Noor Tegija, mai, 2013 - Tallinna noorte infokeskus
Noor Tegija, mai, 2013 - Tallinna noorte infokeskus
Noor Tegija, mai, 2013 - Tallinna noorte infokeskus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
6 LK<br />
projektid & LAAGRID<br />
Tänavasportlane – kes sa oled?<br />
Margit Sellik<br />
<strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooameti noorsootöö<br />
osakonna spetsialist<br />
Mis juhtub, kui kuskile koguneb<br />
kamp noori, kelle<br />
elustiili juurde kuuluvad<br />
rulad, tõukerattad, trikirattad<br />
ja/või muud tänavakultuuri<br />
elemendid? Ei, nad ei hakka<br />
linna lammutama, ringi laaberdama,<br />
vandaalitsema ega ka jooma. Nad hakkavad<br />
sportima, selle sõna kõige paremas<br />
tähenduses. Ekstreemsportlased –<br />
või miks mitte nimetada neid tänavasportlasteks<br />
– kuuluvad linna juurde.<br />
Tänav on avalik ruum, millega puutuvad<br />
kokku kõik linnas elavad inimesed,<br />
tänav annabki linnale tema näo ja<br />
olemuse. Kui tänavasporti harrastav<br />
noor leiab selles ruumis üles kohad, mis<br />
võimaldavad tal tegeleda oma spordialaga,<br />
on see kompliment linnale. Võib öelda,<br />
et sellised noored loovadki linnaruumi,<br />
rikastavad tänavakultuuri ja annavad<br />
linnale näo – <strong>noorte</strong> näo. Mis saaks<br />
olla sellele loogiline reaktsioon võimu<br />
poolt? Tahe pakkuda linnaplaneerimisel<br />
veelgi rohkem kohti, mis laseks<br />
tänavakultuu ril(spordil) linnas paremini<br />
avalduda. Reaalsus ei toimi aga alati<br />
nii, nagu loogikareeglid ette näevad.<br />
Tänavaspordihooaja avamine 2011. aastal Rotermanni kvartalis. Foto: Gert Nõgu<br />
Lisaks tänavaspordialade harrastamisele<br />
valutavad tänavasporti harrastavad<br />
noored südant ekstreemspordi<br />
olukorra üle Eestis. Neil on missioonitunne<br />
ja siiras soov, et üldsus tunnustaks<br />
neid samamoodi nagu teisi sportlasi.<br />
Just sellised noorsportlased said<br />
ühe <strong>noorte</strong> demokraatiaprojekti «Life,<br />
Media and Participation – Youth in<br />
Baltic Sea Region» raames kokku ning<br />
arutasid võimalusi, kuidas enda olemasolu<br />
ka laiemale üldsusele nähtavaks<br />
ja kuuldavaks teha. Sellest kõigest kasvas<br />
välja noori ekstreemsportlasi ühendav<br />
grupp nimega TURB (tõuks, uisk,<br />
rula, bmx), kelle missiooniks on tuua<br />
<strong>Tallinna</strong>s tegutsevad ekstreemsportlased<br />
ja nende tegemised esile ning leida<br />
oma tegevusele tunnustust. See on tegelikult<br />
imetlusväärne, millise kirega<br />
nad oma sporti suhtuvad. Nad on valmis<br />
saanud päris põhjaliku tegevusplaani<br />
ja meediakampaania, mida on<br />
innukalt ka täitma hakanud. Kampaania<br />
avapauguks saab olema <strong>Tallinna</strong><br />
<strong>noorte</strong>nädalal aset leidev TURB JAM<br />
ehk tänavaspordipäev, mille raames<br />
toimub rongkäik Skoone bastionilt Vabaduse<br />
väljakule, fotonäituse «Tänavasportlane<br />
– kes sa oled?» avamine Vabaduse<br />
väljaku tunnelis ning video- ja<br />
fotosessioon. Ja see on kõigest algus.<br />
Plaanid on palju suuremad.<br />
Ettevalmistused kampaaniategevusteks<br />
said alguse juba jaanuaris, mil<br />
täiesti juhuslikult sattus selline atraktiivne<br />
kamp noori Euroopa <strong>Noor</strong>ed<br />
Eesti büroo rahastatud projekti «Life,<br />
Media and Participation – Youth in<br />
Baltic Sea Region» ümarlauale arutama<br />
<strong>noorte</strong> jaoks aktuaalsete teemade<br />
üle. Ekstreemsport ja mure selle <strong>mai</strong>ne<br />
pärast oligi üks sellistest ainestest,<br />
mis <strong>noorte</strong> peas meediakampaania<br />
ideeks välja kasvas. Punti sai kutsutud<br />
suurem seltskond ekstreemsportlasi,<br />
kes teemaga kohe haakusid ning selle<br />
oma südameasjaks võtsid.<br />
<strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooameti<br />
