FREQUENTLY ASKED QUESTIONS ABOUT ISO - UEAPME

HEIVÄL 

Consulting Group 

EU – PHARE BUSINESS SUPPORT 

PROGRAMME SME-FIT 

SME-FIT PROJECT 

KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMID 

VÄIKESTELE JA KESKMISTELE ETTEVÕTETELE 

Autor: Dr. Ing. Matteo Mazzei 

00186 Roma - Via Paola 24 

e-mail : mazzei.m@tin.it 

Tel./Fax : +39 06 6868328 

Mobile : +39 339 2916607 

1

Sisukord 

SISSEJUHATUS 3 

KVALITEET JA ACQUIS COMMUNAUTAIRE 4 

Üldist 4 

Kaubandusbarjääride kõrvaldamine Euroopas 4 

Kvaliteedijuhtimine ja Euroopa direktiivid 5 

Terminid ja määratlused 5 

KVALITEEDIJUHTIMISE ALGUS JA ARENG 6 

Kvaliteedijuhtimissüsteemide teke 6 

Kvaliteedi mõiste ja meetodite areng 6 

Nüüdisaegse kvaliteedijuhtimise rajajad 7 

ÜLDISED MÕISTED 8 

Mis on kvaliteet? 8 

Mida tähendab kvaliteedijuhtimine? 8 

Mida tähendab juhtimissüsteem? 8 

Kuidas kvaliteedisüsteem töötab 8 

Miks VKEd peaksid rakendama KJSi 9 

KJS põhjendused ja kasu 9 

KJSi nõuded 11 

KJS ja VKEd 11 

Alltöövõtt 13 

Soovitused VKEdele 13 

Põhitegevused 13 

STANDARDIMINE 15 

Mis on standard? 15 

Standardite tüübid 15 

Standardimise printsiibid 15 

Kasu standardimisest 16 

Standardid ja VKEd 16 

VKEd ja KJSi standardid 16 

SERTIFITSEERIMINE 17 

Üldised mõisted 17 

VKEde probleemid seoses sertifitseerimisega 17 

KORDUVAD KÜSIMUSED ISO KOHTA 18 

Mis on ISO? 18 

ISO teke 18 

Mis on ISO 9000? 18 

Miks peaks minu organisatsioon rakendama ISO 9000? 18 

Kuidas ISO 9000 standardid töötavad? 19 

Millised on ISO 9000 kvaliteedimudelid? 19 

Mis on ISO 9000:2000? 19 

TEIE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI RAKENDAMINE 20 

ISO 9000 : 2000 TUTVUSTUS 22 

Üldist 22 

Uus ISO 9000:2000 22 

Kuidas ISO 9000:2000 töötab? 22 

ISO 9000:2000 põhiprintsiibid 23 

Standard ISO 9001:2000 25 

Standard ISO 9004:2000 26 

Protsessi organiseerimine 26 

Kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuded 28 

Tehniline dokumentatsioon 28 

VÕRDLEVANALÜÜS 32 

Mis on võrdlevanalüüs 32 

Võrdlevanalüüsi tulemused 32 

Võrdlevanalüüsi printsiibid 33 

Võrdlevanalüüsi projekti arendamine 33 

Võrdlevanalüüs ja VKEd 34 

TERVIKLIK KVALITEEDIJUHTIMINE (TKJ) 35 

TKJ teke 35 

TKJ printsiibid 36 

TKJ rakendamine 36 

2

SISSEJUHATUS 

See koolitus on kavandatud üldise ülevaate andmiseks kvaliteedijuhtimisest ja selle 

tähtsusest VKEle 1 . Eeldatakse, et lugejad ei ole veel tutvunud kõigi süsteemi tegelike 

aspektidega, kaasa arvatud Euroopa direktiividega ja ühenduse acquis’ga 2 rakendamise ning 

seostega. 

Kvaliteedijuhtimist vaadeldakse tavaliselt koos standardimise, normaliseerimise ja 

sertifitseerimisega nende tugevate seoste tõttu. Et anda parem ülevaade kõigist 

kvaliteedijuhtimise probleemidest, käsitletakse koolituse käigus 

kvaliteedijuhtimissüsteemiga (KJS) seotud standardimise ja sertifitseerimise põhimõisteid. 

Kvaliteedijuhtimise juurutamine VKE-des nõuab erilist lähenemist. 

Kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamisel puutuvad VKEd kokku järgmiste probleemidega: 

erialase ekspertiisi puudumine; 

tekkivad kulud, mis on sageli suured VKEle; 

standardimise ja sertifitseerimise mõju alahindamisest. 

Vaatamata sellele kasutab järjest rohkem VKEsid kvaliteedijuhtimissüsteemi. 

Enamikel suurtel tööstustel on ISO 9001:2000 kvaliteedisüsteem ning paljud on saavutamas 

ISO 9004 tasemel kõrget kvaliteeti. ISO TC176 3 uued algatused kasvatavad lõhet suurte ja 

väikeste ettevõtete vahel, andes auhindu eeskujuliku kvaliteedi eest: Demingi 4 auhind, 

Malcolm Baldrige autasu 5 Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind jne. 

Väga oluline on motiveerida VKEd võtma kasutusele kvaliteedijuhtimissüsteeme, et neil 

tekiks võimalus konkureerida suurte ettevõttetega samal turul, kasutades tõhusat 

juhtimisvormi ning kohaldades samalaadseid standardeid. Näiteks, e-kaubandus kaotas 

erinevuse väikeste ja suurte firmade vahel. Tarbija teeb nüüd valiku vastavalt toote või 

teenuse kvaliteedist lähtuvalt. 

1 VKE – väike või keskmine ettevõte (tõlk) 

2 acquis = acquis communautaire – Selle all mõeldakse ühenduse õiguses teataval hetkel kehtivat seisu, sh 

kõiki põhimõtteid, õigusakte, talitusviise kohustusi jms, mis on liikmesriikide vahel kokku lepitud ja mida 

uutel liikmesriikidel tuleb aktsepteerida täielikult.(tõlk) 

3 TC176 – ISO tehniline komitee, mis tegeleb kvaliteedijuhtimisega seotud ISO standardite väljatöötamisega 

(tõlk) 

4 Demingi auhind - Jaapani kvaliteediauhind (tõlk) 

5 Malcolm Baldrige autasu - Ameerika kvaliteediauhind (tõlk) 

3

KVALITEET JA ACQUIS COMMUNAUTAIRE 

Üldist 

Üks peamine rahvusvaheliste institutsioonide (riiklikud ja mitteriiklikud organisatsioonid) 

huvi on alati olnud kaubanduse tehniliste barjääride kõrvaldamine. 

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) põhineb mitmepoolsel, 1947 aastal rajatud 

üldisel tolli- ja kaubanduskokkuleppel (GATT). GATT arendati edasi vastavuse hindamise 

valdkonnas aastal 1979 kokkuleppega kaubanduse tehniliste barjääride kohta, mis tõukas 

tagant rahvusvaheliste standardite levikut. See kokkulepe on turulepääsu vahendiks, mis 

kasutab mitmekesiseid meetmeid tehnilistest määrustest, vabatahtlikest standarditest ja 

vastavuse hindamise protseduuridest tingitud kaubanduse tehniliste barjääride vältimiseks ja 

kõrvaldamiseks. 

Majandusvabaduse realiseerimine on olnud Euroopa Liidu üheks pakilisemaks eesmärgiks. 

See hõlmab kaupade, kapitali ja töötajate vaba liikumist ning teenuste vaba osutamise 

realiseerimist järgides tervise-, tarbija- ja keskkonnakaitset ning töötervishoidu ja ohutust. 

Kaupade vaba liikumine on olnud Euroopa Komisjoni peamiseks ülesandeks nii ühtse turu 

osas kui ka väljaspool selle piire (USA, Jaapan, Austraalia jne). Kõik need teemad on 

rõhutatud Euroopa Komisjoni poolt ja acquis communautaire hõlmab neist enamikku. 

Põhitingimuseks Euroopa ühtse turu täielikuks toimimiseks on kaubandusbarjääride 

kõrvaldamine. Kaupade vaba liikumine Euroopa Liidus võib olla häiritud erinevuste tõttu 

rahvuslikes määrustes ning katsetuste, sertifitseerimise ja tehnilise kontrolli protseduurides. 

Rahvusvaheliste standardite jätkuv arenemine ja nende järjekindel kohaldamine on suure 

tähtsusega. Peab olema tagatud, et standardid oleksid kooskõlas nõuetega, mis tulenevad EL 

ühtse turu direktiividest. 

Euroopa standardid (EN) on otsustatud rahvuslike standardiorganisatsioonide hääletamise 

teel. Harmoneeritud standardid avaldatakse Euroopa Ühenduse Teatajas (OJEC) ning neile 

viidatakse Euroopa direktiivides. Tunnustatud kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine on 

oluline täielikuks integreerumiseks Euroopa standarditega ning Euroopa direktiivide nõuete 

rahuldamiseks. 

Lisaks ülaltoodule paneb Euroopa direktiiv 85/374/EEC juriidilise vastutuse tootjale tehasest 

väljuva toodangu kvaliteedi eest. See direktiiv eelistab ISO 9001-le vastava 

kvaliteedijuhtimissüsteemi kasutamist, mis on rakendatud mistahes suurusega ettevõttes. 

KJS võib anda efektiivse kaitse juriidilise vastutuse suhtes. 

Kaubandusbarjääride kõrvaldamine Euroopas 

Siinkohal tuleks nimetada EL poolt kasutusele võetud vahendeid kaubandusbarjääride 

kõrvaldamiseks: 

Rooma lepingu artiklid 30-36 (1957), 

Rooma lepingu artikkel 100 (94) 

Direktiivid 83/189/EEC ja 98/34 

Uus lähenemisviis: tehnilist harmoneerimist ja standardeid taotlev poliitika 

Rooma lepingu artikkel 100a (95) 

Euroopa Kohtu kaasuse seadus (1979) 6 

6 Case law of the European Court of Justice; “Cassis de Dijon” judgement (1979) 

4

Kvaliteedijuhtimine ja Euroopa direktiivid 

Kvaliteedijuhtimissüsteemide (KJS) rakendamine on vabatahtlik, mitte kohustuslik otsus. 

Paljud rahvusvahelised ja Euroopa seadused ning direktiivid tunnustavad KJS väärtust 

ühenduse kaitseks ja mainivad ISO 9000 süsteemide kasutamist õigusaktides. 

Siinkohal paar näidet: 

Kohustuslikule CE märgistusele alluvate toodete puhul soovitavad EL direktiivid 

eriviitega ISO 9000-le, et teavitatud asutus 7 kontrolliks KJSi olemasolu. 

Mõned rahvuslikud avaliku enampakkumise seadused nõuavad esmasel esitusel 

kõigilt tulevastelt pakkujatelt kohustuslikku tunnustatud sertifikaati. 

Euroopa lähenemisviis väärtustab VKEid, kes vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud ja 

respekteeritud KJSele. 

Kvaliteedijuhtimise standardi väljaanne ISO 9001:2000 toob esile mõned spetsiifilised 

seosed Euroopa “Uue lähenemisviisi” direktiividega, mis reguleerivad CE märgistust EL 

sees vabalt liikuvatele toodetele. Direktiivid määratlevad olulised nõuded toodetele, samuti 

meetodid nende nõuetele vastavuse tõendamiseks. Meetodite hulgas pööratakse erilist 

tähelepanu “heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi” rakendamisele, mis asendab 

vananenud ISO 9001, ISO 9002 ja ISO 9003:1994 standardeid. Et selgitada korrelatsiooni 

vanade standardite ja uue ISO 9001:2000 nõuete vahel, on koostatud võrdlustabel, mis 

tõstab esile uue standardi olulisemad punktid.ISO 9002:1994 puhul on asendatud punkt, mis 

puutub kavandamist ja arendamist.ISO 9003:1994 puhul on välja jäetud lisaks 

kavandamisele ja arendamisele ka: toote kavandamise planeerimine, ostmine, tootmise 

ohjetegevused, tootmisprotsesside kinnitamine, identifitseerimine ja jälgitavus. 

Terminid ja määratlused 

Kvaliteedijuhtimise, standardimise ja sertifitseerimise temaatika paremaks mõistmiseks 

tuleb mõningad termineid selgitada. Allpool toodud määratlused on võetud enamikus 

standardist EN 45020 “ Standardization and related activities – General vocabulary 

(ISO/IEC Guide 2:1996)” 8 . 

7 Notified Body – Euroopa Liidus registreeritud (teavitatud) rahvuslik asutus, kes riigi vastutusel on volitatud 

teostama Euroopa direktiividest tuleneva asjakohase seaduse alusel vastavushindamise protseduure (tõlk) 

8 Eesti keeles standard EVS-EN 45020 „Standardimine ja standardimisega seotud tegevused. Põhisõnavara 

(tõlk) 

5

Kvaliteedijuhtimissüsteemide teke 

KVALITEEDIJUHTIMISE ALGUS JA ARENG 

Kvaliteedijuhtimissüsteemide juured võib leida militaarsest rakendusest. Teise maailmasõja 

alguses, kui liitlaslaevastik nõrgenes, tahtsid ameeriklased ehitada uusi laevu. Laevad 

valmistati eri osadest, eri kohtades ja pandi kokku laevatehases. Kõik pidi olema kvaliteetne 

ja kohale toimetatud õigeaegselt. Et tagada osade kokkusobivus, olid vajalikud detailsed 

tehnilised spetsifikatsioonid. Tarnijad pidid täitma neid spetsifikatsioone, et olla suutlikud 

tooteid väljastama. Sõjaväeline ametnikkond kontrollis, kas ettevõtted tegelikult täidavad 

neid nõudeid. Paljud osad tuli välja praakida. Lõpptootes kasutati ainult kvaliteetseid osi. 

See oli tegelikult esimene laiaulatuslik kvaliteedijuhtimise rakendamine. Seda meetodit 

kasutati ka pärast sõda. Hiljem NATOs nihkus tähelepanu toodete lõppkontrollilt 

(spetsifikatsioonide vastavuselt) organisatsiooni võimele, tarnitavate toodete kohta käivate 

lepete täitmise kontrollimisele. Tarnijaorganisatsioonide kvaliteedi tagamine pidi rahuldama 

NATO standardites püstitatud nõudeid. Järgides NATO standardite näidet arendasid paljud 

maad välja rahvuslikud standardid kvaliteedijuhtimiseks. Ometi muutus see 

problemaatiliseks, kuna kaubanduse kasv ületas rahvusriikide piirid. 

Rahvusvaheliselt tunnustatud KJSide arendamine on peamiselt seotud kõrgtehnoloogilise 

tööstussektoriga (kosmos, lennundus, tuumaenergia, jõujaamad, naftakeemiatehased jne) 

ning nende olulisemad standardid (ASME, ANSI 45.2, Mil.Std.Q 9858 jne) anti välja pärast 

Teist maailmasõda. 

70-ndatel arendati kvaliteeditagamise programme eelpool mainitud kõrgtehnoloogia 

sektorites, et garanteerida ohutus, töökindlus ja investeeringute kaitse. 

Kuni 80-ndateni oli funktsioonide jaotamise printsiip (talitlused, kes tegutsevad kontrolliga 

versus talitlused, kes alluvad kontrollile) suureks probleemiks, eriti VKEdele. See oli 

tingitud personali kuludest ja raskustest süsteemi kohaldamisel. Alles ISO 9000 võttis 

kasutusele “hajutatud” kvaliteedi ja ühendatud/kollektiivse vastutuse mõiste 

kvaliteediprobleemide lahendamiseks. 

Kvaliteedisüsteemidele on ISO 9000 olnud põhiline ühtlustamise instrument, mis on 

võimeline kõrvaldama nii geograafilised kui kultuurilised barjäärid. See võimendab 

koondumisprotsessi eri rahvuslikest standarditest ühe üldise standardi suunas. Muutus 

saavutati standardite 20 punkti kohaldamise vastavuses eri nõuetega: 

ISO 9003 oli ainult lõpptoote kontrolli ja katsetuste jaoks; 

ISO 9002 hõlmas kogu toote elutsüklit v.a kavandamine ja arendamine; 

ISO 9001 hõlmas kogu toote elutsüklit. 

ISO 9000 arendati välja rahvusvaheliste standarditena, jälgides rahvuslike standardite 

näidet. Esimesed ISO 9000 standardid avaldati 1987. Viimane ISO 9000:2000 Vision 

väljaanne esitab kvaliteedistandardite tegeliku evolutsiooni, rõhutades juhtimisalast sisu. 

Kvaliteedisüsteem muutub firma juhtkonna töövahendiks (hõlmab ka keskkonda, ohutust, 

eetilist käitumist jne). 

Kvaliteedi mõiste ja meetodite areng 

Küsimus on: Kuidas on võimalik luua kvaliteeti ettevõttes või organisatsioonis? Vastus 

sellele küsimusele hõlmab üle viiekümne aastast arengut. 

6

Kuni kahekümnendate aastateni oli kvaliteet oma olemuselt “tehniline kontroll”. 

Tehnilise kontrolli oskusteave oli kvaliteedi oskusteave. Parem kvaliteet tähendas 

paremat ja laialdasemat kontrollitegevust. 

Kolmekümnendatel kohaldati tehnilistes protsessides statistilisi meetodeid. 

Kontrollides väheseid detaile, oli võimalik koguda rohkem informatsiooni kui 

kontrollides kõiki detaile. Seetõttu oli kvaliteet statistiliste meetodite rakendamine 

tootmises. 

Viiekümnendatel kvaliteet liikus kavandi/inseneriteaduse ohje ja töökindlustehnika 

suunas. Kvaliteet oli peamiselt “vastavuse määr”. 

Kuuekümnendad ja seitsmekümnendad olid põhjapanevad aastad kvaliteedile. 

Kvaliteet seostus ettevõtete tervikliku organisatsioonilise struktuuriga, samuti 

sellega, et tõsta esile üksikute osakondade vastutust (tuumaenergia, kosmose, 

naftakeemia projektid). Odavam oli ohjata organisatsiooni kvaliteeti kui üksiku toote 

oma. Kvaliteedi tagamine oli sündinud! 

 

 

Seitsmekümnendate lõpus muutus kvaliteet “tarbija rahuloluks”. 

Peamine kontseptsioon kaheksakümnendate alguses oli, kõrgem konkurentsivõime 

on kvaliteet madalama maksumusega. Eesmärgiks on organisatsiooni protsesside 

kiirem parendamine. Selline kvaliteedi käsitlus viis tervikliku kvaliteedijuhtimiseni. 

Nüüdisaegse kvaliteedijuhtimise rajajad 

Ameeriklast W. E. Deming’it võib lugeda üheks peamiseks nüüdisaegse kvaliteedijuhtimise 

rajajaks. Kahekümnendatel aastatel rakendas ta statistikat masstootmise kvaliteedikontrollil, 

kvaliteediohje põhineb hälvete ohjel. Deming’i teooriate juhtimisalane sisu on kokku võetud 

kuulsas “14 punktis” ja detailiseeritud tema raamatutes. 

Deming’i kaasaegne oli J. M. Juran; kes töötas välja kvaliteedi Käsiraamatu 

võtmemääratluse, kus kliendil on keskne tähtsus kvaliteedijuhtimises. Juran oli arvamusel, et 

esmane vastutus kvaliteedijuhtimises lasub organisatsiooni kõrgema astme juhtidel. See 

peab tagama, et kvaliteedi planeerimine, kvaliteediohje ja kvaliteedi parendamine võtab 

kindla vormi. 

Deming ja Juran lähetati Jaapanisse 1950 aastal pärast Teist maailmasõda. USA algatuse 

raames taastada selle maa tööstus. Jaapan pühendas suurt tähelepanu nende meetoditele ning 

nende kursused olid äärmiselt edukad. Jaapan ei leiutanud midagi erinevat Ameerikas 

avaldatud teooriatest, järgiti ainult teoreetilisi kontseptsioone, mida Ameerika ettevõtted 

kohaldasid. Jaapani tooted olid varem tuntud kui mittekvaliteetsed. Kvaliteedijuhtimise 

süsteemide rakendamisel oli Jaapani tööstus võimeline oma toodete kvaliteeti tõstma. 

Paljudel juhtudel osutusid need paremateks Ameerika ja Euroopa toodetest. See stimuleeris 

huvi kvaliteedijuhtimise vastu Läänes. 

Kaheksakümnendatel avastasid ameeriklased uuesti Deming’i ja Juran’i. Nende teooriad 

olid väga tähtsad USA autotööstuse kvaliteedi arendamisel. 

A. V. Feigenbaum’i võib vaadelda kui tervikliku kvaliteediohje 9 isa, ta mõtles 

viiekümnendate lõpus esimesena välja selle nimetuse. Ta rakendas General Electric’us 

”kvaliteedi kulude” süsteemi kui ühe kvaliteedisüsteemi hindamise printsiibi. Ta pühendas 

esimesena organisatsiooni tegevuse (inseneritöö, müük, juhtimine) kvaliteedile sama suure 

tähelepanu kui toodetele. 

9 TQC – Total Quality Control ~ TQM (tõlk) 

7

P. B. Crosby rõhutas seitsmekümnendatel, et kvaliteet on investeering, mitte kulu ning 

kvaliteet algab isikutest. Ta toonitas, et “klient” on iga isik, kes võtab vastu meie töö (st kes 

on “allavoolu asetsev” meie tootmistegevuses). 

Mis on kvaliteet? 

ÜLDISED MÕISTED 

 

Kvaliteedi mõiste on viimase 50 aasta jooksul olnud mitmete arenduste ainealaks. 

Kvaliteet on dünaamiline mõiste toodetest kuni organisatsioonini. 

ISO 9000:2000 poolt esitatud uus määratlus on: 

Kvaliteet on vajaduste ja ootuste rahulolu määr; seetõttu kvaliteet esindab kõiki kliendi poolt 

nõutud toote või teenuse tunnuseid ja omadusi. 

Oluline punkt on, et toode pakub seda, mida tarbija ootab. 

Mida tähendab kvaliteedijuhtimine? 

Kvaliteedijuhtimine on koordineeritud tegevuste kogum organisatsiooni kvaliteediga 

seostuvaks juhtimiseks ja ohjeks. Kvaliteediga seostuva organisatsiooni juhtimine ja ohje 

tähendab määratleda: kvaliteedi poliitika, kvaliteedi eesmärgid, kvaliteedi planeerimine, 

ressursside paigutus, kvaliteediohje, kvaliteedi tagamine ning kvaliteedi parendamine, 

organisatsioon ja kõigi kvaliteediohje tegevuste rakendamine igale ettevõttesisesele või – 

välisele tootele/protsessile/teenusele, samuti perioodiline tulemuste ülevaatus võrreldes 

eesmärkidega. 

Järjelikult kvaliteedijuhtimine tähendab seda, mida organisatsioon teeb, et tagada oma 

toodangu vastavus tarbija nõuetele. See on meetmete kogum kliendi vajaduste rahulolu 

tagamiseks. 

Mida tähendab juhtimissüsteem? 

Süsteem on ühendatud ja omavahel sõltuvate osade kogum. Süsteemi juhtida tähendab 

vallata ühendusi ja seoseid; järjelikult me ei saa välistada selle üksikuid komponente, kuna 

igaüks neist võib mõjutada tulemust. Kogum omakorda mõjutab süsteemi üksikuid 

komponente. Seetõttu on juhtimissüsteem tegevuste kogum poliitika kehtestamiseks ja 

nende eesmärkide saavutamiseks. 

Kuidas kvaliteedisüsteem töötab 

On vabatahtlik, professionaalselt organiseeritud ja dokumenteeritud juhtimissüsteem, 

mida kohaldatakse ettevõtte protsesside kõigis staadiumites (ostmine, tootmine, 

müük jne). 

Salvestab kvaliteedihindamise kõigis staadiumites, määrab ennetavad ja 

korrigeerivad tegevused koheseks rakendamiseks ning edasiseks tootmiseks. 

