08.02.2014 Views

Kurmet Ojamaa-35c47.pdf

Kurmet Ojamaa-35c47.pdf

Kurmet Ojamaa-35c47.pdf

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Euroopa regulatsioonide mõju<br />

Eesti arvestuspoliitikale –<br />

lähiaeg ja keskpikk perspektiiv<br />

18.10.2012


Muutuv regulatsioon<br />

• 4. direktiiv 78/660/EMÜ – aruandluse vorm ja sisu –<br />

25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike<br />

3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute<br />

raamatupidamise aastaaruandeid<br />

• 7. direktiiv 83/349/EMÜ – arvestus ja aruandlus<br />

kontsernis – 13. juuni 1983, mis põhineb asutamislepingu<br />

artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud<br />

aastaaruandeid<br />

• 8. direktiiv 2006/43/EÜ – audiitortegevus – 17. mai<br />

2006, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis<br />

käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja<br />

konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit<br />

2


Raamatupidamisvaldkond


Audiitortegevus<br />

8. direktiiv<br />

2006/43/EÜ


4. ja 7. direktiiv,<br />

st Euroopa Parlamendi ja<br />

nõukogu direktiiv 2011/684<br />

5


Direktiiv 2011/684 – Euroopa Komisjon<br />

• Direktiivide läbivaatamise eesmärkideks on lisaks<br />

halduskoormuse vähendamisele (st väikeettevõtjate nõuete<br />

lihtsustamine), finantsaruandluse selguse ja võrreldavuse<br />

suurendamine, kolmandate osapoolte vajaduste kaitse ning<br />

mäetööstusega ja ürgmetsade raiega tegelevate ettevõtjate<br />

poolt valitsemissektorile tehtavate maksete läbipaistvuse<br />

suurendamine.<br />

• Eesmärgiks VKE halduskoormuse vähendamine 25% võrra<br />

aastaks 2012 . Sama eesmärk on välja toodud Euroopa 2020<br />

strateegias: läbi aruka, jätkusuutliku ja kaasava<br />

majanduskasvu nii nagu ka Ühtse turu aktis.<br />

• Maksimumharmoneerimine.<br />

6


Direktiiv 2011/684 – muudatused I<br />

• Luuakse õiguslik alus „mikroettevõtja“, „väikeettevõtja”,<br />

„keskmise suurusega ettevõtja” ja „suurettevõtja”<br />

mõistetele. Säilitatakse tava määrata ettevõtja suurus<br />

kindlaks tema netokäibe, varade mahu ja töötajate koguarvu<br />

põhjal.<br />

• Kui varem said liikmesriigid valida, kas ettevõtjate eri<br />

suurusi nende jurisdiktsioonis tunnustada või mitte, ning<br />

piiratud ulatuses määrata asjaomaseid suuruse kriteeriume,<br />

siis eelnõuga ühtlustatakse suuruse kriteeriumid täielikult.<br />

• MEV - netokäive kuni 700 tuhat eurot, varade maht kuni<br />

350 tuhat eurot ning kuni 10 töötajat.<br />

• VEV - netokäive kuni 8 miljonit eurot, varade maht kuni<br />

4 miljonit eurot ning kuni 50 töötajat. Auditi kohustus!<br />

7


Direktiiv 2011/684 – sidusrühmad<br />

• Konsultatsioonid näitasid, et sidusrühmad on üldjoontes<br />

rahul olemasoleva raamistikuga, kuid pooldavad<br />

väikeettevõtjate aruandluse lihtsustamist.<br />

• Teiselt poolt on sidusrühmi, nagu finantsteenuse<br />

pakkujad, kes on väljendanud soovi, et raamistikku peaks<br />

kaasajastama, kuid seda mitte läbi lihtsustamise.<br />

• Raamatupidajate organisatsioonid ning teenust pakkuvad<br />

firmad on olnud toetavad lihtsustamise ja täiendamise osas<br />

niikaua, kui finantsaruandluse väärtus ei vähene.<br />

8


Direktiiv 2011/684 – mõju I<br />

• MEV osatähtsus (arvuline)<br />

– Eesti 94,3%<br />

– EL 27 78,0%<br />

