1 VÄLJAVÕTE ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD OTSUS Tallinn 18.03 ...
1 VÄLJAVÕTE ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD OTSUS Tallinn 18.03 ...
1 VÄLJAVÕTE ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD OTSUS Tallinn 18.03 ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong><strong>VÄLJA</strong>VÕTE</strong><br />
<strong>ÄRISALADUS</strong> <strong>VÄLJA</strong> <strong>JÄETUD</strong><br />
<strong>OTSUS</strong><br />
<strong>Tallinn</strong> <strong>18.03</strong>.10 nr 8.3-11/10-002<br />
Elion Ettevõtted AS tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks telefonivõrgus<br />
kõne algatamise turul.<br />
1. <strong>OTSUS</strong>E KOKKUVÕTE<br />
Käesolevas dokumendis on Konkurentsiamet piiritlenud kooskõlas elektroonilise side<br />
seaduse 1 (edaspidi ESS) 5. peatükiga telefonivõrgus kõne algatamise turu, teostanud<br />
konkurentsiolukorra analüüsi ning tuvastanud selle tulemusena, et telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turul ei toimi konkurents. Sellest tulenevalt on Konkurentsiamet nimetatud turul<br />
välja selgitanud märkimisväärset turujõudu omava sideettevõtja.<br />
Turu piiritlemise tulemusel on Konkurentsiamet jõudnud järeldusele, et telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turg hõlmab kõne edastamist telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti teise<br />
sideettevõtja tarbeks (väline varustamine), kõne edastamist telefonivõrgu lõpp-punktist<br />
sidumispunkti vertikaalselt integreeritud ettevõtja hulgimüügiüksuse poolt jaemüügiüksusele<br />
(sisene varustamine) ning muud tooteid ja teenuseid, mis on vajalikud sellise kõneliikluse<br />
toimimiseks.<br />
Piiritletud turu geograafiline käibimisala on Eesti Vabariigi territoorium tervikuna.<br />
Turuanalüüsi raames hinnati konkurentsiolukorda asjakohasel turul mitme kriteeriumi alusel<br />
ning leiti, et piiritletud asjakohasel sideteenuse turul ei toimi konkurents ning et ESS § 45<br />
lõikele 2 vastavate tunnustega ettevõtja piiritletud sideteenuse turul on Elion Ettevõtted AS<br />
(edaspidi Elion).<br />
Konkurentsiamet tunnistab Elioni piiritletud sideteenuste turul märkimisväärse turujõuga<br />
ettevõtjaks.<br />
Konkurentsiprobleemide lahendamiseks piiritletud sideteenuse turul kehtestab<br />
Konkurentsiamet Elionile järgmised kohustused:<br />
• juurdepääsukohustused vastavalt otsuse punktile 6.3.2.;<br />
• mittediskrimineerimise kohustuse vastavalt otsuse punktile 6.4.2.;<br />
• läbipaistvuskohustused vastavalt otsuse punktile 6.5.2.;<br />
• hinnakontrolli kohustused vastavalt otsuse punktile 6.6.2<br />
1 RT I 2004, 87, 593; 2009, 62, 405.<br />
1
SISUKORD<br />
1. <strong>OTSUS</strong>E KOKKUVÕTE ....................................................................................................... 1<br />
2. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 4<br />
2.1. Üldine õiguslik raamistik ................................................................................................ 4<br />
2.2. Järelevalve- ja korraldusasutuste koostöö ....................................................................... 5<br />
2.3. Riigisisene konsulteerimine ............................................................................................ 5<br />
2.4. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni ja EL liikmesriikide regulaatoritega .................... 6<br />
3. TURU PIIRITLEMINE .......................................................................................................... 7<br />
3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid ....................................................................... 7<br />
3.1.1. Turu piiritlemise õiguslik alus .................................................................................. 7<br />
3.1.2. Tooteturu kindlakstegemise põhimõtted .................................................................. 8<br />
3.1.3. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted ........................................... 9<br />
3.2. Asjakohase turu piiritlemine: telefonivõrgus kõne algatamise turg .............................. 10<br />
3.2.1. Telefonivõrgus kõne algatamise teenuse määratlemine ......................................... 10<br />
3.2.2. Turgude seotus ....................................................................................................... 12<br />
3.2.3. Teenuse asendatavuse analüüs ............................................................................... 13<br />
3.2.3.1. Nõudlusepoolne asendatavus .......................................................................... 13<br />
3.2.3.2. Pakkumisepoolne asendatavus ........................................................................ 14<br />
3.2.4. Telefonikõne asendamine internetipõhise kõnega ................................................. 14<br />
3.2.4.1. Nõudlusepoolne asendatavus .......................................................................... 14<br />
3.2.4.2. Pakkumisepoolne asendatavus ........................................................................ 18<br />
3.2.5. Kõne algatamine mobiiltelefonivõrgus .................................................................. 18<br />
3.2.5.1. Nõudlusepoolne asendatavus .......................................................................... 18<br />
3.2.5.2. Pakkumisepoolne asendatavus ........................................................................ 19<br />
3.2.6. Teenuse asendatavuse analüüsi järeldus................................................................. 20<br />
3.2.7. Telefonivõrgus kõne algatamise turu geograafiline käibimisala ............................ 20<br />
3.2.8. Telefonivõrgus kõne algatamise turg ..................................................................... 21<br />
3.3. Telefonivõrgus kõne algatamise turu osalised .............................................................. 21<br />
4. TURUANALÜÜS ................................................................................................................ 22<br />
4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted .................................................................................. 22<br />
4.2. Regulatsiooni järjepidevus ............................................................................................ 24<br />
4.3. Turujõu hindamine ........................................................................................................ 24<br />
4.3.1. Turuosad ................................................................................................................. 24<br />
4.3.2. Ettevõtjate üldine suurus ........................................................................................ 28<br />
4.3.3. Sidevõrgu infrastruktuur ........................................................................................ 30<br />
4.3.6. Sisenemistõkked ..................................................................................................... 35<br />
4.3.6.1. Regulatiivsed tõkked ....................................................................................... 35<br />
4.3.6.2. Struktuursed tõkked ......................................................................................... 36<br />
4.3.6.2.1. Mastaabisääst ........................................................................................... 37<br />
4.3.6.2.2. Profiilisääst ............................................................................................... 37<br />
4.3.6.2.3. Vertikaalne integratsioon ......................................................................... 38<br />
4.4. Konkurentsiprobleemid piiritletud turgudel .................................................................. 39<br />
4.4.1. Võimalikud konkurentsiprobleemid ....................................................................... 39<br />
4.4.2. Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid ................................................................. 40<br />
4.4.3. Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine ........... 40<br />
4.4.4. Muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid ................................... 40<br />
5. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJA KINDLAKSMÄÄRAMINE .......... 41<br />
6. KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED ................................................................................ 42<br />
2
6.1. Kohustuste kehtestamise eesmärk ................................................................................. 42<br />
6.2. Kohustuste kehtestamise alused .................................................................................... 42<br />
6.3. Juurdepääsu kohustused ................................................................................................ 43<br />
6.3.1. Juurdepääsu kohustuste eesmärk ............................................................................ 43<br />
6.3.2. Juurdepääsukohustuste kehtestamine Elionile ....................................................... 44<br />
6.3.3. Juurdepääsu kohustuste kehtestamise motivatsioon .............................................. 45<br />
6.4. Mittediskrimineerimise kohustus .................................................................................. 47<br />
6.4.1. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk ........................................................... 47<br />
6.4.2. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine Elionile ...................................... 47<br />
6.4.3. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamise motivatsioon .............................. 47<br />
6.5. Läbipaistvuskohustused ................................................................................................ 49<br />
6.5.1. Läbipaistvuskohustuste eesmärk ............................................................................ 49<br />
6.5.2. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine Elionile ....................................................... 49<br />
6.5.3. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine motivatsioon ............................................. 49<br />
6.6. Hinnakontrolli kohustus ................................................................................................ 51<br />
6.6.1. Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse alused ja<br />
eesmärk ............................................................................................................................. 51<br />
6.6.2. Kuluarvestuse lahususe, kuluarvestuse kohustuse ja hinnakontrolli kohustuste<br />
kehtestamine. .................................................................................................................... 52<br />
6.6.3. Hinnakontrolli kehtestamise motivatsiooni, kuluarvestuse ja kuluarvestuse<br />
lahususe kohustuse kehtestamise motivatsioon ................................................................ 52<br />
6.6.4. Hinna reguleerimise metoodika valiku analüüs ..................................................... 53<br />
6.6.4.1. Kuludele orienteeritud hinnakontrolli metoodika ........................................... 54<br />
6.6.4.2. ECPR hinnakontrolli metoodika ..................................................................... 55<br />
6.6.4.3. Võrreldavate turgude hindade kasutamise metoodika..................................... 55<br />
6.6.4.4. Hinna reguleerimise metoodika analüüsi kokkuvõte ...................................... 55<br />
6.6.4.5. Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võtmine ... 56<br />
6.6.4.6. Efektiivse ja pideva konkurentsi huviga arvestamine ja lõppkasutajate kasu<br />
suurendamine ............................................................................................................... 56<br />
6.7. Kohustuste täitmise tähtaeg ........................................................................................... 56<br />
7. RESOLUTSIOON ................................................................................................................ 57<br />
8. <strong>OTSUS</strong>E VAIDLUSTAMINE ............................................................................................. 57<br />
3
2. SISSEJUHATUS<br />
2.1. Üldine õiguslik raamistik<br />
2005. aasta 1. jaanuaril jõustus elektroonilise side turge reguleeriv elektroonilise side seadus,<br />
millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu (edaspidi EL) elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste<br />
ühise reguleeriva raamistiku 2 . EL-i uue reguleeriva raamistiku eesmärgiks on ühtsustada<br />
elektroonilise side valdkonna regulatsiooni EL-i liikmesriikides.<br />
Aastatel 2006- 2007 viis Sideamet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi<br />
2002. a direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 15 lõikega 3 elektroonilise side turgudel<br />
läbi turuanalüüsid.<br />
Sideteenuste turgude loetelus lähtus Sideamet Euroopa Komisjoni soovitusest „Ex ante<br />
põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta 3 “<br />
(edaspidi 2003. aasta toote- ja teenuseturgude soovitus), mille lisas defineeriti 18<br />
elektroonilise side turgu.<br />
31.12.2007 lõpetas Sideamet oma tegevuse 4 ning tema ülesande jagati Konkurentsiameti ja<br />
Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. Alates 01.01.2008 viib elektroonilise side turgude<br />
turuanalüüse läbi Konkurentsiamet.<br />
ESS § 44 kohaselt teostab Konkurentsiamet regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord kolme<br />
aasta jooksul piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi.<br />
Vastavalt ESS §-dele 43 ja 44 piiritleb Konkurentsiamet sideteenuste turud ja nende<br />
geograafilise käibimisala ning teostas piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra<br />
analüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ja juhindudes Euroopa<br />
Komisjoni soovitustest ja suunistest 5 ning Euroopa Kohtu otsustest.<br />
Teises turuanalüüside läbiviimise etapis lähtub Konkurentsiamet analüüsitavate turgude<br />
loetelus Euroopa Komisjoni 2007. aasta soovitusest „Ex ante põhimõttel reguleeritavate<br />
elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta 6 “ (edaspidi 2007. aasta toote- ja<br />
teenuseturgude soovitus), mille lisas defineeritakse 7 elektroonilise side turgu.<br />
2 Ühine reguleeriv raamistik koosneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi 2002. a direktiivist 2002/21/EÜ<br />
elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) ning neljast<br />
eridirektiivist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste<br />
sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu<br />
7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele<br />
juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsudirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi<br />
2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -<br />
teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli<br />
2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris<br />
(eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (“eridirektiivid”).<br />
3 Commission Recommendation of 11 February 2003 on relevant product and service markets within the<br />
electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of<br />
the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communication<br />
networks and services (2003/311/EC). OJ L 114, 8. 5. 2003, p 45.<br />
4 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest” § 1 p<br />
3 RT 2007, 66, 408.<br />
5 Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the<br />
Community regulatory framework for electronic communications networks and services (2002/C 165/03) (Text<br />
with EEA relevance).<br />
6 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the<br />
electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of<br />
4
Käesolevas otsuses piiritletakse 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 2<br />
nimetatud telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne algatamise turg (telefonivõrgus<br />
kõne algatamise turg) ning piiritletud turul viiakse läbi turuanalüüs.<br />
Eelnevalt on Sideamet nimetatud turul (2003. aasta toote- ja teenuseturgude soovitus punkt 8)<br />
turuanalüüsi läbi viinud 2006-2007. aastal.<br />
Kui turuanalüüsist tuleneb, et konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents, koostab<br />
Konkurentsiamet ESS § 44 lõige 7 kohaselt otsuse eelnõu märkimisväärse turujõuga ettevõtja<br />
määramata jätmise kohta.<br />
Kui Konkurentsiamet turuanalüüsi käigus tuvastab, et konkreetsel sideteenuse turul<br />
konkurents ei toimi ning et nimetatud turul tegutsev sideettevõtja omab eraldi või ühiselt koos<br />
teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel<br />
määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, määratakse<br />
sideturul kindlaks üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat ning kooskõlas ESS-ga<br />
kehtestatakse neile spetsiifilised asjakohased kohustused.<br />
ESS § 46 lõige 2 kohaselt arvestab Konkurentsiamet kohustuste valikul muu hulgas Euroopa<br />
Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa<br />
Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga.<br />
2.2. Järelevalve- ja korraldusasutuste koostöö<br />
ESS §-s 144 lõigete 1 ja 2 kohaselt teevad elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel<br />
järelevalve- ja korraldusasutused igakülgset koostööd ning võivad vajaduse korral vahetada<br />
omavahel ka konfidentsiaalset äriteavet. Sellisel juhul kohaldub järelevalve- ja<br />
korraldusasutuse ametnikele ESS-is sätestatud konfidentsiaalsuskohustus.<br />
31.12.2007 lõpetas Sideamet oma tegevuse ning tema ülesanded jagati Konkurentsiameti ja<br />
Tehnilise Järelevalve Ameti vahel.<br />
Alates 01.01.2008 viib ESS 5. peatükis sätestatud valdkonnaspetsiifilise reguleerimise<br />
menetlusi läbi Konkurentsiameti sideteenistus (edaspidi sideteenistus).<br />
Läbiviidud turuanalüüside tulemused, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või<br />
selle kehtetuks tunnistamise otsused ning ettevõtjale ESS §-des 50 ja 54–56 sätestatud<br />
kohustuste kehtestamise otsused edastab sideteenistus seisukoha saamiseks Konkurentsiameti<br />
konkurentsiteenistusele (edaspidi konkurentsiteenistus).<br />
Konkurentsiteenistuse seisukohad kajastatakse hiljem otsuse eelnõus ja otsuse punktis<br />
„Riigisisene konsulteerimine“ all.<br />
2.3. Riigisisene konsulteerimine<br />
Sõltuvalt turuanalüüsi tulemusel selgunud konkurentsiolukorrast koostab Konkurentsiamet<br />
otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta, kui leitakse, et<br />
sideteenuse turul toimib konkurents (ESS § 44 lõige 7) või märkimisväärse turujõuga<br />
ettevõtjaks tunnistamise kohta, kui tuvastatakse, et sideteenuse turul konkurents ei toimi ning<br />
turul on sideettevõtja, kes omab märkimisväärset turujõudu (ESS § 46 lõige 1).<br />
Niisugune otsuse kavand (jättes välja ärisaladust sisaldava informatsiooni) tehakse<br />
kättesaadavaks avalikkusele, kellel on õigus ühe kuu jooksul esitada selle kohta arvamusi,<br />
the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications<br />
networks and services. OJ L 344, 28.12.2007 P. 0065 – 0069.<br />
5
ning saadetakse sideettevõtjale, keda Konkurentsiamet kavatseb tunnistada märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtjaks. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib otsuse kavandi kohta esitada<br />
oma vastulause ühe kuu jooksul alates otsuse kavandi kättesaamisest.<br />
Vastavalt ESS § 47 lõikele 3 arvestab Konkurentsiamet riigisisese konsulteerimise käigus<br />
esitatud arvamuste ja vastulausega märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu koostamisel. Esitatud<br />
seisukohtadega mittearvestamist põhjendab Konkurentsiamet otsuse eelnõus.<br />
Kooskõlas ESS § 46 koostas Konkurentsiamet konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud<br />
asukohas kõne algatamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse kavandi, mis tehti<br />
avalikkusele konsulteerimiseks kättesaadavaks 28.10.2009. Ühtlasi saadeti otsuse kavand<br />
sideettevõtjatele, keda Konkurentsiamet kavatses otsuse kavandi kohaselt tunnistada<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks.<br />
Tähtajaks Konkurentsiametisse vastulauseid ei laekunud. Seisukoha esitas ka<br />
konkurentsiteenistus, kes ei omanud otsuse kavandi kohta vastuväiteid.<br />
2.4. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni ja EL liikmesriikide regulaatoritega<br />
Kooskõlas ESS §-ga 48 peab Konkurentsiamet informeerima Euroopa Komisjoni ja EL<br />
liikmesriikide sideturu regulaatoreid ESS § 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise<br />
otsuse eelnõust, andmaks neile võimaluse esitada arvamus planeeritavate toimingute või<br />
meetmete kohta. Kõnealuse menetluse käigus hindab Euroopa Komisjon asjakohase sideturu<br />
piiritlemise kooskõla toote- ja teenuseturgude soovituses ning turuanalüüsi ja märkimisväärse<br />
turujõu hindamise suunistes sätestatuga, ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks<br />
tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kooskõla Euroopa<br />
ühtse turu arengu ning EL õigusega.<br />
Raamdirektiivi artikli 7 lõike 5 kohaselt peab riigi reguleeriv asutus otsuse koostamisel võtma<br />
arvesse Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide reguleerivate asutuste poolt esitatud<br />
seisukohtasid, pärast mida edastatakse otsus Euroopa Komisjonile.<br />
Kooskõlas raamdirektiivi artikli 7 lõikega 3 avaldas Euroopa Komisjon 12. veebruaril 2010<br />
oma teatises 7 , et on Konkurentsiameti otsuse eelnõu ja lisateabe läbi vaadanud ning esitas<br />
kaks märkust: võrgusiseste kõnede (on-net calls) välja jätmise kohta kõne algatamise turu<br />
mõistest ning hinnalae kohaldamise kohta kaalutud keskmiste hindade suhtes. Euroopa<br />
Komisjon leidis, et võrgusiseste kõnede väljajätmine ei mõjuta järeldusi märkimisväärse<br />
turujõu kohta ega ka sellest tulenevaid regulatiivseid otsuseid; Elionile kohaldatava hinnalae<br />
osas aga palus Euroopa Komisjon kaaluda, kas hinnalae kohaldamine kõne algatamise<br />
esimese kolme minuti kaalutud keskmise hinna suhtes on asjakohane.<br />
Konkurentsiamet leiab, et Elionile sätestatud piirang, mille kohaselt ei või telefonivõrgus<br />
kõne algatamise teenusele rakendatavaid esimese kolme minuti kaalutud 8 keskmisi hindasid<br />
muuta kalendriaastas rohkem, kui ±10% võrreldes eelmisel kalendriaastal viimasena<br />
rakendatud vastavate kaalutud keskmiste hindadega, tagab telefonivõrgus kõne algatamise<br />
7 Juhtum EE/2010/1038: Telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne algatamise turg<br />
SG-Greffe (2010) D/2043.<br />
8 Kaaludeks on kõne liikluse jagunemise telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele rakendavate erinevate<br />
hindade (näiteks normaalaeg, soodusaeg ja ööaeg) vahel.<br />
6
turu läbipaistvuse ja stabiilsuse ning aitab vastaval turul osalevatel sideettevõtjatel (nii vastava<br />
teenuse pakkujal, kui ka kasutajatel) paremini planeerida oma äritegevust, kaasa arvatud<br />
investeeringuid. Konkurentsiamet leiab endiselt, et Elionile nimetatud kohustuse kehtestamine<br />
on põhjendatud.<br />
Euroopa Komisjoni seisukoht on otsusele lisatud.<br />
3. TURU PIIRITLEMINE<br />
3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid<br />
3.1.1. Turu piiritlemise õiguslik alus<br />
Et kindlaks teha, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents või mitte, st kas<br />
ettevõtja eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset turujõudu ehk<br />
positsiooni, mis võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral<br />
sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest 9 , piiritleb Konkurentsiamet<br />
esmalt kooskõlas ESS §-ga 43 sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala.<br />
Vastavalt ESS § 43 lõikele 1 piiritleb Konkurentsiamet sideteenuste turud kooskõlas EL<br />
konkurentsiõiguse põhimõtetega, juhindudes seejuures toote- ja teenuseturgude soovitustest ja<br />
suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest.<br />
Seega ei anna ESS Konkurentsiametile täpsemaid juhiseid, kuidas turgude piiritlemist läbi<br />
viia, vaid Konkurentsiamet peab lähtuma asjakohastest Euroopa Komisjoni õigusaktidest ning<br />
Euroopa Kohtu otsustest.<br />
Piiritletavad sideteenuse turud sätestatakse Euroopa Komisjoni toote- ja teenuseturgude<br />