ning <strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö Keskuse<br />
eestvedamisel sai kaasatud noori koolitama<br />
erinevaid meediaeksperte, kes<br />
rääkisid, kuidas reklaamikampaaniad<br />
tegelikult toimivad, kuidas filmi abil<br />
oma sõnumeid edastada ning kuidas<br />
ühest väikesest ideest võib välja kasvada<br />
midagi suurt ja masse haaravat.<br />
Suurem pilt enda jaoks selgeks tehtud,<br />
hakati koostama oma isiklikku action<br />
plan’i. Plaanid osutusid suuremaks, kui<br />
keegi esialgu arvatagi oskas, kuid endiselt<br />
indu täis, ei ole keegi veel sihti silme<br />
eest kaotanud. Pigem vastupidi. Ma<br />
arvan, et me veel kindlasti kuuleme<br />
neist <strong>noorte</strong>st ja tunneme uhkust, et<br />
<strong>Tallinna</strong>s on nii palju lahedaid ekstreemsportlasi,<br />
kes muudavad linna<br />
veelgi omanäolisemaks.<br />
Kultuurikatla aed – avatud linnaruum oma ideede teostamiseks<br />
Maris Hellrand<br />
Kultuurikatla aia kommunikatsioonijuht<br />
Kultuurikatla aed ootab noori ka sel<br />
suvel nii sündmustes kaasa lööma<br />
kui ka näppe mullaseks tegema.<br />
Kultuurikatla aed on roheline hoov kultuurikilomeetri<br />
ja Eesti Disainimaja vahel,<br />
kus saab tegeleda eksperimentaalse<br />
linna-aiandusega, nautida vabaõhuköögikunsti,<br />
aga ka osaleda kultuurisündmustel<br />
ja õpitubades. Aias tegutseb<br />
Velonaudi rattatöökoda.<br />
Eelolev suvi toob Kultuurikatla aeda<br />
mitu teatrietendust. Von Krahli<br />
teatri lavastus «13» oli juba eelmisel<br />
suvel vaatajate hulgas menukas. Viljandi<br />
kultuuriakadeemia tudengilavastus<br />
«Rublik» toob kokku multimeedia, valguskunsti,<br />
lavastuskorralduse, kultuurikorralduse,<br />
dekoraatori-, tantsu- ja<br />
teatritudengid, kes läbi erinevate mängude<br />
ja lahenduste (tehniliste ja füüsiliste)<br />
otsivad võimalusi publikuga suhtlemiseks,<br />
nende mõjutamiseks, pidades<br />
meeles olulist tõsiasja – mida mina<br />
ise tahaksin laval näha.<br />
Juunis tegutseb aias teadusteater.<br />
Animatsiooni töötube veab Nukufilmi<br />
lastestuudio.<br />
MTÜ Laste ja <strong>Noor</strong>te Kriisiprogrammi<br />
projekt «<strong>Noor</strong>eks olemise tuju»<br />
käsitleb sotsiaalteemasid. Luguteatri<br />
vormis toetatakse ja julgustatakse noori<br />
oma mõtteid, tundeid ja lugusid avaldama,<br />
kasvatades neis usaldust teiste<br />
inimeste ning eelkõige iseenda ja oma<br />
võimete ja oma kogukonna vastu. Luguteatri<br />
töötoad hakkavad toimuma<br />
kord nädalas.<br />
Paar korda suve jooksul kerkib Kultuurikatla<br />
aeda kirbuturg koos minifestivaliga,<br />
kus soovijad võivad oma kasutatud<br />
riideid müüa ja osta. Ingrid Helena<br />
Pajo esitleb sündmuse ajal oma<br />
taaskasutusriietest loodud rõivakollektsiooni.<br />
«Kirbuturul ühendaksid<br />
omavahel jõud peadtõstev taaskasutuse<br />
pooldamine ning lihtsalt mõnusalt<br />
aja viitmine. <strong>Noor</strong>ed jätavad tihti kasutamata<br />
võimaluse oma mõtteid teostada,<br />
sest see ei tundu oluline, kuid just<br />
see, mis meie ümber toimub, kus me<br />
käime ja mida teeme, ongi kõige olulisem.<br />
Lisaks annab see kirbuturg ka minule<br />
endale võimaluse tutvustada ennast<br />
kui taaskasutatud materjalide rõivadisainerit<br />
ning kaasata ka oma looming<br />
sinna projekti.»<br />
Juuli esimesel nädalal võõrustab<br />
Kultuurikatla aed folkloorifestivali<br />
«Baltica <strong>2013</strong>» külalisi ja esinejaid. Alaprogramm<br />
kannab pealkirja «Kalamaja<br />
Baltica». «Kalamaja Baltica» on üks<br />
osa Baltica festivali pealinnapäevast,<br />
kus tegevused on toodud otse inimeste<br />
elukeskkonna keskele – pigem lähedalt<br />
kogemiseks kui kaugelt vaatamiseks.<br />
Aias tegutseb juba eelmisest aastast<br />
tuttav Velonaut, kes sel suvel oma<br />
tegevust laiendab, pakkudes töötubades<br />
