osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava ... - Odensholm

Kaart 1. Kaitsealuste üksikobjektide paiknemine Osmussaarel
2.3. Kultuuripärand
Ürgne kultuuripärand seostub hiljuti (2006) kabelivaremete lähistel avastatud (2006)
muistsete küttide-kalastajate peatuspaigaga (M. Mandeli andmed) ning legendiga saarest kui
Skandinaavia muinasjumala Odeni matmispaigast.
Umbes 500 aasta eest tekkinud inimasustus muutis Osmussaare 1930. aastateks pea täielikult
pärandkultuurmaastikuks. Seda ilmestasid avatud külamaastik puidust ja lubjakivist laotud
majadega, kiviaiad, põllud, võrguaiad ja –kuurid, lautrikohad; lisaks tuletorn (esmalt 1765. a.)
ja kabel (lubjakivist ehitisena 1766. a.). Kõik see hävis 1940. aastatel, kui saar loovutati 1939.
a. nn. Baasidelepingu kohaselt vene sõjarditele. Aastail 1940–1941 ehitati kiiruga saarele
kahe kaugelaske kahuri ja nende juhtimiskeskuse kompleks, tegelikult sai valmis vaid
seniitpatarei ja üks tornpatarei. Kõik need rajatised õhiti 1941.a detsembris. Kõik kiviaiad ja
kiviehitised ning paljud rändrahnud kadusid militaarrajatiste betooni, varemeiks muutus ka
kabel, saades mürsutabamuse, hävis ka tuletorn (taastati 1954. a.).
Tänaseks on külaehitistest alles üks laut ja rehi, neid on kavas renoveerida. Kabeli varemete
konserveerimist on juba alustatud. Tuletorn renoveeriti ja automatiseeriti 1998.a. Tuletorni
linnak korrastati aastail 2006-2007 Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt, ühte hoonesse on
kavas sisustada teabekeskus, millega 2008. a. alustati.
Väärtuslikumad militaarajaloo objektid on tähistatud ning mitmekümne kasarmu säilinud
kivimüürid meenutavad II Maailmasõja karme aegu.
18