soovituse lisas 10 .<br />
Kooskõlas ESS § 43 lõikega 1, raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3 ning toote- ja<br />
teenuseturgude soovituse preambuli punktiga 19 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu<br />
hindamise suuniste punktidega 9 ja 36 on Konkurentsiametil õigus piiritleda sideteenuse turg<br />
erinevalt toote- ja teenuseturgude soovituses määratletud turgudest juhul, kui see on<br />
põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga, ning selleks kehtestatud menetluskorda<br />
järgides. Üldjuhul peab Konkurentsiamet aga juhinduma toote- ja teenuseturgude soovituse<br />
lisas esitatud turu määratlusest. Seega on Konkurentsiametil kohustus analüüsida sideteenuste<br />
turge vastavalt soovituses sätestatule.<br />
Turu piiritlemiseks esitatakse otsuses vastavalt suuniste punktile 34 esmalt sideteenuse (toote)<br />
kirjeldus, mille abil piiritletakse konkreetne teenuseturg; seejärel piiritletakse nimetatud turu<br />
geograafiline käibimisala. Hinnang selle kohta, missugused tooted kuuluvad ühe ja sama turu<br />
koosseisu, antakse lähtudes turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste<br />
2. peatükis sätestatud kriteeriumitest.<br />
9 Sama definitsiooni erinevas redaktsioonis kasutatakse nii konkurentsiseaduses (§ 13 lg 1) kui ka elektroonilise<br />
side seaduses (§ 45 lg 2).<br />
10 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the<br />
electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of<br />
the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications<br />
networks and services. OJ L 344, 28.12.2007 P. 0065 – 0069.<br />
7
3.1.2. Tooteturu kindlakstegemise põhimõtted<br />
Otsuses piiritletakse asjakohane turg kooskõlas ESS § 43 nõuetega vastavalt<br />
konkurentsiõiguse põhimõtetele.<br />
Peamised konkurentsipiirangud turul, mis avaldavad survet ettevõtjate hinnakujundusele ja<br />
seega omavad tähtsust asendatavate toodete ja teenuste määratlemisel ning seeläbi konkreetse<br />
turu ulatuse piiritlemisel, on nõudluse- ja pakkumisepoolne asendatavus (turuanalüüsi ja<br />
märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 38 ja 39).<br />
Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis<br />
võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuanalüüsi ja<br />
märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Kohtu<br />
konkurentsiõiguse-alasele kohtupraktikale 11 hõlmab asjakohase turu koosseis kõiki tooteid või<br />
teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad ning sarnanevad<br />
üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja nende hindade või<br />
kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka vaatluse all oleva turu nõudluse ja pakkumise<br />
konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal.<br />
Nõudlusepoolse asendatavuse puhul hinnatakse seda, mil määral kasutajad on valmis<br />
asendama turul olulise konkreetse toote või teenuse teise toote või teenusega. Nõudlusepoolse<br />
asendatavusega on tegu, kui kaks või enam toodet on (lõpp)kasutaja seisukohalt omaduste,<br />
hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel vahetatavad või asendatavad.<br />
Pakkumisepoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised<br />
teenuseosutajad on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete<br />
kuludeta ümber korraldama oma tootmise nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet<br />
või teenust (mis väljendub kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate turuletulekus).<br />
Asendatavuse hindamisele hulgiturul aitab kaasa vertikaalselt seotud jaeturu analüüs.<br />
Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on hüpoteetilise<br />
monopolisti testi (tuntud ka kui nn SSNIP-test) rakendamine (turuanalüüsi ja märkimisväärse<br />
turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist tõstab väikesel, kuid<br />
märgataval määral (5-10%) püsivalt teenuse hinda ja läbimüük selle tulemusena ei vähene,<br />
kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide vähenemine, kuna nad<br />
hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid ja see muudab hinnatõusu kahjumlikuks,<br />
tuleks sellised asendusteenused kaasata asjakohase turu koosseisu.<br />
Hüpoteetilise monopolisti test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste<br />
puhul, mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile. Turuanalüüsi ja<br />
märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkti 42 kohaselt eeldatakse vastupidiste<br />
tõendavate asjaolude puudumisel, et kui teenust pakutakse reguleeritud kulupõhise hinnaga,<br />
siis on hind konkurentsivõimeline ja tuleks seega võtta hüpoteetilise monopolisti testi<br />
11 Euroopa Kohtu 14. novembri 1996. a otsus kohtuasjas C-333/94 P: Tetra Pak vs. Komisjon; EKL 1996, lk I-<br />
0595, lõik 13; Euroopa Kohtu 11. detsembri 1980. a otsus kohtuasjas 31/80: L’Oréal; EKL 1980, lk 03775, lõik<br />
25; Euroopa Kohtu 9. novembri 1983. a otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. Komisjon; EKL 1983, lk 03461,<br />
lõik 37; Euroopa Kohtu 3. juuli 1991. a otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon; EKL 1991, lk I-<br />
03359; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. juuni 1997. a otsus kohtuasjas T-504/93: Tiercé Ladbroke<br />
vs. Komisjon; EKL 1997, lk II-00923, lõik 81; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. märtsi 2000. a<br />
otsus kohtuasjas T-65/96: Kish Glass vs. Komisjon; EKL 2000, lk II-01885, lõik 62; Euroopa Kohtu 25. oktoobri<br />
2001. a otsus kohtuasjas C-475/99: Ambulanz Glöckner vs. Landkreis Südwestpfalz; EKL 2001, lk I-08089, lõik<br />
33; Euroopa Kohtu 21. veebruari 1973. a otsus kohtuasjas 6-72: Europemballage ja Continental Can vs.<br />
Komisjon; EKL 1973, lk 00215, lõik 32; Euroopa Kohtu 13. veebruari 1979. a otsus kohtuasjas 85/76:<br />
Hoffmann-La Roche vs. Komisjon; EKL 1979, lk 00461, lõik 23.<br />
8
akendamise aluseks. Seega, kui hinnaregulatsiooni eesmärgiks ei ole hindade kulupõhisuse<br />
tagamine, ei ole alust eeldada, et hind on konkurentsivõimeline. Sellise hinna kasutamise<br />
põhjendatust hüpoteetilise monopolisti testi rakendamisel tuleks täiendavalt hinnata.<br />
Hüpoteetilise monopolisti testi rakendamise otsustab vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse<br />
turujõu hindamise suuniste punktidele 40 ja 43 riigi reguleeriv asutus (Konkurentsiamet)<br />
kaalutlusõiguse alusel. Testi rakendamise eelduseks on, et selle rakendamine konkreetsel<br />
sideteenuse turul on asjakohane, st konkreetse teenuse asendamine ei ole olemuslikult<br />
välistatud ning teenus on reaalselt eksisteeriv.<br />
Hüpoteetilise monopolisti test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri,<br />
millest alates hüpoteetilisele monopolistile on püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10%<br />
hinnatõusu puhul muutub kahjumlikuks 9,1% turuosa kaotus (eeldusel, et muutuvkulusid ei<br />
ole; kui muutuvkulud on olemas, siis muutub hinnatõus kahjumlikuks suurema turuosa<br />
kaotamise korral)<br />
(p1*q1-p2*q2>=0 ehk p1*q1-p1(1+t)*q1(1+l) ehk l > = -t/(1+t)) 12 . Seega võib hüpoteetilise<br />
monopolisti testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad hinnatasemelt oluliselt kallimad<br />
potentsiaalsed asendustooted ning, arvestades välja turuosa kaotuse hinnatõusu korral,<br />
hinnata, kas potentsiaalsete asendustoodete müügimaht võimaldab kompenseerida sellist<br />
turuosa kaotust.<br />
Teine põhimõte, millest Konkurentsiamet lähtub turu piiritlemisel, on tehnoloogilise<br />
neutraalsuse printsiip kooskõlas raamdirektiivi artikli 8 punktiga 2 ning ESS § 40 lõikega 3.<br />
Sellest lähtuvalt on turu piiritlemisel hinnatud vaid näitajaid, mis on seotud peamiselt toote<br />
funktsionaalsuse, omaduste ja hinnaga, ning spetsiifiline tehnoloogiline lahendus ei oma<br />
olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahenduse käsitlemine on asjakohane vaid juhtudel, kui see on<br />
otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse, omaduste või hinnaga. Tehnoloogilise<br />
neutraalsuse printsiibi rakendamine tähendab, et ühtegi konkreetset tehnoloogiat ei eelistata.<br />
3.1.3. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted<br />
Pärast konkreetse toote- või teenuseturu piiritlemist on järgmiseks sammuks piiritleda<br />
konkreetse turu geograafiline ulatus. Pärast teenuse- või tooteturu geograafilise mõõtme<br />
defineerimist saab Konkurentsiamet hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi.<br />
Vastavalt ESS § 43 lõikele 2 võib Konkurentsiamet sideteenuse geograafilise käibimisalana<br />
piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt<br />
moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased<br />
või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest<br />
piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad.<br />
Sama põhimõte on esitatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt<br />
56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktikas 13 : Ühtse geograafilise käibimisala<br />
kriteeriumiks on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused, mis erinevad<br />
märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsitingimustest. Geograafilise turu piiritlemine ei<br />
eelda, et konkurentsitingimused toote pakkujate või teenuseosutajate vahel oleksid täiuslikult<br />
homogeensed, piisab sarnasusest või piisaval määral esinevast homogeensusest – ühise turu<br />
12 Kus p1 on hind enne ja p2 on hind pärast hinnatõusu; q1 on müügikogus enne ja q2 on müügikogus pärast<br />
hinnatõusu, t on hinnatõus protsentides ja l on müügikoguse muutus.<br />
13 Euroopa Kohtu 14. veebruari 1978. a otsus kohtuasjas 27/76: United Brands; EKL 1978, lk 00207, lõik 44;<br />
322/81: Michelin vs. Komisjon, op. cit., lõik 26; Euroopa Kohtu 5. oktoobri 1988. a otsus kohtuasjas 247/86:<br />
Alsatel vs. Novasam; EKL 1988, lk 05987, lõik 15; T-504/93: Tiercé Ladbroke vs.Komisjon, op. cit. lõik 102.<br />
9
käibimisalasse ei kuulu seega need piirkonnad, kus konkurentsitingimused leitakse olevat<br />
heterogeensed 14 .<br />
Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe<br />
kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja seaduslike või muude regulatiivsete<br />
instrumentide olemasolul viimaste nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu<br />
hindamise suuniste punkt 59).<br />
3.2. Asjakohase turu piiritlemine: telefonivõrgus kõne algatamise turg<br />
3.2.1. Telefonivõrgus kõne algatamise teenuse määratlemine<br />
Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 2 määratletakse turuna, mille riiklik<br />
sideregulaator peab piiritlema eesmärgiga kindlaks teha, kas piiritletud sideteenuse turul<br />
toimib efektiivne konkurents, konkreetses telefonivõrgus kõne algatamise turg.<br />
Konkreetses telefonivõrgus kõne algatamise turu puhul on tegemist hulgimüügituruga ehk<br />
sisendturuga teenuse osutajatele, kes omakorda pakuvad tooteid ja teenuseid lõppkasutajatele<br />
ning teistele sideettevõtjatele. Peamiselt toodetakse nimetatud turul sisendeid telefoniteenuste<br />
jaeturgudel tegutsevatele sideettevõtjatele. Seega on nimetatud turgu koosseisu kuuluvate<br />
teenuste puhul tegemist teenustega, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine<br />
erinevate sidevõrkude vahel võimalik.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise teenus on tervikliku kommunikatsiooniahela koostisosa, mis<br />
täiendab, kuid ei asenda ühtki teist. Kõne edastamist telefonivõrgus iseloomustab alljärgnev<br />
joonis.<br />
Transiit<br />
Riiklik jaam<br />
Sidumine ja<br />
juurdepääs<br />
Kõne<br />
DLU<br />
/RSS<br />
Kohalik<br />
jaam<br />
Kohalik<br />
jaam<br />
DLU<br />
/RSS<br />
Algatamine<br />
Lõpetamine<br />
Joonis 1. Kõne edastamine telefonivõrgus.<br />
Kõne algatamise puhul on tegemist sidumisteenusega.<br />
Telefonivõrgus häälkõne algatamise puhul on tegemist kõne edastamisega sidevõrgu lõpppunktist<br />
sidumispunkti (ESS § 2 punkt 18) (vt ka joonist 1).<br />
14 Deutsche Bahn v Commission [1997] ECR II-1689, paragraph 92. Case T-139/98 AAMS v Commission,<br />
[2001] ECR0000-II, paragraph 39, viidatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis<br />
56).<br />
10
Telefonivõrgus kõne algatamise teenuse puhul ei oma tähendust kõneteenuse osutamiseks<br />
kasutatava fikseeritud elektroonilise sidevõrgu tehnilise lahenduse eristamine (vaskpaaril või<br />
valguskaablil põhinev fikseeritud sidevõrk, kaabellevivõrk jne), kuivõrd sõltumata sidevõrgu<br />
tehnilisest lahendusest tagatakse ettevõtjate vahel sõlmitud sidumislepingu või<br />
juurdepääsulepingu alusel kõne edastamine sidevõrgu lõpp-punktist sidumispunkti (ESS § 2<br />
punkt 18 järgi defineeritakse kõne algatamisena kõne edastamist sidevõrgu lõpp-punktist<br />
sidumispunkti; ESS § 134 lõige 4 järgi juhindutakse ESS-i kohaldamisel ja täitmisel<br />
tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist). On oluline, et sidumis- või juurdepääsulepingu alusel<br />
tagatakse kõneteenuse osutamine erinevate elektrooniliste sidevõrkude vahel.<br />
Seega kuulub erinevate tehniliste lahendustega fikseeritud elektroonilise side võrkudes<br />
osutatav kõne algatamise teenus telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu ning<br />
ettevõtjad, kes osutavad nimetatud teenust (ettevõtjate vahel sõlmitud sidumis- ja/või<br />
juurdepääsulepingute alusel), peab kaasama telefonivõrgus kõne algatamise turu analüüsi.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turg hõlmab operaatori telefonivõrgust väljuvat kõneliiklust,<br />
st arvestamata võrgusisest kõneliiklust ehk oma telefonivõrgus algatatud ja lõpetatud kõnesid,<br />
ning kõiki sidumistooteid ja teenuseid, mis on vajalikud, et osutada nimetatud teenust teistele<br />
telefonivõrgu operaatoritele. Kõne algatamise teenuse osutamiseks vajalikud tugiteenused<br />
võivad olla näiteks sidumispunkti avamine ning hooldus; ühise/üldise signaliseerimiskanali<br />
loomine, muutmine ja hooldus ja muud tooted ja teenused, mis võivad olla vajalikud väljuva<br />
kõneliikluse toimimiseks.<br />
Kuivõrd võrgusisese kõne algatamise puhul ei ole tegemist kõne edastamisega lõpp-punktist<br />
sidumispunkti, vaid kõne edastamisega sidevõrgu lõpp-punktist operaatori enda võrgusõlme,<br />
sidumispunkti läbimata, ei kujuta telefonioperaatori võrgusisene kõneliiklus endast kõne<br />
algatamist ESS-i mõistes. Analüüsitava turu näol on tegemist hulgimüügitasandi<br />
sidumisteenuse turuga, kus on määravaks ettevõtja võime mõjutada teistele telefoniteenuse<br />
operaatoritele pakutava kõne algatamise teenuse tingimusi. Selline võime või selle puudumine<br />
ei sõltu sideettevõtja sidevõrgu sisese kõneliikluse üldmahust, vaid juurdepääsuvõrgu<br />
suurusest, kuna sideettevõtja, kes omab juurdepääsu lõppkasutajani, kontrollib ka kõne<br />
algatamist.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turu puhul on tegemist sidumisteenuse hulgituruga, kus<br />
pakutakse kõne algatamise teenuseid nii ettevõttesiseselt (self-supply ehk nn sisemine<br />
varustamine) kui ka teistele võrguteenust tarbivatele sideettevõtjatele (nn väline varustamine)<br />
teenuse osutamiseks.<br />
Vertikaalselt integreeritud sideettevõtja osutab kõne algatamise teenust ettevõttesiseselt, st<br />
võrguressurssi haldav hulgimüügiüksus toodab kõne algatamise teenust jaemüügiüksusele,<br />
kes seda kasutab sisendina telefoniteenuste osutamisel lõppkasutajatele. Samasisulist teenust,<br />
st kõne algatamise teenust, pakutakse ka teistele sideettevõtjatele, kes selle vahendusel saavad<br />
osutada telefoniteenuseid hulgimüügituruga lähedalt seotud jaeturgudel. Nimetatud tooted, st<br />
ettevõtjasiseselt pakutav ja välimiselt pakutav kõne algatamise teenus, on omahinna ja<br />
omaduste poolt üks ja sama teenus.<br />
Niisiis hõlmab asjakohane turg nii ettevõttesiseselt kui teistele sideettevõtjatele osutatavaid<br />
kõne algatamise teenuseid.<br />
Kuivõrd vastavalt ESS § 2 punktile 17 on kõne kitsasribaline reaalajas toimiv kommuteeritav<br />
ühendus kahe lõpp-punkti vahel hääle, telefaksi või andmete edastamiseks, hõlmatakse kõne<br />
edastamise koosseisu ka sissehelistamis- ja telefaksiteenus. Sissehelistamis- ja faksiteenuste<br />
kaasamise põhjuseks turuanalüüsi objektiks olevale teenuseturule on samuti asjaolu, et<br />
ettevõtjate vahel sõlmitud kehtivates sidumis- ja juurdepääsulepingutes ei ole nimetatud<br />
11
teenuste osutamiseks sätestatud eraldi tingimusi ja neid ei eristata kõneteenusest. Samuti<br />
maksustatakse neid samal põhimõttel kui häälkõneteenust, st aluseks võetakse kõneminuti<br />
hind ja teenuse osutamiseks kulunud kõneminutite hulk.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise hulgiteenus jaguneb:<br />
1) kõne algatamise teenus teistele võrguteenust tarbivatele sideettevõtjatele;<br />
2) kõne algatamise teenus vertikaalselt integreeritud ettevõtja siseselt (va<br />
võrgusisesed kõned);<br />
3) muud tooted ja teenused, mis on vajalikud väljuva kõneliikluse toimimiseks:<br />
muuhulgas marsruutimise ning kanalivaliku teenused (nt operaatorkoodi avamine<br />
ja teiste operaatori, võrgu või teenusenumbrite prefiksite avamine, juurdepääsu<br />
alusel loodud prefiksite avamine, juba loodud prefiksite muutmine).<br />
Kõne algatamise teenuse osutamise eelduseks on sidevõrkude vastastikune sidumine - seega<br />
üldjuhul sidumislepingu või juurdepääsulepingu olemasolu teenuseosutajate vahel.<br />
Selleks, et hinnata, kas lisaks telefonivõrgus kõne algatamise teenusele kuulub telefonivõrgus<br />
kõne algatamise hulgituru koosseisu ka teisi teenuseid, mis oleksid suutelised avaldama<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenustele piisavat konkurentsisurvet (turuanalüüsi ja<br />
märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 38), hindas Konkurentsiamet asjakohaste<br />
teenuste nõudluse- ja pakkumisepoolset asendatavust.<br />
3.2.2. Turgude seotus<br />
Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud, võib ta märkimisväärset<br />
turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul, kui seosed nende kahe turu vahel on<br />
sellised, et turujõud ühel turul võib kanduda üle teisele, suurendades selle kaudu ettevõtja<br />
turujõudu (raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; ka turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu<br />
hindamise suuniste 3.1.1. Leverage of market power).<br />
Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt<br />
(turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1., punktid 84 ja 85).<br />
Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, mis toodavad<br />
asjakohasel turul toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole seotud<br />
turgudeks (turud, mille jaoks asjaomasel turul toodetud teenus või toode on sisendiks).<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turuga allapoole seotud turud on telefoniteenuste jaeturud.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu kuuluvad teenused on seega sisendiks<br />
telefoniteenuste jaeturgudele, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine<br />
erinevate sidevõrkude vahel võimalik. 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa ei<br />
sisalda telefonivõrgus kõne algatamise turuga allapoole seotud turge, st eeldatakse nimetatud<br />
turgude konkurentsivõimelisust ning neil turgudel üldjuhul valdkonnaspetsiifilise<br />
reguleerimise menetlust läbi ei viida (konkurentsiolukorrast tingitud vajaduse korral on<br />
Konkurentsiametil õigus nimetatud turge reguleerida ESS § 43 lõike 1 1 , raamdirektiivi artikli<br />
15 lõike 3, toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punkti 19 ning turuanalüüsi ja<br />
märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktide 9 ja 36 alusel.).<br />
Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 2 nimetatud telefonivõrgus kõne algatamine<br />
on ülespoole seotud sama lisa punktis 1 nimetatud telefonivõrgule juurdepääsu turuga. Üks<br />
peamistest sisenditest telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamiseks hulgimüügitasandil<br />
on juurdepääs lõppkasutajale kindlaks määratud asukohas: kui telefonioperaatoril puuduvad<br />
12
lõppkasutajad, ei saa ta ka osutada kõne algatamise teenust. Ettevõtja, kellele kuuluvad<br />
kliendiliinid 15 või kes rendib neid teiselt sideettevõtjalt teenuse osutamiseks, omab<br />
juurdepääsu lõppkasutajani ja kontrollib kõne edastamist sidevõrgu lõpp-punktist<br />
sidumispunkti. Mida rohkem kliendiliine on välja ehitatud, seda laialdasem on<br />
juurdepääsuvõrk operaatoril ning seda suurem on ettevõtja võime mõjutada teistele<br />
telefoniteenuse operaatoritele pakutava kõne algatamise teenuse tingimusi.<br />
Juurdepääsuteenused on vajalikud kõne algatamiseks valitud asukohas või valitud<br />
lõppkasutaja juures. Seega on telefonivõrgule juurdepääsu turg sisendiks telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turule.<br />
3.2.3. Teenuse asendatavuse analüüs<br />
3.2.3.1. Nõudlusepoolne asendatavus<br />
Kuna asjakohasel turul pakutavate kõne algatamise teenuste puhul on tegemist teenustega,<br />
ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine võimalik, tuleneb nõudlus kõne<br />
algatamise teenuste järele nõudlusest telefoniteenuste järele. Kuna nende nõudluste vahel on<br />
tugev seos, analüüsis Konkurentsiamet nõudlusepoolset asendatavust telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turuga lähedalt seotud turgudel.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise hulgimüügituruga lähedalt seotud kõneteenuse jaeturgudel ei<br />
osta lõppkasutaja kõne algatamist eraldiseisva teenusena. Ta ostab oma teenuseosutajalt kõne<br />
lõpp-punktist lõpp-punktini; kõneteenuse osutaja on kas sideettevõtja, kelle telefonivõrgus<br />
lõppkasutaja number on kasutusel, või siis teenuseosutaja, kes ostab sidevõrgu operaatorilt<br />
kõne algatamise teenust ja pakub lõppkasutajatele kõneteenuseid operaatorkoodi või<br />
operaatori eelvaliku vahendusel.<br />
Lõppkasutajad omavad sidevõrgu piires kõneteenuse osutaja valikul alternatiivi juhul, kui<br />
nende number on kasutusel sideettevõtja telefonivõrgus, kes võimaldab teistel<br />
teenuseosutajatel osutada oma sidevõrgus kõneteenust operaatorkoodi või operaatori eelvaliku<br />
vahendusel.<br />
Kui sideettevõtja lõppkasutajatele oma võrgus nimetatud teenuseid ei võimalda, puudub<br />
lõppkasutajatel võimalus tarbida alternatiivsete telefoniteenuse osutajate teenuseid.<br />
Arvestades fikseeritud sidevõrkude vahel toimivat numbriliikuvust, saavad telefonivõrgu<br />
lõppkasutajad, kellele kõneteenuse osutaja ei võimalda oma võrgus kasutada teiste<br />
kõneteenuseid osutavate ettevõtjate teenuseid operaatorkoodi või operaatori eelvaliku<br />
vahendusel, oma numbriga liikuda ühe operaatori sidevõrgust teise operaatori sidevõrku<br />
numbriliikuvuse raames.<br />
Eestis maksab telefonivõrku tehtavate telefonikõnede eest kõne algataja (calling party pays -<br />
põhimõte), va juhul, kui tegemist on kõnega vastuvõtja kulul. Järelikult kuulub kõne<br />
algatamise tasu helistavale lõppkasutajale telefoniteenust osutava operaatori kuludesse ning<br />
kajastub seega ka kogu kõne maksumuses. Kõne algatamise teenuse tasude tõus hulgiteenuse<br />
tasandil võib seega kaudselt põhjustada ka jaekõnede kallinemist. Kuna kõne algataja<br />
(helistav pool) tasub kogu kõne maksumuse sideteenust osutavale ettevõtjale, siis on tema<br />
jaoks telefoniteenuse osutaja valikul üheks kriteeriumiks, millest lähtudes teeb ta oma valiku<br />
konkreetse teenuseosutaja kasuks, telefoniteenuse osutaja kehtestatud kõne hind. Järelikult on<br />
lõppkasutaja seisukohalt telefoniteenuste jaeturgudel ühe teenuseosutaja telefoniteenused<br />
asendatavad teise teenuseosutaja poolt pakutavate teenustega.<br />
15 Vastavalt ESS § 2 punktile 14 on kliendiliin sidevõrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava seadme<br />
vaheline füüsiline ühendus.<br />
13
Sarnaselt häälkõne jaeturgudega on ka hulgiturul teenuseosutajatel valikuvõimalus erinevate<br />
telefonioperaatorite vahel sõltuvalt sideettevõtja olemasolevast kliendibaasist, võrgu ulatusest<br />
ja võrguteenuse kasutamise eest võetava tasu suurusest.<br />
3.2.3.2. Pakkumisepoolne asendatavus<br />
Kõne algatamise hulgiteenuse pakkumise eelduseks on oma sidevõrgu olemasolu, mille<br />
ulatuses operaator võib kõne algatamise teenust kasutada ise või varustada sellega teist<br />