Teeb kindlaks toote parameetrid määratledes tarbija vajadused, teisendades need 

protsessi ja toote parameetriteks, mida pidevalt kontrollitakse ja jäädvustatakse. 

Teeb kindlaks kvaliteediparameetrid määratletud ja tavaliselt standarditel põhinevate 

katsemeetodite abil. 

Kaasab kogu ettevõtte personali, kes tunneb kvaliteedisüsteemi ja selle rakendust 

ning on kaasatud pidevasse kvaliteedi parendamisse. 

8

Kõrvaldab protsessi igas staadiumis kvaliteedile mittevastavad tooted, nii et 

lõpptoode on 100% kontrollitud. 

Miks VKEd peaksid rakendama KJSi 

Tarbija kehtestab kvaliteedinõuded tarnitavale tootele või teenusele. Seetõttu on ettevõtetel 

vajalik omada sertifitseeritud kvaliteedisüsteemi, et säilitada oma kohta turul. 

Kvaliteedisüsteem tagab, et kliendi nõutud kvaliteedi tase toodetele ja teenustele 

saavutatakse ning hoitakse. 

Valitsus võib lisada kvaliteedi nõudeid, millele toode peab vastama (ohutuse, tervise ja 

keskkonna valdkonnas). Toodetele, mis vastavad nendele nõuetele, võib anda CE 

märgistuse. Mõnel juhul omistatakse CE märgistus ainult siis, kui ettevõte valmistab toodet 

rakendades peamiselt ISO 9001 alusel rajatud kvaliteedisüsteemi. 

KJSi (nagu ISO 9001) sertifikaadi omistamine on kasulik mitte ainult kliendile, vaid 

ettevõtte organisatsioonile enesele. KJS on juhtimisinstrument, mitte eesmärk omaette. KJSi 

sertifitseerimise saavutamine on oluline etapp ettevõtte arengus. See annab hea võimaluse 

jälgida, ohjata, analüüsida ja parendada tootmisprotsesse. Tegevused peavad olema ohjatud! 

See tähendab ettevõtte põhitegevuse oluliste protsesside uurimist ning iga osakonna 

peamiste jooksvate tegevuste ja tavade arutlemist. 

VKEd saavad endale lubada KJSi ja TKSi. Madalate kuludega lahendused on võimalikud 

juhul kui vajalik ekspertiis on VKEdele kättesaadav ning organiseeritud kollektiivselt nende 

rahvuslikes või sektoraalsetes ühendustes. 

KJSi rakendamise kasu on: 

tehniline, 

kaubanduslik, 

finantsiline, 

õiguslik, vastavus ja kohustused, 

imago. 

Põhjused, miks VKEd peaksid rakendama KJSi: 

Tõhusam ettevõtte juhtimissüsteem 

Parem toodete kvaliteet, kulutuste vähenemine toodete tagastamisest 

Õiguslik kaitse. Vastavus Euroopa direktiividele 

Suurem turuosa 

Kasu imagost 

Strateegiline instrument, mis viib jätkusuutlikule arengule. 

KJS põhjendused ja kasu 

Enamik uutest kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendajatest saavutavad mõõduka kasu standardi 

nõuete ülevõtmisel oma organisatsioonis. Algkasu on omistatav organisatsiooni ja sisese 

kommunikatsiooni parendamisele. Kasu peab suurenema tõhusa juhtkonna poolse sisese 

auditeerimise ja süsteemi toimimise ülevaatuse abil. 

Nagu kõik süsteemid, see kas parendab või muudab vähemefektiivseks. See ei pruugi jääda 

staatiliseks pikaks ajaks. Kvaliteeti ei saa katsetada ja auditeerida toote lõpus, kuid see 

realiseerub tootes. Kvaliteet seostub toote elutsükli kõigi staadiumitega ning seetõttu on ta 

iga töötaja probleem. 

9

Paljud organisatsioonid võtavad kvaliteedisüsteemi tarvitusele ainult 

sertifitseerimismärgistuse omamiseks, mitte oma tootmise tõhususe parendamiseks. 

Järjelikult KJSi õnnestumise tõukejõuks on turg. 

Suhtumine KJSi võib oleneda mitmetest põhjustest, rohkem strateegilistest ja kõrgendatud 

rahulolust. Uurime mõnda neist: 

1) Lepinguliste kohustuste tunnustamine 

Tarnijad peavad täitma tarbijate ootusi. KJS paneb kõik organisatsioonid saavutama seda 

eesmärki, kohustudes lepingu läbirääkimiste staadiumis selgitama kõiki punkte, mis pole 

piisavalt spetsifitseeritud. 

2) Tootevastutus 

EL direktiiv aastast 1985 kohtleb karmilt ettevõtete juhte, kes ebakvaliteetse toodanguga 

tarbijale kahju tekitavad. KJS on tugev preventiivne instrument, see töötab alates toote 

kavandamisest ja arendamisest, kuni tootmise ning kasutamiseni (müügijärgsete tegevuste 

kaudu). Õnnetusjuhtumi puhul leevendab KJSi olemasolu sellele järgnevat vastutust, 

võimaldades piirata kahju hüvitamist mõjuva hoiatuskampaaniaga. 

3) Rentaablus 

KJSi rakendamist tuleb vaadelda kui investeeringut! Mittekvaliteetsest tootmisest tulenevad 

kulud on reeglina suuremad, kui KJSi rakendamise kulud. Madal kvaliteet võib projekti 

kuludele lisada rohkem kui 10%. 

4) Imago ja konkurents 

Sertifitseeritud KJS annab parema positsiooni, seni, kuni sertifitseerimine ei ole kohustuslik. 

Peamiselt on tähtis, et teid sertifitseeriv asutus omaks tarbijate ja organisatsioonide usaldust. 

5) Oskusteabe kaitse 

KJSi dokumentatsioon, mis hõlmab tehnilisi protsesse ja süstemaatilist andmete kogumist, 

võimaldab ettevõtte siseselt oskusteabe edastamist ja levikut ning uute töötajate koolitust, 

sõltumata personali liikumisest. Oskusteabe konsolideerimine võimaldab ettevõtte 

operatsioonide (ühendamine, ülevõtt, liitmine jne) paremat hindamist. 

6) Süsteemi ja toote/teenuse sertifitseerimine 

Rahvusvahelistele standarditele vastava KJSi rakendamist võib teostada tunnustatud 

sertifitseerimisasutus. Sertifitseeritud KJS kergendab toote sertifitseerimist (vabatahtlikku 

või kohustuslikku), see parendab sertifitseerimisasutuse usaldust. 

7) Mõõtmine ja parendamine 

KJSi rakendamine sunnib ettevõtteid täitma oma klientide ootusi organisatsiooni ja 

ressursside jaotuse sagedale kontrollimisele. On soovitav mõõta oma süsteemi sisemisi 

võimalusi ja efektiivsust, selleks et parendada oma eesmärke konkurentidega võrreldes. 

8) Edukas ettevõte ja sotsiaalsed soosingud 

KJSi rakendamine suurendab ettevõtte toodete edukuse võimalusi. Edukas ettevõte tekitab 

ressursse, mida saab reinvesteerida. Järjelikult KJS suurendab ettevõtte püsimajäämise 

võimalusi, tagades oma töötajatele järjepidevuse. 

KJSi rakendamisest saadav kasu: 

üle 80% intervjueeritud juhtidest märkis paremat ohjet ning tarbijate suuremat 

rahulolu; 

10

üle 60% märkis paremat konkurentsivõimet, paranenud tootmisvõimsust ja kvaliteedi 

kasvu; 

üle 50% märkis paremat turundust, tootmiskulude vähenemist ja turuosa 

suurenemist; 

üle 25% märkis ekspordimahtude suurenemist. 

KJSi nõuded 

Põhilise nõuded efektiivsele KJSle on: 

määrata kindlaks tarbijate ja huvipoolte vajadused ning ootused; 

kehtestada organisatsiooni kvaliteedipoliitika ja –eesmärgid; 

määrata kindlaks ja hankida ressursid, mis on vajalikud kvaliteedieesmärkide 

saavutamiseks; 

rajada meetodid iga protsessi võimekuse ja efektiivsuse mõõtmiseks; 

teostada iga protsessi võimekuse ja efektiivsuse mõõtmised; 

rajada vahendid mittevastavuste vältimiseks ja nende põhjuste kõrvaldamiseks; 

rajada ja kohaldada protsess olemasoleva KJSi parendamiseks. 

KJS ja VKEd 

VKEde eelis võrreldes suurte firmadega seisneb selles, et sageli on VKEd perefirmad. Nad 

kõik on otseselt sõltuvuses äri heaolust. Sellise äri juhtimine on sageli mitteametlik. Juht 

(omanik) jagab korraldusi, kes mida ja kuidas teeb. Alluvad järgivad juhiseid, kontrollides 

ja ohjates toote/teenuse kvaliteeti. Väikese ettevõtte direktoril on tavaliselt suured 

kogemused ja ta on personali poolt kõrgelt hinnatud, selline juht hoolitseb töötajate nagu 

perekonna eest. 

Kui tarbija rahuolu on ettevõttele tähtis ning tarneajad ja hind sobivad, siis on rajatud 

süsteem väikeettevõttes üsna efektiivne, kuigi mitteametlik ja harva dokumenteeritud. Väike 

äritegevus vajab ainult vähest kogust dokumentatsiooni, enamasti finantsilise olemusega 

nagu arved, kviitungid, tellimused, lepingud jne. 

Eraettevõtluse kõrval peaksid valitsusel ja avaliku sektori organisatsioonidel olema 

kehtestatud toimimisviisid. Seetõttu on ühe riigi või regiooni õiguslik raamistik aluseks 

süsteemidele ning on põhjalikult dokumenteeritud. Kahjuks on raske hinnata kohaldatust ja 

efektiivsust. 

Rahvusvahelised KJSde standardid (nagu ISO 9001:2000) määratlevad need tunnused, mis 

aitavad era- või riigisektoril saavutada tarbijate rahulolu. Kvaliteedisüsteemid käsitlevad 

hindamist kuidas ja miks asju tehakse, panevad kirja kuidas asju tehakse ja jäädvustavad 

tulemused näitamaks, et need on tehtud õieti. Kirjapanemine esitab 

dokumenteerimisülesande ja see võib olla uus ning raske VKEdele. KJSi nõuded 

täiendavad tootenõudeid. Tarbijad ootavad usaldust, mida saab pakkuda 

kvaliteedijuhtimissüsteemi omav tegevus. 

Kuigi eri organisatsioonid näevad ette eri protsesse, võib ühes sektoris või alamsektoris olla 

suur sarnasus. Näiteks ühe maa tekstiilitehastel võib olla ühiseid jooni protsessides ja nende 

põhidokumentatsioonis. Järjelikult nende KJSid omavad arvestatava osa samaseid elemente. 

Kogemus näitab, et sama sektori (autoosade tarnijad, elektrilised ja elektroonilised 

tarneketid, jalatsivabrikud) VKEdel võivad olla peaaegu identsed põhiprotseduurid ja KJS. 

Hästituntud globaalsed ketid on läinud väga kaugele oma protsesside standardiseerimises 

11

(see on nende edu üks peamine põhjus). Näiteks võiks olla McDonald`si kett üle kogu 

maailma. 

Uus ISO 9001:2000 spetsifitseerib nõuded kvaliteedijuhtimissüsteemile, mida 

organisatsioonid saavad sisesel kohaldamisel kasutada nii sertifitseerimisel kui lepingulistel 

eesmärkidel. Kõik ISO 9000 nõuded on üldised ning mõeldud kohaldamiseks kõigis 

organisatsioonides, olenemata tüübist, suurusest ja tarnitavast tootest/teenusest. ISO 9001 

tüüpi standardid on kohaldatavad mistahes suurusega ettevõtetes, kuid tegelikult suured 

ettevõtted kohandavad süsteemi esimestena. Viimase 10-15 aasta jooksul täheldati, et KJS 

on esmane ning investeeriti suuri rahasummasid selle täielikuks rakendamiseks. On tõsi, et 

kvaliteedi tagamine/juhtimine mõeldi välja masstootmisega suurettevõtete jaoks. Arendades 

neid aastate jooksul, tehti need sobivateks ka VKEdele. Väikeettevõtted on huvitatud 

taotluste esitamisest, kuna KJS on laialdaselt kohaldatud ja eelised hästi tõestatud. Kuid 

kohaldamist raskendab raha ja aja kulu. 

Kulud ISO 9001 setifikaadi puudumisest võivad VKEle osutuda väga kõrgeteks, kuna: 

nad riskivad ulatusliku tarbijate kaotusega; 

takistab eksporttegevust, kuna mittekvaliteetse toodangu tagastamine on täiendav 

kulu; 

ISO 9001 KJSi kasutamine säästab oluliselt kulusid; 

Euroopa direktiiv 85/374 paneb vastutuse toodangu kvaliteedi eest tootjale. 

See direktiiv vihjab ISO 9001 KJSi kasutamisele. See tingib vajaduse ISO 9001-le vastava 

kvaliteedijuhtimissüsteemi kohaldamiseks mistahes suurusega ettevõttele. 

Tarbijad ootavad usaldust, mida saab anda KJSi omav tegevus. VKEle võib see olla põhjus 

KJSi omamiseks, võivad olla ka muud, mis hõlmavad: 

toimimise parendamist, koordinatsiooni ja tootlikust; 

suuremat keskendumist tegevuse eesmärkidele ja tarbija ootustele; 

toodete/teenuste kvaliteedi pidevat parendamist tarbijate rahulolu saavutamiseks; 

juhtkonna usku, et saavutatakse kavatsetud/plaanitud toodete/teenuste kvaliteedi 

parendamine; 

tõendeid VKE võimekusest ja toimimisest klientidele ja uutele potentsiaalsetele 

tarbijatele 

uute turgude avanemist, hoides olemasolevaid tarbijaid; 

sertifitseerimist/registreerimist; 

VKE võimalusi konkureerida samadel alustel suurte organisatsioonidega. 

Võrdlus, suured ettevõtted versus väikesed ettevõtted. Suurtel ettevõtetel on bürokraatiaga 

seostuv, aeglasem reageerimine, nende osaliselt oma loodud liigsete reeglite kehtestamine ja 

mittevajaliku dokumentatsiooni koostamine. 

Näide väikesest seebivabrikust, kes ekspordib 80% oma toodagust. Et vastata FDA nõuetele, 

võttis ettevõte kasutusele ISO 9001 vastava KJSi nõuded nelja kuuga. Põhjuseks oli 

ekspordi peatamine kuue kuu jooksul pärast auditit, kui KJSi ei rakendata. Et rakendada 

KJS, määrati üks juhtidest kvaliteedijuhiks, loodi kvaliteedinõukogu (komitee) ning 

genereeriti dokumentatsioon kolme kuuga. Sisesed auditid teostati järgnevatel kuudel, et 

tagada süsteemi efektiivne rakendus ja järgimine. Kolmanda osapoole sertifitseerimine 

polnud oluline ja tegevus võis toetuda siseselt teostatud kvaliteediauditile. 

Vastupidiselt suurtele organisatsioonidele/firmadele on VKEdes selgesti nähtav 

omandiõigus. On ilmne, kes on juht ja kelle käes on ressursid. Suurtes firmades tehakse 

12

otsuseid väljatöötatud reglemendi alusel, mis on suhteiselt ajamahukas, tulemuseks võib olla 

tarbijate kaotus. 

KJSi ISO 9001 rakendamine VKEdele, annab neile turul olulise konkurentsieelise suurtele 

ettevõtetele järele jõudmiseks. 

Alltöövõtt 

Alltöövõtt on muutunud üheks ettevõtete põhiliseks opereerimistavaks, selle maht ületab 

juba 50% käibest. Ostetud toodete kvaliteet võib seetõttu tähelepanuväärselt mõjutada 

lõpptoote kvaliteeti, samuti ka firma tootlikkust. Vea eemaldamise maksumus 

lõppstaadiumil hinnatakse 3-10 korda kõrgemaks, kui algstaadiumites. Sisseost on üks 

alltarnele viitav protsess, see on kehtestatud nõuetega reguleeritud ostutegevus. 

Mis puutub kohustustesse, siis on tavaks, et ettevõtte KJS peab käsitlema seda protsessi 

vähemalt ohjeprotseduurina. Tõlgendus on rangelt seotud ettevõttele antud võimalusega 

lülitada enda KJSi (ja mainida sertifikaadis) kõik sisseostetud protsessid omal vastutusel. 

Soovitused VKEdele 

Kvaliteet tuleks teha prioriteediks. Äriplaanid peaksid algama kvaliteedieesmärkidest ja 

kvaliteedi planeerimisest. Firmadel on tavaliselt finantsilised eesmärgid, müügi eesmärgid, 

eesmärgid uute toodete arendamiseks. Kvaliteedieesmärgid, kui need üldse on olemas, 

asuvad kusagil madalamatel organisatsiooni tasanditel või ei ole üldse prioriteetsed. 

Mõõdetavad kvaliteedieesmärgid peavad olema äriplaani tipus. Kvaliteedi planeerimine 

vajab jaotusprotsessi kaasamist, mis määratleb, mis peab olema tehtud kvaliteedieesmärkide 

täitmiseks. Kes vastutab ülesannete teostamise eest ning tagab ressursid ja koolituse, mis 

võimaldab ülesandeid teostada. Tegevdirektor (CEO) peab osalema jaotusprotsessis, kui see 

hõlmab ressursside hankimist ja ta on ainuke firma juhtivametnik, kelle personali areng 

vajab järelvalvet. Täiendav tõhus meetod, mis toimib selles suhtes, on sisemine 

kvaliteediaudit. Juhtimise ja finantsauditid olid üldiselt parimaks praktikaks enne kui 

kvaliteedijuhtimissüsteemid tarvitusele võeti. Kui välised kvaliteediauditid (spetsiifilised 

kolmanda osapoole auditid) on vajalikud sertifitseerimise saavutamiseks akrediteeritud 

sertifitseerimisasutuse poolt. Sisesed auditid on tähtsad määramaks, kas rajatud KJS vastab 

ettevõtte planeeritud nõuetele ning kas seda rakendatakse korrektselt. 

Põhitegevused 

Põhitegevused, mida VKE peaks teostama efektiivse KJSi väljatöötamisel ja rakendamisel, 

võiksid olla järgmised: 

Ettevõtte kvaliteedigrupi määramine, mis koosneb kvaliteedijuhist ja 

kvaliteedikomiteest. Kvaliteedigrupi liikmed on töötajad (mitte tingimata juhid), 

ettevõtte olulisemate osakondade esindajad. Kogu kvaliteedi personali liikmed on 

ettevõtte töötajad, kuna nad vajavad põhjalikke teadmisi oma osakonnasisestest 

tööprotsessidest. Nii hoitakse korras ja arendatakse kvaliteeditegevust neile 

määratud põhitöö kõrvalt. Seetõttu ei vaja ettevõte täiendavat personali 

kvaliteeditegevusteks. Kvaliteedijuhile tuleb koostada detailne tööplaan (määrates 

tema tegevused enne sertifitseerimist, selle ajal ning pärast seda). Samuti peab 

kindlaks määrama kvaliteedigrupi liikmete ülesanded ja kohustused. 

Kvaliteedipersonal on edukas ainult siis, kui neil on ettevõtte tippjuhtkonna püsiv 

toetus. 

13

Firma kvaliteedidokumentide (kvaliteedikäsiraamat, toimimisprotseduurid, 

tööinstruktsioonid jne) ettevalmistamine. Neid dokumente valmistavad ette 

kvaliteedigrupi liikmed kvaliteedijuhi ja oluliste osakondade juhtide abil. 

Tegelike eesmärkide määratlemine ja oodatud tulemuste kava koostamine koos iga 

tegevuse tähtaegadega. 

Firma personalile mõõdetavate tulemuste ja eesmärkidega seotud motiveeriva 

programmi rakendamine. Selline programm peaks välistama osakonnajuhtide 

oodatava vastuseisu. 

Iga firma organisatsioonilise struktuuri ülevaatus peaks vastama ISO 9001 nõuetele. 

14

STANDARDIMINE 

Mõned mõisted kvaliteedijuhtimissüsteemi standardite selgitamiseks. Euroopa vabatahtliku 

standardimissüsteemi tähtsusest VKEdele. Selles koolitusprogrammis toodud määratlused 

terminite selgitamiseks on võetud standardist EN 45020. 

Mis on standard? 

Standard on konsensuse alusel kokku lepitud ja tunnustatud, standardiasutuse poolt 

kinnitatud dokument. See dokument näeb ette reeglid üldiseks ja korduvaks kasutuseks, 

juhendid või karakteristikud toodetele, tegevustele või nende tulemustele. See on suunatud 

korrastatuse optimaalse astme saavutamisele turul. Standard põhineb teaduse, tehnika ja 

praktika ühendatud saavutustele, mis on suunatud ühiskonna optimaalse kasu 

soodustamisele. Kui tooted täidavad meie ootusi, ei ole me tavaliselt teadlikud, mis rolli 

mängivad standardid kvaliteedi, ohutuse, töökindluse, jõudluse ja vahetatavuse tasemete 

tõstmisel, samuti selliste eeliste hankimisel optimaalsete kuludega. 

Standardid on dokumenteeritud vabatahtlikud kokkulepped, mis sätestavad olulised 

kriteeriumid toodetele, teenustele ja protsessidele. Seetõttu aitavad standardid tagada, et 

tooted ja teenused on eesmärgipärased, võrreldavad ja ühilduvad. 

Konsensust saab määratleda kui “üldist kokkulepet”. Iseloomulikuks on asjast huvitatute 

vastuseisu puudumine põhiküsimustes ning protsess, mis taotleb kõigi osapoolte 

seisukohtade arvestamist ja võimalike vastuolude lahendamist. Konsensus ei tähenda 

täielikku üksmeelt. 

Standardite kohaldamine on vabatahtlik! 

Standardite tüübid 

Standardeid on eri tüüpi: 

põhistandardid, terminoloogiastandardid, katsetusstandardid, tootestandardid, 

protsessistandardid, teenusestandardid, liidesestandardid, andmestiku standardid 

(ettevalmistamisel). Need koostatakse standardimiseks nimetatud protsessis kõigi asjast 

huvitatute osavõtul. VKEd huvitavad standardite tüübid on: 

toote ja teenuse standardid; 

kvaliteedijuhtimissüsteemi (KJS) standardid; 

keskkonna standardid. 

Euroopa standardid asendavad rahvuslikke standardeid. 

Standardimise printsiibid 

Konsensus, avatus (kõigi huvirühmade kaasahaaratus), läbipaistvus, tulemuste kvaliteet, 

seostatus. 

15

Kasu standardimisest 

Kasu standardimisest seisneb turunõuete integreerimises ja kulude vähendamises. 

Standardimise säästupotentsiaal jaotatuna järgmistesse osadesse: 

tehingukulude vähenemine; 

tootmismastaabi kasvust tingitud säästu saavutamine; 

välistoime vähendamine (keskkonnamõju). 

Kasu standardimisest erinevatele huvirühmadele on: 

toodete ja protseduuride kasvava mitmekesisuse lihtsustamine inimese elus; 

mitmekesisuse ohje ning materjalide, energia ja inimressursside tõhus kasutamine; 

ühilduv kommunikatsioon; 

ohutus, tervise-, ja keskkonna kaitse; 

turu määramatuse vähendamine; 

tarbijate ja ühiskonna huvide kaitse; 

otstarbesobivus; 

kaubandusbarjääride kõrvaldamine. 

Standardid ja VKEd 

Sageli VKEd ei oska leida seoseid ning vaatlevad standardeid kui lisatööd, mis on mõeldud 

ainult suurettevõtetele. KANi küsimustikule vastanud Saksamaa VKEd tõid esile Euroopas 

üldlevinud vaatekohad. VKEd soovitavad, et standardid peaksid: 

olema arusaadavad ja selgelt esitatud; 

sisaldama selgeid nõudeid; 

sisaldama instruktsioone ja konkreetseid tehnilisi lahendusi standardite 

rakendamiseks, 

Standardeid rakendades tagavad ettevõtted, et nende tooted ja teenused on sobivad, ohutud 

ja efektiivsed. VKEde juhid usaldavad rohkem praktilisi kogemusi kui teoreetilisi võimalusi. 

