Teabele esitatavate nõuete ja kemikaaliohutuse ... - Terviseamet
Teabele esitatavate nõuete ja kemikaaliohutuse ... - Terviseamet
Teabele esitatavate nõuete ja kemikaaliohutuse ... - Terviseamet
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Teabele</strong> <strong>esitatavate</strong> nõuete <strong>ja</strong><br />
<strong>kemikaaliohutuse</strong> hindamise juhend<br />
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Versioon 2<br />
Märts 2010
ÕIGUSTEAVE<br />
Käesolev dokument on REACH-määruse juhend, mis selgitab REACH-määrusest tulenevaid kohustusi <strong>ja</strong><br />
seda, kuidas neid täita. Tuleb siiski meeles pidada, et ainus autentne õiguslik alus on REACH-määrus <strong>ja</strong><br />
käesolev dokument ei ole õiguslikult samaväärne teave. Euroopa Kemikaaliamet ei võta mingit vastutust<br />
seose s käe soleva dokumendi sisuga.<br />
VASTUTAMATUSESÄTE<br />
See on algselt inglise keeles koostatud dokumendi tõlke tööversioon. Dokument on tõlgitud <strong>ja</strong> selle<br />
terviklikku st on hinnatud Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekesku ses. Eesti pädevad asutused kontrollivad hetkel<br />
dokumendis ka sutatud teaduslikku/tehnilist sõnavara. Juhime tähelepanu, et ainult inglisekeelne versioon,<br />
mis on kättesaadav ka sellel veebilehel, on originaalversioon.<br />
<strong>Teabele</strong> <strong>esitatavate</strong> nõuete <strong>ja</strong> <strong>kemikaaliohutuse</strong> hindamise juhend<br />
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Viide: ECHA-2010-G-05-ET<br />
Avaldamiskuupäev: 22.03.2010<br />
Keel: ET<br />
© Euroopa Kemikaaliamet, 2010<br />
Tiitelleht © Euroopa Kemikaaliamet<br />
Reprodutseerimine on lubatud allikale viitamisel, lisades viite „Allikas: Euroopa Kemikaaliamet,<br />
http://echa.europa.eu/” <strong>ja</strong> saates avaldamise kohta kir<strong>ja</strong>liku teate ECHA teabetalitusele<br />
(publications@echa.europa.eu).<br />
Dokument tõlgitakse 22 keelde:<br />
bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali,<br />
prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovakkia, sloveeni, soome, taani, tšehhi <strong>ja</strong> ungari keelde.<br />
Kui teil tekib küsimusi või tähelepanekuid käesoleva dokumendi kohta, saate need esitada<br />
teabenõude vormil (märkige dokumendi viide <strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>andmise kuupäev). Teabenõude vormi saab<br />
ECHA veebilehelt kohtaktandmete <strong>ja</strong>otisest: http://echa.europa.eu/about/contact_et.asp<br />
Euroopa Kemikaaliamet<br />
Postiaadress: P.O. Box 400, FI-00121 Helsinki, Soome<br />
Külastusaadress: Annankatu 18, Helsinki, Soome
EESSÕNA<br />
See dokument kirjeldab REACH-määruse kohaselt aine omaduste, kokkupuute, kasutusalade <strong>ja</strong><br />
riskijuhtimis meetmete ning <strong>kemikaaliohutuse</strong> hindamisega seotud teabele esitatavaid nõudeid.<br />
Juhend kuulub juhendisar<strong>ja</strong>, mille ees märk on aidata kõigil as<strong>ja</strong>omastel huvirühmadel täita<br />
REA CH-määrusega kehtestatud kohustusi. Dokumendid sisaldavad üksikas<strong>ja</strong>likke suunised<br />
mitmesuguste REA CH-menetluste ning teatud teaduslike <strong>ja</strong>/või tehniliste meetodite kohta, mida<br />
tööstus või ametiasutused peavad REA CH-määruse nõuete täitmiseks kasutama.<br />
Juhendid koostati <strong>ja</strong> arutati läbi REACHi rakendusprojektide raames Euroopa Komisjoni<br />
teenistuste juhtimisel ning kaasatud olid kõik liikmesriikide, tööstuse <strong>ja</strong> valitsusväliste<br />
organisatsioonide huvirühmad. Pärast vastuvõtmist liikmesriikide pädevate asutuste poolt anti<br />
juhendid ECHAle avaldamiseks <strong>ja</strong> edasiseks täiendamiseks. Kõik juhendi a<strong>ja</strong>kohastused koostab<br />
ECHA ning need läbivad konsultatsioonimenetluse, kus osalevad liikmesriikide, tööstuse <strong>ja</strong><br />
valitsusväliste organisatsioonide huvirühmad. Konsultatsioonimenetluse üksikas<strong>ja</strong>lik teave on<br />
dokumendis<br />
http://echa.europa.eu/doc/final_mb_30_2007_consultation_procedure_on_guidance.pdf<br />
Juhendeid saab alla laadida Euroopa Kemikaaliameti veebilehelt<br />
http://echa.europa.eu/reach_et.asp<br />
Samal veebilehel avaldatakse ka täiendavad juhendid pärast nende kinnitamist või a<strong>ja</strong>kohastamist.<br />
Käesolev dokument käsitleb REACH-määrust ehk Euroopa Parlamendi <strong>ja</strong> nõukogu 18. detsembri<br />
2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006 1 .<br />
1 Euroopa Parlamendi <strong>ja</strong> nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide<br />
registreerimist, hindamist, autoriseerimist <strong>ja</strong> piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet,<br />
muudetakse direktiiv i 1999/45/EÜ <strong>ja</strong> tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 <strong>ja</strong> komisjoni määrus<br />
(EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ <strong>ja</strong> komisjoni direktiiv id 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ<br />
<strong>ja</strong> 2000/21/EÜ) parandus (ELT L 396, 30.12.2006); muudetud nõukogu 15. nov embri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr<br />
1354/2007, millega kohandatakse Bulgaaria <strong>ja</strong> Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Parlamendi <strong>ja</strong> nõukogu määrust (EÜ)<br />
nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist <strong>ja</strong> piiramist (REACH) (ELT L 304,<br />
22.11.2007, lk 1).
Dokumendi muudatused<br />
Versioon Kommentaar Kuupäev<br />
Versioon 1 Esimene väl<strong>ja</strong>anne Mai 2008<br />
Versioon 1.1<br />
Versioon 1.2<br />
Versioon 2<br />
− Protsessikategooriate loendisse lisati metallide <strong>ja</strong> teiste<br />
mineraalidega seotud tööde kategooriad.<br />
− 10. kasutusala valdkonna sõnastust muudeti veidi.<br />
− Lisati 39. kemikaalikategooria: isikliku hügieeni tooted.<br />
− 6. kasutusala valdkonda lisati tselluloos <strong>ja</strong> moodustati ala<strong>ja</strong>otis<br />
„muud“ tooted või teenused (0-1 „muu kemikaalidega seotud<br />
ma<strong>ja</strong>ndustegevus“ <strong>ja</strong> 0-2 „muu ma<strong>ja</strong>ndustegevus, mis ei ole<br />
seotud kemikaalidega“).<br />
− Tootekategooriate loendit ühtlustati tehniliselt.<br />
− Kõik „muu” viidi loetelu lõpust loetelu algusse.<br />
− Lisa R.12-3 protsessikategooriate numbreid parandati alates<br />
kategooriast PROC 22.<br />
− Valesti liigitatud toode „kaamerad <strong>ja</strong> videokaamerad“ paigutati<br />
lisa R.12-4 kategooriast AC 9 kategooriasse AC 3-4.<br />
− Lisa R.12-4 nummerdamissüsteemi kohandati kategooriate<br />
struktuuriga.<br />
− Kasutusala kirjeldussüsteemi ees märkide kirjeldust<br />
sissejuhatuses muudeti selgemaks <strong>ja</strong> järjepidevamaks.<br />
− Jaotises R.12.1 täpsustati viiteid artiklile 37 (allkasuta<strong>ja</strong> teatab<br />
tarni<strong>ja</strong>le kasutusala) <strong>ja</strong> IUCLIDi <strong>ja</strong>otisele 3.5.<br />
− Jaotisesse R.12.2 lisati selgitusi <strong>ja</strong> määratlusi:<br />
o<br />
ühtlustati „kemikaalide“ (= ained eraldi <strong>ja</strong> segudes) <strong>ja</strong><br />
toodete terminoloogiat<br />
o tootekategooriatesse lisati kuivatatud/tahkestatud<br />
segud, sest neil on kindel kuju <strong>ja</strong> pinnaviimistlus.<br />
− Lisati kirjeldussüsteemi a<strong>ja</strong>kohastatud kasutamisnäited: vt<br />
<strong>ja</strong>otised R.12.4 <strong>ja</strong> R.12.5.<br />
− Lisati uus tabel R.12.1, mis seletab paremini seoseid kasutusala<br />
kirjelduse <strong>ja</strong> esimese astme kokkupuutehinnangute vahel.<br />
− Jaotisesse 12.2.1 lisati lühike lõik, mis selgitab aine elutsükli eri<br />
tegutse<strong>ja</strong>id.<br />
− Jaotiste 12.3.1–12.3.5 struktuure ühtlustati. Lisati kolm alalõiku:<br />
kirjelda<strong>ja</strong> määratlemine <strong>ja</strong> ulatus; sobiva kategooria määramise<br />
juhis; seos esimese astme hindamisega.<br />
− Kasutusala valdkonna kirjelda<strong>ja</strong>te loend <strong>ja</strong>otati kaheks esitatava<br />
teabe alusel: Võtmekirjelda<strong>ja</strong>ks on kasuta<strong>ja</strong>te põhirühmad aine<br />
elutsükli vältel (SU 3, 21, 22) <strong>ja</strong> täiendavaks kirjelda<strong>ja</strong>ks on<br />
lõppkasutusala valdkond (kõik kirjed), vt lisa R.12-1.<br />
− Kemikaalikategooria (PC) <strong>ja</strong>otises R.12.3.2 eritleti selgemini kaht<br />
funktsiooni: i) segusid valmistavate sektorite kirjeldamine segu<br />
tüübi järgi <strong>ja</strong> ii) tarbekaupade tüübid, mida saab hinnata<br />
ECETOCi tarbi<strong>ja</strong>tele suunatud riskihindamisvahendiga (vt lisa<br />
R.12-2.2).<br />
− Tootekategooria (AC) <strong>ja</strong>otises 12.3.5 eritleti selgemini kaht<br />
Juuli 2008<br />
Oktoober<br />
2008<br />
Märts 2010
Versioon Kommentaar Kuupäev<br />
funktsiooni: i) aine kasutusea <strong>ja</strong> järgneva jäätmeetapiga seotud<br />
tooteliik (toote käitlemine tööta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong>/või tarbi<strong>ja</strong>te poolt); <strong>ja</strong> ii)<br />
tarbekaupade liigid, mida saab hinnata suunatud<br />
riskihindamisvahendiga. Vt lisad R.12-5.1 <strong>ja</strong> R.12-5.3.<br />
− Lisati ECETOCi tarbi<strong>ja</strong>tele suunatud riskihindamisvahendis<br />
käsitletavate toote alamkategooriate loend, vt lisa R.12-2.2 <strong>ja</strong> lisa<br />
R.12-5.3; selgitati kasutusala kirjelduse <strong>ja</strong> esimese astme<br />
kokkupuutehinnangute vahelist seost <strong>ja</strong>otistes R.12.3.2 <strong>ja</strong><br />
R.12.3.5.<br />
− Enamikust protsessikategooriatest eemaldati viide „tööstus- või<br />
kutsealasele keskkonnale“. Valiku saab teha kokkupuute<br />
hindamisel. Kasutusala kirjelduse tasemel osutavad SU 3 või SU<br />
22, kas kasutamine toimub eeldatavasti tööstus- või<br />
mittetööstuskeskkonnas.<br />
− Jaotisesse R.12.3.5 lisati näited, kuidas tööta<strong>ja</strong>d töötlevad<br />
tooteid. Tootekategooriate loend liigendati uuesti, et seda<br />
seostada paremini TARIC-süsteemiga. Tootekategooriate<br />
loendist eemaldati osutavad alamkategooriad, et registreeri<strong>ja</strong> <strong>ja</strong><br />
allkasuta<strong>ja</strong> saaksid otsustada, kui üksikas<strong>ja</strong>likult on va<strong>ja</strong><br />
kirjeldada aine kasutusea etappi. Varasemaid alamkategooriaid<br />
on kasutatud näidetena illustreerimiseks, mis liiki tooteid võivad<br />
hõlmata laiaulatuslikud kategooriad.<br />
− Täiendava kirjelda<strong>ja</strong>na lisati keskkonda eraldumise kategooria<br />
(ERC) (vt <strong>ja</strong>otis R.12.3.4). Selgitati keskkonda eraldumise<br />
erikategooriate (SPERCs) osa selles kontekstis.<br />
− Lisati tööta<strong>ja</strong>te poolt tööstuskeskkonnas toodete<br />
abrasiivtehnikaga töötlemist käsitlev uus kategooria ERC 12.<br />
Laiendati kategooriat ERC 10b/11b, et hõlmata ainete<br />
eemaldamist toote pindadelt.<br />
− Lisasse R.12-6 lisati aine funktsioonikategooriate loetelu<br />
(laiendatud ohutuskaardi <strong>ja</strong>o 1.2 <strong>ja</strong>oks <strong>ja</strong> teatamiseks IUCLIDis).<br />
Loendi ees märki selgitatakse <strong>ja</strong>otisesse R.12.3.6 lisatud<br />
lühikeses lõigus.<br />
− Lisati uus <strong>ja</strong>otis R.12.5, milles selgitatakse, kuidas<br />
kirjeldussüsteem võib aidata i) kaardistada kasutusalasid<br />
<strong>kemikaaliohutuse</strong> hindamise alustamiseks, ii) koostada<br />
kokkupuutestsenaariumide pealkirju <strong>ja</strong> iii) esitada andmeid<br />
kindlaks määratud kasutusalade kohta IUCLIDi osas 3.5.<br />
− Täiustati loetelusid:<br />
o kasutusala valdkonna loendisse lisati i) teaduslik<br />
uurimistegevus ning ii) elektri-, auru-, gaasi-, veevarustus<br />
<strong>ja</strong> reoveepuhastus;<br />
o täiteained <strong>ja</strong> kitid viidi kategooriast PC 9 kategooriasse<br />
PC 9b;<br />
o näpuvärvid viidi kategooriast PC 9 kategooriasse PC 9c;<br />
o lisati selgitus, et PC14 osutab metallipinnaga<br />
reageerivatele ainetele;<br />
o muude kategooriate dubleerimise tõttu eemaldati<br />
autohooldustoodete (PC6), kunstitarvete (PC5), aia- <strong>ja</strong><br />
muruhooldustoodete (PC22) kategooriad;
Versioon Kommentaar Kuupäev<br />
o eemaldati kategooria PC10, sest seda hõlmab kategooria<br />
„muu“;<br />
o lisati selgitus, et PC20 osutab keemiatööstuses<br />
kasutatavatele töötlemise abiainetele;<br />
o pleegitid <strong>ja</strong> muud töötlemise abiained lisati<br />
kategooriatesse PC 26 <strong>ja</strong> PC 34;<br />
o metallid <strong>ja</strong> muud mineraalid lisati kategooriatesse PROC<br />
21–25 ning kohandati kirjeldust;<br />
o PROC 8 <strong>ja</strong>gati kategooriateks PROC 8a <strong>ja</strong> 8b;<br />
o lisati peamiselt metallitööstuse protsessidega seotud<br />
kategooriad PROC 26, 27a <strong>ja</strong> 27b;<br />
o tootekategooriate loendist eemaldati AC 12, sest see ei<br />
ole kooskõlas mater<strong>ja</strong>lipõhise kategooriatesse<br />
liigitamisega ega ole vastavuses TARIC-süsteemiga.<br />
– Tekst kohandati ülalloetletud muudatustega.<br />
MUUDATUSTE RAKENDAMISE JUHEND<br />
Enamik juhendi muudatustest on selgitava iseloomuga. Osa muudatusi käsitleb kirjelda<strong>ja</strong>te<br />
loetelusid.<br />
Lisa R.12.7 esitab lühijuhendi ettevõtetele, kes on kogunud andmeid kasutusalade kohta juhendi<br />
varasemate versioonide kasutusala kirjelda<strong>ja</strong>te loetelude alusel. Selles on selgitused iga loendi<br />
<strong>ja</strong>oks, kuidas saab praeguseks kogutud andmed viia kujule, mis sobib kokku i) juhendi uue, 2.<br />
versiooni loeteluga (muudatusteta alates 9.11.2009) <strong>ja</strong> ii) suunatud riskihindamisvahendi kirjetega<br />
tarbi<strong>ja</strong>kokkupuute hindamise <strong>ja</strong>oks. Juhendi 1. versioon ei sisaldanud keskkonnakirjelda<strong>ja</strong>te loetelu<br />
(keskkonda eraldumise kategooriaid) ning seetõttu tuleb need andmeid lisada igale enne 2009.<br />
aasta suve koostatud kasutusala kirjeldusele.<br />
REACH-määrusele viitamise tava<br />
REA CH-määrust sõna-sõnalt tsiteeriv tekst on kaldkir<strong>ja</strong>s <strong>ja</strong> jutumärkides.<br />
Mõistete <strong>ja</strong> lühendite tabel<br />
Vt peatükk R.20<br />
Sisujuht
Joonis näitab peatüki R.12 asukohta juhendis.<br />
R12<br />
Teave: kättesaadav – nõutav/va<strong>ja</strong>lik<br />
Ohu hindamine<br />
Kokkupuute hindamine<br />
Stopp<br />
ei<br />
<strong>ja</strong>h<br />
Ohtlik<br />
või PBT-aine ?<br />
Riski iseloomustus<br />
L isage ke mikaaliohutuse<br />
arua nde sse<br />
<strong>ja</strong>h<br />
Risk on<br />
oh<strong>ja</strong>tud?<br />
ei<br />
korrata<br />
Saa tke kokkup uutestsenaa rium<br />
laie ndatud oh utuskaardiga
SISUKORD<br />
EESSÕNA..........................................................................................................................................2<br />
R.12. KASUTUSALA KIRJELDUSSÜSTEEM ............................................................................1<br />
R.12.1. Selle mooduli eesmärk.............................................................................................................. 1<br />
R.12.2. Kasutusala kirj eldussüsteem.................................................................................................... 2<br />
R.12.2.1. Süsteemi kirjeldus.................................................................................................................. 2<br />
R.12.2.2. Seosed kokkupuutehindamise vahenditega............................................................................... 2<br />
R.12.3. Viie kirjelda<strong>ja</strong> loetelu määratlemine........................................................................................... 4<br />
R.12.3.1. Kasutusala valdkond [SU]........................................................................................................ 4<br />
R.12.3.2. Kemikaalikategooria [PC]........................................................................................................ 5<br />
R.12.3.3. Protsessikategooria [PROC].................................................................................................... 6<br />
R.12.3.4. Keskkonda eraldumise kategooria (ERC)................................................................................... 6<br />
R.12.3.5. Tootekategooriad [AC] ............................................................................................................ 7<br />
R.12.3.6. Aine tehnilise funktsiooni määratlemine ohutuskaardi <strong>ja</strong>oks........................................................ 9<br />
R.12.4. Näited........................................................................................................................................ 9<br />
R.12.4.1 Näited kirjeldussüsteemi kategooriatele vastavate kasutusalade määramisest............................... 9<br />
R.12.4.1.2 Näide aine kasutusalade süstemaatilisest kirjeldamisest..........................................................11<br />
R.12.5 Kindlaksmääratud kasutusalade kirjeldamine <strong>ja</strong> kokkupuutestsenaariumide pealkir<strong>ja</strong>de<br />
koostamine......................................................................................................................................... 11<br />
R.12.5.1. Kasutusalade kaardistamine elutsükli struktuuri alusel................................................... 12<br />
R.12.5.2. Kokkupuutestsenaariumide pealkir<strong>ja</strong>de koostamine........................................................ 14<br />
R.12.5.3. Kindlaksmääratud kasutusalade kirj eldamine IUCLIDis................................................... 14<br />
Tabelid<br />
Tabel R.12-1: Kasutusala kirjeldamine <strong>ja</strong> esimese astme kokkupuutehindamine.........................................3<br />
Tabel R.12-2: Näited kategooriate määramisest tööta<strong>ja</strong>te kasutusaladele sisetingimustes.........................10<br />
Tabel R.12-3: Näide, kuidas lühidalt kirjeldada pigmendi mõningaid kasutusalasid....................................11<br />
Tabel R.12-4: Tööta<strong>ja</strong>te toiminguid käsitleva kokkupuutestsenaariumi pealkiri ..........................................14<br />