teenusepakkujat. Pakkumaks kõneteenust lõppkasutajale, saab sideettevõtja osta oma<br />
võrguoperaatorilt kõne algatamise teenust.<br />
Üks otsene alternatiiv kõne algatamise teenuse ostmisele on rajada lõppkasutaja asukohas<br />
juurdepääsuvõrk, st luua paralleelne infrastruktuur kõne algatamise hulgimüügiteenust<br />
osutavale operaatorile ning selle baasil hakata ise kasutama ja teistele teenuse osutajatele<br />
osutama kõne algatamise teenust.<br />
Teine alternatiiv on osta või rentida võrguoperaatorilt väljaehitatud võrguühendus<br />
lõppkasutaja asukohas ning selle baasil kasutada kõne algatamise teenust ise ja osutada seda<br />
teistele teenuseosutajatele.<br />
Mõlemad alternatiivid nõuavad sideettevõtjalt suuri pöördumatuid investeeringuid ja kulutusi<br />
ning ei pruugi olla majanduslikult kasulikud juhul, kui juurdepääsuvõrk ehitatakse välja ainult<br />
kõneteenuse osutamiseks. Juurdepääsuvõrgu väljaehitamine on ka pikaajaline protsess, mis<br />
eeldab ettevõtjalt pikaajalist äriplaani olemasolu ja veendumust, et investeering<br />
juurdepääsuvõrkudesse ennast ära tasub.<br />
Kolmandaks alternatiiviks on kasutada kõneside algatamiseks internetti (andmesidevõrku)<br />
ehk internetipõhiseid kõnesid. Selleks on mitmeid erinevaid mooduseid, mille kasutamine aga<br />
nõuab spetsiifilise tarkvara olemasolu.<br />
3.2.4. Telefonikõne asendamine internetipõhise kõnega<br />
Helistava poole lõppkasutaja seisukohalt on üks võimalik asendustoode telefonikõnedele ka<br />
internetipõhine kõne ehk VoIP (Voice over Internet Protocol). VoIP kuulub oma olemuselt<br />
ülekandetehnoloogia gruppi, kus kõneside toimib üle IP võrkude nagu seda on näiteks internet<br />
või mõni muu pakettkommutatsioonil põhinev andmesidevõrk. Teine VoIP-i puhul sagedasti<br />
kasutatav termin, mis on ühtlasi ka VoIP sünonüümiks, on IP-telefoniside, internetitelefoni<br />
kõne, kõne üle lairibavõrgu (VoBB) ja lairiba-telefoniside.<br />
Side internetitelefonidega (VoIP-telefonidega) tähendab sisuliselt teenuseid – kõne,<br />
faksiteenus ja/või kõnesõnumite vahetus, mida edastatakse interneti vahendusel, mitte<br />
ahelkommutatsiooni kasutava avaliku telefonivõrgu (PSTN 16 ) vahendusel. Kõne algatamine<br />
internetitelefoni vahendusel toimib lihtsustatult öeldes järgmiselt: analoog-kõnesignaal<br />
muundatakse digitaalseks, seejärel kõnesignaal kompresseeritakse ja andmed paigutatakse<br />
internetiprotokolli (IP) pakettidesse ning saadetakse läbi interneti kõnet vastuvõtvale<br />
kliendile; vastuvõtja poolel toimub sama protsess vastupidises järjekorras.<br />
3.2.4.1. Nõudlusepoolne asendatavus<br />
VoIP-i kasutatakse mitmel erineval moel: kasutatakse nii spetsiifilisi, eraõiguslikke<br />
programme kui ka vabavaralisi protokolle ja standardeid. Eraõigusliku protokolli all<br />
16 Public Switched Telephone Network.<br />
14
mõistetakse (telekommunikatsiooni valdkonnas) sideprotokolli, mille omanikuks on<br />
organisatsioon või eraisik.<br />
Allpool on toodud enamlevinud protokollid ja tehnoloogiad, mida VoIP võib kasutada:<br />
1) H.323<br />
2) IMS17<br />
3) SIP18<br />
4) RTP<br />
5) Skype Network<br />
Üks levinumaid eraõiguslikke protokolle on Skype Network (baseerub P2P ehk nn<br />
peer-to-peer võrgustikul). See protokoll ei ole avalik ja ametlikud Skype vabavaralised<br />
tarkvaraprogrammid, mis seda protokolli kasutavad, on kinnise koodiga – see tähendab, et<br />
selle tarkvara litsents ei luba tarkvara lähtekoodi avalikustamist ega turustamist.<br />
Peamine erinevus Skype ja klient-server VoIP kliendi vahel on asjaolu, et Skype toimib<br />
peer-to-peer mudeli alusel, mitte aga klient-server mudeli alusel. Skype kasutajaskond on<br />
täielikult detsentraliseeritud ja jaotunud võrgusõlmede (so lõppkasutajate arvutite) vahel,<br />
võimaldades võrgu suurusel muutuda väga suurtes piirides, ilma et Skype Group peaks<br />
soetama keeruka ja kalli tsentraliseeritud infrastruktuuri. Sellise lahenduse puuduseks on<br />
asjaolu, et Skype ei võimalda vahetut ühilduvust SIP-il baseeruvate VoIP - võrkudega.<br />
Valdavalt kasutavad Eesti VoIP teenusepakkujad SIP protokollidel baseeruvaid VoIP – võrke<br />
(näiteks Elion, Starman).<br />
VoIP vabavaralised tarkvaralahendused<br />
Enamlevinud VoIP rakendusi (sulgudes on protokollid, millel rakendus baseerub), mida<br />
laialdaselt kasutatakse on:<br />
1) Skype (eraõiguslik P2P nn Skype Network)<br />
2) Windows Live Messenger (MSNP 15; Microsoft Notification Protocol (MSNP))<br />
3) Google Talk (XMPP, Jabber)<br />
4) Gizmo5 (SIP, XMPP, Jabber)<br />
Nimetatud tarkvaralahendused (arvutiprogrammid) on vabavaralised ja võimaldavad<br />
lõppkasutajal, kes kasutavad sama programmi, teha omavahel tasuta kõnesid. Lisaks sellele<br />
võimaldavad mitmed programmid sooritada ka kõnesid tavatelefonivõrku (so PSTN võrku).<br />
VoIP tasulise teenusena<br />
Ka Eesti teenusepakkujad pakuvad oma jaeklientidele internetipõhist kõneteenust ja selleks<br />
sobivaid (valdavalt SIP protokolliga) VoIP telefone. Selliste VoIP kõneteenuste kasutamiseks<br />
ei pea lõpptarbija alla laadima tarkvara programme – teenus töötab kohe, kui vastav teenus on<br />
teenusepakkujalt tellitud ja kliendil on olemas sobilikud lõppseadmed (muuhulgas VoIP<br />
17 IP Multimedia Subsystem (IMS) on (3GPP) standardiseeritud juhtimisdomeen (so mingite programmide või<br />
võrgupunktide ehk aadresside kohta käivate faktide/põhimõtete kogum) multimeediumteenustele (häältelefon,<br />
videotelefon jms).<br />
18 Session Initiation Protocol (SIP) on laialt levinud signaliseerimisprotokoll, mida kasutatakse<br />
multimeediaseansside nagu video ja/või kõne edastamiseks üle IP protokolli.<br />
15
telefonid, mis kasutavad SIP protokolle) ja toimiv lairibaühendus ning VoIP teenuse osutajad<br />
omistavad lõpptarbijale teenuse tarbimiseks E.164 numeratsiooni.<br />
Konkurentsiametile teadaolevalt ei ole Eesti VoIP teenusepakkujate VoIP-võrgud omavahel<br />
vahetult seotud selliselt, et IP-kõned suunduks vahetult teise operaatori sidevõrku - st võrkude<br />
vahel ei ole sõlmitud IP sidumislepinguid. Suuremate sideoperaatorite poolt pakutav VoIP<br />
teenus toimib erinevate sidevõrkude vahel vastavaid gateway´sid ehk võrguväravaid (lüüse)<br />
kasutades. Telekommunikatsioonisektoris nimetatakse võrguväravaks ehk lüüsiks<br />
võrgupunkti, mis toimib sissepääsuna teise võrku. Võrguvärav võib olla ka seade, mis saadab<br />
andmepakette ühest võrgust teise nende teekonnal Internetis. Lüüsiks võib olla ka kaht<br />
erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku 19 , mille ülesandeks on<br />
protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. VoIP<br />
kõnede üleandmine teise side võrku toimub võrkude sidumislepingute vahendusel ja kõnede<br />
eest arveldamine toimub minutipõhiselt.<br />
Operaator 1<br />
Operaator 2<br />
Lüüs 2<br />
Lüüs 1<br />
Internet<br />
Joonis 2. Eri operaatorite VoIP võrkude ühendatavus.<br />
Sellest lähtuvalt tarifitseerivad Eesti sideettevõtjad kõne algatamist VoIP-võrgus sarnastel<br />
alustel PSTN võrguga - teise operaatori võrgus tuleb maksta kõnede algatamistasu teiste side<br />
operaatorite võrgus kõnede algatamise eest.<br />
Kokkuvõte<br />
Tulles jaetasandil tagasi helistava poole lõppkasutaja seisukohalt võimalike VoIP toodete<br />
juurde, siis jagunevad need lõppkasutaja jaoks kaheks:<br />
1) vabavaralised tarkvaralahendused, mis võimaldavad teatud VoIP rakendusi;<br />
2) teenusepakkujate (näiteks Elion, Starman jt) poolt pakutavad VoIP teenused.<br />
Vabavaralised tarkvara lahendused:<br />
Ülalnimetatud vabavaralised tarkvaralahendused võimaldavad teatud VoIP rakenduste<br />
(näiteks Skype vms) vahendusel sooritada tasuta kõnesid isikutel, kes vastavat tarkvara<br />
kasutavad.<br />
19 näiteks ettevõtte kohtvõrku (Ethernet või Token Ring) ja Internetti (TCP/IP) ühendav funktsionaalüksus<br />
(arvuti koos vastava tarkvaraga).<br />
16
Kõnealused lahendused eeldavad arvuti, mikrofoni ja kõrvaklappide/kõlarite ning vastava<br />
programmi olemasolu. Leidub ka sellised tarkvaralahendusi, millised on integreeritavad<br />
mobiil- või nutitelefonidesse või ehitatud eraldiseisvasse seadmesse (näiteks Skype-telefonid,<br />
mis kasutavad ühenduse loomiseks WiFi võrke). Internetiühenduse vahendusel toimiv<br />
tarkvaraline VoIP rakendusprogramm (näiteks Skype) nõuab teenusepakkuja poolt pakutava<br />
VoIP teenuse ja tavatelefoniteenusega võrreldes lõpptarbijalt:<br />
1) teistsugust terminali (reeglina on selleks arvuti);<br />
2) kõrvaklappe või kõlareid ja mikrofoni;<br />
3) isik, kellele helistatakse, peab omama samasugust tarkvara (näiteks Skype).<br />
Eelnimetatud programmid võimaldavad enamasti helistada ka PSTN võrkudesse, kuid sellised<br />
kõned kuuluvad tasustamisele. Kõnelaused teenusepakkujad on valdavas osas piiriülesed ja<br />
nende kehtestatud hinnad ei kuulu riigisisese regulatsiooni alla. Kõik Eestis registreeritud<br />
teenusepakkujad, kes pakuvad kirjeldatud viisil võimalust helistada ka PSTN võrkudesse<br />
(näiteks Elioni „Hotifon 20 “), tuleb käsitleda telefoniteenusega samaväärse teenuse osutajatena<br />
niivõrd, kuivõrd kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ja kõnede eest<br />
arveldamine toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgu (PSTN) osutatavate kõne puhul.<br />
Silmas pidades Skype-analoogial põhinevaid vabavaralisi tarkvaralahendusi, peab märkima, et<br />
üldjuhul ei osale lairibateenuse osutaja vaadeldud kõneteenuse puhul teenuse osutamises, vaid<br />
pakub ainult lairibateenust mille vahendusel tarbib lõppklient tarkvaralise programmi<br />
vahendusel kõneteenuseid omal algatusel ning lairibateenuse osutajad ei ole teadlikud, kas ja<br />
millises mahus nende lairibateenuse kasutajad VoIP kõneteenuseid tarbivad.<br />
Arvestades kasutajate nn inertsusega, tuleb siiski tõdeda, et kõnealune IP- kõne sooritamise<br />
viis on tavatelefonikasutajale ikka veel harjumatu. Seega on alust eeldada samasugust<br />
kasutajate inertsuse tendentsi vabavaraliste tarkvarateenuste kasutajate osas.<br />
Eeltoodu põhjal saab kokkuvõtvalt öelda, et lõppkasutaja seisukohalt ei saa võimalike<br />
telefoniteenuse asendustoodetena vaadelda vabavaralisi tarkvaralahendusi, milliste<br />
vahendusel ei võimaldata sissehelistamist E.164 numeratsiooni kuuluvale numbrile ega välja<br />
helistada E.164 numeratsiooni kasutavatesse avalikesse telefonivõrkudesse.<br />
Piiratud asendatavus ei ole aga piisav selleks, et käsitleda vabavaralist VoIP tarkvaralahendust<br />
telefoniteenuse asendusteenusena asjaomase turu määratlemisel.<br />
Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et lairibateenuse osutajad ei osale tarbijate kirjeldatud<br />
kõneteenuse osutamises ning seega ei ole selliste kõnede kaasamine kõne algatamise<br />
turuanalüüsi asjakohane, sest:<br />
1) lairibateenuse osutajad ei tea lõppklientide poolt tarbitava kõneteenuse mahtusid;<br />
2) vaadeldavate kõnede puhul ei toimu kõnede algatamist ja lõpetamist.<br />
Lõppkasutaja seisukohalt tuleb telefoniteenuse asendustoodetena vaadelda vabavaralisi<br />
tarkvaralahendusi (näiteks Elioni Hotifon-tüüpi lahendused), milliste vahendusel<br />
võimaldatakse sissehelistamist E.164 numeratsiooni kuuluvale numbrile ja väljahelistamist<br />
E.164 numeratsiooni kasutavatesse avalikesse telefonivõrkudesse.<br />
Teenusepakkujate poolt osutatavad VoIP kõneteenused:<br />
20 Vt ka http://live.hot.ee/voip/.<br />
17
Teenusepakkujate poolt pakutavad VoIP teenused kasutavad valdavalt SIP-protokolle ja<br />
eristuvad vabavaralistest (näiteks Skype) selle poolest, et kõnede sooritamine toimub E.164<br />
numeratsiooni kasutades ja kõnede eest arveldamine toimub samadel alustel kui<br />
tavatelefonivõrgu (PSTN) osutatavate kõne puhul. Teenuse tarifitseerimine on sarnane ja see<br />
koosneb: kuutasust, kõnede minutitasust ning vajadusel seadme renditasust.<br />
Vaatamata asjaoludele, et:<br />
1) VoIP kõneteenuse kasutamine eeldab üldjuhul vastava VoIP telefoni ja<br />
andmesideühenduse olemasolu;<br />
2) elektrikatkestuse korral VoIP telefon reeglina ei tööta;<br />
3) tavatelefoni saab VoIP kõneteenuse tarbimiseks kasutada ainult siis, kui sellele on<br />
lisatud vastav adapter/liides,<br />
on ilmne, et helistava poole seisukohalt ei tee lõppkasutaja vahet Eesti teenusepakkujate poolt<br />
pakutavate VoIP kõneteenustel ja PSTN võrgu kaudu pakutava telefoniteenusel.<br />
Teenusepakkujad annavad vaadeldavad VoIP kõned üle teise sidevõrgu operaatorile<br />
sidumislepingu alusel ning maksvad nende kõnede lõpetamise eest samadel alustel nagu<br />
PSTN võrgus algatatud kõnede puhul. Samuti osutavad VoIP kõneteenuse osutajad kõnede<br />
algatamise teenust teistele sideettevõtjatele ja võtavad kõnede algatamise eest teistelt<br />
sideettevõtjatelt kõne alustamise tasu.<br />
Seega saab teenuse nõudlusepoole asendatavuse seisukohalt vaadelda osutatavat VoIP kõne<br />
algatamist asendusteenusena PSTN võrkudes algatatud kõneteenustele ning seega on<br />
põhjendatud nende kõnede mahtude kaasamine kõne algatamise turu analüüsi.<br />
3.2.4.2. Pakkumisepoolne asendatavus<br />
Kuna kõne algatamise teenuse osutamisele puudub pakkumisepoolne alternatiiv, seda nii<br />
VoIP kõnede puhul kui telefonivõrgus (kuna iga kõneteenuse osutaja või sidevõrgu operaator<br />
kontrollib sidevõrgu lõppkasutajatele algatatud kõnesid ja neid ei saa asendada teise sidevõrgu<br />
operaatori poolt algatatud kõnedega, sest teine sidevõrgu operaator ei kontrolli tehniliselt<br />
juurdepääsu esimese sidevõrgu lõppkasutajatele), ei saa pakkuda ka asendusteenust.<br />
Kuna kõne algatamise teenusel puudub pakkumisepoolne asendatavus, siis ei ole omavahel<br />
pakkumise poolest asendatavad ka VoIP baasil osutatav kõne algatamise teenus ja<br />
telefonivõrgus osutatav kõne algatamise teenus.<br />
3.2.5. Kõne algatamine mobiiltelefonivõrgus<br />
Käesoleval ajal ei pakuta mobiiltelefonivõrgus fikseeritud sidevõrgus kõne algatamise<br />
hulgiteenusega samaväärset kõne algatamise hulgiteenust, mis oma omaduste, hinna ja<br />
kasutamisvõimaluste poolest oleks vastavale teenusele arvestatav asendusteenus.<br />
Mobiiltelefonivõrgu puhul on kliendiliiniks konkreetses sagedusalas masti ja mobiiltelefoni<br />
vaheline raadiosidel põhinev ühendus (avatud keskkonnas leviv elektromagnetlaine), mis<br />
võimaldab pakkuda häälkõneteenuseid lõppkasutajatele, kusjuures sidevõrgu lõpp-punkti<br />
asukohaks võib olla iga selline geograafiline punkt, mis asub mobiiltelefonioperaatori võrgu<br />
levialas.<br />
3.2.5.1. Nõudlusepoolne asendatavus<br />
Mobiiltelefonivõrgus osutatava häälkõneteenuse omadused ja kasutamisvõimalused erinevad<br />
fikseeritud sidevõrgu baasil osutatavate telefoniteenuste omadustest ning kasutusvõimalustest,<br />
18
samuti on kõne algatamise teenuse hind mobiiltelefonivõrgus oluliselt kallim kui<br />
telefonivõrgus. Erinevust hinnas illustreerib alljärgnev tabel.<br />
Elion EMT Tele2 Elisa<br />
Telefonivõrgus kõne algatamine (kr/min) 0,108 3,75 3,7 3,81<br />
Vahe % Elion-EMT 97,12%<br />
Vahe % Elion-Tele2 97,08%<br />
Vahe % Elion-Elisa 97,17%<br />
* Kõnede minutimahtu arvestavas keskmises hinnas on arvestuslikult eeldatud, et normaalajal tehtud kõnedega on 50%<br />
algatatud kõneminutitest, soodusajal 40% kogu minutitest ning öisel ajal algatatud kõnede minutimahuks on 10% kogu<br />
minutitest (nii hulgi- kui ka jaehinna keskmise hinna arvestamise puhul) 2009 aasta 1. juuni seisuga.<br />
Tabel 1. Kõne algatamise hinnad telefonivõrgus ja mobiiltelefonivõrgus.<br />
Kui hinnata teenuste asendatavust hinna baasil, ei ole telefonivõrgus kõne algatamine<br />
asendatav mobiiltelefonivõrgus kõne algatamise teenusega. Vaatamata uutele turuarengutele,<br />
mille kohaselt erinevused mobiil- ja fikseeritud telefonivõrgu vahel kahanevad nii teenuste<br />
hinna, kvaliteedi, funktsioonide kui ka tootmisprotsessi osas, on Eesti puhul<br />
hulgimüügitasandil mobiiltelefonivõrgus ja telefonivõrgus kõne algatamise tasumäärade<br />
(hindade) vahel suur erinevus. Võrreldes telefonivõrguga on kõne algatamise hinnad<br />
mobiiltelefonivõrgus ≈97% kõrgemad; ja ei ole tõenäoline, et operaatorkoodi vahendusel<br />
telefoniteenuse osutajad asendaksid telefonivõrgu kõne algatamise mobiiltelefonivõrgus kõne<br />
algatamisega.<br />
Ka Euroopa Komisjoni praktika kohaselt moodustavad nõudluspoolse asendatavuse<br />
seisukohalt mobiiltelefoniteenused ja telefoniteenused eraldi seisvad turud 21 .<br />
Mobiiltelefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktideta telekommunikatsioonivõrk, mis<br />
võimaldab edastada kõnet liikuvale lõppkasutajale. Võrgu lõpp-punktiks on kindlaks<br />
määramata asukohaga lõppseade (mobiiltelefon), mille abil on kasutajal võimalik kasutada<br />
mobiiltelefonivõrgu vahendusel operaatori poolt pakutavaid või vahendatavaid<br />
mobiiltelefoniteenuseid. Viimati nimetatud teenuseid ei osuta mitte telefoniteenuse osutajad,<br />
vaid virtuaalsed mobiiltelefoniteenuse osutajad. Mobiiltelefonivõrkude sidumine on võimalik<br />
ainult riiklikul tasandil, samas kui telefonivõrk võimaldab sidumist nii kohalikul kui ka<br />
riiklikul tasandil, mis on tingitud mobiiltelefonivõrgu ja telefonivõrgu ülesehituse erinevustest<br />
ning kõneteenuste osutamise erinevast funktsionaalsusest muudes sidevõrkudes.<br />
Seega ei ole mobiilsidevõrgus osutatav kõne algatamise teenus nõudlusepoolseks<br />
asendusteenuseks telefonivõrgus kõne algatamise teenusele, kuna nimetatud teenused<br />
erinevad oluliselt nii funktsionaalsete omaduste kui ka hinna poolest, mistõttu ei kuulu<br />
mobiiltelefonivõrgus osutatav kõne algatamise teenus nõudlusepoolse asendusteenusena<br />
asjakohase sideturu koosseisu.<br />
3.2.5.2. Pakkumisepoolne asendatavus<br />
Kõne algatamise teenuse osutamisele puudub pakkumisepoolne alternatiiv, seda nii<br />
mobiiltelefonivõrgus kui telefonivõrgus - kuna iga sidevõrgu operaator kontrollib sidevõrgu<br />
lõppkasutajatele algatatud kõnesid ja neid ei saa asendada teise sidevõrgu operaatori poolt<br />
algatatud kõnedega, sest teine sidevõrgu operaator ei kontrolli tehniliselt juurdepääsu esimese<br />
sidevõrgu lõppkasutajatele ja seega ei saa pakkuda ka asendusteenust.<br />
21 Commission guidelines p.66.<br />
19
Kuna kõne algatamise teenusel puudub pakkumisepoolne asendatavus, siis ei ole omavahel<br />
pakkumise poolest asendatavad ka mobiiltelefonivõrgus osutatav kõne algatamise teenus ja<br />
telefonivõrgus osutatav kõne algatamise teenus.<br />
3.2.6. Teenuse asendatavuse analüüsi järeldus<br />
Nõudlusepoolse asendatavuse hindamisest nähtub, et asjakohasel hulgiturul teenuseosutaja<br />
võib valida, mis võrgus ta hakkab osutama lõppkasutajatele telefoniteenuseid operaatorkoodi<br />
või operaatorkoodi eelvaliku vahendusel, ja sellest lähtuvalt tarbida vastava sidevõrgu<br />
operaatori poolt osutavat kõne algatamise teenust. Asjakohase hulgituruga lähedalt seotud<br />
jaeturgudel on lõppkasutaja seisukohalt ühe teenuseosutaja kõneteenused oma omaduste ja<br />
kasutusvõimaluste alusel piisaval määral vahetatavad või asendatavad teise teenuseosutaja<br />
poolt pakutavate kõneteenustega. Sellest lähtuvalt esineb asjakohasel hulgiturul ja sellega<br />
lähedalt seotud jaeturgudel nõudlusepoolne asendatavus.<br />
Pakkumise asendatavuse hindamisest nähtub, et sideettevõtjad ei ole võimelised lühikese<br />
ajaga ja ilma märkimisväärsete lisakulutuste alustama telefonivõrgus asjakohase hulgiteenuse<br />
pakkumist, mis võimaldaksid ettevõtjatel hakata osutama kõneteenuseid lõppkasutajatele<br />
asjakohase hulgituruga lähedalt seotud jaeturgudel.<br />
Eeltoodud nõudluse ja pakkumise asendatavuse hindamisest nähtub, et telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turul esineb nõudlusepoolne asendatavus; pakkumisepoolne asendatavus aga<br />
puudub.<br />
Nõudlusepoolse asendatavuse analüüsi tulemusena leidis Konkurentsiamet, et<br />
teenusepakkujate poolt pakutavad VoIP teenused, mille puhul kasutatakse SIP-protokolle ja<br />
kus kõnede sooritamine toimub E.164 numeratsiooni kasutades ning kõnede eest arveldamine<br />
toimub samadel alustel kui tavatelefonivõrgu (PSTN) osutatavate kõne puhul, saab vaadelda<br />
asendusteenusena PSTN võrkudes algatatud kõneteenustele ning seega on õigustatud nende<br />
kõnede mahtude kaasamine kõne algatamise turu analüüsi.<br />
Konkurentsiamet hindas täiendavalt, kas mobiiltelefonivõrgus kõne algatamise teenus kuulub<br />
samale turule telefonivõrgus kõne algatamise teenusega. Läbiviidud analüüsist järeldus, et<br />
mobiiltelefonivõrgus osutatav kõne algatamise teenus ei ole telefonivõrgus kõne algatamise<br />
teenustele asendusteenusteks, kuna see erineb oma hinna poolest olulisel määral<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenusest. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud<br />
mobiiltelefonivõrgus kõne algatamise hulgiteenuse kaasamine telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turu koosseisu.<br />
3.2.7. Telefonivõrgus kõne algatamise turu geograafiline käibimisala<br />
Turgude geograafilist ulatust telefonivõrgus kõne algatamise turul (nagu selgitatud otsuse<br />
punktis 3.1.4.) on võimalik hinnata ettevõtjate sidevõrkude katvusala järgi ning lähtudes<br />
ettevõtjate osutatavate kõne algatamise teenuste kättesaadavusest.<br />
Ettevõtja, kes soovib kõne algatamise teenust tarbida ise ja/või varustada sellega teisi<br />
teenusepakkujaid, peab omama juurdepääsuvõrku, mis tagab juurdepääsu lõppkasutajani.<br />
Kuna sidevõrkude vastastikune läbivühendatavus on tagatud, on teenuseosutajatel, kellel ei<br />
ole oma sidevõrku või see on lokaalse ulatusega, võimalik kasutada teiste ettevõtjate poolt<br />
osutatavat kõne algatamise teenust üleriigilise juurdepääsuvõrgu ulatuses. Seega on neil<br />
sideettevõtjatel võimalus osutada teiste sidevõrkude lõppkasutajatele kõneteenuseid<br />
operaatorkoodi või operaatori eelvaliku vahendusel - asjakohaseid teenuseid pakutakse kogu<br />
riigi territooriumi ulatuses.<br />
20
Konkurentsiamet leiab, et telefonivõrgus kõne algatamise turg on üleriigilise ulatusega. Seda<br />
lähtuvalt asjaolust, et turu kooseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks vajalikku<br />
infrastruktuuri omavad ettevõtjad pakuvad oma teenuseid üleriigiliselt samadel tingimustel.<br />
Kuna kõne algatamise teenuse osutamise tingimused on üle-eestiliselt homogeensed ning<br />
asjakohaste teenuste nõudlus ei erine märkimisväärselt piirkondade vahel, võib<br />
konkurentsitingimused Eesti territooriumil lugeda homogeenseteks.<br />
Ülaltoodust tulenevalt piiritleb Konkurentsiamet otsuse punktis 3.1.4. käsitletud kriteeriumite<br />
alusel ning kooskõlas ESS § 43 lõikega 2 telefonivõrgus kõne algatamise turu geograafilise<br />
käibimisalana kogu Eesti territooriumi.<br />
3.2.8. Telefonivõrgus kõne algatamise turg<br />
Kooskõlas ESS §-ga 43 lg 2 ning võttes arvesse toote- ja teenuseturgude soovitust ning<br />
turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniseid, piiritleb Konkurentsiamet<br />
asjakohase turu kooskõlas toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktiga 8.<br />
Läbiviidud analüüsi tulemusena loeb Konkurentsiamet telefonivõrgus kõne algatamise turu<br />
koosseisu kuuluvateks järgmised hulgiteenused:<br />
1) kõne edastamine telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti teise sideettevõtja tarbeks<br />
- väline varustamine (kaasa arvatud VoIP kõned mis vastavad punktis 3.2.4.1.<br />
kirjeldatule);<br />
2) kõne edastamine telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti vertikaalselt integreeritud<br />
ettevõtja hulgimüügiüksuse poolt jaemüügiüksusele - sisene varustamine (kaasa<br />
arvatud VoIP kõned mis vastavad punktis 3.2.4.1. kirjeldatule);<br />
3) muud tooted ja teenused, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks.<br />
Tulenevalt asjaolust, et turu kooseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks vajalikku<br />
infrastruktuuri omavad ettevõtjad pakuvad oma teenuseid üleriigiliselt samadel tingimustel<br />
ning et kõne algatamise teenuse osutamise tingimused on üle-eestiliselt homogeensed ning<br />
nõudlus asjakohaste teenuste järgi ei erine märkimisväärselt piirkondade vahel, piiritleb<br />
Konkurentsiamet kooskõlas ESS § 43 lõikega 2 telefonivõrgus kõne algatamise turu<br />
geograafilise käibimisalana kogu Eesti Vabariigi territooriumi.<br />
3.3. Telefonivõrgus kõne algatamise turu osalised<br />
Konkurentsiamet kaalus 14 ettevõtja kaasamist telefonivõrgus kõne algatamise teenuse turule.<br />
Nendest ettevõtjatest on 11 järgnevat ettevõtjat sõlminud elektrooniliste sideteenuste<br />