On palju näiteid, kus standardite kohaldamine on äärmiselt positiivset mõjunud 

äritegevusele (tööstuse, elektri, toiduainete, stomatoloogia jt sektorites). 

Mida rohkem VKE on huvitatud eksporttegevusest, seda tähtsamad on standardid. 

VKEd ja KJSi standardid 

Kvaliteedijuhtimissüsteemid on “standardite kogu”, mis on koostatud toote ja teenuse 

kvaliteedi saavutamiseks, mis enamate tegurite kaasamisel muutub üha rohkem “juhtimise 

kvaliteediks.” VKE kvaliteedijuhtimissüsteemide kasutamise eelised: 

on kulukas, kuid koostöö abil saab kulusid vähendada; 

tõhusam ettevõtte juhtimissüsteem; 

toodete parem kvaliteet; 

ametlik kaitse; järgivad Euroopa direktiive: 

turuosa suurenemine; 

imago paranemine; 

strateegiline instrument, mis viib jätkusuutlikule arengule. 

Ettevõttesse puutuv sotsiaalne vastutus on tähtis osa uuemates kvaliteedisüsteemides. See 

standardi osa viib VKEd paremate tulemusteni. Esimene on tarbija usalduse suurenemine, 

teine on suhete paranemine ühiskonnaga. 

16

SERTIFITSEERIMINE 

Üldised mõisted 

Sertifitseerimine (vastavuse hindamine) 

See on protseduur, millega kolmas osapool annab kirjaliku kinnituse, et toode, protsess või 

teenus vastab spetsifitseeritud nõuetele. Sertifitseerimine taotleb sertifikaadi, märgistuse või 

etiketi abil vastavuse tõendamist toodete, teenuste vastavussüsteemile. Sertifitseerimist võib 

kirjeldada kui vastavusproovi. Toode või teenus on vastavuses standarditega või ühe 

Euroopa direktiivi oluliste nõuetega. Sertifitseerimine võib olla kehtestatud eeskirjadega 

(kohustuslik sertifitseerimine) või otsustatud valmistajate eneste poolt, ärilistel põhjustel 

(vabatahtlik sertifitseerimine). 

VKE probleemid seoses sertifitseerimisega 

Kui vastavus on tähtis, siis sertifitseerimine on keerukas küsimus, kuna: 

see on vabatahtlik või kohustuslik (vajab määratlemist); 

sertifitseerimisasutuste kvaliteet on erinev; 

sertifitseerimise rahalist väärtust on keeruline määrata. 

Suur hulk VKEd eelistavad olla paremini informeeritud standarditest, mida nad peavad 

kohaldama. 

Sertifitseerimisasutuse kvaliteet sõltub faktist, et see on äriline tegevus! VKEde juhid ei ole 

alati teadlikud standardi muutustest. Usaldusväärse ja professionaalse sertifitseerimisasutuse 

valik tuleb teha kvalifikatsiooni ja tunnistuste alusel. Enne kontakteerumist kohaliku 

sertifitseerimisasutusega, pöörduge Eesti Kvaliteediühingu poole soovituste saamiseks. 

Enamik sertifikaate on välja antud seoses kvaliteedijuhtimissüsteemidega. Seda tüüpi 

süsteemide vastavuse eeliseid selgitatakse alljärgnevalt. 

17

KORDUVAD KÜSIMUSED ISO KOHTA 

Mis on ISO? 

ISO 10 (Rahvusvaheline standardimisorganisatsioon) on ülemaailmne rahvuslike 

standardiasutuste liit (igast riigist üks liige). 147 maa rahvuslike standardiinstitutsioonide 

võrgustik süsteemi koordineeriva kesksekretariaadiga Genfis (Šveits). 

ISO eesmärgiks on edendada standardimise ja sellega seotud tegevuste arengut maailmas, et 

parendada rahvusvahelist kaupade ja teenuste vahetust ning arendada koostööd teaduse, 

tehnoloogia ja majandustegevuse valdkondades. ISO tehnilise töö tulemused avaldatakse 

rahvusvaheliste standarditena. 

ISO teke 

ISO loodi 1947 a kui rahvusvaheline organisatsioon, “et parendada tööstusstandardite 

rahvusvahelist koordineerimist ja unifitseerimist”. Varastel seitsmekümnendatel alustas ISO 

rahvusvaheliste standardite avaldamist. Kuid alles kaheksakümnendatel pöörati neile turul 

tähelepanu ning ISO-l paluti ette valmistada esimesed standardid teemadel, mis olid 

erinevad rahvuslike standardite harmoneerimise algsest missioonist. 

Globaalne turg vajas rahvusvahelisi standardeid ja ISO tulevik oli kindlustatud. Seda 

soodustas kaks peamist sündmust: 

1) Euroopa Komisjoni otsus luua Euroopa ühtne turg 11 ühendatud seadustiku alusel, mida 

toetavad Euroopa standardimisasutuste poolt arendatud vabatahtlikud konsensuslikud 

standardid. Uue lähenemisviisi direktiivid 12 andsid Euroopas väga mõjuka tulemuse, CENi 13 

ja ISO standardimistegevuse laienemise. 

2) CEN ja ISO vaheline tehnilise koostöö Viini leping 14 rõhutas, et Euroopa ühtne turg vajab 

integreerumist globaalse turuga, andmaks kaubandusmahtu Euroopasse ja Euroopast välja. 

Lõppjärelduseks oli ISO standardite palju suurem rakendamine rahvuslike standarditena, 

mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka teistes riikides üle maailma. Umbes 40% kõigist 

Euroopa standarditest on otse üle võetud ISO standardid. 

Mis on ISO 9000? 

ISO 9000 on standardite perekond, mis esitab rahvusvahelist konsensust hea 

juhtimistava suhtes, tagamaks, et organisatsioonid saavad väljastada kliendi 

kvaliteedinõuetele vastavaid tooteid ja teenuseid. Need head tavad on vähehaaval 

sulandatud kvaliteedijuhtimissüsteemi standarditud nõuete kogumisse. 

Miks peaks minu organisatsioon rakendama ISO 9000? 

ISO 9000 näeb ette järeleproovitud raamistikku süstemaatilise lähenemisviisi kasutamiseks 

teie ettevõtte äriprotsesside juhtimiseks nii, et tooted vastaksid tarbijate ootustele. ISO 9000 

kasutatakse, kui juhtimissüsteemi, mis tagab usalduse teie tootele sätestatud või 

spetsifitseeritud nõuetele. 

10 ISO – International Organisation for Standardisation 

11 Single European Market (SEM) 

12 The New Approach Directives – toodete ohutusega seostuvad eurodirektiivid (tõlk) 

13 CEN - European Committee for Standardisation – Euroopa Standardimiskomitee (tõlk) 

14 The Vienna Agreement 

18

Kuidas ISO 9000 standardid töötavad? 

Nõuded kvaliteedisüsteemile on standarditud. ISO 9000 sätestab, mis nõudeid teie 

kvaliteedisüsteem peab täitma, kuid ei dikteeri, kuidas neid täidetakse. ISO 9000 hõlmab 

standardeid, mis annavad ettevõtetele juhiseid ja nõudeid, mille alusel moodustub 

efektiivne kvaliteedijuhtimissüsteem. See hõlmab ka mudeleid, mille vastavusele saab 

süsteemi auditeerida andmaks ettevõttele ja selle klientidele usalduse, et süsteem toimib 

efektiivselt. Terminoloogiastandardit ja muid standardeid saab kirjeldada kui 

„toetusinstrumente“, mis annavad juhiseid spetsiifiliste aspektide kohta, nagu 

kvaliteedisüsteemi auditeerimine. 

Millised on ISO 9000 kvaliteedimudelid? 

1987 a publitseeris ISO esimese ISO 9000 sarja standardite väljaande kvaliteedijuhtimiseks. 

Seejärel töödelduna 1994 a: 

ISO 9001, ISO 9002 ja ISO 9003 olid kolm standardit kvaliteedi tagamiseks 

nõuetega, mis sobisid aluseks sertifitseerimisel; 

ISO 9004 oli standard, mis andis juhised kvaliteedijuhtimise elementide ja 

kvaliteedisüsteemi kohta; 

ISO 9000 oli juhend nende standardite kohaldamiseks. 

Erinevused ISO 9001, ISO 9002 ja ISO 9003 vahel: 

ISO 9001 püstitas nõuded ettevõtetele, mille tegevusprotsess ulatub kavandamisest 

ja arendamisest kuni tootmise, paigaldamise ja teeninduseni, see on KJS mudel 

firmadele, kes kannavad hoolt tarnitavate toodete ja teenuste kavandamise eest. 

ISO 9002 oli sobiv standard ettevõtetele, kes tegeleb tootmise, paigaldamise ja 

teenindusega. See ei sisalda ISO 9001 kavandamise ohje nõudeid. 

ISO 9003 oli sobiv standard ettevõtetele, kes kasutab tehnilist kontrolli ja 

katsetamist, et tagada lõpptoote ja –teenuse vastavus spetsifitseeritud nõuetele. See 

on KJS mudel ettevõtetele, kelle tegevus piirdub toodete ning teenuste kaubanduse 

ja/või levitamisega. 

ISO 9000 sarja standardite järjestikused väljaanded (1987, 1994, 2000) on redigeeritud, et 

lisada parandused ja teha neid sobivamaks VKEdele. Mõned tähtsamad parandused on, 

vanemjuhtkonna kaasamise ja pühendumise kasvav tähtsus, töötajate kaasamine ja 

protsesside parendamine. 

Mis on ISO 9000:2000? 

ISO tehnilised komiteed vastutavad oma standardite ülevaatamise eest iga 5 aasta tagant, et 

määrata nende jätkuv asjakohasus. ISO/TC 176 “Quality management and quality 

assurance” avaldas aastal 2000 üle vaadatud 1994 sarja standardid. ISO 9000:2000 perekond 

koosneb neljast standardist toetatuna vähendatud arvu lisadokumentidega. ISO 9001:1994, 

9002:1994 ja 9003:1994 ühendati ühte standardisse ISO 9001:2000. 

ISO 9001:2000 perekonna 4 põhilist standardit on: 

ISO 9000:2000 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara. 

ISO 9001:2000 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Nõuded. 

ISO 9004:2000 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Suunised toimivus parendamiseks 

ISO 19011:2002 Juhend kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimiseks 

19

TEIE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI RAKENDAMINE 

Määratleme nüüd mõned sammud KJSi rakendamiseks. 

Määratlege sihid, mida soovite saavutada 

Tüüpilised sihid võivad olla: 

olla rohkem efektiivne ja tulus; 

pakkuda tooteid ja teenuseid, mis järjekindlalt täidavad tarbijate nõudeid; 

saavutada tarbija rahulolu; 

suurendada turuosa; 

säilitada turuosa; 

parandada kommunikatsiooni ja moraali organisatsioonis; 

vähendada kulusid ja võlgu; 

suurendada tootmissüsteemi usaldusväärsust. 

Määratlege huvipoolte eesmärgid 

Peamine eesmärk on täita huvipoolte ootusi: 

tarbijad ja lõppkasutajad nõuavad tooteid, mis vastavad nende ootustele; 

tarnijad nõuavad kindlaid lepinguid; 

töötajad soovivad nõuetele vastavaid töötingimusi; 

aktsionärid nõuavad investeeringule vastavat kasumit; 

ühiskond nõuab ettevõtetelt seadusega kooskõlas ja keskkonnasõbralikke 

tööprotseduure. 

Hankige informatsiooni KJSi kohta 

Turustamisele orienteeritud tootmis- ja teenindusorganisatsioonid vajavad rahvusvaheliselt 

tunnustatud kvaliteedistandardite rakendamist.ISO 9001:2000 on soovitatav, kui te taotlete 

juhtimissüsteemi rajamist, mis tagab teie tootele usaldusväärsuse sätestatud või 

spetsifitseeritud nõuete suhtes. See ISO perekonna ainus standard, mille vastavusele saab 

teie kvaliteedisüsteemi sertifitseerida väline agentuur. Standard tõdeb, et sõna „toode“ 

kohaldub teie tarbijate nõutud teenustele, töödeldavatele materjalidele, riistvarale ja 

tarkvarale. Üksikasjalikuma informatsiooni saamiseks vaadake standardeid ISO 9000:2000, 

ISO 9001: 2000 ja ISO 9004:2000. 

Kohaldage ISO 9000 perekonna standardid oma juhtimissüsteemi 

Uue ISO 9001:2000 kasutamine on alus sertifitseerimiseks. Vanade ISO 9001, 9002, ja 

9003:1994 kehtivus lõppes 15. detsembril 2003! 

Hankige juhised KJSi spetsiifiliste teemade kohta 

Juhisteks teile on ISO teemaspetsiifilised standardid: 

ISO 10006 – projektijuhtimiseks, 

ISO 10007 – konfiguratsioonijuhtimiseks, 

ISO 10012 – mõõtesüsteemidele, 

ISO 10013 – kvaliteedidokumentatsioonile, 

ISO/TR 10014 – kvaliteedi majanduslikkuse juhtimiseks, 

ISO 10015 – koolituseks, 

ISO 19011 – auditeerimiseks. 

20

Tehke kindlaks oma praegune seis, määrake erinevused oma juhtimissüsteemi ja ISO 

9001:2000 nõuete vahel 

Te võite kasutada ühte või mõlemat: 

enesehindamine, 

välise organisatsiooni poolne hindamine. 

Määrake protsessid , mis on vajalikud toodete/teenuste tarnimiseks teie tarbijatele 

Uues ISO 9001:2000 standardis on viis tegevusi spetsifitseerivat peatükki, mida tuleb 

arvestada oma süsteemi rakendamisel. Tuleb üle vaadata peatükk (punkt) 7 „Toote 

realiseerimine“ 15 , määramaks millised nõuded on kohaldatavad tegevustele, mida te kasutate 

oma toodete tarnimiseks ning välistades need, mis ei ole kohaldatavad teie toimingutele. 

Punkt 7 alapunktid on: 

Põhitegevuse planeerimine 

Kliendiga seotud protsessid 

Kavandamine ja/või arendamine 

Ostmine 

Tootmis- ja teeninduskorraldus 

Seire- ja mõõtevahendite ohje 

Koostage plaan lahknevuste kõrvaldamiseks ja viige see ellu 

Määratlege lahknevuste kõrvaldamiseks vajalikud tegevused, määrake ressursid nende 

tegevuste teostamiseks, määrake vastutused ja kehtestage vajalike tegevuste ajakava. ISO 

9001:2000 punktides 4.1 ja 7.1 on informatsioon, millega peate arvestama plaani 

koostamisel. Asuge rakendama määratletud tegevusi ja jälgige edenemist ajakava suhtes. 

Tehke läbi perioodilised sisesed hindamised 

Kasutage standardit ISO 19011 juhendina sisesel auditeerimisel, audiitorite 

kvalifitseerimisel ja auditiprogrammi juhtimisel. 

Tehke läbi sõltumatu audit 

Palgake usaldusväärne akrediteeritud registreerimis/sertifitseerimisasutus auditi tegemiseks 

ja sertifitseerimiseks, et teie KJS vastab ISO 9001:2000 nõuetele. Lokaalsete kvalifitseeritud 

ja usaldusväärsete sertifitseerimisasutuste loetelu saab informatsiooni Eesti 

Kvaliteediühingust www.eaq.ee. 

Jätkake oma tegevuste parendamist 

Vaadake üle oma KJSi efektiivsus ja sobivus. ISO 9004:2000 annab metodoloogia 

parendamiseks. ISO 9004:2000 kasutatakse ISO 9001:2000 saavutatud kasu laiendamiseks 

kõigile osapooltele, kes on huvitatud või mõjutatud teie äritoimingutest. Huvipoolteks on 

tavaliselt teie töötajad, omanikud, tarnijad ja ühiskond. 

15 Originaalis 7 Product Realization – on eesti keelde tõlgitud mitmeti (põhitegevus, põhiprotsessid, toote 

teostamine, tooteteostus jms) (tõlk) 

21

ISO 9000:2000 TUTVUSTUS 

Üldist 

ISO 9000 on kiiresti muutunud kõige tähtsamaks kvaliteedistandardiks. 120 riigi tuhanded 

firmad on selle juba kasutusele võtnud ja paljudel on rakendamisprotsess juba käimas. 

Miks? Kuna see ohjab kvaliteeti. See aitab säästa raha. Tarbijad usaldavad seda. 

Konkurendid kasutavad seda. ISO 9000 kohaldub igat tüüpi organisatsioonides. Ei ole 

oluline kui suured nad on või mida nad teevad. ISO 9000 seeriat saab rakendada nii 

toodetele kui teenustele orienteeritud organisatsioonides üle maailma. 

ISO 9000:2000 perekonna 4 põhilist standardit on: 

ISO 9000:2000 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara. 

ISO 9001:2000 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Nõuded. 

ISO 9004:2000 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Suunised toimivus parendamiseks 

ISO 19011:2002 Juhend kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimiseks 

ISO 9000:2000 

Termin ISO 9000 viitab kvaliteedijuhtimise standardite kogule. ISO 9000 hõlmab hetkel 

kolme põhilist kvaliteedistandardit. 

ISO 9000:2000 ja ISO 9004:2000 esitavad juhiseid; 

ISO 9001:2000 esitab nõudeid 

Kõik need on protsessistandardid, mitte tootestandardid! 

Need standardid aitavad organisatsioonidel toota häid tooteid/teenuseid, kuid ei aita 

otsustada, kas üksik toode/teenus on tehtud hästi või mitte. Standardid on turu veenmiseks, 

et organisatsioon on võimeline andma nõuetejärgseid tooteid /teenuseid. 

Kuidas ISO 9000:2000 töötab? 

Te otsustasite, et teil on vaja välja arendada ISO 9000 seeria standarditele vastav 

kvaliteedijuhtimissüsteem. Te otsustate minna seda rada, kuna: 

te tunnete vajadust ohjata ja parendada oma toodete ja teenuste kvaliteeti, et 

vähendada madala kvaliteediga seotud kulusid, 

või muutuda konkurentsivõimelisemaks, 

või te valisite selle raja kuna teie tarbijad ootasid, et te teete nii, 

või kuna valitsusasutus tegi selle kohustuslikuks. 

Niisiis te arendate välja kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis vastab ISO 9001:2000 poolt 

spetsifitseeritud nõuetele. Te alustate lahknevuste analüüsist. ISO 9001:2000 lahknevuste 

analüüs näitab teile kätte, mida teil on vaja teha, et rahuldada ISO 9001 kohast KJSi. See 

võib aidata teil määratleda lahknevusi, mis eksisteerivad ISO 9001 standardi ja teie 

organisatsiooni protsesside vahel. Kui te juba teate täpselt, kus lahknevused on, saate te 

astuda samme nende kõrvaldamiseks. Toimides nii, te mitte ainult ei rahulda ISO 9001 

standardit, vaid samuti parendate oma organisatsiooni protsesside üldist toimimist. 

Teostate siseauditi, kui teie kvaliteedisüsteem on täielikult välja arendatud ja rakendatud, 

tagada, et kõik teie organisatsiooni osakonnad vastavad igale ISO 9001:2000 nõudele. 

22

Kui siseauditist selgub et olete valmis sertifitseerimiseks, tuleb teil tellida 

sertifitseerimisaudit väliselt sertifitseerimisorganisatsioonidest. 

Kui teie välisele audiitoritele meeldib see mida näevad, tõendavad nad, et teie KJS rahuldab 

ISO 9001 nõudeid. Nad annavad teile välja ametliku sertifikaadi ja registreerivad teie 

saavutuse oma registris. Te võite siis teadustada maailmale, et teie toodete ja teenuste 

kvaliteeti juhitakse, ohjatakse ja tagatakse sertifitseeritud ISO 9001 KJS abil. 

Siiski te ei ole kohustatud olema registreeritud! ISO ei nõua ametlikku sertifitseerimist 

(registreerimist). Te võite juurutada ISO 9001-le vastava KJS ja seda mitte sertifitseerida. 

Kuid teie kliendid tõenäoliselt usuvad enam, kui teie KJS on sertifitseeritud sõltumatu 

välisaudiitori poolt. 

ISO 9000:2000 põhiprintsiibid 

ISO 9001:2000 standardid põhinevad kaheksale kvaliteedijuhtimise printsiibile. ISO valis 

need printsiibid, kuna neid saab kasutada organisatsioonilise toimimise parendamiseks ja 

edu saavutamiseks. 8 kvaliteedijuhtimise printsiipi: 

Printsiip 1 – Keskenduge oma klientidele 

Organisatsioonid toetuvad ja sõltuvad oma klientidest ning seetõttu peaksid: 

mõistma klientide praegusi ja tulevasi vajadusi; 

täitma klientide nõuded; 

püüdma ületada kliendi ootusi. 

Võtme-eelised: 

Suurenev tulu ja turuosa, mis saavutatakse paindliku ja kiire reageeringuga turu 

võimalustele. 

Suurenev efektiivsus organisatsiooni ressursside kasutamisel kliendi rahulolu 

suurendamiseks. 

Pareneb klientide lojaalsus, mis viib äri kordumisele. 

Printsiip 2 – Luua eestvedamine 

Organisatsioon toetub juhtidele. Seetõttu juhid peavad: 

rajama eesmärgiühtsuse ja määrama suuna, mida organisatsioon peab järgima; 

looma ja säilitama sisese keskkonna, mis ergutab ja kaasab inimesi saavutama 

organisatsiooni eesmärke. 


Inimesed saavad aru ja on motiveeritud organisatsiooni sihtide ja eesmärkide suhtes. 

Tegevused on hinnatud, reastatud ja rakendatud ühtsel viisil. 

Suhtlemishäired organisatsiooni tasandite vahel on minimeeritud. 

23

Printsiip 3 – Kaasata inimesi 

Organisatsioonid toetuvad inimestele. Kõigi tasandite inimesed on organisatsiooni tuum ja 

nende täielik kaasamine võimaldab nende võimeid kasutada organisatsiooni hüveks. 

Seetõttu organisatsioon peab: 

ergutama kõigi tasandite inimeste kaasamist; 

aitama inimestel arendada ja kasutada oma võimeid. 


Organisatsiooni inimesed on motiveeritud, pühendunud ja kaasatud. 

Innovatsioon ja loovus organisatsiooni eesmärkide täitmisel. 

Inimesed muutuvad aruandekohustuslikuks oma toimimise suhtes. 

Inimesed osalevad ja toetavad agaralt pidevat parendamist. 

Printsiip 4 – Protsessikeskse lähenemisviisi kasutamine 

Organisatsioonid on tõhusamad ja efektiivsemad soovitud tulemuse saavutamisel, kui nad 

kasutavad protsessikeskset lähenemisviisi, seetõttu: 

peavad organisatsioonid kasutama protsessikeskset lähenemisviisi tegevuste ja 

seostuvate ressursside juhtimisel. 


Suurenev tulu ja turuosa, mis saavutatakse paindliku ja kiire reageeringuga turu 

võimalustele. 

Suurenev efektiivsus organisatsiooni ressursside kasutamisel tõstmaks kliendi 

rahulolu. 

Parenev kliendi lojaalsus, mis viib äri kordumisele. 

Printsiip 5 – Süsteemne lähenemine juhtimisele 

Organisatsioonid on tõhusamad ja efektiivsemad oma eesmärkide saavutamisel, kui nad 

kasutavad süsteemset lähenemist juhtimisele. Seetõttu organisatsioonid peavad: 

määratlema ja mõistma vastastikku seotud protsesse ning käsitlema neid süsteemina; 

kasutama süsteemset lähenemist oma vastastikku seotud protsesside juhtimisel. 


Protsesside integreerimine ja reastamine, mis aitab paremini saavutada soovitud 

tulemusi. 

 

 

Oskus keskendada jõud võtmeprotsessidele. 