Tabel R.12-5: Tabel tööstuse tööta<strong>ja</strong>tega seotud kindlaksmääratud kasutusalade (IU) esitamiseks IUCLIDis<br />
....................................................................................................................................................16<br />
Joonised<br />
Joonis R.12-1: Kindlaksmääratud kasutusalasid kirjeldava puu vaikestruktuur. .........................................13<br />
Joonis R. 12-2: Näide kasutusalade kirjeldamisest elutsüklipuu abil .........................................................14<br />
Lisad<br />
Lisa R.12-1: Kasutusala valdkonna (SU) kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu.....................................................................17<br />
Lisa R.12-2.1: Kemikaalikategooria (PC) kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu.....................................................................18<br />
Lisa R.12-3: Protsessikategooriate (PROC) kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu ................................................................21<br />
Lisa R.12-4.1: Keskkonda eraldumise kategooriate (ERC) kirjeldus..........................................................24<br />
Lisa R.12-5.1: Kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu ainetele toodetes (AC).........................................................................29<br />
Lisa R.12-6: Funktsionaalsete kategooriate (valikuline, kasutatakse va<strong>ja</strong>duse korral) loetelu......................32
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
R.12. KASUTUSALA KIRJELDUSSÜSTEEM<br />
R.12.1. Selle mooduli eesmärk<br />
REA CHi kohaselt peab iga toot<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> importi<strong>ja</strong> koostama, hindama ning edastama ainete <strong>ja</strong>oks,<br />
millele on va<strong>ja</strong> kokkupuute hindamist, aine kogu elutsüklit hõlmavaid kokkupuutestsenaariumid.<br />
Selleks on tal va<strong>ja</strong> kaardistada kõik oma aine kasutusalad. Taolist ühe turusektori kasutusalade<br />
kaardistust saab sageli teatud ainete ulatuses kasutada korduvalt või selle võivad koostada ka mitu<br />
toot<strong>ja</strong>t/importi<strong>ja</strong>t ühiselt. Seetõttu on oluline kasutusalade kaardistamine standardida <strong>ja</strong> võimaldada<br />
selle seostamist kokkupuutestsenaariumidega.<br />
Kokkupuutestsenaariumide edastatakse laiendatud ohutuskaardiga tarneahelas allapoole.<br />
Allkasuta<strong>ja</strong>tele on oluline, et nad saaksid standarditud kokkupuutestsenaariumide lühipealkir<strong>ja</strong>d<br />
(mis näitavad kokkupuutestsenaariumi ulatust <strong>ja</strong> kasutatavust) oma sektoris as<strong>ja</strong>kohaste aine<br />
rakenduste <strong>ja</strong>oks, mitte igalt tarni<strong>ja</strong>lt isesuguse stsenaariumi.<br />
Käesolev juhend esitab kasutusala kirjeldussüsteemi, mille ees märgiks on ainete kasutusala<br />
kirjeldamise standardimine. See hõlbustaks:<br />
• registreerimistoimikutes esitamiseks nõutavate kasutusalade kindlaks määramist;<br />
• tarni<strong>ja</strong>tel kokkupuutestsenaariumide koostamist tarneahelast ülal- <strong>ja</strong> allpoolt saadud teabe<br />
alusel;<br />
• kokkupuutestsenaariumidele lühipealkir<strong>ja</strong>de koostamist.<br />
Kasutusala kirjelda<strong>ja</strong>d aitavad tarni<strong>ja</strong>tel <strong>ja</strong> kasuta<strong>ja</strong>tel liigendada omavahelist teabevahetust.<br />
Lühipealkir<strong>ja</strong>de abil saavad allkasuta<strong>ja</strong>d kiiresti leida, kas saadud kokkupuutestsenaarium hõlmab<br />
nende kasutusalasid. Teiselt poolt on allkasuta<strong>ja</strong>tel võimalik kasutusala kirjelda<strong>ja</strong>te abil kirjeldada<br />
struktureeritult kasutusala, millest nad soovivad tarni<strong>ja</strong>t teavitada (vt artikli 37 lõige 2). NB!<br />
As<strong>ja</strong>kohaste kokkupuutestsenaariumide koostamiseks va<strong>ja</strong>b registreeri<strong>ja</strong> paljudel juhtudel<br />
kasutustingimuste kohta rohkem teavet <strong>ja</strong> kasutusala kirjelda<strong>ja</strong>te loendist ei piisa.<br />
Iga registreeri<strong>ja</strong> on kohustatud oma tehnilisse toimikusse <strong>ja</strong> <strong>kemikaaliohutuse</strong> aruande 2. osasse<br />
lisama kõigi kindlaksmääratud kasutusalade lühikese üldkirjelduse (vt IUCLIDi osa 3.5) 2 .<br />
Kasutusala lühikese üldkirjelduse aluseks soovitatakse võtta käesoleva juhendi kirjeldussüsteem <strong>ja</strong><br />
viidata IUCLIDi osas 3.5 <strong>kemikaaliohutuse</strong> aruandes leiduvatele kokkupuutestsenaariumidele (kui<br />
see on as<strong>ja</strong>kohane). Sellega tagatakse, et kindlaks määratud kasutusalade kirjeldus ning<br />
kokkupuutestsenaariumi pealkiri <strong>ja</strong> sisu on omavahel kooskõlas. NB! Kindlaks määratud<br />
kasutusalade lühikese üldkirjelduse <strong>ja</strong> <strong>kemikaaliohutuse</strong> aruande kokkupuutestsenaariumide<br />
lühipealkir<strong>ja</strong>de kooskõla on REA CH-määruse I lisa <strong>ja</strong>otisega 5.1.1 kehtestatud seaduslik nõue.<br />
Mõni kasutusala kirjelda<strong>ja</strong> ka<strong>ja</strong>stab kokkupuutega seotud kasutusomadusi, mille tõttu saab neid<br />
kasutada sisendparameetritena teatud olemasolevates kokkupuute hindamise vahendites.<br />
Selle peatüki eesmärk on kirjeldussüsteemi tausta <strong>ja</strong> kasutamise üksikas<strong>ja</strong>lik selgitamine.<br />
Kasutusalasid lühidalt kirjeldavate kategooriate loetelud on lisades R.12-1 kuni R.12-6.<br />
2 Vt REACH-määruse artikli 10 punkti a alapunkti iii seoses VI lisa lõiguga 3.5<br />
1
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
R.12.2. Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
R.12.2.1. Süsteemi kirjeldus<br />
Ainega puutuvad tema elutsükli jooksul kokku seitse tegutse<strong>ja</strong>te põhirühma: keemiliste ainete (sh<br />
metallide <strong>ja</strong> mineraalide) toot<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong> importi<strong>ja</strong>d, segude tootmiseks kemikaale kokkusegavad <strong>ja</strong><br />
homogeenivad ettevõtted (valmististe toot<strong>ja</strong>d), levita<strong>ja</strong>d 3 , tööstuslikud lõppkasuta<strong>ja</strong>d, kutsealased<br />
lõppkasuta<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong> tarbi<strong>ja</strong>d. Importimist <strong>ja</strong> levitamist käesolevas juhendis rohkem ei käsitleta.<br />
Kasutusala kirjeldussüsteemi aluseks on viis eraldiseisvat kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu, mille omavahelisel<br />
kombineerimisel saadakse kasutusala lühikirjeldus või kokkupuutestsenaariumi pealkiri:<br />
• Kasutusala valdkonna kategooria (SU) kirjeldab, mis ma<strong>ja</strong>ndusvaldkonnas ainet kasutatakse.<br />
See hõlmab nii ainete segamist või ümberpakendamist valmististe toot<strong>ja</strong> tasemel kui ka<br />
tööstuslikke, kutsealaseid <strong>ja</strong> tarbi<strong>ja</strong>te lõppkasutusi 4 .<br />
• Kemikaalikategooria (PC) kirjeldab, mis liiki kemikaalide (= nii ainete kui segudes olevate<br />
ainete) 5 koostises aine lõpuks sisaldub, kui see lõppkasutuseks tarnitakse (tööstuslikele <strong>ja</strong><br />
kutsealastele kasuta<strong>ja</strong>tele või tarbi<strong>ja</strong>tele).<br />
• Protsessikategooria (PROC) kirjeldab rakendustehnika või -protsessi tüüpe töökeskkonna<br />
vaatenurgast.<br />
• Keskkonda eraldumise kategooria (ERC) kirjeldab üldisemaid kasutustingimusi keskkonna<br />
vaatenurgast.<br />
• Tootekategooria (AC) kirjeldab, mis liiki tooteks on aine lõpuks töödeldud. Siia alla kuuluvad<br />
kuivatatud või tahkestatud segud (nt a<strong>ja</strong>lehtede kuivanud trükivärv; mitmesuguste pindade<br />
kuivanud pinnakatted).<br />
NB! Turgude ühtlustamise eesmärgil tuleb kategooriate arvu neis viies kirjelda<strong>ja</strong>te loetelus hoida<br />
piiratuna. Sektororganisatsioonidel või üksikutel registreeri<strong>ja</strong>tel soovitatakse täiendavaid<br />
kategooriaid lisada ainult juhul, kui olemasolevad ei sobi protsessi tüübi, toote või sektori lühidalt<br />
kirjeldamiseks. Mõne tegevuse as<strong>ja</strong>kohaseid üksikasju võib va<strong>ja</strong>duse korral käsitleda ka<br />
kokkupuutestsenaariumis.<br />
R.12.2.2. Seosed kokkupuutehindamise vahenditega<br />
Lisaks kirjeldusfunktsioonile saab mõningaid kirjelda<strong>ja</strong>te loetelusid kasutada ka sobiva kokkupuute<br />
hindamise kirje leidmiseks mõnes olemasolevas kokkupuutehindamise esimese astme vahendis<br />
(vt juhendi peatüki D <strong>ja</strong>otis D.5). 6 Tabel R.12.1 esitab ülevaate kasutusala kirjeldussüsteemi<br />
3 Lev itamine ei ole REACH-määruse järgi iseenesest kasutusala. Samas kui lev itamine on seotud ainete<br />
ülekandmisega (nt ümberpaigutamisega), siis on see kasutusala.<br />
4 Aine lõppkasutus ainena v õi v almistise koostises on v iimane kasutus enne aine muutumist tootemaatriksi osaks,<br />
reageerimist kasutamisel (ning selle tõttu kadumist) <strong>ja</strong>/või selle suunamist jäätmetesse, reovette v õi emissiooni õhku.<br />
Kasutusalad, mille ainsaks eesmärgiks on aine viimine v almistise [segu] koostisesse, ei ole lõppkasutusalad. Selle<br />
eristamise eesmärgiks on vältida kohustust kirjeldada v almistise pika tootmisahela iga segamisetappi eraldi.<br />
5 Mõiste kemikaal hõlmab nii aineid eraldi kui ka v almistises [segudes]. Selle eesmärgiks on v õimaldada tarni<strong>ja</strong>tel<br />
kirjeldada nii ainult ainet kui ka v almistisi sisaldav aid tooteid. Käesolev a juhendi kontekstis hõlmab see mõiste ka metalle<br />
(sh sulameid) nende esialgsel kujul (nt valuplokkidena, pulbrina).<br />
6 Kokkupuute esimese astme hindamine tähendab kokkupuute prognoosimist konservatiivse mudeli abil, kasutades<br />
selleks aine omadusi ning mõningaid hõlpsasti leitav aid <strong>ja</strong> lihtsalt tõlgendatavaid sisendparameetreid. Selliste hinnangute<br />
tegemiseks on olemas mitmeid vahendeid. Üheks on suunatud riskihindamisvahend töökeskkonnas kokkupuute <strong>ja</strong><br />
tarbi<strong>ja</strong>kokkupuute hindamiseks, mille on väl<strong>ja</strong> töötanud ECETOC (a<strong>ja</strong>kohastatud v ersioon avaldati juulis 2009,<br />
http//www.ECETOC.org). Keskkonda eraldumise esimese astme hindamiseks saab kasutada keskkonda eraldumise<br />
kategooriaid. Need eraldumise hinnangud v õimaldav ad kokkupuute hindamist EUSES-mudeli abil. Selleks v a<strong>ja</strong>likku<br />
2
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
erinevatest elementidest <strong>ja</strong> nende seostest kokkupuutehindamise esimese astme vahendi<br />
kirjetega.<br />
Tabel R.12-1: Kasutusala kirjeldamine <strong>ja</strong> esimese astme kokkupuutehindamine<br />
SU<br />
Kirjelda<strong>ja</strong> loetelu<br />
nimetus<br />
Kasutusala valdkonna<br />
kategooria<br />
Kirjeldatav kasutusala<br />
Kolm peamist kasuta<strong>ja</strong>rühma (lisa R.12-1<br />
esimesed read), mis on as<strong>ja</strong>kohased aine<br />
kõigi kasutusalade <strong>ja</strong>oks.<br />
Tööstuse <strong>ja</strong> teeninduse kasutusala<br />
valdkonnad<br />
Kategooriate kokkusobiv us mõne<br />
kokkupuutehindamise esimese<br />
astme vahendi kirj etega<br />
Tööta<strong>ja</strong>kokkupuute suunatud<br />
riskihindamine<br />
PC Kemikaalikategooria 7<br />
PROC Protsessikategooria<br />
Kemikaali liik, millisena aine<br />
lõppkasutusse jõuab. Kategooriaid saab<br />
ka sutada ka turusektorite (valmistise<br />
tootmisse ktorite) kirjeldamiseks, kuhu<br />
toot<strong>ja</strong> oma ainet tõenäoliselt tarnib.<br />
Tarbekaupade kategooriad, millele saab<br />
koostada esimese astme<br />
ko kkupuutehinnangu.<br />
Protsessikategooria kirjeldab<br />
rakendustehnika või protsessi tüüpe<br />
kutsealasest perspektiivist.<br />
Tarbi<strong>ja</strong>kokkupuute suunatud<br />
riskihindamine teatud tooteliikide<br />
<strong>ja</strong>oks<br />
Tööta<strong>ja</strong>kokkupuute suunatud<br />
riskihindamine<br />
ERC<br />
Keskkonda eraldumise<br />
kategooria<br />
Keskkonna perspektiivist määratletud<br />
laiaulatuslikud kasutustingimused, mis<br />
kä sitlevad aine kõiki kasutusalasid ning<br />
järgnevat kasutusiga toodete koostises.<br />
Keskkonda eraldumise kategooriad<br />
AC<br />
Tootekategooria<br />
Järgnevat kasutusiga <strong>ja</strong> jäätmeetappi<br />
kä sitlevad tooteliigid, millega võivad kokku<br />
puutuda tarbi<strong>ja</strong>d, tööta<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong> keskkond.<br />
Tarbekaupade liigid, millele saab koostada Tarbi<strong>ja</strong>kokkupuute suunatud<br />
esimese astme kokkupuutehinnangu. riskihindamine teatud tooteliikide<br />
<strong>ja</strong>oks.<br />
NB! Kui teatud kasutusala kirjelduse kategooriat saab kasutada kokkupuute hindamise esimese<br />
astme vahendi kirjena (nt protsessikategooriad töökeskkonnas kokkupuute hindamiseks), siis<br />
kokkupuutehinnang sõltub ka muudest parameetritest, mida kategooria kirjeldus ei peegelda (nt<br />
kohtväl<strong>ja</strong>tõmbe-ventilatsiooni olemasolu, aine kontsentratsioon, kasutuse kestus,<br />
isikukaitsevahendite rakendamine). Seega võib üks protsessikategooria olla seotud mitme<br />
kokkupuutestsenaariumi <strong>ja</strong> vastavate kokkupuutehinnangutega. See kehtib ka tarbi<strong>ja</strong>tele suunatud<br />
segude <strong>ja</strong> toodete kategooriate ning keskkonda eraldumise kategooriate kohta.<br />
eraldumise arv utamise moodulit kirjeldatakse juhendi a<strong>ja</strong>kohastatud peatükis R.16, mis käsitleb keskkonnaga<br />
kokkupuute hindamist.<br />
7 Üks <strong>ja</strong> sama kemikaalikategooria v õib täita mõlemaid siinkirjeldatud kemikaalikategooria f unktsioone<br />
(üksikas<strong>ja</strong>likumad selgitused: vt R.12.3.2)<br />
3
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
R.12.3. Viie kirjelda<strong>ja</strong> loetelu määratlemine<br />
R.12.3.1. Kasutusala valdkond [SU]<br />
Määratlus <strong>ja</strong> ulatus<br />
Lisa R.12-1 esitab kasutusala valdkondade loendi. Tabeli ülaosas esitatakse võtmekirjelda<strong>ja</strong>tena<br />
kolm peamist kasuta<strong>ja</strong>rühma. Need näitavad vähimaid andmeid, mida registreeri<strong>ja</strong> peab<br />
kasutusala valdkonna kirjeldamisel esitama, <strong>ja</strong> need on olulised hinda<strong>ja</strong> <strong>ja</strong>oks, sest nende abil<br />
saab kokkupuutehindamist juhtida (nt valida sobivaid vahendeid). IUCLIDis <strong>ja</strong> <strong>kemikaaliohutuse</strong><br />
aruandes on kasutusalade esitamine liigendatud nende põhirühmade järgi.<br />
Lisa R.12-1 sisaldab ka valiku rahvusvaheliselt ühtlustatud NACE-kategooriatest (pr Nomenclature<br />
générale des Activités économiques dans les Communautés Européennes), millega liigitatakse<br />
tööstus- <strong>ja</strong> teenindusalast tegevust. Need kategooriad aitavad toot<strong>ja</strong>l/importi<strong>ja</strong>l kaardistada oma<br />
otsestest valmistise tootmissektorite tarbi<strong>ja</strong>test väl<strong>ja</strong>spoole jäävat turgu. 8 Selle kaardistuse abil<br />
saab töötada väl<strong>ja</strong> sobivad kokkupuutestsenaariumid, mis hõlmavad eraldi aine või valmistise<br />
koostises oleva aine kõiki lõppkasutusalasid <strong>ja</strong> järgnevaid elutsükli etappe. Näiteks võib olla<br />
otstarbekas märkida tööstussektorid, kus saab kokkupuutestsenaariumit kohaldada, nt „gaaside<br />
suletud töötlemine pooljuhitööstuses“ või „sukeldamine [sissekastmine] tekstiili viimistlemisel“.<br />
Teatud rakendusprotsessi (PROC) või keskkonda eraldumise kategooria ühendamine teatud<br />
kasutusala valdkonnaga võib olla eriti kasulik järgmistel juhtudel: riskide oh<strong>ja</strong>mise tõendamiseks on<br />
va<strong>ja</strong> hinnata kokkupuudet kõrgemal astmel <strong>ja</strong> kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud<br />
kasutustingimused on konkreetselt seotud protsessiga teatud tööstuses. Kasutusala valdkonna<br />
kategooriat võib kasutada ka teatud „mittesoovitatavatele“ kasutusaladele viitamiseks.<br />
As<strong>ja</strong>kohase kategooria määramise juhis<br />
Kategooriate arv on piiratud, hõlmates vaid suurimaid sektoreid, mis teadaolevalt esindavad<br />
suurimaid kemikaalide kasuta<strong>ja</strong>id. Kui toot<strong>ja</strong> või importi<strong>ja</strong> peab va<strong>ja</strong>likuks kasutusala<br />
üksikas<strong>ja</strong>likumat kirjeldamist või loendis mitteleiduva valdkonna kasutusalade kirjeldamist, peab ta<br />
kasutama NA CE-koode (<strong>ja</strong> vastavat sõnastust), mis on kättesaadavad lisa R.12-1 lõpus toodud<br />
veebilingi kaudu. NACE-koodide <strong>ja</strong> terminoloogia kasutamisel on eeliseid, sest need on ühtlustatud<br />
<strong>ja</strong> neid tuntakse kogu Euroopa ettevõtetes. Kui toot<strong>ja</strong> või importi<strong>ja</strong> leiab, et tööstuslikku kasutusala<br />
ei ole va<strong>ja</strong> üksikas<strong>ja</strong>likumalt kirjeldada, võib ta valida ka ainult põhikasuta<strong>ja</strong>te rühma, nt tööstuslik<br />
kasutamine, näidates, et aine on ette nähtud laialdaseks kasutamiseks tööstuses<br />
kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud tingimustel. Kui kasuta<strong>ja</strong> otsustab oma kasutusala kirjeldada<br />
üksikas<strong>ja</strong>likumalt märkides lõppkasutusvaldkonna, peab ta lisaks kasuta<strong>ja</strong>te põhirühma kirjeldavale<br />
kategooriale valima ühe kategooria lisast R.12-1.<br />
NB! Ainete tootmise (nt SU8, SU9, SU14) või segude tootmise (SU10) kategooriatega kirjeldatakse<br />
aine lõppkasutusala (nt vaheaine või töötlemise abiaine). Aine või segu tootmise kirjeldamiseks ei<br />
ole va<strong>ja</strong> märkida lõppkasutusala valdkonda.<br />
Seos esimese astme kokkupuutehindamisega<br />
Kasutusalade põhirühmi „tööstuslik kasutamine“ (SU 3) <strong>ja</strong> „kutsealane kasutamine“ (SU 22) saab<br />
kasutada suunatud riskihindamise sisendparameetrina tööta<strong>ja</strong>te kokkupuute esimese astme<br />
riskihindamisel. Muud kategooriad kättesaadavate kokkupuutehindamise vahenditega otseselt ei<br />
seostu. Mitme tööstussektori <strong>ja</strong>oks on siiski kättesaadavad OECD emissioonistsenaariume<br />
käsitlevad dokumendid, mis kirjeldavad teatud tüüpi kemikaalide kasutustingimusi (<strong>ja</strong> vastavaid<br />