osutamiseks erinevat tüüpi lepingud, mille alusel osutatakse telefonivõrgus kõne algatamise<br />
teenust ESS § 2 punkti 18 tähenduses:<br />
1) Starman AS;<br />
2) AS Telset;<br />
3) Eleks Telefon OÜ;<br />
4) Elion Ettevõtted AS;<br />
5) Elisa Eesti AS;<br />
6) ProGroup Holding OÜ;<br />
7) AS STV;<br />
8) Televõrgu AS;<br />
21
9) Norby Telecom<br />
10) OÜ Top Connect;<br />
11) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus,<br />
ning kolm ettevõtjat, kes osutavad kõneteenust operaatorkoodi vahendusel, on:<br />
1) Telefant AS;<br />
2) OÜ DILER;<br />
3) Tele2 Eesti AS.<br />
Telefoniteenuse osutamine operaatorkoodi vahendusel võimaldab üksnes tarbida<br />
võrguteenuse osutajate poolt osutatavat kõnede algatamise teenust ning ei võimalda osutada<br />
kõnede algatamise teenust teistele teenuseosutajatele. Seega ei kaasata nimetatud<br />
teenuseosutajaid turuosalistena asjakohase turu koosseisu.<br />
Võttes arvesse eeltoodut, kaasatakse telefonivõrgus kõne algatamise turu analüüsi järgmised<br />
ettevõtjad:<br />
1) Starman AS (edaspidi Starman);<br />
2) Telset AS (edaspidi Telset);<br />
3) Eleks Telefon OÜ (edaspidi Eleks Telefon);<br />
4) Elion Ettevõtted AS (edaspidi Elion);<br />
5) Elisa Andmesideteenused AS (edaspidi Elisa);<br />
6) ProGroup Holding OÜ (edaspidi ProGroupHolding);<br />
7) STV AS (edaspidi STV);<br />
8) Televõrgu AS (edaspidi Televõrgu);<br />
9) Norby Telecom AS (edaspidi Norby Telecom);<br />
10) Top Connect OÜ (edaspidi Top Connect);<br />
11) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi RIKS).<br />
Kõik telefonivõrgus kõne algatamise turuanalüüsi kaasatud ettevõtjad osutavad antud<br />
turuanalüüsi kontekstis olulisi jae- ja hulgiteenuseid, seega on kõik need ettevõtjad ka<br />
vertikaalselt integreeritud ettevõtjad.<br />
4. TURUANALÜÜS<br />
4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted<br />
Kooskõlas ESS § 44 ning raamdirektiivi artikliga 16 viib Konkurentsiamet sideturu<br />
piiritlemise järel läbi konkurentsiolukorra analüüsi, eesmärgiga teha kindlaks, kas vastaval<br />
turul toimib konkurents. Kui turuanalüüsist ilmneb, et sideteenuse turul konkurents toimib,<br />
koostab Konkurentsiamet otsuse eelnõu märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata<br />
jätmise kohta.<br />
Konkurentsiamet määrab kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kui<br />
turuanalüüsi käigus on tuvastatud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja<br />
ettevõtja vastab märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele: st ettevõtja eraldi või ühiselt<br />
koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal<br />
22
(või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest,<br />
lepingupartneritest ja lõppkasutajatest.<br />
Kooskõlas ESS § 45 lõikega 3 võib Konkurentsiamet jätta ettevõtja konkreetsel teenuseturul<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamata, kui vastava teenuse turg on uus ja arenev<br />
turg ning kohustuste kehtestamine sellel turul võib pikemas perspektiivis piirata turu arengut<br />
ning välistada märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava ettevõtja motivatsiooni<br />
vastava turu edasiarendamiseks.<br />
Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramine ex ante kooskõlas raamdirektiivi<br />
artikliga 14 rajaneb teistele eeldustele kui need, mida kohaldatakse turgu valitseva seisundi<br />
kuritarvituse kindlakstegemisel ex post, kuivõrd ex post analüüs on suunatud juba<br />
toimepandud rikkumiste tuvastamisele, sellal kui ex ante valdkonnaspetsiifiline regulatsioon<br />
on preventiivne ning suunatud konkurentsi tagamisele ja edendamisele sideturul ning<br />
rikkumiste ärahoidmisele 22 . Samuti ei tähenda ettevõtja tunnistamine märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtjaks sideturul ex ante regulatsiooni mõistes automaatselt, nagu oleks<br />
konkreetne ettevõtja ka turgu valitsev ettevõtja ühenduse asutamislepingu artikli 82 või<br />
konkurentsiseaduse 23 tähenduses, ning ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks<br />
tunnistamise puhul ei oma tähendust, kas ettevõtja on kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit<br />
artikli 82 või konkurentsiseaduse tähenduses. Märkimisväärse turujõu kindlakstegemine omab<br />
tähendust üksnes sellest aspektist, kas ettevõtjal on hetkel ja lähemas perspektiivis piiritletud<br />
sideturul piisavalt turujõudu, et tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest,<br />
lepingupartneritest ja lõpuks ka lõppkasutajatest raamdirektiivi artikli 14 ning ESS § 45 lõike<br />
2 tähenduses. Ex ante kohustuste kehtestamine ettevõtjatele kannab raamdirektiiviga seatud<br />
eesmärki, et konkreetsel sideturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud<br />
sideettevõtja ei saaks oma turujõudu sellel turul kasutada konkurentsi piiramiseks või<br />
moonutamiseks ega kanda oma turujõudu üle seotud turgudele 24 .<br />
Vastavalt ESS § 44 lõikele 3 teostab Konkurentsiamet turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu<br />
konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni turuanalüüsi ja märkimisväärse<br />
turujõu hindamise suunistega.<br />
Konkurentsiõiguse põhimõtetest tulenevalt tuleb selleks, et tuvastada, kas asjakohasel turul<br />
toimib efektiivne konkurents või mitte, turu konkurentsitaset hinnata mitme kriteeriumi<br />
alusel. Konkurentsiolukorra hindamiseks ja ettevõtja turgu valitseva seisundi<br />
kindlakstegemiseks (mis on aluseks märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisele)<br />
asjakohasel turul kasutatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu<br />
otsustuspraktikaga mitmesuguseid näitajaid. Peamised neist on ettevõtja turuosa,<br />
sisenemistõkete olemasolu turul, ettevõtja suurus, kontroll raskesti dubleeritava<br />
infrastruktuuri üle jne (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 78).<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turu konkurentsitaseme analüüsimisel hinnati turgu mitme<br />
kriteeriumi alusel, kuna ühe kriteeriumi hindamine ei pruugi olla piisav ettevõtja turujõu<br />
olemasolu väljaselgitamiseks. Turgu valitsev seisund võib tuleneda valitud kriteeriumite<br />
kombinatsioonist, samas eraldi võttes ei pruugi need kriteeriumid aga olla otsustavad.<br />
Regulaatorile on jäetud õigus otsustada, millised kriteeriumid on kõige kohasemad turujõu<br />
hindamiseks (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 77, 79).<br />
Konkurentsiamet lähtus kriteeriumide valikul nende asjakohasusest telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turu kontekstis.<br />
22 Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 70, 26 ja 27.<br />
23 RT I 2001, 56, 332; 2006, 25, 186.<br />
24 Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 16, 30 ja 31.<br />
23
Telefonivõrgus kõne algatamise turul konkurentsitaseme analüüsimisel hinnati turgu<br />
järgmiste kriteeriumite alusel:<br />
1) ettevõtjate turuosad ning ettevõtjate üldine suurus;<br />
2) tasakaalustav ostja jõud;<br />
3) sisenemistõkked;<br />
4) hinnaanalüüs.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turul analüüsi läbiviimiseks kogus Konkurentsiamet otsuse<br />
punktis 3.3. nimetatud teenuseosutajatelt andmeid kõnealustel turgudel asjakohaste teenuste<br />
osutamise mahtude, hindade ja tulude kohta ning teenuse osutamiseks kasutatava<br />
infrastruktuuri kohta. Lisaks küsimustiku vahendusel kogutud teabele kasutab<br />
Konkurentsiamet ettevõtjate poolt äriregistrile ja Konkurentsiametile sideturgude kvartaalse<br />
aruandluse raames esitatud teavet, samuti muid Konkurentsiametile esitatud või avalikest<br />
allikatest kättesaadavat teavet.<br />
4.2. Regulatsiooni järjepidevus<br />
Sideameti 28. juuni 2007. a otsusega nr J.1-45/07/08 tunnistati Elion telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning talle kehtestati märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtja juurdepääsu-, mittediskrimineerimise-, läbipaistvuse-, ning hinnakontrolli<br />
ja kuluarvestuse kohustused, mis jõustusid 01.oktoober 2007.<br />
Võrreldes eelmise turuanalüüsiga ei ole telefonivõrgus sidumisteenuste regulatsioon oluliselt<br />
muutunud. Välja võib tuua kõigile sideettevõtjatele laieneva ESS § 60 lõikest 3 tuleneva<br />
keelu, mille kohaselt on kõne vahendamine terminalseadme abil ühest sidevõrgust teise on<br />
keelatud, välja arvatud sellekohase kirjaliku juurdepääsulepingu olemasolu korral<br />
sideettevõtjaga, kelle sidevõrku kõnet vahendatakse.<br />
ESS § 61 lõige 4 kohaselt sideettevõtja, kes saab teiselt sideettevõtjalt teavet enne<br />
juurdepääsu või vastastikuse sidumise korra üle peetavaid läbirääkimisi, läbirääkimiste ajal<br />
või pärast neid, peab kasutama saadud teavet üksnes sel eesmärgil, milleks see on antud ja on<br />
kohustatud kinni pidama edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsusnõudest. Saadud<br />
teavet ei tohi sideettevõtja edastada kolmandale isikule, eelkõige teisele struktuuriüksusele,<br />
tütarettevõtjale ega partnerile, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid.<br />
4.3. Turujõu hindamine<br />
4.3.1. Turuosad<br />
Ettevõtja turujõu üks olulisemaid näitajaid asjakohasel turul on ettevõtja turuosa suurus.<br />
Olulise suurusega turuosa on tähtis konkurentsieelis, kuna see annab ettevõtjale võimaluse<br />
tõsta teenuse hinda, ilma, et tulud sellest tingitud tarbimise vähenemise tõttu langeksid.<br />
Euroopa Komisjoni otsustuspraktika kohaselt võib rohkem kui 40% suurune turuosa viidata<br />
ettevõtja turgu valitsevale seisundile konkreetsel turul. Kuigi on vähetõenäoline, et turgu<br />
valitsevat seisundit omav ettevõtja ei omaks turul märkimisväärset turuosa, ei ole üksnes suur<br />
turuosa ainus faktor, mis võiks anda ettevõtjale vastaval turul märkimisväärse turujõu ja<br />
takistada konkurentsi toimimist. Märkimisväärse turujõu omamise kahtlus võib tekkida ka<br />
ettevõtja 40%-st madalama turuosa puhul, kui esinevad muud asjaolud, mis tõendavad turgu<br />
valitseva seisundi omamist.<br />
24
Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste artiklis 75 viidatud<br />
Euroopa Kohtu kohtupraktikale 25 loetakse väga suurt turuosa (kohtupraktika kohaselt on<br />
selleks 50% ületav turuosa) iseenesest tõendiks turgu valitseva seisundi kohta, välja arvatud<br />
erandlike asjaolude korral. Suure turuosaga ettevõtja domineerivat positsiooni turul võib<br />
eeldada, kui ettevõtja turuosa on aja jooksul püsinud stabiilsena. Märkimisväärset turuosa<br />
omava ettevõtja turuosa vähenemine aastate lõikes näitab, et konkurents elektroonilise side<br />
turul tiheneb, välistamata samas märkimisväärse turujõuga ettevõtja olemasolu konkreetsel<br />
turul. Ettevõtja kõikuv turuosa võib siiski viidata märkimisväärse turujõu puudumisele<br />
konkreetsel turul.<br />
Ka konkurentsiseaduse § 13 lõike 1 kohaselt võib eeldada turgu valitseva seisundi omamist<br />
ettevõtja puhul, kellele kuulub konkreetsel kaubaturul vähemalt 40% käibest.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamise mahtude absoluutsuurust on hinnatud nii<br />
telefonioperaatorite poolt esitatud asjakohase sideteenuste osutamise käibe- kui ka<br />
sideteenuste osutamise mahtude alusel perioodil 2005-2008, kusjuures arvesse on võetud<br />
ainult analüüsi kaasatud sideettevõtjate sidevõrgust teistesse sidevõrkudesse algatatud kõnesid<br />
(nii oma lõppkasutajate poolt algatatud kui ka teistele operaatoritele algatatud kõned), kuid ei<br />
ole arvestatud sideettevõtja enda lõppkasutajate poolt sideettevõtja sidevõrgus algatatud ja ka<br />
lõpetatud kõnesid (nn võrgusiseseid kõnesid – on-net calls), vt ka telefonivõrgus kõne<br />
algatamise teenuse määratlust otsuse punktis 3.2.1.<br />
Järgnevas tabelis on esitatud turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjate kõne algatamise teenuse<br />
osutamise osakaalud telefonivõrgus kõne algatamise turul aastatel 2005–2008 (arvesse on<br />
võetud nii oma lõppkasutajatele kui ka teistele operaatoritele algatatud kõned, va võrgusisesed<br />
kõned).<br />
Telefonivõrgus kõne<br />
algatamise teenuse osutaja 2005 2006 2007 2008<br />
Elion ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Starman ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Elisa ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
STV ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Top Connect ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
ProGroup Holding ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Norby Telecom ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Televõrgu ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
RIKS ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Telset ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Eleks Telefon ...*% ...*% ...*% ...*%<br />
Kokku 100% 100% 100% 100%<br />
Tabel 2. Telefonivõrgus kõne algatamise minutimahtude osakaalud aastatel 2005-2008.<br />
25 C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon, op. cit., lõik 60; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 7. oktoobri<br />
1999. a otsus kohtuasjas T-228/97: Irish Sugar vs. Komisjon; EKL 1999, lk II-02969, lõik 70; 85/76: Hoffmann-<br />
La Roche vs. Komisjon, op. cit, lõik 41; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 22. novembri 2001. a otsus<br />
kohtuasjas T-139/98: AAMS vs. Komisjon; EKL 2001, lk II-03413, lõik 51.<br />
25
Tabelist 2 nähtub, et telefonivõrgus kõnede algatamise minutimahu osakaal on ...* Elionil,<br />
moodustades 2008. aasta lõpu seisuga kogu kõnede algatamise minutimahust ...* %. Alates<br />
eelmisest turuanalüüsist on Elion iga aastaga oma osakaalu ...* (aastaks 2006 oli Elioni<br />
osakaal ...* % võrra, järgmise aastaga...* see veel ...* % võrra ning viimase aastaga...*<br />
omakorda ...* % võrra). Teistest analüüsi kaasatud operaatoritest omas kõnede algatamise<br />
minutimahtude alusel ...* osakaalu vaid Starman, kelle osakaal moodustas 2008. aastal ...* %.<br />
Võrreldes eelmise turuanalüüsi aluseks olevate andmetega aastast 2005 on Starmani osalus<br />
...* %. Kiiresti ...* osalus aastatel 2006 ja 2007 vastavalt ...* % ja ...* %, kuid võrreldes 2008.<br />
aastaga on Starmani osakaal suurenenud ...* % võrra.<br />
Elisa on viimase 4 aastaga ...* oma turuosa kokku ...* %. Aastal 2006 ...* Elisa turuosa ...* %<br />
võrra, kuid järgmise aastaga ...* see ...* % võrra ning 2008. aastal on Elisa turuosa ...* veel<br />
...* % võrra.<br />
Turuosalistest on nimetamisväärselt turuosa muutunud STV-l. STV turuosa on alates eelmise<br />
turuanalüüsi läbiviimisest ...* %.<br />
Teiste turuosaliste sidevõrkudes algatatud kõneminutite üldine maht 2008. aastal moodustas<br />
kõigist algatatud kõneminutitest vaid ...* %. Ajavahemikul 2005-2008 on teiste turuosaliste<br />
osakaal kõnede algatamise minutimahu alusel ...* vaid ...* % võrra. Elion on aastas oma<br />
turuosast keskmiselt ...* %. Elioni turuosa ...* on seega iga aastaga ...*, näidates turu<br />
liikumist suurema konkurentsi suunas.<br />
Samas ei ole Elioni turuosa ...* aastatel 2005-2008 taganud, et teised turuosaliste oleksid<br />
valmis aktiivselt ning oluliselt Elioniga konkureerima - vaadeldaval turul on Elion säilitanud<br />
jätkuvalt domineeriva positsiooni, omades ...* %-st turuosa ning see püsib suhteliselt ...*.<br />
Viimasel neljal aastal on suutnud oma turuosa ...* kaabelleviettevõtja Starman, kes sisenes<br />
telefoniteenuse turule 2004. aastal, samuti on oma turuosa ...* teine kaabelleviettevõtja STV.<br />
Elisa on oma positsiooni turul ...*.<br />
Järgneval joonisel 3 on esitatud ettevõtjate telefonivõrgus kõnede algatamise minutimahud<br />
aastatel 2005-2008.<br />
...*<br />
Joonis 3. Kõne algatamise teenuse minutimahud aastatel 2005-2008.<br />
Jooniselt 3 nähtub, et eelmisele turuanalüüsile järgnevatel aastastel on kõne algatamise<br />
minutimahud pidevalt ...*. Samuti selgub, et teiste teenuseosutajate turul osalemine ei ole<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turul Elioni seni ...* positsiooni mõjutanud. Teiste<br />
teenuseosutajate turuosade ...* on viimastel aastatel ...* – aastas on mahud ...* keskmiselt ...*<br />
%. Starman, kes aastal 2005 ei pakkunud Elionile veel olulist konkurentsi, on oma turuosa<br />
...*, kuid alates aastast 2007 on kasvutrend aeglustunud, mis arvatavasti on tingitud üldisest<br />
telefoniteenuste tarbimise vähenemisest.<br />
Samuti nähtub jooniselt 3, et Elioni kõne algatamise minutimahud on alates 2005. aastast<br />
pidevalt...* – keskmiselt ...* % aastas - kuid Elioni turuosa ...* on olnud peamiselt seotud<br />
üldise telefoniteenuse tarbimise vähenemisega lõppkasutajate poolt ja vähemal määral<br />
tingitud teiste turul tegutsevate ettevõtjate konkurentsisurvest.<br />
Konkurentsiametile telefonivõrgus kõne algatamise teenust osutatavate ettevõtjate poolt<br />
esitatud andmete alusel osutasid oma sidevõrgu vahendusel kõne algatamise teenuseid teistele<br />
telefoniteenuse osutajatele 2008. aastal 7 ettevõtjat: Elion; STV; Elisa; Norby Telecom;<br />
ProGroup Holding; Starman ja Eleks Telefon. Järgneval joonisel on näha sideettevõtjate poolt<br />
oma sidevõrgu baasil teistele telefoniteenuse osutajatele algatatud kõneminutite maht 2008.<br />
aastal.<br />
26
...*<br />
Joonis 4. Sideettevõtjate poolt teistele teenuse osutajatele algatatud kõneminutite ning kõnede algatamisest<br />
saadud tulude võrdlus (2008. aastal).<br />
Jooniselt 4 on näha, et Elioni osakaal teistele telefoniteenuse osutajatele algatatud<br />
kõneminutite ja sellelt saadud tulude osas on ...*, moodustades vastavalt ...* % ja ...* %.<br />
Teiste ettevõtjate kõne algatamise teenuse osakaalud kogu kõne algatamise teenuse mahust<br />
teistele telefoniteenuse osutajatele 2008. aastal olid vastavalt kokku ...* % minutimahtudest<br />
ning 9% tuludest.<br />
Võrreldes teiste sideettevõtjatega on Elioni kõne algatamise minutimahud piiritletud sideturul<br />
...*. Tema arvele langeb kogu telefonivõrgus algatatud kõnede minutimahust jaetasandil ...*%<br />
ning ainult hulgitasandil minutimahust ...* % ning tuludest ...* %.<br />
Vaatamata sellele, et telefonivõrgus kõne algatamisel on Elioni turuosa võrreldes 2005.<br />
aastaga ...* (vt tabel 7), ületab selle suurus oluliselt 40% määra ja seega viitab, et Elion omab<br />
vaadeldaval turul domineerivat positsiooni ja vastab turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja<br />
tunnustele. Samuti on Elion suurim kõne algatamise teenuse osutaja hulgitasandil, algatades<br />
...* kõigist algatatud kõnedest, mis viitab täiendavalt Elioni märkimisväärsele turuosale<br />
asjakohasel turul.<br />
Kuna kõik turuanalüüsi kaasatud ettevõtjad on vertikaalselt integreeritud ettevõtjad, on oluline<br />
hinnata nende turujõudu nii kogu teenuse osas kui ka hulgitasandil eraldi. Vertikaalselt<br />
integreeritud ettevõtja võib oma turujõudu laiendada telefonivõrgus kõne algatamise turult<br />
telefoniteenuste jaeturgudele kas juurdepääsu piirates või ebamõistlikult kõrgeid tasusid<br />
kehtestades, takistades nii väiksemate ettevõtjate turule sisenemist või turul konkureerimist.<br />
Kuna asjakohasel turul saab sideettevõtja pakkuda kõnealuseid teenuseid nii lõppkasutajatele<br />
kui ka teistele sideettevõtjatele, tuleb seega käsitleda turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate<br />
turuosasid nii kogu telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osas kui ka hulgitasandil eraldi.<br />
Teatavat konkurentsi pakub Elionile telefonivõrgus kõne algatamise turul Starman, kelle<br />
turuosa algatatud minutite kogumahu alusel on ...* % ning Elisa, kelle turuosa on vastavalt ...*<br />
%; ülejäänud 8 operaatorit jagavad omavahel ülejäänud ...* % minutite mahust, mis jääb alla<br />
...* % (vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 75 on<br />
25% piiriks, millest madalama turuosa puhul ei ole turgu valitsev seisund tõenäoline). Toodud<br />
asjaolud viitavad selgelt, et Elionil on võrreldes teiste piiritletud turul teenust osutavate<br />
ettevõtjatega endiselt domineeriv positsioon turul.<br />
Eeltoodust järeldub, et Elionil, tulenevalt tema turuosa suurusest, on teiste turuanalüüsis<br />
käsitletud operaatoritega võrreldes konkurentsieelised, mis tagavad Elionile võimaluse<br />
tegutseda telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamisel sõltumatult konkurentidest,<br />
lõppkasutajatest ning lepingupartneritest.<br />
Nagu eespool märgitud, mida suuremat osa telefoniteenuse lõppkasutajatest ettevõtja<br />
kontrollib, seda suurem on ettevõtja võime mõjutada teistele telefoniteenuse osutajatele<br />
pakutava kõne algatamise teenuse tingimusi, kuna kõik kõneteenuse osutajad on huvitatud<br />
oma sidevõrkude sidumisest ettevõtjaga, kelle lõppkasutajate arv on suurim. Samuti tagab<br />
mahukas kliendibaas garantii investeeringute tagasiteenimiseks sidevõrkude väljaehitamisel ja<br />
haldamisel.<br />
Ettevõtjate telefoniteenuse lõppkasutajate jaotus teenuseosutajate vahel 2008. aasta lõpu<br />
seisuga on esitatud alljärgnevas tabelis.<br />
Telefoniteenuse osutaja<br />
Kõneteenust kasutavad<br />
lõppkasutajad<br />
27
Elion ...*%<br />
Starman ...*%<br />
STV ...*%<br />
ProGroup Holding ...*%<br />
Elisa ...*%<br />
Norby Telecom ...*%<br />
Top Connect ...*%<br />
Telset ...*%<br />
Eleks Telefon ...*%<br />
Televõrgu ...*%<br />
RIKS ...*%<br />
KOKKU 100%<br />
Tabel 3. Turul tegutsevate sideettevõtjate telefoniteenuse lõppkasutajate arvu võrdlus (2008. a lõpu seisuga).<br />
Jooniselt 5 nähtub, et pärast eelmist (2005. aastal läbiviidud) turuanalüüsi, on Elioni<br />
osakaal lõppkasutajate osas aeglaselt ...*, kuid teiste teenuseosutajate turul osalemine<br />
ei ole Elioni osakaalu kliendibaasi jaotuses oluliselt mõjutanud. Eestis on<br />
operaatorkoodi või operaatori eelvaliku vahendusel teenuse osutamine olnud<br />
võimalik alates 2001. aastast.<br />
...*<br />
Joonis 5. Kõne algatamise turul tegutsevate ettevõtjate kõneteenust kasutavate lõppkasutajate arvu muutus<br />
aastatel 2005 -2008.<br />
Analüüsist ilmneb, et Elion omab võrreldes teiste telefonivõrgus kõne algatamise turul<br />
tegutsevate ettevõtjatega ...*kliendibaasi, mis on kordades ...* tema lähimate konkurentide<br />
kliendibaasist. Selline eelis annab talle võrreldes teiste turuanalüüsis käsitletud operaatoritega<br />
ainsana võimaluse tegutseda sõltumatult konkurentidest, lõppkasutajatest ning<br />
lepingupartneritest telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamisel.<br />
Tulenevalt asjaolust, et teised telefoniteenuse osutajad ei ole lähitulevikus võimelised<br />
saavutama sama osatähtsust lõppkasutajate osas, võib eeldada, et sellised erisused ettevõtjate<br />
suuruses säilivad ka lähema kolme aasta perspektiivis.<br />
Kokkuvõte: Võttes arvesse Elioni kordades ...*konkurentsivõimet, kliendibaasi ja<br />
tegutsemisvalmidust võrreldes teiste telefonivõrgus kõne algatamise teenust osutavate<br />
ettevõtjate samade näitajatega ning nende näitajate püsivust aastate lõikes, on<br />
Konkurentsiamet seisukohal, et Elion omab asjakohasel turul märkimisväärset turujõudu,<br />
mistõttu Elioni võime asjakohase turuga lähedalt seotud turgudel sõltumatult tegutseda on<br />
oluliselt suurem kui teistel analüüsis vaadeldud ettevõtjatel.<br />
4.3.2. Ettevõtjate üldine suurus<br />
Kõige üldisemalt võib ettevõtja kui organisatsiooniliselt iseseisva majandusüksuse suuruse<br />
määratlemisel lähtuda tootmisteguritest. Sellisel juhul näitab ettevõtte suurus<br />
tegutsemisvalmidust, mis tuleneb ettevõtja tootmistegurite rakendusest teatud ajaühikus.<br />
Enimkasutatavad kvantitatiivsed dimensioonid, mis väljendavad tegutsemisvalmidust, on:<br />
töötajate arv, käive (läbimüük), aastatulu, bilansimaht, omakapital.<br />
28
Kriteeriumite valikul ettevõtjate suuruse määratlemiseks on lähtutud Euroopa Komisjoni<br />
6. mai 2003. aasta soovitusest 2003/361/EÜ 26 , mis käsitleb mikro-, väikeste ja keskmise<br />
suurusega ettevõtjate määratlemist. Soovituse lisa kohaselt on keskmise suurusega ettevõtja<br />
niisugune ettevõtja, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 50 mln eurot<br />
(782,33 mln krooni) või aasta bilansimaht 43 mln eurot (672,80 mln krooni). Väikeettevõtja<br />
on ettevõtja, kus on vähem kui 50 töötajat ja aastakäive ja/või aasta bilansimaht ei ületa 10<br />
mln eurot (156,47 mln krooni). Mikroettevõtja on ettevõtja, kus on alla 10 töötaja ja<br />
aastakäive ja/või aasta bilansimaht ei ületa 2 mln eurot (62,59 mln krooni).<br />
