimelt enam ei eristata ainete ja segude ohuklasside nõudeid). NB! Segudel, mille<br />
koostisainete kohta on saadaval asjaomane teave (nt LD 50 , hinnanguline akuutne toksilisus<br />
(ATE), LC 50 ), tuleb esitada ka see, lisaks turule viidava seguga seotud teabele.<br />
Lisateave segude klassifitseerimise on CLP-määruses (eelkõige artiklis 6).<br />
Kui segu on CLP-määruse kohaselt klassifitseeritud hinnangulise akuutse toksilisuse (ATE)<br />
järgi, tuleb sellesse punkti märkida ATE segu arvutuslik väärtus, kasutades näiteks järgmist<br />
struktuuri:<br />
ATE segu (suukaudne) =<br />
ATE segu (nahakaudne) =<br />
xxx mg/kg<br />
yyy mg/kg<br />
ATE segu (sissehingamisel) = z mg/l/4 h (aurud)<br />
Kui segu kohta teatava ohuklassi või alamklassi teave puudub, kuid mitmel selles sisalduval<br />
ainel on sama tervisemõju, võib seda mõju mainida segu ja mitte konkreetsete ainete osas.<br />
Kui konkreetsed andmed segu koostisainete vastastikumõjude kohta puuduvad, ei tohi<br />
esitada hinnanguid, vaid tuleb eraldi loetleda iga aine asjaomased tervisemõjud (vt II lisa<br />
punkt 11.1.12.2.).<br />
NB! Nagu ainetegi korral, on kohustuslik esitada muu oluline teave kahjulike tervisemõjude<br />
kohta, isegi kui seda ei ole klassifitseerimiskriteeriumidega ette nähtud.<br />
Kontrollida tuleb käesoleva jao kooskõla eriti järgmiste jagudega:<br />
• 2. jagu Ohtude identifitseerimine<br />
• 4. jagu Esmaabimeetmed<br />
88
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
• 6. jagu Meetmed keskkonda juhuslikul sattumisel<br />
• 7. jagu Käitlemine ja ladustamine<br />
• 8. jagu Kokkupuute ohjamine/isikukaitse<br />
• 9. jagu Füüsikalised ja keemilised omadused<br />
• 13. jagu Jäätmekäitlus<br />
• 14. jagu Veonõuded<br />
• 15. jagu Reguleerivad õigusaktid<br />
Allpool on selle jao võimaliku struktuuri näide aine korral:.<br />
11. JAGU: Teave toksilisuse kohta<br />
11.1 Teave toksikoloogiliste mõjude kohta<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Akuutne toksilisus:<br />
Nahasöövitus/-ärritus:<br />
Raske silmade kahjustus/ärritus:<br />
Hingamiselundite või naha ülitundlikkus<br />
Mutageensus sugurakkudele;<br />
Kantserogeensus;<br />
Reproduktiivtoksilisus;<br />
Kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste omaduste hindamise<br />
kokkuvõte;<br />
Toksilisus sihtorgani suhtes (STOT) – ühekordne kokkupuude;<br />
Toksilisus sihtorgani suhtes (STOT) – korduv kokkupuude;<br />
Hingamiskahjustus:<br />
Iga eespool loetletud asjaomase ohutusklassi allstruktuur võib olla järgmine, kasutades<br />
näitena akuutse toksilisuse andmeid:<br />
11.1.1 88 Akuutne toksilisus:<br />
Meetod:<br />
Liik:<br />
Kokkupuuteviisid:<br />
Toimet avaldav doos:<br />
Kokkupuute kestus:<br />
Tulemused:<br />
Segude korral võib struktuur olla eespool aine jaoks esitatuga sarnane, kuid tuleb selgelt<br />
märkida, kas esitatud on segu või selle koostisainete andmed.<br />
88 Täiendav nummerdamine ja liigendamine allpool punkti tasandit ei ole õiguslikult nõutav.<br />
89
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
4.12 OHUTUSKAARDI 12. JAGU: Ökoloogiline teave<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse teave, mis võimaldab hinnata aine või segu<br />
mõju keskkonda sattumisel. Ohutuskaardi punktides 12.1–12.6 esitatakse<br />
lühikokkuvõte andmetest, sealhulgas asjakohastest katseandmetest, kui need on<br />
kättesaadavad ning märgitakse selgelt liigid, keskkond, ühikud, katse kestus ja<br />
tingimused. Kõnealusest teabest võib olla abi lekete käitlemisel ja jäätmetöötluse<br />
hindamisel, heidete kontrollimisel, juhusliku keskkonda sattumise puhul võetavate<br />
meetmete puhul ja transportimisel. Kui väidetakse, et konkreetne omadus on<br />
määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav,<br />
märgitakse selle põhjused.<br />
Vajaduse ja võimaluse korral esitatakse teave asjakohase aine või segu<br />
bioakumulatsiooni, püsivuse ja lagunduvuse kohta. Lisaks esitatakse teave aine või<br />
segu lagunemisel tekkivate ohtlike muundumissaaduste kohta.<br />
Käesolevas jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse<br />
aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga.<br />
Täiendavat selgitamist ei peeta vajalikuks (üldisi märkusi kogu 12. jao kannete kohta vt<br />
käesoleva jao lõpus)<br />
12.1. Toksilisus<br />
II lisa tekst<br />
Esitatakse teave toksilisuse kohta, kui see on kättesaadav, lähtudes vee- ja/või<br />
maismaaorganismidega seotud uuringuandmetest. Esitatakse asjakohased<br />
kättesaadavad andmed vesikeskkonnale, sealhulgas kaladele, koorikloomadele,<br />
vetikatele ja muudele veetaimedele avalduva akuutse ja kroonilise toksilisuse kohta.<br />
Lisaks sellele esitatakse võimaluse korral kättesaadavad toksilisust käsitlevad<br />
andmed pinnase mikro- ja makroorganismide kohta ning muude keskkonna<br />
seisukohast oluliste organismide, näiteks lindude, mesilaste ja taimede kohta. Kui<br />
aine või segu pärsib mikroorganismide aktiivsust, tuleb nimetada ka võimalikku mõju<br />
reoveepuhastitele.<br />
Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse kokkuvõte VII–XI lisa<br />
kohaldamisel saadud teabe kohta.<br />
Täiendavat selgitamist ei peeta vajalikuks (üldisi märkusi kogu 12. jao kannete kohta vt<br />
käesoleva jao lõpus)<br />
12.2. Püsivus ja lagunduvus<br />
II lisa tekst<br />
Püsivus ja lagunduvus iseloomustavad aine või segus sisalduvate teatavate ainete<br />
võimet keskkonnas laguneda, kas biolagunduvuse või muude protsesside, näiteks<br />
oksüdeerumise või hüdrolüüsi tulemusel. Võimaluse korral esitatakse püsivuse ja<br />
lagunduvuse hindamiseks olulised katsetulemused. Kui on esitatud lagunduvuse<br />
poolestusajad, tuleb märkida, kas see tähendab aine mineraliseerumist või esmast<br />
lagunemist. Esitatakse ka teave aine või teatavate segus sisalduvate ainete<br />
lagunemisvõime kohta reoveepuhastites.<br />
90
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus<br />
sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.<br />
Täiendavat selgitamist ei peeta vajalikuks (üldisi märkusi kogu 12. jao kannete kohta vt<br />
käesoleva jao lõpus)<br />
12.3. Bioakumulatsioon<br />
II lisa tekst<br />
Bioakumulatsioon iseloomustab aine või segus sisalduvate teatavate ainete võimet<br />
koguneda elustikku ja läbida toiduahelat. Esitatakse bioakumuleerumisvõime<br />
hindamiseks olulised katsetulemused. Need peavad osutama kättesaadavatele<br />
andmetele oktanool-vesi jaotusteguri (Kow) ja biokontsentratsiooniteguri (BCF)<br />
kohta.<br />
Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus<br />
sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.<br />
Täiendavat selgitamist ei peeta vajalikuks (üldisi märkusi kogu 12. jao kannete kohta vt<br />
käesoleva jao lõpus)<br />
12.4. Liikuvus pinnases<br />
II lisa tekst<br />
Liikuvus pinnases iseloomustab aine või segus sisalduvate teatavate ainete võimet<br />
liikuda keskkonda sattudes loodusjõudude kaasabil põhjavette või keskkonda<br />
sattumise kohast eemale. Andmete kättesaadavuse korral esitatakse pinnases<br />
liikuvuse võime. Teavet liikuvuse kohta saab asjakohastest liikuvusega seotud<br />
andmetest, nagu adsorptsiooniuuringud ja leostumiskatsed, keskkonnaosade<br />
vaheline teadaolev või eeldatav levik ning pindpinevus. Näiteks võib Koc-väärtust<br />
prognoosida oktanooli/vee jaotusteguri (Kow) järgi. Leostumist ja liikuvust võib<br />
prognoosida mudelite abil.<br />
Kui kõnealune teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see iga segus<br />
sisalduva aine kohta, mida on nimetatud käesoleva ohutuskaardi 3. jaos.<br />
Kui katseandmed on kättesaadavad, on nad üldjuhul mudelite ja prognooside suhtes<br />
ülemuslikud.<br />
Täiendavat selgitamist ei peeta vajalikuks (üldisi märkusi kogu 12. jao kannete kohta vt<br />
käesoleva jao lõpus)<br />
12.5. Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga<br />
bioakumuleeruvate omaduste hindamine<br />
II lisa tekst<br />
Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, esitatakse püsivate,<br />
bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate<br />
omaduste hindamiste tulemused vastavalt kemikaaliohutuse aruandele.<br />
NB! Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate<br />
omaduste hinnangu aluseks olevate andmete kohta ei ole tarvis üksikasjalikku teavet<br />
esitada, eriti juhul, kui hinnangu kohaselt tootel need omadused puuduvad. Piisab<br />
sellekohasest lihtsast teatest, näiteks:<br />
91
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
„Hindamistulemuste kohaselt ei ole see aine püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) ega<br />
väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vPvB)” või<br />