eraldumistegureid) keskkonna perspektiivist.<br />
8 Valmistisi [= segusid = kemikaale] tootv aid (= valmistavaid = kokkusegavaid) sektoreid on parem kirjeldada kemikaali<br />
liigi alusel kui NACE-koodidega, sest NACE-süsteem ei v õimalda neid piisavalt hästi eristada.<br />
4
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
R.12.3.2. Kemikaalikategooria [PC]<br />
Määratlus <strong>ja</strong> ulatus<br />
Toot<strong>ja</strong> või importi<strong>ja</strong> saab aine peamised kasutusalad kindlaks määrata oma klientide andmebaasi<br />
või turusektori põh<strong>ja</strong>l, kuhu ta ainet tarnib. Sageli on tema otsesed kliendid valmististe toot<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong>/või<br />
ümberpakenda<strong>ja</strong>d 9 või levita<strong>ja</strong>d, kes varustavad erinevaid allkasuta<strong>ja</strong>id. Võib ka juhtuda, et aine<br />
toot<strong>ja</strong> ise toodab segusid <strong>ja</strong>/või tarnib ainet eraldi ainena või segu koostises ise arvukatele<br />
lõppkasuta<strong>ja</strong>tele.<br />
Kemikaalikategooria iseloomustab aine kasutusala lõpptoote liigi järgi (nt määrdeaine,<br />
puhastusvahend, liim), millisena ainet teadaolevalt kasutatakse. Selle eesmärk ei ole eraldiseisva<br />
aine teatud tehnilise funktsiooni iseloomustamine (nt UV-stabilisaator, korrosiooniinhibiitor,<br />
värvipigment, leegiaeglusti). Kemikaalikategooria sisaldab rohkem teavet võimaliku kokkupuute kui<br />
aine funktsiooni kohta – näiteks kokkupuute seisukohalt on vahe, kas ainet (nt lahustit)<br />
kasutatakse õhuhooldustoodete (PC3) või puhastusvahendite (PC35) koostises.<br />
Kemikaalikategooriad on kasulikud tarneahelate kaardistamiseks, sealhulgas näiteks aine<br />
massivoo jälgimiseks turul keskkonnamõjude hindamise ees märgil.<br />
Lisa R.12-2.1 esitab kemikaalikategooriate loetelu. 10 Loetletud kategooriad võimaldavad<br />
liigendada aine turgu tooteliikide järgi.<br />
As<strong>ja</strong>kohase kategooria määramise juhis<br />
Toot<strong>ja</strong>/importi<strong>ja</strong> valib ettevõttesisese teabe <strong>ja</strong> võimaluse korral tarbi<strong>ja</strong>telt saadava täiendava teabe<br />
põh<strong>ja</strong>l kemikaalikategooria (või mitu kategooriat), mis näitab lõppkasutuses olevate segude liiki,<br />
mille koostises ainet teadaolevalt kasutama hakatakse. Kasutusaladest, mida toot<strong>ja</strong> ei tea, näiteks<br />
levita<strong>ja</strong>te või pikemasse ahelasse kuuluvate valmististe toot<strong>ja</strong>te poolt tarnitavad, võivad toot<strong>ja</strong>t<br />
teavitada allkasuta<strong>ja</strong>d REACHi rakendusprotsessi a<strong>ja</strong>l. Mitmed allkasuta<strong>ja</strong>te liidud on oma<br />
peamised kasutusalad kaardistanud <strong>ja</strong> on avaldanud kasutusalasid kirjeldavad tabelid oma<br />
veebilehtedel (nt CEPE, A.I.S.E., COLIPA, FEICA). See on samuti toot<strong>ja</strong>le/importi<strong>ja</strong>le kasulik<br />
teabeallikas.<br />
Kui toot<strong>ja</strong>/importi<strong>ja</strong> või allkasuta<strong>ja</strong> ei leia lisast 12-2.1 sobivat kemikaalikategooriat, võib kasutusala<br />
kirjeldada kategooriaga „muu”. Võimaluse korral tuleb selliste kasutusalade kirjeldamiseks valida<br />
Põh<strong>ja</strong>maade kasutuskategooriate UCN-süsteemi kood (koos vastava sõnastusega; vt veebilink lisa<br />
R.12-2 lõpus).<br />
Samuti on võimalik, et mõni suunatud riskihindamisvahendi kirjena kasutatav kemikaali või toote<br />
alamkategooria on sobivam ning seetõttu kasutatakse kirjeldamiseks kategooriat „muud“.<br />
Seos esimese astme kokkupuutehindamisega<br />
Teatud kemikaalikategooriate <strong>ja</strong>oks võib ECETOCi suunatud riskihindamisvahendiga luua esimese<br />
astme kokkupuutehinnangu tarbi<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong>oks.<br />
Lisa R.12-2.2 annab ülevaate nendest kemikaalikategooriatest <strong>ja</strong> kemikaali alamkategooriatest.<br />
Lisaks kemikaali (alam)kategooriale võib olla va<strong>ja</strong> sisestada muid parameetreid, näiteks aine<br />
kontsentratsioon tootes või ühes toimingus kasutatav tootekogus.<br />
NB! On ka muid tarbi<strong>ja</strong>kokkupuute hindamise vahendeid (vt juhendi peatükk R.15).<br />
9 Ümberpakenda<strong>ja</strong>d on ettevõtted, kes tegelev ad eraldi ainete v õi valmististe koostises olev ate ainete ülev iimisega<br />
suurtest mahutitest lõppkasutuse <strong>ja</strong>oks väiksematesse. REACHi kohaselt on see toiming „kasutusala“.<br />
10 Loetelu koostamisel on võetud aluseks olemasolev ad kasutuskategooriate süsteemid UC 55 <strong>ja</strong> UCN (Põh<strong>ja</strong>maade<br />
süsteem) ning suunatud riskihindamise (TRA) <strong>ja</strong> samuti ConsExpo tootekategooriate süsteemid. Põhiliselt on kasutatud<br />
Põh<strong>ja</strong>maade tooteregistrite kõige sagedamini kasutatavaid kategooriaid.<br />
5
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
R.12.3.3. Protsessikategooria [PROC]<br />
Määratlus <strong>ja</strong> ulatus<br />
Eeldatav kokkupuude <strong>ja</strong> seega ka va<strong>ja</strong>likud riskijuhtimis meetmed sõltuvad otseselt<br />
rakendustehnika või -protsessi tüüpidest. Lisa R.12-3 esitab loetelu protsessikategooriatest, mis<br />
ka<strong>ja</strong>stavad võimalikku üldist kokkupuutepotentsiaali töökeskkonnas käsitletud tehnikate <strong>ja</strong><br />
protsesside korral. Kategooriatesse liigitamise aluseks on i) protsessis rakendatava energia hulk <strong>ja</strong><br />
vorm (nt soojus, mehaaniline energia, kiirgus), ii) kokkupuutuva aine pind (mater<strong>ja</strong>li tolmusus või<br />
mater<strong>ja</strong>likihtide paksus), iii) eeldatav isoleerimise <strong>ja</strong> tehnilise kontrolli tase.<br />
As<strong>ja</strong>kohase kategooria määramise juhis<br />
Kui registreeri<strong>ja</strong> <strong>ja</strong>/või allkasuta<strong>ja</strong>d on kaardistanud aine kasutusalad <strong>ja</strong> kasutustingimused, saab<br />
kindlaks määratud protsessidele <strong>ja</strong> rakendustehnikatele määrata sobivad protsessikategooriad. NB!<br />
Teatud protsessi või rakendustehnika <strong>ja</strong>oks sobivaima kategooria kindlaks määramiseks on va<strong>ja</strong><br />
piisavaid ekspertteadmisi töökeskkonna hügieeni kohta. Enne kategooria määramist soovitatakse<br />
lühidalt kirjeldada kindlaks määratud protsesse <strong>ja</strong> tehnikaid kasutades seejuures sektori<br />
eriterminoloogiat, et kategooria valik oleks arusaadav.<br />
Kui ükski toimingu-/protsessikategooriatest ei näi sobivat, võib toot<strong>ja</strong>, importi<strong>ja</strong> või allkasuta<strong>ja</strong><br />
määratletud kategooria määramise asemel rakendusprotsessi loomust kirjeldada oma sõnadega.<br />
Otstarbekas on siiski lisada <strong>kemikaaliohutuse</strong> aruandesse selgitus, milliseid lisas R.12-3<br />
olemasolevatest kategooriatest kaaluti ning miks need ei sobinud. Need selgitused aitavad juhendi<br />
järgmisel a<strong>ja</strong>kohastamisel olemasolevaid kategooriaid muuta või määratleda lisakategooriaid.<br />
Seos esimese astme kokkupuutehindamisega<br />
Kõiki lisas R.12-3 loetletud protsessikategooriaid peale kahe erandi saab kasutada<br />
sisendparameetritena ECETOCi suunatud riskihindamisvahendis 11 tööta<strong>ja</strong>te esimese astme<br />
kokkupuutehinnangu koostamisel. Peale protsessikategooria on va<strong>ja</strong> muid sisendparameetreid,<br />
nagu aine kontsentratsioon toodetes, mida tööta<strong>ja</strong>d kasutavad, kas kasutamine toimub<br />
tööstustingimustes, kokkupuute kestus, kohtväl<strong>ja</strong>tõmbe-ventilatsiooni olemasolu või puudumine.<br />
R.12.3.4. Keskkonda eraldumise kategooria (ERC)<br />
Määratlus <strong>ja</strong> ulatus<br />
Keskkonda eraldumise kategooriad (ERC) tähistavad kasutusomadusi, mis põhinevad kuuel<br />
keskkonna seisukohast olulisel aspektil. Nende hulgas on ka omadused, mis võimaldavad<br />
analüüsida massivoogu aine elutsükli jooksul:<br />
a) aine kavandatud tehnilisest liikumisest (eesmärgist) sõltub, mis määral aine kasutuse kestel<br />
ära tarvitatakse, eeldatakse eraldumist kõrvaldamisel, emissiooni õhku või jäätmetena või<br />
eeldatakse jõudvat elutsükli järgmisesse etappi. Üldiselt on kolm võimalust.<br />
• Aine viiakse toote (sh kuivatatud/tahkestatud segud) koostisesse, kas sellepärast, et see<br />
täidab tootes mingit funktsiooni, või sellepärast, et see jääb (eelmisest elutsükli etapist)<br />
tootesse ilma funktsioonita.<br />
• Ainega peab kasutamisel toimuma keemiline reaktsioon <strong>ja</strong> seega ei ole see järgmistes<br />
elutsükli etappides enam saadaval ega saa eralduda keskkonda.<br />
• Ainet kasutatakse töötlemise abiainena <strong>ja</strong> see eraldub sellisena tööstusprotsesside (nt<br />
pindaktiivne aine tekstiili viimistlemisel, lahusti pihusvärvimisel) või mittetööstusliku<br />
kasutamise (nt puhastusvahendite lahustid või pindaktiivsed ained) tulemusena reovette,<br />
emissiooni õhku <strong>ja</strong>/või jäätmetena.<br />
11 ECETOCi suunatud riskihindamine, 2009. aasta juulis avaldatud täiendatud versioon (www.ecetoc.org/tra)<br />
6
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
b) Elutsükli etapist, mil ainet kasutatakse (aine või valmistise tootmine, lõppkasutus), sõltub, mis<br />
määrani kadusid võib eeldatavasti vähendada (tänu tegutse<strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>ndushuvile mitte kaotada<br />
tooteid, mida ta võiks müüa, <strong>ja</strong> tänu eriseadmete kasutamisele kemikaalide töötlemisel).<br />
c) Emissiooni <strong>ja</strong>otumine a<strong>ja</strong>s <strong>ja</strong> ruumis sõltub kasutuse laiaulatuslikkusest (kasutamine<br />
tööstuslikes tegevuskohtades [punktreostusallikad] <strong>ja</strong>/või laialdane hajus kasutus kutsealastes<br />
<strong>ja</strong> tarbi<strong>ja</strong>rakendustes).<br />
d) Isoleeritud rakendussüsteemid lõppkasutuses (nt funktsionaalvedelikke sisaldavad<br />
hüdraulilised süsteemid; tekstiil- või metallosade puhastamise suletud süsteemid) piiravad<br />
võimalikku eraldumist õhku <strong>ja</strong> vette.<br />
e) Aine kasutamisest sise- või välistingimustes sõltub, mis määral oleks võimalik õhku <strong>ja</strong> vette<br />
eralduvat ainet töötlemiseks kinni püüda ning kui palju suureneb ilmastiku mõjul ainete<br />
eraldumine toodetest.<br />
f) Eraldumist soodustavates tingimustes kasutatavate toodete kohta võib eeldada, et keskkonda<br />
eralduv osa on suhteliselt suur (nt abrasioonil rehvidelt või piduriklotsidelt). Sama kehtib ka<br />
toodete kohta, mille korral on ainete ühtlane eraldumine ette nähtud (nt lõhnastatud tooted).<br />
See kriteerium hõlmab ka toodete abrasiivtehnikaga töötlemist (nt lihvimine või pinnakatte<br />
eemaldamine kõrgsurvemeetodil).<br />
Loetletud tunnused on aine keskkonda eraldumise võimalikkuse es maseks näita<strong>ja</strong>ks. Lisa 12-4.2<br />
annab ülevaate, millised nende kuue aspekti kombinatsioonid vastavad igale keskkonda<br />
eraldumise kategooriale. Lisas R.12-4.1 on 23 keskkonda eraldumise kategooriate loend <strong>ja</strong> neid<br />
kirjeldavad määratlused. Need kategooriad hõlmavad ainete <strong>ja</strong> valmististe tootmist ning kasutamist<br />
tööstusobjektides (ERC 1–7), laialdast hajusat kasutamist sise- või välistingimustes (ERC 8 <strong>ja</strong> ERC<br />
9) ning kasutusiga (ERC 10–12). Kasutusea kategooriad hõlmavad ka tööta<strong>ja</strong>te toiminguid, mis<br />
põhjustavad eraldumist toodete töötlemisel (ERC 10b, 11b <strong>ja</strong> 12 a/b).<br />
As<strong>ja</strong>kohase kategooria määramise juhis<br />
Kui registreeri<strong>ja</strong> on aine kasutusalad <strong>ja</strong> kasutustingimused kaardistanud (sh järgneva kasutusea<br />
jooksul toodetes), saab erinevate elutsükli etappide <strong>ja</strong> kasuta<strong>ja</strong>te põhirühmade <strong>ja</strong>oks as<strong>ja</strong>kohastele<br />
kasutusaladele määrata vastavad keskkonda eraldumise kategooriad. Registreeri<strong>ja</strong> võib<br />
keskkonda eraldumise kategooriate <strong>ja</strong> kemikaalikategooriate abil <strong>ja</strong>otada turu piisava<br />
üksikas<strong>ja</strong>likkusega kasutusalarühmadeks.<br />
Kui ükski toimingu-/protsessikategooriatest ei sobi, võib toot<strong>ja</strong>, importi<strong>ja</strong> või allkasuta<strong>ja</strong> määratletud<br />
kategooria valimise asemel kasutusala keskkonnatunnuseid kirjeldada oma sõnadega.<br />
Otstarbekas oleks siiski lisada <strong>kemikaaliohutuse</strong> aruandesse selgitus, milliseid lisa R.12-4<br />
kategooriaid kaaluti <strong>ja</strong> miks need ei sobinud. Need selgitused aitavad juhendi järgmisel<br />
a<strong>ja</strong>kohastamisel olemasolevaid kategooriaid muuta või määratleda lisakategooriaid.<br />
Seos esimese astme kokkupuutehindamisega<br />
Kõigi keskkonda eraldumise kategooriate puhul on võimalik tuletada eraldumise (õhku, vette,<br />
pinnasesse) esimese astme vaikehinnang (halvima juhu hinnang), kasutades eraldumise<br />
arvutamise moodulit <strong>ja</strong> juhendi peatüki R.16 esimese lisa tabelis R.16-22 vaike-eraldumistegureid.<br />
Arvutusliku eraldumise alusel saab luua kohaliku <strong>ja</strong> piirkondliku taseme kokkupuutehinnangu (vt<br />
juhendi peatükk R.16.3).<br />
Eeldatakse, et mitmesugused tööstussektorid koostavad täpsemad keskkonnaga seotud<br />
kasutustingimuste kirjeldused (keskkonda eraldumise erikategooriad, [SPERC]), mille alusel<br />
saadakse täiustatud eraldumistegurid. Loodavaid keskkonda eraldumise erikategooriaid saab<br />
kasutada sektori- või tooteomaste eraldumishinnangute koostamiseks. Lisas R.12.4-3 on ülevaade<br />
kättesaadavatest keskkonda eraldumise erikategooriatest (lisatakse siis, kui esimene keskkonda<br />
eraldumise erikategooriate kogum on tööstuse poolt valminud).<br />
R.12.3.5. Tootekategooriad [AC]<br />
7
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Määratlus <strong>ja</strong> ulatus<br />
Kemikaaliohutuse hinnang hõlmab peale aine kasutusalade ka toote maatriksisse või maatriksile<br />
lisatud ainete järgmisi elutsükli etappe. Seega võib toot<strong>ja</strong> või importi<strong>ja</strong> toodete koostisse viidud<br />
ohtlike ainete korral täpsustada, mis liiki tooteid <strong>kemikaaliohutuse</strong> hinnang <strong>ja</strong><br />
kokkupuutestsenaariumid hõlmavad. Järgmised kaks näidet illustreerivad kasutusea etapi tähtsust:<br />
i) tarbi<strong>ja</strong>- <strong>ja</strong> keskkonnaga kokkupuute seisukohalt on oluline vahe, kas ainet kasutatakse<br />
rõivatekstiilide viimistlemisel (kokkupuude nahaga, sage pesemine) või ehitustöödel kasutatava<br />
isolatsioonimater<strong>ja</strong>li koostisainena; ii) tööta<strong>ja</strong>- <strong>ja</strong> keskkonnaga kokkupuute seisukohalt on oluline<br />
vahe, kas aine on laeva või hooneväliste teraskonstruktsioonide pinde koostises (tolmu teke<br />
abrasiivtehnikaga värvi eemaldamisel välistingimustes tavahooldamisel) või ma<strong>ja</strong>pidamisseadmete<br />
pinnakatete koostises (värv eemaldatakse kasutusea lõppemisel tööstuslikus töötlemisprotsessis).<br />
Lisas R.12-5.1 on loetelu üldistest tooteliikidest, millest ei nähta ette ainete eraldumist, <strong>ja</strong> näited<br />
toodete kohta, mida laiaulatuslik kategooria võib hõlmata. Tähelepanu on mater<strong>ja</strong>lipõhisel<br />
iseloomustamisel. Keerukate, paljudest mater<strong>ja</strong>lidest koosnevate toodete kasutusea kirjeldamise<br />
võimaldamiseks on loendisse lisatud ka sõidukite <strong>ja</strong> masinate kategooriad. Tootekategooriad<br />
vastavad TARIC-süsteemi 12 spetsiifilistele kategooriatele <strong>ja</strong> seega võib <strong>kemikaaliohutuse</strong><br />
hinnangusse TA RIC-kataloogi alusel viia sisse täpsustusi, kui registreeri<strong>ja</strong> või allkasuta<strong>ja</strong> peab<br />
seda va<strong>ja</strong>likuks. Mõni näidetena esitatud tooteliik on abiks selliste toodete kirjeldamisel, mis võivad<br />
põhjustada kokkupuudet eriti tööta<strong>ja</strong>tega , nt nahk- või kummikinnaste kandmine, tooted<br />
abrasiivpoleerimistöödeks, suurte sõidukite pinnakatete eemaldamine, impregneeritud<br />
kaitserõivaste kandmine.<br />
Lisa R.12-5.2 esitab näiteid toodetest, millest nähakse ette ainete eraldumist. Ained, mille<br />
eraldumist nähakse ette, tuleb REACHi alusel registreerida ning seetõttu pööratakse neile<br />
kasutusala kirjeldussüsteemis erilist tähelepanu. Seda loetelu saab REA CHi rakendusprotsessi<br />
käigus täiendada, kuid seejuures eeldatakse, et see jääb suhteliselt lühikeseks üksikjuhtumite<br />
loeteluks.<br />
As<strong>ja</strong>kohase kategooria määramise juhis<br />
Toot<strong>ja</strong>/importi<strong>ja</strong> määrab ettevõttesisese teabe <strong>ja</strong> võimaluse korral tarbi<strong>ja</strong>telt saadava täiendava<br />
teabe põh<strong>ja</strong>l kindlaks tootekategooria (või mitu kategooriat), mis näitab lõppkasutuses olevate<br />
toodete liike, mille koostises ainet teadaolevalt kasutama hakatakse (tarneahela viimase<br />
allkasuta<strong>ja</strong> või tarbi<strong>ja</strong>te poolt). Kui eeldatakse, et aine ei jää kasutamise a<strong>ja</strong>l toodete koostisse (nt<br />
lahustid, puhastusvahendid, pesuained), siis tootekategooriat ei määrata.<br />
Kõigi tooteliikide, mille koostisesse aine võib jõuda, üksikas<strong>ja</strong>lik loetlemine ei ole võimalik ega<br />
va<strong>ja</strong>lik. Registreeri<strong>ja</strong> peab siiski oma <strong>kemikaaliohutuse</strong> hinnangus käsitlema toote kasutusea (<strong>ja</strong><br />
järgnevate jäätmeetappide) jooksul ainest tulenevaid võimalikke riske <strong>ja</strong> tal võib olla kohustus<br />
edastada teavet toodetest ainete eraldumise või kokkupuute piiramise meetmete kohta<br />
tarneahelas allpool oli<strong>ja</strong>tele, nt värvimis- <strong>ja</strong> viimistlemiskemikaalide eraldumise kohta tekstiilidest.<br />
Seega on registreeri<strong>ja</strong>l va<strong>ja</strong> koguda teavet kokkupuutestsenaariumide koostamiseks peamiste oma<br />
ainega seotud tooteliikide <strong>ja</strong>oks.<br />
Kui toot<strong>ja</strong>/importi<strong>ja</strong> või allkasuta<strong>ja</strong> ei leia lisast 12-5.1 sobivat tootekategooriat või soovib oma<br />