Käesoleva turuanalüüsi raames vaadeldavate ettevõtjate üldise suuruse hindamisel kasutatud<br />
kvantitatiivsed kriteeriumid on aastakäive (realiseerimise netokäive), mis on sisuliselt<br />
indikaator ettevõtja konkurentsivõime seiramiseks, ning aasta bilansimaht, mis näitab<br />
ettevõtja varanduslikku seisukorda rahalises väljenduses teatud ajamomendil.<br />
Operaatorite aastakäive ja aasta bilansimahu absoluutsuurust on hinnatud nende poolt esitatud<br />
2008. aasta majandusaasta aruande andmete alusel (aruandeaasta algus ja lõpp:<br />
01.01.2008-31.12.2008), kusjuures on oluline märkida järgmist:<br />
Elioni Ettevõtted AS grupi bilansimaht on konsolideeritud, st kajastab ka Elioni<br />
tütarettevõtjate majandustulemusi. Andmed on pärit kontserni majandusaasta aruandest<br />
31. detsembril 2008 lõppenud majandusaasta kohta;<br />
Televõrgu 2008. aasta majandusaasta algus ja lõpp: 01.04.2008-31.03.2009;<br />
Norby Telecom puhul on kasutatud ainult majandusaasta aruande lisas 15 välja toodud<br />
Eesti siseseid majandusnäitajaid;<br />
Starmani puhul on kasutatud konsolideeritud majandusaastaaruannet;<br />
ProGroup Holding ei ole esitanud Äriregistrile 2008. aasta majandusaastaaruannet,<br />
analüüsis kasutatud 2007. aasta majandusnäitajaid;<br />
Elisa ja ProGroup Holdingu puhul on tegemist integreeritud teenuse osutajatega, st nad<br />
osutavad teenuseid nii fikseeritud sideteenuste-, kui mobiilside teenuse turgudel. Nende<br />
ettevõtjate puhul on analüüsitavates mahtudes kajastatud koos nii fikseeritud<br />
sideteenuste- kui ka mobiilside teenuste käibed (see on tingitud sellest, et majandusaasta<br />
aruannetes ei ole nende ettevõtjate puhul eristatud mobiilside ja fikseeritud side käibeid<br />
vaid on esitatud koondkäibed).<br />
...*<br />
Joonis 6. Ettevõtjate suurus kogukäibe järgi.<br />
2008. aasta lõpu seisuga moodustasid vaadeldavate ettevõtjate realiseerimise netokäive kokku<br />
vastavalt 6 087miljonit krooni. Elioni 2008. aasta realiseerimise netokäive ulatus ...* kroonini<br />
ehk Elioni osakaal analüüsi kaasatud ettevõtjate kogu realiseerimiskäibest moodustas ...*%.<br />
Ülaltoodut arvestades võib analüüsitavaid ettevõtjaid grupeerida järgmiselt, kusjuures<br />
peamine indikaator grupeerimisel on ettevõtja müügitulu (kuna antud näitaja on tähtis<br />
ettevõtjate konkurentsivõime hindamisel):<br />
Mikroettevõtjad (kogukäive ei ületa 62,59 mln krooni):<br />
26 Commission Recommendation of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and medium-sized<br />
enterprises (notified under document number C(2003) 1422). 2003/361/EC<br />
OJ L 124, 20.5.2003, p 36.<br />
29
RIKS;<br />
Telset;<br />
ProGroup Holding;<br />
Norby Telecom;<br />
Eleks Telefon.<br />
Keskmise suurusega ettevõtjad (kogukäive ei ületa 782,33 mln krooni):<br />
Starman;<br />
Televõrgu;<br />
STV;<br />
Top Connect.<br />
Suurettevõtja (kogukäive ületab 782,33 mln krooni):<br />
Elion;<br />
Elisa.<br />
Esitatud andmete alusel nähtub, et viidatud soovituses esitatud kriteeriumide alusel kuulub<br />
enamik ettevõtjaid mikro- või väikese suurusega ettevõtjate gruppi, keskmise suurusega on<br />
kaks ettevõtjat ning suurettevõtjad on Elion ja Elisa (vt joonis 3). Teiste analüüsi kaasatud<br />
ettevõtjate kvantitatiivsed näitajad on mitu korda väiksemad Elioni vastavatest näitajatest ning<br />
arvestatavalt väiksemad ka Elisa näitajatest.<br />
4.3.3. Sidevõrgu infrastruktuur<br />
Infrastruktuuri olemasolu, ulatus ja tehniline tase mängivad olulist rolli elektroonilise side<br />
teenuste osutamisel. Laialdase infrastruktuuri omamine võib anda ettevõtjale tugeva eelise<br />
võrguteenuste, sh telefonivõrgus kõne algatamise teenuse pakkumisel teistele<br />
sideettevõtjatele.<br />
Ettevõtja suutlikkus telefonivõrgus kõne algatamise teenust osutada on piiratud sidevõrgu<br />
infrastruktuuri ulatusega: väikese ulatusega lokaalset sidevõrgu infrastruktuuri omavatel<br />
ettevõtjatel on võimalik kõne algatamise teenust osutada ainult piiratud ulatuses ja sidevõrgu<br />
infrastruktuuri mitteomavatel ettevõtjatel ei ole sisuliselt üldse võimalik telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turule siseneda.<br />
Kõiki analüüsi kaasatud sideettevõtjaid võib lugeda vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks,<br />
kes toodavad turul olulist toodet või teenust ning müüvad seda edasi ettevõtjasiseselt oma<br />
jaemüügiüksusele, kes müüb kõneteenust lõppkasutajale. Kui ettevõtjad on võimelised<br />
osutama ettevõttesiseselt asjakohaseid hulgiteenuseid oma jaemüügiüksusele, peaksid nad<br />
olema võimelised osutama samu hulgiteenuseid ka teistele antud teenust osta soovivatele<br />
ettevõtjatele, kes soovivad osutada selle vahendusel kõneteenust lõppkasutajatele.<br />
Seega tuleb vaadelda analüüsi kaasatud ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri tehnilist<br />
valmisolekut kõne algatamise teenuse osutamiseks ning lähtuvalt sellest selgub, millises<br />
ulatuses on ettevõtjad potentsiaalselt võimelised selliseid teenuseid osutama.<br />
Elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatav infrastruktuur jaguneb peamiselt kaheks<br />
osaks: ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk.<br />
30
Ülekandevõrk (ka „magistraalvõrk“) on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab<br />
peajaotajaid/võrgusõlmi ja/või juurdepääsuvõrke. Muuhulgas hõlmab ülekandevõrk<br />
elektroonilise side võrgu ülekandeliine (välja arvatud juurdepääsuvõrgu ülekandeliinid),<br />
elektroonilise side võrgu ülekandesüsteeme, elektroonilise side võrgu lülitusseadmeid ja<br />
ülekandevõrgu abisüsteeme ja -rajatisi.<br />
Juurdepääsuvõrk koosneb kliendiliinidest, mille kaudu on klientidel võimalik saada<br />
juurdepääs elektroonilisele side võrgule.<br />
Analüüsi kaasatud ettevõtjate väljaehitatud ülekandevõrgu maht moodustab 21 693 km, sellest<br />
omas Elion 2008. aasta lõpu seisuga ...*%, Televõrgu ...* %, Starman ...*% ning STV ...*%.<br />
Ülejäänud vaadeldud ettevõtjate ülekandevõrgu maht moodustab kokku vaid ...*%; Top<br />
Connect ei oma ei ülekande- ega juurdepääsuvõrgu liine, kuid omab ühte telefonijaama, mis<br />
täidab nii riikliku kui ka rahvusvahelise tasandi jaama funktsiooni ning võimaldab osutada<br />
transiiditeenuseid (vt tabel 4). Oma tarbijatele teenuste osutamiseks kasutab Top Connect<br />
teistelt ettevõtjatelt renditud kliendiliine. Võrreldes 2007. aastaga on vaadeldavate ettevõtjate<br />
ülekandevõrgu maht suurenenud ...*% võrra.<br />
Telefoniteenuse<br />
osutaja<br />
Ülekandevõrk (km)<br />
(%)<br />
Juurdepääsuvõrk<br />
(aktiivsete kliendiliinide arv) (%)<br />
Elion ..*% ..*%<br />
Televõrgu ..*% ..*%<br />
Starman ..*% ..*%<br />
STV ..*% ..*%<br />
Norby Telecom ..*% ..*%<br />
Elisa ..*% ..*%<br />
ProGroup Holding ..*% ..*%<br />
Telset ..*% ..*%<br />
Eleks Telefon ..*% ..*%<br />
Top Connect ..*% ..*%<br />
RIKS ..*% ..*%<br />
Kokku 100% 100%<br />
Tabel 4.Otsuses käsitletavate sideettevõtjate sidevõrkude mahtude võrdlus (andmed 2008. a lõpu seisuga).<br />
Analüüsitavatest ettevõtjatest omab ...* katvusalaga ülekandevõrku Elion, kellele kuuluv<br />
ülekandevõrk katab suuremat osa Eesti territooriumist. Teiste ettevõtjate võrgud on lokaalsed,<br />
piirdudes mõne linna või vallaga; kõige ulatuslikumad sidevõrgud on Televõrgul, Starmanil ja<br />
STV-l.<br />
Lisaks ülekandevõrgule omab kõne algatamise teenuse osutamisel olulist tähtsust ka<br />
juurdepääsuvõrgu infrastruktuur, mis võimaldab osutada lõppkasutajatele kõneteenuseid<br />
jaemüügiturul, aga ka kõne algatamise teenust teistele sideettevõtjatele.<br />
Analüüsi kaasatud ettevõtjad olid Eestis 2008. aasta lõpu seisuga välja ehitanud 978 936<br />
kliendiliini; neist oli 2008. aasta lõpu seisuga kasutuses 506 678 kliendiliini, millest Elioni<br />
osa moodustas ...*% ja Starmani osa ...*%; ülejäänud analüüsi kaasatud operaatorite<br />
kliendiliinide arv kokku moodustas aktiivsete kliendiliinide koguhulgast ...*%.<br />
31
Elioni ...* osakaal kõigist aktiivsetest kliendiliinidest on ...* - võrreldes 2005. aasta seisuga on<br />
Elioni osakaal ...*% ja võrreldes 2007. aastaga on see vähenenud 2,1 % võrra. Väljaehitatud<br />
kliendiliinide osakaalus ...*Elioni osalus ...*% võrra (võrreldes 2005.aasta seisuga).<br />
Kokkuvõte: Ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri analüüs näitab, et Elion omab jätkuvalt<br />
kõige laialdasemat, terviklikku ja valdavat osa Eestit katvat sidevõrgu infrastruktuuri, omades<br />
…*% ülekandevõrgu infrastruktuurist ja …*% juurdepääsuvõrgu infrastruktuurist mille<br />
vahendusel on võimalik osutada telefonivõrgus kõne algatamise teenust. Ülejäänud ettevõtjate<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenuste osutamist võimaldav sidevõrgu infrastruktuur on<br />
piiratud ulatusega ja osade teenuseosutajate sidevõrgu infrastruktuur ei moodusta ühtset<br />
sidevõrku , vaid tegemist on sõltumatute lokaalsete võrkudega. Sellisteks võrguoperaatoriteks<br />
on kaabelevivõrkude vahendusel kõneteenuseid ja kõneteenusega seotud kõne algatamise<br />
teenust osutavad Starman ja STV. Samas tuleb märkida, et nimetatud võrkudes on viimastel<br />
aastatael toimunud arengud, kus eraldiseisvad sidevõrgud ühendatakse ühtseks sidevõrguks<br />
ning teatud aja pärast võivad ka Starman ja STV omada sidevõrke, mis on ühtsed ning<br />
katavad oma ulatuselt märkimisväärset osa Eesti territooriumist. Seega lõppkasutajate<br />
valikuvõimalus erinevate teenuseosutajate teenuste tarbimiseks laieneb ja suureneb<br />
konkurents jaeteenuste turgudel.<br />
4.3.4. Investeeringud sidevõrgu infrastruktuuri<br />
Telefonivõrgu ulatus on seotud suures osas sellega, millised investeeringud on oma sidevõrgu<br />
arendusse tehtud. Seega on järgnevalt antud ülevaade ettevõtjate sidevõrku tehtud<br />
investeeringutest.<br />
Aastatel 2007-2008 moodustas turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringute kogumaht<br />
ligikaudu 1,4 miljardit krooni. Sellest 57% ehk 0,8 miljardit krooni on ettevõtjad<br />
investeerinud fikseeritud elektroonilise sidevõrgu infrastruktuuri.<br />
Analüüsi koostamisel küsiti ettevõtjatelt teavet kavandatavate investeeringute kohta aastateks<br />
2009–2010. Kuna kõik ettevõtjad küsitud teavet ei esitanud, siis puudub ülevaade kõigi<br />
ettevõtjate investeerimiskavatsustest - seetõttu ei ole vastavaid andmeid võimalik analüüsis<br />
kasutada.<br />
Analüüsis käsitletavatest ettevõtjatest on sidevõrgu infrastruktuuri (juurdepääsu- ja<br />
ülekandevõrku) kõige rohkem investeerinud Elion. Teiste ettevõtjate investeeringud sidevõrgu<br />
infrastruktuuri on olnud oluliselt väiksemad (vt tabel 5).<br />
Telefoniteenuse<br />
osutaja<br />
Kogu investeeringute osakaal<br />
aastatel 2007-2008<br />
(%)<br />
Sidevõrgu infrastruktuuri investeeringute<br />
osakaal<br />
aastatel 2007-2008 (%)<br />
Elion ...*% ...*%<br />
Starman ...*% ...*%<br />
Elisa ...*% ...*%<br />
Telset ...*% ...*%<br />
Televõrgu ...*% ...*%<br />
RIKS ...*% ...*%<br />
Norby Telecom ...*% ...*%<br />
Top Connect ...*% ...*%<br />
Eleks Telefon ...*% ...*%<br />
ProGroup Holding ...*% ...*%<br />
STV ...*% ...*%<br />
Kokku 100% 100%<br />
Tabel 5.Otsuses käsitletavate sideettevõtjate kogu investeeringute ja sidevõrgu infrastruktuuri investeeringute<br />
osakaal.<br />
32
Elioni investeeringute…* osakaal on põhjendatav ka eelnevalt punktis 4.3.3. käsitletud<br />
laialdase sidevõrgu infrastruktuuri omamisega ja ka …* osa telefoniteenuse lõppkasutajate<br />
kuulumisega Elioni sidevõrgu lõppkasutajate hulka. Vähemalt samaväärse võrgukvaliteedi<br />
säilitamiseks nõuab ulatuslikum sidevõrk summaarselt rohkem investeeringuid.<br />
Analüüsis käsitletud ajavahemikul 2007-2008 on investeeringute osakaalult …*<br />
kaabellevivõrgu operaator Starman, kes on jätkanud peale turule sisenemist investeeringuid<br />
oma sidevõrku eelkõige eesmärgiga luua oma sidevõrgus lairibateenuse osutamiseks vajalik<br />
tehniline baas. Selline sidevõrk võimaldab ka kõneteenuse osutamist.<br />
Investeeringute mahult …* ettevõtja Elisa on vaadeldaval perioodil enamiku investeeringutest<br />
teinud uute võrkude rajamisse ja olemasoleva sidevõrgu infrastruktuuri kvaliteedi<br />
parandamisse, et osutada oma lõppkasutajatele lairiba- ja kõneteenuseid.<br />
Ülejäänud analüüsi kaasatud ettevõtjate investeeringud on samuti suuremas osas suunatud<br />
sidevõrgu infrastruktuuri laiendamisele või kvaliteedi parandamisele, samuti<br />
andmesideteenuse osutamise võimaluse loomiseks oma sidevõrgus.<br />
Kokkuvõte: Suurimaks telefonivõrgu infrastruktuuri investeerijaks on ka vaadeldaval<br />
perioodil jäänud Elion, kuid Elioni osalus on ka investeeringute osas hakanud …*. Kui<br />
aastatel 2005-2006 tehtud kogu investeeringutest moodustas Elioni osa …*%, siis aastatel<br />
2007-2008 oli osakaal …*%-le. Ka sidevõrgu infrastruktuuri tehtavate investeeringute osas on<br />
Elioni osakaal…*, kuid aastatel 2005-2006 tehtud sidevõrgu investeeringutest moodustas<br />
Elioni osa …*% siis aastatel 2007-2008 oli see …*%-le. Investeeringute osaluse …* avaldab<br />
kindlasti mõju Elioni investeeringute …*, kui samal ajal on ka oluliselt …* teiste side<br />
ettevõtjate investeeringud sidevõru infrastruktuuri ning ka kogu investeeringud. Oluline …*<br />
on toimunud Starmani ja Televõrgu investeeringu mahtudes. See viitab sideturul arengutele,<br />
et pikas perspektiivis võib Eestis välja kujuneda mitu paralleelset fikseeritud sidevõrgu<br />
infrastruktuuri. Selline areng tõstab konkurentsi sideteenuste jaetasandil ja tagab klientidele<br />
suurema valikuvõimaluse erinevate sideteenuste tarbimisel.<br />
4.3.5.Tasakaalustav ostja jõud<br />
Märkimisväärset turujõudu väljendab, nagu sedastatud Euroopa Kohtu konkurentsialases<br />
kohtupraktikas 27 , ettevõtja suutlikkus tegutseda turul märkimisväärsel määral sõltumatult<br />
konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. Ettevõtja suutlikkust turuosalistest<br />
sõltumatult käituda võib vähendada tasakaalustav ostja jõud (countervailing buyer/buying<br />
power), mis põhimõtteliselt kujutab endast kliendi läbirääkimise jõudu vahetult teenuse või<br />
toote pakkujaga. Selline jõud ilmneb siis, kui kliendil on märkimisväärne mõju teenuseosutaja<br />
hinnakujunduslikule käitumisele või kui klient takistab teenuseosutajat tegutsemast<br />
märkimisväärses ulatuses kliendist sõltumatult.<br />
Asjakohasel turul on eesmärgiks tuvastada tasakaalustava ostja jõu olemasolu kõigi<br />
turuosaliste seisukohast lähtudes. Selle hindamiseks on mitmeid aspekte/indikaatoreid:<br />
ostja kui oluline väljund müüjale;<br />
ostja kui hästiinformeeritud ning hinnatundlik tarbija;<br />
27 27/76: United Brands, op. cit.; 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon, op. cit; 322/81: Michelin vs.<br />
Komisjon, op. cit.; vt ka raamdirektiivi art 14 p 2 ja ESS § 45 lg 2.<br />
33
alternatiivse pakkumise puudumine;<br />
kaubanduse retsiprooksus (kahepoolsus/vastastikkuse põhimõte);<br />
võimalus mitte osta või viivitada ostmisega.<br />
Kolm esimest kriteeriumi esinevad tavaliselt juhul kui varasem monopolist soovib osta<br />
teenust väiksematelt operaatoritelt või uutelt turule sisenejatelt.<br />
Põhimõtteliselt on selge, et varasema monopolisti tasakaalustav ostja jõud on oluliselt<br />
väiksem siis, kui tema teenuse tasud on reguleeritud. Kui suure operaatori kõne lõpetamise<br />
tasud on reguleeritud ning eeldades, et ta ei saa reaalselt mõjutada teenuse osutamise<br />
peatamist, on talt sisuliselt ära võetud vahend/tööriist (tõsta oma teenuse tasusid)<br />
läbirääkimistel alternatiivse operaatoriga. Põhimõtteliselt kehtib see kõigi operaatorite puhul,<br />
kelle teenuse tasud on reguleeritud.<br />
Seega on oluline hinnata, kas ja mis ulatuses on igal osapoolel võimalik põhjendatult näidata<br />
valikuvabadust mitte osta/pakkuda (või osta/pakkuda väiksemas mahus) turul olulist toodet<br />
või teenust. Eriti varasema monopolisti osas saab tasakaalustava ostja jõu olemasolu kindlaks<br />
teha, kui vaadelda, mil määral ta võib ähvardada mitte osta teenust konkreetselt osutajalt.<br />
Seega on asjakohase turu konkurentsiolukorra analüüsimisel küsimus selles, kas ostja mõjutab<br />
või toob esile teatava surve toote või teenuse osutaja suhtes sellises ulatuses, mis takistab<br />
sellel ettevõtjal ära kasutamast oma hinnakujundamise mehhanismi ja tegutsemast kliendist<br />
sõltumatult.<br />
Teoreetiliselt esineb kõne algatamise turul tasakaalustav ostja jõud siis, kui piisava suurusega<br />
ettevõtja on suuteline avaldama teenuse osutajast telefonioperaatorile piisavat survet, et kõne<br />
algatamise hindu alandataks või vähemalt ei tõstetaks. Kui teatud toodet või teenust ostev<br />
ettevõtja on suur ja mõjukas, suudab ta suhteliselt efektiivselt peatada toote pakkuja või<br />
teenuse osutaja katse hindu tõsta juhul, kui ostja on oluline väljund müüjale või kui turul<br />
puudub alternatiivne pakkumine teenuse ostmiseks.<br />
Telefonivõrgus on suurim kõne algatamise teenuse osutaja Elion. Elion on ainuke<br />
sideettevõtja Eestis, kelle sidevõrk katab enamiku riigi territooriumist ning selline<br />
infrastruktuur ei ole kergesti dubleeritav, samuti omab ta suurimat kliendibaasi, seetõttu võib<br />
eeldada, et ta omab asjakohasel turul suurt turujõudu.<br />
Operaatorkoodi vahendusel teenuseid osutavatel ettevõtjatel puudub alternatiiv Elioni kõne<br />
algatamise teenusele, kuna ükski teine Eestis tegutsev sidevõrgu operaator ei oma Elioniga<br />
võrreldavat kliendibaasi, mis tagaks kõneteenuse osutamiseks juurdepääsu samale hulgale<br />
lõppkasutajatele, kui seda võimaldab praegu teenuse osutamine Elioni sidevõrgus.<br />
Elionil kui suurima sidevõrgu ja kliendibaasiga operaatoril on teoreetiline võimalus oma<br />
mõjuvõimu kasutades kehtestada ülemääraselt kõrged kõne algatamise hinnad ja seega<br />
vähendada teenuse atraktiivsust operaatorkoodi või operaatorkoodi eelvaliku vahendusel<br />
kõneteenuse osutajate jaoks.<br />
Telefoniteenuse osutajatel on võimalus asendada Elioni poolt osutatav kõne algatamise teenus<br />
teiste operaatorite (STV; Elisa; Norby Telecom; ProGroup Holding; Starman ja Eleks<br />
Telefon) poolt osutatava kõne algatamise teenusega. Kuid kõigi nende operaatorite<br />
sidevõrgud on piirkondliku katvusalaga ning nende operaatorite sidevõrguga ühendatud<br />
lõppkasutajate arv on mitu korda väiksem võrreldes Elioni sidevõrguga ühendatud<br />
lõppkasutajate arvuga. Seega ei ole nende operaatorite võrgus kõne algatamise teenus<br />
võrreldav ega samaväärne Elioni võrgus kõne algatamise teenusega.<br />
34
Sidevõrgu infrastruktuuri mitteomavad ettevõtjad, kes soovivad hakata osutama<br />
lõppkasutajatele kõneteenuseid, ja/või lokaalset sidevõrgu infrastruktuuri omavad ettevõtjad,<br />
kes soovivad oma kliendibaasi laiendada, peavad kõneturul konkurentsivõimelise positsiooni<br />
saavutamiseks ostma Elionilt kõne algatamise teenust.<br />
Eeltoodust tulenevalt puudub Elioni poolt pakutavaid kõne algatamise teenuseid tarbivatel<br />
ettevõtjatel tasakaalustav ostja jõud Elioni hinnakujunduslikule käitumisele, kuna Elioni poolt<br />
osutatavale kõne algatamise teenusele puudub arvestatav alternatiiv.<br />
Samas omab Elion tasakaalustavat ostja jõudu teenuse ostmisel alternatiivsetelt operaatoritelt,<br />
kuna alternatiivne operaator ei ole Elioni jaoks kõneteenuse osutamiseks oluline väljund ning<br />
teenuseosutaja mõjutamiseks saab Elion teenuse ostmisega viivitada või sellest üldse loobuda,<br />
kuna kõne algatamise teenuse ostmine ei ole talle eluliselt vajalik.<br />
Asjakohase turu puhul on võimalik ning tuleb hinnata ka ettevõtja suutlikkust tegutseda turul<br />
märkimisväärsel määral sõltumatult lõppkasutajatest. Kuna kõneteenuse eest tasub kõnet<br />
alustav lõppkasutaja, siis mõjutab tema kõneteenuse osutaja valikut teenuseosutaja poolt<br />
pakutav kõneteenuse hind, ning kuna kõne algatamise hind sisaldab kõneteenuse hinnas, siis<br />
mõjutab ka see kaudselt lõppkasutajaid kõneteenuse osutaja valikul. Kui sama operaatori<br />
võrgus osutab teenuseid ka mõni teine kõneteenuse osutaja operaatorkoodi vahendusel, võib<br />
lõppkasutaja vahetada oma kõneteenuse osutajat.<br />
Seega võivad lõppkasutajad osutada teatavat survet kõne algatamise hinnale, mistõttu<br />
eksisteerib analüüsitud turuga lähedalt seotud jaeturgudel teatav tasakaalustav ostja jõud.<br />
Samas tuleks lõppjärelduse tegemiseks sellise tasakaalustava ostja jõu mõju kohta kõne<br />
algatamise turule hinnata ka muid kõneteenuse jaeturgu mõjutavaid aspekte, mis võivad<br />
mõjutada lõppkasutaja otsust oma teenuseosutaja valikul (nt teenuse kvaliteet, teenuseosutaja<br />
hinnakujundus, seotud teenused).<br />
Järeldus:<br />
Elioni poolt pakutavaid kõne algatamise teenuseid tarbivatel ettevõtjatel puudub tasakaalustav<br />
ostja jõud Elioni hinnakujunduslikule käitumisele, kuna Elioni poolt osutatavale kõne<br />
algatamise teenusele puudub arvestatav alternatiiv. Samas eksisteerib teatav tasakaalustav<br />
ostja jõud telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga lähedalt seotud jaeturgudel.<br />
Elion omab teiste turuanalüüsi kaasatud ettevõtjatega võrreldes telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turul suuremat mõjujõudu ning stabiilselt suurimat turuosa, mida teised<br />
turuosalised ei ole suutelised olulisel määral mõjutama ning selline situatsioon püsib ka<br />
lähema kolme aasta perspektiivis.<br />
4.3.6. Sisenemistõkked<br />
Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 80 on turul<br />
domineerimise tuvastamiseks oluline hinnata turule sisenemise lihtsust. Ettevõtja võime turul<br />
domineerida sõltub muu hulgas uute turuosaliste turule sisenemise võimalusest. Kui turul<br />
puuduvad sisenemistõkked, on ettevõtja võimalused turul konkurente eirates tegutseda<br />
piiratud isegi juhul, kui ta omab kõnealusel turul märkimisväärset turuosa.<br />
Sisenemistõkked võivad esineda mitmes eri vormis ning ilmneda erinevatel põhjustel.<br />
Olemuselt võivad turule sisenemise piirangud olla struktuursed või regulatiivsed.<br />
4.3.6.1. Regulatiivsed tõkked<br />
Regulatiivsed tõkked tähendavad, et teatud territooriumil kehtivad regulatiivsed meetmed<br />
piiravad teenuseosutajate tegutsemisvabadust või takistavad üldse võimalust tegutseda<br />
35
(turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 80). Näiteks võib<br />
potentsiaalsete turuosaliste arv olla piiratud seeläbi, et väljastatakse vaid teatud hulk teatud<br />
teenuse osutamist võimaldavaid litsentse.<br />
Võimalikeks tõketeks telefonivõrgus kõne algatamise turule sisenemisel on telefonivõrkude<br />
väljaehitamisel ja kasutamisel reguleeritud sagedusi kasutavate seadmete kasutamise<br />
võimaldamine ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu väljaehitamisel. Teatud tehnoloogiate<br />
kasutamiseks on eraldatud piiratud sagedusressurss ehk sagedusvahemik, mille kasutamine on<br />
enamjaolt reguleeritud ja nõuab vastavate sageduslubade olemasolu.<br />
Telefonivõrkude ülekandevõrkudes on kasutusel raadiolingid (7 GHz, 8 GHz, 15 GHz,<br />
18 GHz, 23 GHz ja 38 GHz sagedusalas) ja juurdepääsuvõrgu loomisel ning teenuse<br />
osutamisel nn juhtmeta (wireless) juurdepääsutehnoloogiad (430 MHz, 2,4 GHz, 3,4-3,6 GHz,<br />
5 GHz, 10 GHz ja 26 GHz sagedusalas).<br />
Ülekandevõrgus kasutatavatest raadiosagedustest on peaaegu hõivatud 7 GHz sagedusala,<br />
mistõttu sisenemine sinna sagedusalasse on piiratud. Ülejäänud sagedusalades on piisavalt<br />
vaba ressurssi, mille kasutamisele on kehtestatud seaduslikud piirangud sageduslubade näol.<br />
Neid piiranguid võib lugeda väga madalaiks.<br />
Juurdepääsuvõrgus kasutatavatest raadiosagedustest on 2,4 GHz ja 5 GHz vabasagedusalad<br />
(WiFi sagedusalad), mistõttu sisenemispiiranguid seal ei ole. Nende sageduste kasutuseks ei<br />
ole vaja sagedusluba, piirangud on kehtestatud ainult seadmete kasutamisele. 3,4-3,8 GHz<br />
sagedusala on reguleeritud ja jaotatud nelja operaatori vahel, vajalikud sagedusload on<br />
ettevõtjatele välja antud, st teenuse osutamisele nimetatud tehnoloogia vahendusel<br />
eksisteerivad kõrged sisenemistõkked. 10 GHz ja 26 GHz sagedusalades on piisavalt<br />
sagedusressurssi ja ka seal kehtivad õiguslikud piirangud - tegemist on sagedusloa alusel<br />
töötavate sagedusvahemikega. Neid piiranguid võib lugeda siiski väga madalaiks. Samas<br />
tuleb märkida, et sagedustel, mis tänaseks on juba ettevõtjate vahel ära jagatud, on<br />
sisenemistõkked kõrged.<br />