„Segu ei sisalda püsivaks, bioakumuleeruvaks ja toksiliseks (PBT) ega väga püsivaks ja<br />
väga bioakumuleeruvaks (vPvB) hinnatud aineid”<br />
Kui aga PBT-kriteeriumid on täidetud, on soovitatav selles punktis lühidalt märkida, mis osas<br />
hindamistulemused (mis tuleb niikuinii esitada) neile kriteeriumidele vastasid.<br />
12.6. Muud kahjulikud mõjud<br />
II lisa tekst<br />
Esitatakse kättesaadav teave muude kahjulike mõjude kohta, näiteks säilivus<br />
keskkonnas (kokkupuude), võime osooni fotokeemiliselt tekitada, osoonikihi<br />
kahandamise potentsiaal, võime kahjustada sisesekretsioonisüsteemi ja/või aidata<br />
kaasa globaalsele soojenemisele.<br />
Üldised märkused kogu 12. jao kannete kohta<br />
Segude ohutuskaardi <strong>koostamise</strong>l tuleb selgelt märkida, kas teave on seotud koostisosade<br />
või segu kui tervikuga.<br />
Eriti tähelepanelik tuleb olla juhul, kui segu kui tervikut on katsetatud vesikeskkonda<br />
ohustava mürgisuse määramiseks; sellisel juhul saab akuutse ohu määramiseks kasutada<br />
akuutse toksilisuse LC 50 - või EC 50 -andmeid vastavalt ainete jaoks kokku lepitud<br />
kriteeriumidele, kuid mitte pikaajalise ohu määramiseks. Akuutset toksilisust ei saa koos<br />
keskkonnas käitumise (lagunevuse ja bioakumulatsiooni) katsete andmetega arvestada<br />
pikaajaliste ohtude klassifitseerimisel, sest segude lagunevus- ja bioakumulatsioonikatsete<br />
tulemusi ei ole võimalik tõlgendada; need tulemused sobivad kasutamiseks üksnes üksikute<br />
ainete korral (vt CLP-määruse punkte 4.1.3.3.1. ja 4.1.3.3.2.).<br />
Ka komisjoni määrusega (EL) nr 286/2011, 89 millega muudetakse CLP-määrust, lubatakse<br />
segude pikaajalise ohu klassifitseerimist üksnes nõuetekohaste kroonilise toksilisuse<br />
andmete alusel (vt muutmismääruse punkti 4.1.3.3.4.). Täpsemat teavet segude<br />
keskkonnaohtude klassifitseerimise kohta vt CLP-määruse kriteeriumide rakendamise ECHA<br />
<strong>juhend</strong> (kavandatav uuendus) 90 .<br />
Käesoleva jao <strong>koostamise</strong>l tuleks täpsustada, kas mainitud andmed põhinevad<br />
katsetulemustel või seostamispõhimõtetel.<br />
Kontrollida tuleb käesoleva jao kooskõla eriti järgmiste jagudega:<br />
• 2. JAGU Ohtude identifitseerimine<br />
• 3. JAGU Koostis/teave koostisainete kohta<br />
• 6 JAGU Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda – (st ettevaatusabinõud<br />
keskkonna kaitseks)<br />
• 7. JAGU Käitlemine ja ladustamine – (st heitevastased meetmed (filtrid…))<br />
• 9. JAGU Füüsikalised ja keemilised omadused – (st log Kow, segunevus)<br />
89 Komisjoni määrus (EL) nr 286/2011, 10. märts 2011, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga<br />
kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja<br />
segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ELT L 83, 30.3.2011, lk 1.<br />
90<br />
Avaldatud veebilehel: http://guidance.echa.europa.eu/guidance4_et.htm (lk 145, 4.1.4.3<br />
„Klassifitseerimiskriteeriumid segudele, mis segu kui terviku katsetulemuste kohaselt on ohtlikud<br />
vesikeskkonnale”)<br />
92
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
• 13. JAGU Jäätmekäitlus<br />
• 14. JAGU Veonõuded<br />
• 15. JAGU Reguleerivad õigusaktid<br />
Allpool on selle jao võimaliku struktuuri näide.<br />
12. JAGU: Ökoloogiline teave<br />
12.1 Toksilisus<br />
Akuutne (lühiajaline) mürgisus:<br />
Kalad:<br />
Koorikloomad:<br />
Vetikad/veetaimed:<br />
Muud organismid:<br />
Krooniline (pikaajaline) mürgisus:<br />
Kalad:<br />
Koorikloomad:<br />
Vetikad/veetaimed:<br />
Muud organismid:<br />
12.2 Püsivus ja lagunduvus<br />
Abiootiline lagunemine:<br />
Füüsikaline ja fotokeemiline hävimine:<br />
Biolagunemine:<br />
12.3 Bioakumulatsioon<br />
Jaotustegur n-oktanool/vesi (log Kow):<br />
Bioakumulatsiooni tegur (BCF):<br />
12.4 Liikuvus pinnases<br />
Teadaolev või eeldatav levik keskkonnakomponentides:<br />
Pindpinevus:<br />
Adsorptsioon/desorptsioon:<br />
12.5 Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga<br />
bioakumuleeruvate omaduste hindamise tulemused<br />
12.6 Muud kahjulikud mõjud<br />
12.7 Täiendav teave<br />
4.13 OHUTUSKAARDI 13. JAGU: Jäätmekäitlus<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse teave konkreetse aine või segu ja/või selle<br />
konteineri jäätmekäitluse kohta, et valida ohutu ja keskkonnasõbralik<br />
jäätmekäitlusviis, mis vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis<br />
93
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
2008/98/EÜ sätestatud nõuetele, liikmesriigis, kus ohutuskaart esitatakse. Lisaks 8.<br />
jaos esitatud teabele esitatakse jäätmekäitlusega tegelevate isikute ohutusega<br />
seotud teave.<br />
Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist ning kui jäätmeetappi käsitlev<br />
analüüs on tehtud, peab jäätmekäitlusmeetmetega seotud teave vastama<br />
kemikaaliohutuse aruandes kindlaksmääratud kasutusaladele ning ohutuskaardi<br />
lisas esitatud kokkupuutestsenaariumitele.<br />
Riskide nõuetekohaseks kontrollimiseks jäätmeetapil peab jäätmekäitlus vastama käitlemise<br />
ajal kehtivatele õigusaktidele ja materjalinõuetele. Tuleb arvestada, et aine jäätmeiks<br />
muutumisel REACH-määruse kohaldamine lakkab ning edasine tegevus peab toimuma<br />
nõuetekohaselt jäätmeõiguse raamistikus.<br />
Kui aine või segu töötlemisega jäätmeetapil (ettenähtud kasutusel tekkivad ülejäägid või<br />
jäätmed) kaasneb oht, esitatakse nimetatud ohtude kirjeldus ning ohutu käitlemise<br />
tagamiseks vajalik teave.<br />
Tuleb esitada sobivad käitlemismeetodid nii aine- kui segujäätmete ning (olemasolu korral)<br />
saastunud pakendite jaoks (sealhulgas nimeliselt tühjad, ent puhastamata pakendijäätmed,<br />
mis sisaldavad endiselt teatavas koguses ainet või segu), võttes arvesse jäätmete<br />
raamdirektiivis sätestatud jäätmehierarhiat (st korduskasutamiseks ettevalmistamine;<br />
ringlussevõtt; muu taaskasutamine, nt energiakasutus; ladustamine).<br />
Kui ettenähtud otstarbel kasutatud aine või segu käitlemiseks on muid kehtivaid soovitusi,<br />
võib need eraldi märkida.<br />
Kui levitaja soovitatav kasutusala võimaldab hinnata jäätmete päritolu, võib olla soovitatav<br />
kehtestada vastav jäätmenimistu kood 91 .<br />
13.1. Jäätmetöötlusmeetodid<br />
II lisa tekst<br />
a) Määratakse kindlaks jäätmetöötluskonteinerid ja -meetodid, sealhulgas nii<br />
aine kui ka segu ja saastunud pakenditega seotud asjakohased<br />
jäätmetöötlusmeetodid (näiteks põletamine, ringlussevõtt, ladestamine prügilasse).<br />
b) Määratakse kindlaks füüsikalised/keemilised omadused, mis võivad<br />
mõjutada jäätmetöötlusviisi valikut.<br />
c) Soovitatakse mitte valada jäätmeid kanalisatsioonisüsteemi.<br />
d) Kui see on vajalik, määratakse kindlaks kõik soovitatud jäätmetöötlusviisiga<br />
seotud eriettevaatusabinõud.<br />
Viidatakse kõikidele asjakohastele ühenduse õigusaktidele. Nende puudumisel<br />
viidatakse kõikidele kehtivatele riiklikele või piirkondlikele õigusaktidele.<br />
NB! Eespoolse õigusakti tekstis sisalduv lause „soovitatakse mitte valada jäätmeid<br />
kanalisatsioonisüsteemi” (mis on võetud GHSi tekstist) on mõistagi mõeldud tähenduses, et<br />
soovitatakse mitte valada kanalisatsioonisüsteemi ainete või segude jäätmeid, mitte et ei<br />
tohiks kasutada kanalisatsioonisüsteemi kui sellist, nagu [ingliskeelsest tekstist] võiks sõna-<br />
91 Euroopa jäätmeloend (EWC) asendati Euroopa jäätmete nimistuga (LoW) komisjoni 3. mai 2000. aasta<br />
otsusega, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi<br />
75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse<br />
ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT<br />
L 226, 6.9.2000, lk 3).<br />
94
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
sõnalt välja lugeda. Nõude täitmise kinnitamiseks võib lisada näiteks fraasi „Jäätmeid ei<br />
tohiks 92 valada kanalisatsioonisüsteemi”.<br />
Võib märkida sobiva tootejääkide või -jäätmete neutraliseerimis- või desaktiveerimisviisi.<br />
Märkida tuleks jäätmete käitlemisel tekkida võivad erilised ohutus-, tervise- ja<br />
keskkonnariskid, nt isesüttimise oht tulenevalt vastastikmõjudest teatavate materjalidega.<br />
Tuleks esitada kasutatud toote või saastunud pakendite käitlemise ebasobivad viisid, kui<br />
need on teada.<br />
Võib esitada asjaomase teabe (nt vastavad ohukoodid vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ 93 III<br />
lisale „Jäätmete omadused, mis lubavad neid pidada ohtlikeks jäätmeteks”) selle kohta, kas<br />
kasutamata aine või segu jääke tuleks pidada ohtlikeks jäätmeteks. Kui seda tehakse, tuleks<br />
saajatele selgelt teada anda, et kui aine/segu kasutamine toob kaasa täiendavaid<br />