toodet täpsemalt kirjeldada, võib kasutust kirjeldada kategooriaga „muud”. Võimaluse korral tuleb<br />
kirjeldamiseks valida mõni TARIC-süsteemi kood (koos vastava kirjeldusega; vt veebilink lisa R.12-<br />
5.1 lõpus).<br />
Seos esimese astme kokkupuutehindamisega<br />
12 Euroopa ühenduste integreeritud tollitariif istiku andmebaasi (Taric) kategooriad/koodid kaubarühmade <strong>ja</strong>oks;<br />
http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds/tarhome_en.htm<br />
8
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Mitme tootekategooria korral on võimalik ECETOCi tarbi<strong>ja</strong>tele suunatud riskihindamisvahendi abil<br />
koostada tarbi<strong>ja</strong>kokkupuute esimese astme hinnang. Lisas R.12-5.3 esitatakse loetelu neist<br />
tootekategooriatest, mida saab ECETOCi suunatud riskihindamisvahendiga hinnata.<br />
R.12.3.6. Aine tehnilise funktsiooni määratlemine ohutuskaardi <strong>ja</strong>oks<br />
Ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele vastavate ainete ohutuskaardi <strong>ja</strong>o 1.2 <strong>ja</strong>oks on va<strong>ja</strong><br />
määratleda aine kui sellise tehniline funktsioon (mida see tegelikult teeb). Registreeri<strong>ja</strong> võib selleks<br />
otstarbeks kasutada lisas R.12-6 loetletud aineliike. Lisaks saab nende määratlustega näidata, et<br />
kokkupuutestsenaarium (või kokkupuutestsenaariumid) on koostatud teatud aineliigi (nt lahusti,<br />
värvipigment) <strong>ja</strong>oks.<br />
REA CHi II lisa nõuab ka segude kasutusalade kirjeldamist. NB! Tehnilise funktsiooni näitamist ei<br />
nõuta segu iga üksiku koostisaine <strong>ja</strong>oks. Segu ohutuskaardil kirjeldatakse ainult terve segu<br />
kasutusala.<br />
R.12.4. Näited<br />
R.12.4.1 Kirjeldussüsteemi kategooriatele vastavate kasutusalade määramise näited<br />
9
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Tabel R.12-2 esitab näited kategooria valimisest mitmete protsesside/toimingute <strong>ja</strong>oks ning<br />
kasutustingimuste üldomadustest, mida kategooria hõlmab. Näide puudutab (tööstuslikke või<br />
kutsealaseid) kasutusi tööta<strong>ja</strong>te poolt sisetingimustes <strong>ja</strong> hõlmab aineid, mis i) on toote koostises<br />
või ii) ei ole toote koostises. Näited selgitavad, et eri tüüpi kasutusalasid on võimalik kirjeldada ühe<br />
kategooriaga tööta<strong>ja</strong>te kokkupuute <strong>ja</strong> ühe kategooriaga keskkonnaga kokkupuute<br />
iseloomustamiseks.<br />
Tabel R.12-2: Näited kategooriate määramisest tööta<strong>ja</strong>te kasutusaladele sisetingimustes.<br />
Protsessi/toimingu<br />
näited<br />
Värvide,<br />
puhastusvahendite,<br />
määrdeainete, liimide<br />
pihustamine<br />
Tekstiilide, naha või<br />
paberi värvimine <strong>ja</strong><br />
viimistlemine<br />
Põrandate katmine,<br />
seinte värvimine pintsli<br />
või rulliga, pindade<br />
puhastamine/poleerimine<br />
pühkimise teel<br />
Toodete mehaaniline<br />
lõikamine, <strong>ja</strong>hvatamine,<br />
puurimine või lihvimine<br />
Tahkete ainete <strong>ja</strong><br />
vedelike kokku segamine<br />
pinnakatete,<br />
puhastusvahendite,<br />
plastühendite,<br />
tekstiilivärvide<br />
perioodilisel tootmisel<br />
Protsessikategooria lisast R.12-3<br />
<strong>ja</strong> keskkonda eraldumise<br />
kategooria lisast R.12-4<br />
Õhkupihustamistehnikad, nt<br />
pihustamine (PROC 7 või PROC 11).<br />
Toote koostisse viidava (ERC 5/ERC<br />
8c) või mitteviidava (ERC 4/ERC 8a)<br />
aine tööstuslik ka sutamine või<br />
laialdane hajus kutsealane<br />
ka sutamine<br />
Sukeldamisprotsessid, nagu<br />
sisse kastmine <strong>ja</strong> ülevalamine (PROC<br />
13).<br />
Toote koostisse viidava või<br />
mitteviidava aine tööstuslik<br />
ka sutamine (ERC 4 või 5)<br />
Vähese energiakuluga<br />
pealekandmine, näiteks rulli või<br />
pintsliga (PROC 10)<br />
Laialdane hajus kutsealane<br />
ka sutamine (ERC 8a või 8c)<br />
Tahkete metallide, mater<strong>ja</strong>lidesse või<br />
toodetesse seotud ainete tugev<br />
mehaaniline töötlemine (PROC 24).<br />
Toodete tööstuslik või laiaulatuslik,<br />
eraldumist soodustavates<br />
tingimustes töötlemine tööta<strong>ja</strong>te poolt<br />
(ERC 11b või 12)<br />
Kasutamine suletud perioodilises<br />
protsessis (PROC 3) või segamine <strong>ja</strong><br />
homogeenimine perioodilises<br />
protsessis (mitu etappi <strong>ja</strong>/või oluline<br />
ko kkupuude); nendega seotud ainete<br />
teisaldamised (PROC 8a, 8b <strong>ja</strong> 9).<br />
Segude tootmine/segudesse<br />
lisamine (ERC 2 või ERC 3)<br />
Protsessikategoorias <strong>ja</strong> keskkonda<br />
eraldumise kategoorias „sisalduv “<br />
kokkupuuteskeem<br />
Aineid võib sisse hingata aurude <strong>ja</strong><br />
aerosoolidena. Aerosooliosakeste<br />
aktiivsuse tõttu võib olla va<strong>ja</strong> võtta<br />
erimeetmeid kokkupuute oh<strong>ja</strong>miseks;<br />
pinnakatmisel võib liigse pihustamise korral<br />
tekkida reovett ning lahustijäätmed võivad<br />
sattuda õhku.<br />
Aine kantakse pinnale toote sisseka stmisel<br />
vanni ning aine jääb toote koostisse. Tolmu<br />
<strong>ja</strong> aerosoole tekib tavaliselt vähe,<br />
eraldumist on lihtne oh<strong>ja</strong>ta. As<strong>ja</strong>kohane<br />
võib olla reovee <strong>ja</strong>/või<br />
ka sutamiskõlbmatuks muutunud vannide<br />
ke skkonda laskmine või jäätmetena<br />
kõrvaldamine.<br />
Kokkupuude aine pealekandmise a<strong>ja</strong>l<br />
sõltub peamiselt aine omadustest (nt<br />
aururõhust) või vahetust kokkupuutest<br />
nahaga. Tolmu <strong>ja</strong> aerosoolide teke on<br />
ebatõenäoline; seadmete <strong>ja</strong> masinate<br />
puhastamisel võib tekkida reovett <strong>ja</strong>/või<br />
jäätmeid. Lahustid võivad sattuda õhku.<br />
Ained saavad <strong>ja</strong>hvatamise, mehaanilise<br />
lõikamise, puurimise või lihvimise käigus<br />
märkimisväärselt soojus- või kineetilist<br />
energiat. Võib eeldada tahkete osakeste<br />
(tolmu) või aurude eraldumist. Õhust<br />
sadestunud mater<strong>ja</strong>li tuleb kõrvaldada<br />
jäätmetena.<br />
Käitlemine peamiselt isoleeritud viisil (nt<br />
kinniste ülekandemehhanismide kaudu),<br />
kuid esineb mõningaid võimalusi<br />
ko kkupuuteks (nt proovivõtmise a<strong>ja</strong>l).<br />
Tahkeid või vedelaid mater<strong>ja</strong>le võib<br />
eralduda auru või tolmuna, võib esineda<br />
olulist kokkupuudet.<br />
Seadmete puhastamisel võib eeldada<br />
jäätmete või reovee teket.<br />
10
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
R.12.4.1.2 Aine kasutusalade süstemaatilise kirjeldamise näide<br />
Tabel R.12-3 illustreerib kirjeldussüsteemi elutsükli perspektiivist. Näites on aine puittoodete<br />
värvides kasutatav pigment (kasutatakse sise- <strong>ja</strong> välistingimustes). Värv (mis sisaldab pigmenti)<br />
toodetakse mitmeetapilises perioodilises protsessis. Tööta<strong>ja</strong>d kannavad seda pinnale pihustades<br />
<strong>ja</strong> pintsli abil. Ka tarbi<strong>ja</strong>d kasutavad pigmenti sisaldavat värvi. Näide hõlmab ka lõplikku<br />
värvieemaldamist renoveerimise ees märgil. Tabelis R12-3 esitatakse rida küsimusi, millele<br />
registreeri<strong>ja</strong>l võib olla va<strong>ja</strong> vastata oma aine kasutusalade kaardistamisel.<br />
Tabel R.12-3: Näide, kuidas lühidalt kirjeldada pigmendi mõningaid kasutusalasid<br />
Küsimused, mis aitavad kasutusala lühidalt<br />
üldiselt kirjeldada<br />
Mis valmistisi tootva tööstuse sektorid ainet<br />
ostavad? Mis kategooria kemikaalide koostises<br />
ainet kasutatakse?<br />
Mis protsesse ka sutatakse aine segamisel või<br />
valmistise tootmisel?<br />
Kas ainet eraldi või segude koostises ka sutavad<br />
tööstuse tööta<strong>ja</strong>d, kutsealased kasuta<strong>ja</strong>d või<br />
tarbi<strong>ja</strong>d?<br />
Mis liiki protsessides ainet lõppkasutusalal<br />
ka sutatakse (tööta<strong>ja</strong> perspektiivist)?<br />
PC 9a<br />
Kategooria<br />
PROC 3, 8b, 9<br />
ERC 2<br />
SU 3, 21, 22<br />
PROC 7 , 10, 11,<br />
13<br />
Pigmendi näide<br />
Värvid <strong>ja</strong> pinnakatted<br />
Vedela segu kokku segamine suletud<br />
perioodilises protsessis, hõlmab aine<br />
teisaldamist<br />
Tööstuse tööta<strong>ja</strong>d, kutsealased<br />
ka suta<strong>ja</strong>d väl<strong>ja</strong>spool tööstuslikke<br />
tegevuskohti, tarbi<strong>ja</strong>d<br />
Pihustamine, pintsliga<br />
pealekandmine, sisseka stmine<br />
Millised on järgmiste kasutusalade üldised<br />
ke skkonnatunnused: kasutamine sise-<br />
/välistingimustes; kasutamine tööstuslikus<br />
tegevuskohas või laialdane hajus kasutus; aine<br />
jääb toote maatriksi koo stisosa ks või on<br />
töötlemise abiaine või on kasutamisel ette nähtud<br />
keemiliselt reageerima?<br />
Mis tarbekaupade koostises ainet kasutatakse?<br />
Mis on nende kasutusalade üldised<br />
ke skkonnatunnused?<br />
Kui aine muutub toote koostisosaks, mis toodete<br />
koostise s on ained kasutusea (<strong>ja</strong> järgneva<br />
jäätmeetapi) jooksul?<br />
Kui aine muutub toote koostisosaks: mis üldised<br />
ke skkonnatunnused iseloomustavad aine<br />
ka sutusiga: toote kasutamine sise-<br />
/välistingimustes; aine väike või suur eraldumine<br />
tootest?<br />
Kui aine muutub toote koostisosaks, kas<br />
nähakse ette tootega läbiviidavaid toiminguid,<br />
mille tulemusena ained eemaldatakse pinnalt<br />
töötlemisel või hooldamisel abrasiivtehnikatega<br />
(nt värvi eemaldamine)<br />
ERC 5<br />
ERC 8c/f<br />
PC 9a<br />
ERC 8c/f<br />
AC 11<br />
ERC 10a/11a<br />
ERC 10b/11b<br />
Tööstuslikud tegevuskohad <strong>ja</strong><br />
laialdane hajus kasutamine,<br />
ka sutamine sise- <strong>ja</strong> välistingimustes.<br />
Aine muutub toote koostisosaks.<br />
Värvid <strong>ja</strong> pinnakatted<br />
tarbi<strong>ja</strong>kasutuseks<br />
Puittooted<br />
Kasutamine sise- <strong>ja</strong> välistingimustes;<br />
aine väike eraldumine tootest<br />
Kasutamine sise- <strong>ja</strong> välistingimustes;<br />
aine suur eraldumine tootest<br />
R.12.5 Kindlaksmääratud kasutusalade kirjeldamine <strong>ja</strong><br />
kokkupuutestsenaariumide pealkir<strong>ja</strong>de koostamine<br />
11
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Kasutusalade kirjeldussüsteem võib olla abiks kindlaksmääratud kasutusalade kirjeldamisel<br />
IUCLIDi osas 3.5 (registreerimistoimiku osana), kasutusalade vastaval kirjeldamisel<br />
<strong>kemikaaliohutuse</strong> aruande 2. <strong>ja</strong>otises ning ühtlustatud <strong>ja</strong> liigendatud teabe lisamisel<br />
kokkupuutestsenaariumide lühipealkir<strong>ja</strong>desse. ECHA <strong>kemikaaliohutuse</strong> hindamise vahend<br />
Chesar 13 sisaldab kasutusala kirjeldamise moodulit, mis esitab aine kasutusalade kaardistamiseks<br />
standardse elutsüklipuu (vt joonis R.12-1).<br />
R.12.5.1. Kasutusalade kaardistamine elutsükli struktuuri alusel<br />
Aine tootmise <strong>ja</strong> kasutamise vältel tehtavate toimingute dokumenteerimine hierarhilise<br />
elutsüklipuuna hõlbustab aruandlust <strong>ja</strong> teabevahetust tarneahelas ning võimaldab kasutusalade<br />
seostamist aine massivoogudega (mis on va<strong>ja</strong>lik keskkonnahinnanguteks). „Puu“ juurtel algab aine<br />
tootmine ning okstega harunevad erinevate kemikaalide tootmised. Ühe kemikaalikategooria<br />
kasutusalad harunevad omakorda eri tööstuslikeks, kutsealasteks <strong>ja</strong> tarbi<strong>ja</strong>kasutusaladeks, millele<br />
võib järgneda kasutusiga toodete koostises.<br />
Kasutusala kirjeldussüsteem võimaldab dokumenteerimist hierarhilise struktuurina, mis näitab<br />
elutsükli etappide (aine <strong>ja</strong> valmistise tootmine, lõppkasutus või kasutusiga) <strong>ja</strong> peamiste<br />
kasuta<strong>ja</strong>rühmade (tööstuse tööta<strong>ja</strong>d, kutsealased kasuta<strong>ja</strong>d või tarbi<strong>ja</strong>d) 8 kombinatsiooni 14 .<br />
Peale selle võib valmistise tootmise sektoreid, kuhu toot<strong>ja</strong>/importi<strong>ja</strong> teatud ainet tarnib, määratleda<br />
turusektoritena (nt määrdeained, puhastusvahendid, liimid, pinnakatted, plastühendid).<br />
Etapi <strong>ja</strong>oks võib valida sobiva keskkonda eraldumise kategooria, mis kehtib kõigile sellest etapist<br />
allpool loetletud kasutusaladele tööta<strong>ja</strong>te või tarbi<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong>oks. Etapis võib koostada kõigi<br />
as<strong>ja</strong>kohastest tööta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> tarbi<strong>ja</strong>te poolt ainega tehtavate toimingute (kasutusalade) loetelu ning<br />
valida nende kirjeldamiseks mõne protsessikategooria (tööta<strong>ja</strong>te tegevus) või kemikaalikategooria<br />
(tarbekaubad). NB! Kemikaalikategooriate (PC) loetelu sisaldab ka selliseid tooteid, millel ei ole<br />
tarbi<strong>ja</strong>kasutust.<br />
Tootmine/importimine<br />
o Tootmisetapp [keskkonda eraldumise kategooria] [1]<br />
Tootmisprotsessid [protsessikategooria]<br />
− Turusektor [kemikaalikategooria]<br />
o Valmistise tootmise etapp [keskkonda eraldumise kategooria] [2]<br />
Valmistise kasutusalad [protsessikategooria]<br />
o Tööstuslik lõppkasutusetapp [keskkonda eraldumise kategooria <strong>ja</strong><br />
kasutusala valdkond] [3]<br />
Tööstuslikud kasutusalad [protsessikategooria]<br />
o Kutsealane lõppkasutusetapp [keskkonda eraldumise kategooria <strong>ja</strong><br />
kasutusala valdkond] [4]<br />
Kutsealased kasutusalad [protsessikategooria]<br />
o Tarbi<strong>ja</strong> lõppkasutusetapp [keskkonda eraldumise kategooria] [5]<br />
Tarbi<strong>ja</strong>kasutus [kemikaalikategooria]<br />
13 ECHA on praegu v äl<strong>ja</strong> töötamas v ahendit Chesar (Chemical Safety Assessment and Reporting tool –<br />
<strong>kemikaaliohutuse</strong> hindamise <strong>ja</strong> aruandluse v ahend), mis aitaks registreeri<strong>ja</strong>tel v almistada ette <strong>kemikaaliohutuse</strong><br />
hinnanguid <strong>ja</strong> <strong>kemikaaliohutuse</strong> aruandeid. ECHA on seadnud eesmärgiks av aldada selle v ahendi esimene versioon<br />
2010. aasta alguses.<br />
14 “Kasutusalad“ on määratletud kui tööta<strong>ja</strong>te v õi tarbi<strong>ja</strong>te toimingud ainega (sh aine tootmisega seotud protsesside<br />
sooritamine <strong>ja</strong> ainet sisaldav ate toodete käitlemine). „Etapid“ hõlmavad teatud elutsükli etapi üht v õi mitut kasutusala,<br />
mida iseloomustavad sarnased kasutustingimused i) keskkonna <strong>ja</strong> ii) kasuta<strong>ja</strong>te põhirühma perspektiiv ist. Kasuta<strong>ja</strong>te<br />
põhirühmi on 3 <strong>ja</strong> etappe 4. „Aine <strong>ja</strong> v almistise tootmise“ etappide puhul eeldatakse, et need toimuvad alati tööstuslikes<br />
tingimustes.<br />
12
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
o Kasutusea etapp (tarbi<strong>ja</strong>) [keskkonda eraldumise kategooria <strong>ja</strong><br />
tootekategooria] [6]<br />
Toote „kasutusalad“ (tarbi<strong>ja</strong>tele) [tootekategooria]<br />
o Kasutusea etapp (tööstuse tööta<strong>ja</strong>d) [keskkonda eraldumise kategooria,<br />
tootekategooria, kasutusala valdkond] [7]<br />
Toote „kasutusalad“ 1 (tööstuse tööta<strong>ja</strong>tele) 1 [tootekategooria <strong>ja</strong><br />
protsessikategooria]<br />
o Kasutusea etapp (kutsealased tööta<strong>ja</strong>d) [keskkonda eraldumise<br />
kategooria, tootekategooria, kasutusala valdkond] [8]<br />
Toote „kasutusalad“ (kutsealastele tööta<strong>ja</strong>tele) [tootekategooria <strong>ja</strong><br />
protsessikategooria]<br />
Joonis R.12-1: Kindlaksmääratud kasutusalasid kirjeldava puu vaikestruktuur.<br />
Registreeri<strong>ja</strong> võib oma turgu struktureerida valmistise eri tootmissektorite tarbi<strong>ja</strong>te (tooteliigi järgi,<br />
mida nendes sektorites toodetakse) või lõppkasutussektorite järgi (ma<strong>ja</strong>ndussektor, mis lõpuks<br />
kasutab ainet ainena või segu koostises) 15 . Seejuures võib ta kasutada kemikaalikategooriate <strong>ja</strong><br />
kasutusala valdkonna loetelusid. Kui ta müüb ainet otse lõppkasuta<strong>ja</strong>tele, siis võib ta jätta<br />
turusektori <strong>ja</strong> valmistise tootmisetapi vahele. Alustada soovitatakse turusektorite<br />
(kemikaalikategooriatega) kirjeldamisest, mille puhul tuleb kirjeldada kasutusalasid järgnevates<br />
protsessides.<br />
Tootmise või segu valmistamise kirjeldamiseks ei ole va<strong>ja</strong> määrata lõppkasutusvaldkonda.<br />
Kui selgub, et keskkonna kasutustingimused eri sektorites ühe elutsükli etapi jooksul on väga<br />
erinevad, võib hinda<strong>ja</strong> sama elutsükli etapi kirjelduse koostada teise tööstussektori <strong>ja</strong>oks uuesti.<br />
Seega saab lõppkasutusala etapi keskkonda eraldumise kategooria <strong>ja</strong> kasutusala valdkonna abil<br />
kindlaks määrata <strong>ja</strong> kirjeldada keskkonnatunnustega seotud kasutustingimusi teatud<br />
tööstussektorite <strong>ja</strong>oks.<br />
Kui selgub, et tinglimused töökeskkonnas kasutamisel tööta<strong>ja</strong>te poolt eri sektorites ühe elutsükli<br />
etapi jooksul on väga erinevad, võib hinda<strong>ja</strong> sama elutsükli etapi <strong>ja</strong>oks koostada teise<br />
tööstussektori <strong>ja</strong>oks uue kirjelduse.<br />
Kasutusea etappi võib iseloomustada keskkonda eraldumise kategooriate <strong>ja</strong> as<strong>ja</strong>kohaste<br />
tootekategooriatega.<br />
Kasutusea etappide korral võib kirjeldada tööta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> tarbi<strong>ja</strong>te toiminguid teatud toodetega. Need<br />
toimingud ei ole REA CHi alusel „kasutusalad“ (seega ei ole allkasuta<strong>ja</strong>tel nendega seotud<br />
kohustusi), kuid registreeri<strong>ja</strong> on kohustatud kirjeldama kasutuseaga seotud tingimusi oma<br />
<strong>kemikaaliohutuse</strong> aruandes. Toodete tarbi<strong>ja</strong>te „kasutusala“ kirjeldatakse tootekategooriaga, samal<br />
a<strong>ja</strong>l kui tööta<strong>ja</strong>te toiminguid toodetega kirjeldatakse protsessikategooria <strong>ja</strong> as<strong>ja</strong>kohase<br />
tootekategooria kombinatsiooniga.<br />
Kui selgub, et eri liiki toodete keskkonnatingimused erinevad kasutusea jooksul tugevasti, võib<br />