• MEV osatähtsus Eestis<br />

– kogukäibest 14%<br />

– varade mahust 23%<br />

• VEV osatähtsus (arvuline)<br />

– Eesti 99,3%<br />

– EL 27 96,0%<br />

• Algne kompromissettepanek (praegune redaktsioon seda<br />

võimalust ette ei näe): piirmäärade muutmine ±10%, mõju<br />

Eesti seisukohast ebaoluline, sest puudutaks ca 60<br />

ettevõtjat.<br />

9


Direktiiv 2011/684 – mõju II<br />

• Eesti ettevõtjale toob direktiivi muudatus kaasa loobumise<br />

kahest põhiaruandest (rahavoogude aruanne, omakapitali<br />

muutuste aruanne) ning umbes pooltest (6-7) lisadest.<br />

• 2010. aasta RPAA kohaselt koostavad Eesti ettevõtjad<br />

põhiaruannete selgituseks keskmiselt 15 lisa. Direktiivi<br />

nõuete kohaselt, kui Eesti ei kasuta väljapakutud<br />

täiendavaid valikuid (keskmise suurusega ettevõtjatele<br />

ettenähtud lisad, mida liikmesriik võib nõuda ka<br />

väikeettevõtjatelt), oleks avalikustatavate lisade arv 3–4.<br />

Juhul kui Eesti peab vajalikuks kasutada täiendavaid<br />

valikuid, lisanduks eeldatavalt 2–3 kohustuslikku lisa.<br />

10


Direktiiv 2011/684 – mõju (lisade loetelu)<br />

• Kohustuslikud lisad: arvestuspõhimõtted, finantsvarad<br />

õiglases väärtuses, pikaajalised laenukohustused, seotud<br />

osapooled.<br />

• Liikmesriik võib otsustada, kas nõuda järgmiseid lisasid:<br />

materiaalsed ja immateriaalsed varad ja bilansipäeva<br />

järgsed sündmused.<br />

• Teatud informatsioon, mida oleme seni kajastanud lisades<br />

(n: varude alajaotused) tuleb kajastada edaspidi bilansis.<br />

Ideoloogiline muudatus: vastupidiselt senisele<br />

lähenemisele: lühikesed põhiaruanded ja rohkem lisasid,<br />

võtame üle lähenemise: pikemad põhiaruanded ja vähem<br />

lisasid.<br />

11


Direktiiv 2011/684 – mõju III<br />

• Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt väheneks<br />

halduskoormus direktiivi eelnõu ettepanekute põhjal Eestis<br />

mikroettevõtjatel ca 1,6 miljonit eurot ning<br />

väikeettevõtjatel ca 0,2 miljonit eurot. Vähenenud<br />

läbipaistvus avaldab aga mõju finantseeringute kaasamisele,<br />

laenuportfelli kvaliteedile ning seeläbi krediidikulukusele.<br />

• Eesti Panga andmetel on äriühingute laenujääk märtsis<br />

2012 ca 6 miljardit eurot ning tähtajaks tasumata laenude<br />

protsent 8,8. Lihtsustamisega kaasnev 1,8 miljoni euro<br />

kokkuhoid on 0,03% laenujäägist.<br />

• Lihtsustamise mõju ei ole võrreldava suurusjärguga,<br />

võrreldes laenuportfelli kvaliteedi langusest potentsiaalselt<br />

finantsasutustele tekkiva koormusega.<br />

12


Direktiiv 2011/684 – mõju IV<br />

• Direktiivi eelnõu mõjuanalüüsis on öeldud, et<br />

liikmesriikidel, kes ei ole kasutanud enamikke kehtiva<br />

direktiivi valikuvõimusi, võib eelnõu rakendamisel<br />

halduskoormus suureneda, mitte väheneda. Ka Eesti<br />

on üks neist riikidest, kus võib näha halduskoormuse<br />

suurenemist, mille tagajärjeks võib saada Eesti ettevõtete<br />

konkurentsivõime vähenemine EL-is ning<br />

majanduskeskkonna usaldusväärsuse langus.<br />

• Usaldusväärsus langeb – riskid kasvavad – nõutav<br />

tulunorm kasvab – kapitali kaasamise kulu suureneb.<br />

13


Direktiiv 2011/684 – Eesti positsioon I<br />

1. Direktiivi eelnõu väljatöötamisel tuleks lähtuda<br />

põhimõttest, et alanema peab ettevõtjate summaarne<br />

