Ohutuskaartide koostamise juhend - Terviseamet

Ohutuskaartide koostamise juhend Versioon 1.1 – Detsember 2011
3 OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE KÜSIMUSED
3.1 Ohutuskaardi mõiste
Ohutuskaart on dokument, mille eesmärki ja rolli üldises ühtlustatud süsteemis võib
kirjeldada järgmiselt (ÜRO GHSi 3. väljaande 16 peatüki 1.5 tekst):
Ohutuskaart peaks andma igakülgse ülevaate aine või segu kasutamisest töökeskkonna
kemikaalikontrolli reguleerivates raamistikes. Nii tööandjad [kui ka töötajad 17 ] kasutavad
ohutuskaarti ohtude, sealhulgas keskkonnaohtude teabe allikana ning ettevaatusmeetmete
soovituste saamiseks. Ohutuskaart on tootekeskne ega suuda tavaliselt (kui lisatud ei ole
asjaomaseid kokkupuutestsenaariume) pakkuda täpset teavet konkreetsest töökeskkonnast,
kus toodet lõpuks kasutakse, ehkki spetsialiseeritud kasutusotstarbega toote ohutuskaardi
teave võib olla mõnevõrra töötajakesksem. Seepärast võimaldab teave tööandjal a) välja
töötada konkreetset töökeskkonda hõlmava töötaja kaitsemeetmete aktiivprogrammi,
sealhulgas väljaõppe, ning b) võtta arvesse kõiki keskkonna kaitsmiseks vajalikke meetmeid.
Peale selle on ohutuskaart oluliseks teabeallikaks GHSi teistele sihtrühmadele. Nii võivad
teatavat osa teabest kasutada ohtlike kaupade transportijad, päästetöötajad (sealhulgas
mürgistuskeskused), pestitsiidide kasutajad kutsetegevuses ning tarbijad. Samas saavad
need rühmad lisateavet mitmesugustest muudest allikatest, näiteks ÜRO ohtlike kaupade
veo soovituste näidiseeskirjadest ja pakendi infolehtedest, ning see praktika jätkub.
Seepärast ei ole ühtlustatud märgistamissüsteemi kasutuselevõtt ette nähtud muutma
ohutuskaardi põhiotstarvet, milleks on kasutamine töökohtadel.
Ohutuskaardi kohustuslik vorm ja sisu EL liikmesriikides, kus REACH-määrus on vahetult
kohaldatav (ja teistes REACH-määruse vastu võtnud riikides), on kindlaks määratud
REACH-määruse II lisaga. II lisa 1. detsembrist 2010 ja 1. juunist 2015 kehtivate versioonide
täistekstid on käesoleva dokumendi 4. peatükis. Üleminekuperioodide ja eelnimetatud II lisa
eri versioonide seoste lisateave on juhendi 1. lisa.
Teave tuleb ohutuskaardil esitada selgel ja kokkuvõtlikul viisil.
3.2 Vastutus ohutuskaardi sisu eest
Tarneahelas kohaldatakse ohutuskaardi esitamisega seotud REACH-määruse nõudeid
tarneahela kõikidel etappidel. Esmane ohutuskaardi koostamise eest vastutaja on tootja,
importija või ainuesindaja, kes peab mõistlikkuse piires eeldama aine või segu võimalikke
kasutusalasid. Tarneahelas allpool tegutsejad peavad samuti esitama ohutuskaardi,
kasutades, kontrollides ja täiendades tarnijatelt saadud teavet klientide konkreetsetest
vajadustest lähtuvalt. Ohutuskaardi kohustusega aine või segu ohutuskaardi sisu eest
vastutab igal juhul selle tarnija, isegi kui ta ei ole ohutuskaarti ise koostanud. Sellistel
juhtudel on tarnijatelt saadud teave neile oma ohutuskaartide koostamisel selgelt kasulik ja
oluline allikas. Samas teabe eest, mida nende esitatavad ohutuskaardid sisaldavad,
vastutavad nad siiski ise (see kehtib ka algsest koostamiskeelest erinevates keeltes
ohutuskaartide levitamisel).
16 http://www.unece.org/trans/danger/publi/ghs/ghs_rev03/English/01e_part1.pdf ; Global Harmonized system of
Classification and Labelling of Chemicals (GHS). Third Edition, 2009. United Nations.
17 NB! Euroopa Liidu reguleerivas raamistikus on ohutuskaart suunatud selgelt tööandjale, kes vastavalt direktiivi
98/24/EÜ artikli 8 lõike 1 neljandale taandele peab selle alusel edastama töötajale teavet ja juhiseid. Töötajad
seevastu EI OLE dokumendi esmane sihtrühm ja selle töötajale edastamine ei vabasta tööandjat direktiivi
98/24/EÜ kohastest kohustustest.
16