saasteaineid, tuleb neid arvesse võtta ning määrata vajadusel täiendavad ohukoodid.<br />
Täita tuleb konkreetse kasutatava kaitseviisiga seonduvaid kohalikke, riiklikke ja Euroopa<br />
tasandi jäätmekäitlusnorme.<br />
NB! Lõpliku otsuse kohalikele, riiklikele ja Euroopa õigusaktidele vastava sobiva<br />
jäätmekäitlusmeetodi ja selle kohalikele oludele kohandamise kohta peab tegema jäätmete<br />
töötleja.<br />
Allpool on selle jao võimaliku struktuuri näide. 94<br />
13. JAGU: Jäätmekäitlus<br />
13.1 Jäätmetöötlusmeetodid<br />
13.1.1 Toote / pakendi kõrvaldamine:<br />
LoW jäätmekoodid / jäätmenimetused:<br />
13.1.2 Jäätmetöötluseks oluline teave<br />
13.1.3 Reoveepuhastuseks oluline teave:<br />
13.1.4 Muud käitlemissoovitused:<br />
4.14 OHUTUSKAARDI 14. JAGU: Veonõuded 95<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse üldine klassifitseerimisega seotud teave 1.<br />
jaos loetletud ainete ja segude transportimiseks maantee-, raudtee, mere-, siseveevõi<br />
õhutranspordiga. Kui teave ei ole kättesaadav või ei ole asjakohane, tehakse<br />
ohutuskaardile vastav märge.<br />
Kui see on asjakohane, esitatakse ohutuskaardil transpordiklassifikatsiooni teave<br />
92 Siin on kasutatud sõnu „ei tohiks”, mitte „ei tohi”, sest õigusakti teksti kohaselt valamist ei soovitata, ent ei<br />
keelata.<br />
93 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja tunnistab<br />
kehtetuks teatavad direktiivid<br />
94 Täiendav nummerdamine ja liigendamine allpool punkti tasandit ei ole õiguslikult nõutav.<br />
95<br />
NB! ALLMÄRKUSED (NÄITEKS SELLELE JÄRGNEVAD), MIS ESITATAKSE OSANA ÕIGUSAKTI<br />
ALGTEKSTIST, ON ESITATUD ALGKUJUL, EHKKI VIIDATUD DOKUMENTE VÕIB OLLA VAHEPEAL<br />
AJAKOHASTATUD.<br />
95
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
kõikide järgmiste eeskirjade osas: ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa<br />
kokkulepe (ADR) 96 , ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjad (RID) 97 ,<br />
ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe (ADN) 98 , (kõiki<br />
kolme rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ ohtlike<br />
kaupade siseveo kohta 99 ), rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri (IMDG<br />
koodeks 100 ), ja ohtlike kaupade ohutu õhuveo tehnilised juhised (ICAO-TI). 101<br />
14.1. ÜRO number (UN number)<br />
Esitatakse eespool nimetatud eeskirjade kohane ÜRO number (aine, segu või kauba<br />
neljakohaline identifitseerimisnumber, mille ette lisatakse tähed UN).<br />
14.2. ÜRO veose tunnusnimetus<br />
Esitatakse eespool nimetatud eeskirjade kohane ÜRO veose tunnusnimetus.<br />
14.3. Transpordi ohuklass(id)<br />
Märgitakse transpordi ohuklass (ja lisariskid), mis on ainele või segule omistatud<br />
lähtuvalt valdavast ohust, mida nad eespool nimetatud eeskirjade kohaselt kujutavad.<br />
14.4. Pakendirühm<br />
Vajaduse korral esitatakse eespool nimetatud eeskirjade kohane pakendirühma<br />
number. Pakendirühma number antakse teatavatele ainetele, sõltuvalt nende<br />
ohtlikkusest.<br />
14.5. Keskkonnaohud<br />
Märgitakse, kas aine või segu on eespool nimetatud eeskirjade kriteeriumide<br />
kohaselt keskkonnaohtlik ja/või merd saastav (IMDG kohaselt). Kui on lubatud või kui<br />
on kavas kasutada siseveekogudel transportimisel tankereid, märgitakse aine või<br />
segu keskkonnaohtlikkus ainult lähtuvalt ohtlike kaupade rahvusvahelise<br />
siseveetranspordi Euroopa kokkuleppest.<br />
14.6. Eriettevaatusabinõud kasutajatele<br />
Esitatakse teave võimalike eriliste ettevaatusabinõude kohta, mida kasutaja peab<br />
teadma või järgima või arvesse võtma transportimisel või edasitoimetamisel nii oma<br />
valdustes kui ka väljaspool.<br />
14.7. Transportimine mahtlastina kooskõlas MARPOL 73/78 II lisaga ja IBC<br />
koodeksiga<br />
Käesolevat punkti kohaldatakse ainult juhul, kui veost on kavas transportida<br />
mahtlastina kooskõlas järgmiste Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO)<br />
dokumentidega: 1978. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud<br />
96<br />
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon, versiooni kohaldatakse alates 1.<br />
jaanuarist 2009; ISBN-978–92-1-139131-2.<br />
97<br />
Rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni B-liite 1. lisa (kaupade rahvusvahelise raudteeveo<br />
lepingut käsitlevad ühtsed eeskirjad), versiooni kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.<br />
98<br />
99<br />
100<br />
101<br />
102<br />
103<br />
104<br />
2009.<br />
1. jaanuari 2007. aasta läbivaadatud versioon.<br />
ELT L 260, 30.9.2008, lk 1.<br />
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, 2006. aasta väljaanne; ISBN 978–92-8001-4214-3.<br />
IATA, 2007.–2008. aasta väljaanne.<br />
IBC koodeks, 2007. aasta väljaanne, London, IMO 2007, ISBN 978–92-801-4226-6.<br />
MARPOL 73/78 – 2006. aasta konsolideeritud väljaanne, London, IMO 2007, ISBN 978–92-801-4216-7.<br />
MEPC.2/Circular, Provisional categorisation of liquid substances, version 14, jõustunud 1. jaanuaril<br />
96
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
merereostuse vältimise kohta II lisa, mida on muudetud 1978. aasta protokolliga<br />
(MARPOL 73/78) 102 ja rahvusvaheline koodeks ohtlikke kemikaale mahtlastina<br />
vedava laeva ehituse ja seadmete kohta (rahvusvaheline kemikaalide mahtlastina<br />
vedamise koodeks) (IBC koodeks). 103<br />
Esitatakse toote veodokumendi kohane nimetus (kui see erineb punktis 1.1 esitatud<br />
nimetusest), mis on kooskõlas IBC koodeksi peatükkides 17 või 18 esitatud<br />
tootenimetuste loeteluga või IMO merekeskkonna kaitse komitee<br />
(MEPC).2/ringkirja 104 uusima versiooniga. Märgitakse nõutav laeva tüüp ja<br />
saastekategooria.<br />
NB! Õhutranspordi osas sisaldavad IATA ohtlike kaupade eeskirjad (IATA DGR) kõiki ICAOnõudeid<br />
(ka õigusakti teksti allmärkuses viidatakse IATA väljaandele, mitte ICAO algtekstile).<br />
Konkreetselt nõutakse, et esitada tuleb ÜRO number, veose tunnusnimetus, transpordi<br />
ohuklassid, pakendirühm, keskkonnaohud, eriettevaatusabinõud kasutajatele ning vajadusel<br />
teave mahtlastina mereveo kohta.<br />
Praktikas tuleks selles punktis üldjuhul esitada ka:<br />
– ADR/RID/ADN: Ohumärgiste number (põhioht ja olemasolul kõrvaloht), 1. klassi puhul<br />
klassifikatsiooni kood.<br />
– ADN (tankerid): Ohumärgiste numbrid ja ohukoodid vastavalt ADNi peatüki 3.2 tabeli C<br />
5. veerule.<br />
– IMDG koodeks: Klass ja lisariskid (ja olemasolul merereostusaine).<br />
– ICAO-TI /IATA-DGR: Klass ja kõrvalrisk.<br />
Kui üldjuhul punktis 14.6 esitatavad „Eriettevaatusabinõud kasutajatele” on juba kirjas muus<br />
ohutuskaardi jaotises, võib kordamise vältimiseks viidata vastavale jaotisele. (Punkti ei tohi<br />
lihtsalt tühjaks jätta.)<br />
Lisaks võib esitada muud teavet (nt veokategooria; ADR/RIDi kohane tunnelipiirangu kood,<br />
IMDG punkti 5.4.1.5.11.1 kohane eraldusrühm ning erisätted, erandid (viskoossed ained,<br />
mitmepoolsed lepingud jne), kui see on asjakohane ning sobival viisil dokumenteeritud.<br />
Õigusakti nõudeid ületava lisateabe esitamisel peab koostaja olema veendunud oma<br />
suutlikkuses seda ajakohastada. Vastasel juhul võib viidata kohaldatavate eeskirjade<br />
kehtivale täistekstile koos muudatustega.<br />
Veoteabe <strong>juhend</strong> on vajalik üksnes ADNi kohase tankeritega veo korral. ADNi kohaselt on<br />
tankeritega veetavate vedelike puhul nõutavad laiendatud klassifitseerimiskriteeriumid, nt<br />
keskkonnaohtude puhul GHSi kriteeriumid akuutse ohtlikkuse 2. kategooria, akuutse<br />
ohtlikkuse 3. kategooria ja kroonilise ohtlikkuse 3. kategooria. See teave puudutab üksnes<br />
tankerite kaubamahutitesse mahtlastina lastitavaid vedelikke, mis on ADNi kriteeriumide<br />
kohaselt liigitatud ohtlikeks.<br />
Vajadusel võib selle laiendatud klassifikatsiooni esitada ohukoodi(de)na ADNi punkti<br />
5.4.1.1.2 kohase ohtlike kaupade kirjelduse järgi, nt<br />
ÜRO 1114 BENSEEN, 3 (N3, CMR), II<br />
Materjalide korral, mis on ette nähtud üksnes veoks pakendites või mahutites<br />
(konteinermahutid või tankerid), ei ole tankerite klassifikatsioon vajalik.<br />
IMDG lisateave<br />
IMDG koodeksi punkti 5.4.1.5.11.1 kohaselt tuleb eraldusrühm märkida ainete korral, mis<br />
saatja hinnangul kuuluvad punktis 3.1.4.4 nimetatud eraldusrühmadesse, kuid on<br />
97
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
klassifitseeritud kui „määratlemata” ega ole loetletud antud eraldusrühma ainete<br />
nimekirjas 105 .<br />
Lisainfo mahtlastina transportimise ja IBC koodeksi kohta<br />
IBC koodeksiga on ette nähtud merereostusainete, ohtlike ja mürgiste vedelate kemikaalide<br />