halduskoormus ning väljendame skeptilist suhtumist<br />

lahenduste osas, kus halduskoormus väheneb seose<br />

majandusaasta aruandega, kuid suureneb samavõrra<br />

muudes kanalites.<br />

2. Mitte toetada direktiivi eelnõu sätteid, mis mõistete,<br />

alusprintsiipide või arvestuspõhimõtete poolest erinevad<br />

märkimisväärselt rahvusvahelistest finantsaruandluse<br />

standarditest või millega tehakse erandeid ettevõtjatele<br />

tulenevalt nende suurusest.<br />

14


Direktiiv 2011/684 – Eesti positsioon II<br />

3. Direktiivi eelnõus väljatoodud piirmäärad ettevõtjate<br />

jaotamisel kategooriatesse ja eelkõige piirmäär<br />

väikeettevõtjale on liiga kõrged ning väljapakutud<br />

paindlikkus ei ole küllaldane. Liikmesriikidel peab kas<br />

säilima kategooriate piirmäärade sätestamise õigus, võttes<br />

arvesse liikmesriigi ettevõtjate tegevusmahtusid, senist<br />

tava ja majanduslikku olukorda, või<br />

maksimumharmoneerimine peaks toimuma<br />

mikroettevõtjate tasemel.<br />

4. Peame soovitavaks, et direktiivi eelnõus ei sätestataks<br />

otsest loetelu väikeettevõtja RPAA-s kajastatavate lisade<br />

kohta ning soovime, et liikmesriikidel säiliks võimalus<br />

nõuda lisateavet, kui see on asjakohane.<br />

15


Direktiiv 2011/684 – Eesti positsioon III<br />

5. Peame soovitavaks, et direktiivi eelnõusse lisataks nõue,<br />

mis keelaks liikmesriikidel nõuda ettevõtjatelt dubleerivalt<br />

neid andmeid, mida ettevõtjad on majandusaasta<br />

aruandega riigile esitanud. Riik peaks sellisel juhul<br />

vajaminevad andmed edastama administratiivse<br />

andmebaasipäringu vastusena, mis põhineks<br />

majandusaasta aruande andmetel.<br />

16


Direktiiv 2011/684 – edasine menetlus<br />

Direktiivi eelnõu on Euroopa Parlamendi menetluses.<br />

Raamatupidamise seaduse eelnõu menetlus alates IV kv 2012.<br />

Direktiivi jõustumine eeldatavalt alates 2015. aasta algusest.<br />

RpS vastuvõtmine alates 2013. aasta IV kv.<br />

RpS käsitletavad põhiteemad:<br />

-direktiivi nõuete ülevõtmine;<br />

-uus RP Toimkonna juhendite jõustamismehhanism;<br />

-põhimõistete ja terminite uuendamine;<br />

-raamatupidaja sertifitseerimine, järelevalve.<br />

17


8. direktiiv,<br />

st Euroopa Parlamendi ja<br />

nõukogu direktiiv 2011/778<br />

18


Direktiiv 2011/778 – Euroopa Komisjon I<br />

• Audit on määrava tähtsusega üldise usalduse ja turu usalduse<br />

taastamisel. See aitab kaitsta investoreid, pakkudes<br />

äriühingute raamatupidamise aastaaruannete kohta kergesti<br />

kättesaadavat, kulutõhusat ja usaldusväärset teavet. Samuti<br />

võib see vähendada auditeeritavate äriühingute jaoks<br />

kapitalikulusid, tagades raamatupidamise aastaaruannete<br />

suurema läbipaistvuse.<br />

• Kõrge kontsentratsiooni tase audititurul ning asjaolu, et<br />

piiriüleste kohustuslike auditite teostamiseks on vaja läbida<br />

suur hulk tunnustamise menetlusi, takistavad väikestel ja<br />

keskmise suurusega audiitorühingutel saada kasu siseturust.<br />

Tugevdada kohustuslike auditite siseturgu, et väikesed ja<br />

keskmise suurusega audiitorühingud saaksid kasvada ning et<br />

soodustada uute osaliste turulepääsu.<br />

19


Direktiiv 2011/778 – Euroopa Komisjon II<br />

• Audiitorühingute audititavasid, sõltumatust ja sisekontrolli<br />

käsitlevate standardite ühtlustamine kogu ELis, kehtestades<br />