hinda<strong>ja</strong> koostada sama elutsükli etapi kirjelduse uuesti teise toote <strong>ja</strong>oks (või tooterühma <strong>ja</strong>oks).<br />
Seega saab kasutusea etapis keskkonda eraldumise kategooria <strong>ja</strong> tootekategooria<br />
kombineerimisega toetada keskkonnatunnustega seotud tingimuste kindlaks määramist <strong>ja</strong><br />
kirjeldamist teatud toodete (tooterühmade) <strong>ja</strong>oks.<br />
15 Valmistisi [= segusid = kemikaale] tootvaid (= v almistavad = kokkusegav ad) sektoreid on parem kirjeldada kemikaali<br />
liigi kui NACE-koodi abil, sest NACE-süsteem ei võimalda eri valmistamissektoreid piisav alt hästi eristada.<br />
13
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
NB! Kogemuste põh<strong>ja</strong>l võib öelda, et ainult kasutusala kirjeldussüsteemil põhinevast kasutusalade<br />
kirjeldusest kokkupuutestsenaariumide koostamiseks <strong>ja</strong> edastamiseks tavaliselt ei piisa. Seega on<br />
kasutusala kirjeldusele va<strong>ja</strong> lisada täiendava elemendina selgitusi.<br />
Joonis R.12-2 illustreerib aine kasutusalade kirjeldamist elutsükli puu abil.<br />
Joonis R. 12-2: Näide kasutusalade kirjeldamisest elutsüklipuu abil<br />
Lisatakse hiljem<br />
R.12.5.2. Kokkupuutestsenaariumide pealkir<strong>ja</strong>de koostamine<br />
Registreeri<strong>ja</strong> annab igale <strong>kemikaaliohutuse</strong> aruandes sisalduvale <strong>ja</strong> laiendatud ohutuskaardile<br />
lisatud kokkupuutestsenaariumile lühipealkir<strong>ja</strong>, mis näitab, mis kasutusalasid<br />
kokkupuutestsenaarium käsitleb. Et kokkupuutestsenaariumid võivad olla laiaulatuslikud (hõlmab<br />
mitut kasutusala) või spetsiifilised (hõlmab ainult üht või mõnda kasutusala), võib<br />
kokkupuutestsenaariumi lühipealkiri vastavalt varieeruda:<br />
• Üht laadi kasutusala (registreeri<strong>ja</strong> määratletud) võib toimuda eri turusektorites väga erinevates<br />
tingimustes, seega võib va<strong>ja</strong> olla mitmeid kokkupuutestsenaariume. Sellistel juhtumitel võivad<br />
kokkupuutestsenaariumide pealkir<strong>ja</strong>d sisaldada sama protsessikategooriat <strong>ja</strong> sama keskkonda<br />
eraldumise kategooriat, kumbki kombineeritud erineva kasutusala valdkonnaga. Tarbekaupade<br />
sama kemikaalikategooria <strong>ja</strong>oks võib va<strong>ja</strong> olla eri kokkupuutestsenaariume, näiteks kui<br />
kokkupuute hindamine näitab, et sama kategooria teatud tarbekaupades peaks aine<br />
kontsentratsioon olema väiksem. 16<br />
• Eri kasutusalasid (registreeri<strong>ja</strong> määratletud) võib käsitleda samas kokkupuutestsenaariumis,<br />
kui kõigile neile kasutusaladele kehtivad samad käitlemistingimused <strong>ja</strong> riskijuhtimis meetmed.<br />
Sellisel juhul loetleb kokkupuutestsenaariumi pealkiri erinevad protsessikategooriad,<br />
kemikaalikategooriad, tootekategooriad <strong>ja</strong>/või keskkonda eraldumise kategooriad.<br />
• Registreeri<strong>ja</strong> võib otsustada teabevahetuse ees märgil loetleda ühes kokkupuutestsenaariumis<br />
kõik teatud tarneahelat puudutavad toimingud ainega. Seega võib kokkupuutestsenaarium<br />
sisaldada eri toimingutega seotud käitlemistingimuste <strong>ja</strong> riskijuhtimismeetmete erinevaid<br />
kogumeid. Tuleb siiski tagada, et see dokument oleks igale allkasuta<strong>ja</strong>le arusaadav <strong>ja</strong><br />
as<strong>ja</strong>kohane.<br />
Tabel R.12-4: Tööta<strong>ja</strong>te toiminguid käsitleva kokkupuutestsenaariumi pealkiri 17<br />
1. Pealkiri<br />
Töötaj aid puudutav aid kasutusalasid käsitlev a kokkupuutestsenaariumi v orm (1)<br />
Vabalt koostatud lühipealkiri<br />
Kasutusala kirj elda<strong>ja</strong>l põhinev<br />
süstemaatiline pealkiri<br />
Hõlmatud protsessid, ülesanded,<br />
toimingud<br />
R.12.5.3. Kindlaksmääratud kasutusalade kirjeldamine IUCLIDis<br />
16 Vt ECETOCi tarbi<strong>ja</strong>tele suunatud riskihindamisv ahendiga hinnatavad toodete alamkategooriad.<br />
17 Vt teabele <strong>esitatavate</strong> nõuete <strong>ja</strong> <strong>kemikaaliohutuse</strong> hindamise juhendi D osa <strong>ja</strong>otise D.2.2 a<strong>ja</strong>kohastuse eelnõud.<br />
14
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Iga registreeri<strong>ja</strong> on kohustatud lisama oma tehnilisse toimikusse <strong>ja</strong> <strong>kemikaaliohutuse</strong> aruande<br />
2. <strong>ja</strong>otisesse kõigi kindlaksmääratud kasutusalade lühikese üldkirjelduse (vt IUCLIDi <strong>ja</strong>otis 3.5) 18 .<br />
Kasutusala lühikese üldkirjelduse aluseks soovitatakse võtta käesoleva juhendi kirjeldussüsteem <strong>ja</strong><br />
IUCLIDi osas 3.5 viidata <strong>kemikaaliohutuse</strong> aruandes leiduvatele kokkupuutestsenaariumidele (kui<br />
see on as<strong>ja</strong>kohane). Nii tagatakse, et kindlaks määratud kasutusalade kirjeldus on kooskõlas<br />
kokkupuutestsenaariumi pealkir<strong>ja</strong>de <strong>ja</strong> sisuga. NB! Selline kooskõla on REA CHi I lisa <strong>ja</strong>otisega<br />
5.1.1 sätestatud seaduslik nõue.<br />
Kemikaaliohutuse hindamise vahend Chesar sisaldab funktsiooni, millega saab pärast hindamiste<br />
lõpuleviimist <strong>ja</strong> kokkupuutestsenaariumide koostamist kindlaks määratud kasutusaladest ning<br />
vastavatest kokkupuutestsenaariumitest aru anda. Selle kasutusalade aruande võib lisada<br />
<strong>kemikaaliohutuse</strong> aruande 2. <strong>ja</strong>otisesse <strong>ja</strong> IUCLIDi ossa 3.5. IUCLIDi osas 3.5 esitatav teave<br />
erineb <strong>kemikaaliohutuse</strong> aruandesse lisatavast teabest ühes aspektis: IUCLIDi osas 3.5 ei<br />
kirjeldata järgnevaid elutsükli etappe (kasutusiga <strong>ja</strong> jäätmeetappi). Seda põhjusel, et REA CHi V I<br />
lisa viitab kindlaksmääratud kasutusaladele, kuid mitte järgnevale kasutuseale.<br />
IUCLIDi osas 3.5 esitatakse kindlaks määratud kasutusalade lühike üldkirjeldus ning osutatakse,<br />
kas esineb järgnevat kasutusiga toodete koostises.<br />
Kindlaks määratud kasutusalade esitamise aluseks IUCLIDi struktuuris on järgmised põhimõtted:<br />
• Kindlaks määratud kasutusalade aruanne <strong>ja</strong>otub kolmeks kasuta<strong>ja</strong>te põhirühmadele vastavaks<br />
osaks: tööta<strong>ja</strong>d tööstuskeskkonnas (tööstuslik kasutamine); tööta<strong>ja</strong>d väl<strong>ja</strong>spool<br />
tööstuskeskkonda (kutsealane kasutamine); tarbi<strong>ja</strong>d (tarbi<strong>ja</strong>kasutus).<br />
• Igal real esitatakse kindlaks määratud kasutusala unikaalne nimetus/pealkiri. 19 Iga<br />
kindlaks määratud kasutusala iseloomustatakse kasutusala kirjelda<strong>ja</strong>tega.<br />
o<br />
Iga kindlaks määratud kasutusala kohta esitatakse tööta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong>oks protsessikategooria<br />
või tarbi<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong>oks kemikaalikategooria. Ühel real võib esitada mitu protsessikategooriat<br />
või kemikaalikategooriat. See võib olla praktiline näiteks juhul, kui järjestikusi protsesse<br />
kirjeldatakse ühe kokkupuutestsenaariumi <strong>ja</strong> ühe (mõõtmistulemuste kogumil<br />
põhineva) kokkupuutehinnanguga, mis vastab sellisele protsesside järjestusele.<br />
Enamikul juhtumitel soovitatakse igal real esitada üks kategooria, et tagada kooskõla<br />
kokkupuute hindamise <strong>ja</strong> riski iseloomustamisega <strong>kemikaaliohutuse</strong> hindamisel.<br />
o Iga kindlaks määratud kasutusala <strong>ja</strong>oks esitatakse üks või mitu keskkonda eraldumise<br />
kategooria. Kui näiteks sise- <strong>ja</strong> välistingimustes kasutamise vahel ei ole tuvastatud<br />
olulisi erinevusi, võib üks kasutusala hõlmata mõlemaid keskkonda eraldumise<br />
kategooriaid. Enamikul juhtudest soovitatakse igal real esitada üks kategooria, et<br />
tagada kooskõla kokkupuute hindamise <strong>ja</strong> riski iseloomustamisega <strong>kemikaaliohutuse</strong><br />
hindamisel.<br />
o Kui turusektor(id) on kokkupuutestsenaariumi pealkir<strong>ja</strong> elemendiks, tuleb esitada ka see<br />
kirjelda<strong>ja</strong> (üks või mitu igal real). Peale selle võib va<strong>ja</strong>duse korral iga kindlaks määratud<br />
kasutusala kirjeldada ühe või mitme „lõppkasutusala valdkonnaga“ (SU). Selle<br />
tulemusel on mitme turusektori (kirjeldatakse kemikaalikategooriaga) <strong>ja</strong> lõppkasutusala<br />
valdkonna sisestamine lubatud.<br />
• Kui aine viiakse kindlaksmääratud kasutusala tulemusena toote koostisse (<strong>ja</strong>/või aine jääb<br />
kuivatatud segusse), tuleb see märkida, sest sel juhul on va<strong>ja</strong> hinnata as<strong>ja</strong>kohaste toodete (või<br />
kuivatatud või tahkestatud segude) kasutusiga. Võib esitada eeldatavad järgneva kasutusea<br />
18 Vt REACH-määruse artikli 10 punkti a alapunkt iii seoses VI lisa lõiguga 3.5<br />
19 Kasutusala „v abas vormis“ nimetus<br />
15
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
tootekategooriad. Kindlaksmääratud kasutusalade aruandes kasutusea tingimusi põh<strong>ja</strong>likumalt<br />
kirjeldada ei ole va<strong>ja</strong>. 20<br />
• Iga kindlaksmääratud kasutusala korral võib viidata sellele kasutusalale as<strong>ja</strong>kohase<br />
kokkupuutestsenaariumi numbrile või vabalt koostatud lühipealkir<strong>ja</strong>le (üks või mitu<br />
kokkupuutestsenaariumi). See viide tagab, et kõik kindlaks määratud kasutusalad on kirjeldatud<br />
vähemalt ühe kokkupuutestsenaariumiga, kui see on as<strong>ja</strong>kohane.<br />
Tabel R.12-5 esitab IUCLIDi osa 3.5 tabeli veerud aine tööstuse tööta<strong>ja</strong>te toimingutega seotud<br />
kindlaks määratud kasutusalade kirjeldamiseks. Kaks sarnast tabelit on olemas ka mittetööstuslikes<br />
tingimustes tööta<strong>ja</strong>te (kutsealaste kasuta<strong>ja</strong>te) <strong>ja</strong> tarbi<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong>oks.<br />
Tabel R.12-5: Tabel tööstuse tööta<strong>ja</strong>tega seotud kindlaksmääratud kasutusalade (IU) esitamiseks IUCLIDis<br />
IU<br />
nr<br />
Kindlaks<br />
määratud<br />
kasutusala<br />
nimetus<br />
(PROC)<br />
Protsessikategooria<br />
Keskkonda<br />
eraldu<br />
mise<br />
kategooriad<br />
(ERC)<br />
Mis kuj ul<br />
ainet<br />
selleks<br />
kasutusalaks<br />
tarnitakse?<br />
aine s egu<br />
Kemikaali<br />
kategooriale<br />
(PC)<br />
vastav<br />
turusektor<br />
Lõppkasutusala<br />
valdkond<br />
(SU)<br />
<strong>ja</strong>h/ei<br />
Kas<br />
selle<br />
kasutusalaga<br />
on<br />
seotud<br />
järgnev<br />
kasutusiga?<br />
Järgnev<br />
a<br />
kasutuseaga<br />
seotud<br />
tootekategooria<br />
(AC)<br />
Kokkupuutestsenaariumi<br />
viide<br />
<strong>kemikaaliohutuse</strong><br />
aruandes<br />
20 Märkus: aine kasutusea etapp toodete koostises <strong>ja</strong> jäätmeetapp ei ole REACHi kontekstis „kasutusalad“.<br />
16
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Lisa R.12-1: Kasutusala valdkonna (SU) kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu<br />
SU 3<br />
SU 21<br />
SU 22<br />
Võtmekirjelda<strong>ja</strong>: kasuta<strong>ja</strong>te põhirühmad<br />
Tööstuslikud kasutusalad: ainete kasutamine kas ainetena või valmististe koostises* tööstuslikes<br />
tegevuskohtades<br />
Tarbi<strong>ja</strong> kasutusalad: koduma<strong>ja</strong>pidamine ( = üldsus = tarbi<strong>ja</strong>d)<br />
Kutsealased kasutusalad: avalik se ktor (haldus, haridus, meelelahutus, teenindus, käsitöö)<br />
Täiendav kirj elda<strong>ja</strong>: Lõppkasutusala valdkonnad<br />
SU1 Põlluma<strong>ja</strong>ndus, metsandus, kalandus A<br />
SU2a Kaevandamine (v.a avameretööstus) B<br />
SU2b Avameretööstus B 6<br />
NACEkoodid<br />
21<br />
SU4 Toidukaupade tootmine C 10,11<br />
SU5 Tekstiili, naha <strong>ja</strong> karusnaha tootmine C 13–15<br />
SU6a Puidu <strong>ja</strong> puittoodete tootmine C 16<br />
SU6b Tselluloosi, paberi <strong>ja</strong> pabertoodete tootmine C 17<br />
SU7 Trükkimine <strong>ja</strong> salvestiste reprodutseerimine C 18<br />
SU8 Kemikaalide (sh naftatoodete) mahtlastina suuremahuline tootmine C 19.2 + 20.1<br />
SU9 Peenkemikaalide tootmine C 20.2–20.6<br />
SU 10 Valmististe tootmine [segamine] <strong>ja</strong>/või ümberpakendamine (v.a sulamid) C 20.3–20.5<br />
SU11 Kummitoodete tootmine C 22.1<br />
SU12 Plasttoodete tootmine, sh kompaundimine <strong>ja</strong> muundamine C 22.2<br />
SU13 Muude mittemetalliliste mineraaltoodete, nt kipskrohvi, tsemendi tootmine C 23<br />
SU14 Põhimetallide, sh sulamite tootmine C 24<br />
SU15 Töödeldud metalltoodete tootmine, v.a masinate <strong>ja</strong> seadmete tootmine C 25<br />
SU16 Arvutite, elektroonika- <strong>ja</strong> optikaseadmete, elektriseadmete tootmine C 26–27<br />
SU17 Üldine tootmine, nt masinate, seadmete, sõidukite <strong>ja</strong> muude<br />
C 28–30,33<br />
transpordivahendite tootmine<br />
SU18 Mööbli tootmine C 31<br />
SU19 Ehitus- <strong>ja</strong> konstruktsioonitööd F<br />
SU20 Tervishoiuteenused Q 86<br />
SU23 Elektri-, auru-, gaasi-, veevarustus <strong>ja</strong> reoveekäitlemine C 35–37<br />
SU24 Teaduslik uurimis- <strong>ja</strong> arendustegevus C72<br />
SU0<br />
Muud<br />
http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/case s/index/nace_all.html<br />
NB! See ei ole täielik loetelu kõigist kasutusaladest, mille kirjeldamist REACH-määruse alusel<br />
võidakse nõuda. Kirjeldage muid kasutusalasid as<strong>ja</strong>kohasel viisil.<br />
* NB! IUCLIDi 5.2 kirjeldussüsteemiga kooskõla säilitamise eesmärgil ei ole neis loeteludes<br />
nimetust „valmistis“ asendatud nimetusega „segu“.<br />
21 Euroopa Komisjon, konkurentsi peadirektoraat: NACE-koodide loetelu (2007.11.19);<br />
http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/index/nace_all.html<br />
17
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Lisa R.12-2.1: Kemikaalikategooria (PC) kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu<br />
PC1<br />
PC2<br />
PC3<br />
PC4<br />
PC7<br />
PC8<br />
PC9a<br />
PC9b<br />
PC9c<br />
Kemikaalikategooria (PC)<br />
Kõigi kasutusalade (töötaj ad <strong>ja</strong> tarbi<strong>ja</strong>d<br />
puudutav aid) turusektoreid (tarne tasandil)<br />
kirj eldav kategooria<br />
Liimid, hermeetikud<br />
Adsorbendid<br />
Õhuhooldustooted<br />
Antifriisid <strong>ja</strong> jäätõrjetooted<br />
Põhimetallid <strong>ja</strong> sulamid<br />
Biotsiidid (nt desinfektsioonivahendid,<br />
kahjuritõrjevahendid)<br />
Pinnakatted <strong>ja</strong> värvid, vedeldid, värvieemaldid<br />
Täiteained, kitid, kipskrohvid, voolimissavi<br />
Näpuvärvid<br />
Näited j a selgitused<br />
Puhastusvahendite koostises ka sutatavate<br />
desinfektsioonivahendite <strong>ja</strong>oks tuleb valida<br />
PC 35<br />
PC11 Lõhkeained<br />
PC12 Väetised<br />
PC13 Kütused<br />
PC14 Metallpinna töötlemise tooted, sh galvaanilise<br />
katmise tooted<br />
Hõlmab aineid, mis seonduvad püsivalt metalli<br />
pinnaga<br />
PC15 Mittemetallpinna töötlemise tooted Näiteks seinte töötlemine enne värvimist<br />
PC16<br />
PC17<br />
PC18<br />
PC19<br />
PC20<br />
PC21<br />
PC23<br />
PC24<br />
PC25<br />
PC26<br />
PC27<br />
PC28<br />
PC29<br />
PC30<br />
PC31<br />
PC32<br />
PC33<br />
PC34<br />
PC35<br />
PC36<br />
PC37<br />
PC38<br />
Soojusülekande vedelikud<br />
Hüdraulilised vedelikud<br />
Tindid <strong>ja</strong> toonerid<br />
Vaheained<br />
Tooted nagu pH-regulaatorid, flokulandid,<br />
sadestusained, neutraliseerivad ained<br />
Laborikemikaalid<br />
Naha parkimise, värvimise, viimistlemise,<br />
impregneerimise vahendid <strong>ja</strong> hooldustooted<br />
Määrdeained, määrded <strong>ja</strong> antiadhesiivsed tooted<br />
Metallitöötlusõli<br />
Paberi <strong>ja</strong> papi värvimise, viimistlemise <strong>ja</strong><br />
impregneerimise tooted: sh pleegitid <strong>ja</strong> muud<br />
töötlemise abiained<br />
Taimekaitsevahendid<br />
Parfüümid, lõhnaained<br />
Farmaatsiatooted<br />
Fotokemikaalid<br />
Poleerimisvahendid <strong>ja</strong> vahasegud<br />
Polümeeri sisaldavad valmistised <strong>ja</strong> ühendid<br />
Pooljuhid<br />
Tekstiili värvimise, viimistlemise <strong>ja</strong><br />
impregneerimise tooted: sh pleegitid <strong>ja</strong> muud<br />
töötlemise abiained<br />
Pesemis- <strong>ja</strong> puhastustooted (sh lahustipõhised<br />
tooted)<br />
Veepehmendid<br />
Veepuhastuskemikaalid<br />
Keevitamis- <strong>ja</strong> jootmistooted (räbustiga kaetud või<br />
See kategooria hõlmab keemiatööstuses<br />
ka sutatavaid töötlemise abiaineid<br />
18
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
PC39<br />
PC40<br />
PC0<br />
Kemikaalikategooria (PC)<br />
Kõigi kasutusalade (töötaj ad <strong>ja</strong> tarbi<strong>ja</strong>d<br />
puudutav aid) turusektoreid (tarne tasandil)<br />
kirj eldav kategooria<br />
räbustist südamikuga), räbustid<br />
Kosmeetika <strong>ja</strong> isikliku hügieeni tooted<br />
Ekstrahendid<br />
Muud (kasutage UCN-koode: vt viimane rida)<br />
Näited j a selgitused<br />
http://www.rivm.nl/en/healthanddisease/productsafety/ConsExpo.jsp<br />
http://195.215.251.229/fmi/xsl/spin/SPIN/guide/menuguide.xsl?-db=spinguide&-lay=overview&-view#<br />
NB! See ei ole täielik loetelu kõigist kasutusaladest, mille kirjeldamist REACH-määruse alusel<br />
võidakse nõuda. Kirjeldage muid kasutusalasid as<strong>ja</strong>kohasel viisil.<br />
* NB! IUCLIDi 5.2 kirjeldussüsteemiga kooskõla säilitamise eesmärgil ei ole neis loeteludes<br />
nimetust „valmistis“ asendatud nimetusega „segu“.<br />
19
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Lisa R.12-2.2: ECETOCi suunatud riskihindamisvahendis käsitletavad tarbekaubad<br />
Kemikaali (v almistise) kategooria<br />
PC1: Liimid, hermeetikud<br />
PC3: Õhuhooldustooted<br />
PC9a: Pinnakatted, värvid 22 , vedeldid,<br />
värvieemaldid<br />
PC9b: Täiteained, kitid, kipskrohvid,<br />
voolimissavi<br />
PC9c: Näpuvärvid<br />
PC12: Väetised<br />
PC13: Kütused<br />
PC24: Määrdeained, määrded <strong>ja</strong><br />
antiadhesiivsed tooted<br />
PC31: Poleerimisvahendid <strong>ja</strong><br />
vahasegud<br />
PC35: Pesemis- <strong>ja</strong> puhastustooted (sh<br />
lahustipõhised tooted)<br />