tankeritega mereveo rahvusvaheline ohutusstandard 106 mahtlasti tankervedudeks.<br />
Mahtlastitankerites lubatakse vedada üksnes IBC koodeksis nimetatud aineid või aineid, mis<br />
on kavas IBC koodeksisse lisada. Seetõttu on see teave vajalik üksnes mahtlastitankeritega<br />
vedamiseks ette nähtud ainete puhul.<br />
Kui toodet ei ole ühegi veoliigi puhul ohtlikuks kaubaks klassifitseeritud, võib ka selle teabe<br />
esitada „muu asjakohase teabe” all; veoliikide kaupa struktureeritud klassifikatsioonid ei ole<br />
sel juhul vajalikud. Lisaks võib sellesse punkti märkida käitlemise erinõuded.<br />
Alljärgnev on 14. jao nõutavate punktide pealkirjade näide.<br />
„14. JAGU: Veoteave<br />
14.1. ÜRO number<br />
14.2. ÜRO veose tunnusnimetus<br />
14.3. Transpordi ohuklass(id)<br />
14.4. Pakendirühm<br />
14.5. Keskkonnaohud<br />
14.6. Eriettevaatusabinõud kasutajatele<br />
14.7. Transportimine mahtlastina kooskõlas MARPOL 73/78 II lisaga ja IBC koodeksiga”<br />
NB! Kui ainet/segu ei ole ette nähtud vedada mahtlastina , tuleks punkti 14.7 teha vastav<br />
märge ja punkti ei tohiks täiesti tühjaks jätta (nagu kõiki teisigi punkte).<br />
4.15 OHUTUSKAARDI 15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse teave ainete või segude suhtes<br />
kohaldatavate muude reguleerivate aktide kohta, mida ei ole ohutuskaardil veel<br />
nimetatud (näiteks kas aine või segu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja<br />
nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate<br />
ainete kohta, 107 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ)<br />
nr 850/2004, mis käsitleb püsivaid orgaanilisi saasteaineid ja millega muudetakse<br />
direktiivi 79/117/EMÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta<br />
määrust (EÜ) nr 689/2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta).<br />
105 REACH-määrus ei sisalda siiski selgesõnalist nõuet eraldusrühma teabe esitamiseks ohutuskaardil, ehkki<br />
soovitatav oleks see esitada.<br />
106 IBC koodeks käsitleb üksnes vedellaste. Tahkeid laste käsitleb 2008. aasta detsembris IMO otsusega<br />
MSC.268(85) vastu võetud rahvusvaheline tahke mahtlasti koodeks (IMSBC), mille kohaldamine on soovitatav<br />
alates 1. jaanuarist 2009. Osa selle sätteid jõustusid 1. jaanuaril 2011, kuid REACH-määrus nendega seotud<br />
teabe esitamist ohutuskaardil veel ei nõua. Nende sätetega seotud teabe võib vabatahtlikult esitada näiteks<br />
käesolevas punktis 14.7 või ohutuskaardi muudes osades (nt 15. või 16. jaos).<br />
107 [NB! See allmärkus EI OLE eespool toodud õigusakti teksti osa] Määrus (EÜ) nr 2037/2000 tunnistati 1.<br />
jaanuarist 2010 kehtetuks ja sõnastati uuesti määrusena (EÜ) 1005/2009 (ELT L 286/1 31.10.2009).<br />
98
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
15.1. Aine või seguga seotud ohutus-, tervisekaitse- ja keskkonnaalased õigusaktid<br />
II lisa tekst<br />
Esitatakse teave asjakohaste ohutuse-, tervise-ja keskkonnaalaste ühenduse sätete<br />
kohta (näiteks Seveso kategooria / direktiivi 96/82/EÜ I lisas loetletud ained) või<br />
teave aine või segu (sealhulgas segus sisalduvate ainete) õigusliku staatuse kohta<br />
riiklikul tasandil, sh nõuanded meetmete kohta, mida vastuvõtja nimetatud sätetest<br />
tulenevalt peab võtma. Kui see on asjakohane, esitatakse ka teave asjaomase<br />
liikmesriigi õigusaktide kohta, millega nimetatud sätteid rakendatakse ja muude<br />
asjakohaste riiklike meetmete kohta.<br />
Kui ohutuskaardil käsitletud aine või segu suhtes kehtivad inimeste või keskkonna<br />
kaitset käsitlevad ühenduse erisätted (näiteks VII jaotise kohaselt antud<br />
autoriseeringud või VIII jaotise kohaselt seatud piirangud), märgitakse need<br />
ohutuskaardile.<br />
Lisaks teabele eespool toodud õigusakti tekstis sisalduvate konkreetsete sätete ja määruste<br />
kohta võib sellesse punkti lisada ka järgmist tüüpi teavet (loetelu ei ole täielik):<br />
<br />
asjaomaste liikmesriikide siseriiklikud õigusaktid, millega rakendatakse näiteks noorte<br />
töötajate direktiivi ja rasedate töötajate direktiivi sätteid, sest nendes võidakse nõuda,<br />
et noored või rasedad töötajad teatud liiki ainete ja segudega ei töötaks;<br />
taimekaitset ja biotsiide käsitlevate õigusaktide teave, näiteks loa/autoriseeringu<br />
staatus/number, konkreetse õigusakti kohane täiendav märgistusteave;<br />
<br />
<br />
teave vee raamdirektiivi kohaldatavate elementide kohta;<br />
vajadusel teave keskkonnakvaliteedi standarditega seotud ELi direktiivi(de) kohta – nt<br />
direktiiv 2008/105/EÜ; 108<br />
värvide ja värnitsate puhul võib siia vajadusel lisada viite direktiivile 2004/42/EÜ 109<br />
lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta;<br />
detergentide puhul koostisainete deklaratsioon vastavalt detergentide määrusele<br />
648/2004/EÜ 110 (kui seda ei ole punktis 3.2 juba esitatud);<br />
<br />
<br />
<br />
siseriiklik teave aine või segu (sealhulgas segu koostisainete) reguleerimisstaatuse<br />
kohta, sealhulgas soovitatavad meetmed, mida saaja peaks neist sätetest tulenevalt<br />
võtma;<br />
nimetatud sätete siseriiklikud rakendusaktid asjaomastes liikmesriikides;<br />
muud asjaomased siseriiklikud sätted, nagu näiteks (nimekiri on mittetäielik):<br />
Saksamaa:<br />
i. Veeohuklassid (Wassergefährdungsklassen)<br />
108 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/105/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi<br />
standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ,<br />
84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi<br />
2000/60/EÜ (ELT L 348/84 24.12.2008, lk 84-97)<br />
109 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ, 21. aprill 2004, teatavates värvides, lakkides ja<br />
sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste<br />
ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ (ELT L 143/87 30.4.2004, lk 87-<br />
96)<br />
110 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 648/2004, 31. märts 2004, detergentide kohta (ELT L 104,<br />
8.4.2004, lk 1-35)<br />
99
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
ii.<br />
iii.<br />
Õhukaitse tehniline <strong>juhend</strong> (TA-Luft)<br />
Ohtlikke aineid käsitlevad tehnilised eeskirjad (Technische Regeln für<br />
Gefahrstoffe)<br />
Prantsusmaa:<br />
i. tableaux de maladies professionnelles<br />
ii. nomenclature des installations classées pour la protection de l‘environnement<br />
Madalmaad:<br />
i. Lijst van kankerverwekkende, mutagene, en voor de voortplanting giftige stoffen<br />
SZW.<br />
ii. De Algemene beoordelingsmethodiek Water (ABM)<br />
iii. De Nederlandse Emissierichtlijn (NeR)<br />
Taani:<br />
Lister over stoffer og processer, der anses for at være kræftfremkaldende<br />
15.2. Kemikaaliohutuse hindamine<br />
II lisa tekst<br />
Märgitakse, kas tarnija on hinnanud aine või segu kemikaaliohutust.<br />
Allpool on selle jao võimaliku struktuuri näide.<br />
15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid<br />
15.1 Aine või seguga seotud ohutus-, tervisekaitse- ja keskkonnaalased õigusaktid<br />
ELi määrused<br />
Kasutusload ja/või kasutuspiirangud:<br />
Autoriseeringud:<br />
Kasutuspiirangud:<br />
Muud ELi määrused:<br />
1999/13/EÜ kohane teave lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta (LOÜ<br />
<strong>juhend</strong>)<br />
Riiklikud eeskirjad (Saksamaa):<br />
Tööalased piirangud:<br />
Störfallverordnung (12. BImSchV):<br />
Wassergefährdungsklasse (veeohuklass):<br />
Technische Anleitung Luft (TA-Luft):<br />
Muud eeskirjad, piirangud ja keelud:<br />
15.2 Kemikaaliohutuse hindamine:<br />
Tarnija ei ole selle aine/segu kemikaaliohutust hinnanud.<br />
100
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
4.16 OHUTUSKAARDI 16. JAGU: Muu teave<br />
II lisa tekst<br />
Ohutuskaardi käesolevas jaos esitatakse ohutuskaardi <strong>koostamise</strong>ga seotud teave.<br />
Käesolevas jaos esitatakse teave, mis ei kuulu jagude 1–15 alla, sealhulgas teave<br />
ohutuskaardi läbivaatamise kohta:<br />
a) ohutuskaardi muutmise korral märgitakse selgelt eelmise versiooniga<br />
võrreldes tehtud muudatused, välja arvatud juhul, kui need muudatused on märgitud<br />
ohutuskaardi muudes jagudes; vajaduse korral esitatakse ka muudatuste selgitused.<br />
Aine või segu tarnija koostab muudatuste kohta selgituse ja esitab selle taotluse<br />
korral;<br />
b) ohutuskaardil kasutatud lühendite ja akronüümide selgitus;<br />
c) viited kirjandusele ja teabeallikad;<br />
d) segude puhul märgitakse, millist meetodit kasutati määruse (EÜ) nr<br />
1272/2008 artiklis 9 viidatud teabe hindamisel, et segu klassifitseerida;<br />
e) asjakohaste R-, ohu-, ohutus- ja/või hoiatuslausete loetelu. Esitatakse kõikide<br />
