jaoylema_käsiraamat2013 - Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

2.1.4 KÄSK JULGESTAJALE
Julgestamine on lahingutegevuse kaasnev tegevus, mille eesmärk on
vältida vastase ootamatut rünnakut. Julgestuse liigid on rännakujulgestus,
puhkepausi julgestus ja lahingujulgestus.
Rännaku julgestus: JÜ valib rännakuks liikumisviisi, mis tagab 360-kraadise
vaatluse ja julgestuse. Vajadusel saadab kuni lahingupaari suuruse
üksuse jao ette 25-100 meetri kaugusele julgestama (olenevalt maastikust).
Julgestajatel ei tohiks kaduda silmside jaoga.
Puhkepausi julgestus: moodustatakse sigarikujuline ringkaitse. Jaoülem
saadab vastase ohtlikusse suunda lahingupaari suuruse üksuse jagu julgestama.
Lahingujulgestus: kasutatakse jao lahingutegevuse või lahinguks ettevalmistamise
julgestamiseks. Eesmärk hoida ära vastase ootamatu sattumine
vastutusalale. Julgestamise põhieesmärk on kiiresti informeerida oma
vahetut ülemat vastase ilmumisest. Selleks võidakse kasutada:
●● käemärke;
●● häält;
●● raadiosidet;
●● lahingu alustamist.
Jaoülem annab julgestajale käsuga edasi:
●● positsiooni;
●● ülesande ja valvesektorid;
●● vastase võimaliku tulekusuuna;
●● naabruses olevate julgestajate asukoha suunad või naaberjagude positsioonid,
omad üksused ja patrullid alas;
●● liikmisteed, ühenduse pidamise;
●● tule avamise ja häireandmise korra (vaikselt ja häireolukorras):
- kui näed vaenlast, vaenlane sind ei näe;
- kui vaenlane näeb ja avab tule;
●● tegevus õhuhäire puhul;
●● tegevus TBK häire puhul;
●● kaudtule tähised ja märgid;
●● julgestusaja pikkuse;
●● tunnussõna ja muutmise aeg;
●● jaoülema asukoht.
30