Hangib huvipoolte usalduse, mis puutub organisatsiooni sobivusse, mõjususse ja 

jõudlusesse. 

Printsiip 6 – Ergutada pidevat parendamist 

Organisatsioonid on tõhusamad ja efektiivsemad, kui neil on eesmärk pidevalt parendada 

oma toimimist. Seetõttu: 

organisatsioonid peavad võtma püsiva kohustuse pidevalt parendada oma üldist 

toimimist. 


Parem toimimine parendatud organisatsioonilise suutlikkuse abil. 

Kõigi tasandite parendustegevuste joondatus organisatsiooni strateegilistele 

kavatsustele. 

Paindlikkus reageerida võimalustele kiiresti. 

24

Printsiip 7 – Faktide kogumine enne otsustamist 

Organisatsioonid toimivad paremini, kui nende otsused põhinevad faktidel, seetõttu: 

organisatsioonid peavad toetuma otsustamisel faktilise informatsiooni ja andmete 

analüüsile. 


Teadlikud otsused. 

Suurenenud võime tõendada eelnevate otsuste efektiivsust faktide abil. 

Suurenenud võime üle vaadata, vaidlustada ja muuta arvamusi ja otsuseid. 

Printsiip 8 – Töötada koos tarnijatega 

Organisatsioon sõltub oma tarnijatest. Organisatsioon ja tema tarnijad on vastastikku 

sõltuvad ja vastastikku huvitatud tõsta mõlema väärtuse loomise võimet. Seetõttu: 

organisatsioon peab säilitama vastastikku kasulikke suhteid oma tarnijatega. 


Suurenenud võime luua väärtusi mõlemale osapoolele. 

Ühise reageeringu paindlikkus ja kiirus muutuvale turule või kliendi vajadustele ning 

ootustele. 

Kulude ja ressursside optimeerimine. 

Standard ISO 9001:2000 

See koosneb sissejuhatusest ja järgnevast kaheksast peatükist (punktist), mis moodustavad 

standardi struktuuri: 

1. Käsitlusala 

2. Normatiivne viide 

3. Terminid ja määratlused 

4. Kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuded 

5. Juhtkonna kohustused 

6. Ressursijuhtimine 

7. Toote ja/või teenuse teostus 

8. Mõõtmine, analüüs ja parendamine 

Dokumenteeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi alus on kujundatud punktide 4 kuni 8 poolt. 

Need viis peatükki/punkti spetsifitseerivad tegevused, millega peate arvestama oma 

süsteemi rakendamisel. Teil tuleb kirjeldada tegevusi, mida kasutate oma toodete tarnimisel 

ja võite välistada punkti 7.3 Arendus, kui see ei ole kohaldatav teie organisatsioonis, teiste 

punktide nõuded on kohustuslikud ehk siis 4 – Kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuded, 5 – 

Juhtkonna kohustused, 6 – Ressursijuhtimine ja 8 – Mõõtmine, analüüs ja parendamine? 

Need kohalduvad kõigile organisatsioonidele ja te peate demonstreerima oma 

kvaliteedikäsiraamatus ja muus dokumentatsioonis, kuidas te kohaldate neid oma 

organisatsioonis. 

ISO 9001:2000 sooviks ei ole rakendada ühetaolisust kvaliteedijuhtimissüsteemi struktuuri 

või dokumentatsiooni. Pealegi on ISO 9001-s spetsifitseeritud nõuded täiendavateks 

tootenõuetele. Iga organisatsioon peab kavandama oma vajadusele vasta KJS, lähtudes ISO 

9001 nõuetest. 

Need viis ISO 9001:2000 punkti koos määratlevad, mida te peaksite tegema, et tarnida 

klientide- ja muudele nõuetele vastavaid tooteid. Lisaks peaksite taotlema tarbija rahulolu 

tõstmist parendades oma kvaliteedijuhtimissüsteemi. Rakendades ISO 9001:2000-le vastava 

KJS, peate te saavutama klientide rahulolu ja pidevalt parendama oma 

kvaliteedijuhtimissüsteemi. 

25

Standard ISO 9004:2000 

See standard on kasutusel ISO 9001 saavutatud kasu laiendamiseks kõigile osapooltele, kes 

on huvitatud või mõjutatud teie äritoimingutest. Huvipoolteks on tavaliselt teie töötajad, 

omanikud, tarnijad ja ühiskond. ISO 9000:2000 kindlaks määratud 8 kvaliteedijuhtimise 

printsiipi annavad aluse standardis ISO 9004:2000 visandatud toimimise parendamisele. ISO 

9004 annab informatsiooni, mis võib olla kasulik minnes teie operatsioonide jõudluse 

parendamisel edasi ISO 9001st. On soovitav, et te hangite andmeid eri allikatest, nii sisestest 

kui välistest, hinnates oma kvaliteedisüsteemi sihtide asjakohasust. Seda informatsiooni saab 

kasutada ka teie protsesside toimimise parendamiseks. 

ISO 9001 ja ISO 9004:2000 on harmoonilised struktuurilt ning terminoloogialt, et aidata teid 

sujuvalt liikuda ühelt teisele. Mõlemad standardid kohaldavad protsessikeskset 

lähenemisviisi. 

Mõned organisatsioonid võivad laiendada oma juhtimissüsteemi ISO 9001 struktuuri ISO 

14001:1996 Keskkonnajuhtimissüsteemid nõuete lisamisega. 

Protsessi organiseerimine 

Kõik ISO 9000:2000 perekonna standardid kohaldavad „protsessikeskset lähenemisviisi“ 

kooskõlas ülalmainitud printsiibiga 4. Protsessid on seotud või vastastikust mõju avaldavate 

protsesside kogum, mis muudab sisendid väljunditeks. Ühe protsessi väljund võib otseselt 

moodustada järgmise protsessi sisendi. Lõpptoode on sageli protsesside võrgustiku või 

süsteemi tulemus. Standard kujundab ettevõtte kui täpselt vastastikuses seoses olevat 

protsesside süsteemi. Sel viisil ühe protsessi väljund (informatsioon, tooted, teenused jne) 

on järgneva seotud protsessi sisendiks. 

Selle „protsessikeskse lähenemisviisi“ mudeli realiseerivad: 

põhiprotsess, mis vormistab toote/teenuse realiseerimise tarnimisega tarbijale: 

Toote ja/või teenuse realiseerimine; 

täiendav protsesside grupp, mis vormistab põhiprotsessi toetuse ja edendamise: 

Juhtkonna kohustused, Ressursijuhtimine, Mõõtmine, analüüs ja parendamine. 

Põhiprotsess 

“Toote/teenuse teostus” (punkt 7) on ainuke protsess, mida standard võtab arvesse kui 

põhiprotsessi. See haarab kõiki esmaseid tegevusi toote ja teenuse teostusel seoses turuga, 

organisatsiooni struktuuriga ja firma eesmärkidega. 

See põhiprotsess on jaotatud järgmisteks tähtsateks allprotsessideks: 

7.1 – Toote realiseerimise planeerimine; 

7.2 – Tarbijaga seotud protsessid: tootega seotud nõuete kindlaksmääramine ja ülevaatus (et 

vastab tarbija ootustele); 

7.3 – Kavandamine ja arendamine; 

7.4 – Ostmine; 

7.5 – Tootmis- ja teeninduskorraldus; 

7.6 – Seire- ja mõõtevahendite ohje. 

26

Tugiprotsessid 

ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteem nõuab järgmisi tugitegevusi/protsesse koos nende 

oluliste allprotsessidega: 

“Juhtkonna kohustused” (punkt 5): 

5.1 – Juhtkonna kohustus: toeta kvaliteeti; 

5.2 – Klindikesksus: rahulda oma kliente; 

5.3 – Kvaliteedipoliitika: kehtesta kvaliteedipoliitika; 

5.4 – Planeerimine: teosta kvaliteediplaneerimine (formuleerides kvaliteedieesmärgid ja 

plaanides oma kvaliteedijuhtimissüsteemi); 

5.5 – Kohustused, volitused ja infovahetus: ohja oma kvaliteedisüsteemi (määratledes 

kohustused ja volitused, nimetades juhtkonna esindaja, toetades sisest infovahetust); 

5.6 – Juhtkonnapoolne ülevaatus: teosta juhtkonnapoolne ülevaatus (vaadates üle oma KJSi, 

uurides juhtkonnapoolse ülevaatuse sisendeid, genereerides juhtkonnapoolse ülevaatuse 

väljundeid). 

“Ressursijuhtimine (inimressursid, seadmed, töökeskkond)” (punkt 6): 

6.1 – Ressursside hankimine: kanda hoolt kvaliteetsete ressursside eest; 

6.2 – Inimressursid: kanda hoolt kvaliteetse personali eest (kasutades kompetentset personali 

ja toetades kompetentsi); 

6.3 – Infrastruktuur: kanda hoolt kvaliteetse infrastruktuuri eest (määratleda, hankida ja 

hoida töökorras); 

6.4 – Töökeskkond: kanda hoolt kvaliteetse keskkonna eest. 

“Mõõtmine, analüüs ja parendamine” (punkt 8): 

8.1 – Üldist: määratle olulise tähtsusega informatsioon ja teosta abistavad protsessid; 

8.2 – Seire ja mõõtmine: jälgi ja mõõda kvaliteeti (jälgi ja mõõda kliendi rahulolu, 

kvaliteediprotsesse, tootekarakteristikuid; plaani ja teosta regulaarsed siseauditid); 

8.3 – Mittevastava toote ohje; 

8.4 – Andmete analüüs: analüüsi kvaliteedialast informatsiooni; 

8.5 – Parendamine: teosta kvaliteediparendused (parendades oma KJSi, parandades 

tegelikud mittevastavused, vältides potentsiaalsed mittevastavusi): 

See standardi struktuur pöördub tagasi Deming’i ringina tuntud metodoloogia juurde, mis 

on lühidalt väljendatud akronüümina PDCA (Plaani-Tee-Kontrolli-Parenda) 16 . PDCA 

tähendab: 

Plaani: raja eesmärgid ja protsessid, mis on vajalikud tulemuste väljastamiseks 

vastavuses kliendi nõuetega ja organisatsiooni poliitikaga. 

Tee: rakenda protsessid. 

Kontrolli: jälgi ja mõõda protsesse ja tooteid vastavusele poliitikatele, eesmärkidele 

ja tootenõuetele ning raporteeri tulemustest. 

Parenda: algata tegevused protsessi toimivuse pidevaks parendamiseks keskendudes 

toote/teenuse kvaliteedile. 

See ring tähendab erinevaid protsesse erinevatele organisatsioonidele. Siiski ühe sektori 

raames võivad need olla väga sarnased. 

16 PDCA (Plan-Do-Check-Act) – Plaani-Tee-Kontrolli-Parenda (tõlk) 

27

Kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuded 

Erilist tähelepanu tuleks pöörata standardi ISO 9001:2000 punktis 4 - 

Kvaliteedijuhtimissüsteem toodud KJSi nõuetele. Need on jagatud järgmisse kahte ossa: 

4.1 Üldnõuded: rajada oma kvaliteedisüsteem 

Määratlege teie kvaliteedisüsteemile vajalikud protsessid ja toote kvaliteeti 

mõjutavad tegevused. Näiteks, teatud raamatupidamistegevused (nagu palgaarvestus) 

ei pea olema kvaliteedisüsteemi osa (kui raamatupidamine ei ole teie tegevuse 

põhiosa). 

Määrake kindlaks nende protsesside järjestus ja vastastikune mõju. 

Määrake kindlaks nende protsesside efektiivse toimimise ja ohje tagamiseks 

vajalikud kriteeriumid ning meetodid. Tegevused peavad olema ohjatud. KJS peaks 

olema kasulik kliendile ja organisatsioonile endale. Sel viisil on see üks 

juhtimisinstrument, aga mitte eesmärk omaette. 

Kasutage ohjetegevustes ressursse ja informatsiooni kui võtmetegureid. KJS peaks 

peegeldama kõiki organisatsioonis toimuvaid muutusi. 

Jälgige, mõõtke ja analüüsige neid protsesse. Parendamine on võimalik ainult siis, 

kui te teate kus parendada. 

Parendage KJSi. See on üks ISO 9001:2000 tähtis lisanõue. See tähendab, et KJS ei 

peaks olema ainult instrument protsessiohjeks, vaid ka pidevaks parendamiseks. 

4.2 Nõuded dokumentatsioonile: dokumenteerige oma kvaliteedisüsteem: 

arendage välja kvaliteedisüsteemi dokumendid (kvaliteedipoliitika, 

kvaliteedieesmärgid, kvaliteedikäsiraamat, toimimisprotseduurid, 

plaanimisdokumendid ja kvaliteediandmestu); 

valmistage ette kvaliteedisüsteemi dokumendid; 

ohjake kvaliteedisüsteemi dokumente; 

säilitage kvaliteedisüsteemi andmestuid. 

Tehniline dokumentatsioon 

Eriline tähelepanu tuleb pöörata ISO 9001:2000 punkt 4.2 dokumendinõuetele. 

Dokumentatsioon kujutab tähtsat ja kriitilist teemat väike ja keskmistele ettevõtetele. 

Kõik süsteemi osad peavad olema jälgitavad ja nõuavad seega kirjalikku dokumentatsiooni. 

Dokumentatsioon aitab säilitada andmeid ja võimaldab parendada toodangut (pideva 

parendamise protsess). See jälgitavus on samuti vajalik vastavuse näitamiseks Uue 

lähenemisviisi direktiividega ja CE märgistuseks. See võib samuti kaitsta juriidilise 

vastutuse eest (direktiiv 85/374/EEC). See on järjelikult abi ja mitte koormus mistahes 

suurusega ettevõtetele tingimusel, et üksikasjade tase on sobivalt kohandatud ettevõtte 

suurusele ja keerukusele. 

ISO 9001:2000 nõuab, et kindlad kvaliteedijuhtimissüsteemi osad oleksid dokumenteeritud. 

Eriliselt hõlmab see kvaliteedipoliitikat, kvaliteedieesmärke, kvaliteedikäsiraamatud, 

protseduure, plaanimisdokumente ja kvaliteedikirjeid. Kvaliteedijuhtimissüsteem peaks 

olema efektiivne protseduuride, tööinstruktsioonide ja vormide kasutajasõbralik ning 

tasakaalus kooslus. Inimestel peab olema vajalik informatsioon oma töö tegemiseks. 

Dokumentatsioon ei tohiks tähendada bürokraatiat ja ülemäärast paberitööd või 

paindumatust. 

28

Dokumentide tüübid 

Vastavalt ISO 9001-le hõlmab ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon: 

1) kvaliteedipoliitika ja kvaliteedieesmärke; 

2) kvaliteedikäsiraamatut; 

3) rahvusvahelise standardiga nõutud dokumenteeritud protseduure; 

4) organisatsioonile vajalikke dokumente oma protsesside efektiivse plaanimise, 

toimimise ja ohje tagamiseks; 

5) selle rahvusvahelise standardi nõutud andmestuid. 

Seetõttu eristatakse kahte põhilist tüüpi dokumentatsiooni: 

1) Kohustuslik dokumentatsioon, nõutud just nimelt KJSi poolt, kaasa arvatud 

ülalmainitud dokumendid 1) kuni 5). 

2) Vabalt valitav abidokumentatsioon, mis on vajalik organisatsiooni protsesside 

plaanimiseks, realiseerimiseks ja ohjeks. Organisatsioonil lasub kohustus otsustada 

selle dokumentatsiooni ulatus, sisu ja vorm kohandamisel sisesteks spetsiifilisteks 

vajadusteks. 

Vajalik dokumentatsiooni maht on määratud iga organisatsiooni vajadustega. 

Dokumenteeritud protseduuride vähendatud arv ISO 9001 võrreldes varasemate sama seeria 

ISO standarditega (20 asemel 6) ei mõjuta oluliselt ettevõtte kvaliteedipersonali tehtava töö 

ulatust. Paljudele VKEdele on raskeimaks ülesandeks põhiosakondade (tootmine, turundus 

ja müük, ostmine, rahandus ja administratsioon jne) oluliste võtmetegevuste siseste 

toimimisprotseduuride loomine ja arendamine. 

Protseduurid 

Protseduurid kirjeldavad seda, mida tuleb organisatsioonis teha, määratledes vastutused ja 

volitused. Kvaliteedijuhtimissüsteem ei ole protseduuride kogum, mis kirjeldab detailselt 

igat minutit organisatsiooni ühes operatsioonis. Protseduuride efektiivsus sõltub sellest, 

kuidas need on organisatsioonis kohaldatud. Teiste sõnadega, need peaksid olema igale 

organisatsioonile „rätsepatööna tehtud“. Väikeses organisatsioonis suhteliselt lihtsate 

protsesside ja tegevustega peaksid protseduurid olema vastavalt limiteeritud ja lihtsad. 

Üledokumenteerimine võib kergesti anda tulemuseks ebavajaliku bürokraatia ning jäikuse. 

Enam keerukate tegevustega suurtel organisatsioonidel peaks olema rohkem detailiseeritud 

protseduurid, kuid kõigil juhtudel peaksid protseduurid olema ikkagi nii otstarbekad ja 

lihtsad kui võimalik. 

ISO 9001:2000 ei nõua igal juhtumil dokumenteeritud protseduure. ISO 9001:2000 nõutud 

protseduuride miinimum (ISO 9001:1994 nõudis umbes 20 põhilist dokumenteeritud 

protseduuri) on järgmine: 

1) Dokumendiohje 2) Korrigeeriv tegevus 

3) Ennetav tegevus 4) Andmestike ohje 

5) Siseaudit läbiviimine 6) Mittevastava toote ohje 

Kvaliteedikäsiraamat 

Organisatsioon peab looma ja hoidma ajakohasena kvaliteedikäsiraamatu, mis sisaldab: 

a) kvaliteedijuhtimissüsteemi tegevusulatuse, koos väljaarvatud punktidega (piirdub 

ainult punktiga 7); 

b) kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumenteeritud protseduure või viiteid nendele; 

c) kvaliteedijuhtimissüsteemi protsesside järjestuse ja nende vastastikuse mõju 

kirjelduse. 

29

Kvaliteedikäsiraamat on kvaliteedijuhtimissüsteemi „teejuht“. See peaks andma lugejale 

ülevaate sellest, kuidas kvaliteedijuhtimissüsteem toimib. Kvaliteedikäsiraamat peab 

teatama kvaliteedijuhtimissüsteemi ulatuspiirkonna. See võib olla edastatud ühe lausega, 

nagu näiteks „Terasest mahutite projekteerimine ja valmistamine“. Kvaliteedikäsiraamat 

peab sisaldama või viitama kuuele ISO 9001:2000 nõutud dokumenteeritud protseduurile, 

samuti ka muudele dokumenteeritud protseduuridele, mida kasutatakse 

kvaliteedijuhtimissüsteemis. 

ISO 9001:2000 nõuab, et kvaliteedikäsiraamat sisaldaks kvaliteedijuhtimissüsteemi 

protsesside järjestuse ja nende vastastikuse mõju kirjelduse. Kirjeldus peab selgelt näitama, 

kuidas organisatsiooni tegevused vastastikku mõjuvad/toimivad. Seda saab teha efektiivselt 

voodiagrammil. Vastuvõetav on ka muu vorm, seni kuni see kirjeldab kõigi 

kvaliteedijuhtimissüsteemi protsesside vahelisi vastastikuseid mõjusid (st ostmine, 

kavandamine, tehniline kontroll, konstrueerimine jne). 

Võimalikud standardi punktide väljaarvamised oma KJSs tuleb sõnastada käsiraamatus. 

Väljaarvamised peavad piirduma ainult punkti 7 (Toote ja/või teenuse teostus) nõuetega ega 

tohi mõjutada organisatsiooni võimet või vastutust, väljastada kliendi ja kohaldatavatele 

regulatiivsetele nõuetele vastavad tooted. 

Dokumendiohje 

Kvaliteedijuhtimissüsteemi poolt nõutud dokumendid peavad olema ohjatud. Selle elemendi 

eesmärgiks on tagada, et inimesed kasutaksid õigete dokumentide õigeid versioone. 

Ebaõigete või aegunud dokumentide kasutamine võib anda tulemuseks vigu ning 

lõppkokkuvõttes mittevastava toote/teenuse. Uued või revideeritud dokumendid tuleks enne 

väljaandmist kinnitada. Allkiri või mistahes vormis kinnitus on aktsepteeritav, seni kuni 

asjakohane protseduur näitab, mis moodustab dokumendi kinnitatuse tõendi. Selleks, et 

ohjata dokumentide kasutamist, nõuab ISO 9001:2000 kehtiva versiooni määratlemise 

meetodit. 

Tuleb luua dokumenteeritud protseduur määratlemaks, millist ohjet on vaja: 

dokumentide adekvaatsuse kinnitamiseks enne väljaandmist; 

dokumentide ülevaatuseks, ajakohastamiseks ja vajadusel taaskinnitamiseks; 

tagamaks, et dokumentide muutused ja kehtiv versioon on määratletud; 

tagamaks, et kohaldatud dokumentide asjakohased versioonid on kättesaadavad 

kasutuskohtades; 

tagamaks, et dokumendid jäävad loetavateks ja kergesti identifitseeritavateks; 

tagamaks, et välised dokumendid on identifitseeritud ja nende levik ohjatud; 

et vältida aegunud dokumentide tahtmatut kasutamist ning märgistada aegunud 

dokumendid kui neid mingil põhjusel on vaja säilitada. 

Andmestike (tõendusdokumentide) ohje 

Andmestikud on loodud ja säilitatud nõuetele vastavuse ja kvaliteedijuhtimissüsteemi 

efektiivse toimimise tõendite hankimiseks. Andmestikud säilitatakse loetavatena, kergesti 

identifitseeritavatena ja leitavatena. Peab olema loodud dokumenteeritud protseduur 

määratlemaks meetmed andmestike identifitseerimiseks, kaitseks, leidmiseks, säilitusaja 

määramiseks ja paigutamiseks. 

Dokumentidel ja andmestikel on oluline erinevus. Dokumente kasutatakse selle 

kirjeldamiseks või ohjeks kuidas asju tuleb teha ning neid saab revideerida muutuvate 

olukordade kajastamiseks. Andmestikud genereeritakse kui mingi tegevuse tulemusel ning 

need on tõendusmaterjaliks tegevuste toimimisest ja tulemustest. Näiteks vorm, mida 

30

kasutatakse müüjalt toodete või teenuste tellimiseks (ostutellimus) on dokument. Täidetud 

ostutellimus, mis määrab kindlaks, mida tellitakse müüjalt, on andmestik. Muud andmestiku 

näited on: 

tehnilise kontrolli andmestikud; auditi aruanded; 

hinnad; disaini ülevaatuse koosolekute protokollid; 

klientide tellimused; lõpetatud mittevastavuste raportid. 

Soovitused 

Seetõttu on VKEd-ele on tungivalt soovitav alustada dokumentatsiooni koostamist, koos 

firma põhitegevusele oluliste tegevuste ja protsesside kirjeldamisega. See tähendab firma 

võtmeosakondade peamiste tegevuste välja valimist. 

Näide: toimimisprotseduurid tüüpilistest võtmetegevustest ühes tootmisettevõttes: 

1 ) Turundus ja müük 

1a – Pakkumisettepanekud klientidele 

1b – Kulude hindamine ja müügihinna määramine 

2) Hankimine 

2a – Kvalifitseeritud tarnijate valik 

2b – Tellimuste esitamine tarnijatele 

2c – Tarnijate toimimise registreerimine 

2d – Ostetud komponentide kontroll ja katsetamine 

3) Tehnika ja hooldus 

3a – Hooldusprogramm tootmismasinatele 

3b – Elektriseadmete hooldus ja ohje 

4) Tootmine 

4a – Lõpptoodete pakendamine ja kättetoimetamine klientidele 

4b – Tootmisprotsess: tootmise voodiagramm, protsessi parameetrite määratlemine ja 

ohje eri tootmisetappidele, peamiste kriitiliste tegurite määratlemine ja ohje. 

