Kurmet Ojamaa-35c47.pdf

seminar.aripaev.ee

Kurmet Ojamaa-35c47.pdf

Euroopa regulatsioonide mõju

Eesti arvestuspoliitikale –

lähiaeg ja keskpikk perspektiiv

18.10.2012


Muutuv regulatsioon

• 4. direktiiv 78/660/EMÜ – aruandluse vorm ja sisu –

25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike

3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute

raamatupidamise aastaaruandeid

• 7. direktiiv 83/349/EMÜ – arvestus ja aruandlus

kontsernis – 13. juuni 1983, mis põhineb asutamislepingu

artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud

aastaaruandeid

• 8. direktiiv 2006/43/EÜ – audiitortegevus – 17. mai

2006, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis

käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja

konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit

2


Raamatupidamisvaldkond


Audiitortegevus

8. direktiiv

2006/43/EÜ


4. ja 7. direktiiv,

st Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2011/684

5


Direktiiv 2011/684 – Euroopa Komisjon

• Direktiivide läbivaatamise eesmärkideks on lisaks

halduskoormuse vähendamisele (st väikeettevõtjate nõuete

lihtsustamine), finantsaruandluse selguse ja võrreldavuse

suurendamine, kolmandate osapoolte vajaduste kaitse ning

mäetööstusega ja ürgmetsade raiega tegelevate ettevõtjate

poolt valitsemissektorile tehtavate maksete läbipaistvuse

suurendamine.

• Eesmärgiks VKE halduskoormuse vähendamine 25% võrra

aastaks 2012 . Sama eesmärk on välja toodud Euroopa 2020

strateegias: läbi aruka, jätkusuutliku ja kaasava

majanduskasvu nii nagu ka Ühtse turu aktis.

• Maksimumharmoneerimine.

6


Direktiiv 2011/684 – muudatused I

• Luuakse õiguslik alus „mikroettevõtja“, „väikeettevõtja”,

„keskmise suurusega ettevõtja” ja „suurettevõtja”

mõistetele. Säilitatakse tava määrata ettevõtja suurus

kindlaks tema netokäibe, varade mahu ja töötajate koguarvu

põhjal.

• Kui varem said liikmesriigid valida, kas ettevõtjate eri

suurusi nende jurisdiktsioonis tunnustada või mitte, ning

piiratud ulatuses määrata asjaomaseid suuruse kriteeriume,

siis eelnõuga ühtlustatakse suuruse kriteeriumid täielikult.

• MEV - netokäive kuni 700 tuhat eurot, varade maht kuni

350 tuhat eurot ning kuni 10 töötajat.

• VEV - netokäive kuni 8 miljonit eurot, varade maht kuni

4 miljonit eurot ning kuni 50 töötajat. Auditi kohustus!

7


Direktiiv 2011/684 – sidusrühmad

• Konsultatsioonid näitasid, et sidusrühmad on üldjoontes

rahul olemasoleva raamistikuga, kuid pooldavad

väikeettevõtjate aruandluse lihtsustamist.

• Teiselt poolt on sidusrühmi, nagu finantsteenuse

pakkujad, kes on väljendanud soovi, et raamistikku peaks

kaasajastama, kuid seda mitte läbi lihtsustamise.

• Raamatupidajate organisatsioonid ning teenust pakkuvad

firmad on olnud toetavad lihtsustamise ja täiendamise osas

niikaua, kui finantsaruandluse väärtus ei vähene.

8


Direktiiv 2011/684 – mõju I

• MEV osatähtsus (arvuline)

– Eesti 94,3%

– EL 27 78,0%

• MEV osatähtsus Eestis

– kogukäibest 14%

– varade mahust 23%

• VEV osatähtsus (arvuline)

– Eesti 99,3%

– EL 27 96,0%

• Algne kompromissettepanek (praegune redaktsioon seda

võimalust ette ei näe): piirmäärade muutmine ±10%, mõju

Eesti seisukohast ebaoluline, sest puudutaks ca 60

ettevõtjat.

9


Direktiiv 2011/684 – mõju II

• Eesti ettevõtjale toob direktiivi muudatus kaasa loobumise

kahest põhiaruandest (rahavoogude aruanne, omakapitali

muutuste aruanne) ning umbes pooltest (6-7) lisadest.

• 2010. aasta RPAA kohaselt koostavad Eesti ettevõtjad

põhiaruannete selgituseks keskmiselt 15 lisa. Direktiivi

nõuete kohaselt, kui Eesti ei kasuta väljapakutud

täiendavaid valikuid (keskmise suurusega ettevõtjatele

ettenähtud lisad, mida liikmesriik võib nõuda ka

väikeettevõtjatelt), oleks avalikustatavate lisade arv 3–4.

Juhul kui Eesti peab vajalikuks kasutada täiendavaid

valikuid, lisanduks eeldatavalt 2–3 kohustuslikku lisa.

10


Direktiiv 2011/684 – mõju (lisade loetelu)

• Kohustuslikud lisad: arvestuspõhimõtted, finantsvarad

õiglases väärtuses, pikaajalised laenukohustused, seotud

osapooled.