nimetatud lausete täistekst, kui seda ei ole esitatud jagudes 2–15;<br />
f) nõuanded kõikide koolituste kohta, mis on töötajatele vajalikud, et tagada<br />
inimeste tervise ja keskkonna kaitse.<br />
Kui segu tarnija otsustab klassifitseerida segu artikli 31 lõike 10 kohaselt ja teatada<br />
kõnealusest klassifitseerimisest enne 1. juunit 2015, mil see kohustuslikuks muutub,<br />
kasutades seda segu klassifitseerimisel ja märgistamisel pakendil, võib tarnija<br />
märkida kõnealuse klassifikatsiooni käesolevas jaos.<br />
Sellesse punkti tuleb märkida asjaomane eespool toodud õigusakti tekstis nimetatud liiki<br />
lisateave, mida ei ole eelmistes jagudes juba esitatud.<br />
Samuti võib selles punktis esitada lisatud kokkupuutestsenaariumide indekstabeli või<br />
sisukorra. Kui see esitatakse käesolevas punktis, võib punktis 1.2 sellele viidata.<br />
Segude korral tuleb siin esitada üksikasjalikud andmed segu ohuklassidesse liigitamise<br />
aluste kohta nende klasside osas, mille klassifikatsioonikriteeriumid on täidetud ja mille<br />
klassifikatsioonid on esitatud punktides 2.1 või 3.2, kasutatud meetodit märkimata. 111 Segu<br />
konkreetse ohuklassi klassifikatsioonikriteeriumidele mittevastavuse alust ei pea märkima.<br />
Allpool esitatud näidisstruktuur koos tabeliga on näiteks nimetatud teabe võimalikust<br />
esitusviisist. Määratud klassifikatsiooni ja selle määramise protseduuriga seotud teabe, mis<br />
allpool toodud näites on esitatud 16. JAO iv alapunkti tabelis, võib teise võimalusena esitada<br />
ohutuskaardi 2. JAOS.<br />
Kui ettevõtjad soovivad ohutuskaardile lisada lahtiütlusi, võib need märkida 16. JAOS või<br />
teise võimalusena paigutada need ettenähtud jagudest eraldi, mis näitab selgelt, et nad on<br />
väljaspool kindlat vormingut ja sisu.<br />
Näiteid võimalikest lahtiütlustest:<br />
- Esitatud teave põhineb meie teadmiste praegusel tasemel<br />
- Ohutuskaart on koostatud ja ette nähtud üksnes käesolevale tootele<br />
111 Kui mõlemad vastavad klassifikatsioonid ja nende määramiseks kasutatud meetodid on juba ohutuskaardil<br />
mujal esitatud, ei pea seda teavet siin kordama.<br />
101
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
NB! Erandina ei ole II lisa B-osaga 16. JAOLE kindlaks määratud punktide numbreid ega<br />
pealkirju. Täiendav nummerdamine ja liigendamine käesoleva JAO piires toimub koostaja<br />
äranägemisel ega ole õiguslikult nõutav.<br />
Allpool on selle JAO võimaliku struktuuri näide. Näide on sisustatud (üksnes iv punktis)<br />
illustreerimaks lihtsa segu (nt vesilahuse) klassifikatsiooni ja klassifitseerimisprotseduuri<br />
andmete liigendamise võimalikku vormi ja sisu käesolevas JAOS.<br />
16. JAGU: Muu teave<br />
i) Andmed muudatuste kohta:<br />
ii)<br />
iii)<br />
iv)<br />
Lühendid ja akronüümid:<br />
Olulised viited kirjandusele ja teabeallikad<br />
Klassifikatsioon ning määruse (EÜ) nr 1272/2008 [CLP] kohase segude<br />
klassifitseerimiseks kasutatud protseduur:<br />
Klassifikatsioon vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008<br />
Tuleohtlik vedelik 2. kat., H225<br />
Äge mürgisus 3. kat., H301<br />
Äge mürgisus 3. kat., H311<br />
Äge mürgisus 3. kat., H331<br />
STOT SE 1, H370<br />
Klassifitseerimise protseduur<br />
Katseandmete alusel<br />
Arvutusmeetod<br />
Arvutusmeetod<br />
Arvutusmeetod<br />
Arvutusmeetod<br />
v) Asjakohased riskilaused ja/või ohulaused (number ja täistekst):<br />
vi)<br />
vii)<br />
Koolitussoovitused:<br />
Lisateave:<br />
Võimalikud muud klassifitseerimiseks kasutavad hindamismeetodid (vt CLP-määruse artiklit<br />
9) on näiteks:<br />
Katseandmete alusel<br />
Arvutusmeetod<br />
Seostamispõhimõte „lühendamine”<br />
Seostamispõhimõte „kombineerimine”<br />
Seostamispõhimõte „väga ohtlike segude kontsentratsioon”<br />
Seostamispõhimõte „interpoleerimine ühe mürgisuskategooria piires”<br />
Seostamispõhimõte „olulisel määral sarnased segud”<br />
Seostamispõhimõte „aerosoolid”<br />
Eksperdihinnang<br />
Tõendite kaalukus<br />
102
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
Inimkogemus<br />
Miinimumklassifikatsioon<br />
103
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.1 – Detsember 2011<br />
1. LISA. CLP-määruse kohase märgistuse ja ohutuskaartide vastavate nõuete<br />
rakendamise ajakava REACH-määruse II lisa muudetud versioonides<br />
Käesolevas <strong>juhend</strong>is on arvesse võetud REACH-määruse II lisa kolme eri versiooni:<br />
2006 = algne II lisa, nagu see REACH-määruse määruses avaldati<br />
2010 I = komisjoni määruse (EL) nr 453/2010 I lisa, millega muudeti REACHmääruse<br />
II lisa<br />
2010 II = komisjoni määruse (EL) nr 453/2010 II lisa, millega muudeti REACHmääruse<br />
II lisa<br />
Üleminekuperioodide tõttu võib eeldada, et kuni 1. juunini 2017 on korraga käibel mitmes<br />
kehtivas vormingus ohutuskaardid. Need peavad kajastama ainete ja segude nõuetekohast<br />
klassifikatsiooni ja märgistust üleminekuperioodil ning pärast seda.<br />
REACH-määruse II lisa versioonid 2010 I ja 2010 II erinevad peamiselt klassifikatsiooni ja<br />
märgistuse asjaomastel üleminekuperioodidel eri süsteemide kohaselt esitamise nõuete<br />
poolest. Erinevusi on enim 2., 3. ja 16. jao sisus.<br />
Lisatud tabelis on esitatud erinevad märgistuse ja ohutuskaartide nõuded ja võimalused<br />
üleminekuperioodidel. Selles on CLP-määruse kohaselt märgistatud ainete ja segude kohta<br />
eelkõige välja toodud, millal tuleb ohutuskaardile märkida mõlemad klassifikatsioonid (CLP<br />
ning DSD-/DPD-direktiiv).<br />
Tabeli ülekoormamise vältimiseks nõutakse ohutuskaardile klassifikatsiooni märkimist<br />
üksnes juhul, kui lisaks tabelis esitatule on vajalik täiendav klassifikatsioon (st üldjuhul<br />
täiendav DSD-/DPD-direktiivi klassifikatsiooni teave juhtudel, kus rakendatakse CLPmääruse<br />
märgistust).<br />
CLP-määruse kohaselt märgistatud segude osas ei ole CLP-määruse klassifikatsiooni<br />
esitamise nõuet korratud, kuna see on REACH-määruse II lisa asjaomase versiooni (2010 II)<br />
tekstis juba selgelt sätestatud. Seevastu nõue lisada kuni 1. juunini 2015 punktidesse 2.1 ja<br />
3.1 DSD-/DPD-direktiivi klassifikatsioonid (juhul kui segu kohta kasutatakse CLP-määruse<br />
klassifikatsiooni enne 1. juunit 2015) on esitatud märkega „ka”, sest nende lisamine 2010 II<br />
tekstile on nõutav. 112<br />
112 Kui (erandjuhul) otsustatakse segu kohta kasutada CLP-määruse märgistust, võttes samas arvesse artikli 2<br />
lõikes 7 sätestatud võimalust säilitada ohutuskaartide 2006. aasta vorming, tuleb sellist ohutuskaarti igal juhul<br />
ajakohastada, et lisaks DSD/DPD klassifikatsioonile ja märgistusele lisada punkti 2 (praeguse 2. JAO ekvivalent)<br />
täiendavalt CLP-määruse klassifikatsioon ning punkti 15 (15. JAGU) CLP-määruse märgistusandmed. See<br />
võimaldab täita 2006. aasta 2. jaotise nõuet, et „Pakendi märgistusele kantav teave esitatakse punktis 15.”<br />
104
0<br />
Ained<br />
(üldreegel)<br />
Ained, mida<br />
turustatakse (on<br />
müügis) alates<br />
1.12.2010<br />
Segud<br />
(üldreegel)<br />
Segud, mida on<br />
turustatud enne 1.12.10<br />
1/12/2010 1/12/2012 1/06/2015 1/06/2017<br />
Märgistus: DSD<br />
Märgistus: CLP<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2006<br />
SDS: 2010 I<br />
SDS: 2010 II<br />
või<br />
[CLP + DSD klassifikatsioonid punktis 2‐1]<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2006, koos CLP‐ ja DSDklassifikatsiooniga,<br />
või<br />
2010 I [CLP + DSD<br />
klassifikatsioonid punktis 2‐1]<br />
Märgistus: DPD<br />
SDS: 2006 või 2010 I*<br />
või<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2006 või 2010 II<br />
mõlemad koos (koostisainete)<br />
DPD‐ ja DSD‐klassifikatsioonidega<br />
(2010 II korral vastavalt punktides<br />
2.1 ja 3.2)<br />
Märgistus: DSD<br />
SDS: 2006<br />
või<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2010 I [CLP + DSD<br />
klassifikatsioonid punktis<br />
2‐1]<br />
Märgistus: DPD<br />
SDS: 2006 või 2010 I*<br />
või<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2006 või 2010 II<br />
mõlemad koos (koostisainete) DPD‐ ja DSDklassifikatsioonidega<br />
(2010 II korral vastavalt punktides 2.1 ja<br />
3.2)<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2010 I<br />
[CLP + DSD klassifikatsioonid punktis<br />
2‐1]<br />
Märgistus: DPD<br />
SDS: 2010 I*<br />
või<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2010 II koos DPD‐klassifikatsiooniga punktis 2.1 ja<br />
DSD‐klassifikatsiooniga punktis 3.2 (koostisained)<br />
Märgistus: DPD<br />
SDS: 2010 I*<br />
või<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2010 II koos DPDklassifikatsiooniga<br />
punktis 2.1 ja<br />
DSD‐klassifikatsiooniga punktis 3.2<br />
