esitlus - Keskkonnaamet
esitlus - Keskkonnaamet
esitlus - Keskkonnaamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
MÄRGALAD EESTIS<br />
Keskkonnahariduse osakond<br />
2012
Mis on märgala?<br />
• Märgala on mõiste, mida kasutatakse erinevate<br />
sügavaveeliste ja kuivade maismaa elupaikade<br />
vahepealsete elupaigatüüpide kohta<br />
• Maailmas on märgala<br />
mõistel palju tõlgendusi<br />
sõltuvalt piirkonna looduse<br />
eripärast ja selle kirjeldamise<br />
traditsioonidest<br />
Kevad Matsalus. Foto: Kaarel Kaisel
Märgalade liigitus:<br />
1. Merelised ja rannikumärgalad<br />
2. Sisemaised märgalad<br />
- sood<br />
- märjad niidud<br />
- märjad metsad<br />
- siseveekogud<br />
3. Inimese loodud märgalad
1. Merelised ja rannikumärgalad<br />
...on meres kuni 6 m sügavune rannikumeri,<br />
rannikujärved, rannaniidud ja roostikud<br />
• Madal rannikumeri hõlmab ka:<br />
- veealused madalad pagurannad<br />
- madalad lahed<br />
- rannikulõukad
Rannaniidud<br />
... on mere rannal suuremal või vähemal määral soolase<br />
merevee mõju all olevad niidud<br />
... on looduslikud või poollooduslikud kooslused<br />
Rannaniit Haeskas. Foto: Elo Raspel
Rannaniidud (järg)<br />
• Madalmurused rannaniidud on paljude lindude,<br />
eriti kurvitsaliste olulised pesitsus- ja<br />
toitumispaigad<br />
• Kui karjatamine ja niitmine lakkab, kasvavad<br />
väärtuslikud elupaigad täis pilliroogu,<br />
võsastuvad või metsastuvad<br />
• Eestis on ulatuslikud rannaniidud Saare-, Hiiu-,<br />
Lääne- ja Pärnumaal
2. Sisemaised märgalad<br />
• Sood<br />
• Märjad niidud<br />
- lamminiidud<br />
- sooniidud<br />
• Märjad metsad<br />
• Siseveekogud<br />
Kaasikjärve raba. Foto: Katrin Möllits
Sood<br />
... on ökosüsteemid, kus suur osa<br />
taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata<br />
ja ladestub turbana<br />
Hilissügis Männikjärve rabas. Foto: Piret Valge<br />
madalsoo<br />
siirdesoo<br />
raba
Märjad niidud<br />
• Lammi- ehk luhaniidud on rohttaimedega<br />
kaetud alad jõeorus või järve kaldal, mida<br />
vesi perioodiliselt Kirna luht. Foto: Arne Ader<br />
üle ujutab<br />
• Tulvavee toodud<br />
setted põhjustavad<br />
luhtade kõrge<br />
produktiivsuse
Märjad metsad<br />
• Lammimetsad<br />
• Soometsad:<br />
- madalsoometsad<br />
- siirdesoometsad<br />
- rabametsad<br />
- lodumetsad<br />
Sügisene lammimets. Foto: Arne Ader
Siseveekogud<br />
Pedja jõgi. Foto: Arne Ader<br />
• Jõed<br />
• Järved<br />
• Poldrid,<br />
veehoidlad,<br />
jt kunstlikud<br />
veekogud moodustavad inimtekkeliste märgalade<br />
grupi
Kuidas inimesed on läbi aja<br />
märgalasid kasutanud?<br />
turvas<br />
hein<br />
soo marjad, seened<br />
peidupaik<br />
kuivendamine<br />
luhaniidud<br />
rannaniidud<br />
siseveekogud<br />
roostikud<br />
hein<br />
karjatamine<br />
kalastamine<br />
ehitamine
Märgalade tähtsus<br />
• Märgalad toimivad vee puhastajate ja<br />