5) Rahandus ja administreerimine 

5a – Arvete maksmine tarnijatele 

5b – Arvete väljastamine klientidele 

5c – Palkade maksmine 

5d – Reisikulude maksmine 

Dokumentatsiooni koostamisel on soovitav otsida ka dokumentatsiooni näiteid teistest 

sarnastest ettevõtetest, kus KJS on juba rakendatud või mõnest KJS käsiraamatust. 

31

VÕRDLEVANALÜÜS 17 

Võrdlevanalüüsi (ingl. benchmarking) teadusharul on põhjapanev tähtsus 

kvaliteedijuhtimise ja tervikliku kvaliteedijuhtimise arengus. Seda nii pideva parendamise 

instrumendina kui juhtimistehnikana, mis võimaldab määratleda teie organisatsiooni 

strateegilise positsiooni. Võrdlevanalüüsi mõiste arendati algselt välja tööstusettevõtete 

jaoks. Hiljem avastasid muud organisatsioonid, nagu haiglad või ülikoolid, võrdlevanalüüsi 

eelised nende protsesside ja süsteemide parendamisel. 

Mis on võrdlevanalüüs 

Võrdlevanalüüsi saab määratleda kui pidevat, süstemaatilist protsessi organisatsioonide, 

talituste või protsesside toimimise võrdlemiseks maailma parimatega, püüdes mitte ainult 

saavutada seda toimimise taset, mis on parimatel organisatsioonidel, vaid seda ületada. 

Teiste sõnadega, võrdlevanalüüs on instrument toimimise parendamiseks, õppides 

parimatest praktikatest ja mõistes protsesse, mille abil need on saavutatud. 

Aktsepteeritud võrdlevanalüüsi määratlus on järgmine: 

Võrdlevanalüüs on süstemaatiline ja pidev mõõtmisprotsess, mis mõõdab ettevõtte protsesse 

ja võrdleb neid maailma juhtivettevõtete omadega selleks, et saada kasulikku informatsiooni 

oma toimimise parendamiseks. 

Võrdlevanalüüs annab võimaluse kaasata kogu organisatsioon firma protsesside 

parendamisse. See on asjalik lähenemisviis, mis on suunatud uue informatsiooni saamisele 

muudest organisatsioonidest selle kohaldamiseks enda omas. Võrdlevanalüüs võimaldab 

analüüsida ja parendada võtmeprotsesse, elimineerida jäätmeid, parendada toimimist, 

kasumlikkust ja suurendada turuosa. Võrdlevanalüüsi tugevus seisneb selles, et see 

võimaldab teha faktidel põhinevaid juhtimisotsuseid. Nüüdisaegne võrdlevanalüüs 

võimaldab tulemuste visuaalset esitust. Firma võib nüüd näha oma seisu rahvuslike, 

sektoraalsete või Euroopa ettevõtete suhtes. 

Võtmesõnad võrdlevanalüüsil on: võrdlus, õppimine, üle võtmine ja parendamine. 

Võrdlevanalüüs on protsess eesmärgiga parendada õppides teistelt. Siinkohal on kohane ka 

meelde tuletada põhilist Demingì soovitust: Kohandage, mitte ärge võtke otse üle! 

Võrdlevanalüüs on üks kvaliteediinstrument firma protsesside ja konkurentsivõime 

parendamiseks, kohaldades oma organisatsioonile ja vajadustele juhtivate ettevõtete parimad 

praktikad. Võrdlevanalüüs on rohkem kui arvude võrdlus, rohkem kui sihtväärtuste 

spetsifitseerimine. Seetõttu pole võrdlevanalüüs seotud ainult arvudega, vaid on ka 

kohaldatav tootmisprotsessidele, hankimise või administratiivsetele protseduuridele. 

Võrdlevanalüüsi tulemused 

Me rõhutasime, kuidas võrdlevanalüüs on juhtimisinstrument juhtimisstrateegia toetamiseks. 

Peamine siht on konkurentsivõime parendamine parima praktika määratlemise ja 

kohaldamise teel protsessi, organisatsiooni ja juhtkonna tasandil. 

Võrdlevanalüüsi protseduur hõlmab nelja põhietappi: 

1) Firma protsesside üksikasjalik mõistmine. 

2) Muude firmade protsesside analüüs. 

17 Eesti keeles on võetud termini benchmarking vastena kasutusele „võrdlevanalüüs“ ning benchmark vastena 

„kontrollmõõt“. 

32

3) Enda toimimise võrdlemine teistega. 

4) Õppimine ja meetmete rakendamine toimivuse parandamiseks. 

Võrdlevanalüüsi tulemusi on kahte tüüpi: 

a) Kontrollmõõt: see mõõdab mudeliks võetava protsessi toimivuse suurepärasust. 

b) Võimaldaja: see määratleb praktika, mis on võimeline tekitama suurepärase toimivuse. 

Võimaldajad on toimimise parendamise võti võrdlevanalüüsi tegevatele ettevõtetele. Need 

on võrdlevanalüüsi uurimise tõelised eesmärgid. 

Võrdlevanalüüsi printsiibid 

Võrdlevanalüüsi põhiprintsiibid on: 

1) Vastastikune kasu 

Võrdlevanalüüs on tegevus, mis põhineb vastastikustel suhetel, informatsiooni jagamisel ja 

vahetamisel. Sellises olukorras võidavad mõlemad pooled. Võrdlevanalüüsi liidus soovib iga 

partner garantiid teise poole kavatsuste suhtes. Kui otsime võrdlusanalüüsi partnerit, peab 

ettevõte olema teadlik, et operatsiooni edu võib olla ohus, kui teie potentsiaalne partner 

kahtleb, et tal pole midagi võita. Usaldamatus tekitab projekti ebaõnnestumise. 

2) Analoogia 

Eeskujulikus võrdlevanalüüsi projektis peavad olema partneril samalaadsed karakteristikud 

ja probleemid. Analoogia võrdlemisel võib olla eri tüüpi: tööstussektor, käive, personal, 

geograafiline asend või selliste tegurite mingi kombinatsioon. 

3) Vahetus 

Võrdlevanalüüs on alati “do, ut des” 18 . On oluline, et kõik partnerid oleksid veendunud, et 

saavad kasu oma andmete jagamisest. Olge veendunud, mis tüüpi informatsiooni te ei taha 

jagada. 

4) Salajasus 

Kõiki andmeid tuleb käsitleda kui absoluutselt konfidentsiaalseid, mitte avaldatud muudele 

pooltele ilma eelneva partneri heakskiiduta. 

Võrdlevanalüüsi projekti arendamine 

Võrdlevanalüüsi projekti arendamises võib eristada kahte staadiumi: diagnostiline 

võrdlevanalüüs ja protsessi võrdlevanalüüs. 

Diagnostiline võrdlevanalüüs 

See vastab küsimusele: MIS tulemuse mu võrdlevanalüüsi partner (või parim oma klassis) 

saavutab? See võimaldab firmadel: 

parendada oma toimimist määratledes kriitilised kompetentsid, tugevused ja 

nõrkused; 

siis õppida parimaid praktikaid vajalike parenduste saavutamiseks. 

Selles faasis lühianalüüsitakse firma eri protsesside toimimist, ning vastatakse teatud 

küsimustikule. Teises faasis uuritakse terviklikku tegevust, et määratleda parendamise 

võtmevaldkonnad. 

See etapp uurib tegevuse kõiki valdkondi, vaadeldakse süsteeme ja protsesse ning 

hangitakse kvalitatiivset ja kvantitatiivset, trendidele ja suhtarvudele põhinevat 

informatsiooni. 

18 do, ut des – ladinakeelne kõnekäänd – ma annan, et sinagi annaksid (Rooma õiguse põhimõte) (tõlk) 

33

Protsessi võrdlev analüüs 

See vastab küsimusele: KUIDAS mu võrdlevanalüüsi partner (või parim oma klassis) 

saavutab parimaid tulemusi? Pärast diagnostilise võrdlevanalüüsi protsessi aitab see firmal 

leida uuenduslikud lahendused, nähes ette meetmed nende üleviimiseks äritegevusse. See 

võib edendada õppimiskultuuri milles teadmisi saab ühiselt kasutada. Esimene samm 

spetsifitseerib uurimisele kuuluva protsessi (või vastastikku seotud protsessid). Hiljem 

määratletakse võrdlevanalüüsi partner (koos klassi parimaga selles protsessis). Sellisel viisil 

on võimalik hinnata toimivuse lünkasid ja mõista nende põhjuseid. Selle alusel koostatakse 

parendusplaan. 

Diagnostiline ja protsessi võrdlevanalüüs ei ole täielikult sõltumatud, nende mõju ja seosed 

on sageli kattuvad. 

Võrdlevanalüüs ja VKEd 

Võrdlevanalüüs on juhtimisinstrument ettevõtete pideva parendamise edendamiseks, mis 

arendati välja seitsmekümnendate aastate alguses pärast Xeroxì ja teiste suurte 

organisatsioonide poolt saavutatud edu. Pärast hilisemat informatsioonitehnoloogia ja 

spetsialiseeritud andmepankade suurt arengut laienesid need laienesid need võimalused ka 

VKEdele. 

VKEd võivad kohata mitmeid raskusi võrdlevanalüüsi metoodika kasutamisel: 

projekti kestvus (umbes 9-12 kuud); 

arvestatavad seostuvad kulud versus VKEde piiratud finantsilised võimalused; 

personal on hõlmatud kogu projekti kestel versus VKEde piiratud kooseis; 

kulukas ja pikk partneri otsimine; 

võrdlevanalüüsi alase oskusteabe puudumine. 

Lisaks neile raskustele võivad VKEd kohata mõningaid täiendavaid üldisi probleeme, nagu: 

mõttelised barjäärid; 

usalduse puudumine enda andmete edastamisel; 

juhtkonna toetuse puudumine; 

suur konkurentsi surve; 

andmete kättesaadavus. 

Vaatamata neile raskustele, on võrdlevanalüüs väga sobiv juhtimisinstrument VKE-dele. 

Protsess VKE-des on enam läbipaistvam kui suurtes ettevõtetes, nende struktuur on selgem 

ja vähem keerukas. Seetõttu VKEd on paindlikumad ja kohanemisvõimelisemad kui suured 

organisatsioonid. See kergendab parimate praktikate kiiremat tarvitusele võttu. Muidugi 

võiks VKE alustada oma protsesside uurimisest edendades võrdlevanalüüsi protsessi ühes 

firma võtmeosakonnas, kus on registreeritud rohkem probleeme ja nõrkusi. Selline sammsammuline 

lähenemisviis aitab säästa aega ja raha. 

34

TERVIKLIK KVALITEEDIJUHTIMINE (TKJ) 

Selles peatükis tutvustatakse tervikliku kvaliteedijuhtimise põhilisi kontseptsioone, millest 

osasid oleme juba eespool käsitlenud. Me alustame kahest kvaliteedi teekonna põhilisest 

lõigust: 

 

 

Toote kvaliteedist kvaliteedijuhtimissüsteemini. 

Kvaliteeditagamisest kvaliteedijuhtimiseni, edasi tervikliku kvaliteedijuhtimiseni 

(TKJ). 

TKJ peamine eesmärk on rahuldada klienti ja kõiki huvipooli. See eesmärk saavutatakse 

kõigi siseste ressursside maksimaalselt ratsionaalse paigutusega, mis saavutatakse 

organisatsiooni ja selle protsesside jõudluse ja efektiivsuse pideva parendamise teel. 

Kvaliteediohje ja kvaliteeditagamise tegevused ei ole arvestamata jäetud. Need on lülitatud 

laiemasse lähenemisviisi kui juhtimisinstrumendid. Suur rõhk on asetatud kliendi rahulolu 

tõstmisele, ületades konkurentide toimimist, et saavutada uusi turuosi. Me võime öelda, et 

TKJ on enam „juhtimise kvaliteet“ kui „kvaliteedijuhtimine“! Selle iseärasused on: 

hõlmab kõiki huvipooli, taotleb pidevat parendamist, 

on protsesside süsteem, vaatleb kvaliteeti globaalsest 

seisukohast. 

TKJ teke 

Enne kaheksakümnendaid tegi Jaapani tööstus eduka pealetungi rahvusvahelisel turul, mis 

põhines nende protsesside kvaliteedist tuleneval toodete kvaliteedil ja odaval hinnal. 

Esimene reaktsioon tuli Ameerika tööstuselt, kes püüdis aru saada Jaapani 

konkurentsieeliste juurtest, tehes palju analüüse ja juhtide ning ettevõtjate visiite Jaapanisse. 

Nad pidasid väärtuslikuks ja tähtsaks kvaliteediauhinda, Demingí auhinda 19 , mis asutati 

Jaapanis 1951 aastal. Sellega väärtustati ja toodi välja ettevõtteid, kes on võimelised 

saavutama kvaliteedi tipptaset. 

1987. aastal asutati USA-s Malcolm Baldrige rahvuslik kvaliteediauhind 20 , et püüda 

parendada Ameerika ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet. Võitjad on kohustatud 

jagama ja levitama parimat praktikat, millega nad saavutasid suurepärasuse. Auhinna 

põhistrateegia on: 

nimetada „rahvuslikud tšempionid“, eeskujud; 

ergutada jäljendamisjulgust; 

levitada TKJ kultuuri. 

Euroopa järgis Ameerika eeskuju 1988. aastal, kui Euroopa 14 juhtivat ettevõtet 

moodustasid Euroopa kvaliteedijuhtimise sihtasutuse (EFQM) 21 , edendamaks 

konkurentsivõimet TKJ abil. Tulemuseks oli Euroopa kvaliteediauhinna (EQA) 22 rajamine. 

1998. aastal EFQM andis välja täiuslikkuse mudeli 23 parendatud versiooni, mis muutus 

„mõõtestandardiks“ täiuslikkuse taseme hindamisel. Aastal 2002 anti välja Eesti 

Kvaliteediauhind. 

Üks tähtis rahvusliku kvaliteediauhina tulemus oli „enesehindamise“ väljaarenemine. 

Ainult piiratud arv ettevõtteid võtab osa auhinnavõistlusest. Siiski suur hulk firmasid 

19 Deming Application Prize (DAP) 

20 Malcolm Baldrige National Quality Award (MBNQA) 

21 European Foundation for the Quality Management 

22 European Quality Award 

23 Model of Excellence 

35

kasutab auhinnamudelit enesehindamiseks, mõistmaks oma positsiooni võrdluses 

suurepärasega. Enesehindamise mõistet võib määrata järgnevalt: organisatsiooni 

laiahaardeline hindamine, mida teostab organisatsioon ise oma sisestel eesmärkidel. 

TKJ printsiibid 

Kaks erinevat lähenemisviisi kvaliteedile võib olla määratletud järgmistena: 

Kvaliteedijuhtimissüsteemid: esitatud peamiselt ISO 9000 perekonna standardites. 

Terviklik kvaliteedijuhtimine: esitatud suurepärasuse auhindadega, nagu Demingí 

auhind, Malcolm Baldrige’i auhind, Euroopa kvaliteediauhind või Eesti 

Juhtimiskvaliteedi auhind. 

TKJ laialdaseks mõistmiseks loetleme siinkohal Demingì 14 põhipunkti 24 : 

1) Hoidke oma missiooni pidevalt toodete ja teenuste parendamise kursil. 

2) Võtke omaks juhtimise uus filosoofia ja viige sisse firma muudatused. 

3) Tegutsege viisil, et toote kvaliteet vajaks ainult minimaalset kontrolli. Integreerige 

kvaliteet alates kavandamisest. 

4) Loobuge madala hinnaga ostmise reeglist. Pigem taotlege kogukulude vähendamist. 

Vähendage miinimumini tarnijate arvu toote kohta ja looge nendega pikaajalised aususel 

ja usaldusel põhinevad suhted. 

5) Parendage püsivalt kõiki kulude vähendamist hõlmavaid plaanimise, tootmise ja 

teeninduse protsesse. 

6) Koolitage pidevalt oma firma personali. 

7) Looge kaasaegne eestvedamise süsteem, eesmärgiga inimeste ja masinate töö 

parendamiseks. 

8) Kaotage hirm, nii et igaüks saaks toetada firma edukust. 

9) Pöörake barjäärid teenusteks. Meeskonnatöö väldib probleeme, mis võivad ilmneda 

arendustöö kestel ja toote kasutamisel. 

10) Kaotage manitsused, loosungid ja eesmärgid, mis nõuavad töötajatelt „null defekti“ 

saavutamist ja tootlikkuse suurendamist. 

11) Kaotage tootmise töönormid, „juhtimine eesmärgi kaudu“ on tuntud meetod või 

mistahes muu numbrite abil juhtimise meetod. 

12) Kõrvaldage takistused, mis väldivad töölistel, inseneridel ja administraatoreil tunda 

uhkust oma töö üle. 

13) Seadke sisse jõuline koolituse ja personali parendamise programm. 

14) Suunake firma kogu tööjõud töö efektiivsuse saavutamiseks. 

TKJ rakendamine 

Peamine eeltingimus TKJ rakendamiseks on tippjuhtkonna kaasamine. 8 tähtsamat etappi 

selliseks rakendamiseks on: 

Olemasoleva olukorra auditeerimine Esimese perioodi tegevuste 

plaanimine ja teostamine 

Prioriteetide määramine Esimese perioodi tegevuste toimimise 

hindamine ja tagasiside andmine 

TKJ programmi koostamine Parendamine ja võimalik ümberkeskendumine 

TKJ väljaarendamine Üldistamine 

24 Need punktid on esitatud selle kirjutise autori sõnadega, mis erinevad Demingi omadest (tõlk) 

36

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) 

Business Support Programme II SME-FIT 

“KVALITEEDIJUHTIMINE 

ETTEVÕTTES" 

UEAPME 

 

 

 

 

The Voice of SMEs in Europe 

VKE-sid esindavate assotsiatsioonide 

katusorganisatsioon 

Euroopa Sotsiaal Partner 

Esindab 11 miljonit ettevõtet üle Euroopa 

From Small Beginnings ... 

... Come Great Things 

ETTEVÕTLUSE 

KESKORGANISATSIOONID 

TÖÖANDJATE KESKLIIT 

KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA 

TEGEVUSALA: 

TEGEVUSALA: 

Tööpoliitika 

Eksport – import 

Sotsiaaldialoog 

Kaubandussuhted 

Sotsiaalpoliitka 

Ettevõtluspoliitika 

Hariduspoliitika 

Ärikontaktid 

Ettevõtluspoliitika 

Liikmed: 31 ettevõtet ja 24 haruliitu 

Liikmed: 3300 ettevõtet 

Esindatus: 1500 ettevõtet 

ESEA 

TEGEVUSALA: 

Klubiline tegevus 

Liikmed: eraisikud 

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate 

Assotsiatsioon (EVEA) 

TEGEVUSALA: 

Väikeettevõtluse poliitika riiklikul ja 

kohalikul tasandil 

Koostöövõrgustik piirkondlikele ja 

valdkondlikele ettevõtjate ühendustele 

Struktuurfondid 

Ärikontaktid 

Liikmed: 200 ettevõtet, 6 piirkondlikku ja 

valdkondlikku ettevõtjate ühendust 

Esindatus: 600 ettevõtet ja ettevõtjat 

1

EVEA täna 

1988. aastal ettevõtjate poolt loodud ettevõtteid ja 

füüsilisest isikust ettevõtjaid ühendav organisatsioon 

Osaleb ühiskonna majandusprotsesside ja –poliitika 

kujundamisel, seadusloomes ja ettevõtluskeskkonna 

arendamisel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil 

Ühendab ja kaitseb väikeettevõtjate huvisid, kes 

tunnevad vastutust Eesti majandusliku ja sotsiaalse 

heaolu saavutamise eest. 

Piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil tegutsevate 

ettevõtjate ühenduste koostöövõrgustik 

AJAKAVA 

10.00 – 10.10 Seminari avamine Kaidar Raudmets, EVEA 

10.10 – 10.50 ISO 9000 standardite perekonna kasulikkus ettevõtetele. 

Sixten Kerge, ELCOTEQ 

10.50 – 11.30 Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna mudel, enese- ja 

välishindamise kasulikkus ettevõtetele. 

Kaido Väljaots, HeiVäl Consulting Group 

11.30 – 11.45 Kohvipaus 

11.45 – 12.45 Teenindusettevõtte kogemused. Katy Pärn, Ragn-Sells 

12.45 – 13.45 Lõunasöök 

13.45 – 14.45 Sertifitseeriaja nägemus ja vead sertifitseerimisel. 

Tiit Hindreus, BVQI 

14.45 – 15.15 Eesti Kvaliteediühingu teenuste kasulikkus ja tegevus 

kvaliteediedendamisel. Kersti Pärn, EKÜ 

15.15 – 15.30 Kohvipaus 

15.30 – 16.15 EASi toetusskeemid kvaliteedijuhtimise arendamiseks täna ja 

homme. Heidi Solba, EAS 

16.15 – 16.30 Paneeldiskussioon, küsimused ja vastused 

2

ISO 9000 standardite perekonna 

kasulikkus VKE-dele. 

Sixten Kerge 

AS Elcoteq Tallinn 

Mis on kvaliteedijuhtimine? 

• Kvaliteedijuhtimine on kvaliteediga seonduvad 

koordineeritud tegevused organisatsiooni suunamiseks 

ja ohjeks. 

• Kaks peamist eesmärki: 

– Saavutada toote kvaliteedi tagamine 

– Suurendada kliendi rahulolu 

Kvaliteedijuhtimissüsteem on toestik, mis 

hoiab olemasolevat taset 

Organisatsiooni 

sisemise 

töökorralduse 

areng 

Täiusta Planeeri 

Kontrolli Tee 

QMS 

süstemaatiline 

parendustegevus 

Aeg 

1

ISO 9000 standardite perekond 

– ISO 9000:2000 

Alused ja sõnavara 


Nõuded 


Suunised toimivuse parendamiseks 

– ISO 19011 

Auditeerimine 

ISO 9001 ja nõuded 

• Esitab nõuded kvaliteedijuhtimissüsteemile 

• Ei esita nõudeid toote kvaliteedile 

• Tähtsamad alajaotused: 

– 4 Dokumenteerimisnõuded 

– 5 Juhtkonna vastutus 

– 6 Ressursside juhtimine 

– 7 Tooteteostus 

– 8 Mõõtmine, analüüs ja parendamine 

Kvaliteedijuhtimissüsteemi 

pidev parendamine 

Klient 

N 

õ 

u 

d 

e 

d 

Ressursijuhtimine 

Juhtkonna 

kohustused 

Mõõtmine, analüüs, 

parendamine 

Toote teostuse 

Sisend Väljund Toode 

protsessid 

R 

a 

h 

u 

l 

o 

l 

u 

Klient 

Allikas: ISO 9001:2000 

ISO 9001: 2000 mudel 

2

ISO 9004 ja pidev parendamine 

Kuulub ISO 9001-ga kokku aga ei ole nõuete standard. 

Põhineb kvaliteedijuhtimise (TQM) 8 põhimõttel: 

• kliendikeskne organisatsioon 

• eestvedamine 

• inimeste kaasamine 

• protsessikeskne lähenemisviis 

• süsteemne lähenemine juhtimisele 

• pidev parendamine 

• faktidel põhinev otsustusviis 

• vastastikku kasulikud suhted tarnijaga 

ISO 9000 

• Kirjeldab KJS aluseid (TQM 8 põhimõtet, jne) 

• ISO 9000 seeria standardites kasutatav sõnavara 

• Teised 9000 seeria standardid viitavad terminoloogia 

osas ISO 9000-dele. 

KJS loomine 

• Määrata kindlaks tarbijate ja huvipoolte vajadused ning 

ootused; 

• Kehtestada organisatsiooni kvaliteedipoliitika ja –eesmärgid; 

• Määrata kindlaks ja hankida ressursid, mis on vajalikud 

kvaliteedieesmärkide saavutamiseks; 

• Rajada meetodid iga protsessi võimekuse ja efektiivsuse 

mõõtmiseks; 

• Teostada iga protsessi võimekuse ja efektiivsuse mõõtmised; 

• Rajada vahendid mittevastavuste vältimiseks ja nende 

põhjuste kõrvaldamiseks; 

• Rajada ja kohaldada protsess olemasoleva KJSi 

parendamiseks. 