(koostisained)<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2010 II<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2010 II<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2010 II<br />
Segud, mida<br />
turustatakse (on<br />
müügis) alates 1.6.2015<br />
* Võimalus: CLP-määruse klassifikatsiooni andmed 16. JAOS<br />
Märgistus: DPD<br />
SDS: 2010 I*<br />
või<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2010 II<br />
Märgistus: CLP<br />
SDS: 2010 II<br />
105
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.0 – September 2011<br />
2. LISA. Ohutuskaardi jagude ja punktide kokkupuutestsenaariumi punktidele<br />
vastavuse kontroll<br />
Seoses ohutuskaartidega, millele nõutakse kokkupuutestsenaariumi lisamist, on tabelis 2<br />
esitatud kokkupuutestsenaariumi erinevad punktid ning vastavad ohutuskaardi jaod/punktid,<br />
mille vastavust kokkupuutestsenaariumile tuleb kontrollida: 113<br />
Tabel 2. Kokkupuutestsenaariumi ja ohutuskaardi jagude vastavuse kontroll<br />
Kokkupuutestsenaariumi punkt 114<br />
Ohutuskaardi<br />
jagu/punkt<br />
Pealkiri<br />
1.2<br />
Kokkupuutestsenaariumi vaba lühipealkiri 1.2<br />
Üldise kokkupuutestsenaariumi vaba lühipealkiri 1.2<br />
Kasutusala näitajal põhinev süstemaatiline pealkiri 1.2<br />
Ained ning valmististe/segude koostisained 1.2<br />
Toodete kasutuskestus 1.2<br />
Allkasutus, millega kaasneb tootesse lisamine<br />
Töötajate ja tarbijate ainetekasutus<br />
PNEC- ja DNEL-väärtused 8<br />
PBT-/vPvB-teave 12<br />
Kasutustingimused ja riskijuhtimismeetmed 7 + 8<br />
Töötajate kokkupuute ohjamine 8.1<br />
Protsessi (allika) tasandi tehnilised tingimused ja meetmed heite 7 + 8<br />
ennetamiseks<br />
Tehnilised tingimused ja meetmed, et ohjata aine hajumist<br />
7 + 8<br />
tekkekohast töötaja suunas<br />
Tehniline kontroll: 7+ 8<br />
Organisatsioonilised meetmed heite, hajumise ja kokkupuute (5, 6), 7, 8<br />
ennetamiseks/piiramiseks<br />
Isikukaitse, hügieeni ja tervisekontrolli tingimused ja meetmed (5, 6), 7, 8<br />
Tarbijate kokkupuute ohjamine 8 115<br />
Keskkonnaga kokkupuute ohjamine 8<br />
Töötaja:<br />
Toote omadused 7 + 8 + 9<br />
113 NB! Ehkki kokkupuutestsenaarium sisaldab põhimõtteliselt üksnes kasutustingimusi ja riskijuhtimismeetmeid,<br />
ei hõlma tabel üksnes kokkupuutestsenaariumi kasutustingimuste ja riskijuhtimismeetmete vastavust nendega<br />
seotud teavet sisaldavate ohutuskaardi punktidega, vaid ka ohutuskaardi ja kokkupuutestsenaariumi üldist<br />
vastavust. Näiteks ohutuskaardi 9. jaos võidakse aine füüsikalise omaduseks märkida pulbrilise vormi;<br />
ohutuskaardi 9. jaos kasutustingimuste ja riskijuhtimismeetmete kohta teavet ei ole, kuid koostaja võiks sel juhul<br />
kontrollida asjaomaste kasutustingimuste ja kokkupuutestsenaariumidega seotud teabe olemasolu<br />
kokkupuutestsenaariumis. Vastupidisel juhul, kus kokkupuutestsenaariumis on esitatud pulbrilise materjali<br />
kasutustingimused ja riskijuhtimismeetmed, võiks koostaja kontrollida selle vormi olemasolu ohutuskaardi 9. jaos.<br />
Sarnased põhimõtted kehtivad nt kokkupuutestsenaariumi ja ohutuskaardi 12. jaos sisalduva teabe võrdlemise<br />
kohta.<br />
114 Kokkupuutestsenaariumide vormistus<strong>juhend</strong> on ECHA veebilehel aadressil:<br />
http://guidance.echa.europa.eu/guidance_et.htm (teabele esitatavate nõuete ja kemikaaliohutuse hindamise<br />
<strong>juhend</strong>is – konkreetne dokument:<br />
http://guidance.echa.europa.eu/docs/guidance_document/information_requirements_ESformat_et.pdf )<br />
115 NB! Tarbijate kokkupuute kohta ohutuskaardi 8. jaos teabe esitamine ei ole õiguslikult nõutav.<br />
106
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.0 – September 2011<br />
Kasutatavad kogused 7 + 8<br />
Kasutamise sagedus ja kestus 7 + 8<br />
Keskkonnategurid, mida riskijuhtimismeetmed ei mõjuta<br />
Vastuvõtva pinnavee voolukiirus:<br />
Muud keskkonnakokkupuudet mõjutavad käitlemistingimused 7<br />
Protsessi (allika) tasandi tehnilised tingimused ja meetmed heite<br />
7<br />
ennetamiseks<br />
Kohapealsed tehnilised tingimused ja meetmed heidete (õhku<br />
7 + 8<br />
või pinnasesse) sattumise vähendamiseks või piiramiseks<br />
Organisatsioonilised meetmed heidete<br />
6 + 7 + 8<br />
ennetamiseks/piiramiseks tegevuskohal<br />
Heitveepuhastiga seotud tingimused ja meetmed 8 + 13<br />
Välise jäätmekäitlusega seotud tingimused ja meetmed 13<br />
Välise jäätmete taaskasutusega seotud tingimused ja meetmed 13<br />
Tarbija: 116<br />
Toote omadused 7 + 8 + 9<br />
Kasutatavad kogused 7 + 8<br />
Kasutamise sagedus ja kestus 7 + 8<br />
Keskkonnategurid, mida riskijuhtimismeetmed ei mõjuta 8 + 12<br />
Vastuvõtva pinnavee voolukiirus: 8 + 12<br />
Muud keskkonnakokkupuudet mõjutavad käitlemistingimused 8 + 12<br />
Olmeveepuhastusjaamaga seotud tingimused ja meetmed 8 + 12<br />
Välise jäätmekäitlusega seotud tingimused ja meetmed 13<br />
Välise jäätmete taaskasutusega seotud tingimused ja meetmed 13<br />
Kokkupuutehinnang ja selle allikas<br />
Kokkupuuteviisid ja keskkonnaosad<br />
Inimeste kokkupuute prognoos (suukaudne, nahakaudne,<br />
sissehingamine)<br />
Keskkonnaga kokkupuute prognoos (pinnas/vesi, õhk). 12<br />
Viide kokkupuute hindamise vahendile<br />
Juhised allkasutajale hindamiseks, kas ta töötab<br />
kokkupuutestsenaariumiga seatud piires<br />
Toodetes sisalduvate ainete kasutuskestus<br />
116 NB! Tarbijate kokkupuute kohta ohutuskaardi 8. jaos teabe esitamine ei ole õiguslikult nõutav.<br />
107
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.0 – September 2011<br />
3. LISA. Erisegude ohutuskaardid<br />
Sissejuhatus. Mis on erisegud?<br />
Erisegud 117 on segud, mille ühiseks jooneks on koostisainete omaduste muutumine segu<br />
keemilisse maatriksisse lisamisel (polümeer-, keraamika- või metallmaatriks). Eelkõige<br />
võivad tahkesse maatriksisse lisamisel muutuda koostisainetega kokkupuute võimalus ning<br />
nende ökotoksilised/toksilised omadused. Näited erisegudest on sulamid ja kummiühendid.<br />
Märkus. Erisegudest on enim kogemusi sulamitega, mistõttu käesolevas liites viidatakse<br />
peamiselt „sulamite kui erisegude” ohutuskaartide <strong>koostamise</strong>le. Esialgsed tõendid osutavad<br />
siiski, et sarnaseid põhjendusi saab kasutada ka muude erisegude puhul. Siiski on rangelt<br />
soovitatav – ning väljaspool käesoleva üksnes metallisektori kogemustel põhineva liite<br />
võimalusi ja eesmärke – eelnevalt kontrollida toimimisviisi sobivust muude erisegude puhul.<br />
Maatriksisse lisamise tulemuseks on, et üksnes metalli- või anorgaanilise iooni olemasolu<br />
erisegus ei pruugi konkreetsele erisegule anda metalli-/anorgaanilise iooni bioloogilisi<br />
omadusi; metallide ja mineraalide toksilisuse määravad eelkõige 1) iooni olemasolu<br />
organismis toimeetapil ja 2) võimalus, et erisegu osakeste toksilised omadused on<br />
mitmesugused.<br />
Olemasolu andmed saab tuletada in vivo allikatest (toksikokineetika või toksikoloogiakatsed,<br />
millest saadakse kokkupuute ja toime andmeid) või in vitro meetoditega. In vitro mõõdetakse<br />
metalli- või mineraaliioonide vabanemist matkitavas kehavedelikus (nt maomahl,<br />
soolevedelik, tehishigi, kopsu loputus-/alveolaarvedelik jt organismis omastatavuse katsed)<br />
või vees (muundumise/lahustumise protokoll), millest saadakse andmed nende olemasolu<br />
kohta. Sel viisil saab vaadelda ioonide vabanemist üksikutest koostisainetest võrreldes<br />
maatriksi koostisainetega (nt sulami koostismetallidest võrreldes sulamis sisalduvate<br />
metallidega).<br />
Kokkupuutestsenaariumides tuleks kasutada kasutustingimuste ja riskijuhtimismeetmete<br />
kohandamiseks usaldusväärseid andmeid, mis näitavad toksilisuse väljendumise erinevusi,<br />
kasutades nt kriitilise koostisaine käsitlust (lisateave: vt ECHA <strong>juhend</strong> allkasutajatele<br />
http://guidance.echa.europa.eu/docs/guidance_document/du_et.htm?time=1260778014http:/<br />
/www.reach-metals.eu/); heitehinnangud ja arvesse võtmine kokkupuutestsenaariumides<br />
dokumenteeritakse kemikaaliohutuse aruandes.<br />
Mis ohutuskaardi jagusid mõjutab eriseguna käsitamine?<br />
Maatriksisse lisamist ja selle mõju koostisainete olemasolule võib praegu käsitleda<br />
ohutuskaardi 8. jaos „Kokkupuute ohjamine/isikukaitse”. Ettenähtud riskijuhtimismeetmeid<br />
saab kohandada, kui aine eraldumise, olemasolu ja/või toksilisuse väljendumise erinevuse<br />
kohta on olemas usaldusväärsed andmed ja teave. Usaldusväärsete andmete puudumisel<br />
loetakse erisegu lihtseguks ning kohaldatakse segude nõudeid.<br />
Vahemärkus. Jätkub biosaadavuse aspektide lisamise võimalikkuse hindamine sulami<br />
