Kurmet Ojamaa-35c47.pdf
Kurmet Ojamaa-35c47.pdf
Kurmet Ojamaa-35c47.pdf
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Euroopa regulatsioonide mõju<br />
Eesti arvestuspoliitikale –<br />
lähiaeg ja keskpikk perspektiiv<br />
18.10.2012
Muutuv regulatsioon<br />
• 4. direktiiv 78/660/EMÜ – aruandluse vorm ja sisu –<br />
25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike<br />
3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute<br />
raamatupidamise aastaaruandeid<br />
• 7. direktiiv 83/349/EMÜ – arvestus ja aruandlus<br />
kontsernis – 13. juuni 1983, mis põhineb asutamislepingu<br />
artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud<br />
aastaaruandeid<br />
• 8. direktiiv 2006/43/EÜ – audiitortegevus – 17. mai<br />
2006, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis<br />
käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja<br />
konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit<br />
2
Raamatupidamisvaldkond
Audiitortegevus<br />
8. direktiiv<br />
2006/43/EÜ
4. ja 7. direktiiv,<br />
st Euroopa Parlamendi ja<br />
nõukogu direktiiv 2011/684<br />
5
Direktiiv 2011/684 – Euroopa Komisjon<br />
• Direktiivide läbivaatamise eesmärkideks on lisaks<br />
halduskoormuse vähendamisele (st väikeettevõtjate nõuete<br />
lihtsustamine), finantsaruandluse selguse ja võrreldavuse<br />
suurendamine, kolmandate osapoolte vajaduste kaitse ning<br />
mäetööstusega ja ürgmetsade raiega tegelevate ettevõtjate<br />
poolt valitsemissektorile tehtavate maksete läbipaistvuse<br />
suurendamine.<br />
• Eesmärgiks VKE halduskoormuse vähendamine 25% võrra<br />
aastaks 2012 . Sama eesmärk on välja toodud Euroopa 2020<br />
strateegias: läbi aruka, jätkusuutliku ja kaasava<br />
majanduskasvu nii nagu ka Ühtse turu aktis.<br />
• Maksimumharmoneerimine.<br />
6
Direktiiv 2011/684 – muudatused I<br />
• Luuakse õiguslik alus „mikroettevõtja“, „väikeettevõtja”,<br />
„keskmise suurusega ettevõtja” ja „suurettevõtja”<br />
mõistetele. Säilitatakse tava määrata ettevõtja suurus<br />
kindlaks tema netokäibe, varade mahu ja töötajate koguarvu<br />
põhjal.<br />
• Kui varem said liikmesriigid valida, kas ettevõtjate eri<br />
suurusi nende jurisdiktsioonis tunnustada või mitte, ning<br />
piiratud ulatuses määrata asjaomaseid suuruse kriteeriume,<br />
siis eelnõuga ühtlustatakse suuruse kriteeriumid täielikult.<br />
• MEV - netokäive kuni 700 tuhat eurot, varade maht kuni<br />
350 tuhat eurot ning kuni 10 töötajat.<br />
• VEV - netokäive kuni 8 miljonit eurot, varade maht kuni<br />
4 miljonit eurot ning kuni 50 töötajat. Auditi kohustus!<br />
7
Direktiiv 2011/684 – sidusrühmad<br />
• Konsultatsioonid näitasid, et sidusrühmad on üldjoontes<br />
rahul olemasoleva raamistikuga, kuid pooldavad<br />
väikeettevõtjate aruandluse lihtsustamist.<br />
• Teiselt poolt on sidusrühmi, nagu finantsteenuse<br />
pakkujad, kes on väljendanud soovi, et raamistikku peaks<br />
kaasajastama, kuid seda mitte läbi lihtsustamise.<br />
• Raamatupidajate organisatsioonid ning teenust pakkuvad<br />
firmad on olnud toetavad lihtsustamise ja täiendamise osas<br />
niikaua, kui finantsaruandluse väärtus ei vähene.<br />
8
Direktiiv 2011/684 – mõju I<br />
• MEV osatähtsus (arvuline)<br />
– Eesti 94,3%<br />
– EL 27 78,0%<br />