Kemikaali (v almistise) alamkategooria<br />
Harrastuska sutuse liimid<br />
Tee-ise-kasutuse liimid (vaibaliim, plaadiliim,<br />
puitparketiliim)<br />
Pihustatav liim<br />
Hermeetikud<br />
Kohese toimega õhuhooldustooted (aerosoolipihused)<br />
Pideva toimega õhuhooldustooted (tahked ained <strong>ja</strong><br />
vedelikud)<br />
Veepõhine lateksseinavärv<br />
Suure lahusti sisaldusega, suure tahke aine sisaldusega,<br />
veepõhised värvid<br />
Aerosoolipihuse balloonid<br />
Eemaldid (värvi-, liimi-, tapeedi-, hermeetikueemaldid)<br />
Täiteained <strong>ja</strong> kitt<br />
Kipskrohvid <strong>ja</strong> tasandavad põrandasegud<br />
Voolimissavi<br />
Näpuvärvid<br />
Muru- <strong>ja</strong> aiasegud<br />
Vedelikud<br />
Vedelikud<br />
Pastad<br />
Pihused<br />
Poleerimisvahendid, vahad / kreemid (põranda, mööbli,<br />
<strong>ja</strong>latsite <strong>ja</strong>oks)<br />
Poleerimisvahendid, pihused (mööbli, <strong>ja</strong>latsite <strong>ja</strong>oks)<br />
Pesu- <strong>ja</strong> nõudepesemistooted<br />
Puhastusained, vedelikud (üldpuhastusained,<br />
sanitaartooted, põrandapuhastusained,<br />
klaasipuhastusained, vaibapuhastusained,<br />
metallipuhastusained)<br />
Puhastusvahendid, päästikuga pihustid (üldpuhastusained,<br />
sanitaartooted, klaasipuhastusained)<br />
NB! See ei ole täielik loetelu kõigist kasutusaladest, mille kirjeldamist REACH-määruse alusel<br />
võidakse nõuda. Kirjeldage muid kasutusalasid as<strong>ja</strong>kohasel viisil.<br />
* NB! IUCLIDi 5.2 kirjeldussüsteemiga kooskõla säilitamise eesmärgil ei ole neis loeteludes<br />
nimetust „valmistis“ asendatud nimetusega „segu“.<br />
22 Tarbi<strong>ja</strong>kokkupuudet toodetel kuivanud/tahkestatud värv iga käsitlev ad suunatud riskihindamisv ahendi hinnangud<br />
puittoodete <strong>ja</strong>oks (vt lisa R.13-5.3). See hõlmab ka kokkupuute hinnangut kuiv anud seinavärv ist eralduv ate ainete <strong>ja</strong>oks.<br />
20
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Lisa R.12-3: Protsessikategooriate (PROC) kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu<br />
Protsessikategooriad (PROC)<br />
Protsessikategooriad<br />
Näited j a seletused<br />
PROC1 Kasutamine suletud protsessi s,<br />
ko kkupuude on ebatõenäoline<br />
PROC2<br />
PROC3<br />
PROC4<br />
PROC5<br />
Kasutamine suletud pidevas protsessis,<br />
mille juures esineb juhuslikku oh<strong>ja</strong>tud<br />
ko kkupuudet<br />
Kasutamine suletudperioodilises<br />
protsessis (süntees või valmististe<br />
tootmine)<br />
Kasutamine perioodilises <strong>ja</strong> muudes<br />
protsessides (süntees), ku s esineb<br />
võimalusi kokkupuuteks<br />
Segamine või homogeenimine<br />
valmististe* või toodete tootmisel<br />
perioodilistes protsessides (mitmes<br />
etapis <strong>ja</strong>/või olulise kokkupuutega)<br />
Ainete kasutamine täiesti terviklikult isoleeritud<br />
sü steemis, kus kokkupuute võimalus on väga väike, nt<br />
mis tahes proovivõtmine toimub tagasisidestatud<br />
sü steemide kaudu<br />
Pidev protsess, mille kavandamisel ei ole seatud<br />
konkreetse ks eesmärgiks emissiooni vähendamist.<br />
Protsess ei ole täiesti terviklik ning esineb juhuslikku<br />
ko kkupuudet, nt süsteemi hooldamisel, proovivõtmisel <strong>ja</strong><br />
seadmete rikete korral<br />
Kemikaali või valmistise perioodiline tootmine, kus<br />
põhiline käitlemine toimub isoleeritud viisil, nt suletud<br />
ülekandemehhanismide kaudu, kuid esineb võimalusi<br />
ko kkupuuteks kemikaalidega, nt proovivõtmisel.<br />
Kasutamine kemikaali perioodilisel tootmisel, kus tekib<br />
oluliselt võimalusi kokkupuuteks, nt mater<strong>ja</strong>li<br />
sisselaadimisel, proovivõtmisel või mater<strong>ja</strong>li<br />
väl<strong>ja</strong>laadimisel ning kui protsess on kavandatud nii, et<br />
ko kkupuude on tõenäoline<br />
Kemikaali sisaldavate toodete või valmististe tootmine<br />
tehnoloogiatega, mis on seotud tahkete või vedelate<br />
mater<strong>ja</strong>lide segamise <strong>ja</strong> homogeenimisega ning kus<br />
protsess toimub etappidena <strong>ja</strong> igas etapis esineb<br />
võimalusi oluliseks kokkupuuteks<br />
PROC6 Kalandreerimistööd Toote maatriksi töötlemine. Suure avatud pinna<br />
kalandreerimine kõrgendatud temperatuuril<br />
PROC7 Tööstuslik pihustamine Õhkupihustamistehnikad<br />
PROC8a<br />
PROC8b<br />
PROC9<br />
PROC10<br />
Aine või valmistise üleviimine<br />
anumatesse / suurtesse mahutitesse<br />
või neist väl<strong>ja</strong> (täitmine/tühjendamine)<br />
ra<strong>ja</strong>tistes, mis ei ole eriotstarbelised<br />
Aine või valmistise üleviimine<br />
anumatesse / suurtesse mahutitesse<br />
või neist väl<strong>ja</strong> (täitmine/tühjendamine)<br />
eriotstarbelistes ra<strong>ja</strong>tistes<br />
Aine või valmistise üleviimine<br />
väikestesse mahutitesse (ka sutatakse<br />
eriotstarbelist täitetoru, hõlmab<br />
kaalumist)<br />
Pihustamine pinnakatmiseks, liimid, poleerimis-<br />
/puhastusained, õhuhooldustooted, liivjugatöötlemine.<br />
Aineid võib aerosoolidena sisse hingata.<br />
Aerosooliosakeste aktiivsuse tõttu võib olla va<strong>ja</strong> võtta<br />
ko kkupuute oh<strong>ja</strong>miseks erimeetmeid; pinnakatmisel võib<br />
liigse pihustamise korral tekkida reovett <strong>ja</strong> jäätmeid.<br />
Proovivõtmine, laadimine, sissevalamine, üleviimine,<br />
kaadamine, kottipanek ra<strong>ja</strong>tistes, mis ei ole<br />
eriotstarbelised. Võib eeldada kokkupuudet tolmu, auru,<br />
aerosooliga või mahavoolamise <strong>ja</strong> seadmete<br />
puhastamise korral.<br />
Proovivõtmine, laadimine, sissevalamine, üleviimine,<br />
kaadamine, kottipanek eriotstarbelistes ra<strong>ja</strong>tistes. Võib<br />
eeldada kokkupuudet tolmu, auru, aerosooliga või<br />
mahavoolamise <strong>ja</strong> seadmete puhastamise korral.<br />
Eriotstarbeliste täitetorude abil kogutakse auru <strong>ja</strong><br />
aerosoolide emissiooni ning vähendatakse<br />
mahavoolamist.<br />
Ainete pealekandmine rulli või pintsliga Nt pinnakatete vähese energiakuluga pealekandmine.<br />
Hõlmab pindade puhastamist. On võimalik aine<br />
21
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Protsessikategooriad (PROC)<br />
Protsessikategooriad<br />
Näited j a seletused<br />
sissehingamine aurudena, nahale sattumine tilkadena,<br />
pritsmetena, pühkimisel <strong>ja</strong> töödeldud pindade käitlemisel.<br />
PROC11 Mittetööstuslik pihustamine Õhkupihustamistehnikad<br />
PROC12<br />
PROC13<br />
PROC14<br />
Vahustavate ainete kasutamine vahu<br />
tootmisel<br />
Toodete töötlemine sisseka stmise <strong>ja</strong><br />
ülevalamise teel<br />
Valmististe või toodete* tootmine<br />
tableteerimise, kokku surumise,<br />
ekstrudeerimise, pelletiseerimise teel<br />
Pihustamine pinnakatmiseks, liimid, poleerimis-<br />
/puhastusained, õhuhooldustooted, liivjugatöötlemine.<br />
Aineid võib aerosoolidena sisse hingata.<br />
Aerosooliosakeste aktiivsuse tõttu võib olla va<strong>ja</strong> võtta<br />
ko kkupuute oh<strong>ja</strong>miseks erimeetmeid.<br />
Sukeldamistööd<br />
Toodete töötlemine sisseka stmise, ülevalamise,<br />
su keldamise, leotamise, ainete sisse- või väl<strong>ja</strong>uhtumise<br />
teel, hõlmab külmvalmistamist või vaigutüüpi maatriksit.<br />
Hõlmab töödeldud esemete käitlemist (nt pärast värvimist<br />
või metalliga katmist).<br />
Aine kantakse pinnale vähese energiakuluga tehnika<br />
abil, nagu toote sisse ka stmine vanni või valmistise<br />
valamine pinnale.<br />
(Vedelate <strong>ja</strong> tahkete) valmististe <strong>ja</strong>/või ainete töötlemine<br />
valmististeks või toodeteks. Ained kemikaali maatriksis<br />
võivad olla kõrgendatud mehaanilise <strong>ja</strong>/või soojusenergia<br />
tingimustes. Kokkupuudet esineb peamiselt lenduvate<br />
ainete <strong>ja</strong>/või tekkivate aurudega, võib tekkida ka tolmu.<br />
PROC15 Laborireagentide kasutamine Ainete kasutamine väikelaborites (töökohas ainet < 1 l<br />
või 1 kg). Suuremaid laboreid ning uurimis- <strong>ja</strong><br />
arendusettevõtteid tuleb käsitada tööstusprotse ssidena.<br />
PROC16<br />
PROC17<br />
PROC18<br />
PROC19<br />
PROC20<br />
Mater<strong>ja</strong>li kasutamine kütuseallikana,<br />
võib eeldada mõningast kokkupuudet<br />
põlemata tootega<br />
Õlitamine suure energiakuluga<br />
tingimustes osaliselt avatud protsessis<br />
Määrimine suure energiakuluga<br />
tingimustes<br />
Käsitsi segamine, esineb vahetu<br />
ko kkupuude <strong>ja</strong> kasutatakse ainult<br />
isikukaitsevahendeid<br />
Soojus- <strong>ja</strong> rõhuülekandevedelike<br />
laialdane kutsealane kasutamine<br />
suletud süsteemides<br />
Hõlmab mater<strong>ja</strong>li kasutamist kütuseallikana (koos<br />
lisaainetega), kusjuures võib eeldada piiratud<br />
ko kkupuudet põlemata tootega. Ei hõlma kokkupuudet<br />
mahavoolamise või põlemise tagajärjel.<br />
Õlitamine suure energiakuluga tingimustes (temperatuur,<br />
hõõrdumine) liikuvate detailide <strong>ja</strong> aine vahel;<br />
märkimisväärne osa protsessist on avatud tööta<strong>ja</strong>tele.<br />
Metallitöötlusõlist võib metallosade kiire liikumise tõttu<br />
tekkida aerosoole või aure.<br />
Määrdeainete kasutamine tingimustes, ku s aine <strong>ja</strong><br />
liikuvate osade vahel toimub oluline energia- <strong>ja</strong><br />
temperatuuriülekanne.<br />
Puudutab ameteid, kus esineb vahetu <strong>ja</strong> sihipärane<br />
ko kkupuude ainega ega võeta muid kokkupuute<br />
oh<strong>ja</strong>mise erimeetmeid peale isikukaitsevahendite.<br />
Mootori- <strong>ja</strong> masinaõlid, pidurivedelikud.<br />
Ka nende kasutusalade korral võib määrdeaine olla<br />
suure energiakuluga tingimustes ning kasutamise a<strong>ja</strong>l<br />
võivad toimuda keemilised reaktsioonid.<br />
Kasutamiskõlbmatuks muutunud vedelikud tuleb<br />
kõrvaldada jäätmetena. Parandus- <strong>ja</strong> hooldustöödel võib<br />
22
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Protsessikategooriad (PROC)<br />
Protsessikategooriad<br />
aine sattuda nahale.<br />
Näited j a seletused<br />
PROC21<br />
PROC22<br />
PROC23<br />
PROC24<br />
PROC25<br />
PROC26<br />
Mater<strong>ja</strong>lide <strong>ja</strong>/või toodete koostises<br />
olevate ainete käsitsemine vähese<br />
energiakuluga<br />
Mineraalide/metallide potentsiaalselt<br />
suletud töötlemisoperatsioonid<br />
kõrgendatud temperatuuril<br />
Tööstuskeskkond<br />
Mineraalide/metallide töötlemine <strong>ja</strong><br />
ülekandmine avatud süsteemis<br />
kõrgendatud temperatuuril.<br />
Mater<strong>ja</strong>lide <strong>ja</strong>/või toodete koostises<br />
olevate ainete töötlemine suure<br />
(mehaanilise) energiakuluga<br />
Metallide muudel viisidel<br />
kuumtöötlemine<br />
Anorgaaniliste tahkete ainete<br />
käitlemine ümbruskaudsel<br />
temperatuuril<br />
PROC27a Metallipulbrite tootmine<br />
(kuumprotsessid)<br />
PROC27b Metallipulbrite tootmine<br />
(märgprotsessid)<br />
Mater<strong>ja</strong>li/toote (sh tahke metalli) käsitsi lõikamine,<br />
külmvaltsimine või kokkupanek/lahtivõtmine, kus võib<br />
eralduda kiude, metalliaure või tolmu<br />
Sulatusahjudes, ahjudes, naftatöötlemistehastes,<br />
ko ksiahjudes tehtavad tööd.<br />
Võib eeldada kokkupuudet tolmu <strong>ja</strong> aurudega. Vahetust<br />
<strong>ja</strong>hutamisest tulenev emissioon võib olla oluline.<br />
Liivavorm- <strong>ja</strong> survevalu, sulatise väl<strong>ja</strong>lase <strong>ja</strong> valu,<br />
sulatise pinnale tahke mater<strong>ja</strong>li tõusmine,<br />
kuumsukeldusgalvaanimine, sulatise rehitsemine<br />
sillutamisel.<br />
Võib eeldada kokkupuudet tolmu <strong>ja</strong> aurudega.<br />
Ained (sh tahked metallid) saavad<br />
kuumvaltsimisel/-vormimisel, <strong>ja</strong>hvatamisel, mehhaanilisel<br />
lõikamisel, puurimisel või lihvimisel märkimisväärselt<br />
soojus- või kineetilist energiat. Eeldatakse ko kkupuudet<br />
peamiselt tolmuga. Võib eeldada vahetust <strong>ja</strong>hutamisest<br />
tulenevat tolmu või aerosoolide emissiooni.<br />
Keevitamine, pehmejoodisega jootmine, pinnalõikamine,<br />
kõvajoodisega jootmine, leeklõikamine.<br />
Eeldatakse ko kkupuudet peamiselt aurude <strong>ja</strong> gaasidega.<br />
Maakide, kontsentraatide, metallioksiidtoorme <strong>ja</strong><br />
vanametalli ümberpaigutamine <strong>ja</strong> käitlemine;<br />
metallipulbrite <strong>ja</strong> muude mineraalide pakendamine,<br />
lahtipakkimine, segamine/homogeenimine <strong>ja</strong><br />
kaalumine 23<br />
Metallipulbrite tootmine metallitöötluse<br />
kuumprotsessidega (atomiseerimine,<br />
kuivdispergeerimine) 24<br />
Metallipulbrite tootmine metallitöötluse<br />
märgprotsessidega (elektrolüüs, märgdispergeerimine) 25<br />
NB! See ei ole täielik loetelu kõigist kasutusaladest, mille kirjeldamist REACH-määruse alusel<br />
võidakse nõuda. Kirjeldage muid kasutusalasid as<strong>ja</strong>kohasel viisil.<br />
* NB! IUCLIDi 5.2 kirjeldussüsteemiga kooskõla säilitamise eesmärgil ei ole neis loeteludes<br />
nimetust „valmistis“ asendatud nimetusega „segu“.<br />
23 puudub vastav suunatud riskihindamisvahendi kirje<br />
24 puudub vastav suunatud riskihindamisvahendi kirje<br />
25 puudub vastav suunatud riskihindamisvahendi kirje<br />
23
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Lisa R.12-4.1: Keskkonda eraldumise kategooriate (ERC) kirjeldus<br />
ERC<br />
NUMBER<br />
Nimetus<br />
Kirjeldus<br />
ERC1 Ainete tootmine Orgaaniliste <strong>ja</strong> anorgaaniliste ainete, sealhulgas vaheainete <strong>ja</strong><br />
monomeeride tootmine, keemia-, naftakeemia-, primaarmetalli<strong>ja</strong><br />
mineraalitööstuses pidevas või perioodilises protsessis,<br />
rakendades vastava- või mitmeotstarbelisi seadmeid, mida<br />
tehniliselt reguleeritakse või juhitakse käsitsi se kkumise teel.<br />
ERC2 Valmististe tootmine* Ainete mis tahes valmistisi tootvates tööstustes kokku segamine<br />
<strong>ja</strong> homogeenimine (keemilisteks) valmististeks, nagu värvid <strong>ja</strong><br />
tee-ise-tooted, pigmentpastad, kütused, ma<strong>ja</strong>pidamistooted<br />
(puhastusvahendid), määrdeained jne.<br />
ERC3 Mater<strong>ja</strong>lides valmistise<br />
tootmine<br />
Selliste ainete segamine või homogeenimine, mis füüsiliselt või<br />
keemiliselt seotakse (mater<strong>ja</strong>li) maatriksisse või maatriksile, nt<br />
plastide lisaained alussegudes või plastühendites. Näited:<br />
plastifikaatorid või stabilisaatorid PVC-alussegudes või<br />
toodetes, kristallide kasvuregulaator fotograafilistes filmides jne.<br />
ERC4<br />
ERC5<br />
ERC6a<br />
ERC6b<br />
ERC6c<br />
ERC6d<br />
ERC7<br />
Toote koostisesse<br />
mittelisatavate töötlemise<br />
abiainete tööstuslik<br />
ka sutamine protsessides <strong>ja</strong><br />
toodetes<br />
Tööstuslik kasutamine,<br />
mille tulemusena aine<br />
lisatakse maatriksi sse või<br />
maatriksile<br />
Tööstuslik kasutamine teise<br />
aine tootmisel (vaheainete<br />
ka sutamine)<br />
Reaktiivsete töötlemise<br />
abiainete tööstuslik<br />
ka sutamine<br />
Monomeeride tööstuslik<br />
ka sutamine termoplastide<br />
tootmisel<br />
Protsessiregulaatorite<br />
tööstuslik kasutamine<br />
polümerisatsiooniprotsessid<br />
es vaikude, kummide,<br />
polümeeride tootmisel<br />
Ainete tööstuslik<br />
ka sutamine suletud<br />
Töötlemise abiainete tööstuslik kasutamine pidevates või<br />
perioodilistes protsessides rakendades vastava- või<br />
mitmeotstarbelisi seadmeid, mida tehniliselt reguleeritakse või<br />
juhitakse kä sitsi sekkumise teel. Näited: keemilistes<br />
reaktsioonides ka sutatavad lahustid või lahustite „kasutamine“<br />
värvide pealekandmisel, määrdeained metallitöötlusõlides,<br />
määrdumisvastased ained polümeeride vormimisel/valul<br />
Ainete tööstuslik kasutamine eraldi ainetena või valmististes<br />
(mittetöötlemise abiainetena), mis füüsiliselt või keemiliselt<br />
seotakse (mater<strong>ja</strong>li) maatriksisse või maatriksile, nt sideained<br />
värvides <strong>ja</strong> pinnakatetes või liimid, värvained tekstiilmater<strong>ja</strong>lides<br />
<strong>ja</strong> nahktoodetes, metallid pinnakatetes, mida kantakse peale<br />
katmis- <strong>ja</strong> galvaniseerimisprotsessides. See kategooria hõlmab<br />
toodetes sisalduvaid teatava funktsiooniga aineid <strong>ja</strong> aineid, mis<br />
jäävad tootesse pärast ka sutamist töötlemise abiainena mõnes<br />
varasemas elutsükli etapis (nt soojusstabilisaatorid plastide<br />
töötlemisel)<br />
Vaheainete kasutamine teiste ainete sünteesimiseks<br />
(tootmiseks) peamiselt keemiatööstuses pidevates või<br />
perioodilistes protsessides, rakendades vastava- või<br />
mitmeotstarbelisi seadmeid, mida tehniliselt reguleeritakse või<br />
juhitakse kä sitsi sekkumise teel. Näited: keemiliste<br />
ehitusblokkide (lähteaine) kasutamine<br />
põlluma<strong>ja</strong>nduskemikaalide, ravimite, monomeeride jne<br />
sünteesimisel.<br />
Reaktiivsete töötlemise abiainete tööstuslik kasutamine<br />
pidevates või perioodilistes protsessides, rakendades vastavavõi<br />
mitmeotstarbelisi seadmeid, mida tehniliselt reguleeritakse<br />
või juhitakse käsitsi se kkumise teel. Näide: pleegitusainete<br />
ka sutamine paberitööstuses.<br />
Monomeeride tööstuslik kasutamine polümeeride, plastide<br />
(termoplastide) tootmisel, polümerisatsiooniprotsessid. Näide:<br />
vinüülkloriidmonomeeri kasutamine polüvinüükloriidi (PVC)<br />
tootmisel.<br />
Kemikaalide (ristsidumisained, tahkestamisained) tööstuslik<br />
ka sutamine reaktoplastide <strong>ja</strong> kummide tootmisel, polümeeride<br />
töötlemisel. Näited: stüreeni kasutamine polüestri tootmisel või<br />
vulkaniseerivate ainete kasutamine kummide tootmisel.<br />
Ainete tööstuslik kasutamine suletud süsteemides. Kasutamine<br />
suletud seadmetes, näiteks vedelikud hüdraulilistes<br />
24
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
ERC<br />
NUMBER<br />
ERC8a<br />
ERC8b<br />
ERC8c<br />
ERC8d<br />
ERC8e<br />
ERC8f<br />
ERC9a<br />
ERC9b<br />
ERC10a<br />
ERC10b<br />
sü steemides<br />
Nimetus<br />
Töötlemise abiainete<br />
laialdane hajus kasutamine<br />
avatud süsteemides<br />
sisetingimustes<br />
