osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava ... - Odensholm

2.1.5. Taimkate
Osmussaare taimkatte kasvukohatüüpe on põgusalt kirjeldanud Toomas Kukk ja Vilma Kuusk
(1999), võttes kokku välitöö andmeid aastaist 1993 ja 1998 ning ka Läänemaa pärandkooslusi
käsitlev kokkuvõte ( Luhamaa jt., 2001).
Põhjalikum ülevaade taimkatte kasvukohatüüpidest sisaldub Anneli Palo kokkuvõttes (2004),
mille kohaselt võib saarel eristada järgmisi tüüpe (vt ka tabel 3):
METSAD
1111 Leesikaloo ( noored haavikud klibul)
1112 Kastikuloo (haavikud, raagremmelga salud, liitunud kadastikud)
1161 Sinilille (metsatukad ja salud, ilmselt endised puisniidud)
1162 Naadi (lopsakamad salud)
1221 Paju (järvedeäärsed pajustikud, madalsoometsa sarnased)
1312 Angervaksa (levinum metsatüüp, osaliselt endised puisniidud)
1411 Madalsoomets (soostunud võsastunud nõgudes).
NIIDUD
2111 Kuiv looniit (levinuim looniit klibuloo või nõmmloo kooslusega)
2112 Niiske looniit (niiskel õhukesel pinnal, lähedased niiskete aruniitude või soostunud
niitudega)
2141 Kuiv pärisaruniit (mullastikult kui looniit, kuid tugevasti kamardunud, ka looalade
nõgudes)
2142 Niiske pärisaruniit (üleminekualal loo- või kuivalt aruniidult soodele)
2311/2312 Saliinsed ja suprasaliinsed rannikuniidud ( Osmussaarel vähelevinud ja raskesti
eristatavad rannavallikooslused.
2411 Liigivaene soostunud niit (angervaksa ja tarnadega niiske ja tüsedama mullaga aladel)
2412 Liigirikas soostunud niit (levinud, käpaliste kasvualad)
3112 Liigirikas madalsoo ( sarnane eelmisele, kohati üleminekuline)
3113 Õõtsik-madalsoo (vaid ainsas paigas pajustiku, pilliroo ja hundinuiadega)
6.Veetaimkonnad: magedaveelised veesilmad, laguunjad nõod, järved; 20 veesilmast on
püsiva veega pisijärvi 5. Lähemalt uurimata.
7.8. Ruderaal- ja kultuurtaimkond (ehitiste, rajatiste vahetu ümbrus). Uurimata.
12