• MEV osatähtsus Eestis<br />
– kogukäibest 14%<br />
– varade mahust 23%<br />
• VEV osatähtsus (arvuline)<br />
– Eesti 99,3%<br />
– EL 27 96,0%<br />
• Algne kompromissettepanek (praegune redaktsioon seda<br />
võimalust ette ei näe): piirmäärade muutmine ±10%, mõju<br />
Eesti seisukohast ebaoluline, sest puudutaks ca 60<br />
ettevõtjat.<br />
9
Direktiiv 2011/684 – mõju II<br />
• Eesti ettevõtjale toob direktiivi muudatus kaasa loobumise<br />
kahest põhiaruandest (rahavoogude aruanne, omakapitali<br />
muutuste aruanne) ning umbes pooltest (6-7) lisadest.<br />
• 2010. aasta RPAA kohaselt koostavad Eesti ettevõtjad<br />
põhiaruannete selgituseks keskmiselt 15 lisa. Direktiivi<br />
nõuete kohaselt, kui Eesti ei kasuta väljapakutud<br />
täiendavaid valikuid (keskmise suurusega ettevõtjatele<br />
ettenähtud lisad, mida liikmesriik võib nõuda ka<br />
väikeettevõtjatelt), oleks avalikustatavate lisade arv 3–4.<br />
Juhul kui Eesti peab vajalikuks kasutada täiendavaid<br />
valikuid, lisanduks eeldatavalt 2–3 kohustuslikku lisa.<br />
10
Direktiiv 2011/684 – mõju (lisade loetelu)<br />
• Kohustuslikud lisad: arvestuspõhimõtted, finantsvarad<br />
õiglases väärtuses, pikaajalised laenukohustused, seotud<br />
osapooled.<br />
• Liikmesriik võib otsustada, kas nõuda järgmiseid lisasid:<br />
materiaalsed ja immateriaalsed varad ja bilansipäeva<br />
järgsed sündmused.<br />
• Teatud informatsioon, mida oleme seni kajastanud lisades<br />
(n: varude alajaotused) tuleb kajastada edaspidi bilansis.<br />
Ideoloogiline muudatus: vastupidiselt senisele<br />
lähenemisele: lühikesed põhiaruanded ja rohkem lisasid,<br />
võtame üle lähenemise: pikemad põhiaruanded ja vähem<br />
lisasid.<br />
11
Direktiiv 2011/684 – mõju III<br />
• Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt väheneks<br />
halduskoormus direktiivi eelnõu ettepanekute põhjal Eestis<br />
mikroettevõtjatel ca 1,6 miljonit eurot ning<br />
väikeettevõtjatel ca 0,2 miljonit eurot. Vähenenud<br />
läbipaistvus avaldab aga mõju finantseeringute kaasamisele,<br />
laenuportfelli kvaliteedile ning seeläbi krediidikulukusele.<br />
• Eesti Panga andmetel on äriühingute laenujääk märtsis<br />
2012 ca 6 miljardit eurot ning tähtajaks tasumata laenude<br />
protsent 8,8. Lihtsustamisega kaasnev 1,8 miljoni euro<br />
kokkuhoid on 0,03% laenujäägist.<br />
• Lihtsustamise mõju ei ole võrreldava suurusjärguga,<br />
võrreldes laenuportfelli kvaliteedi langusest potentsiaalselt<br />
finantsasutustele tekkiva koormusega.<br />
12
Direktiiv 2011/684 – mõju IV<br />
• Direktiivi eelnõu mõjuanalüüsis on öeldud, et<br />
liikmesriikidel, kes ei ole kasutanud enamikke kehtiva<br />
direktiivi valikuvõimusi, võib eelnõu rakendamisel<br />
halduskoormus suureneda, mitte väheneda. Ka Eesti<br />
on üks neist riikidest, kus võib näha halduskoormuse<br />
suurenemist, mille tagajärjeks võib saada Eesti ettevõtete<br />
konkurentsivõime vähenemine EL-is ning<br />
majanduskeskkonna usaldusväärsuse langus.<br />
• Usaldusväärsus langeb – riskid kasvavad – nõutav<br />
tulunorm kasvab – kapitali kaasamise kulu suureneb.<br />
13
Direktiiv 2011/684 – Eesti positsioon I<br />
1. Direktiivi eelnõu väljatöötamisel tuleks lähtuda<br />
põhimõttest, et alanema peab ettevõtjate summaarne<br />