selleks rahvusvahelised auditeerimisstandardid, tagamaks et<br />

auditeerimisstandardid on kogu ELis samad; siseriiklikud<br />

täiendused oleksid vajaduse korral lubatud;<br />

• Auditistandardite kohandamine auditeeritava üksuse<br />

suurusele, nõudes liikmesriikidelt selle tagamist, et väikeste ja<br />

keskmise suurusega ettevõtjate puhul on võimalik teostada<br />

proportsionaalne ja lihtsustatud audit.<br />

• Komisjoni ettepanek 8. direktiivi muudatuste kohta kehtib<br />

samaaegselt määruse ettepanekuga avaliku huvi üksuste<br />

kohustusliku auditi erinõuete kohta. Need 2 ettepanekut on<br />

finantssektori eri valdkondades käimasoleva õigusreformi osa.<br />

20


Direktiiv 2011/778 – mõju I<br />

• Järelevalvetegevuste mahu kiire kasv toob tõenäoliselt kaasa<br />

halduskulude hüppelise suurenemise. Lisaks võimalikule<br />

negatiivsele mõjule riigieelarvele, tuleb selle aspektiga seotud<br />

riskide realiseerumisel kaaluda turuosaliste panuse<br />

suurendamise võimalusi järelevalvemudeli osaliseks<br />

rahastamiseks.<br />

• Teenuste piirmäärade üleeuroopaline, ühetaoline ja liiga kiire<br />

tõstmine võib vähendada aruandluse kvaliteeti ja nõrgestada<br />

valdkondlikku konkurentsiolukorda Eestis. Tulemuseks ühelt<br />

poolt kapitali kaasamise kulude kasv Eesti majandusruumis ja<br />

majanduskeskkonna usaldusväärsuse langus ning teisalt<br />

audititeenuste turu veelgi suurem kontsentreeritus ja<br />

elujõulise kutse tuumiku nõrgenemine.<br />

21


Direktiiv 2011/778 – Eesti positsioon I<br />

1. Toetada seisukohta, et kõik kohustuslikud auditid tuleb<br />

teostada rahvusvaheliste auditeerimisstandardite<br />

alusel, mis on osa Rahvusvahelise Arvestusekspertide<br />

Föderatsiooni (IFAC) poolt 2009. aastal avaldatud selguse<br />

projektist, et tagada auditite kõrge kvaliteet.<br />

2. Toetada seisukohta, mille kohaselt on vaja võimaldada<br />

vannutatud audiitoritel ja audiitorühingutel arendada oma<br />

kohustusliku auditi teenusega seotud tegevust Euroopa<br />

Liidus, pakkudes neile võimalust osutada selliseid<br />

teenuseid muus liikmesriigis kui seal, kus nad on<br />

tunnustatud.<br />

22


Direktiiv 2011/778 – Eesti positsioon III<br />

3. Toetada seisukohta, mille kohaselt laiendatakse üldsusele<br />

avalikustatava auditiaruande sisu nii, et selles<br />

selgitatakse kasutatud metoodikat, eriti seda, kui suurt osa<br />

bilansist on otseselt kontrollitud ja kui suures osas on<br />

tuginetud süsteemi ja vastavustestimisele, auditi läbiviimisel<br />

rakendatud olulisuse tasemeid, raamatupidamisaruandes<br />

esineda võivate oluliste väärkajastamiste riski peamisi<br />

valdkondi, kas kohustuslik audit oli ette nähtud pettuse<br />

tuvastamiseks ning juhul, kui on esitatud märkustega<br />

arvamus või vastupidine arvamus või arvamuse avaldamisest<br />

on loobutud, siis sellise otsuse põhjusi.<br />

23


Direktiiv 2011/778 – edasine menetlus<br />

Direktiivi eelnõu on nõukogu töörühma menetluses.<br />

AudSi eelnõu menetlus 2-etapis:<br />

- alates IV kv 2012 („selguse projekt II“) ja<br />

- alates III kv 2013.<br />

AudSi („selguse projekt II“) jõustumine alates 2013. aasta II kv.<br />

Direktiivi jõustumine eeldatavalt alates 2015. aasta algusest(?)<br />

24


Tänan tähelepanu eest!<br />

25

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!