reservuaaridena<br />
• Märgalad on väga produktiivsed kooslused pakkudes<br />
toitu nii inimesele kui teistele loomadele<br />
• Luhaniidud võtavad vastu kevadised sulaveed,<br />
hoides nii ära üleujutused inimasulates<br />
• Luhtade ja niitude loodussäästliku majandamise<br />
kaudu (niites, karjatades) tagatakse paljude<br />
linnuliikide puhke- ja pesitsuspaigad<br />
• Roostikud ja metsad pakuvad ehitusmaterjali<br />
• Veekogudes saab püüda kalu
Märgalade tähtsus (järg)<br />
• Märgalad on paljude jahiloomade ja -lindude<br />
sigimisepaikadena. Jahtimine on lubatud mitmetel<br />
märgaladel, kuid linnujaht Ramsari aladel on<br />
enamasti keelatud<br />
• Teadlastel on võimalus uurida muutusi maastikus,<br />
liikide arvukuses ja nende muutuste seoseid<br />
• Märgalad kui rekreatsioonialad pakuvad matkaradade<br />
näol võimaluse puhata ning tegeleda fotograafiaga ja<br />
loodusvaatlustega<br />
• Märgalad on ka loodushariduse ja keskkonnateadlikkuse<br />
edendamise koht
Ramsari konventsioon<br />
... on rahvusvaheline märgalade kaitset ja kasutamist<br />
reguleeriv kokkulepe, mis sõlmiti 1971. aastal Iraanis,<br />
Ramsari linnas<br />
... on vanim looduskaitselepe ning ainus ühele<br />
kindlale ökosüsteemi tüübile suunatud lepe<br />
• Esialgu oli Ramsari konventsiooni põhirõhk<br />
veelindude kaitsel, nüüdseks on see laienenud<br />
säästliku märgalade kasutamise ja kaitsele<br />
• Ramsari ametlik kodulehekülg www.ramsar.org
2. veebruar – märgalade päev<br />
• Käesoleval aastal tähistatakse<br />
Ramsari konventsiooni<br />
41. aastapäeva<br />
• Selle aasta märgalade päeval<br />
on tähelepanu alla<br />
turism märgaladel
Märgalade rikas Eesti<br />
• Eesti on märgalade poolest rikas - suured<br />
sood, järved ja jõed, linnurikkad rannaniidud,<br />
ulatuslikud roostikud jt märgalad moodustavad<br />
meie alast ligi kolmandiku<br />
• Ramsari konventsioon kinnitati EV Riigikogus<br />
1993. aastal<br />
• 2012. aasta seisuga on meil 16 rahvusvahelise<br />
tähtsusega märgala kogupindalaga 262 998 ha
Rahvusvahelise tähtsusega<br />
märgalad Eestis<br />
• Matsalu rahvuspark<br />
• Vilsandi rahvuspark<br />
• Soomaa rahvuspark<br />
• Hiiumaa laiud ja Käina<br />
laht<br />
• Laidevahe lka<br />
• Leidissoo lka<br />
• Lihula mka<br />
• Puhtu-Laelatu-Nehatu ka<br />
• Luitemaa lka<br />
• Nigula lka<br />
• Sookuninga lka<br />
• Alam-Pedja lka<br />
• Endla lka<br />
• Muraka lka<br />
• Agusalu lka<br />
• Emajõe Suursoo ja<br />
Piirisaare ka
Matsalu rahvuspark<br />
• Pindala 48 610 ha<br />
• Väärtuslik suhteliselt<br />
loomuliku veerežiimi ja poollooduslike<br />
koosluste tõttu<br />
• Matsalu märgala kõige<br />
iseloomulikumad kooslused<br />
on luha- ja rannaniidud,<br />
siin laiub Baltimaade<br />
Kevad Matsalus. Foto: Kaarel Kaisel<br />
suurim roostik ning Lääne-<br />
Eestile iseloomulikud lehtpuistud
• Euroopa suuremaid<br />
veelindude pesitsus-,<br />