halduskoormus ning väljendame skeptilist suhtumist<br />
lahenduste osas, kus halduskoormus väheneb seose<br />
majandusaasta aruandega, kuid suureneb samavõrra<br />
muudes kanalites.<br />
2. Mitte toetada direktiivi eelnõu sätteid, mis mõistete,<br />
alusprintsiipide või arvestuspõhimõtete poolest erinevad<br />
märkimisväärselt rahvusvahelistest finantsaruandluse<br />
standarditest või millega tehakse erandeid ettevõtjatele<br />
tulenevalt nende suurusest.<br />
14
Direktiiv 2011/684 – Eesti positsioon II<br />
3. Direktiivi eelnõus väljatoodud piirmäärad ettevõtjate<br />
jaotamisel kategooriatesse ja eelkõige piirmäär<br />
väikeettevõtjale on liiga kõrged ning väljapakutud<br />
paindlikkus ei ole küllaldane. Liikmesriikidel peab kas<br />
säilima kategooriate piirmäärade sätestamise õigus, võttes<br />
arvesse liikmesriigi ettevõtjate tegevusmahtusid, senist<br />
tava ja majanduslikku olukorda, või<br />
maksimumharmoneerimine peaks toimuma<br />
mikroettevõtjate tasemel.<br />
4. Peame soovitavaks, et direktiivi eelnõus ei sätestataks<br />
otsest loetelu väikeettevõtja RPAA-s kajastatavate lisade<br />
kohta ning soovime, et liikmesriikidel säiliks võimalus<br />
nõuda lisateavet, kui see on asjakohane.<br />
15
Direktiiv 2011/684 – Eesti positsioon III<br />
5. Peame soovitavaks, et direktiivi eelnõusse lisataks nõue,<br />
mis keelaks liikmesriikidel nõuda ettevõtjatelt dubleerivalt<br />
neid andmeid, mida ettevõtjad on majandusaasta<br />
aruandega riigile esitanud. Riik peaks sellisel juhul<br />
vajaminevad andmed edastama administratiivse<br />
andmebaasipäringu vastusena, mis põhineks<br />
majandusaasta aruande andmetel.<br />
16
Direktiiv 2011/684 – edasine menetlus<br />
Direktiivi eelnõu on Euroopa Parlamendi menetluses.<br />
Raamatupidamise seaduse eelnõu menetlus alates IV kv 2012.<br />
Direktiivi jõustumine eeldatavalt alates 2015. aasta algusest.<br />
RpS vastuvõtmine alates 2013. aasta IV kv.<br />
RpS käsitletavad põhiteemad:<br />
-direktiivi nõuete ülevõtmine;<br />
-uus RP Toimkonna juhendite jõustamismehhanism;<br />
-põhimõistete ja terminite uuendamine;<br />
-raamatupidaja sertifitseerimine, järelevalve.<br />
17
8. direktiiv,<br />
st Euroopa Parlamendi ja<br />
nõukogu direktiiv 2011/778<br />
18
Direktiiv 2011/778 – Euroopa Komisjon I<br />
• Audit on määrava tähtsusega üldise usalduse ja turu usalduse<br />
taastamisel. See aitab kaitsta investoreid, pakkudes<br />
äriühingute raamatupidamise aastaaruannete kohta kergesti<br />
kättesaadavat, kulutõhusat ja usaldusväärset teavet. Samuti<br />
võib see vähendada auditeeritavate äriühingute jaoks<br />
kapitalikulusid, tagades raamatupidamise aastaaruannete<br />
suurema läbipaistvuse.<br />
• Kõrge kontsentratsiooni tase audititurul ning asjaolu, et<br />
piiriüleste kohustuslike auditite teostamiseks on vaja läbida<br />
suur hulk tunnustamise menetlusi, takistavad väikestel ja<br />
keskmise suurusega audiitorühingutel saada kasu siseturust.<br />
Tugevdada kohustuslike auditite siseturgu, et väikesed ja<br />
keskmise suurusega audiitorühingud saaksid kasvada ning et<br />
soodustada uute osaliste turulepääsu.<br />
19
Direktiiv 2011/778 – Euroopa Komisjon II<br />
• Audiitorühingute audititavasid, sõltumatust ja sisekontrolli<br />
käsitlevate standardite ühtlustamine kogu ELis, kehtestades<br />