3

Hästitoimiv KJS vajab… 

• KJS vajadust 

• Juhtkonna (juhi) toetust 

• Kogu personali kaasamist 

• Ressursside eraldamist 

• Juhtimissüsteemi kohaldamist oma vajadustele 

• Piisavat dokumentatsiooni 

Dokumentatsioon, kas tohutu 

paberimajandus? 

• Kohustuslikud dokumendid: 

– 4.2.3 Dokumendiohje 

– 4.2.4 Tõendusdokumentide ohje 

– 8.2.2 Siseaudit 

– 8.3 Mittevastava toote ohje 

– 8.5.2 Korrigeeriv tegevus 

– 8.5.3 Ennetav tegevus 

• Kvaliteedipoliitika ja eesmärke 

• Kvaliteedikäsiraamat 

• Ülejäänud dokumentatsioon on vabatahtlik aga 

vastavalt organisatsiooni vajadustele! 

Kasu kvaliteedijuhtimisest 

– Tõhusam ettevõtte juhtimine; 

– Parem toodete kvaliteet, halva kvaliteediga seotud 

kulutuste vähenemine; 

– Õiguslik kaitse. Vastavus õigusaktidele; 

– Suurem turuosa; 

– Paremad ekspordi võimalused; 

– Kasu imagost; 

– Pidev parendamine. 

4

KJS ja VKE-d 

• Mis teeb VKE-d eriliseks? 

– Lihtne (orgaaniline) struktuur 

– Piiratud ressursid 

– Oskusteabe puudumine 

• Kasud VKE-dele: 

–Võimalus edukalt konkureerida suurtega 

–Võita uusi kliente 

–Eeldused pikaajaliseks koostööks 

–Vähendada kvaliteedikulusid 

Miks mulle kvaliteedijuhtimine? 

• 2003. aastal EAS-i poolt läbiviidud eksportööride uuring 

näitas et, 

– 47% eksportivatest ettevõtetest peab toodete kõrget 

kvaliteeti eksporti soodustavaks teguriks; 

– Samas tajub 30% eksportööridest kvaliteedinõudeid 

kui välismajanduskeskkonna poolset survet; 

• Hetkel Eestis ligi 450 ISO 9001 järgi sertifitseeritud 

ettevõtet! 

www.aktiva.ee 

EL ja kvaliteedijuhtimine 

• CEN on ülevõtnud ISO 9000 perekonna standardid 

muutmatul kujul euroopa standarditeks. 

• Uue lähenemisviisi direktiivid ja harmoneeritud 

standardid. 

• Suunatud tootekvaliteedile mitte kvaliteedijuhtimisele. 

5

Kvaliteedijuhtimise infomaterjal 

• Materjalid väljatöötatud SME-FIT projekti raames. 

• Kvaliteedijuhtimissüsteemid: väikestele ja keskmistele 

ettevõtetele. 

• Saadaval EVEA kodulehel: www.evea.ee 

Tänan kuulamast ja jõudu KJS 

rakendamisel! 

6

EESTI JUHTIMISKVALITEEDI AUHINNA 

MUDEL, 

ENESE- JA VÄLISHINDAMISE 

KASULIKKUS ETTEVÕTETELE 

Kaido Väljaots 

Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind 2003 ekspert 

HeiVäl Consulting Group 

HEIVÄL 


Käsitletavad teemad 

Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna mudel 

Enesehindamine 

Välishindamine 

12. ja 19. november 2004 EESTI JUHTIMISKVALITEEDI AUHIND 

HEIVÄL 


Kvaliteediauhindade ajalugu 

Jaapan alustas oma tööstuse konkurentsivõime parandamist 

täiustades tootede ja protsesside kvaliteeti hoides toote kulud 

madalad 

1951- Deming Application Prize (DAP) Jaapan, www.juse.or.jp 

Ameerika vastureaktsioon seisnes Ameerika ettevõtete tootlikuse ja 

konkurentsivõime parandamises 

1987- Malcolm Baldridge National Quality Award (MBNQA), USA 

www. quality.nist.gov 

Euroopa 14 juhtivat ettevõtet asutasid European Foundation for the 

Quality Management (EFQM), et parandada Euroopa ettevõtete 

konkurentsvõimet 

1991- European Quality Award (EQA) 

Eesti alustas oma kvaliteediauhinna loomist toetudes Euroopa 

kvaliteediauhinna põhimudelile 

2000/2001- Eesti Kvaliteediauhinna pilootprojekt 

2002, 2003 - Eesti Kvaliteediauhind 

2004 - Eesti Juhtimiskvaliteedi auhind 


HEIVÄL 


1

Organisatsioonilise täiuslikkuse printsiibid 

Organisatsiooniline täiuslikkus (Excellence) 

Üldine töötamise viis, mille tulemuseks on huvipoolte (kliendid, 

töötajad, partnerid, ühiskond, omanikud) tasakaalustatud rahulolu, 

suurendades organisatsiooni pikaajalise edukuse tõenäosust. 

1. tulemustele orienteeritus 

2. kliendikesksus 

3. eestvedamine ja eesmärgipärasus 

4. protsessidele ja faktidele tuginemine 

5. inimeste arendamine ja kaasamine 

6. pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine 

7. partnerluse arendamine 

8. vastutus ühiskonna ees 


HEIVÄL 


Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind 

Eesti Juhtimiskvaliteeedi Auhinna olemus 

Suurepäraseid tulemusi organisatsiooni tegevuse võtmenäitajate, klientide, 

töötajate ja ühiskonna jaoks on võimalik saavutada poliitikat ja strateegiat, 

töötajaid, partnerlussuhteid ja ressursse ning protsesse suunava 

eestvedamise kaudu 

Kasutusel Euroopa 20 000-es organisatsioonis 

Kasutab 60% Euroopa 25-st suurimast ettevõttest 

Vähemalt pooled kasutajatest on väike- ja keskmisesuurusega ettevõtte 


HEIVÄL 


Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna kriteeriumid 

1. EESTVEDAMINE - Kuidas tippjuhtkond ja kõik teised juhid oma isikliku eeskujuga 

innustavad ja toetavad organisatsiooni kultuuri 

2. POLIITIKA JA STRATEEGIA - Kuidas organisatsioon töötab välja, viib ellu ja vaatab 

üle strateegiat ning muudab selle plaanideks ja tegevusteks 

3. TÖÖTAJAD - Kuidas organisatsioon juhib, arendab ja kasutab oma inimeste 

teadmisi ja kogupotentsiaali individuaalsel, meeskondlikul ja organisatsiooni tasandil 

4. PARTNERLUS JA RESSURSID - Kuidas organisatsioon mõjusalt ja tõhusalt juhib 

oma ressursse 

5. KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM JA PROTSESSID - Kuidas organisatsioon 

kavandab, juhib ja parendab oma kvaliteedijuhtimissüsteemi ja protsesse klientide 

täielikuks rahuldamiseks ja neile suureneva väärtuse loomiseks 

6. KLIENTIDEGA SEONDUVAD TULEMUSED - Milliseid tulemusi on organisatsioon 

saavutanud seoses oma väliste klientidega 

7. TÖÖTAJATEGA SEONDUVAD TULEMUSED - Milliseid tulemusi on organisatsioon 

saavutanud seoses oma töötajate rahuloluga 

8. ÜHISKONNAGA SEONDUVAD TULEMUSED - Milliseid asjakohaseid tulemusi on 

organisatsioon saavutanud seoses panusega ühiskonna arengusse 

9. TOIMIVUSE VÕTMETULEMUSED - Milliseid tulemusi organisatsioon on oma 

toimimisega saavutanud planeerituga võrreldes 


HEIVÄL 


2

Kriteeriumide struktuur - võimaldajad 

Võimaldajad - KUIDAS? 

2 dimensiooni: 

- lähenemisviis 

- rakendatus 

1 

Eestvedamine 

1b 

1a 

Allkriteeriumid 

Vaadeldavad 

valdkonnad 

4 

Partnerlus 

ja ressursid 

4a 


HEIVÄL 


Kriteeriumide struktuur: tulemused 

Tulemused - MIS? 

2 dimensiooni: 

- tulemuste täiuslikkus 

- tulemuste ulatus 

6 

Klientidega seonduvad 

tulemused 

6a (75%) 

Arvamused 

6b (25%) 

Toimenäitajad 

7 

Töötajatega 

seonduvad tulemused 

8 

Ühiskonnaga 

seonduvad tulemused 

7a (75%) 

Arvamused 

8 

Arvamused ja 

toimenäitajad 

7b (25%) 

Toimenäitajad 

9 

Toimivuse 

võtmetulemused 

9a (50%) 

Peamised 

majandustulemused 

9b (50%) 

Toimivuse 

võtmenäitajad 


HEIVÄL 


Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna mudel on 

lihtne - kergesti arusaadav ja kasutatav 

terviklik - katab organisatsiooni kõiki tegevusi ja tulemusi, olemata seejuures 

ettekirjutav, terviklik ja süsteemne lähenemine organisatsiooni juhtimisele, 

esindab ühtset, maailmas aktsepteeritud arusaama ‘täiuslikust’ organisatsioonist, 

kaalutud kriteeriumide süsteem, kvantitatiivselt mõõdetav ja võrreldav 

dünaamiline – s.o. elav juhtimisvahend, mis toetab arengut ja on tulevikku 

vaatav, hea alus enesehindamiseks, hea alus võrdlusanalüüsiks 

paindlik - seda võib kasutada erinevat tüüpi organisatsioonides ja 

organisatsiooni erinevates üksustes, ei välista teisi lähenemisi, pigem integreerib 

innovaatiline - otsib ja hindab uusi lähenemisi, parendamisele ja õppimisele 

orienteeritud, sageli järgmine samm pärast ISO 9000 


HEIVÄL 


3

Demingi tsükkel 

1. Lähenemisviis 

(Plan) 

Kokkulepitud lähenemised 

ja tegevused 

2. Rakendatus 

(Do) 

Kuidas kokkulepitu on 

ellu viidud? 

3.Tulemused 

(Check) 

Milline on toimimise 

tase? 

4. Ülevaatus (Act) 

Kuidas lähenemisviise ja 

rakendatust parendatakse? 


HEIVÄL 



Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna mudel 




HEIVÄL 



EFQM-i määratlus 

... s.o. kõikehõlmav, süstemaatiline ja regulaarne 

organisatsiooni tegevuste ja tulemuste ülevaatus vastavalt 

mingile täiusliku ettevõtte mudelile (model of organizational 

excellence) 

enesehindamise protsess võimaldab organisatsioonil selgelt 

välja tuua oma tugevad küljed ja valdkonnad, kus on võimalik 

teha parendusi ning see lõpeb parendustegevuste 

planeerimisega, mille arengut seejärel jälgitakse. 


HEIVÄL 


4

Enesehindamise kasulikkus 

• suureneb tähelepanu pidevale parendamisele, paraneb 

tippjuhtkonna pühendumus pidevale parendamisele 

• organisatsiooni edusamme saab efektiivsemalt mõõta 

• kogu organisatsioonis paraneb kvaliteediteadlikkus, 

paraneb töötajate pühendumus ja osalus pideva 

parendamise protsessis 

• paranevad tegevuste planeerimise fokuseeritus ja 

strateegilisus 

• paraneb kliendirahulolu 

• paraneb organisatsiooni tulemuslikkus, paranevad 

finantstulemused 


HEIVÄL 


Percent Change 

Financial Performance 

(allikas:Singhall, Vinod R.) 

100% 

90% 

80% 

86% 

Award Winners 

Benchmark Firms 

70% 

60% 

62% 

67% 

50% 43% 

40% 

32% 

37% 

30% 

22% 

20% 

12% 13% 

10% 

6% 7% 

0% 

0% 

Operating 

Income 

Sales Return on 

Sales 

Return on 

Assets 

Total 

Assets 

Employees 

Comparison of the performance of award winning firms and benchmark 

firms during the post-implementation period. 

EESTI JUHTIMISKVALITEEDI AUHIND 

12. ja 19. november 2004 HEIVÄL 


Enesehindamise meetodid 

(EFQM-i liigitus) 

VALMISOLEK 

Auhinna 

simulatsioon 

Juhendaja 

Seminar 

Täidetud 

vorm 

Maatriks 

Küsimustik 

PANUS 


HEIVÄL 


5

Hinnang EFQM Kvaliteedimudeli alamkriteeriumide kaupa 

Enesehindamise skoor 

8B 

8A 

7B 40 

7A 

30 

30 

6B 

25 

6A 30 

30 

30 

5C 

5B 

5A 

4E 

30 

1A 

60 1B 

55 50 1C 

50 

1D 

45 

40 

40 

35 30 25 30 25 

35 

25 

20 

20 

15 

20 

10 

20 

30 

5E 30 

30 20 

5D 

15 20 

4D 

30 

5 

0 

30 

4C 

10 15 

30 

50 

4A 

4B 

35 

3E 

35 

2A 

50 

3D 

2B 

3C 

2C 

3B 

2D 

2E 

3A 

Skoor 2003 

Kokku: (~ 150 punkti) 

15 

9. Tegevustulemused 

9 

8. Ühiskond 

22 

7. Inimeste rahulolu 

0 

1. Eestvedamine 

2630 

25 

20 

15 

10 

5 

0 

6. Kliendi rahulolu 

4 

2. Strateegia ja planeerimine 

7 

3. Inimesed 

20 

4. Ressursid 

26 

5. Protsessid 

28 

9A 9B EESTI JUHTIMISKVALITEEDI AUHIND 


HEIVÄL 


Enesehindamise etapid EFQM mudeli alusel 

1. Meetodi valik 

2. Individuaalne hindamine 

3. Konsensuskoosolek 

4. Arenguplaani koostamine 

5. Arenguplaani rakendamine 

12. ja 19. november 2004 HEIVÄL 


Mudelite peamised põhjuste ja tagajärgede 

seosed 

Õppimine Sisemised 

ja areng äriprotsessid Kliendid Finantsid 


HEIVÄL 


6


Eesti Juhtimiskvaliteediauhinna mudel 




HEIVÄL 


Välishindamise kasulikkus 

• annab sõltumatu hinnangu kogenud ekspertidelt vastavuses 

rahvusvaheliselt aktsepteeritud mudeliga; 

• annab põhjaliku ja konfidentsiaalne aruande, mis kirjeldab 

organisatsiooni tugevaid külgi ja parendusvaldkondi; 

• annab võimaluse võrrelda oma organisatsiooni Eesti ja 

Euroopa parimate organisatsioonidega ühtse metoodika 

alusel 


HEIVÄL 


Taotlusdokumendi struktuur 

ülevaade 1-3 lk. 

struktuur vastab mudeli allkriteeriumidele 

allkriteeriumide mahtude määratlemine - 

• kokku max 35 või 50 lk. 

• 22 allkriteeriumi - keskmiselt 1,5 lk./ allkriteerium 

• võimaldajad sageli pikemad 

• mahud jaotada olulisuse järgi 

– mudeli seisukohalt 

– organisatsiooni seisukohalt 


HEIVÄL 


7

Kontaktandmed 

Tänan tähelepanu eest! 

Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskus www.ejk.info 

Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee 

Ekspert Kaido Väljaots 

5 280 270 

www.heival.ee 


HEIVÄL 


8

Kvaliteedijuhtimise kogemustest 

Ragn-Sells AS näitel 

Katy Pärn 

Keskkonna- ja kvaliteedijuht 

Teemad 

• Ragn-Sells’i tutvustus 

• Kuidas oleme juhtimissüsteemi 

rakendanud 

• Mis kasu annab kvaliteedijuhtimise 

rakendamine 

• Kokkuvõte 

Eesmärk 

Ettekande eesmärgiks on jagada 

Ragn-Sells’i kogemust juhtimissüsteemi 

rakendamisel ning seeläbi suurendada 

juhtimissüsteemi rakendamise 

kõlapinda Eesti turul 

1

Ragn-Sells 

Ragn-Sells AB: 

• Pereettevõte, asutatud 1928 

• Töötluskeskuseid 102: 

– Sorteerimisjaamad – 40 

– Ohtlikud jäätmed – 13 

– WEEE tehased – 7 

Ragn-Sells AS 

• Eestis alates aastast 1992 

• 150 tuhat tonni ehk 1,4 miljonit m 3 

jäätmeid aastas (2003) 

• sorteerimisjaamad - 3 

• elektroonikajäätmete käitlusjaam 

• prognoos 2004.a. lõpuks: 

8500 t taaskasutatud jäätmeid 

Miks kvaliteedijuhtimine? 

• Töötajad tahavad kindlaid käitumise 

reegleid 

• Ühtne eesmärk, mille poole püüelda 

• Klient nõuab sertifikaadi olemasolu 

• Kulude vähendamise vajadus 

• Klientide ja turu tunnustamise 

suurendamine 

Juhtimissüsteemi rakendamise eelised 

• Kliendikeskne lähenemisviis 

• Eestvedamise tähtsustamine 

• Töötajate kaasamine 

• Protsessikeskne lähenemine 

• Pidev parendamine 

Vaata üle, 

parenda 

Jälgi, 

kontrolli 

Planeeri 

Teosta 

2

Juhtimissüsteemi areng Ragn-Sellsis 

Separata ledningssystem 

Integrerade ledningssystem 

Verksamhetsledningssystem 

Verksamhetsutvecklingssystem 

Eraldi juhtimissüsteem Integreeritud 

Tegevuse 

Tegevuse 

juhtimissüsteem juhtimissüsteem 

arendamissüsteem 

Affärsplan Äriplaan 

Affärer 


Affärer 


Affärer 

Verksamhet 

Op.verksam Op.tegevus 

Verksamhet 

Op.verksam Op.tegevus 

Tegevuste 

teostamine 

VU 

Keskkond 

Miljö 

VS 

Juhtimissüsteem 

Kvaliteet 

Kvalitet 

Integrerade Integreeritud 

Töökeskkond 

Arbetsmiljö 

Verksamhetsutveckling 

e Tegevuse areng 

Tidsaxel Ajatelg 

Ragn-Sells AS 2000-2003 

2004 

Ragn-Sells AS struktuur 

Juhatuse esimees 

Arendus 

ja IKT 

Personal 

Turundus 

ja müük 

Tootmine 

Taaskasutamine 

ja väärtustamine 

Finants 

Controlling 

ja keskkond/ 

kvaliteet 

Ragn-Sells AS-i i põhiprotsess 

10.1 Dokumendiohje 10.2 Tõendusdokumendid ehk andmestu 10.3 Asjaajamine 

10.4 Infotehnoloogia 10.5 Andmeturve 10.6 Haldus 10.7 Finantsarvestus 

10.8 Juhtimisarvestus 

TEGEVUSPOLIITIKA, 

STRATEEGIA 

1.1 Te gevus poliitika 

SÜSTEEMI ÜLEVAATUS 

EESMÄRGID PLANEERIMINE 

9.1 Juhtkonna kohustused ja 

2.1 Eesmärgid ja mõõtmine 

juh timissüs teemi ü levaatus 

2.2 Pla nee rim ine 

2.3 Organisatsiooni struktuur 

2.4 Va stu tu sed ja volitu sed 

2 . 5 Vär b a min e ja vä lja õp e 

MÕÕTMINE, JÄLGIMINE JA 

ARENDUS 

ANALÜÜS 

3.1 Personali arendamine 

8.1 Ju htim in e ja jä lgimine 

3.2 Koolitussü steem 

8.2 Klie ndir ah ulolu 

3.3 Tootearendus 

8.3 Klien dikesksu s 

8.4 Kaebuste ja mittevastavuste käsitlemin e 

ning kor rigeer iv ja vä ltiv tegevus 

TURUNDUS, MÜÜK JA 

8.5 Parendusettepanekute käsitlemine 

8.6 Siseauditid 

KLIENDIVAJADUSTE 

VÄLJASELGITAMINE 

4.1 Vä liskomm un ika ts ioon 

4.2 Müü k 

4.3 Lepin gud 

4.4 Võlgnevuste käsitlemine 

HOOLDUS 

7.1 Seadmete hooldus ja kontroll 

KOGUMINE, TRANSPORT JA 

TA ASKA SUTAMINE, 

LOGISTIKA 

VÄÄRTUSTAMINE JA 

5.1 Tellim use va stuvõtt 

KÄSITLUS 

5.2 Töö alustamine 

5.3 Logistika 

6.1 Taaskasutamine ja hävitamine 

5.4 Teenuse osutamine 

6.2 Ladestamine 

5.5 Töö lõpetamine 

10.9 Ostuvastutus 10.10 Hankijate hindamine 10.11 Kriisivalmidus 

10.12 Tööohutus ja tervishoid 10 .13 Motivatsioon 10.14 Sisekommunikatsioon 

10.15 Töölt lahkumine 

TOETUSSÜSTEEM 

3

Mis kasu saame? 1/2 

• Eesmärkidest ja rollist hea ettekujutus, tänu 

dokumenteeritud süsteemile 

• Töötajad teavad, mida neilt oodatakse 

• Eesmärkide saavutamise abil tõuseb 

töötajate motivatsioon 

• Uued töötajate elavad kiiremini sisse 

• Ettevõtte kulutused vähenevad (tegutsemine 

on tõhusam nt MV, EP arvelt) 

Mis kasu saame? 2/2 

• Klientide lojaalsuse suurenemine, tänu 

nõuete ja ootuste pidevale täitmisele 

• Eelis süsteemi mitteomava konkurendi 

ees 

• Kliendi riski vähendamine nt kliendil on 

võimalus hinnata juhtimissüsteemi 

• Ajakulu kokkuhoid nt ebavajalike 

tegevuste vähendamise näol või liigsete 

töövõtete vähendamine 

Kokkuvõtteks 

Miks juurutada juhtimissüsteemi oma ettevõttes? 

• Konkurentsivõime tõstmine 

• Parem ligipääs rahvusvahelisele sh Euroopa 

turule 

• Maine tõstmine 

• Kulude kokkuhoid 

• Töötajate rahulolu tõus 

• Vastutus keskkonna ja oma töötajate eest 

• Ülevaade ettevõtte tegevustest 

• Ressursside jälgimise paranemine 

• Infovahetuse paranemine 

4

Lõpetuseks 

Tänan tähelepanu eest! 

Katy Pärn 

katy.parn@ragnsells.ee 

5

Sertifitseerimine 


12.11.2004 EVEA koolitus 1 



“Protseduur, millega kolmas osapool annab 

kirjaliku tõenduse, , et toode või protsess 

vastab esitatud nõuetele.” 

ISO Guide No. 2 (1991) 


Eesmärk / kasu: 


Käega katsutav tõend vastavuse kohta 

Tõend võime kohta täita nõudeid 

Kindlustunne klientidele 

Lubab ära hoida erinevaid teise osapoole auditeid 

Akrediteerimisorgani 

logo 

Sertifitseerimisorgani 

logo 

Sertifitseerimisorgan 

Certification Body 

Body 

Certifies Tõendab Certifies 

that 

that 

et 

Ettevõtte Company XY 

XY 

London, London, 

Eesti UK 

UK 

Widget Widget 

Vidinate design design 

arendus & 

manufacturing 

manufacturing 

ja tootmine 

Vastab Complies Complies 

ISO 9001:2000 with 

with 

nõuetele 

ISO ISO 

9001:2000 

9001:2000 

Kehtiv Valid Valid 

to kuni to 

Aug. Aug. 

08. 2006 

2006 

logo Nº 12345 


1


Akrediteerimine 

“Protseduur,, mille tulemusena 

juhtorganisatsioon annab ametliku 

tunnustuse, , et organisatsioon või isik on 

kompetentne mingis valdkonnas.” 