Sageduslike ja tehnoloogiliste arengute kohta lähiaastail saab öelda, et juurdepääsuvõrkude<br />
osas kavandatakse võtta kasutusele täiendavad sagedusvahemikud 450 MHz ja 3,6-3,8 GHz.<br />
See vähendab teatud määral regulatiivseid sisenemistõkkeid juurdepääsuvõrkude rajamisele.<br />
Kokkuvõte: Raadiosageduste kättesaadavuse piiratus võib osutuda regulatiivseks<br />
sisenemistõkkeks piiritletud sideteenuse turule sisenemisel. Kõrged sisenemistõkked<br />
eksisteerivad juhul, kui ettevõtja soovib rajada juurdepääsuvõrgu, mis töötab sagedusalas, kus<br />
vaba ressurss puudub. Kuna Eestis on teatud sagedustel vaba sagedusressurssi nii<br />
ülekandevõrkude kui ka juurdepääsuvõrkude väljaehitamiseks, võib hinnata, et regulatiivsed<br />
sisenemistõkked seoses sageduste kasutamisega telefonivõrkude infrastruktuuride loomisel ei<br />
ole kõrged.<br />
4.3.6.2. Struktuursed tõkked<br />
Struktuursed tõkked tähendavad tehnoloogiast ja sellega seotud kulude struktuurist tingitud<br />
erinevaid tingimusi turul juba tegutsevatele ja sinna siseneda soovivatele ettevõtjatele, mis<br />
raskendavad või takistavad viimaste turule sisenemist.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turul on struktuurseteks tõketeks, mis uue teenuseosutaja<br />
(turulesiseneja) jaoks võivad asjakohasele turule sisenemisel olla olulise tähtsusega, kõrgete<br />
pöördumatute kulude olemasolu, juurdepääs finantsvahenditele, mastaabisääst, profiilisääst ja<br />
vertikaalne integratsioon. Nimetatud struktuurseid tõkkeid on käsitletud allpool.<br />
36
4.3.6.2.1. Mastaabisääst<br />
Kõrgeid struktuurseid tõkkeid võib vähendada mastaabi- ja profiilisääst. Mastaabisääst on<br />
keskmise tootmiskulu alanemine toodangumahtude suurenemise tagajärjel. Tooteühiku kulud<br />
võivad alaneda tänu suurte sisendikoguste ostmisega kaasnevatele mahuallahindlustele,<br />
uurimis- ja teadustöösse investeerimisele, mis võimaldab tootmist tõhustada.<br />
Majandusteooria kohaselt on mastaabisäästuga tegu juhul, kui väljundi kahekordistamisel<br />
kasvab väljundi mahu suurendamiseks tehtud kulu kahekordsest väiksemas määras. Arvesse<br />
tuleb võtta majanduse seaduspära, mille kohaselt toote/teenuse keskmised kulud vähenevad<br />
toodangu/teenuse mahu kasvades.<br />
Elioni sidevõrk katab erinevalt teistest turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjatest suurema osa<br />
Eesti territooriumist (mh ka suuremat osa hõreasutusega piirkondadest, kus teiste<br />
sideettevõtjate osakaal on väiksem). Eeldusel, et teiste turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjate<br />
tegevus on kulutõhus, ei sisalda sisaldav nende telefonvõrgus kõne algatamise hinnad<br />
kõrgemaid ühiku kulusid, kui Elioni riikliku telefonijaama kaudu kõnede algatamise hind,<br />
kuna teiste turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjate sidevõrgud on rajatud eelkõige<br />
tiheasustusega piirkondadesse, kus on võimalik vastavat teenust pakkuda oluliselt<br />
efektiivsemalt, kui hõreasustusega piirkonnas.<br />
Sama põhimõte on esitatud ka Euroopa Komisjoni soovituse lisas „Telefonivõrkude kõne<br />
lõpetamise hulgihinna arvestamise põhimõtted“, mille kohaselt peaksid riikide reguleerivad<br />
asutused arvestama, et väiksematel sideteenuse pakkujatel on võimalik rajada sidevõrk ainult<br />
tiheda kliendiliinidega piirkondadesse ja/või rentida vajalikku sisendit vastava piikonna<br />
sideteenuse pakkujalt. Seega peaksid riikide reguleerivad asutused pidama silmas, et<br />
teatavatel tingimustel (näiteks sidevõrgu rajamine ainult tiheasustuse piirkondadesse) on<br />
väiksematel sideteenuse pakkujatel võimalik väiksemates piirkondades tegutseda<br />
telefonivõrgus kõne lõpetamise turul madalate ühiku kuludega. Eeltoodud põhimõte rakendub<br />
ka telefonivõrgus kõne algatamise korral.<br />
Kuna Elion omab kõige suuremat turuosa kõne algatamise teenuse turul, teenib Elion<br />
mastaabisäästult ka kõige suuremat tulu.<br />
Kokkuvõte: Kulutõhusa tegevuse korral omavad kõik turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjad<br />
ühesugust võimet läbi mastaabisäästu saavutada kõne algatamise teenuse ühiku kulude langus.<br />
Samas on Elionil võimalik oma kõne algatamise teenuse suure turuosa tõttu saavutada läbi<br />
mastaabisäästu kõige suuremat tulu.<br />
4.3.6.2.2. Profiilisääst<br />
Profiilisääst tekib nendel teenusteosutajatel, kellel on võimalus lisaks juba osutatavale<br />
teenusele (näiteks telefoniteenus) osutada teist teenust odavamalt (näiteks lairibateenust)<br />
võrreldes selle hinnatasemega, mis kujuneks siis, kui osutatakse põhiliselt ühte teenust.<br />
Elektroonilise side valdkonnas on tavaliselt võimalik saavutada profiilisäästu võrguteenuste<br />
osutamisel, mida võimaldab kulude jagamine osutatavate teenuste vahel. Profiilisäästu ulatust<br />
mõjutab näiteks juhtimiskulude jagamisest saavutatav kokkuhoid, aga ka võrguressursi<br />
efektiivsem kasutamine (kuna sama võrguressurssi kasutatakse mitme teenuse osutamiseks).<br />
Mida kõrgem on turul juba tegutseva sideettevõtja profiilisääst, seda raskem on uuel<br />
teenuseosutajal siseneda turule ja osutada sarnaseid teenuseid tasemel, mille on profiilisäästu<br />
tõttu saavutanud teised turul juba tegutseva teenuseosutajad. Telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turu analüüsi kaasatud sideettevõtjad saavutavad profiilisäästu, osutades teenuseid mitmetel<br />
sideturgudel, mille tulemusel saavutatakse kulude kokkuhoid (nt kuna teenust osutatakse sama<br />
infrastruktuuri vahendusel, siis ühikukulud ühe toote või teenuse kohta vähenevad).<br />
37
Alltoodud tabeli 6 põhjal saab ülevaate turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjate teenustest, mis<br />
võimaldavad ettevõtjal saavutada profiilisäästu.<br />
Telefoniteenus<br />
Lairibateenus<br />
Kaabelleviteenus/IPTV<br />
Püsiliiniteenus<br />
Eleks Telefon x x x x<br />
Elion x x x x<br />
Elisa x x x<br />
Norby Telecom x x<br />
RIKS x x<br />
Starman x x x<br />
STV x x x x<br />
Televõrgu x x x<br />
Telset x x x<br />
Top Connect x x<br />
ProGroup Holding x x x<br />
Tabel 6. Profiilisäästu võimaldavate teenuste osutamine.<br />
Tabelist 6 selgub, on kõikidel turuanalüüsi kaasatud ettevõtjatel võimalik saavutada oma<br />
sidevõrgus teenuste osutamisel profiilisäästu, kuna nad osutavad oma sidevõrgu baasil mitut<br />
sideteenust. Samas on lisaks erinevusele osutatavate teenuste arvus, erinevad ka teenuste<br />
osutamise mahud. Mitme teenuse koososutamine annab eelise nii lõppkasutajate<br />
juurdevõitmisel kui ka kulude kokkuhoiul.<br />
Kokkuvõte: Suurimad võimalused profiilisäästuks on Elionil, Eleks Telefonil ning STV-l,<br />
kellel on kõige laialdasem teenuste valik, mida oma klientidele pakkuda. Teiste analüüsi<br />
kaasatud ettevõtjate profiilisäästu võimalused on mõnevõrra (Televõrgu, Elisa, Telset,<br />
ProGroup Holding ja Starman) või arvestatavalt väiksemad (RIKS, Top Connect, Norby<br />
Telecom).<br />
4.3.6.2.3. Vertikaalne integratsioon<br />
Ettevõtjat, kes omab üheaegselt teenuse osutamiseks vajalikku infrastruktuuri ja tegeleb nii<br />
toote/teenuse tootmise, turustamise kui ka müügiga, loetakse vertikaalselt integreeritud<br />
ettevõtjaks.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turg on allapoole kaudselt seotud era- ja äriklientidele<br />
kindlaks määratud asukohas osutatavate riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede turgudega.<br />
Lõppkasutaja valib endale sobiva operaatori, arvestades pakutavate kõneteenuste tingimusi, sh<br />
kõnede maksumust. Telefoniteenuse operaator on kas võrguoperaator, kes kontrollib<br />
juurdepääsu lõppkasutajani, või siis teenuseosutaja, kes pakub kõneteenuseid operaatorkoodi<br />
või operaatori eelvaliku. Seetõttu mõjutab lõppkasutaja valik operaatori suhtes<br />
jaemüügitasandil omakorda kaudselt kõne algatamise hinnakujundust hulgimüügitasandil.<br />
Kõiki telefonivõrgus kõne algatamise teenust osutavaid analüüsi kaasatud ettevõtjad võib<br />
lugeda vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks, kuivõrd nad osutavad lisaks telefonivõrgus<br />
kõne algatamise hulgiteenusele ka jaetasandi kõneteenuseid.<br />
Vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul on võimalik, et teenuse osutaja turujõud hulgiturul<br />
kantakse üle jaeturule või vastupidi ning tekib nn hinnakruvi (price squeeze) kahe lähedalt<br />
seotud turu vahel. See aga takistab uute turule tulijate turule sisenemist. Juhul, kui teenuste<br />
osutajast vertikaalselt integreeritud ettevõtja on monopoolses seisundis või turgu valitsev ühel<br />
38
turul, saab ta mõjutada konkurentsiolukorda ka selle turuga lähedalt seotud turul, kus ta ei ole<br />
monopoolne ega turgu valitsev. Selline tegevus on võimalik seeläbi, et piiratakse juurdepääsu<br />
monopoolselt osutatavatele teenustele või toimub teenuste subsideerimine monopoolse turu ja<br />
sellega lähedalt seotud turu vahel, kus toimib konkurents.<br />
Vertikaalselt integreeritud ettevõtja võib oma turujõudu laiendada ühelt turult külgnevale<br />
turule ka seeläbi, et säilitab ainu- või eelisjuurdepääsu oma müügi- ja hanketurgudele, kuhu ta<br />
oma konkurentidele juurdepääsu ei võimalda.<br />
Vertikaalselt integreeritud ettevõtja võib oma turujõudu laiendada telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turult telefoniteenuse jaeturule, nt juurdepääsu piirates või ebamõistlikult kõrgeid<br />
tasusid kehtestades, takistades nii väiksemate ettevõtjate turule sisenemist või turul<br />
konkureerimist.<br />
Kuivõrd kõik turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjad on vertikaalselt integreeritud, on oluline<br />
hinnata nende võimet mõjutada hulgituru kaudu lähedalt seotud jaeturgusid. Eeliseid omavad<br />
eelkõige suuremat sidevõrgu infrastruktuuri omavad ja suurimas mahus asjakohaseid<br />
teenuseid osutavad sideettevõtjad, kuna nende mõju tänu suurimale lõppkasutajate arvule on<br />
turul suurim.<br />
Turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate hulgast on Elion kõige arenenumat sidevõrku omav<br />
vertikaalselt integreeritud elektroonilise side ettevõtja, kelle sidevõrk katab kõiki<br />
võrgutasemeid, ning kellel on sellest tulenevalt võime iseendale kõige mitmekesisemalt<br />
vajalikke sisendteenuseid toota. Elion osutab laias valikus teenuseid nii hulgi- kui ka<br />
jaetasemel; teised sideettevõtjad ei suuda pakkuda sarnases mahus laiaulatuslikku<br />
kombinatsiooni sideteenustest.<br />
Kokkuvõte: Kõik kõne algatamise turu analüüsi kaasatud ettevõtjad on vertikaalselt<br />
integreeritud ettevõtjad. Kuivõrd telefonivõrgus kõne algatamise turul on Elionil võrreldes<br />
väiksemate konkurentidega tugevam turupositsioon eelkõige tänu ulatusliku infrastruktuuri<br />
omamisest tulenevatele eelistele, annab Elioni vertikaalne integreeritus talle oma tegevuses<br />
teiste turul osalevatest ettevõtjatega võrreldes suurema eelise ka lähedalt seotud<br />
telefoniteenuse jaeturgudel.<br />
4.4. Konkurentsiprobleemid piiritletud turgudel<br />
4.4.1. Võimalikud konkurentsiprobleemid<br />
Eelnevalt märgiti, et asjakohasel turul konkurentsitaseme määramiseks on vaja analüüsida<br />
turgu mitme kriteeriumi alusel, mis on suutelised kõige ilmekamalt väljendama ettevõtja<br />
märkimisväärse turujõu olemasolu või selle puudumist asjakohasel turul.<br />
Kuivõrd ex ante regulatsiooni kehtestamine ei sisalda endas hinnangut sellele, kas ettevõtja on<br />
pannud toime õiguserikkumise ning oluline on üksnes kindlaks teha, kas tema majanduslik<br />
tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest,<br />
klientidest ja lõpuks ka lõppkasutajatest (raamdirektiivi artikli 14 lõige 2, ESS § 45 lõige 2),<br />
tuleb ka piiritletud sideturul esineda võivaid konkurentsiprobleeme hinnata ennekõike kui<br />
potentsiaalseid konkurentsiprobleeme ning selgitada välja, kas niisugused<br />
konkurentsiprobleemid võivad turu konkurentsiolukorrast tingitud objektiivsete takistuste<br />
esinemise või nende puudumise tõttu praktikas realiseeruda.<br />
Turuanalüüsi tulemusel leidis Konkurentsiamet, et telefonivõrgus kõne algatamise turul omab<br />
Elion 57,5 % suurust turuosa, piiritletud turul esinevad kõrged sisenemistõkked ning Elioni<br />
39
pakutavaid kõne algatamise hulgiteenuseid kasutavatel ettevõtjatel puudub tasakaalustav ostja<br />
jõud Elioni hinnakujunduslikule käitumisele.<br />
Seetõttu leiab Konkurentsiamet, et puuduvad objektiivsed takistused alltoodud<br />
konkurentsiprobleemide ärahoidmiseks või on need väga piiratud, mistõttu tõenäoline, et ilma<br />
regulatiivse sekkumiseta realiseeruvad kirjeldatud konkurentsiprobleemid ka praktikas.<br />
Konkurentsiamet leiab, et telefonivõrgus kõne algatamise turul võivad esineda peamiselt<br />
järgmised ettevõtja märkimisväärsest turujõust tulenevad konkurentsiprobleemid:<br />
hinnaga seotud konkurentsiprobleemid: ülemäära kõrgete hindade rakendamine,<br />
hinnadiskrimineerimine, ristsubsideerimine;<br />
juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine;<br />
muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid (informatsiooni<br />
diskrimineeriv kasutamine või varjamine, viivitamistaktika, mittekohased nõuded,<br />
kvaliteedidiskrimineerimine).<br />
4.4.2. Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid<br />
Kuna Elion on vertikaalselt integreeritud ettevõtja, on tal võimalus laiendada oma turujõudu<br />
telefonivõrgus kõne algatamise hulgiturult vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudele.<br />
Vertikaalse mõju laiendamiseks võib Elion kasutada peamiselt järgmiseid<br />
konkurentsivastaseid hinnakujunduse meetodeid: ülemäärane hinnakujundus,<br />
hinnadiskrimineerimine ja ristsubsideerimine. Hinnaga seonduvaid konkurentsiprobleeme on<br />
Konkurentsiamet selgitanud otsuse lisas 1 (hindade analüüs).<br />
4.4.3. Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine<br />
Sidumise ja kõne algatamise teenusele juurdepääsust keeldumisega piiratakse uute<br />
teenuseosutajate võimalusi siseneda kõneteenuste jaemüügi turule. Kõneteenuste jaemüügi<br />
turule siseneja jaoks on ühendus olemasolevate sidevõrkudega tähtis. Piiritletud turul<br />
märkimisväärset turujõudu omaval ettevõtjal on lähedalt seotud jaeteenuse turgudel võimalik<br />
senikaua, kuni uuel sisenejal ei ole piisavalt palju lõppkasutajaid, hakkama saada ka end<br />
kõneteenuste jaemüügi turule sisenejaga otseselt sidumata. Ilma sidumise ja kõne algatamise<br />
teenuseta on aga kõneteenuste kasutamisala uue turulesiseneja lõppkasutaja jaoks piiratud.<br />
Võttes arvesse eeltoodut, võib sidumise ja kõne algatamise teenuse osutamisest keeldumine<br />
oluliselt vähendada konkurentsi ning olla seega üldist heaolu kahjustav.<br />
Konkurentsiameti hinnang juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi tulevikus<br />
esinemise suurele tõenäosusele tugineb asjaolule, et Elion omab ka tulevikus (lähima kolme<br />
aasta jooksul) telefonivõrgus kõne algatamise turul märkimisväärset turujõudu, mis<br />
võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest,<br />
lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, ning sellest tulenevalt märkimisväärset võimet ning<br />
huvi kasutada oma turujõudu uute või väikese kliendibaasiga sideettevõtjate kõneteenuste<br />
jaeturule sisenemise takistamiseks läbi juurdepääsust keeldumise.<br />
4.4.4. Muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid<br />
Tulenevalt oma märkimisväärsest turujõust on telefonivõrgus kõne algatamise turul<br />
märkimisväärset turujõudu omaval ettevõtjal võimalik ning suure tõenäosusega ka oluline<br />
huvi kasutada lisaks hinnadiskrimineerimisele ka teisi all loetletud diskrimineerimise viise<br />
selleks, et takistada teiste sideettevõtjate konkureerimist kõneteenuste jaeturgudel.<br />
40
Kuna majanduslikel põhjustel (olemasolevaga paralleelse infrastruktuuri rajamine nõuab<br />
sideettevõtjalt suuri ning pöördumatuid investeeringuid ja kulutusi ning on pikaajaline<br />
protsess) omab märkimisväärse turujõuga ettevõtja Elion ka tulevikus (lähima kolme aasta<br />
jooksul) kõne algatamise turul märkimisväärset turujõudu, mistõttu on Elionil võimalik<br />
jätkuvalt tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja<br />
lõppkasutajatest ning nad omada märkimisväärset võimet ja huvi kasutada diskrimineerimist<br />
konkureerivate sideettevõtjate konkurentsivõime kahjustamiseks kõneteenuste jaeturul.<br />
Muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid on viivitamistaktika, mittekohased<br />
nõuded ja kvaliteedidiskrimineerimine.<br />
• Viivitamistaktika<br />
Viivitamistaktika iseloomustab käitumist, mille puhul ettevõtja ei keeldu oma konkurentidele<br />
jaeteenuse turul teatud sisendit tarnimast, kuid iseseisvad ettevõtjad varustatakse sisenditega<br />
ajaliselt hiljem oma jaeteenust pakkuva haruga võrreldes. Viivitamistaktikale võib viidata<br />
näiteks pikk sidumise äriläbirääkimiste ja lepingute sõlmimise protsess.<br />
• Mittekohased nõuded<br />
Mittekohased nõuded on mistahes lepingutingimused, mis nõuavad, et konkurent käituks<br />
viisil, mis ei ole hulgiteenuse pakkumiseks vajalik. Näiteks nagu teatud kallima tehnoloogia<br />
kasutamise erinõue, või informatsiooni puudutavad nõuded (konkurentide kliente puudutavad<br />
andmed suuremas ulatuses kui majanduslikult või tehniliselt õigustatud oleks).<br />
• Kvaliteedidiskrimineerimine<br />
Kvaliteedidiskrimineerimine seisneb teistele konkureerivatele sideettevõtjatele halvema<br />
kvaliteediga teenuste osutamises võrreldes endaga. Kvaliteedidiskrimineerimise läbi saab<br />
turgu valitsev ettevõtja kas tõsta konkurentide kulusid või piirata oma konkurentide poolt<br />
osutatavate teenuste väljamüüki.<br />
5. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJA<br />
KINDLAKSMÄÄRAMINE<br />
Otsuse 4. peatükis läbiviidud turuanalüüsi tulemusel jõudis Konkurentsiamet järgmistele<br />
seisukohtadele.<br />
Telefonivõrgus kõne algatamise turu analüüsis väljatoodud asjaolud väljendavad, et piiritletud<br />
sideturul ei toimi konkurents ning et turuanalüüsi kaasatud operaatoritest omab Elion<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turul märkimisväärset turujõudu.<br />
Piiritletud turul turuanalüüsi käigus tuvastatud asjaolud, millest selgub, et Elion omab<br />
märkimisväärset turujõudu asjakohasel turul, on järgmised:<br />
Elioni domineeriv turuosa telefonivõrgus kõne algatamise turul (suurim osakaal<br />
nii kogu kõne algatamise minutimahust kui ka teistele operaatoritele algatatud<br />
kõnedest);<br />
Elioni laialdane infrastruktuur, mida on raske dubleerida;<br />
Elioni tugev vertikaalne integratsioon;<br />
piiritletud turul eksisteerivad kõrged sisenemistõkked;<br />
Elioni poolt pakutavaid kõne algatamise hulgiteenuseid kasutavatel ettevõtjatel<br />
puudub tasakaalustav ostja jõud Elioni hinnakujunduslikule käitumisele.<br />
41
Tulenevalt ülaltoodust ning juhindudes ESS § 49 lõikest 1 tunnistab Konkurentsiamet<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turul Elioni märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.<br />
6. KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED<br />
6.1. Kohustuste kehtestamise eesmärk<br />
Piiritletud sideteenuse turul läbi viidud turuanalüüsi tulemuste alusel tunnistas<br />
Konkurentsiameti otsuse 5. peatükis Elioni telefonivõrgus kõne algatamise turul<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.<br />
Konkurentsiameti poolt läbiviidud turuanalüüsist tulenes, et telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turul ei toimi efektiivne konkurents. Lisaks tulenes turuanalüüsist, et Elion omab<br />
märkimisväärset turujõudu telefonivõrgus kõne algatamise turul, mis võimaldab tal tegutseda<br />
märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest.<br />
Konkurentsiamet leiab, et otsuse punktis 4.4. (koos alapunktidega) ning otsuse lisas 1<br />
(hindade analüüs) kirjeldatud konkurentsiprobleemide vältimiseks ja konkurentsile avatud<br />
turu arengu tagamiseks ning konkurentsi edendamiseks elektroonilise side teenuste osutamisel<br />
on vajalik kehtestada Elionile ESS §-des 50-58 toodud märkimisväärse turujõuga ettevõtja<br />
kohustusi.<br />
Konkurentsiamet on seisukohal, et kehtestatavad kohustused edendavad konkurentsi<br />
sideteenuste osutamisel muu hulgas sellega, et tõkestavad sideteenuste turgudel konkurentsi<br />
moonutamist ja takistamist. Samuti aitab kohustuste kehtestamine kaasa sideteenuste turu<br />
arengule muuhulgas sellega, et toetab üleeuroopaliste sidevõrkude loomist ja arendamist ning<br />
üleeuroopaliste sideteenuste koostalitusvõimet ja läbivühendatavust ning tagab sideettevõtjate<br />
võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise. Lisaks kaitseb kohustuste kehtestamine ka<br />
sideteenuste kasutajate õigusi sellega, et tagab lõppkasutajate huvide kaitse, teabe andmise<br />
sideettevõtjate poolt, eelkõige sideteenuste tasude ja sideteenuste osutamise tingimuste<br />
läbipaistvuse ning sidevõrkude terviklikkuse ja turvalisuse.<br />
6.2. Kohustuste kehtestamise alused<br />
Vastavalt ESS § 41 lg 2 punktile 1 on Konkurentsiametil õigus turgude<br />
valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale<br />
kohustusi vastavalt ESS §-le 46. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt lähtub Konkurentsiamet<br />
ettevõtjale kohustuste kehtestamisel ESS §-des 50-58 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe<br />
või mitu asjakohast kohustust sellel turul, millel sideettevõtja on märkimisväärse turujõuga<br />
ettevõtjaks tunnistatud. Kohustuste valikul arvestab Konkurentsiamet muu hulgas Euroopa<br />
Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa<br />
Liidu regulaatorite koostöös kujunenud vastava praktikaga.<br />
ESS §-st 135 järgi peavad kehtestatavad kohustused olema mõistlikud ja otstarbekad,<br />
objektiivselt kaalutletud, mittediskrimineerivad ja erapooletud, läbipaistvad ning suunatud<br />
ESS §-s134 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele, samas seda eesmärki arvestades,<br />
proportsionaalsed.<br />
Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale ESS § 46 lõike 2 alusel ex ante kohustuste kehtestamine<br />
ei eelda, et turujõu kuritarvitus on tegelikult toimunud. Seda seisukohta kinnitab Euroopa<br />
Komisjoni suuniste punktides 30 ja 31 toodud ex ante regulatsiooni käsitlus. Ex ante<br />
42
kohustuste kehtestamine ettevõtjatele kannab raamdirektiiviga seatud eesmärki, et konkreetsel<br />
sideturul märkimisväärset turujõudu omav sideettevõtja ei saaks oma turujõudu sellel turul<br />
kasutada konkurentsi piiramiseks või moonutamiseks või kanda oma turujõudu üle lähedalt<br />
seotud turgudele.<br />
Sideameti 28. juuni 2007. a otsusega nr J.1-45/07/08 tunnistati Elion telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning talle kehtestati märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtja juurdepääsu-, mittediskrimineerimise-, läbipaistvuse-, ning hinnakontrolli<br />
ja kuluarvestuse kohustused. Konkurentsiamet analüüsis eelmise turuanalüüsi käigus<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turul kehtestatud kohustusi ja leidis, et need on aidanud kaasa<br />
nimetatud turuga seonduvate konkurentsiprobleemide vähenemisele, eelkõige nimetatud turul<br />
toimunud hindade languse tõttu.<br />
Konkurentsiameti poolt läbiviidud turuanalüüsist tulenes, et Elion omab telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turul märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel<br />
määral sõltumata konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest.<br />
Konkurentsiamet leidis otsuse punktis 4.4. (koos alapunktidega) ning otsuse lisas 1 (hindade<br />
analüüs), et telefonivõrgus kõne algatamise turul võivad esineda järgnevad ettevõtjate<br />
märkimisväärsest turujõust tulenevad konkurentsiprobleemid:<br />
hinnaga seotud konkurentsiprobleemid: ülemäära kõrgete hindade rakendamine,<br />
hinnadiskrimineerimine, ristsubsideerimine;<br />
juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine;<br />
muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid (mittekohased nõuded<br />
viivitamistaktika, kvaliteedidiskrimineerimine).<br />
Ülaltoodud konkurentsiprobleemide näol on Konkurentsiameti hinnangul tegu nii reaalselt<br />
eksisteerivate kui ka konkurentsiprobleemidega, millel on suur tõenäosus realiseeruda ka<br />
praktikas.<br />
Võttes arvesse eeltoodut, peab Konkurentsiamet vajalikuks ja otstarbekaks jätkata<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turul valdkonnaspetsiifiliste ex ante kohustustega.<br />
