jaoylema_käsiraamat2013 - Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

6.3 KINDLUSTAMINE KAITSES
KINDLUSTATUD JAO POSITSIOONI OSAD
Välikindlustamine on tõhusaim kaitse vaenlase tule eest. Ebaõnnestunud
kindlustamine võib tunduvalt kahandada muude tegurite tähtsust – see tähendab,
et ainuüksi halbade kindlustustega võib kaotada lahingu. Kaasaegses
sõjas tuleneb umbes 70% kaotustest kaudtulest (suurtükivägi, õhujõud).
Kaevik on taktikaline kaitsekaevik, mis pakub kaitset, kuid võimaldab samas
teha vaatlusi ja efektiivselt kasutada relvi.
Jooksukraav jao positsiooni osa, kust on võimalik vaenlast jälgida ja rünnata.
See võib olla kas pealiskaitsega või ilma. Ühendab jao kaevikuid ja jao
punkrit omavahel.
Pealiskate on läbipaistmatust materjalist katus, mis asetatakse jooksukraavi
kohale eeskätt kui kaitse tuumaplahvatuse kuumuse ja helenduse
eest. Ta võib pakkuda varju, kuid ei ole killuvarjeks.
Killuvarje kaitse on kaitse mürsukildude eest.
Jao punker on jao majutamiseks puhkuse eesmärgil ehitatud rajatis.
Jao positsiooni nõuded:
●● Eesmärgipärasus – jao positsioonilt peab saama täita antud ülesannet.
●● Kaitse relvade- ja ilmastikumõjude eest.
●● Võimalus ehitada etappide kaupa – võimalikult kiiresti saadakse hädavajalik
kaitse ning seejärel, kui aeg lubab, parandatakse ning tugevdatakse
seda.
●● Peab saama hoida kuivana – vee sees on raske, kui mitte võimatu lahingut
pidada, drenaaži tegemine.
●● Peab saama hästi moondada – ümbruskonnast selgesti eristatav kindlustus
on suurepärane märklaud nii maal kui ka õhus.
Jao positsiooni tööde järjekord üldjuhul järgmine:
●● laskesektorite puhastamine;
●● kaevikute kaevamine;
●● jooksukraavi rajamine;
●● varjete ehitamine;
●● kaevikute täiustamine;
●● jao punkri rajamine.
88