Reaktiivsete ainete<br />
laialdane hajus kasutamine<br />
avatud süsteemides<br />
sisetingimustes<br />
Laialdane hajus<br />
ka sutamine, mille<br />
tulemusena aine lisatakse<br />
maatriksisse või maatriksile<br />
Töötlemise abiainete<br />
laialdane hajus kasutamine<br />
avatud süsteemides<br />
välistingimustes<br />
Reaktiivsete ainete<br />
laialdane hajus kasutamine<br />
avatud süsteemides<br />
välistingimustes<br />
Laialdane hajus<br />
ka sutamine<br />
välistingimustes, mille<br />
tulemusena aine lisatakse<br />
maatriksisse või maatriksile<br />
Ainete laialdane hajus<br />
ka sutamine suletud<br />
sü steemides<br />
sisetingimustes<br />
Ainete laialdane hajus<br />
ka sutamine suletud<br />
sü steemides<br />
välistingimustes<br />
Pikaealiste toodete <strong>ja</strong><br />
mater<strong>ja</strong>lide, millest ainete<br />
eraldumine on väike,<br />
laialdane hajus kasutamine<br />
välistingimustes<br />
Pikaealiste toodete <strong>ja</strong><br />
mater<strong>ja</strong>lide, millest ainete<br />
Kirjeldus<br />
sü steemides, <strong>ja</strong>hutusvedelikud külmikutes, määrdeained<br />
mootorites, dielektrilised vedelikud trafodes ning õli<br />
soojusvahetites. Funktsionaalvedelike <strong>ja</strong> toodete vaheline<br />
ko kkupuude ei ole ette nähtud ning seetõttu eeldatakse vähest<br />
emissiooni reovette <strong>ja</strong> heitõhku.<br />
Töötlemise abiainete üld- või kutsealane kasutamine<br />
sisetingimustes. Kasutamise tulemuseks on (tavaliselt) vahetu<br />
eraldumine keskkonda/kanalisatsioonisüsteemi, näiteks<br />
pesupesemisvahendid, masinpesuvedelikud <strong>ja</strong><br />
tualetipuhastusvahendid, autode <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>lgrataste hooldusvahendid<br />
(poleerimisvahendid, määrdeained, jäätõrjevahendid), lahustid<br />
värvides <strong>ja</strong> liimides või lõhnaained <strong>ja</strong> aerosoolipropellandid<br />
õhuvärskendites.<br />
Reaktiivsete ainete üld- või kutsealane kasutamine<br />
sisetingimustes. Kasutamise tulemuseks on (tavaliselt) vahetu<br />
eraldumine keskkonda. Näited: naatriumhüpoklorit<br />
tualetipuhastusvahendites, pleegitusained<br />
pesupesemisvahendites, vesinikperoksiid<br />
hambahooldustoodetes.<br />
Ainete üld- või kutsealane kasutamine (mittetöötlemise<br />
abiainetena) sisetingimustes, mis füüsiliselt või keemiliselt<br />
seotakse (mater<strong>ja</strong>li) maatriksisse või maatriksile. Näited:<br />
sideained värvides <strong>ja</strong> pinnakatetes või liimides,<br />
tekstiilmater<strong>ja</strong>lide värvimine.<br />
Töötlemise abiainete üld- või kutsealane kasutamine<br />
välistingimustes. Kasutamise tulemuseks on (tavaliselt) vahetu<br />
eraldumine keskkonda, näiteks autode <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>lgrataste<br />
hooldusvahendid (poleerimisvahendid, määrdeained,<br />
jäätõrjevahendid, puhastusvahendid), lahustid värvides <strong>ja</strong><br />
liimides.<br />
Reaktiivsete ainete üld- või kutsealane kasutamine<br />
välistingimustes. Kasutamise tulemuseks on (tavaliselt) vahetu<br />
eraldumine keskkonda, näiteks naatriumhüpokloriti või<br />
vesinikperoksiidi kasutamine pindade (ehitusmater<strong>ja</strong>lid)<br />
puhastamisel.<br />
Ainete üld- või kutsealane kasutamine (mittetöötlemise<br />
abiainetena) välistingimustes, mis füüsiliselt või keemiliselt<br />
seotakse (mater<strong>ja</strong>li) maatriksisse või maatriksile, näiteks<br />
sideained värvides <strong>ja</strong> pinnakatetes või liimides.<br />
Ainete (väikeses mahus) üld- või kutsealane kasutamine<br />
suletud süsteemides sisetingimustes. Kasutamine suletud<br />
seadmetes, näiteks <strong>ja</strong>hutusvedelikud külmikutes, õliradiaatorid.<br />
Ainete (väikeses mahus) üld- või kutsealane kasutamine<br />
suletud süsteemides välistingimustes. Kasutamine suletud<br />
seadmetes, näiteks hüdraulilised vedelikud autovedrustuses,<br />
määrdeained mootoriõlides <strong>ja</strong> pidurivedelikud auto<br />
pidurisüsteemides.<br />
Toodetesse/toodetele <strong>ja</strong> mater<strong>ja</strong>lidesse/mater<strong>ja</strong>lidele lisatud<br />
ainete väike eraldumine nende kasutusea jooksul<br />
välistingimustes, näiteks metall-, puit- <strong>ja</strong> plastkonstru ktsioonid<br />
ning ehitusmater<strong>ja</strong>lid (vihmaveerennid, äravoolutorud,<br />
sõrestikud jne).<br />
Toodetesse/toodetele <strong>ja</strong> mater<strong>ja</strong>lidesse/mater<strong>ja</strong>lidele lisatud<br />
ainete suur või ettenähtud eraldumine nende kasutusea jooksul<br />
25
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
ERC<br />
NUMBER<br />
ERC11a<br />
ERC11b<br />
ERC12a<br />
ERC12b<br />
Nimetus<br />
eraldumine on suur või ette<br />
nähtud, laialdane hajus<br />
ka sutamine<br />
välistingimustes<br />
(sealhulgas<br />
abrasiivtöötlemine)<br />
Pikaealiste toodete <strong>ja</strong><br />
mater<strong>ja</strong>lide, millest ainete<br />
eraldumine on väike,<br />
laialdane hajus kasutamine<br />
sisetingimustes<br />
Pikaealiste toodete <strong>ja</strong><br />
mater<strong>ja</strong>lide, millest ainete<br />
eraldumine on suur või ette<br />
nähtud, laialdane hajus<br />
ka sutamine sisetingimustes<br />
(sh abrasiivtöötlus)<br />
Toodete tööstuslik<br />
töötlemine<br />
abrasiivtehnikatega (ainete<br />
eraldumine on väike)<br />
Toodete tööstuslik<br />
töötlemine<br />
abrasiivtehnikatega (suur<br />
ainete eraldumine)<br />
Muud keskkonnatunnused;<br />
täpsustage<br />
Kirjeldus<br />
välistingimustes. Näited: rehvid, töödeldud puittooted, töödeldud<br />
tekstiilid <strong>ja</strong> kangad, nagu päikesekatted, päikesevarjud <strong>ja</strong><br />
mööbel, tsinkanoodid kaubalaevanduses <strong>ja</strong> lõbusõidulaevades<br />
ning piduriklotsid veo- <strong>ja</strong> sõiduautodes. Hõlmab ka ainete<br />
eraldumist toote maatriksist toote töötlemisel tööta<strong>ja</strong>te poolt.<br />
Need protsessid on tüüpiliselt seotud protsessikategooriatega<br />
PROC 21, 24, 25, näiteks ehitiste (sildade, fassaadide) või<br />
sõidukite (laevade) lihvimine.<br />
Toodetesse/toodetele <strong>ja</strong> mater<strong>ja</strong>lidesse/mater<strong>ja</strong>lidele lisatud<br />
ainete väike eraldumine nende kasutusea jooksul<br />
sisetingimustes. Näited: põrandamater<strong>ja</strong>lid, mööbel,<br />
mänguas<strong>ja</strong>d, konstruktsioonimater<strong>ja</strong>lid, kardinad, <strong>ja</strong>latsid,<br />
nahktooted, paber- <strong>ja</strong> papptooted (a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>d, raamatud, a<strong>ja</strong>lehed<br />
<strong>ja</strong> pakkepaberid), elektroonikaseadmed (korpused).<br />
Toodetesse/toodetele <strong>ja</strong> mater<strong>ja</strong>lidesse/mater<strong>ja</strong>lidele lisatud<br />
ainete suur või ettenähtud eraldumine nende kasutusea jooksul<br />
sisetingimustes. Näiteks eraldumine kangastest, tekstiilidest<br />
(rõivad, põrandavaibad) pesemise käigus. Hõlmab ka ainete<br />
eraldumist toote maatriksist toote töötlemisel tööta<strong>ja</strong>te poolt.<br />
Need protsessid on tüüpiliselt seotud protsessikategooriatega<br />
PROC 21, 24, 25. Näide: värvide eemaldamine sisetingimustes.<br />
Toodetesse/toodetele <strong>ja</strong> mater<strong>ja</strong>lidesse/mater<strong>ja</strong>lidele lisatud<br />
ainete eraldumine (ettenähtud või mitte) toote maatriksist<br />
töötlemisel tööta<strong>ja</strong>te poolt. Need protsessid on tüüpiliselt seotud<br />
protsessikategooriatega PROC 21, 24, 25. Protsesside hulka,<br />
mille käigus mater<strong>ja</strong>li kõrvaldamine on ette nähtud, kuid<br />
eeldatav eraldumine on väike, kuuluvad näiteks tekstiili<br />
lõikamine, metalli või polümeeride lõikamine, masintöötlus või<br />
<strong>ja</strong>hvatamine masinatööstuses.<br />
Toodetesse/toodetele <strong>ja</strong> mater<strong>ja</strong>lidesse/mater<strong>ja</strong>lidele lisatud<br />
ainete eraldumine (ettenähtud või mitte) toote maatriksist või<br />
koos maatriksiga töötlemisel tööta<strong>ja</strong>te poolt. Need protsessid on<br />
tüüpiliselt seotud protsessikategooriatega PROC 21, 24, 25.<br />
Protsesside hulka, mille käigus mater<strong>ja</strong>li kõrvaldamine on ette<br />
nähtud ning eeldatakse rohke tolmu teket, kuuluvad näiteks<br />
lihvimistööd või värvi eemaldamine haavelpuhastusega.<br />
NB! See ei ole täielik loetelu kõigist kasutusaladest, mille kirjeldamist REACH-määruse alusel<br />
võidakse nõuda. Kirjeldage muid kasutusalasid as<strong>ja</strong>kohasel viisil.<br />
* NB! IUCLIDi 5.2 kirjeldussüsteemiga kooskõla säilitamise eesmärgil ei ole neis loeteludes<br />
nimetust „valmistis“ asendatud nimetusega „segu“.<br />
26
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Lisa R.12-4.2: Keskkonda eraldumise kategooriatele vastavad kasutusomadused<br />
ERC<br />
Elutsükli<br />
etapp<br />
1 Ainete<br />
tootmine<br />
2 Valmististe<br />
tootmine<br />
3 Mater<strong>ja</strong>lide<br />
tootmine<br />
Isoleerituse<br />
aste<br />
Aine ettenähtud<br />
tehniline liikumin e<br />
Emissiooniallikat<br />
e hajususe ast e<br />
Sise- või<br />
välistingimused<br />
Eraldumin e<br />
kasutusea<br />
jooksul<br />
Avatud-suletud Tööstusli k Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
Avatud-suletud Ei lisata maatriksiss e Tööstusli k Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
Avatud-suletud<br />
Lisataks e<br />
maatriksisse/maatri ksile<br />
Tööstusli k Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
4 Lõppkas utus Avatud-suletud Töötlemise abiai ne Tööstusli k Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
5 Lõppkas utus Avatud-suletud Lisataks e<br />
maatriksisse/maatri ksile<br />
Tööstusli k Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
6a Lõppkas utus Avatud-suletud Vaheaine Tööstusli k Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
6b Lõppkas utus Avatud-suletud Reaktiivne töötlemise<br />
abiaine<br />
6c Lõppkas utus Avatud-suletud Polümeeride<br />
monomeerid<br />
6d Lõppkas utus Avatud-suletud Kummide või<br />
reaktoplastide<br />
monomeerid<br />
7 Lõppkas utus Suletud<br />
süsteem<br />
Tööstusli k Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
Tööstusli k Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
Tööstusli k Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
Töötlemise abiai ne Tööstusli k Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
8a Lõppkas utus Avatud-suletud Töötlemise abiai ne Laialdane hajus Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
8b Lõppkas utus Avatud-suletud Reageerib kasutamis el<br />
keemiliselt<br />
8c Lõppkas utus Avatud-suletud Lisataks e<br />
maatriksisse/maatri ksile<br />
Laialdane hajus Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
Laialdane hajus Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
8d Lõppkas utus Avatud-suletud Töötlemise abiai ne Laialdane hajus Välistingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
8e Lõppkas utus Avatud-suletud Reageerib kasutamis el<br />
keemiliselt<br />
8f Lõppkas utus Avatud-suletud Lisataks e<br />
maatriksisse/maatri ksile<br />
9a Lõppkas utus Suletud<br />
süsteemid<br />
9b Lõppkas utus Suletud<br />
süsteemid<br />
10a Kasutusiga Avatud Lisataks e<br />
maatriksisse/maatri ksile<br />
10b Kasutusiga Avatud Lisataks e<br />
maatriksisse/maatri ksile<br />
Eemaldataks e<br />
maatriksist<br />
11a Kasutusiga Avatud Lisataks e<br />
maatriksisse/maatri ksile<br />
11b Kasutusiga Avatud Lisataks e<br />
maatriksisse/maatri ksile<br />
Eemaldataks e<br />
maatriksist<br />
12a Kasutusiga Avatud-suletud Kaod maatriksist toote<br />
töötl emisel<br />
12b Kasutusiga Avatud-suletud Kaod koos maatriksiga<br />
toote töötl emisel<br />
Laialdane hajus Välistingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
Laialdane hajus Välistingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
Töötlemise abiai ne Laialdane hajus Sisetingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
Töötlemise abiai ne Laialdane hajus Välistingimus ed Ei ole<br />
as<strong>ja</strong>kohane<br />
Laialdane hajus Välistingimus ed Väi ke<br />
Laialdane hajus Välistingimus ed Suur<br />
Laialdane hajus Sisetingimus ed Väi ke<br />
Laialdane hajus Sisetingimus ed Suur<br />
Tööstusli k Sisetingimus ed Väi ke<br />
Tööstusli k Sisetingimus ed Suur<br />
27
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Lisa R.12-4.3: Kättesaadavate keskkonda eraldumise erikategooriate (SPERC) ülevaade<br />
Lisatakse hiljem<br />
28
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Lisa R.12-5.1: Kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu ainetele toodetes (AC)<br />
Keerukate toodete kategooriad<br />
Tootekategooriad, ainete eraldumist ei nähta ette (AC)<br />
Tootekategooriad (<strong>ja</strong> valikulised näited) tooteliikide kirjeldamiseks, mille<br />
koostises on ained kasutusea <strong>ja</strong> jäätmeetapi jooksul<br />
Sobivad TARICpeatükid<br />
AC1 Sõidukid 86–89<br />
Näited: v eoautod, sõiduautod <strong>ja</strong> mootorrattad, <strong>ja</strong>lgrattad, kolmerattalised <strong>ja</strong>lgrattad <strong>ja</strong><br />
muud sarnased transpordivahendid; muud sõidukid: raudteesõidukid, õhusõidukid,<br />
laev ad, paadid<br />
AC2 Masinad, mehaanilised seadmed, elektri-/elektroonikatooted 84/85<br />
Näited: masinad <strong>ja</strong> mehaanilised seadmed, elektri- <strong>ja</strong> elektroonikaseadmed, nt<br />
arv utid, v ideo- <strong>ja</strong> audiosalv estid ning sideseadmed; lambid <strong>ja</strong> valgustid; kaamerad;<br />
külmikud, nõudepesumasinad, pesumasinad.<br />
AC3 Elektri patareid <strong>ja</strong> akud 8506/07<br />
Mater<strong>ja</strong>lipõhised tootekategooriad<br />
AC4 Kiv ist, kipsist, tsemendist, klaas- <strong>ja</strong> keraamikatooted 68/69/70<br />
Näited: klaas- <strong>ja</strong> keraamikatooted: nt lauanõud, joogiklaasid, potid, pannid,<br />
toidusäilitusnõud; konstruktsiooni- <strong>ja</strong> isolatsioonimater<strong>ja</strong>lid; looduslik v õi sünteetiline<br />
abrasiiv pulber või -terad tekstiilmater<strong>ja</strong>lil, paberil, kartongil v õi muul mater<strong>ja</strong>lil<br />
AC5 Kangad, tekstiilid <strong>ja</strong> riietusesemed 50–63, 94/95<br />
Näited: rõiv ad, voodiriided, madratsid, kardinad, polstermööbel,<br />
v aipkatted/põrandamater<strong>ja</strong>lid, autoistmed, tekstiilmänguas<strong>ja</strong>d<br />
AC6 Nahktooted 41–42, 64, 94<br />
Näited: kindad, käekotid, rahakotid, <strong>ja</strong>latsid, mööbel<br />
AC7 Metalltooted 71, 73–83, 95<br />
Näited: söögiriistad, kööginõud, potid, pannid, ehted, mänguas<strong>ja</strong>d, mööbel,<br />
konstruktsioonitooted<br />
AC8 Pabertooted 48–49<br />
Näited: pabertooted: salvrätid, käterätid, ühekordselt kasutatavad nõud, mähkmed,<br />
naiste hügieenitarbed, täiskasvanute pidamatustooted, kir<strong>ja</strong>paberid, kontoripaber,<br />
pabertrükised: nt a<strong>ja</strong>lehed, raamatud, a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>d, f otod, tapeet<br />
AC10 Kummitooted 40, 64, 95<br />
Näited: rehv id, põrandamater<strong>ja</strong>lid, kindad, <strong>ja</strong>latsid, mänguas<strong>ja</strong>d<br />
AC11 Puittooted 44, 94/95<br />
Näited: põrandamater<strong>ja</strong>lid, seinad, mööbel, mänguas<strong>ja</strong>d, konstruktsioonitooted<br />
AC13 Plasttooted 39, 94/95, 85/86<br />
Näited: plastlauanõud, toidusäilitid, toidupakendid, lutipudelid, põrandamater<strong>ja</strong>lid,<br />
mänguas<strong>ja</strong>d, mööbel, v äikesed plasttarbeesemed, nt pastapliiatsi, arv uti,<br />
mobiiltelef oni konstruktsiooniosad<br />
Muud (kasutage TARIC-koode: vt v iimane rida)<br />
http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds/tarhome_en.htm<br />
NB! See ei ole täielik loetelu kõigist kasutusaladest, mille kirjeldamist REACH-määruse alusel<br />
võidakse nõuda. Kirjeldage muid kasutusalasid as<strong>ja</strong>kohasel viisil.<br />
29
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Lisa R.12-5.2: Tooted, millest nähakse ette ainete eraldumist.<br />
Kasutusala kirj elda<strong>ja</strong> toodete <strong>ja</strong>oks, millest nähakse ette ainete eraldumist.<br />
Suunav ate näidete loetelul põhinev kirj elda<strong>ja</strong><br />
AC30 Muud tooted, millest on ette nähtud ainete eraldumine, palun täpsustage 26<br />
AC31 Lõhnastatud rõivad<br />
AC32 Lõhnastatud kustukumm<br />
AC33 Kirje kõrvaldati pärast REACHi pädevate asutuse koosolekut märtsis 2008<br />
AC34 Lõhnastatud mänguas<strong>ja</strong>d<br />
AC35 Lõhnastatud pabertooted<br />
AC36 Lõhnastatud CDd<br />
AC38 Määret/korrosiooniinhibiitorit eraldavad metallosade pakkemater<strong>ja</strong>lid<br />
NB! See ei ole täielik loetelu kõigist kasutusaladest, mille kirjeldamist REACH-määruse alusel<br />
võidakse nõuda. Kirjeldage muid kasutusalasid as<strong>ja</strong>kohasel viisil.<br />
26 Vt eelmine märkus. NB! Toodetega võib olla seotud ka kokkupuude töökeskkonnas, eriti abrasiivtöötlusel (vt<br />
PROC 21 <strong>ja</strong> 24) ning kuumtöötlusel (PROC 25). Keev itamis- <strong>ja</strong> jootmiselektroodid on paigutatud valmististena<br />
kategooriasse PC 38.<br />
30
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Lisa R.12-5.3: ECETOCi suunatud riskihindamisvahendis käsitletavad tarbekaubad<br />
Tootekategooria<br />
AC5: Kangad, tekstiilid <strong>ja</strong><br />
riietusesemed<br />
AC6: Nahktooted<br />
AC8: Pabertooted<br />
AC10: Kummitooted<br />
AC11: Puittooted<br />
AC13: Plasttooted<br />
Toode –Tarbij akokkupuutele suunatud riskihindamisvahendi<br />
alamkategooria<br />
Rõivad (mis tahes mater<strong>ja</strong>lidest), käterätikud<br />
Voodiriided, madratsid<br />
Mänguas<strong>ja</strong>d (kaisumänguasi)<br />
Autoistmed, toolid, põrandamater<strong>ja</strong>lid<br />
Käekotid, rahakotid, (auto) roolikatted<br />
Jalatsid (kingad, saapad)<br />
Mööbel (diivan)<br />
Mähkmed<br />
Hügieenisidemed<br />
Salvrätid, paberkäterätid, niisutatud salvrätid, tualettpaber<br />
Pabertrükised (a<strong>ja</strong>lehed, a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>d, raamatud)<br />
Kummist käepidemed, rehvid<br />
Põrandamater<strong>ja</strong>lid<br />
Jalatsid (kingad, saapad)<br />
Kummist mänguas<strong>ja</strong>d<br />
Mööbel (toolid)<br />
