Ohutuskaartide koostamise juhend - Terviseamet

Ohutuskaartide koostamise juhend Versioon 1.1 – Detsember 2011
„4. Kui lõike 3 etappide a–d teostamise tulemusel järeldab registreerija, et aine vastab
määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või kategooriate
kriteeriumidele:
a) ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2.
kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;
b) ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8
(muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;
c) ohuklass 4.1;
d) ohuklass 5.1,
või sellel on püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga
bioakumuleeruvate ainete omadused, … …”
Seega ei kaasne tingimata kõigi kemikaaliohutuse hindamiste ja aruannetega ohutuskaardile
lisatavate kokkupuutestsenaariumide koostamise vajadust. Lisaks tehakse kemikaaliohutuse
hindamine ja koostatakse kemikaaliohutuse aruanne üldjuhul registreerimise ettevalmistuste
raames vastavaks tähtajaks. Seega lisatakse konkreetsete eraldi või segudes sisalduvate
ainete kokkupuutestsenaariumid üldjuhul ohutuskaardile pärast aine registreerimist.
Pärast kokkupuutestsenaariumi valmimist tuleks see lisada ohutuskaardile niipea kui
võimalik ning selle lisamine loetakse ohutuskaardi ajakohastamiseks. Kui
kokkupuutestsenaariumide tulemuseks on uued riskijuhtimismeetmed, tuleb ohutuskaart
ajakohastada ning esitada see vastavalt REACH-määruse artikli 31 lõike 9 punkti a sätetele
varasematele saajatele (vt ka punkt 3.8 eespool).
3.23 Kokkupuutestsenaariumi teabe segu ohutuskaardile
märkimise muud viisid
Eespool punktis 3.22 kirjeldatud juhtudel on REACH-määruse artikli 31 lõikega 7 ette
nähtud, et kokkupuutestsenaariumi peab ohutuskaardi lisasse lisama.
Artikli 31 lõike 7 teises ja kolmandas lõigus aga on täiendavalt märgitud:
„Iga allkasutaja võtab arvesse talle edastatud ohutuskaardil olevaid asjakohaseid
kokkupuutestsenaariume ja kasutab muud seal leiduvat asjakohast teavet oma
kindlaksmääratud kasutusalade jaoks ohutuskaardi koostamisel.
Iga levitaja edastab talle edastatud ohutuskaardil olevad asjakohased
kokkupuutestsenaariumid ja kasutab muud seal leiduvat asjakohast teavet oma
ohutuskaardi koostamisel nende kasutusalade jaoks, mille kohta on ta edastanud teavet
vastavalt artikli 37 lõikele 2.”
Allkasutajatel, kes ei pea (üksnes) konkreetse koostisaine osas omapoolset
kemikaaliohutuse hindamist läbi viima, on seega kokkupuutestsenaariumide teabe
esitamiseks alternatiivsed võimalused. 26
gaase (2.12), 1. ja 2. kategooria oksüdeerivad vedelikud (2.13 1 + 2), 1. ja 2. kategooria oksüdeerivad tahked
ained (2.14 1 + 2), A–F-tüüpi orgaanilised peroksiidid (2.15 A–F, k.a); (b) akuutne toksilisus (3.1), nahasöövitus/-
ärritus (3.2), raske silmakahjustus/-ärritus (3.3), hingamisteede või naha sensibiliseerimine (3.4), mutageensus
sugurakkudele (3.5), kantserogeensus (3.6), [3.7. 3.8 nagu ülal], toksilisus sihtorgani suhtes korduva kokkupuute
tagajärjel (3.9), ohtlik sissehingamisel (3.10); (c) ohtlik vesikeskkonnale (4.1); (d) ohtlik osoonikihile (5.1).
26 Oluline on sõnastuse muutus, kus isikutele, kes peavad hindama nii kemikaaliohutust ja koostama
kemikaaliohutuse aruande kui ka koostama kokkupuutestsenaariumi, artikli 31 lõike 7 esimeses lõigus
sätestatud „lisamise” asemel on teises lõigus allkasutajatele ette nähtud „kasutada” asjakohaseid
kokkupuutestsenaariume.“ Viimane sõnastus on tõlgendatav kui luba „lisada“ saadud
kokkupuutestsenaariumidest pärinev teave muul viisil kui ohutuskaardi lisana (kui ohutuskaardi koostaja seda
soovib).
29