ISO Guide No. 2 (1991) 


Eesmärk: 


Akrediteerimine 

Tagada sertifitseerimisel ühtne standard 

Tagada sertifikaatide tunnustamine 

Hindab sertifitseerimisorganeid vastavuses ISO/IEC 

Guide 62 

Nõuded: 

Sõltumatu juhtorgan & määratletud organisatsiooni osa 

Pidev ja sõltumatu töötajaskond 

Pädev auditeerimismeeskond ja alltöövõtjate ohje 

Kvaliteedisüsteem (käsiraamat, protseduurid, 

tõendusdokumendid, siseauditid jms.) 

Kaebuste protseduur 

EN 45012 in Europe 

Sertifitseeritud ettevõtete avalikustamine 



Audit 

“Süstemaatiline, sõltumatu ja 

dokumenteeritud protsess auditi 

tõendusmaterjali hankimiseks ja selle 

objektiivseks hindamiseks, et määrata 

auditi kriteeriumide täitmise ulatus.” 

EVS-EN EN ISO 9000:2001 


2


Auditi tüübid 

Finantsaudit 

Kvaliteediaudit 

Keskkonnaaudit 

Siseaudit 

Välisaudit 

Osapoole audit 

Süsteemiaudit 

Vastavusaudit 

Protsessiaudit 

Eesmärkide audit 



Auditite liigitus 

Siseauditid 

esimese osapoole 

Välisauditid 

teise osapoole 

kolmanda osapoole 

Klient 

Organisatsioon 

Sertifitseerimisorgan 

ISO 9001, ISO14001 … 

Akrediteerimisorgan 

EN 45011…45013 

EN 45002…45003 


üldnôuded 

EN 4 50 0 1 


EN 45000 - Sarja standardid 

lab or it e teg evuse ko ht a 

EN 4 50 0 2 

laborite hindamise kohta 

EN 45003 

a kr e d it ee r im is or g a n it e le 

EN 45011 

EN 45012 

EN 45013 

t ood et e s e rt ifit s e e r im ine 

kva lit e e d is üs t e e m i s e rt ifit s e e r im ine 

p e r s on a li s e r t ifit se e r im ine 

EN 4 50 1 4 

t arnija vastavusdeklarat sioon 

KATSELABORATOORIUMID 

TARN IJAD 

SERTIFITSEERIMISORGAN ID 

AKREDITEERIMISORGANID 


3


Seos ISO 9000 ja EN 45000 sarja 

standardite vahel 

FIRMA 

- tooted 

- kvalit eet (EN-ISO 9001) 

- personal 

LABO RATOO RIUM 

(EN 45001) 

SERTIFITSEERIMISORGAN 

(EN 45011-45013) 

AKREDITEERIMISORGAN 

(EN 45002-3) 



Sertifitseerimisvaldkond 

ISO 9000 - kvaliteedijuhtimissüsteem 

ISO 14001 - keskonnajuhtimissüsteem 

QS 9000 /ISO/TS 16949 - autotööstus 

HACCP - toiduainetööstus 

OHSAS - tööohutus ja tervishoid 

ISM - laevandus 

CE - märk 



Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud 

kvaliteedisüsteemide sertifitseerimisorganid 

(seisuga 

25.08.2004) 

AS Metrosert (09.02.1999) 

toiduained, joogid ja tubakatooted; metalltooted; kummi- ja 

plastmasstooted, inseneriteenused, ehitus. 

Keskkonnajuhtimissüsteemid 

steemid 

TÜV Nord Baltik OÜ Sertifitseerimisbüroo 

roo (04.02. 04.02.2000) 

inseneriteenused 

OÜ Tehnokontrollikeskus (11.12.2000) 

keevitustööde kvaliteedisüsteemid steemid EVS-EN EN 729 järgij 


4


Sertifitseerimisorganid 

Kohalikud 

Rahvusvahelised 

Sôltumatute Sertifitseerimisorganite Liitu 

(IIOC) kuuluvad (BVQI, DNV, Lloyd’s...) 

IQNet-i kuuluvad (SFS, SIS...) 

Muud 

(Fimko, Semko...) 



Sertifitseerimine Eestis ISO 9000 

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Total 

BVQI 4 8 18 19 20 56 62 52 239 

DNV 1 2 1 2 8 12 14 9 12 17 78 

LRQA 1 2 6 8 22 23 14 6 82 

TÜV CERT 1 1 2 2 5 3 14 

SFS 1 1 1 1 1 5 

METROSERT 14 13 5 8 9 49 

SGS FIMKO 1 1 2 

Total 2 0 2 8 14 32 56 72 94 101 88 469 




500 

400 

300 

200 

100 

0 

1994 

1995 

1996 

1997 

1998 

1999 

2000 

2001 

2002 

2003 

2004 

DQS 

TÜV CERT 

METROSERT 

SGS FIMKO 

SFS 

LRQA 

DNV 

BVQI 


5



1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Total 

BVQI 3 8 10 17 12 50 

DNV 1 5 3 4 1 14 

LRQA 1 2 7 3 13 

TÜV CERT 1 1 2 

SFS 2 2 4 

METROSERT 1 1 4 6 

FIMKO 0 

BSI 0 

DQS 0 

Total 2 1 11 12 21 24 18 71 




100 

80 

60 

40 

DQS 

BSI 

TÜV CERT 

METROSERT 

FIMKO 

20 

0 

1998 

1999 

2000 

2001 

2002 

2003 

2004 

SFS 

LRQA 

DNV 

BVQI 



Sertifitseerimise protseduur 

enne auditit 

esmakontakt 

avaldus, avaldus, kalkulatsioon 

standardne leping leping 

KÄSIRAAMATU 

ÜLEVAATUS 

EELAUDIT vabatahtlik 

(Dokumentatsiooni hindamine) 

Kommentaarid 

kliendile kliendile 

AUDIT 

Eelauditi 

raport 

BVQI esitab 

kliendile 


6


Sertifitseerimise protseduur 

auditijärgselt 

AUDIT AUDIT 

OK? 

EI 

Mittevastavus 

raport 

Organisatsioonipoolne 

korrigeerivad tegevused tegevused 

--aega aega selleks selleks 90 90 päeva päeva 

JAH 

Mittevastavuste järelkontroll 

Mittevastavusraporti lõpetamine 




Sertifikaadi alalhoidmine 

SERTIFITSEERIMINE 

JÄRELEVALVE 

RESERTIFITSEERIMINE 

3 AASTAT 



Ohud ISO 9001:2000 

rakendamisel 


7


Ohud ISO 9000 rakendamisel (I) 

Kvaliteedialane keel 

Nõuded muutuvad töö põhieesmärgiks 

Juurutamine 

Dokumentatsioon ülepingutatud või stiilis “tore- 

oleks-kui 

kui-oleks-nii” 

Töötajate osalus (pühendumus) väike 

Tähelepanu keskendumine mitte kliendi 

vajadustele, vaid tootele enesele 



Ohud ISO 9000 rakendamisel (II) 

Kasuliku süsteemi asemel lihtsalt sertifikaat 

Kompetentsuse asemel instruktsioonid 

Parendamist üritatakse liiga hilja 

Tippjuhtkond on “vastutöötav“ 

vastutöötav” 

Vähene nähtavus (finantstulemused ja 

“kvaliteedieesmärgid”) 



ISO9001:2000 mittevastavuste jaotus 

Dokumendiohje 4.2.3 10,70 

Pädevus, teadlikkus ja koolitus 6.2.2 9,77 

Töökeskkond 6.4 7,44 

Tõendusdokumentide ohje 4.2.4 6,05 

Kvaliteedieesmärgid 5.4.1 5,12 

Ostuprotsess 7.4.1 4,65 

Infrastruktuur 6.3 3,72 

Seire ja mõõtevahendite ohje 7.6 3,72 

Siseaudit 8.2.2 3,72 

Toote säilitamine 7.5.5 3,26 

Tootmis- ja teeninduskorralduse ohje 7.5. 2,79 

Mittevastava toote ohje 8.3 2,79 

Kohustused ja volitused 5.5.1 2,33 

Identifitseerimine ja jälgitavus 7.5.3 2,33 


8


ISO9001:2000 mittevastavuste jaotus 

Juhtkonna esindaja 5.5.2 1,86 

Tooteteostuse planeerimine 7.1 1,86 

Kliendi omand 7.5.4 1,86 

Kvaliteedikäsiraamat 4.2.2 1,40 

Kvaliteedipoliitika 5.3 1,40 

Sisemine infovahetus 5.5.3 1,40 

Juhtkonnapoolne ülevaatus 5.6 1,40 

Tootega seotud nõuete kindlaksmääramine 7.2.1 1,40 

Tootega seotud nõuete ülevaatus 7.2.2 1,40 

Infovahetus kliendiga 7.2.3 1,40 

Kliendi rahulolu 8.2.1 1,40 

Toote seire ja mõõtmine 8.2.4 1,40 

Korrigeeriv tegevus 8.5.2 1,40 



Mittevastavused (ISO9001:2000) 

Dokumendiohje 4.2.3 

Dokumentide muudatused ja kehtivad versioonid ei ole 

identifitseeritud 

Kehtivad dokumendid ei ole kättesaadavad 

Välise päritoluga dokumendid pole identifitseeritud 

Pädevus, teadlikkus ja koolitus 6.2.2 

Pädevus ei ole kindlaks määratud kvaliteeti mõjutavate töötajate 

kohta (operaatorid, tegevdirektor,…) 

Koolituse hindamist ei toimu 

Töökeskkond 6.4 

Töökeskkonna võimalikud mõjud toote ja teenuse kvaliteedile pole 

kindlaks määratud (töökeskkonna riskianalüüs, valgustus, 

temperatuur, ohutusmärgistus, juhendamine…) 



Mittevastavused (ISO9001:2000) 

Tõendusdokumentide ohje 4.2.4 

Nimekirjad ei sisalda kõiki tõendusdokumente 

Tähtajaline säilitamise aeg pole määratud 

Kvaliteedieesmärgid 5.4.1 

Puuduvad eesmärgid olulistele talitustele 

Kvaliteedieesmärgid ei ole mõõdetavad (aetakse 

segamini finantseesmärkidega) 

Ostuprotsess 7.4.1 

Tarnijate hindamise ja valiku kriteeriumeid ei ole 

kehtestatud 

Puuduvad tõendusdokumendid 


9

KVALITEEDIÜHINGU 

EESTI 

KASULIKKUS ja TEGEVUS 

TEENUSTE 

Kvaliteediühingu tutvustus 

Eesti 

asutatud jaanuaris 1991 

• 

alates 1993st Euroopa Kvaliteediorganisatsiooni (EOQ) 

• 

ja 1999st Kvaliteedikindlustamise Instituudi (IQA) 

täisliige 

liige 

EKÜ tegevusvaldkond on Majandus- ja Kommunikatsiooni- 

• 

haldusalas (majandusarengu osakond à 

ministeeriumi 

talitus) 

ettevõtluse 

seisuga november 2004 on ühingul 119 individuaalliiget ja 46 

• 

nende seas Eesti Juhtimiskvaliteedi 

kollektiivliiget, 

Elcoteq Tallinn AS, TNT Eesti AS, Viking 

auhinnavõitjad 

AS ja 2004.a. tunnustuse saanud Eltel Networks AS 

Windows 

Ühingu individuaalliikmed on valdavalt Eesti ettevõtete 

• 

Ühingu liikmete koondkompetents hõlmab 

kvaliteedijuhid. 

Ühingu strateegilist tegevust juhib 9-liikmeline juhatus 

• 

Asko Talu); operatiivtegevustega tegeleb büroojuht 

(esimees 

Kvaliteediühingu 

Eesti 

ja missioon 

visioon 

Visioon 

Olla Eesti ühiskonna tunnustatud arendaja 

Ø 

Missioon 

Eesti organisatsioonide toetamine kaasaegse 

Ø 

alase teadmuse 

juhtimiskvaliteedi 

levitamisel ja rakendamisel 

edendamisel, 

KVALITEEDIEDENDAMISEL 

Kersti Pärn 

kõiki kvaliteedijuhtimise ja juhtimiskvaliteedi valdkondi 

WWW.EAQ.EE 2 

juhtimiskvaliteedi alal 

WWW.EAQ.EE 3 

1

Kvaliteediühingu 

Eesti 

peaeesmärkid 

tegevuse 

5 TOP 

aidata kaasa Eesti ettevőtete ja organisatsioonide 

• 

suurenemisele läbi juhtimiskvaliteedija 

konkurentsivőime 

innovatsioonialase kompetentsi suurendamise ja 

arendamise; 

kvaliteediinfrastruktuuri 

osaleda kvaliteedipoliitika kujundamises ning 

• 

infra- ja tugistruktuuride 

kvaliteedialase 

väljaarendamises; 

aidata kaasa kvaliteedialase teadlikkuse ja 

• 

tőstmisele nii avalikus, era- kui 

kvalifikatsiooni 

sektoris 

kolmandas 

esindada Eestit Euroopa Kvaliteediorganisatsioonis 

• 

ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides 

(EOQ) 

organiseerida riigisisest ja rahvusvahelist koostööd 

• 

juhtimiskvaliteediga seotud loengute, seminaride, 

v 

konverentside ja foorumide 

rahvusvaheliste 

korraldamine: 

soodustingimused liikmetele; kompetentside tõus; 

• 

koostöös partneritega keskmiselt paarkümmend 

ü 

kvaliteediüritust aastas; neist pikaajalisima 

erinevat 

on rahvusvaheline kvaliteedikonverents 

traditsiooniga 

2003.a. osales Ühingu üritustel kokku üle 500 inimese 

ü 

13.rahvusvaheline kvaliteedikonverents deviisi all 

v 

– jätkusuutlikkuse ja loovuse allikas” 

“Mitmekesisus 

26.-27.01.2005 Radisson SAS Hotellis 

toimub 

Tallinnas 

Konverentsi ettekanded on seotud järgmiste 

Ø 

teemamärksõnadega: 

mitmekesisus- kvaliteedi ja innovatsiooni allikas 

• 

ökoloogia ja mitmekesisus 

• 

tasakaalu ja harmoonia võimalused muutuvas maailmas 

• 

erinevate huvipoolte vajadustega arvestamine 

• 

asjast huvitatud organisatsioonide ja üksikisikutega 

WWW.EAQ.EE 4 

EKÜ põhiteenused ja tegevus 

kvaliteediedendamisel 

võrgustik 

ü NB! tegevuse aktiviseerimine Ida-Virumaal 

WWW.EAQ.EE 5 

Kvaliteedikonverents 

• organisatsiooni sotsiaalne vastutus (CSR) 

• partnerlus kui mitmekesisuse allikas 

• juhtimiskvaliteedi parimad praktikad 

WWW.EAQ.EE 6 

2

25.01.2005 toimuvad ettevõttekülastused Tallinna ja 

• 

ettevõtetesse, mille käigus tutvutakse ettevõtete 

Virumaa 

kogemustega keskkonnasäästlikuse, erinevate 

praktiliste 

vajadustega arvestamise ja partnerluse vallas 

huvipoolte 

26.01.2005 toimub peakonverents, mille lõpus tunnustab 

• 

konkursi Kvaliteedi Tegu 2004 ja 

Kvaliteediühing 

Nägu 2004 raames kvaliteedivallas silma 

Kvaliteedi 

organisatsiooni ja isikut; õhtul toimub 

paistnud 

27.01. 2005 toimub Frank Steeri (IQA peadirektor; 

• 

poolt juhitud workshop eestvedamise 

Suurbritannia) 

Konverentsil esinevad: 

Ø 

tunnustatud juhtimiskvaliteedi visionäärid: 

ü 

Jouslin de Noray (Belgia), Herman Siebens (Belgia), 

Bertrand 

Teun Harjdono (Holland), Frank Steer (Suurbritannia), 

prof. 

tunnustatud juhtimiskvaliteedi praktikud: 

ü 

Ansip (majandus- ja kommunikatsiooniminister), Arvo 

Andrus 

(AS Kunda Nordic Tsement), Margus Timmo (MTÜ Eesti 

Vainlo 

Eesti Kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna võitja, 

Maaturism), 

Kvaliteediauhinna konkursi 2003 võitja Coco-Mat Ldt, 

Euroopa 

Indrek Pertelson (Sidney ja Ateena 

Kreekast, 

pronksmedalist juudos), major Einar Laigna 

Olümpiamängude 

peainspektor), Ave Eero, Viive Einfeldt (NLP 

(Kaitsejõudude 

erialaste koolituste ja őppereiside korraldamine: 

v 

soodustingimused liikmetele; kompetentside tõus; võrgustik 

• 

koostöös TTÜ-ga kvaliteedialase pädevuskoolituse 

ü 

1991-2004 välja antud 49 pädevustunnistust; 

korraldamine: 

ettevõttekülastused juhtimiskvaliteedi valdkonnas edu 

ü 

Eesti ettevõtetesse 

saavutanud 

õppereisid juhtimiskvaliteedi valdkonnas edu saavutanud 

ü 

ettevõtetesse koostöös Eesti Juhtimiskvaliteedi 

Euroopa 


Kvaliteediühingu vastuvõtt Dominiiklaste Kloostris 

teemadel 

WWW.EAQ.EE 7 


Juri Gussakov (Venemaa) 

Instituut) 

Detaline konverentsiinfo: www.eaq.ee/konverents/ 

WWW.EAQ.EE 8 



2004/05 koolitusel rekordarv osalejaid (26) 

Keskusega 

WWW.EAQ.EE 9 

3

juhtimiskvaliteediga seonduvate rakenduslike 

v 

korraldamine, vastavate andmebaaside 

sihtuuringute 

haldamine: 

soodustingimused liikmetele; kompetentside tõus 

• 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusprojekt 

ü 

programmilt (jaanuar - november 2000) EKÜ 

PHARE 

osalusel; põhisisu: ettepanekud Eesti ettevõtlusele 

ekspertide 

kvaliteedialaste meetmete programmiks 

suunatud 

Kvaliteediseisundi hinnang ja arenguväljavaated 

ü 

tegevuses Eestis (2000) EKÜ ekspertide 

kvaliteedialases 

osalusel; 

osalemine sertifitseeritud ettevõtete kvaliteedikulude uuringus 

ü 

2003) 

(jaanuar 

osalemine EASi kvaliteediteadlikkuse uuringus (2004-2005) 

ü 

võrdlusanalüüsi alased uuringud ja vastavad andmebaasid 

ü 

2005st) 

(alates 

juhtimiskvaliteedi alaste projektide algatamine ja 

v 

juhtimine: 

Eesti Juhtimiskvaliteedi auhind: 

ü 

MKMi, EASi ja EKÜ koostööprojekt; Ühingu liikmed osalevad 

• 

projektis alates selle käivitamisest 2001.a. nii 

aktiivselt 

zürii liikmete, assessorite kui ka 

ekspertide-koolitajate, 

ettevõtetena; konkursi ekspertidel on pikaajaline 

osalevate 

Kvaliteediauhinna assessori kogemus 

Euroopa 

perioodil 2001-2004 on projektis osalenud 41 organisatsiooni 

• 

250 assesorit Eesti organisatsioonidest 

ja 

juhtimiskvaliteedi alaste projektide algatamine ja 

v 

juhtimine: 

ekspertide osalemine 

EKÜ 

Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskuse rajamisel 2001-2002 

ü 

Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhinna projektis 2002 

ü 

Avaliku sektori Kvaliteediauhinna projektis 2003 

ü 

Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna projektis 2003, 2004 

ü 

Eesti Turismi Kvaliteediprogrammis 2003 

ü 

Enesehindamise ja Organisatsiooni käsiraamatu koostamisel 

ü 

2003 

2002, 

organisatsioonide juhtimiskvaliteedi 1. ja 2.astme 

ü 

väljatöötamine koostöös EJKga 

tunnustusskeemide 



WWW.EAQ.EE 10 



• kompetentside tõus; võrgustik 

WWW.EAQ.EE 11 



ü Konkurss Kvaliteedi Tegu ja Kvaliteedi Nägu; alates 2004 

WWW.EAQ.EE 12 

4

Kvaliteedi Tegu 2004 ja 

Konkurss 

Nägu 2004 

Kvaliteedi 

Konkursi Kvaliteedi Tegu ja Kvaliteedi Nägu 

v 

on 

eesmärgiks 

regulaarselt tunnustada Eesti organisatsioonide ja 

ü 

silmapaistvaid saavutusi kvaliteediedendamisel 

isikute 

tutvustada saavutatut ka laiemale avalikkusele, 

ü 

toetades seeläbi kaasaegsete juhtimismeetodite 

ü 

Eesti era-, avaliku ja kolmanda sektori 

rakendamist 

ning 

organisatsioonides 


Konkurss 

Nägu 2004 

Kvaliteedi 

Tunnustus „Kvaliteedi Tegu“ antakse välja igal 

Ø 

ühe silmapaistva kvaliteedialase teo eest 

aastal 

Kandideerida saavad kõik organisatsioonid, kes on 

Ø 

aasta jooksul saavutanud silmapaistvaid tulemusi 

antud 

milleks võib olla näiteks uue 

kvaliteedivallas, 

kasutuselevõtmine (nt kaasaaegsed 

lähenemisviisi 

juhtimissüsteemide integreerimine, 

juhtimismeetodid, 

lahendused), protsessi(de) tõhus 

innovaatilised 

Ø Taotlusvormi leiate EKÜ kodulehelt www.eaq.ee 


Konkurss 

Nägu 2004 

Kvaliteedi 

Tunnustus „Kvaliteedi Nägu“ antakse välja igal aastal 

Ø 

inimesele, kes on oluliselt kaasa aidanud 

ühele 

Eestis 

kvaliteediedendusele 

Kandidaate saavad üles seada nii üksikisikud kui ka 

Ø 

Kandidaadi kokkuvõttev eduloo kirjeldus peaks sisaldama 

Ø 

lühikirjeldus selle kohta, miks just see kandidaat 

järgmist: 

olla tunnustuse saajaks:mida ta on aasta jooksul 

võiks 

saatnud, tema isiklik panus kvaliteediedendusse, 

korda 

oskused, teadmised ja hoiakud, mõju teistele 

tema 

vastavate näidetega), mida on teistel temalt 

(koos 

ü tõstes Eesti organisatsioonide kvaliteediteadlikkust 

WWW.EAQ.EE 13 

parendamine, tulemuslik muutuste juhtimine jms 

WWW.EAQ.EE 14 

organisatsioonid 

õppida 

Ø Taotlusvormi leiate EKÜ kodulehelt www.eaq.ee 

WWW.EAQ.EE 15 

5

konsultatsioonide ja eksperthinnangute andmine 

v 

innovatsiooni ja 

juhtimiskvaliteedi, 

arendamisega seotud 

kvaliteediinfrastruktuuri 

valdkondades: 

jooksev konsultatsioon Ühingu liikmetele ja 

ü 

kvaliteedihuvilistele 

kümmekond eksperthinnangut aastas; seotud Eesti avaliku 

ü 

organisatsioonide kvaliteeditegevusega, EASi/MKMi 

sektori 

EOQ-EFQMi kvaliteedialaste 

uuringute/projektidega, 

( sh Euroopa kvaliteedivisioon) 

projektidega 

kvaliteedialase informatsiooni ja teadmuse laiapőhine 

v 

levitamine 

kompetentside tõus; maine tõus 

• 

kodulehekülg: www.eaq.ee; interaktiivne kompetentsikeskus; 

ü 

ettevõtete otsimootor 

sertifitseeritud 

avatud kvaliteedilist:http://lists.ut.ee:8888/wws/info/kvaliteet 

ü 

Infoleht: 1 kord aastas ilmub ülevaatlik EKÜ tegevuse 

ü 

+ artiklid aktuaalsetel kvaliteediteemadel 

kokkuvõte 

kvaliteedialane kirjandus: vastav koondinfo kodulehel; 

ü 

Tartu Linna Keskraamatukogu tehnikakirjanduse 

väljapanek 

osakonnas 

proaktiivne meediasuhtlus: Ühingu liikmete 

ü 

artiklid Äripäeva Juhtimise Eri´s, koostöö 

kvliteediteemalised 

Director toimetusega; koostamisel proaktiivse 

ajakirja 

riigisisene ja rahvusvaheline koostöö; vastava 

v 

haldamine: 

koostöövõrgustiku 

riigisisene koostöö: 