Seinad <strong>ja</strong> põrandamater<strong>ja</strong>lid (kasutatakse ka muude mater<strong>ja</strong>lide kui<br />
puidu korral)<br />
Väikesed mänguas<strong>ja</strong>d (auto, rong)<br />
Mänguas<strong>ja</strong>d, õuepaigaldised<br />
Plastid, suuremad tooted (plasttool, PVC-põrandamater<strong>ja</strong>l,<br />
muruniiduk, arvuti)<br />
Mänguas<strong>ja</strong>d (nukk, auto, loomad, hambumisrõngad)<br />
Plastid, väiksed tooted (pastapliiats, mobiiltelefon)<br />
NB! See ei ole täielik loetelu kõigist kasutusaladest, mille kirjeldamist REACH-määruse alusel<br />
võidakse nõuda. Kirjeldage muid kasutusalasid as<strong>ja</strong>kohasel viisil.<br />
31
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Lisa R.12-6: Funktsionaalsete kategooriate loetelu (valikuline, kasutatakse va<strong>ja</strong>duse korral) 27<br />
Kemikaalis (valmistises*) v õi tootes sisalduvate ainete v õimalike tehniliste funktsioonide loetelu<br />
Funktsioon<br />
Aerosoolipropellandid<br />
Gaase või vedelikke<br />
adsorbeerivad <strong>ja</strong><br />
absorbeerivad ained<br />
Kondenseerumisvastased<br />
ained<br />
Antifriisid<br />
Määrdumis- <strong>ja</strong><br />
kleepumisvastased ained<br />
Antistaatikud<br />
Siduvad ained<br />
Seletus<br />
Suru- või vedelgaasid, milles ained on lahustunud või suspendeerunud<br />
ning mille koostises need gaasi paisumise tõttu siserõhu väl<strong>ja</strong> laskmisel<br />
mahutist väljutatakse.<br />
Ained, mida kasutatakse gaaside või vedelike absorbeerimiseks või<br />
adsorbeerimiseks: filtermater<strong>ja</strong>lid/-meedia; molekulaarsõelad; silikageel<br />
jne.<br />
Ained, mida kasutatakse kondenseerumise vältimiseks pindadel <strong>ja</strong> õhus:<br />
tuhmumist takistavad ained, kondensaadi eemaldid<br />
Ained, mida kasutatakse jäätumise ennetamiseks <strong>ja</strong> jää eemaldamiseks:<br />
antifriisvedelikud, jäätõrjeained<br />
Ained, mida kasutatakse määrdumise <strong>ja</strong> kleepumise ennetamiseks:<br />
trükitööde pihustatavad pulbrid <strong>ja</strong> määrdumisvastased lisaained; liistude<br />
<strong>ja</strong> raketiste õlid <strong>ja</strong> vahad; vormimäärded jne.<br />
Ained, mida kasutatakse staatilise elektrilaengu ennetamiseks või<br />
vähendamiseks: antistaatilised lisaained; ained, millega töödeldakse<br />
pindu staatilise elektri vähendamiseks<br />
Pinnakatete <strong>ja</strong> liimide vaigud või polümeerid<br />
Biotsiidid<br />
Pleegitusained<br />
Ained, mida kasutatakse mater<strong>ja</strong>lide valgendamiseks või<br />
värvusetustamiseks. V.a kosmeetika; fotopleegitid; optilised valgendid.<br />
Värvained, värvid<br />
Värvained, värvipigmendid<br />
Kompleksimoodusta<strong>ja</strong>d<br />
Elektrit juhtivad ained<br />
Korrosiooniinhibiitorid <strong>ja</strong><br />
katlakivi tõrjeained<br />
Tolmusidumisained<br />
Ained, mis moodustavad teiste ainetega (peamiselt metalliioonidega)<br />
komplekse.<br />
Ained, mida kasutatakse elektrivoolu juhtimiseks. Alamkategooriad:<br />
elektrolüüdid; elektroodimater<strong>ja</strong>lid.<br />
Ained, mida kasutatakse korro siooni ennetamiseks: korrosiooni<br />
inhibeerivad lisaained; roostetõrjeained<br />
Ained, mida kasutatakse pulbriliste või <strong>ja</strong>hvatatud mater<strong>ja</strong>lide tugevasti<br />
peenestatud osake ste sidumiseks, et vähendada nende õhku sattumist.<br />
Lõhkeained<br />
Väetised<br />
27 See loetelu on koostatud Euroopa Liidu v arasema uutest ainetest teavitamise süsteemi („Tehniline juhend<br />
teav itamistoimiku koostamiseks uute ainete <strong>ja</strong>oks teav itamise kokkuv õtte v ormi (SNIF) abil“; 3. lisa;<br />
http://ecb.jrc.ec.europa.eu/DOCUMENTS/New-Chemicals/SNIF_Guidance.pdf ) funktsioonikategooriate loetelu<br />
kombineerimisel tööstuslike funktsioonide loeteluga TSCA kemikaalide andmebaasi 2006. aasta osalise uuenduse<br />
teav itamisjuhendi E lisast (www.epa.gov/iur/pubs/2006_inst_tsca_cheminv.pdf). Kõik selgelt kemikaale (v almistisi)<br />
kirjeldav ad kirjed on v äl<strong>ja</strong> jäetud.<br />
32
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Kemikaalis (valmistises*) v õi tootes sisalduvate ainete v õimalike tehniliste funktsioonide loetelu<br />
Täiteained<br />
Kinnistid<br />
Funktsioon<br />
Leegiaeglustid<br />
Floteerimisained<br />
Valuräbustid<br />
Vahtu tekitavad<br />
(vahustavad) ained<br />
Seletus<br />
Suhteliselt inertsed ning tavaliselt mittekiulised tugevasti peenestatud<br />
ained, mida tavaliselt lisatakse elastomeeridele, plastidele, värvidele,<br />
keraamikale jne mahu suurendamiseks.<br />
Ained, mida kasutatakse kiududel oleva värvaine mõjutamiseks<br />
vastupidavuse parandamiseks.<br />
Ained, mida viiakse mater<strong>ja</strong>lide koostisse või mater<strong>ja</strong>lide pinnale põlemise<br />
aeglustamiseks või ennetamiseks<br />
Ained, mida kasutatakse mineraalide eraldamiseks maakidest <strong>ja</strong> nende<br />
rikastamiseks: flototatsiooniõli; flotatsioon, depressandid<br />
Ained, mida kasutatakse mineraalide paagutamiseks või oksüdeerumise<br />
ennetamiseks<br />
Ained, mida kasutatakse vahu või rakulise struktuuri tekitamiseks<br />
plastides või kummides: füüsikaliselt: surugaaside paisumisel või vedeliku<br />
aurustumisel, või keemiliselt: lagunemisel tekkiva gaasi abil.<br />
Toidu-/söödalisaained<br />
Kütused <strong>ja</strong> kütuse lisaained<br />
Soojusülekandevedelikud<br />
Impregneerimisvahendid<br />
Ained, mida lisatakse tahketele mater<strong>ja</strong>lidele, mis säilitavad oma esialgse<br />
kuju: naha, paberi, tekstiili <strong>ja</strong> puidu impregneerimisvahendid. V.a:<br />
leegiaeglustid; konservandid; biotsiidid<br />
Vaheained<br />
Laborikemikaalid<br />
Määrdeained <strong>ja</strong><br />
määrdeainete lisaained<br />
Lõhnaained<br />
Oksüdeerivad ained<br />
Ained, mida kasutatakse laborianalüüside tegemiseks<br />
Ained, mida kantakse kahe pinna vahele hõõrdumise vähendamiseks:<br />
õlid; rasvad; vahad; hõõrdumist vähendavad lisaained<br />
Ained, mida kasutatakse lõhna tekitamiseks, parandamiseks või<br />
var<strong>ja</strong>miseks. V.a: toidulisaained, kosmeetika.<br />
Ained, mis eraldavad kergesti hapnikku, eemaldavad vesinikku teistest<br />
ainetest või võtavad keemilistes reaktsioonides vastu elektrone ning mida<br />
ka sutatakse sellistel eesmärkidel.<br />
Farmatseutilised ained<br />
Valgustundlikud ained <strong>ja</strong><br />
muud fotokemikaalid<br />
Ained, mida kasutatakse püsiva fotokujutise tekitamiseks.<br />
Alamkategooriad: desensibilisaatorid; ilmutid; kinnitid; valgustundlikud<br />
ained; sensibilisaatorid; looritusvastased ained; valgusstabilisaatorid;<br />
tugevdid<br />
pH-d reguleerivad ained<br />
Taimekaitsevahendite<br />
toimeained<br />
Galvaanimisained <strong>ja</strong><br />
metallipinna töötlemise<br />
vahendid<br />
33
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Kemikaalis (valmistises*) v õi tootes sisalduvate ainete v õimalike tehniliste funktsioonide loetelu<br />
Funktsioon<br />
Seletus<br />
Rõhuülekandevedelikud<br />
Protsessireguleerimisained,<br />
mida ei kasutata<br />
polümerisatsiooni- ega<br />
vulkaniseerimisprotsessides<br />
Protsessireguleerimisained,<br />
mida kasutatakse<br />
polümerisatsiooni- või<br />
vulkaniseerimisprotsessides<br />
Ained, mida kasutatakse (keemilise) protsessi kiiruse reguleerimiseks, nt<br />
kiirendid, aktiveerimisained, katalüsaatorid, inhibiitorid, kuivatusained,<br />
kuivamisvastased ained, ristsidumisained, initsiaatorid, fotoinitsiaatorid<br />
jne.<br />
Ained, mida kasutatakse (keemilise) protsessi kiiruse reguleerimiseks, nt<br />
kiirendid, aktiveerimisained, katalüsaatorid, inhibiitorid, kuivatusained,<br />
kuivamisvastased ained, ristsidumisained, initsiaatorid, fotoinitsiaatorid<br />
jne.<br />
Mu<strong>ja</strong>l nimetamata<br />
töötlemise abiained<br />
Redutseerivad ained<br />
Reprodutseerimisained<br />
(toonerid)<br />
Pooljuhid <strong>ja</strong><br />
fotogalvaanilised ained<br />
Pehmendid<br />
Lahustid<br />
Stabilisaatorid<br />
Pindaktiivsed ained<br />
Parkained<br />
Viskoossu sregulaatorid<br />
Ained, mida kasutatakse hapniku eemaldamiseks, hüdrogeenimiseks või<br />
mis üldiselt keemilistes reaktsioonides annavad elektrone.<br />
Ained, mida kasutatakse püsiva kujutise reprodutseerimiseks.<br />
Ained, mille takistus on väiksem kui isolaatoritel <strong>ja</strong> suurem kui metallidel<br />
ning mis tavaliselt muutub valguse, soojuse või elektri- või magnetväl<strong>ja</strong><br />
toimel, või tekitavad kiirgusenergia toimel elektrienergiat.<br />
Ained, mida kasutatakse mater<strong>ja</strong>lide pehmendamiseks, et parendada<br />
taktiilseid omadusi, hõlbustada viimistlemist või muuta neid<br />
painduvamaks või töödeldavamaks. Alamkategooriad: koalestsentsi<br />
põhjustavad ained, parkained (nahatehnoloogia), devulkaniseerivad<br />
ained, pehmendusained, paisutavad ained, veepehmendid,<br />
plastifikaatorid.<br />
Ained, mida kasutatakse lahustamiseks, vedeldamiseks, lahjendamiseks<br />
<strong>ja</strong> ekstraheerimiseks: ekstrahendid; värvide, lakkide liimide <strong>ja</strong> muude<br />
mater<strong>ja</strong>lide lahustid <strong>ja</strong> vedeldid.<br />
Ained, mida kasutatakse mater<strong>ja</strong>lide vananemise <strong>ja</strong> neis toimuvate<br />
iseeneslike muutuste ennetamiseks või aeglustamiseks.<br />
Ained, mida kasutatakse vedelike pindpinevuse <strong>ja</strong>/või faasidevahelise<br />
pinevuse vähendamiseks ning puhastamisomaduste, märgamise,<br />
dispersiooni jne parandamiseks.<br />
Ained, mida kasutatakse toornaha <strong>ja</strong> naha töötlemisel.<br />
Ained, mida lisatakse teistele ainetele või valmististele voolavuse<br />
muutmiseks.<br />
Muu<br />
* NB! IUCLID 5.2 kirjeldussüsteemiga kooskõla säilitamise ees märgil ei ole neis loeteludes<br />
nimetust „valmistis“ asendatud nimetusega „segu“.<br />
34
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Lisa R.12-7: Juhend kirjeldussü steemi varasematel (versiooni 1) loeteludel põhinevate kasutusalade<br />
kirjelduste vastavusse viimiseks täiustatud loeteludega.<br />
Sissejuhatus<br />
<strong>Teabele</strong> <strong>esitatavate</strong> nõuete <strong>ja</strong> <strong>kemikaaliohutuse</strong> hindamise juhendi edasiarendamise raames on<br />
ECHA a<strong>ja</strong>kohastanud ka juhendi peatükki R.12 (kasutusala kirjeldussüsteem). A<strong>ja</strong>kohastamisel on<br />
lähtutud järgmistest va<strong>ja</strong>dusest: lisada kirjeldussüsteemile keskkonnakirjelda<strong>ja</strong>, selgitada<br />
põh<strong>ja</strong>likumalt kirjeldussüsteemi praktilist kasutamist ning liigendada selgemini seosed kasutusala<br />
kirjeldussüsteemi <strong>ja</strong> tööta<strong>ja</strong>id, tarbi<strong>ja</strong>id <strong>ja</strong> keskkonda puudutavate esimese astme<br />
kokkupuutehinnangute vahel.<br />
Alljärgnev lühijuhend on ette nähtud ettevõtetele, mis on kogunud andmeid kasutusalade kohta<br />
selle juhendi varasemate versioonide kasutusala kirjelda<strong>ja</strong>te loetelude alusel. Iga loetelu kohta<br />
selgitatakse, kuidas saab praeguseks kogutud andmed viia kujule, mis sobib kokku i) juhendi uue<br />
versiooni (2. versioon) loeteludega (alates 9.11.2009) <strong>ja</strong> ii) suunatud riskihindamisvahendi kirjetega<br />
tarbi<strong>ja</strong>kokkupuute hindamise <strong>ja</strong>oks.<br />
Juhendi 1. versioon ei sisaldanud keskkonnakirjelda<strong>ja</strong>te loetelu (keskkonda eraldumise<br />
kategooriaid) ning seetõttu tuleb need andmeid lisada igale enne 2009. aasta suve koostatud<br />
kasutusala kirjeldusele. Selle kohta järgmised tabelid juhiseid ei anna.<br />
35
Peatükk R.12: Kasutusala kirjeldussüsteem<br />
Tabel 1. Kasutusala valdkonna kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu<br />
Muudetud<br />
kirj e<br />
Mis on muutunud?<br />
Kasutusalade kohta kogutud andmete<br />
kohandamine<br />
SU20,23,24 Uued kirjed<br />
Kohandada ei ole va<strong>ja</strong><br />
SU2<br />
SU6 <strong>ja</strong> 6a<br />
SU2 on <strong>ja</strong>gatud kategooriateks SU2a <strong>ja</strong><br />
SU2b<br />
SU6a on uus kirje ning SU6 on<br />
muudetud SU6b-ks<br />
Kohandada ei ole va<strong>ja</strong><br />
SU6 tuleb muuta kasutusalaks SU6b<br />
Tabel 2: Kemikaalikategooriate kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu<br />
Muudetud<br />
kirj e<br />
PC9<br />
PC4<br />
Mis on muutunud?<br />
PC9 on <strong>ja</strong>gatud kategooriateks PC9a,<br />
PC9b <strong>ja</strong> PC9c<br />
Kategooriasse PC9a on lisatud eemaldid<br />
Kategooriasse PC9b on lisatud kipskrohv<br />
<strong>ja</strong> voolimissavi<br />
Kuivanud seinavärv on paigutatud<br />
kategooriasse AC11<br />
Kirjet ei ole muudetud, kuid suunatud<br />
riskihindamisvahendi tarbi<strong>ja</strong>kokkupuute<br />
hindamise alamkategooria on väl<strong>ja</strong><br />
jäetud<br />
Kasutusalade kohta kogutud andmete<br />
kohandamine<br />
Varem PC9-ga kirjeldatud kasutusalad tuleb<br />
kirjeldada kategooriatena PC9a, PC9b <strong>ja</strong> (kui<br />
as<strong>ja</strong>kohane) PC9c-ga. Kui täpsemat teavet ei ole,<br />
asendage PC9 kõigi kolme uue kategooriaga.<br />
Varem kategooriaga PC9-ga kirjeldatud<br />
ka sutusalade korral ei ole muudatusi va<strong>ja</strong><br />
Voolimissavi kirjeldatakse PC5 asemel<br />
kategooriaga PC9b<br />
Varem kasutusalaga PC9 kirjeldatud<br />
ka sutusalasid kohandada ei ole va<strong>ja</strong><br />
PC4 <strong>ja</strong>oks ei ole suunatud riskihindamisvahendiga<br />
võimalik hinnata tarbi<strong>ja</strong>kokkupuudet.<br />
Eemaldite korral võib suunatud<br />
riskihindamisvahendiga tarbi<strong>ja</strong>kokkupuudet<br />
hinnata kategooria PC9a alamkategooriate kaudu<br />
PC5 PC5 on väl<strong>ja</strong> jäetud Selle kategooriaga kirjeldatud kasutusalade<br />
kirjeldamiseks tuleb nüüd valida PC1 (liimid),<br />
PC9b (täiteained, kitid, voolimissavi), PC9c<br />
(näpuvärvid)<br />
PC6 PC6 on väl<strong>ja</strong> jäetud Selle kategooriaga kirjeldatud kasutusalade<br />
kirjeldamiseks tuleb nüüd valida PC31<br />
(poleerimisained <strong>ja</strong> vahasegud) või PC35<br />
(pesemis- <strong>ja</strong> puhastusained)<br />
PC10 PC10 on väl<strong>ja</strong> jäetud Tuleb kirjeldada kategooriaga „muu“, võib olla va<strong>ja</strong><br />
koguda täiendavat teavet. Eemaldite korral võib<br />
suunatud riskihindamisvahendiga<br />
tarbi<strong>ja</strong>kokkupuudet hinnata kategooria PC9a<br />
alamkategooriate kaudu<br />
PC22 PC22 on väl<strong>ja</strong> jäetud Selle kategooriaga kirjeldatud kasutusalade<br />
kirjeldamiseks tuleb nüüd valida PC12 (väetised)<br />
36
Chapter R.12: Use Descriptor System<br />
Tabel 3: Protsessi kategooriate kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu<br />
Muudetud<br />
kirj e<br />
PROC8<br />
Mis on muutunud?<br />
PROC8 on <strong>ja</strong>gatud kategooriateks<br />
PROC8a <strong>ja</strong> PROC8b<br />
Kasutusalade kohta kogutud andmete<br />
kohandamine<br />
Varem kategooriaga PROC8 kirjeldatud<br />
ka sutusalad tuleb kirjeldada kategooriatega<br />
PROC8a või PROC8b. Kui täpsemat teavet ei ole,<br />
asendage PROC8 kategooriaga PROC8a.<br />
PROC22–25 Muudatused 1. versiooni<br />
numeratsioonis: PROC22 23;<br />
PROC23 24; PROC24 25<br />
Kategooriate sisu ei ole muudetud. On va<strong>ja</strong> teha<br />
muudatused 1. versiooni numeratsioonis.<br />
PROC26,27 PROC26 <strong>ja</strong> 27 on uued kirjed Kohandada ei ole va<strong>ja</strong><br />
Kõik<br />
PROCid<br />
Suuremast osast<br />
protsessikategooriatest on väl<strong>ja</strong> jäetud<br />
tööstus- <strong>ja</strong> mittetööstuskeskkonna<br />
eristamine. Valik on nüüd hinnangus<br />
endas.<br />
Kohandada ei ole va<strong>ja</strong><br />
Tabel 4: Tootekategooriate kirjelda<strong>ja</strong>te loetelu<br />
Muudetud<br />
kirj e<br />
Mis on muutunud?<br />
Kasutusalade kohta kogutud andmete<br />
kohandamine<br />
AC2 Lisatud on elektri- <strong>ja</strong> elektroonikatooted Kohandada ei ole va<strong>ja</strong><br />
AC3<br />
AC4<br />
Kõike tooted peale patareide <strong>ja</strong> akude on<br />
paigutatud kategooriasse AC2<br />
Lisatud on kivist, kipsist <strong>ja</strong> tsemendist<br />
tooted<br />
Kasutusala kirjelda<strong>ja</strong> tuleb muuta AC2-ks, v.a patareide<br />
<strong>ja</strong> akude korral<br />
Kohandada ei ole va<strong>ja</strong><br />
AC9 AC9 on väl<strong>ja</strong> jäetud Kaameraid <strong>ja</strong> videokaameraid tuleb kirjeldada<br />
kategooriaga AC2 ning f otosid kategooriaga AC8<br />
AC11<br />
Suunatud riskihindamisv ahendi<br />
alamkategooriaid tarbi<strong>ja</strong>kokkupuute<br />
hindamiseks on muudetud:<br />
− Mööbel (tool)<br />
− Seinad <strong>ja</strong> põrandamater<strong>ja</strong>lid<br />
(kasutatakse ka muu kui puitmater<strong>ja</strong>li<br />
korral)<br />
Teist alamkategooriat on laiendatud, mis v õimaldab<br />
hinnata sisetingimuste suurte pindade mis tahes<br />
pinnakatetest lähtuvat kokkupuudet. Juba kogutud<br />
andmete korral on v a<strong>ja</strong> kontrollida, kas need käsitlevad<br />
mööblit või põrandamater<strong>ja</strong>le. Kui täpsemat teav et ei ole,<br />
töötage väl<strong>ja</strong> kokkupuutehinnangud mõlema<br />
alamkategooria <strong>ja</strong>oks<br />
AC12 AC12 on väl<strong>ja</strong> jäetud Kirjeldage kategooriaga „muud“ (v õib olla va<strong>ja</strong> koguda<br />
täiendav at teavet) v õi kirjeldage kasutusala mater<strong>ja</strong>lil<br />
põhinev ate kategooriatega AC4, AC7, AC8, AC10, AC11,<br />
AC13 (täpsema teabe puudumise korral valige kõik)<br />
Kõik ACd<br />
Nummerdatud alamkategooriad on v äl<strong>ja</strong><br />
jäetud ning muudetud tootekategooria<br />
ulatust illustreeriv ateks näideteks<br />
Alamkategooriatega kirjeldatud kasutusalasid saab<br />
kirjeldada ka sobivate tootekategooriatega. Registreeri<strong>ja</strong><br />
v õi allkasuta<strong>ja</strong> v õib soovi korral endiselt esitada<br />
üksikas<strong>ja</strong>likumat teavet <strong>ja</strong> alamkategooriate tasemel<br />
eristuse.<br />
Tarbi<strong>ja</strong>kokkupuute hindamiseks suunatud<br />
riskihindamisv ahendiga v õib olla siiski va<strong>ja</strong> kirjeldada<br />
alamkategooria tasemel.<br />
37
Change language