Töökeskkonna ülevaade 2012

Töökeskkonna ülevaade 2012
Joonis 37
RAHALISED NÕUDED Jälgides rahalisi nõudeid summade suuruse lõikes, siis suurem osa nõudeid jääb
endiselt vahemikku 640-1279 eurot. Kasvanud on aga nii alla 640 euro suuruste nõuete osakaal kui
üle 3200 euro suuruste nõuete osakaal. Ühest järeldust on selliste andmete põhjal küll raske teha,
kuid võib siiski eeldada, et ligikaudu 30% nõuetest esitatakse siis, kui summad on veel väikesed.
Vaadates nõuete sisu, siis nõuded, mis ületavad 3200 eurot on suures osas saamata jäänud lõpparve
nõuded. Väiksema summa ulatuses nõudeid esitatakse pigem töötamise ajal saamata jäänud töötasu
kohta. Mitterahalised nõuded, mis on tihti keerukamad võrreldes rahalistega, moodustasid kõikidest
nõuetest vaid 6% (2011.a - 7%).
Jätkuvalt võib töövaidluste pinnalt öelda, et probleemiks on töötasu maksmata jätmine töö
mitteandmisel tööandjast tuleneval põhjusel, milleks kohustab TLS § 35. Töövaidluste lahendamisel
osutub keeruliseks tõendamine: kas töötaja ei teinud tööd temast endast tuleneval põhjusel või siiski
ei ole tööandja andnud tööd. Osa töötajaid ei oota heauskselt mitu kuud saamata jäänud töötasu
ning pöörduvad kiiremini töövaidluskomisjoni poole. Samas on märgatav, et töötajad ootavad kauem
vastava nõude esitamisega, kui töötasu on jäetud maksmata osaliselt.
Oma kindel koht on rahalistel nõuetel, mis on esitatud välisriigis tööülesandeid täitnud töötajate
poolt (eriti ehitussektoris): nii töölähetuses viibivate töötajate kui lähetatud töötajate poolt. Nende
vaidluste lahendamise teeb tihti keeruliseks see, et kirjalikud töölepingud kas puuduvad üldse või ei
ole neis korrektseid töötasu kokkuleppeid. Sageli kiputakse töötasuna käsitlema ka lähetuse
päevaraha, mis ei ole aga kooskõlas seadusega.
Joonis 38
43