eriseguna klassifitseerimisel. Sellel võib olla teatav mõju 2. jaos „Ohu tuvastamine” esitatud<br />
teabele.<br />
Ettenähtud kokkupuute ohjamise/isikukaitse meetmete täpsustamine vastavalt erisegude<br />
andmetele:<br />
o Erisegu tootmisel võidakse üldjuhul kasutada mitut koostisainet. Erisegu tootjal, kes<br />
peab koostama erisegu jaoks ohutuskaardi, võib koguneda suur hulk teavet, millest<br />
tal on keeruline tuvastada ja välja sõeluda ohutuskaardile vajalikku olulist ja<br />
asjakohast teavet, sest omadused, kokkupuutestsenaariumid jne on erinevad.<br />
117 “Erisegude” kui selliste määratlus nt REACH-määruse artiklis 3 puudub. Koostiste liigid, millele see mõiste<br />
peaks REACH-määruses viitama, saab aga tuletada REACH-määruse preambuli 31. põhjendusest (nagu seda<br />
on muudetud – algselt viidati „erivalmististele”) ning kemikaaliohutuse hindamist käsitlevast I lisast (punkt 0.11).<br />
108
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.0 – September 2011<br />
o Esimese sammuna on soovitatav, et sulami ohutuskaardi <strong>koostamise</strong> eest vastutav<br />
tootja koguks kogu teabe segu koostisainete ja segu kui terviku kohta<br />
arvutustabelisse või sarnasesse vormi (vt käesoleva dokumendi 4. peatükis punkti<br />
8.1 DNEL- ja PNEC-väärtuste käsitluse juures esitatud aine näidistabel) ning sõeluks<br />
seejärel välja vastavates ohutuskaardi osades nõutava teabe.<br />
Olenevalt kogutud teabest ja selle kvaliteedist/usaldusväärsusest peab segu tootja<br />
otsustama, kas tal on piisavalt teadmisi oma segu eriseguna käsitamiseks (ja võimalikeks<br />
täpsustusteks riskijuhtimismeetmetes). See tuleb dokumenteerida, et ohutuskaardi kasutaja<br />
mõistaks kõiki detaile, mis põhinevad olemasolu andmete kasutamisel.<br />
109
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.0 – September 2011<br />
Näide: olemasolu andmeid saab kasutada riskijuhtimismeetmete ja kasutustingimuste<br />
täpsustamiseks.<br />
Kokkupuude sulamite pulbrite ja massiividega<br />
Jämedamate (mittesissehingatavate) pulbrite ja massiivide (>20 µm) käitlemisel on<br />
sissehingamine vähem oluline. Inimterviseohu seisukohast on olulisemad suukaudne ja<br />
nahakaudne kokkupuude. Neist kokkupuuteviisidest tulenev toksilisus oleneb ioonide<br />
olemasolust sihtkohtades. Olemasolu võib hinnata in vitro, mõõtes ioonide sulamist<br />
eraldumist maomahlas ja higis ning võrreldes seda koostisainetest eraldumisega. Sulamite<br />
kohta tehtavate aine olemasolukatsete tulemusi saab kasutada tegeliku sulamiga<br />
kokkupuute kohta kehtivate kaalutluste täpsustamiseks võrrelduna kokkupuutega sulami<br />
koostismetallidega. Kui maatriksisse lisamine vähendab kokkupuudet, võib rakendada<br />
leebemaid riskivähendusmeetmeid.<br />
110
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.0 – September 2011<br />
4. LISA. Taaskasutusse võetud ainete ja segude ohutuskaartide <strong>koostamise</strong><br />
eriküsimused 118<br />
Käesoleva lisa põhjendus<br />
REACH-määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatakse: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis<br />
2006/12/EÜ 119 määratletud jäätmeid ei loeta aineks, segudeks või tooteks käesoleva<br />
määruse artikli 3 tähenduses.” Seetõttu ei laiene ainete, segude ja toodete kohta käivad<br />
REACH-määruse nõuded jäätmetele. 120<br />
Kui aga aine või segu võetakse jäätmetest taaskasutusse ja materjalid lakkavad olemast<br />
jäätmed, kehtivad nende suhtes REACH-määruse nõuded põhimõtteliselt samal viisil kui mis<br />
tahes muude materjalide korral mitme tingimuslikult sätestatud erandiga. Nimetatud<br />
üleminekutele ja erandite andmise tingimustele kohaldatavaid õigusakte käsitletakse<br />
täpsemalt jäätmete ja taaskasutusse võetud ainete <strong>juhend</strong>is. Eelkõige sisaldab jäätmete ja<br />
taaskasutusse võetud ainete <strong>juhend</strong> otsustamisahelat, mis võimaldab kontrollida, kas<br />
taaskasutusse võetud ainele on REACH-määruse kohane ohutuskaart nõutav. Need<br />
kriteeriumid ning nende korral nõutav ohutuskaardi sisu on enamjaolt sama, mis kõikidel<br />
muudel ainetel või segudel (nagu on täpsemalt kirjeldatud käesoleva <strong>juhend</strong>i teistes<br />
osades), kui on kindlaks tehtud, et taaskasutusse võetud aine või segu on lakanud olemast<br />
jäätmed.<br />
Kui taaskasutamise protsessis luuakse uus aine, siis kuulub see REACH-määruse<br />
tavasätete kohaselt registreerimisele.<br />
Kui on kindlaks tehtud, et aine või segu on tõepoolest lakanud olemast jäätmed, lubab<br />
REACH-määruse artikli 2 lõike 7 punkt d teatavaid erandeid, mis on järgmised:<br />
„2.7. II, V ja VI jaotisest arvatakse välja järgmised ained:<br />
[…]<br />
d) II jaotise kohaselt registreeritud ained, mis esinevad kas ainena, segude või toodete<br />
koostisainena ning mis on ühenduses taaskasutusse võetud, kui:<br />
i) taaskasutamisprotsessi tulemusena saadud aine on sama mis II jaotise kohaselt<br />
registreeritud aine ja<br />
ii) II jaotise kohaselt registreeritud aineid käsitlev teave, mida nõutakse vastavalt<br />
artiklitele 31 või 32, on taaskasutava ettevõtte käsutuses."<br />
Selle tulemusena võib taaskasutusse võttev ettevõtja koostada ohutuskaardi, millel ei ole<br />
registreerimisnumbrit esitatud. Ta võib soovida selgitada, miks see ohutuskaardil nii on. 121<br />
Sarnaselt võidakse artikli 2 lõike 7 punkti d kohane erand teha eelkõige REACH-määruse<br />
artikli 14 lõikest 4 (mis on ühtlasi II jaotise osa) tulenevast nõudest hinnata kemikaaliohutust,<br />
koostada kemikaaliohutuse aruanne ja teatavate ainete korral ka kokkupuutestsenaarium.<br />
II jaotis käsitleb ainete registreerimist, V jaotis nõudeid allkasutajatele ning VI jaotis<br />
hindamist. Tuleb märkida, et nimetatud erandid ei hõlma IV jaotist (teavitamine tarneahelas),<br />
mis sisaldab artikli 31 nõudeid (ning artikli 32 nõudeid) seoses vajadusel ohutuskaartide<br />
118<br />
Seda lisa tuleks lugeda koos jäätmete ja taaskasutusse võetud ainete <strong>juhend</strong>iga<br />
(http://guidance.echa.europa.eu/guidance_et.htm )<br />
119 Kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis<br />
käsitleb jäätmeid ja tunnistab kehtetuks teatavad direktiivid (jäätmete raamdirektiiv).<br />
120 Seda erandit selgitatakse täpsemalt registreerimis<strong>juhend</strong>is,<br />
http://guidance.echa.europa.eu/docs/guidance_document/registration_et.htm (punkt 1.6.3.4).<br />
121 Vt tekst ja näited käesoleva <strong>juhend</strong>i 4. peatüki punkti 1.1 käsitluses.<br />
111
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.0 – September 2011<br />
esitamisega taaskasutusse võetud ainete ja segude kohta, mis on lakanud olemast jäätmed<br />
(ning artikli 32 nõudeid).<br />
Samas, ehkki määratluse kohaselt peaks erandite kohaldamiseks olema taaskasutusse<br />
võtvale isikule kättesaadav artikliga 31 või 32 nõutav teave aine või segu kohta, tekivad<br />
teatud eriküsimused (nt lisandiprofiili muudatused või taaskasutusse võetud ja algselt<br />
registreeritud aine võrdlusega seotud muud aspektid), mis võivad mõjutada taaskasutusse<br />
võetud aine kohta koostatava ohutuskaardi sisu. Samuti tekib küsimusi seoses<br />
kokkupuutestsenaariume käsitleva teabe tarneahelas alla liikumise katkevusega, mille<br />
põhjustab aine või segu oleku ajutine muutumine jäätmeteks ja jäätmeteks olemise<br />
lakkamine. Neid küsimusi käsitletakse allpool täpsemalt, kuna need mõjutavad<br />
ohutuskaartide sisu.<br />
Taaskasutusse võetud ainete ja segude koostis<br />
Taaskasutusse võetud materjalide korral, mis koosnevad peamiselt ainetest, mida<br />
taaskasutusse võtmisel ei ole keemiliselt muundatud, on need koostisained eraldi või osana<br />
segudest üldjuhul tuntud ja registreeritud.<br />
Ent algse tootmise käigus võib põhiaine(te)ga olla kombineeritud mitmesuguseid muid aineid<br />
(näiteks stabiliseerivaid lisaaineid). Enamik aineid (või lisaaineid) on endiselt tootmises ning<br />
seetõttu REACH-määruse kohaselt registreeritud. Osa aga on vabatahtliku või<br />
reguleerimistegevuse tulemusena tootmisest eemaldatud, samas kui jäätmematerjalides<br />
võib neid esineda veel aastaid.<br />
Mõnes sektoris, kus toimub taaskasutusse võtmine, on juurdepääs toodetavate ja tarnitavate<br />
ainete/segude vajalikule teabele juba piisavalt lihtne, et võimaldada REACH-määruse II lisa<br />
artikli 31 kohase ohutuskaardi koostamist. Teistes võib olla tarvis samasust ja muid küsimusi<br />
täiendavalt uurida.<br />
Taaskasutusse võetud ainetele olemasoleva ohutuskaarditeabe kohaldatavuse<br />
hindamine ja taaskasutusse võetud ainete samasus<br />
ISEGI KUI TAASKASUTUSETTEVÕTJA KOOSTAB TAASKASUTUSSE VÕETUD<br />
AINETE KOHTA OLEMASOLEVATE OHUTUSKAARTIDE ALUSEL OMA<br />
