Liiklusõnnetuste majandusliku kahju määramine Lõpparuanne ...

kestuseks võetud kahekordne haiglaravi kestus, mis 2003.a andmeil klapib ka nüüd väga
hästi.
Ravikulud on saadud liikluskindlustuse fondist ja kestusel pole seejuures tähtsust. Ravi
kestust on vaja teada ravi jooksul kaotatud sisemajanduse koguprodukti kaotuse
leidmiseks.
Ravil viibitud aja jooksul läheb kaotsi teatud osa sisemajanduse kogutoodangust (s r ).
Viimase arvutamisest on pikemalt juttu jaotises 3.3, praegusel juhul
A
o
=
P Vt
q + a
* *
( i 1
+ p)
V 365
kus P - sisemajanduse koguprodukt jooksvates või püsihindades
i 1 - töövõimeliste inimeste hulk vaadeldaval aastal
- töötavate pensionäride hulk
p
V t ja V - vastavalt töövõimeliste vigastatute ja vigastatute koguarv
q ja a - statsionaarse ja ambulatoorse ravi kestus, päeva
Ravikulude kohta saab andmeid Liikluskindlustuse fondist, kus on andmed
kindlustusjuhtumite hulga ja kindlustussummade kohta (lisad 1...7). Osa õnnetusi lõpeb
ainult vigastustega, väiksemas osas on nii hukkunuid kui ka vigastatuid. Keskmine
vigastatute arv kindlustusjuhtumi (õnnetuse) kohta on
´ ´´
V + V
v =
Õ v
+ Õ h
,
kus Õv- ainult vigastustega (hukkunuteta) lõppenud õnnetuste hulk.
Õ h - hukkumisega lõppenud õnnetuste hulk;
H - hukkunuid;
V´´- vigastatuid hukkunuteta õnnetustes;
V`- vigastatuid hukkunutega õnnetustes.
Ravikindlustusjuhtumeid on Liikluskindlustuse fondis õnnetusjuhtumeist vähem, järelikult
osa kergeid vigastusi ei vaja ravi. Keskmine vigastatu ravikulu on arvutatav jooksvate
hindade korral valemiga
r
k
R * J
r
= ning püsivhindade puhul
V
9
R * J Pp
= Kõigil
V P
r
r
k
*
invaliidistunutel on kindlasti ravikulud, mis ühe kannatanu kohta arvutatakse jooksvate
hindade korral valemiga
r
k
*( Õv
+ Õh
)
´´ ´
( V + V )
R
= ning püsivhindade puhul
k
* ( Õv
+ Õh
) Pp
´´ ´
( V + V ) Pj
R
r =
*
j