sulgimis- ja rändepeatusalasid<br />
• Kohatud 281 linnuliiki, neist<br />
167 pesitsemas<br />
• Kahepaiksetest leidub<br />
juttselg-kärnkonna ehk kõret<br />
• Matsalu märgala<br />
esimene kaitsekorralduskava<br />
valmis 1994. aastal<br />
ning oli esimene<br />
omataoline Eestis ja<br />
kogu Ida – Euroopas<br />
Matsalu. Foto: Kaarel Kaisel
• Pindala 23 759 ha<br />
Vilsandi rahvuspark<br />
• Saarterikkaim piirkond<br />
Eestis – 150 saart, laidu,<br />
rahu ja kari<br />
• Iseloomulik tugevalt<br />
liigendatud rannajoon<br />
astangute, rannavallide,<br />
maasäärte ja<br />
rannikuluidetega<br />
Harilaid. Foto: Arne Ader
• Vilsandi ümbruses paljandub<br />
korall-lubjakivist biohermne<br />
dolomiit<br />
• Taimedest kasvab mitmeid<br />
käpalisi, saaremaa robirohi,<br />
rand-ogaputk, meripuju jt<br />
Biohermne dolomiit. Foto: Mati Kose<br />
• Kohatud 274 linnuliiki,<br />
neist 114 pesitsemas<br />
• Oluline talvitusala<br />
kirjuhahale<br />
• Suurimad hallhülge<br />
lesilad Eestis<br />
Rand- ogaputk. Foto: Arne Ader
Hiiumaa laiud ja Käina laht<br />
• Pindala on 6183 ha<br />
• Moodustub Väinamere<br />
laidudest ja Hiiumaa<br />
kaguranniku iseloomulikest<br />
maastikest, sealhulgas<br />
madal, roostikurikas ja<br />
eutrofeerunud Käina laht<br />
ning Salinõmme soolak<br />
Saarnaki loodus. Foto: Tiit Leito
Saarnaki. Foto: Ene Puulmann<br />
• Oluline ala nii<br />
pesitsevatele kui ka<br />
läbirändavatele lindudele,<br />
nt valgepõsk-lagle, rägapart<br />
naaskelnokk jt<br />
• Suurim viigerhüljeste<br />
lesila<br />
• Tuulehaugi põhjapoolseim<br />
kudemisala<br />
Läänemeres
Puhtu – Laelatu – Nehatu märgala<br />
• Pindala 4 640 ha<br />
• Märgala moodustavad<br />
vaheldusrikka loodusega Nehatu<br />
madalsoo, Puhtu salumets,<br />
kadastuvad loopealsed karjamaad<br />
ning liigirikas Laelatu puisniit<br />
• Puhtus on I kaitsekategooria<br />
taimeliigi Ruthe sõrmkäpp ainus<br />
leiukoht Eestis<br />
Puhtu. Foto: Kaarel Kaisel
Soomaa rahvuspark<br />
• Pindala 39 638 ha<br />
• Soomaa rahvuspark hõlmab<br />
suuri soid, lamminiite ja eri<br />
tüüpi metsaalasid<br />
• Haruldasteks kooslusteks<br />
on Soomaa lammimetsad<br />
ehk ”loigupealsed metsad”<br />
Lemmjõe parkla. Foto: Triin Saluste<br />
• Perioodilised üleujutused ehk<br />
viies aastaaeg
Alam-Pedja looduskaitseala<br />
• Eesti kõige suurem<br />
looduskaitseala pindalaga<br />
34 220 ha<br />
• Suurte soode,<br />
märgade metsade<br />
ja lammide ning<br />
looklevate jõgedega<br />
piirkond<br />
• Vanajõed<br />
• Rohunepid<br />
Ihamaa luht. Foto: Arne Ader
Endla looduskaitseala<br />
• Pindala 10 108 ha<br />
Männikjärve raba. Foto: Piret Valge<br />
• Endla looduskaitsealale on<br />
iseloomulikud suured<br />
soomassiivid, märjad<br />
metsad ja nende vahel<br />
paiknevad järved ja jõed<br />
ning ümbritsev allikatevöö
Meeldivaid elamusi<br />
märgaladel !<br />
Kuresoo. Foto: Triin Saluste
Change language