OHUTUSKAARDI, PEAB TA KONTROLLIMA, ET KOGU TEAVE, MIDA TA SELLE<br />
KOOSTAMISEKS KASUTAB, OLEKS SEOTUD SAMADE AINETEGA, MIDA SISALDAB<br />
TAASKASUTUSSE VÕETUD MATERJAL.<br />
Samasust taaskasutusse võetud ainete kontekstis on käsitletud ECHA jäätmete ja<br />
taaskasutusse võetud ainete <strong>juhend</strong>is. Eelkõige on selles märgitud, et „ainete samasuse<br />
otsus peab põhinema põhikoostisosade andmetel. Teave lisandite kohta ei muuda üldjuhul<br />
samasuse otsust” 122 .<br />
122 Lisandite teavet tuleb arvestada muu hulgas aine klassifitseerimisel ja märgistamisel ning ohutuskaartide<br />
<strong>koostamise</strong>l.<br />
112
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.0 – September 2011<br />
<strong>Ohutuskaartide</strong> koostamine üldiste andmete põhjal<br />
Kui ohutuskaardi <strong>koostamise</strong>ks kasutatakse sisendmaterjali üldisi andmeid, peaks olema<br />
kindel viis andmete usaldusväärsuse kindlakstegemiseks. See viis võib hõlmata näiteks<br />
järgmist:<br />
<br />
Taaskasutusse võetava aine allikaks oleva jäätmematerjali kohta teada olevate<br />
andmete hindamine. See hõlmab teavet jäätmete koostise ning materjali teadaoleva<br />
ajaloo kohta, sealhulgas vajadusel:<br />
– eelnenud kasutus;<br />
– käitlemine ja ladustamine kasutus-, jäätme- ja veoetapil;<br />
– toimunud töötlemine (nt ümbertöötlemise käigus).<br />
Teadaoleva koostise, sealhulgas algmaterjali(de) ja tõenäoliste algse kasutusega<br />
seotud lisaainete (nt sulandusained, pinnakatted, värvained, stabilisaatorid)<br />
hindamine ja vajadusel registreerimine. Jäätmetes sisalduvate ainete ja segude ja<br />
nende suhteliste koguste teave võimaldab koguda andmeid asjaomaste materjalide<br />
ohutuskaartidelt ning kasutada neid taaskasutusse võetud materjali ohutuskaardi<br />
<strong>koostamise</strong>ks. Näiteks piirangutega ainete, DPD-direktiivi järgi ohtlikuks<br />
klassifitseerimise kriteeriumidele vastavate ainete, CLP-määruse järgi ohtlikuks<br />
klassifitseerimise kriteeriumidele vastavate ainete, kemikaaliohutuse aruande<br />
kohustusega ainete, PBT- või vPvB- või kandidaatainete loetelu ainete sisaldus<br />
ringlussevõetud materjalis toob kaasa vajaduse nende sisaldus kindlaks määrata.<br />
<br />
Sissetuleva tooraine ja taaskasutusse võetud aine(te) kirjeldamine, et teha kindlaks<br />
iga asjaomase aine keskmine sisaldus ning tõenäoline vahemik (maksimum ja<br />
miinimum) igas segus. Alternatiivina võib kindlaks määrata taaskasutuse võetud<br />
segu kui terviku ohuprofiili. Selle teabe alusel saab hinnata riske ning märkida<br />
ohutuskaardile heakskiidetud kasutusalade riskijuhtimismeetmed.<br />
Aine klassifikatsiooni mõjutavaid klassifitseeritud lisandeid sisaldavatel taaskasutusse<br />
võetud ainetel (nagu ka muudel ainetel) peavad need lisandid olema märgitud.<br />
NB! Lisandite sisaldus iseenesest ei too kaasa REACH-määruse artikli 31 lõike 1 kohast<br />
ohutuskaardi esitamise kohustust. See kohustus saab tekkida üksnes artikli 31 lõike 3<br />
nõuetest.<br />
Artikli 2 lõike 7 punkti d kohase erandi muud mõjud ohutuskaardile<br />
Taaskasutamisega tegelev ettevõte, kellel on olemas nõutav teave sama aine kohta ning<br />
kes seetõttu saab tugineda REACH-määruse artikli 2 lõike 7 punkti d vabastustele (isegi kui<br />
sama aine registreering ei hõlma taaskasutusse võetud aine kasutusala), ei pea:<br />
<br />
<br />
<br />
koostama taaskasutusse võetud ainete kasutusala kokkupuutestsenaariumi;<br />
taaskasutusse võetud ainet registreerima;<br />
taaskasutusse võetud aine kasutusalast teatama.<br />
Samas peab ta arvesse võtma saadaolevat teavet ning vajadusel esitama teabe asjakohaste<br />
riskijuhtimismeetmete kohta ohutuskaardil.<br />
Ohutuskaart tuleb koostada vastavalt REACH-määruse artikli 31 ja II lisa tekstis sätestatule.<br />
Vajadusel tuleb arvesse võtta käesoleva dokumendi põhiosas esitatud asjaomaseid juhiseid<br />
ja käesolevas liites või jäätmete ja taaskasutusse võetud ainete <strong>juhend</strong>is esitatud<br />
lisajuhiseid.<br />
Konkreetseid materjalide taaskasutussevõtu sektoreid esindavad kutseühingud võivad oma<br />
liikmetele tuua näiteid käesoleva <strong>juhend</strong>i kasutamisest. Nad võivad soovida koostada<br />
täiendavaid juhiseid oma materjalivooga seotud spetsiifiliste küsimuste kohta.<br />
113
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.0 – September 2011<br />
5. LISA. Sõnastik / kasutatud lühendid<br />
LÜHENDID<br />
ATE<br />
ADR<br />
ADN<br />
CEN<br />
C&L<br />
CLP<br />
CAS#<br />
KOM<br />
CMR<br />
CSA<br />
CSR<br />
DNEL<br />
DPD<br />
DSD<br />
DU<br />
DUCC<br />
EMP<br />
ECB<br />
ECHA<br />
EÜ<br />
number<br />
EINECS<br />
ELINCS<br />
EN<br />
EP<br />
EQS<br />
ES<br />
ext-SDS<br />
EL<br />
Euphrac<br />
EWC<br />
GES<br />
GHS<br />
HH<br />
IATA<br />
ICAO-TI<br />
IMDG<br />
IMSBC<br />
IT<br />
IUCLID<br />
IUPAC<br />
JRC<br />
Kow<br />
LC50<br />
LD50<br />
LE<br />
Akuutse toksilisuse hinnang<br />
Ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe<br />
Rahvusvahelise ohtlike kaupade siseveeteedel vedamise Euroopa kokkulepe<br />
Euroopa Standardikomitee<br />
Klassifitseerimine ja märgistamine<br />
Klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus (CLP-määrus);<br />
määrus (EÜ) nr 1272/2008<br />
Chemical Abstract Service’i number (CAS-number)<br />
Euroopa Komisjon<br />
Kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline aine<br />
Kemikaaliohutuse hindamine<br />
Kemikaaliohutuse aruanne<br />
Tuletatud mittetoimiv tase<br />
Ohtlike valmististe direktiiv, 1999/45/EÜ<br />
Ohtlike ainete direktiiv, 67/548/EMÜ<br />
Allkasutaja<br />
Kemikaalide allkasutajate koordineerimisrühm<br />
Euroopa Majanduspiirkond (EL + Island, Liechtenstein ja Norra)<br />
Euroopa Kemikaalide Büroo<br />
Euroopa Kemikaaliamet<br />
EINECS- ja ELINCS-number (vt ka EINECS ja ELINCS)<br />
Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu<br />
Euroopa uute keemiliste ainete loetelu<br />
Euroopa standard<br />
Euroopa Parlament<br />
Keskkonnakvaliteedi standard<br />
Kokkupuutestsenaarium<br />
Laiendatud ohutuskaart (ohutuskaart, millele on lisatud<br />
kokkupuutestsenaarium)<br />
Euroopa Liit<br />
Euroopa ohulausete kataloog<br />
Euroopa jäätmekataloog (asendatud – vt LoW)<br />
Üldine kokkupuutestsenaarium<br />
Üldine ühtlustatud süsteem<br />
Inimtervis<br />
Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon<br />
Ohtlike kaupade turvalise õhuveo tehnilised juhised<br />
Rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveoeeskiri<br />
Rahvusvaheline tahke mahtlasti koodeks<br />
Infotehnoloogia<br />
Rahvusvaheline unifitseeritud kemikaaliteabe andmebaas<br />
Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit<br />
Teadusuuringute Ühiskeskus<br />
Oktanooli-vee jaotustegur<br />
50% katsepopulatsiooni surmav kontsentratsioon<br />
50% katsepopulatsiooni surmav doos (mediaanne surmav doos)<br />
Juriidiline isik<br />
114
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.0 – September 2011<br />
LoW Jäätmenimistu (vt http://ec.europa.eu/environment/waste/framework/list.htm )<br />
LR Juhtregistreerija<br />
T/I Tootja/importija<br />
LR Liikmesriigid<br />
MSDS Materjali ohutuskaart<br />
OC Käitlemistingimused<br />
OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon<br />
OECD-<br />
WPMNM OECD tehisnanomaterjalide töörühm<br />
OEL Ohtlike ainete piirnorm töökeskkonnas<br />
OH Töötervishoid<br />
OR Ainuesindaja<br />
OSHA Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur<br />
PBT Püsiv, bioakumuleeruv, toksiline aine<br />
PEC Arvutuslik toimiv sisaldus<br />
PNEC Arvutuslik mittetoimiv sisaldus<br />
PPE Isikukaitsevahendid<br />
(Q)SAR Struktuuri-aktiivsuse kvalitatiivne seos<br />
REACH Kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määrus,<br />
(EÜ) nr 1907/2006<br />
RID Rahvusvaheline ohtlike kaupade raudteevedude kord<br />
RRP REACH-määruse rakendusprojekt<br />
RJM Riskijuhtimismeede<br />
TA Tarneahel<br />
SCBA Kompaktne hingamisaparaat<br />
SDS Ohutuskaart<br />
SIEF Aineteabe vahetuse foorum<br />
VKE Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted<br />
STOT Mürgisus sihtelundi suhtes<br />
(STOT)<br />
RE Korduv kokkupuude<br />
(STOT) SE Ühekordne kokkupuude<br />
SVHC Väga ohtlikud ained<br />
UIC Union des Industries Chimiques (keemiatööstusettevõtete liit)<br />
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon<br />
VCI Verband der Chemischen Industrie (keemiatööstusettevõtete liit)<br />
vPvB Väga püsiv ja väga bioakumuleeruv<br />
115
<strong>Ohutuskaartide</strong> <strong>koostamise</strong> <strong>juhend</strong> Versioon 1.0 – September 2011<br />
116
Change language