selleks rahvusvahelised auditeerimisstandardid, tagamaks et<br />
auditeerimisstandardid on kogu ELis samad; siseriiklikud<br />
täiendused oleksid vajaduse korral lubatud;<br />
• Auditistandardite kohandamine auditeeritava üksuse<br />
suurusele, nõudes liikmesriikidelt selle tagamist, et väikeste ja<br />
keskmise suurusega ettevõtjate puhul on võimalik teostada<br />
proportsionaalne ja lihtsustatud audit.<br />
• Komisjoni ettepanek 8. direktiivi muudatuste kohta kehtib<br />
samaaegselt määruse ettepanekuga avaliku huvi üksuste<br />
kohustusliku auditi erinõuete kohta. Need 2 ettepanekut on<br />
finantssektori eri valdkondades käimasoleva õigusreformi osa.<br />
20
Direktiiv 2011/778 – mõju I<br />
• Järelevalvetegevuste mahu kiire kasv toob tõenäoliselt kaasa<br />
halduskulude hüppelise suurenemise. Lisaks võimalikule<br />
negatiivsele mõjule riigieelarvele, tuleb selle aspektiga seotud<br />
riskide realiseerumisel kaaluda turuosaliste panuse<br />
suurendamise võimalusi järelevalvemudeli osaliseks<br />
rahastamiseks.<br />
• Teenuste piirmäärade üleeuroopaline, ühetaoline ja liiga kiire<br />
tõstmine võib vähendada aruandluse kvaliteeti ja nõrgestada<br />
valdkondlikku konkurentsiolukorda Eestis. Tulemuseks ühelt<br />
poolt kapitali kaasamise kulude kasv Eesti majandusruumis ja<br />
majanduskeskkonna usaldusväärsuse langus ning teisalt<br />
audititeenuste turu veelgi suurem kontsentreeritus ja<br />
elujõulise kutse tuumiku nõrgenemine.<br />
21
Direktiiv 2011/778 – Eesti positsioon I<br />
1. Toetada seisukohta, et kõik kohustuslikud auditid tuleb<br />
teostada rahvusvaheliste auditeerimisstandardite<br />
alusel, mis on osa Rahvusvahelise Arvestusekspertide<br />
Föderatsiooni (IFAC) poolt 2009. aastal avaldatud selguse<br />
projektist, et tagada auditite kõrge kvaliteet.<br />
2. Toetada seisukohta, mille kohaselt on vaja võimaldada<br />
vannutatud audiitoritel ja audiitorühingutel arendada oma<br />
kohustusliku auditi teenusega seotud tegevust Euroopa<br />
Liidus, pakkudes neile võimalust osutada selliseid<br />
teenuseid muus liikmesriigis kui seal, kus nad on<br />
tunnustatud.<br />
22
Direktiiv 2011/778 – Eesti positsioon III<br />
3. Toetada seisukohta, mille kohaselt laiendatakse üldsusele<br />
avalikustatava auditiaruande sisu nii, et selles<br />
selgitatakse kasutatud metoodikat, eriti seda, kui suurt osa<br />
bilansist on otseselt kontrollitud ja kui suures osas on<br />
tuginetud süsteemi ja vastavustestimisele, auditi läbiviimisel<br />
rakendatud olulisuse tasemeid, raamatupidamisaruandes<br />
esineda võivate oluliste väärkajastamiste riski peamisi<br />
valdkondi, kas kohustuslik audit oli ette nähtud pettuse<br />
tuvastamiseks ning juhul, kui on esitatud märkustega<br />
arvamus või vastupidine arvamus või arvamuse avaldamisest<br />
on loobutud, siis sellise otsuse põhjusi.<br />
23
Direktiiv 2011/778 – edasine menetlus<br />
Direktiivi eelnõu on nõukogu töörühma menetluses.<br />
AudSi eelnõu menetlus 2-etapis:<br />
- alates IV kv 2012 („selguse projekt II“) ja<br />
- alates III kv 2013.<br />
AudSi („selguse projekt II“) jõustumine alates 2013. aasta II kv.<br />
Direktiivi jõustumine eeldatavalt alates 2015. aasta algusest(?)<br />
24
Tänan tähelepanu eest!<br />
25