jaoylema_käsiraamat2013 - Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

6.2. KAITSELAHING
Kaitselahing on lahingu liik, mille eesmärk on tõrjuda tagasi vastase
pealetung ja hoida hõivatud territoorium või positsioonid enda käes.
Seejuures tuleb vastasele kaotusi tekitada ning sundida teda aktiivsest
sõjategevusest loobuma. Jagu võitleb kaitses suurema üksuse
koosseisus.
6.2.1 JAO POSITSIOON
MÕISTED
Tugikoht. Koosneb pioneerialaselt välja ehitatud ja ringkaitseks ettevalmistatud
positsioonidest, mida kaitstakse ja kus võideldakse ning toetatakse
üksteist. Rajaneb omavahel tulesidemes olevate tugipunktide süsteemil.
Jao tugikoha laius on tavaliselt 70-120 m. See võimaldab tuld anda 100-150
m laiusele alale.
Põhipositsioon. Põhiline positsioon, millelt üksus kavatseb võidelda. Ka
jagude varupositsioon võib olla valmis vaadatud ja ette valmistatud. Sinna
liigutakse siis, kui põhipositsioonilt enam võidelda ei saa või põhipositsioon
on lahingukäigu seisukohalt ebatõhusaks muutunud.
Vahetuspositsioon. Põhipositsiooniga samal suunal asuv positsioon, millele
asutakse siis, kui lahinguülesande täitmine põhipositsioonilt on võimatu.
Sealt jätkab allüksus endise lahinguülesande täitmist.
Varupositsioon. Positsioon, mis on välja valitud ja ette valmistatud nende
lahingu käigus tekkivate uute ülesannete täitmiseks, mida ei ole võimalik
põhi- ja vahetuspositsioonilt täita.
Varjepositsioon. Umbes 50-200 meetri kaugusel põhipositsiooni taga
asuv koht, mis on varjatud vastase vaatluse ja otselaskerelvade tule eest,
kui tegu on telgiga. Kui tegu on jaopunkriga on varjepositsioon vahetult positsioonil.
Jao tuleala. Ala, kuhu on koondatud jao relvade tuli. Tuleala piirid peab
määrama maastikul selgesti eralduvate objektide järgi.
Tuleavamisjoon. On mõtteline või selgesti eralduvate objektide järgi seotud
joon maastikul, mille määrab jaoülem, tavaliselt umbes 100-150 m kaugusele
jao positsioonidest.
Jao kaitseplaan (joonis 6.1).
81