• Liikmesriik võib otsustada, kas nõuda järgmiseid lisasid:

materiaalsed ja immateriaalsed varad ja bilansipäeva

järgsed sündmused.

• Teatud informatsioon, mida oleme seni kajastanud lisades

(n: varude alajaotused) tuleb kajastada edaspidi bilansis.

Ideoloogiline muudatus: vastupidiselt senisele

lähenemisele: lühikesed põhiaruanded ja rohkem lisasid,

võtame üle lähenemise: pikemad põhiaruanded ja vähem

lisasid.

11


Direktiiv 2011/684 – mõju III

• Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt väheneks

halduskoormus direktiivi eelnõu ettepanekute põhjal Eestis

mikroettevõtjatel ca 1,6 miljonit eurot ning

väikeettevõtjatel ca 0,2 miljonit eurot. Vähenenud

läbipaistvus avaldab aga mõju finantseeringute kaasamisele,

laenuportfelli kvaliteedile ning seeläbi krediidikulukusele.

• Eesti Panga andmetel on äriühingute laenujääk märtsis

2012 ca 6 miljardit eurot ning tähtajaks tasumata laenude

protsent 8,8. Lihtsustamisega kaasnev 1,8 miljoni euro

kokkuhoid on 0,03% laenujäägist.

• Lihtsustamise mõju ei ole võrreldava suurusjärguga,

võrreldes laenuportfelli kvaliteedi langusest potentsiaalselt

finantsasutustele tekkiva koormusega.

12


Direktiiv 2011/684 – mõju IV

• Direktiivi eelnõu mõjuanalüüsis on öeldud, et

liikmesriikidel, kes ei ole kasutanud enamikke kehtiva

direktiivi valikuvõimusi, võib eelnõu rakendamisel

halduskoormus suureneda, mitte väheneda. Ka Eesti

on üks neist riikidest, kus võib näha halduskoormuse

suurenemist, mille tagajärjeks võib saada Eesti ettevõtete

konkurentsivõime vähenemine EL-is ning

majanduskeskkonna usaldusväärsuse langus.

• Usaldusväärsus langeb – riskid kasvavad – nõutav

tulunorm kasvab – kapitali kaasamise kulu suureneb.

13


Direktiiv 2011/684 – Eesti positsioon I

1. Direktiivi eelnõu väljatöötamisel tuleks lähtuda

põhimõttest, et alanema peab ettevõtjate summaarne

halduskoormus ning väljendame skeptilist suhtumist

lahenduste osas, kus halduskoormus väheneb seose

majandusaasta aruandega, kuid suureneb samavõrra

muudes kanalites.

2. Mitte toetada direktiivi eelnõu sätteid, mis mõistete,

alusprintsiipide või arvestuspõhimõtete poolest erinevad

märkimisväärselt rahvusvahelistest finantsaruandluse

standarditest või millega tehakse erandeid ettevõtjatele

tulenevalt nende suurusest.

14


Direktiiv 2011/684 – Eesti positsioon II

3. Direktiivi eelnõus väljatoodud piirmäärad ettevõtjate

jaotamisel kategooriatesse ja eelkõige piirmäär

väikeettevõtjale on liiga kõrged ning väljapakutud

paindlikkus ei ole küllaldane. Liikmesriikidel peab kas

säilima kategooriate piirmäärade sätestamise õigus, võttes

arvesse liikmesriigi ettevõtjate tegevusmahtusid, senist

tava ja majanduslikku olukorda, või

maksimumharmoneerimine peaks toimuma

mikroettevõtjate tasemel.

4. Peame soovitavaks, et direktiivi eelnõus ei sätestataks

otsest loetelu väikeettevõtja RPAA-s kajastatavate lisade

kohta ning soovime, et liikmesriikidel säiliks võimalus

nõuda lisateavet, kui see on asjakohane.

15


Direktiiv 2011/684 – Eesti positsioon III

5. Peame soovitavaks, et direktiivi eelnõusse lisataks nõue,

mis keelaks liikmesriikidel nõuda ettevõtjatelt dubleerivalt

neid andmeid, mida ettevõtjad on majandusaasta

aruandega riigile esitanud. Riik peaks sellisel juhul

vajaminevad andmed edastama administratiivse

andmebaasipäringu vastusena, mis põhineks

majandusaasta aruande andmetel.

16


Direktiiv 2011/684 – edasine menetlus

Direktiivi eelnõu on Euroopa Parlamendi menetluses.

Raamatupidamise seaduse eelnõu menetlus alates IV kv 2012.

Direktiivi jõustumine eeldatavalt alates 2015. aasta algusest.

RpS vastuvõtmine alates 2013. aasta IV kv.

RpS käsitletavad põhiteemad:

-direktiivi nõuete ülevõtmine;

-uus RP Toimkonna juhendite jõustamismehhanism;

-põhimõistete ja terminite uuendamine;

-raamatupidaja sertifitseerimine, järelevalve.

