Ohutuskaartide koostamise juhend - Terviseamet

Ohutuskaartide koostamise juhend Versioon 1.1 – Detsember 2011
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud allkasutajate kohustusi,
võib tarnija jätta tootetähisele märkimata registreerimisnumbri selle osa, mis viitab
registreerijale või andmete ühisele esitamisele, kui: a) nimetatud tarnija tagab, et
ta esitab järelevalve eesmärgil tehtud taotluse korral täieliku registreerimisnumbri või
juhul, kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta, edastab taotluse oma
tarnijale vastavalt punktile b; ning
b) nimetatud tarnija esitab järelevalve eest vastutavale liikmesriigi
ametiasutusele (edaspidi „järelevalveasutus”) täieliku registreerimisnumbri seitsme
päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud taotluse kas otse järelevalveasutuselt
või edastatuna saajalt; juhul kui tal ei ole teavet täieliku registreerimisnumbri kohta,
edastab tarnija taotluse seitsme päeva jooksul pärast selle saamist oma tarnijale ning
teatab sellest samal ajal ka järelevalveasutusele.
Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt esitatakse ka EÜ number, kui see on olemas.
Samuti võib lisaks esitada CASi numbri ja IUPACi nimetuse, kui need on olemas.
Käesolevas punktis märgitud ainete alternatiivsete keemiliste nimetuste puhul, mis
on kooskõlas direktiivi 1999/45/EÜ artikliga 15 või määruse (EÜ) nr 1272/2008
artikliga 24, ei ole registreerimisnumbri, EÜ numbri ja muude üksikasjalike keemiliste
tähiste esitamine vajalik.
NB! Eespool tsiteeritud õigusakti tekstis mainitakse üldisi piirväärtusi ja korrutustegureid
üksnes selleks, et saaks otsustada, mis ained on vaja ohutuskaardil loetleda (koos nende
kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemikuga segus). Sellele vaatamata võib
korrutusteguri tegeliku olemasolu korral olla kasulik ja ka soovitatav see esitada ning
vastavalt tähistada (segude koostisosade korrutustegurite korral on parim viis esitada neid
koos vastava koostisosa klassifitseerimisteabega punktis 3.2) 64 .
Nõuded punktis 3.2 esitatavate segude tähiste teabele (erinevalt punktist 1.1) on
1. detsember 2010 – 1. juuni 2015 ja alates 1. juunist 2015 kehtivates II lisa versioonides
erinevad. Eelkõige ei kehti 1. juunist 2015 enam nõue esitada tootetähis, „kui see on
olemas” (selleks ajaks peavad olemas olema kõikide koostisosade [CLP-määruse kohased]
tootetähised). 65
Segus sisalduvate ainete kontsentratsioonide täpse protsendi või protsendivahemikuna
alanevas järjekorras esitamise nõude kontekstis tähendab fraas „kui see on tehniliselt
võimalik”, et seda tuleks teha näiteks juhul, kui ohutuskaardi koostamise tarkvara võimaldab
koostise olemasoleva teabe alusel sellist järjestamist. See ei tähenda, et järjestamiseks
vajaliku täpse teabe puudumisel peaks selle väljaselgitamiseks rakendama kõiki tehnilisi
vahendeid (sh nt analüüse).
Segude korral võivad kõik tarnijad ühisel esitamisel konkreetsele registreerijale viitava
REACH-määruse registreerimisnumbri osa (algse täieliku registreerimisnumbri neli viimast
numbrit) koostisainete korral välja jätta (NB! Sellisel juhul ei pea tarnija olema allkasutaja või
levitaja, nagu nõutakse ainete kohta punktis 1.1 esitatava registreerimisnumbri
lühendamisel). Käesolevas punktis tuleb esitada üksnes punktides 3.2.1 või 3.2.2 nimetatud
ainete registreerimisnumbrid. Kui aga tarnijad otsustavad punktis 3.2 täiendavalt loetleda
segu koostisaineid, ehkki neil puudub kohustus nende ainete kohta punktis 3.2.1 või 3.2.2
64 Ehkki korrutustegur ei ole rangelt võttes päris „klassifikatsiooni” osa, on selle kindlaksmääramine nende ainete
ja segude klassifitseerimismenetluse oluline lahutamatu osa, millega tagatakse neid aineid sisaldavate segude
õige klassifitseerimine. Seepärast on ECHA rangeim soovitus esitada korrutustegurid ohutuskaardil.
65 Erinevalt aine ohutuskaardil punktis 1.1 loetletavatest identifitseerimisandmetest ei ole konkreetselt nõutud, et
punktis 3.2 esitatav segu koostisainete tootetähiste teave peaks vastama kõikidele CLP-määruse artikli 18 lõike
2 [või artikli 18 lõike 3 punkti a] nõuetele.
53