ü 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 

• 

väljatöötamine; projekt „Koostöö 

kvaliteedipoliitika 

Eesti avaliku sektori ja ettevőtteid esindavate 

tugevdamine 

vahel“ 

organisatsioonide 

EAS/Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskus: Eesti Juhtimiskvaliteedi 

• 

tunnustusskeemid, uuringud, trükised, üritused 

Auhind, 

SA Innove: Eesti Kutseőppeasutuste Kvaliteediauhinna 

• 

korraldamine 

konkursi 

Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakond: 

• 

seminaride ja ettevõttekülastuste 

kvaliteedijuhtimisalaste 

korraldamine 

Tartu Linna Keskraamatukogu: kvaliteedialase kirjanduse 

• 

ja väljapanek 

kogumine 



• soodustingimused liikmetele; kompetentside tõus; võrgustik 

WWW.EAQ.EE 16 



meediasuhtluse tegevuskava (2005) 

WWW.EAQ.EE 17 




WWW.EAQ.EE 18 

6

iigisisene ja rahvusvaheline koostöö; vastava 

v 

haldamine: 


riigisisene koostöö: 

ü 

Tallinna Tehnikaülikooli kvaliteeditehnika õppetool: 

• 

pädevuskoolituse korraldamine 

kvaliteedijuhi 

Eesti Maksumaksjate Liit: teenuste ristturundus, 

• 

ristteenused osapoolte liikmeskonnale, 

soodustingimustel 

korraldamine, EL-projektihangetes osalemine 

ühisürituste 

finantseerimiseks, ühine lobby-töö avalikus 

ühisürituste 

kogemuste vahetamine 

sektoris; 

Eesti Personalitöö Arendamise Ühing (PARE): teenuste 

• 

soodustingimustel ristteenused osapoolte 

ristturundus, 

ühisürituste korraldamine, ELprojektihangetes 

liikmeskonnale, 

osalemine ühisürituste finantseerimiseks, 

vahetamine 

kogemuste 

Tallinna Konverentsid: kvaliteedijuhtimisalaste seminaride 

• 

riigisisene ja rahvusvaheline koostöö; vastava 

v 

haldamine: 


rahvusvaheline koostöö: 

ü 

osalemine EOQ tegevuses/projektides; Ühingu juhatuse 

• 

Tiia Tammaru on EOQ juhatuse liige 

aseesimees 

osalemine EFQMi projektides sh Euroopa Kvaliteediauhind 

• 

(assessorid) 

osalemine rahvusvahelistel kvaliteediüritustel (konverentsid, 

• 

õppereisid) 

foorumid, 

koostöö ja kogemustevahetus teiste riikide rahvuslike 

• 

Soome Laatukeskus, Iiri 

kvaliteediorganisatsioonidega: 

Läti Kvaliteediühing, Ameerika 

Kvaliteediorganisatsioon; 

(ASQ) 

Kvaliteediühing 

koostöö GOAL/QPCga (USA): kvaliteedialase kirjanduse 

• 

kvaliteedihuviliste klubilise ja vabaaja tegevuse 

v 

korraldamine: 

ISO-klubi: 10 kvaliteediteemalist üritust aastas: loengud, 

ü 

ettevõttekülastused 

Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa sektsioon: regiooni 

ü 

üksikisikute ja/või ettevõtete ühendamine; 

kvaliteedihuviliste 

10 kvaliteediteemalist üritust aastas: seminarid, 

kuni 

koosviibimised 

ettevõttekülastused, 

kompetentsikeskus(ed): töövorm nii interaktiivne (webipõhine 

ü 

otsimootor) kui töögruppide põhine (organisatsiooni 

+ liikmete juhtimiskvaliteedi meetoditega 

tegevusvaldkond 

kompetents) 

seonduv 



korraldamine 

WWW.EAQ.EE 19 



levitamine (Memory Joggerid), seminarid 

WWW.EAQ.EE 20 




ü suvepäevad: alates 2000; liikmete ja nende perede vabaaja 

üritus 

WWW.EAQ.EE 21 

7

Kokkuvõtteks 

EKÜ on oluline osa Eesti kvaliteediinfrastruktuurist, 

• 

oma tegevuste/teenuste ja koostöövõrgustiku 

ühendades 

parimal viisil avaliku, era- ja kolmanda sektori huvid, 

kaudu 

EKÜ võtab aktiivselt osa Eesti elukvaliteedi, konkurentsivőime 

• 

maine positiivsest mőjutamisest, tehes aktiivset koostööd 

ja 

EKÜ vahendab ja levitab oma koostöövõrgustiku kaudu 

• 

mitmekülgset ja kaasaaegset rahvusvahelist 

liikmetele 

EKÜ korraldab oma liikmetele ja kvaliteedihuvilistele 

• 

(koolitus)üritusi aktuaalsetel kvaliteediteemadel, 

huvitavaid 

EKÜ liikmed veedavad sisukalt ja kasulikult aega meeldivas ja 

• 

seltskonnas mitmesugustel siseüritustel 

intelligentses 

Teid kuulamast ja 

Tänan 

tulemast Eesti 

tere 

Pärn 

Kersti 

büroojuht 

EKÜ 

50 16 079 

GSM 

kersti@eaq.ee 

e-post: 

vajadused, võimalused ja kompetentsid 

nii Eesti kui rahvusvaheliste asjakohaste organisatsioonidega 

kvaliteedialasest informatsiooni, teadmust ja kontakte 

pakkudes liikmetele ka erinevaid hinnasoodustusi 

WWW.EAQ.EE 22 

Kvaliteediühingusse! 

WWW.EAQ.EE 23 

8

EAS toetusprogrammid 

kvaliteedijuhtimise 

arendamiseks 

Saame tuttavaks: 

Heidi Solba 

ettevõtluskonsultant 

EAS tegutsevate ettevõtete divisjon 

627 9416 

heidi.solba@eas.ee 

Tutvustatavad programmid 

♣ Koolituse Programm (koolitustoetus) 

♣ Nõustamisprogramm (nõustamistoetus) 

1

Taotluste 

menetlemine 

Taotluste menetlemine 

Klient IRK EK / AK Muu EAS 

Idee 

Vastavuskontroll 

Taotluse 

koostamine 

Vastavuskontroll 

Hindamine 

Juhatuse 

otsus 

Taotluse 

esitamine 

Taotluse 

registreerimine 

Ekspertiis 

Hindamiskomisjon 

Mõisted - Vastavuskontroll 

VASTAVUSKONTROLL – taotlejale ja taotlusele 

esitatavate nõuete kontroll. 

Teostajad: 

♣ Info- ja registreerimiskeskus (IRK) – kontrollib taotluse 

komplektsust (kõigi nõutud dokumentide olemasolu) ning 

taotlejale ja taotlusele esitatud esmaseid nõudeid. 

♣ Ettevõtlus- või arengukonsultant (EK/AK) – kontrollib 

taotleja ja taotluse vastavust (valdkonna abikõlbulikkus, 

planeeritud tegevuste, projektiperioodi ning kulude 

abikõlblikkus). 

2

Mõisted - Hindamine 

HINDAMINE – vastavaks tunnistatud taotlustele punktide 

andmine ettemääratud hindamiskriteeriumite alusel. 

Teostajad: 

– EK/AK 

– Hindamiskomisjon 

– Divisjoni juht 

Vajadusel kasutatakse taotluste hindamisel EASi väliseid 

eksperte – ekspertiisi käigus antakse vastavaks 

tunnistatud taotlustele punkte samade ettemääratud 

hindamiskriteeriumite alusel. 

Hindamispõhimõtted 

♣ Taotlust hinnatakse skaalal 0-4. Taotluse hindamisel 

antud maksimaalne koondhinne moodustub 

hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. 

♣ Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle 

hindamisel antud koondhinne jääb alla 2 või kui 

vähemalt üks (välja arvatud viimane) 

hindamiskriteeriumist hinnatakse hindega 0. 

Üldnõuded taotlejale 

♣ Taotlejal ei tohi taotluse esitamise hetkel riiklike maksude osas olla 

maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud 

♣ Äriühingust taotleja omanikud (üle 5% osalus) ei tohi olla registreeritud 

madala maksumääraga territooriumil 

♣ Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole 

algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud 

pankrotiotsust 

♣ Taotlejal peavad olema nõutavad vahendid toetuse oma- või 

kaasfinantseerimiseks 

♣ Juhul kui taotleja on EAS-lt varem saanud toetusi riigieelarvelistest 

vahenditest või STS-s sätestatud korras, mis on kuulunud 

tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja 

nõutud summas. 

3

Lisanõuded taotlejale 

Nõustamisprogramm 

♣ taotlejale viimase kolme aasta jooksul eraldatud 

vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos taotletava 

toetusega 

100 000 eurot 

Üldnõuded taotlusele 

♣ Taotluses sisalduv projekt peab vastama alameetme 

eesmärkidele (määruse § 1 lõige 3) 

♣ Taotluses sisalduv projekt ei tohi kuuluda välistatud 

tegevusvaldkondade hulka (määruse § 1 lõige 6) 

♣ Toetust saab taotleda ainult vastava alameetme raames 

toetatavatele tegevustele (määruse § 3 lõige 1) 

Kulude ja projektiperioodi 

abikõlbulikkusest 

♣ Kõik projekti kulud peavad olema seotud abikõlbulike 

tegevustega 

♣ Kõik projektiga seotud kulud peavad jääma projekti 

perioodi (taotluses märgitud projekti algus- ja 

lõppkuupäeva vahele) 

♣ Projekti alguskuupäev ei tohi olla varasem kui 

taotluse EAS-le esitamise kuupäev 

♣ Kõik projektis näidatud tegevused peavad jääma 

taotluses märgitud projekti perioodi 

4

Taotlemine ja menetlustähtajad 

Koolituse Programm 

jooksev taotlemine; menetlusaeg 21 tööpäeva 


jooksev taotlemine; menetlusaeg 21 tööpäeva 


EESMÄRK 

Toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiend- ja 

ümberõpet, et säilitada ja kasvatada töötajate konkurentsivõimet 

tööturul, arendada ettevõtlikkust, luua tingimused uute 

töökohtade tekkeks ning suurendada inimeste võimekust 

teadus- ja arendustegevuses ning tehnoloogia arendamise 

valdkonnas. 

♣ stimuleerida ettevõtjaid investeerima oma töötajate ja juhtide 

koolitusse 

♣ parandada ettevõtjate üldist konkurentsivõimet läbi oskuste 

ja teadmiste suurenemise 

♣ tõsta töötajate tootlikkust 


TAOTLEJAD 

♣ Eestis äriregistrisse kantud äriühingud, milles riik või KOV ei 

oma üle 25%-list osalust 

♣ Eestis registreeritud (maksuametis või äriregistris) FIEd 

♣ Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris 

registreeritud ettevõtjate ühendused (MTÜd), juhul kui 

kasusaajateks on ettevõtjate ühenduse liikmed 

♣ Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris 

registreeritud kutseühendused (MTÜs, SAd), juhul kui on 

määratletavad koolitusest kasusaavad ettevõtjad 

5


VÄLISTATUD VALDKONNAD 

Koolitamist ei toetata järgmistes valdkondades (EMTAK): 

♣ Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 

♣ Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad 

♣ Kalapüük, kalakasvatus ja neid teenindavad tegevusalad 

♣ Joogi- ja tubaka tootmine, v.a. mineraalvee ja alkoholita jookide 

tootmine 

♣ Hulgi- ja jaekaubandus 

♣ Finantsvahendus 

♣ Kinnisvaraalane tegevus 

♣ Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine 


ABIKÕLBULIKUD TEGEVUSED 

Toetust saab taotleda: 

♣ Üldise töö- ja juhtimisalase koolituse läbiviimiseks 

♣ Kitsa tööalase koolituse läbiviimiseks 


VÄLISTATUD TEGEVUSED 

Programmi raames ei toetata: 

♣ töötajate üldise haridustaseme tõstmisega seotud koolitust, sh. diplomibakalaureuse-, 

magistri-, doktori- või doktorikraadi järgset õpet; 

♣ töötute koolitust ja ümberõpet; 

♣ taotleja organisatsioonisisest koolitust taotleja organisatsioonisisese koolitaja 

poolt; 

♣ erialastel seminaridel ja konverentsidel osalemist; 

♣ foorumitel, teabe- ja infopäevadel osalemist; 

♣ tarkvaraalast koolitust ning arvutiõpet; 

♣ keeleõpet (v.a erialase töökeele õpe); 

♣ transpordivahendi juhtimisõiguse taotlemiseks läbiviidav koolitus. 

6


ABIKÕLBULIKUD KULUD 

♣ Koolitajate tasu; 

♣ Koolitajate ja koolitatavate majutuskulu; 

♣ Koolitajate ja koolitatavate sõidukulu koolituse toimumise kohta 

ja tagasi alalisse teenistuskohta (taotleja transpordivahendi 

kasutamisel kompenseeritakse max 1 EEK/km sõiduvahendi 

kohta); 

♣ Koolituse läbiviimisega otseselt seotud ühekordsed kulud 

(koolitusmaterjalide soetamine, ruumide ja tehnika rent, suuline 

tõlge); 

♣ Struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega seotud kulud 


KULUD, MIS EI OLE ABIKÕLBULIKUD 

♣ Kulutused, mis on tehingud TMS mõistes seotud isikute vahel; 

♣ Mitterahalised sissemaksed; 

♣ Ettevõtja üldkulud; 

♣ Pangagarantiid; 

♣ Finants- ja pangakulud; 

♣ Trahvid; 

♣ Käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane või 

kui tal on võimalus ennast käibemaksukohustuslaseks 

registreerida, kuid ta ei ole seda teinud; 

♣ Esinduskulud ja kingitused; 

♣ Põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja 

investeerimiskulud; 

♣ Kinnisvara soetamise kulud; 

♣ Muud projektiga mitte seotud kulud. 


TOETUSE JA OMAFINANTSEERINGU PIIRMÄÄRAD 

Üldine töö- ja juhtimisalane koolitus 

♣ VKEd: toetus kuni 70%, omafinantseering vähemalt 30% 

♣ mitte-VKEd: toetus kuni 50%, omafinantseering vähemalt 50% 

Kitsas tööalane koolitus 

♣ VKEd: toetus kuni 35%, omafinantseering vähemalt 65% 

♣ mitte-VKEd: toetus kuni 25%, omafinantseering vähemalt 75% 

7

Väike- ja keskmise suurusega 

ettevõtja definitsioon 

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlus sisaldub 

Euroopa Komisjoni määruses 70/2001/EÜ, mille Lisa 1 artikkel 1 

kohaselt on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja, 

♣ kus on alla 250 töötaja 

♣ ja mille aastakäive ei ületa 40 miljonit eurot või aastabilansi 

kogumaht ei ületa 27 miljonit eurot 

♣ ja mille kapitalist või hääleõigusest 25% või rohkem ei kuulu 

ühele sellisele ettevõtjale või ühiselt mitmele sellisele 

ettevõtjale, mille kohta olenevalt asjaoludest ei kehti väike- ja 

keskmise suurusega ettevõtja määratlus. 


♣ Kui taotlejaks on ettevõtjate ühendus või 

kutseühendus, kohaldatakse taotlejale piirmäärasid 

lähtuvalt kasusaajast. 

♣ Kui projekt sisaldab nii nii kitsast tööalast kui üldist 

töö- ja juhtimisalast koolitust ning neid ei ole võimalik 

eristada, kohaldatakse kitsa tööalase koolituse kohta 

kehtivaid finantseerimise määrasid. 


KOOS TAOTLUSVORMIGA TULEB ESITADA: 

♣ Maksu- ja Tolliameti tõend ajatamata maksuvõlgade puudumise 

kohta; 

♣ Äriregistris registreerimata FIE’l Maksu- ja Tolliameti tõend selle 

kohta, et ettevõtja on maksuametis arvel; 

♣ Koolitaja poolt väljastatud informatsioon koolituse kohta 

(teemade kirjeldus, koolituse läbiviijad/lektorid, koolituse 

maksumus, toimumise aeg ja koht, jms) 

♣ Koolitaja pädevust ja tegutsemise õigust tõendavad dokumendid 

(litsentsid, koolitusload, koolitajate CV’d, jms) 

♣ Taotleja koolitustegevuse plaan, juhul kui see on olemas 

♣ Kutseühenduse põhikiri, juhul kui taotlejaks on kutseühendus; 

♣ Volitus, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel 

8


15 000 EEK ja suurema taotluse puhul tuleb esitada täiendavalt: 

♣ Vähemalt kolm võrreldavat koolitusteenuse hinnapakkumist koos 

valiku põhjendusega; 

♣ Jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole 

taotluse esitamise hetkel vanem kui 3 kuud; 

♣ Viimase majandusaasta aruanne; 

♣ Kassapõhise raamatupidamisega FIE puhul tulude ja kulude koond, 

mis ei ei ole taotluse esitamise hetkel vanem kui 3 kuud; 

♣ Kassapõhise raamatupidamisega FIE puhul viimase 

majandusaasta tulude ja kulude koond. 


TAOTLUSE HINDAMISKRITEERIUMID 

♣ Projekti üldine mõju ettevõtjale 25% 

♣ Taotleja organisatsiooniline võimekus 25% 

♣ Projekti kvaliteet 20% 

♣ Koolitaja kvalifikatsioon 20% 

♣ Projekti kuuluvus programmi eelistuste hulka 10% 


PROGRAMMI RAAMES EELISTATAKSE TAOTLUSI, 

MIS ON SEOTUD: 

♣ Ettevõtja käibe kasvuga väljaspool Eestit; 

♣ Uuendusliku ja nüüdisaegse juhtimismeetodi või 

tootmistehnoloogia juurutamisega 

♣ Uute töökohtade loomisega (ettevõtja 

majandustegevuse laiendamine, jms.) 

9


EESMÄRK: 

Toetada ettevõtjate kasvu ja uute töökohtade loomist, pakkudes 

ettevõtluseks vajalikku oskusteavet ja aidates ettevõtjaid uute 

turgude leidmisel. 

♣ stimuleerida ettevõtte- või organisatsiooniväliste ekspertide 

kaasamist ettevõtjate arendustegevusse 

♣ aidata kaasa ettevõtjate üldise konkurentsivõime paranemisele 

♣ toetada üldise juhtimis- ning erialase kompetentsuse 

suurenemist 


TAOTLEJAD 

♣ Eestis äriregistrisse kantud VKEd, milles riik või KOV 

ei oma üle 25%-list osalust 

♣ Eestis registreeritud (maksuametis või äriregistris) 

FIEd 


VÄLISTATUD VALDKONNAD 

♣ Põllumajandustoodete* tootmine, töötlemine ja turustamine 

♣ Jahindus ja metsamajandus 

♣ Kalapüük, kalakasvatus ja neid teenindavad tegevusalad 

♣ Joogi- ja tubaka tootmine, v.a. mineraalvee ja alkoholita jookide 

tootmine 

♣ Maismaaveondus, torutransport, veetransport, õhutransport 

♣ Hulgi- ja jaekaubandus 

♣ Finantsvahendus 

♣ Kinnisvaraalane tegevus 

♣ Nõustamisteenused 

♣ Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine 

* Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas nimetatud tooted 

10


ABIKÕLBULIKUD TEGEVUSED (1) 

♣ Äri-, finants- ja turundusplaani koostamiseks 

♣ 

♣ 

♣ 

♣ 

♣ 

♣ 

Ettevõtja või valdkonna strateegilise arenguplaani 

koostamiseks 

Juhtimisalaseks konsultatsiooniks 

Personaliarenduseks 

Tööohutuse ja töötervishoiu alaste projektide läbiviimiseks 

Turu- ja turundusuuringute läbiviimiseks 

Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise alaste projektide läbiviimiseks 


ABIKÕLBULIKUD TEGEVUSED (2) 

♣ Tasuvus- ja patendiuuringute läbiviimiseks 

♣ 

♣ 

♣ 

Tootmis- ja tehnoloogiaalaseks nõustamiseks 

Ettevõtja või valdkonna diagnostilise auditi (tegevusanalüüsi) 

läbiviimiseks 

EL struktuurfondide ja riiklike tugimeetmete ettevõtluse 

arendamisega seotud projektide ettevalmistamise 

nõustamiseks, välja arvatud nende programmide osas, mille 

abikõlbulike kulude hulka kuulub nõustamisteenuste ja uuringute 

toetamine 


VÄLISTATUD TEGEVUSED 

♣ kommertslaenutaotluste koostamine 

♣ juriidilised konsultatsioonid 

♣ maksundusega seonduvad konsultatsioonid 

♣ audiitor- ja raamatupidamisteenused 

♣ tarkvara väljatöötamine ja juurutamine 

♣ personaliotsingud 

♣ suhtekorraldusteenused 

♣ muud pidevad või perioodilised tegevused ning ettevõtja 

tavapärase põhitegevusega seotud tegevused 

11


ABIKÕLBULIKUD KULUD 

♣ Konsultandi tasu päeva- või tunnitasu alusel 

♣ Struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega seotud kulud 

KULUD, MIS EI OLE ABIKÕLBULIKUD 

♣ Kulutused, mis on tehingud “TMS” mõistes seotud isikute vahel; 

♣ Mitterahalised sissemaksed; 

♣ Ettevõtte üldkulud; 

♣ Pangagarantiid (v.a. juhul, kui pangagarantii on nõutud seadusega); 

♣ Finants- ja pangakulud (v.a. teenustasud eraldi kontode avamise 

eest ning nende pidamiskulud juhul, kui toetuse andja nõuab 

toetuse kasutamiseks eraldi kontosid); 

♣ Trahvid; 

♣ Käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane või kui tal 

on võimalus ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida, kuid 

ta ei ole seda teinud. 


TOETUSE JA OMAFINANTSEERINGU PIIRMÄÄRAD 

Toetus kuni 200 000 Eesti krooni taotleja kohta aastas, kuid mitte 

rohkem kui 50% abikõlbulikest kuludest 

Omafinantseering vähemalt 50% abikõlbulikest kuludest 

NB! Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi või kohalike 

omavalitsuste poolt antud tagastamatuid toetusi ning muudelt EL 

institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi 


KOOS TAOTLUSVORMIGA TULEB ESITADA: 

♣ Äriregistris registreerimata FIE’l maksuameti tõend selle kohta, 

et ettevõtja on maksuametis arvel; 

♣ Konsultandi ja taotleja poolt koostatud ja allkirjastatud 

konsultandi tööplaan päevade või tundide lõikes; 

♣ Konsultandi personaalne CV koos ülevaatega tehtud töödest; 

♣ 15 000 Eesti krooni ja suurema taotluse puhul vähemalt kolm 

võrreldavat nõustamisteenuse hinnapakkumist; 

♣ Volitus, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel 

♣ Teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta. 

12


TAOTLUSE HINDAMISKRITEERIUMID 

♣ Projekti mõju ettevõtte arengule 20% 

♣ Projekti ettevalmistamise kvaliteet 20% 

♣ Konsultandi kvalifikatsioon 20% 

♣ Taotleja võimekus tulemuste ellurakendamisel 15% 

♣ Taotleja juhtkonna toetus projekti elluviimisele 15% 

♣ Projekti kuuluvus programmi eelistuste hulka 10% 


PROGRAMMI RAAMES EELISTATAKSE TAOTLUSI, 

MIS ON SEOTUD: 

♣ Ettevõtja käibe kasvuga väljaspool Eestit 

♣ Kohaliku toorme väärindamise või suurema 

lisaväärtuse loomisega 

♣ Uuendusliku ja nüüdisaegse tehnoloogia 

juurutamisega 

♣ Kvaliteedijuhtimise alaste tegevuste juurutamisega 

Täiendav info ja kontaktid 

www.eas.ee 

programmide infotelefon 627 9400 

13

Tõhusale koostööle lootes 

EAS 

14

FREQUENTLY ASKED QUESTIONS ABOUT ISO - UEAPME

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?