Kohustuste kehtestamisel on Konkurentsiamet arvestanud Elioni kui märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtjale seni kehtinud kohustuste mahu ja iseloomuga, pidanud kinni<br />
proportsionaalsuse põhimõttest ning analüüsinud ka seda, kas kehtestatav kohustus on<br />
eesmärgi saavutamiseks piisav ning vähim koormav võimalus.<br />
6.3. Juurdepääsu kohustused<br />
6.3.1. Juurdepääsu kohustuste eesmärk<br />
Juurdepääsu kohustus on suunatud otsuse punktis 4.4.3. kirjeldatud juurdepääsust keeldumise<br />
konkurentsiprobleemi vältimisele. Juurdepääsukohustuste eesmärk on tagada sidevõrkude<br />
koostalitusvõime ja lõppkasutajate vaheline ühendatavus. Ilma juurdepääsu kohustuseta võib<br />
märkimisväärse tõenäosusega tekkida olukord, kus juurdepääsust keeldumine või juurdepääs<br />
ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil ja on lõppkasutajate<br />
huve kahjustav, kuna ilma juurdepääsuta konkreetsele sidevõrgule on teiste sidevõrkude<br />
lõppkasutajatel võimatu helistada selle konkreetse sidevõrgu lõppkasutajatele.<br />
Samuti kahjustab juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel<br />
konkurentsi arengut jaemüügitasandil, kuna sellise tegevusega tõkestatakse potentsiaalsete<br />
43
konkurentide sisenemine kõneteenuste jaemüügi turule, mis omakorda takistab konkurentsi<br />
arengut.<br />
Lisaks eelnevale on juurdepääsukohustused suunatud ka ESS § 134 lõigetes 2 ja 3 sätestatud<br />
eesmärkide saavutamisele seeläbi, et nimetatud kohustus toetab sideteenuste<br />
koostalitusvõimet ja läbivühendatavust ning kaitseb lõppkasutajate huve.<br />
Samas peavad juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 19 kohaselt riigi reguleerivad asutused<br />
tasakaalustama infrastruktuuri omaniku õigused kasutada oma infrastruktuuri enda huvides ja<br />
teiste teenuseosutajate õigused kasutada vahendeid, mis on olulised konkureerivate teenuste<br />
pakkumiseks.<br />
6.3.2. Juurdepääsukohustuste kehtestamine Elionile<br />
Konkurentsiamet kehtestab Elionile telefonivõrgus kõne algatamise turul juurdepääsust<br />
keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks, sideteenuste turgudel konkurentsi<br />
moonutamise takistamise ärahoidmiseks ning lõppkasutajate huvide kaitseks ESS § 50 lg 1<br />
punktis 5 sätestatud kohustuse rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks<br />
võrguelementidele ja võrguga seotud vahenditele mis on vajalikud otsuse punktis 3.2.1.<br />
nimetatud hulgiteenuste kasutamiseks ja võimaldada nende kasutamine vastavalt ESS §-le 51.<br />
Nimetatud kohustuste raames nõuab Konkurentsiamet Elionilt:<br />
1) sideettevõtjatele juurdepääsu võimaldamist konkreetsetele võrguelementidele ja<br />
-vahenditele, mis on vajalikud kõne algatamise teenuse kasutamiseks;<br />
2) heas usus läbirääkimist sideettevõtjatega, kes nõuavad juurdepääsu kõne algatamise<br />
teenusele;<br />
3) teistele sideettevõtjatele lubatud kõne algatamise teenuse jätkuvat võimaldamist;<br />
4) kõne algatamise teenuse osutamist viisil, mis võimaldab seda kasutaval sideettevõtjal<br />
osutada kõneteenust oma lõppkasutajatele;<br />
5) kõne algatamise teenuse vahendusel osutatavate kõneteenuste koostalituseks<br />
hädavajalikele tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele<br />
avatud juurdepääsu võimaldamist;<br />
6) kõne algatamise teenuse kasutamiseks vajalike ühispaiknemise või muude ühiskasutuse<br />
viiside pakkumist, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutuse<br />
võimaldamist;<br />
7) sidevõrkude ja võrguvahendite sidumise võimaldamist.<br />
Tulenevalt ESS §-i 64 lõikest 2 on sideettevõtja, kelle suhtes on Konkurentsiamet kehtestanud<br />
juurdepääsu või sidumise kohustuse, kohustatud juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmisel<br />
täitma järgmisi nõudeid:<br />
1) võimaldama kasutada võrgu seadmeid, ehitisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel ja<br />
kvaliteediga, millega ta seda osutab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või<br />
äripartneritele;<br />
2) võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada<br />
juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet;<br />
3) kasutama juurdepääsu või sidumisega seoses saadud teavet üksnes vastava teenuse<br />
osutamiseks ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele, kaasa arvatud oma<br />
koostööpartneritele ja tütarettevõtjatele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;<br />
44
4) mitte piirama oma klientide juurdepääsu teise sideettevõtja poolt osutatavatele<br />
teenustele.<br />
Vastavalt ESS §-i 65 lõikele 1 võib sideettevõtja lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja<br />
keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest, kui:<br />
1) sidumise või juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või<br />
2) sidumine või juurdepääs kahjustab võrgu terviklikust.<br />
Vastavalt ESS § 64 lõikele 1 on sideettevõtja, kellele Konkurentsiamet on kooskõlas ESS § 50<br />
lg 1 punktiga 5 kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, kohustatud sõlmima<br />
sidumis- ja juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu võrkudele, seadmetele ja<br />
teenustele ning siduma võrgud või seadmed Konkurentsiameti poolt antud mõistliku tähtaja<br />
jooksul, arvestades, et juurdepääsuks või sidumiseks kohustatud sideettevõtjal võib olla vaja<br />
luua sidumiseks või juurdepääsuks tehnilised tingimused, sealhulgas paigaldada seadmeid.<br />
Nimetatud kohustuste raames nõuab Konkurentsiamet Elionilt järgmist:<br />
Elion on kohustatud kõne algatamise teenuse tellimuse korral sõlmima sidumise või<br />
juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja<br />
teenustele ning siduma võrgud või seadmed esimese mõistlikult teostatava tähtaja jooksul,<br />
kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast vastava tellimuse saamist.<br />
6.3.3. Juurdepääsu kohustuste kehtestamise motivatsioon<br />
Juurdepääsukohustuste kehtestamine on suunatud eelkõige otsuse punktis 4.4.3. kirjeldatud<br />
juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimisele.<br />
Juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel on lõppkasutajate huve<br />
kahjustav, kuna ilma juurdepääsuta konkreetsele sidevõrgule on teiste sidevõrkude<br />
lõppkasutajatel võimatu helistada selle konkreetse sidevõrgu lõppkasutajatele. Samuti<br />
kahjustab juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel konkurentsi<br />
arengut jaemüügitasandil, kuna sellise tegevusega tõkestatakse potentsiaalsete konkurentide<br />
sisenemist kõneteenuste jaeturule, mis omakorda takistab konkurentsi arengut.<br />
Konkurentsiamet kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid juurdepääsust keeldumise<br />
konkurentsiprobleemide lahendamise ning leidis, et selleks sobivaimad ja<br />
proportsionaalseimad, arvestades saavutada soovitavat eesmärki, on otsuse punktides 6.3.2.<br />
sätestatud juurdepääsukohustused, kuna ükski teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtja kohustus, ega mõni muu ESS-is sätestatud meede ei ole nimetatud<br />
konkurentsiprobleemi lahendamiseks piisav.<br />
Läbipaistvuskohustus üksi ei oleks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi<br />
vältimiseks aga piisav, kuna nimetatud kohustus sätestab ainult kohustuse avaldada kõigile<br />
võrdsetel tingimustel telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste<br />
kasutamiseks vajalikku informatsiooni, kuid ei kohusta osutama vastavaid teenuseid.<br />
Mittediskrimineerimise kohustus ei ole juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi<br />
vältimiseks kohane, kuna nimetatud kohustus on suunatud üksnes sideettevõtjate võrdse<br />
kohtlemise tagamisele, kuid ei taga telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu kuuluvate<br />
hulgiteenuste osutamist.<br />
Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus ei ole samuti juurdepääsust<br />
keeldumise konkurentsiprobleemi vältimiseks kohane, kuna nimetatud kohustus reguleerib<br />
sideettevõtja hindasid ja kulusid, kuid ei taga telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu<br />
kuuluvate hulgiteenuste osutamist.<br />
45
Konkurentsiamet analüüsis, kas Elionile juurdepääsukohustuste muutmine võrreldes Elionile<br />
juba eelmise turuanalüüsi käigus kehtestatud juurdepääsukohustusega on vajalik ning leidis, et<br />
oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud - eelmise turuanalüüsi käigus rakendatud<br />
juurdepääsukohustusega sarnased meetmed tagaksid ka edaspidi huvitatud juurdepääsu<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenustele. Konkurentsiamet on seisukohal, et eeltoodut<br />
arvesse võttes ei ole kehtestatavad juurdepääsukohustused Elionile ülemääraselt koormavad,<br />
samuti on Konkurentsiameti hinnangul Elionil olemas nimetatud kohustuste täitmiseks vajalik<br />
tehniline valmisolek ja ressurss.<br />
Kaaludes, kas juurdepääsu kohustuste kehtestamine Elionile on vajalik ja proportsionaalne<br />
ESS §-s 134 sätestatud eesmärkidega, hindas Konkurentsiamet ESS § 51 lõikes 2 sätestatud<br />
faktoreid ja leiab, et:<br />
1) telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste jaoks<br />
vajalike konkureerivate vahendite kasutamine või paigaldamine, pidades silmas turu<br />
arengutempot ja võttes arvesse asjasse puutuva juurdepääsu laadi ja liiki, on Elioni<br />
sidevõrgus tehniliselt ja majanduslikult teostatav, kuna Elionil on olemas selliste<br />
teenuste osutamiseks vajalik tehniline valmisolek ja ressurss;<br />
2) Elioni sidevõrgus on telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate<br />
hulgiteenuste pakkumine mõistliku taotluse korral teostatav võrreldes kasutatavate<br />
mahtudega, kuna vastava teenuse pakkumisest saadavad tulud aitavad kaasa<br />
investeeringute tegemisele sidevõrgu arendamiseks;<br />
3) telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamine<br />
mõistliku taotluse alusel Elioni sidevõrgus ei ole ülemäära koormav ega sea ohtu<br />
Elioni esialgseid investeeringuid, kuna vastava teenuse osutamisest saadavad tulud<br />
tagavad esialgsete investeeringute tasuvuse;<br />
4) telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamise<br />
kohustuse soodustab konkurentsi kõne teenuste jaeturgudel pikema aja jooksul, kuna<br />
vastav kohustus edendab sideettevõtjatele sisenemist kõneteenuste jaeturgudele, mis<br />
omakorda suurendab konkureerivate kõneteenuste pakkumist;<br />
5) telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamise<br />
kohustuse kehtestamine Elionile edendab nii konkurentsi jaetasandil kui ka kaitseb<br />
lõppkasutajate õigusi. Telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate<br />
hulgiteenuste osutamine soodustab konkurentide sisenemist kõneteenuste jaeturgudele,<br />
mis omakorda edendab kõneteenuste konkurentsi ja valikut;<br />
6) telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamise<br />
kohustuse kehtestamine Elionile edendab üleeuroopaliste teenuste osutamise<br />
võimalikkust, kuna nimetatud teenuste osutamine soodustab konkurentide sisenemist<br />
kõneteenuste jaeturgudele, mis omakorda laiendab üleeuroopaliste kõne teenuste<br />
osutamise võimalikkust.<br />
Kohustus kõne algatamise teenuse tellimuse korral sõlmida sidumise või juurdepääsuleping ja<br />
võimaldada juurdepääs taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja teenustele ning siduda võrgud<br />
või seadmed esimese mõistlikult teostatava tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe (2) kuu<br />
jooksul pärast vastava tellimuse saamist, on Konkurentsiameti hinnangul mõistlik, kuna sama<br />
tähtaeg samadele teenustele oli kehtestatud ka eelmises turuanalüüside ringis - seega ei ole<br />
sidumine ja kõne algatamise teenuse osutamine Elionile uued teenused ja tal on olemas nende<br />
teenuste osutamiseks vajalikud teadmised, kogemus ja ressurss.<br />
Juurdepääsukohustuste kehtestamine Elionile on:<br />
46
mõistlik ja otstarbekas, kuna sellega tagatakse lõppkasutajate vaheline ühendatavus;<br />
mittediskrimineeriv, kuna Elioni poolt osutatavad telefonivõrgus kõne algatamise<br />
hulgituru koosseisu kuuluvad hulgiteenused mõjutavad telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turuga lähedalt seotud jaeturgudel konkurentsi oluliselt rohkem kui teiste<br />
sideettevõtjate poolt osutatavad telefonivõrgus kõne algatamise turul hulgiteenused.<br />
Sellest tulenevalt on õigustatud Elionile juurdepääsu kohustuste kehtestamine<br />
asjakohasel turul, et tõkestada Elioni võimalust oma märkimisväärset turujõudu ära<br />
kasutada konkurentsi takistamiseks;<br />
läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav,<br />
mida Konkurentsiamet tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused<br />
sellest temale tulenevad.<br />
6.4. Mittediskrimineerimise kohustus<br />
6.4.1. Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk<br />
Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 17 kohaselt on mittediskrimineerimise kohustuse<br />
eesmärgiks tagada, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ei moonutaks konkurentsi eelkõige<br />
juhul, kui tegemist on vertikaalselt integreeritud ettevõtjaga, kes pakub teenuseid ettevõtjatele,<br />
kellega ta konkureerib allapoole seotud turgudel.<br />
Lisaks eelnevale on mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine suunatud ka ESS §134<br />
lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide täitmisele eelkõige seeläbi, et nimetatud kohustuse<br />
kehtestamisega tõkestatakse konkurentsi moonutamine ja takistamine sideteenuste turgudel<br />
ning tagatakse sideettevõtjate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine.<br />
6.4.2. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine Elionile<br />
Konkurentsiamet kehtestab telefonivõrgus kõne algatamise turul otsuse punktis 4.4.2., otsuse<br />
lisas 1 (hindade analüüs) ning otsuse punktis 4.4.4. toodud konkurentsiprobleemide<br />
lahendamise ning konkurentsi moonutamise tõkestamiseks ja sideettevõtjate võrdse ja<br />
mittediskrimineeriva kohtlemise tagamiseks Elionile ESS § 50 lg 1 punktis 3 sätestatud<br />
mittediskrimineerimise kohustuse, mille korral peab Elion kõne algatamise teenuse ja selle<br />
toimimiseks vajalike tugiteenuste osutamisel rakendama asjakohasel turul samadel asjaoludel<br />
samaväärseid tingimusi ning osutama nimetatud teenuseid ja avaldama informatsiooni<br />
nendele sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma<br />
tütarettevõtjate või partnerite puhul.<br />
Mittediskrimineerimise kohustuse raames peab Elion kõne algatamise teenuse ja selle<br />
toimimiseks vajalike tugiteenuste osutamisel muu hulgas rakendama sideettevõtjatele<br />
samasuguseid hindasid nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul.<br />
6.4.3. Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamise motivatsioon<br />
Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine on suunatud otsuse punktis 4.4.2., otsuse<br />
lisas 1 (hindade analüüs) ning otsuse punktis 4.4.4. kirjeldatud hinnadiskrimineerimise,<br />
viivitamistaktika, mittekohaste nõuete, kvaliteedi diskrimineerimise vältimisele.<br />
Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamisega välditakse tulevikus märkimisväärse<br />
tõenäosusega esineda võivat Elioni kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolset teiste<br />
sideettevõtjate diskrimineerimist telefonivõrgus kõne algatamise hulgiturul ja sellega<br />
kaasnevat teiste sideettevõtjate turule sisenemise takistamist ning konkurentsi moonutamist<br />
või piiramist kõneteenuste jaeturgudel.<br />
47
Konkurentsiamet kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid diskrimineerimisega seotud<br />
konkurentsiprobleemide lahendamise ja leidis, et selleks sobivaim ja proportsionaalseim,<br />
arvestades kohustuse kehtestamise eesmärki, on otsuse punktis 6.4.2. toodud<br />
mittediskrimineerimise kohustus, kuna ükski teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtja kohustus ega mõni muu ESS-is sätestatud meede ei lahenda nimetatud<br />
konkurentsiprobleeme täielikult ning ei ole seega asjakohane.<br />
Läbipaistvuskohustused ei ole diskrimineerimisega seonduvate konkurentsiprobleemide<br />
ärahoidmiseks piisavad, kuna nimetatud kohustused sätestavad üksnes kohustuse avaldada<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenustega seotud andmeid,<br />
kuid ei kohusta osutama vastavaid teenuseid kõigile võrdsetel tingimustel (sh võrdse<br />
kvaliteediga, võrdse informatsiooni kättesaadavusega, võrdse teenuse osutamise tähtajaga,<br />
võrdsete nõuete ja toote omadustega).<br />
Juurdepääsukohustused ei ole diskrimineerimisega seonduvate konkurentsiprobleemide<br />
ärahoidmiseks sobivad, kuna juurdepääsukohustused tagavad küll telefonivõrgus kõne<br />
algatamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamise teistele huvitatud<br />
sideettevõtjatele, kuid ei taga neile selliste teenuste osutamisel võrdseid tingimusi.<br />
Hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus ei ole diskrimineerimise konkurentsiprobleemi<br />
lahendamiseks sobiv, kuna hinnakontrolli kohustus lahendab hinnaprobleemid, kuid ei<br />
lahenda diskrimineerimise probleeme.<br />
Konkurentsiamet analüüsis, kas Elioni mittediskrimineerimise kohustuste muutmine võrreldes<br />
Elionile juba eelmise turuanalüüsi käigus kehtestatud mittediskrimineerimise kohustustega on<br />
vajalik, ning leidis, et oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud - eelmise turuanalüüsi<br />
käigus rakendatud mittediskrimineerimise kohustustega sarnased meetmed tagaksid ka<br />
edaspidi huvitatud juurdepääsu telefonivõrgus kõne algatamise teenustele.<br />
Konkurentsiameti hinnangul ei ole mittediskrimineerimise kohustus Elionile majanduslikult<br />
ebamõistlikult koormav ning pikas perspektiivis on nimetatud kohustuse kehtestamine kasulik<br />
konkurentsi edendamiseks telefonivõrgus kõne algatamise turuga lähedalt seotud jaeturgudel.<br />
Samuti on Konkurentsiamet veendunud, et informatsiooni avaldamine teistele<br />
sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu endale või oma<br />
tütarettevõtjatele või partneritele ei nõua Elionilt majanduslikult märkimisväärseid kulutusi.<br />
Mittediskrimineerimise kohustuste kehtestamine Elionile on:<br />
mõistlik ja otstarbekas, kuna see tagab, et Elion ei kasuta oma turujõudu konkurentsi<br />
kahjustavalt ega kohtle oma konkurente ebavõrdselt;<br />
mittediskrimineeriv, kuna Elioni osutatav telefonivõrgus kõne algatamise<br />
hulgiteenused mõjutavad konkurentsi kõne teenuste jaeturgudel Elioni ulatusliku<br />
infrastruktuuri olemasolu tõttu oluliselt suuremal määral kui teiste sideettevõtjate poolt<br />
osutatavad telefonivõrgus kõne algatamise hulgiteenused. Sellest tulenevalt on<br />
õigustatud Elionile mittediskrimineerimise kohustuste kehtestamine, et tõkestada<br />
Elioni võimalust oma märkimisväärset turujõudu ära kasutada konkurentsi<br />
takistamiseks;<br />
läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav,<br />
mida Konkurentsiamet tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused<br />
sellest temale tulenevad.<br />
48
6.5. Läbipaistvuskohustused<br />
6.5.1. Läbipaistvuskohustuste eesmärk<br />
Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 16 kohaselt on läbipaistvuskohustuste eesmärgiks<br />
aidata muuta läbirääkimisi kiiremaks, vältida vaidlusi ja anda turul tegutsevatele ettevõtjatele<br />
kindlustunne selle kohta, et teenuste pakkumiste tingimused ei ole diskrimineerivad, ning<br />
tagada sidumiseks ja/või juurdepääsuks vajaliku teabe võrdne kättesaadavus kõigile huvitatud<br />
sideettevõtjatele.<br />
Samuti on läbipaistvuskohustuste kehtestamine suunatud ka ESS § 134 lõigetes 1 ja 2<br />
nimetatud eesmärkide täitmisele eelkõige seeläbi, et nimetatud kohustus toetab sideteenuste<br />
turgudel konkurentsi moonutamise ja takistamise tõkestamist ning sideettevõtjate võrdset ja<br />
mittediskrimineerivat kohtlemist.<br />
6.5.2. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine Elionile<br />
Konkurentsiamet kehtestab telefonivõrgus kõne algatamise turul otsuse punktis 4.4. (koos<br />
alapunktidega) ning otsuse lisas 1 (hindade analüüs) kirjeldatud konkurentsiprobleemide<br />
lahendamise ning sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamise ja takistamise tõkestamise<br />
ning sideettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise toetamiseks Elionile järgmised<br />
ESS § 50 lg 1 punktides 1 ja 2 ning §-s 53 sätestatud kohustused:<br />
1) kohustus avaldada Konkurentsiameti nõudmisel kõne algatamise teenusega ja selle<br />
toimimiseks vajalike tugiteenustega seotud andmed tehniliste tingimuste, võrgu<br />
omaduste, teenuse osutamise tingimuste ja tasude kohta;<br />
2) kohustus avaldada Konkurentsiameti nõudmisel kõne algatamise teenusega ja selle<br />
toimimiseks vajalike tugiteenustega seotud andmed kuluarvestuse kohta;<br />
3) kohustus koostada ja avaldada kõne algatamise teenuse ja selle toimimiseks vajalike<br />
tugiteenuste kohta näidispakkumine ja selle muudatused vastavalt ESS § 53 lõikele 4<br />
ning esitada vastav näidispakkumine ja selle muudatused Konkurentsiametile üks kuu<br />
enne avaldamist.<br />
Sealhulgas nõuab Konkurentsiamet läbipaistvuskohustuse raames Elionilt, et avaldatud<br />
näidispakkumine sisaldaks ESS § 53 lõikes 2 sätestatud tingimusi.<br />
Vastavalt ESS § 53 lõikele 5 on Konkurentsiametil õigus nõuda sideettevõtjalt muudatuste<br />
tegemist näidispakkumisse, kui see ei ole kooskõlas näidispakkumise avaldamise kohustuse<br />
eesmärkidega.<br />
6.5.3. Läbipaistvuskohustuste kehtestamine motivatsioon<br />
Konkurentsiameti hinnangul aitab läbipaistvuskohustus kaasa kõigi otsuse punktis 4.4. (koos<br />
alapunktidega) ning otsuse lisas 1 (hindade analüüs) nimetatud konkurentsiprobleemide<br />
lahendamisele. Ainult läbipaistvuskohustus ei suuda üldjuhul konkurentsiprobleeme<br />
lahendada või ära hoida. Nimetatud kohustust kasutatakse teiste kohustustega kaasneva ning<br />
neid efektiivsemaks muutva kohustusena.<br />
Näiteks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi lahendamisele aitavad<br />
läbipaistvuskohustused kaasa sellega, et muudavad juurdepääsu tingimused kõigile<br />
kättesaadavaks ja läbipaistvaks ning juurdepääsu läbirääkimised kiiremaks. Tehniliste liideste<br />
avatus ja läbipaistvus on aga juurdepääsu ja koostalitusvõime tagamisel eriti olulised.<br />
Samuti aitavad läbipaistvuskohustused kaasa sellele, et annavad vastavatel turgudel<br />
tegutsevatele ettevõtjatele kindlustunde selles osas, et telefonivõrgus kõne algatamise turu<br />
49
koosseisu kuuluvate teenuste osutamisel ei kohaldata erinevatele sideettevõtjatele erinevaid<br />
tingimusi.<br />
Läbipaistvuskohustus on ka mittediskrimineerimise kohustuse loomulik täiend, kuna selleks,<br />
et tuvastada käitumist, mis võib diskrimineeriva tegevuse tõttu kahjulik olla, peab osapooltel<br />
olema võimalik vabalt jälgida ja võrrelda tegureid, mille puhul diskrimineerimine võiks aset<br />
leida.<br />
Ülemäärase hinnakujunduse vältimist toetab läbipaistvuskohustus läbi hindade<br />
avalikustamise, mis aitab kiiremini nimetatud konkurentsiprobleemi tuvastada.<br />
Konkurentsiamet kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turu koosseisu kuuluvate teenuse kasutamiseks vajaliku teabe kättesaadavuse kõigile<br />
huvitatud isikutele ja leidis, et selleks sobivaim ja proportsionaalseim, arvestades kohustuse<br />
kehtestamise eesmärki, on otsuse punktis 6.5.2. toodud läbipaistvuskohustused, kuna ükski<br />
teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus ega mõni muu ESSis<br />
sätestatud meede ei taga teabe kättesaadavust nii efektiivselt.<br />
Ainult mittediskrimineerimise kohustus ei ole teabe kättesaadavuse tagamiseks piisav, kuna<br />
see ei taga teabe kompaktset (näiteks näidispakkumise kujul) avalikustamist konkreetsete<br />
teenuste jaoks efektiivseimal viisil (näiteks veebilehel). Samuti ei ole juurdepääsu kohustused<br />
ning hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused piisavad, kuna nimetatud kohustused ei<br />
sätesta konkreetseid kohustusi teabe kättesaadavuse kohta.<br />
Konkurentsiamet analüüsis, kas Elionile läbipaistvuskohustuste muutmine võrreldes neile<br />
juba eelmise turuanalüüsi käigus kehtestatud läbipaistvuskohustustega on vajalik ning leidis,<br />
et oluliste muudatuste tegemine ei ole põhjendatud - eelmise turuanalüüsi käigus rakendatud<br />
läbipaistvuskohustustega sarnased meetmed tagaksid ka edaspidi huvitatud juurdepääsu<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenustele.<br />