17


8. direktiiv,

st Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2011/778

18


Direktiiv 2011/778 – Euroopa Komisjon I

• Audit on määrava tähtsusega üldise usalduse ja turu usalduse

taastamisel. See aitab kaitsta investoreid, pakkudes

äriühingute raamatupidamise aastaaruannete kohta kergesti

kättesaadavat, kulutõhusat ja usaldusväärset teavet. Samuti

võib see vähendada auditeeritavate äriühingute jaoks

kapitalikulusid, tagades raamatupidamise aastaaruannete

suurema läbipaistvuse.

• Kõrge kontsentratsiooni tase audititurul ning asjaolu, et

piiriüleste kohustuslike auditite teostamiseks on vaja läbida

suur hulk tunnustamise menetlusi, takistavad väikestel ja

keskmise suurusega audiitorühingutel saada kasu siseturust.

Tugevdada kohustuslike auditite siseturgu, et väikesed ja

keskmise suurusega audiitorühingud saaksid kasvada ning et

soodustada uute osaliste turulepääsu.

19


Direktiiv 2011/778 – Euroopa Komisjon II

• Audiitorühingute audititavasid, sõltumatust ja sisekontrolli

käsitlevate standardite ühtlustamine kogu ELis, kehtestades

selleks rahvusvahelised auditeerimisstandardid, tagamaks et

auditeerimisstandardid on kogu ELis samad; siseriiklikud

täiendused oleksid vajaduse korral lubatud;

• Auditistandardite kohandamine auditeeritava üksuse

suurusele, nõudes liikmesriikidelt selle tagamist, et väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate puhul on võimalik teostada

proportsionaalne ja lihtsustatud audit.

• Komisjoni ettepanek 8. direktiivi muudatuste kohta kehtib

samaaegselt määruse ettepanekuga avaliku huvi üksuste

kohustusliku auditi erinõuete kohta. Need 2 ettepanekut on

finantssektori eri valdkondades käimasoleva õigusreformi osa.

20


Direktiiv 2011/778 – mõju I

• Järelevalvetegevuste mahu kiire kasv toob tõenäoliselt kaasa

halduskulude hüppelise suurenemise. Lisaks võimalikule

negatiivsele mõjule riigieelarvele, tuleb selle aspektiga seotud

riskide realiseerumisel kaaluda turuosaliste panuse

suurendamise võimalusi järelevalvemudeli osaliseks

rahastamiseks.

• Teenuste piirmäärade üleeuroopaline, ühetaoline ja liiga kiire

tõstmine võib vähendada aruandluse kvaliteeti ja nõrgestada

valdkondlikku konkurentsiolukorda Eestis. Tulemuseks ühelt

poolt kapitali kaasamise kulude kasv Eesti majandusruumis ja

majanduskeskkonna usaldusväärsuse langus ning teisalt

audititeenuste turu veelgi suurem kontsentreeritus ja

elujõulise kutse tuumiku nõrgenemine.

21


Direktiiv 2011/778 – Eesti positsioon I

1. Toetada seisukohta, et kõik kohustuslikud auditid tuleb

teostada rahvusvaheliste auditeerimisstandardite

alusel, mis on osa Rahvusvahelise Arvestusekspertide

Föderatsiooni (IFAC) poolt 2009. aastal avaldatud selguse

projektist, et tagada auditite kõrge kvaliteet.

2. Toetada seisukohta, mille kohaselt on vaja võimaldada

vannutatud audiitoritel ja audiitorühingutel arendada oma

kohustusliku auditi teenusega seotud tegevust Euroopa

Liidus, pakkudes neile võimalust osutada selliseid

teenuseid muus liikmesriigis kui seal, kus nad on

tunnustatud.

22


Direktiiv 2011/778 – Eesti positsioon III

3. Toetada seisukohta, mille kohaselt laiendatakse üldsusele

avalikustatava auditiaruande sisu nii, et selles

selgitatakse kasutatud metoodikat, eriti seda, kui suurt osa

bilansist on otseselt kontrollitud ja kui suures osas on

tuginetud süsteemi ja vastavustestimisele, auditi läbiviimisel

rakendatud olulisuse tasemeid, raamatupidamisaruandes

esineda võivate oluliste väärkajastamiste riski peamisi

valdkondi, kas kohustuslik audit oli ette nähtud pettuse

tuvastamiseks ning juhul, kui on esitatud märkustega

arvamus või vastupidine arvamus või arvamuse avaldamisest

on loobutud, siis sellise otsuse põhjusi.

23


Direktiiv 2011/778 – edasine menetlus

Direktiivi eelnõu on nõukogu töörühma menetluses.

AudSi eelnõu menetlus 2-etapis:

- alates IV kv 2012 („selguse projekt II“) ja

- alates III kv 2013.

AudSi („selguse projekt II“) jõustumine alates 2013. aasta II kv.

Direktiivi jõustumine eeldatavalt alates 2015. aasta algusest(?)

24


Tänan tähelepanu eest!

25

More magazines by this user
Similar magazines