Konkurentsiamet on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes ei ole kehtestatavad<br />
läbipaistvuskohustused Elionile ülemääraselt koormavad, samuti on Konkurentsiameti<br />
hinnangul Elionil olemas nimetatud kohustuste täitmiseks vajalik tehniline valmisolek ja<br />
ressurss.<br />
Läbipaistvuskohustuste kehtestamine Elionile on:<br />
mõistlik ja otstarbekas, kuna telefonivõrgus kõne algatamise hulgituru koosseisu<br />
kuuluvate hulgiteenuste osutamise tingimuste ja hindade avaldamine tagab<br />
konkurentsi ja turgude stabiilsuse;<br />
mittediskrimineeriv, kuna Elioni osutatavad telefonivõrgus kõne algatamise<br />
hulgiteenused mõjutavad konkurentsi kõne teenuste jaeturgudel Elioni ulatusliku<br />
infrastruktuuri olemasolu tõttu oluliselt suuremal määral kui teiste sideettevõtjate poolt<br />
osutatavad telefonivõrgus kõne algatamise hulgiteenused. Sellest tulenevalt on<br />
õigustatud Elionile läbipaistvuskohustuste kehtestamine selleks, et tõkestada Elioni<br />
võimalust oma märkimisväärset turujõudu ära kasutada konkurentsi takistamiseks;<br />
läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav,<br />
mida Konkurentsiamet tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused<br />
sellest temale tulenevad.<br />
50
6.6. Hinnakontrolli kohustus<br />
6.6.1. Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse alused ja<br />
eesmärk<br />
Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 20 kohaselt võib hinnakontroll osutuda vajalikuks, kui<br />
turuanalüüs näitab, et konkurents konkreetsel turul ei ole tulemuslik.<br />
Juurdepääsudirektiivi preambuli punkti 18 kohaselt võimaldab raamatupidamise<br />
(kuluarvestuse) lahusus muuta sisemised ülekandehinnad nähtavaks ja seega saavad riigi<br />
reguleerivad asutused vajaduse korral kontrollida mittediskrimineerimise kohustuse täitmist.<br />
Lisaks eelnevale on kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse<br />
kehtestamine suunatud ka ESS § 134 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmisele eelkõige<br />
seeläbi, et nimetatud kohustus tõkestab konkurentsi moonutamise või takistamise sideteenuste<br />
turgudel ning kõrvaldab Euroopa Liidu sees takistused sideteenuste osutamisele, sealhulgas<br />
sidevõrkude ja nendega seotud vahendite pakkumisele.<br />
Vastavalt ESS § 50 lg 1 punktile 7 võib Konkurentsiamet sideettevõtja suhtes, kes on<br />
tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise<br />
või juurdepääsuga juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga<br />
seotud kohustuse ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud<br />
kohustuse vastavalt ESS §-le 52.<br />
Vastavalt ESS § 50 lg 1 punktile 4 võib Konkurentsiamet sideettevõtja suhtes, kes on<br />
tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul sidumise või<br />
juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustuse, mille raames<br />
Konkurentsiamet võib nõuda, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudaks läbipaistvaks<br />
oma hulgimüügi hinnad ja sisemised transferthinnad.<br />
Vastavalt ESS § 52 lõikele 1 võib Konkurentsiamet kehtestada märkimisväärse turujõuga<br />
ettevõtjale ESS § 50 lg 1 punktis 7 sätestatud sidumise või juurdepääsu kulude ja tasudega<br />
seotud kohustusi, sealhulgas kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud<br />
kohustusi, tingimusel, et ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et konkurentsi mittetoimimise<br />
tõttu on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal võimalik hoida hindu ülemäära kõrgel või<br />
madalal tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve.<br />
Vastavalt ESS § 52 lõikele 2 võtab Konkurentsiamet ESS § 50 lg 1 punktis 7 nimetatud<br />
kohustuste kehtestamisel arvesse sideettevõtja poolt tehtud investeeringuid ja seda, et<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida mõistlikku kasumit, võttes<br />
arvesse kaasnevaid riske. Samuti lähtub Konkurentsiamet sideettevõtjale ESS § 50 lg 1<br />
punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Konkurentsiameti<br />
poolt nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima<br />
efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama lõppkasutajate kasu. Selleks võib<br />
Konkurentsiamet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel.<br />
Kui Konkurentsiamet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale ESS § 50 lõike 1<br />
punktis 7 sätestatud kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustusi, siis vastavalt ESS § 52<br />
lõikele 3 peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja Konkurentsameti nõudel tõendama, et<br />
teenuse tasud põhinevad teenuse osutamise kuludel, millele lisandub mõistlik kasum.<br />
Vastavalt ESS § 52 lõikele 4 võib Konkurentsiamet vajaduse korral § 52 lõikes 3 sätestatud<br />
teenuse osutamise kulude kontrollimisel kasutada ettevõtja poolt kasutatud kulude<br />
arvestamise metoodikast erinevat metoodikat. Kui selgub, et teenuse tasud ei põhine teenuse<br />
51
osutamise kuludel, on Konkurentsiametil õigus nõuda tasude kooskõlla viimist teenuse<br />
osutamise kuludega.<br />
6.6.2. Kuluarvestuse lahususe, kuluarvestuse kohustuse ja hinnakontrolli kohustuste<br />
kehtestamine.<br />
Konkurentsiamet analüüsis (vt otsuse lisa 1), kas Elionile hetkel kehtivate telefonivõrgus kõne<br />
algatamise teenusega seonduvate hinnakohustuste muutmine on vajalik, ning leidis, et oluliste<br />
muudatuste tegemine ei ole põhjendatud.<br />
Võttes arvesse eeltoodut, kehtestab Konkurentsiamet Elionile telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turul Sideameti 20.06.2007 otsuse nr J.1.-45/07/08 (edaspidi Sideameti otsus) punktis<br />
6.4.1.4.3. kehtestatud hinnakohustustega võrreldes sarnased kohustused, mille kohaselt<br />
kehtestatakse Elionile telefonivõrgus kõne algatamise turul käesolevas turuanalüüsis<br />
kirjeldatud konkurentsiprobleemide vältimiseks ning lõppkasutajate huvide kaitseks ESS § 50<br />
lg 1 punktis 4 sätestatud kulude eraldi arvestuse kohustus ning ESS § 50 lg 1 punktis 7<br />
sätestatud kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustus.<br />
Kulude eraldi arvestuse ja kuludele orienteeritud tasude kohustuse raames nõuab<br />
Konkurentsiamet Elionilt järgmist:<br />
1) Elion peab rakendama teistele sideettevõtjatele ja enda üksustele osutatavatele<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenustele kulude eraldi arvestamiseks otsuse lisas 2<br />
toodud metoodikat, mida on Sideameti otsusega sätestatud metoodikaga võrreldes<br />
täpsustatud;<br />
2) Elion peab rakendama teistele sideettevõtjatele osutavatele telefonivõrgus kõne<br />
algatamise teenustele kuludele orienteeritud hindasid, mis on arvestatud vastavalt<br />
otsuse lisas 2 toodud metoodikale, mida on Sideameti otsuses sätestatud metoodikaga<br />
võrreldes täpsustatud;<br />
3) Elion võib rakendada telefonivõrgus kõne algatamise teenustele allahindluseid, kui<br />
need on kuludega põhjendatud;<br />
4) Elion peab telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamise eelduseks olevate<br />
sidumise teenustele kuludele orienteeritud hindasid, mis on arvestatud vastavalt otsuse<br />
lisas 2 toodud metoodikale;<br />
5) Elion ei või telefonivõrgus kõne algatamise esimese kolme minuti kaalutud 28 keskmisi<br />
hindasid muuta kalendriaastas rohkem, kui ±10% võrreldes eelmisel kalendriaastal<br />
viimasena rakendatud vastavate kaalutud keskmiste hindadega;<br />
6) Elion peab regulaarselt kord aastas telefonivõrgus kõne algatamise hinnad ümber<br />
arvutama ning rakendama uued hinnad iga aasta 1.juunil.<br />
6.6.3. Hinnakontrolli kehtestamise motivatsiooni, kuluarvestuse ja kuluarvestuse<br />
lahususe kohustuse kehtestamise motivatsioon<br />
Tuginedes läbiviidud turuanalüüsile, on Elionil selgest domineerivast turupositsioonist<br />
tulenevalt hinnakontrolli mehhanismi kehtestamata jätmisel eeldused hindade<br />
kokkusurumiseks läbi ülemäärase hinnakujunduse, hinnadiskrimineerimise, röövelliku<br />
hinnakujunduse ja ristsubsideerimise. Kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud<br />
tasude kohustus on suunatud telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu kuuluvate<br />
28 Kaaludeks on kõne liikluse jagunemine telefonivõrgus kõne algatamise teenusele rakendavate erinevate<br />
hindade (näiteks normaalaeg, soodusaeg ja ööaeg) vahel.<br />
52
teenuste toetamiseks mittediskrimineerival viisil ja hindade analüüsis kirjeldatud vastava turu<br />
teenuste hindadega seotud konkurentsiprobleemide ärahoidmisele.<br />
Konkurentsiamet kaalus erinevaid meetmeid, mis tagaksid telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turul hindade analüüsis kirjeldatud konkurentsiprobleemide vältimise ning leidis, et kõige<br />
sobivam ja proportsionaalsem on kehtestada käesoleva otsuse punktis 6.6.2. sätestatud<br />
kohustused, kuna ükski teine ESS §-s 50 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja<br />
kohustus ega mõni muu ESS-is sätestatud meede ei taga nimetatud konkurentsiprobleemide<br />
lahendamist nii efektiivselt. Samuti on Elionil kehtestatavate kohustustega sarnase kulude<br />
arvestamise metoodika rakendamise kogemus ning seega ei nõua kehtestatav kohustus<br />
ettevõtjalt olulisi lisaressursse ja ei ole ettevõtjale liigselt koormav.<br />
Konkurentsiamet leiab, et kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud tasude<br />
kohustuse kehtestamine Elionile on:<br />
mõistlik ja otstarbekas, kuna see tagab, et Elion ei kasuta oma turujõudu konkurentsi<br />
kahjustavalt, ei takista ebaõiglaste hindade rakendamisega konkurente turule<br />
sisenemast ega suru oma konkurente turult välja;<br />
mittediskrimineeriv, kuna Elioni osutatav telefonivõrgus kõne algatamise teenus<br />
mõjutab Elioni ulatusliku infrastruktuuri olemasolu tõttu olulisel määral konkurentsi<br />
vastava turuga lähedalt seotud jaemüügiturgudel. Sellest tulenevalt on õigustatud<br />
Elionile kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud tasude kohustuse<br />
kehtestamine, et tõkestada Elioni võimalust oma märkimisväärset turujõudu ära<br />
kasutada konkurentsi takistamiseks;<br />
läbipaistev, kuna kohustus kehtestatakse selliselt, et isikule oleks üheselt arusaadav,<br />
mida Konkurentsiamet tema suhtes on kavandanud ning millised õigused ja<br />
kohustused sellest temale tulenevad.<br />
6.6.4. Hinna reguleerimise metoodika valiku analüüs<br />
ESS § 52 lõike 2 kohaselt peab igasugune Konkurentsiameti poolt nõutav kulude katmise<br />
mehhanism ja hinnakujundamise metoodika teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi<br />
ning suurendama tarbijate kasu.<br />
Hindamaks alternatiivsete metoodikate sobivust nimetatud kriteeriumitega, analüüsis<br />
Konkurentsiamet järgmisi põhilisi Euroopa Liidu sideteenuste turgude reguleerimisel<br />
kasutatavaid hinnakontrolli metoodikaid 29 :<br />
kuludele orienteeritus: hindade kujundamine lähtudes kuludest, mis leitakse<br />
kuluarvestussüsteemide abil. Sellisteks kuluarvestussüsteemideks võivad olla näiteks:<br />
LRAIC (Long Run Average Incremental Costs - pikaajaliste keskmiste lisanduvate<br />
kulude metoodika) või<br />
HC FDC (Historical Cost based Fully Distributed Costs - ajaloolistel kuludel põhinev<br />
täielikult jaotatavate kulude metoodika) või<br />
CC FDC (Current Cost based Fully Distributed Costs – jooksvatel kuludel põhinev<br />
täielikult jaotatavate kulude metoodika);<br />
komponendi tõhusa hindamise reegli (efficient component pricing rule - edaspidi<br />
ECPR) kasutamine, mille lihtsustatud vorm on „jaehind-miinus” meetod;<br />
29 Vt lk 7 http://www.irg.eu/template20.jsp?categoryId=260350&contentId=543311.<br />
53
võrreldavate turgude hindade kasutamine.<br />
6.6.4.1. Kuludele orienteeritud hinnakontrolli metoodika<br />
Kuludele orienteeritud hinnad on kõige sobivamad olukorras, kus turujõud võrguteenuste<br />
pakkumise tasandil võimaldab märkimisväärse turujõuga ettevõtjal nõuda ülemääraseid hindu<br />
ja kus on ebatõenäoline, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja turujõud konkurentsi abil<br />
mõistliku aja jooksul väheneks (st eriti juhtudel, kus turul eksisteerivad kõrged sisenemise<br />
tõkked). Seda, et telefonivõrgus kõne algatamise turule sisenemisel eksisteerivad kõrged<br />
sisenemise tõkked, põhjendas Konkurentsiamet otsuse punktides 4.3.3. (koos alapunktidega).<br />
Euroopa Liidu riiklike sideturu regulaatorite poolt kõige sagedamini kasutatavad lähenemised<br />
kuludele orienteeritusele on LRAIC, HC FDC ja CC FDC.<br />
LRAIC metoodika võib põhineda jooksvatel või tulevastel kuludel, hõlmates ebaefektiivsuse<br />
kohandusi, ning ülalt-alla (retrospektiivsel) või alt-üles mudelil. Kogu teenuse kulu<br />
defineeritakse LRAIC kontseptsioonist lähtuvalt kui senisele kulude mahule lisanduv kulu,<br />
mida kantakse teenust osutades ja mida ei eksisteeri, kui teenust ei osutata. Lähtepunktiks<br />
võivad olla ettevõtja ajaloolised kulud, mis hinnatakse ümber lähtudes jooksvatest või<br />
tulevastest hindadest ja efektiivsuseeldustest (st välistatakse ebaolulised kulud). Alternatiivina<br />
või täiendina võib erinevaid finants- või tehnilisi eeldusi kasutades konstrueerida<br />
majanduslikke ja tehnilisi nn alt-üles mudeleid.<br />
HC FDC ja CC FDC metoodikad tähendavad lihtsustatult seda, et ühe puhul on kulude<br />
arvestamise aluseks võetud ajaloolised kulud ja teisel jooksvad kulud ehk hetkel käibivad<br />
seadmete hinnad, nimetatud kulud jaotatakse täielikult kõigi teenuste vahel, samuti võetakse<br />
arvesse mõistlikku kasumit investeeringutelt. HC FDC metoodika rakendamisel on<br />
hinnakontrolli aluseks olevad kulud võrreldavad ettevõtja reaalsete majandustulemustega.<br />
Samuti on selle metoodika rakendamine oluliselt lihtsam kui CC FDC metoodika puhul, kuna<br />
ajalooliste kulude teisendamise etapp jooksvatele kuludele jääb kuluarvestussüsteemi<br />
loomisel ära.<br />
Eeltoodud hinnakontrolli metoodikate alusel hinna väljaarvutamine on pikaajaline protsess,<br />
mis nõuab ettevõtjalt palju tööjõuressurssi ja aega. Näiteks on jooksvate kulude teisendamine<br />
keerukas, tuginedes paljudel eeldustel ja eksperthinnangutel ning selle korrektne teostus on<br />
seetõttu tööjõuressursirohke. Samuti eeldab korrektne kulude jagamine suurele hulgale<br />
kulukirjetele õige kulukäituri leidmist, et need kulud teenustele õigesti jagada.<br />
HC FDC hinnakontrolli metoodika rakendamine on ettevõtjale vähem koormavam, kui CC<br />
FDC või LRAIC-metoodikal põhinevat hinnakontrolli metoodika rakendamine, kuna puudub<br />
kohustus teisendada ajaloolised kulud jooksvateks kuludeks ja hinnata tulevasi kulusid.<br />
Konkurentsiamet ei pea põhjendatuks Elionile CC FDC või LRAIC hinnakontrolli metoodika<br />
kehtestamist ja leiab, et piisab lihtsamast ülalt-alla ajaloolisel kulubaasil ja täielikult<br />
jaotatavatel kuludel põhineva hinnakontrolli metoodika (Top-Down Historical Cost based,<br />
Fully Distributed Costs – Top-Down HC FDC) kasutamisest Elioni poolt. Elion on nimetatud<br />
metoodikat rakendanud alates 01.10.2007 telefonivõrgus kõne algatamise turul, mille<br />
tulemusel Elioni vastavad hinnad alanesid. Konkurentsiamet hinnangul on selline metoodika<br />
piisav, et vältida ülemääraseid hindasid, ristsubsideerimist ja hinnadiskrimineerimist.<br />
54
Samuti peab Konkurentsiamet põhjendatuks seada Elionile piirang, mille kohaselt ei või<br />
telefonivõrgus kõne algatamise teenusele rakendatavaid esimese kolme minuti kaalutud 30<br />
keskmisi hindasid muuta kalendriaastas rohkem, kui ±10% võrreldes eelmisel kalendriaastal<br />
viimasena rakendatud vastavate kaalutud keskmiste hindadega. Konkurentsiameti hinnangul<br />
tagab see telefonivõrgus kõne algatamise turu läbipaistvuse ja stabiilsuse ning aitab vastaval<br />
turul osalevatel sideettevõtjatel (nii vastava teenuse pakkujal, kui ka kasutajatel) paremini<br />
planeerida oma äritegevust, kaasa arvatud investeeringuid.<br />
Kuludele orienteeritud tasude kohustust täiendab ESS § 50 lg 1 punktis 4 nimetatud kulude<br />
eraldamise kohustus, kuna see võimaldab veenduda, et ettevõtja ei ole lisanud telefonivõrgus<br />
kõne algatamise turu koosseisu kuuluvatele teenuste hindadele mittevajalikke kulusid. Samuti<br />
aitab see kaasa hinnadiskrimineerimise, röövelliku hinnakujunduse ja ristsubsideerimise<br />
konkurentsiprobleemi tuvastamisele, kuna võimaldab eraldada jae- ja hulgiteenustega seotud<br />
kulusid ja tulusid.<br />
6.6.4.2. ECPR hinnakontrolli metoodika<br />
ECPR kasutamine on kõige sobivam olukorras, kui hulgituruga vertikaalselt allapoole seotud<br />
jaeturg on kasvavas, laienevas faasis. Selline hinnakontrolli meetod takistab märkimisväärse<br />
turujõuga ettevõtjal tõhustada oma turupositsiooni hindade ja kasumi kokkusurumise kaudu<br />
ning samal ajal tagab investeerimise stimuleerimise toetuse.<br />
Hetkel on Eestis telefonivõrgus kõne algatamise turul selline metoodika sobimatu, kuna<br />
vertikaalselt allapoole seotud kõneteenuste jaeturu mahud vähenevad.<br />
6.6.4.3. Võrreldavate turgude hindade kasutamise metoodika<br />
Kuludele orienteerituse ja ECPR hinnakontrolli metoodikatele on alternatiiviks ka<br />
võrreldavate turgude hindade kasutamine. See seob hinna ühel turul hinnaga teisel võrreldaval<br />
turul (mõnikord rahvusvahelise võrdluse näol) ja on iseäranis kasulik varem reguleerimata<br />
turgudel seni, kuni on välja töötatud asjakohased kuludele orienteerituse metoodikad.<br />
Võrreldavate hindade kasutamine käesoleval juhul ei ole põhjendatud, kuna telefonivõrgus<br />
kõne algatamise turu teenuste hinnad on juba varem HC FDC kulude arvestamise metoodika<br />
põhiselt reguleeritud ja ECPR meetod annab vähem täpsema tulemuse võrreldes ettevõtja<br />
kulude hindamisega HC FDC kulu arvestamise metoodika abil.<br />
6.6.4.4. Hinna reguleerimise metoodika analüüsi kokkuvõte<br />
Kaaludes eeltoodud alternatiivseid hinna reguleerimise metoodikaid, leiab Konkurentsiamet,<br />
et kõige sobivam metoodika, mis teenib kõige paremini efektiivse ja pideva konkurentsi huvi<br />
ning suurendab lõppkasutajate kasu ning sobib sidevõrgu dubleerimise vähetõenäolisuse<br />
puhul ning ei ole sideettevõtjale telefonivõrgus kõne algatamise turul ülemäära koormav, on<br />
ülalt-alla ajaloolisel kulubaasil ja täielikult jaotatavatel kuludel põhinev hinnakontrolli<br />
metoodika. Seega on põhjendatud Elionile Sideameti otsuse punktis 6.4.1.4.3. toodud<br />
kohustustega sarnaste hinnakohustuste kehtestamine, seejuures täpsustades nimetatud<br />
kohustuse raames rakendatavat kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud tasu<br />
arvestamise metoodikat.<br />
30 Kaaludeks on kõne liikluse jagunemise telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele rakendavate erinevate<br />
hindade (näiteks normaalaeg, soodusaeg ja ööaeg) vahel.<br />
55
6.6.4.5. Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võtmine<br />
Vastavalt ESS § 52 lõikele 2 võtab Konkurentsiamet ESS § 50 lg 1 punktis 7 nimetatud<br />
kohustuste kehtestamisel arvesse sideettevõtja poolt tehtud investeeringuid ja seda, et<br />
märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida mõistlikku kasumit, võttes<br />
arvesse kaasnevaid riske.<br />
Konkurentsiamet kinnitab, et otsuse punktis 6.6.2. sätestatud kuluarvestuse lahususe,<br />
kuluarvestuse kohustuse ja hinnakontrolli kohustuste kehtestamise kohustuse puhul<br />
sideettevõtja poolt tehtud investeeringuid ja mõistliku kasumi teenimise võimalust arvesse<br />
võetud.<br />
Ajaloolistel kuludel põhinev telefonivõrgus kõne algatamise turu teenuste hinnad näitavad<br />
tegelikult selle teenusega seotud kulude taset sh investeeringutest tulenevat kulumit,<br />
tegevuskulusid ja kapitalikulu sh mõistlikku kasumit. Seega võimaldab kuludele orienteeritud<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turu teenuste hinnad ettevõtjal katta nii investeeringud kui ka<br />
teenida mõistlikku kasumit.<br />
6.6.4.6. Efektiivse ja pideva konkurentsi huviga arvestamine ja lõppkasutajate kasu<br />
suurendamine<br />
Vastavalt ESS § 52 lõikele 2 lähtub Konkurentsiamet sideettevõtjale ESS § 50 lg 1 punktis 7<br />
nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Konkurentsiameti poolt nõutav<br />
kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja<br />
pideva konkurentsi huvi ja suurendama lõppkasutajate kasu. Selleks võib Konkurentsiamet<br />
arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel.<br />
Kulude eraldi arvestamise ja kuludele orienteeritud tasude kohustus teenib efektiivse ja pideva<br />
konkurentsi huvi ja suurendab lõppkasutajate kasu, kuna nimetatud kohustuse eeldatavaks<br />
tulemuseks on telefonivõrgus kõne algatamise turu teenuste hindade baseerumine tegelikel<br />
kulude. Seega neile alternatiivsetele operaatoritele või teenusepakkujatele, kellele vastava<br />
teenuse kasutamine on oluline kulu, väheneb hindade analüüsis väljatoodud hindade<br />
kokkusurumise oht, väheneb turult väljatõrjumise oht, luuakse eeldused lõppkasutajatele<br />
osutatavate jaeteenuste hindade alanemiseks, mis omakorda tagab lõppkasutajate kasu ja<br />
arendab efektiivset ning pidevat konkurentsi turul.<br />
6.7. Kohustuste täitmise tähtaeg<br />
Vastavalt ESS § 49 lõikele 4 annab Konkurentsiamet mõistliku tähtaja MTE-ks tunnistatud<br />
isikule MTE-ks tunnistamise otsuses sätestatud kohustuste täitmiseks.<br />
Konkurentsiamet leiab, et telefonivõrgus kõne algatamise turul on mõistlik nõuda Elionilt<br />
otsuse punktides 6.3.2.; 6.4.2.; 6.5.2. ja 6.6.2. kirjeldatud kohustuste täitmist alates<br />
01. juuni.2010.<br />
Tähtaja määramisel on Konkurentsiamet arvestanud, et Elionil on piisavalt aega talle<br />
kehtestatavate kohustuste täitmiseks. Samuti on Elionil olemas tehnilised võimalused<br />
telefonivõrgus kõne algatamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks ning<br />
varasem kogemus nimetatud hulgiteenuste osutamisel koos juurdepääsu, läbipaistvus,<br />
mittediskrimineerimise ja hinnakohustusega.<br />
Võttes arvesse eeltoodut, leiab Konkurentsiamet, et kohustuste täitmise tähtaeg alates 01.juuni<br />
2010 ei ole Elionile ülemääraselt koormav.<br />
56
7. RESOLUTSIOON<br />
Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes ESS § 49 lõikest 1 ning kooskõlas ESS §-ga 135<br />
tunnistan Elioni märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks telefonivõrgus kõne algatamise<br />
turul.<br />
1. Kehtestan Elionile telefonivõrgus kõne algatamise turul järgmised kohustused, mida<br />
Elion on kohustatud täitma alates 01. juunist 2010:<br />
- juurdepääsukohustused vastavalt otsuse punktile 6.3.2.;<br />
- mittediskrimineerimise kohustuse vastavalt otsuse punktile 6.4.2.;<br />
- läbipaistvuskohustused vastavalt otsuse punktile 6.5.2.;<br />
- hinnakontrolli kohustused vastavalt otsuse punktile 6.6.2.<br />
Konkurentsiamet kinnitab, et on kohustuste valikul ja sisustamisel igakülgselt arvestanud<br />
ESS §-s 135 nimetatud nõudeid, on otsust tehes olnud erapooletu ning oma kaalutlustes<br />
objektiivne, välja selgitanud kõik olulised asjaolud, mis otsuse tegemisel tähtsust omasid,<br />
ning on hoidunud otsust mõjutada võivatest kõrvalistest kaalutlustest. Enne otsuse tegemist on<br />
ära kuulatud huvitatud isikute seisukohad ning nende põhjendatuse korral nendega arvestatud.<br />
Otsus on läbipaistev, kuna selles on välja toodud kõik olulised faktilised ja õiguslikud<br />
asjaolud ning kaalutlused, millest Konkurentsiamet otsuse tegemisel lähtus.<br />
Konkurentsiamet on seisukohal, et kehtestatavad kohustused edendavad konkurentsi<br />
sideteenuste osutamisel muu hulgas sellega, et tõkestavad sideteenuste turgudel konkurentsi<br />
moonutamist ja takistamist ning soodustavad sidevõrkudesse investeerimist. Samuti aitab<br />
kohustuste kehtestamine kaasa sideteenuste turu arengule ning tagab sideettevõtjate võrdse ja<br />
mittediskrimineeriva kohtlemise. Lisaks kaitseb kohustuste kehtestamine ka sideteenuste<br />
kasutajate õigusi muu hulgas sellega, et tagab lõppkasutajate huvide kaitse.<br />
8. <strong>OTSUS</strong>E VAIDLUSTAMINE<br />
Otsusega mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest<br />
arvates esitada vaie Konkurentsiametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või<br />
kaebus <strong>Tallinn</strong>a Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus 31 sätestatud korras.<br />
Märt Ots<br />
Peadirektor<br />
31 RT I 1999, 31, 425; 2009, 39, 262.<br />
57
Change language