rattaparanduse koolitusi, jalgrattarenti<br />
ja rattaparandust. Koostöös<br />
Eesti Kunstiakadeemia tudengitega<br />
saab uusi teadmisi restaureerimisest,<br />
disainist, keevitamisest ja muust rattaga<br />
seotust.<br />
Sel aastal tegutseb Kultuurikatla<br />
aias kohvik, kus saab <strong>mai</strong>tsta kohapeal<br />
vabas õhus saviahjus või grillil valmistatud<br />
roogi ja muud head-paremat.<br />
Aias on lasteala koos lastehoiuga.<br />
Kultuurikatla aed on avatud iga päev<br />
kella 10–23 aadressil Põhja pst 35,<br />
Tallinn.<br />
www.kultuurikatel.ee<br />
www.facebook.com/KultuurikatlaAed<br />
Aeda tulles võib oma jalgratta jätta lihtsalt puu najale hoiule. Foto: Allan Luberg<br />
<strong>Tallinna</strong> noori ootab põnev laagrisuvi<br />
Tiiu Kadak<br />
<strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooameti noorsootöö<br />
osakonna peaspetsialist<br />
Suvi läheneb, <strong>noorte</strong>laagritel on tegevusprogrammid<br />
valmis ja kasvatajad<br />
koolitatud – noored võivad<br />
tulla aktiivselt puhkama!<br />
<strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooamet<br />
peab väga oluliseks, et noored saaksid<br />
suvisel perioodil oma vaba aega väärtuslikult<br />
veeta ja toetab võimaluste piires<br />
<strong>noorte</strong>laagrite korraldamist. Tänavu<br />
toetatakse ligi 4000 <strong>Tallinna</strong> noore<br />
laagrisuve 42 erineva laagrikorraldaja<br />
kaudu, kes pakuvad laagriteenust Eesti<br />
erinevates kaunites paikades.<br />
Laagrina käsitatakse aktiivset välitegevust,<br />
kus noored on tavaelu keskkonnast<br />
eemal ning elavad looduslikes oludes<br />
laagrikohas ööpäev läbi mitu päeva.<br />
Laager on noorsootöös meetod, mille<br />
peaeesmärk on <strong>noorte</strong> sotsialiseerimine<br />
läbi ühistegevuste, iseseisva toimetuleku<br />
soodustamise ja grupiga koos elamise.<br />
<strong>Noor</strong>ed merelaagris purjetamist õppimas.<br />
<strong>Noor</strong>ed õpivad kõige paremini just<br />
koolivälises tegevuses ning on seal osaledes<br />
enam motiveeritud ja tunnetuslikult<br />
seotumad kui üheski teises oma<br />
eluvaldkonnas, omandades seeläbi paremini<br />
uusi teadmisi ja oskusi. Laager<br />
on koht, kus luuakse sõprussidemeid<br />
nii mõnigi kord terveks eluks. Laagrid<br />
Foto: Ahto Aaslav-Kaasik<br />
omakorda, sõltuvalt suunitlusest, toimuvad<br />
erinevate eesmärkide ja spetsiifiliste<br />
tegevustega, pakkudes võimalusi<br />
uuteks õpikogemusteks.<br />
Tänavuste laagrite suunitlus on väga<br />
mitmekesine, pakutakse ligi 20 erineva<br />
suunitlusega laagrit. Spordiklubid<br />
korraldavad näiteks kergejõustiku-, tennise-,<br />
korvpalli-, ujumis-, male- jm<br />
laagreid. Populaarsed on tantsu-, kunsti-,<br />
maali- ja käsitöölaagrid. Aktiivse<br />
puhkuse laagrites, nagu <strong>Tallinna</strong> skautide<br />
rühm Tiigrid, Vihasoo <strong>noorte</strong>laager,<br />
pakutakse iga päev erinevaid arendavaid<br />
tegevusi. Igal aastal on lisandunud<br />
keskkonna-, matka- ja seiklusteemaliste<br />
laagrite korraldajaid. Sellist tegevust<br />
pakuvad KutiMuti <strong>noorte</strong>laager,<br />
Fän Clab, TIMkool, <strong>noorte</strong>laager Viking-Tiigrid<br />
ja Taevaskoja <strong>noorte</strong>laager.<br />
Taevaskoja <strong>noorte</strong>laagri juhataja Anni<br />
Tesmanni sõnul toimuvad Taevaskojas<br />
sel suvel lahedad teemapäevad: matka-,<br />
seiklus-, loodus-, spordi- ja tervisepäev.<br />
Lisaks on üks eriline päev – soovidepäev<br />
–, mis sisustatakse just nende tegevustega,<br />
mis <strong>noorte</strong>le endile kõige<br />
enam meeldivad. Kuna sel suvel on eesmärgiks<br />
võimalikult palju arvestada<br />
<strong>noorte</strong> ettepanekuid ja mõtteid, on kindel,<br />
et kõik saavad laagrist meeldejääva<br />
ja lõbusa kogemuse. Lisainfo: www.taevaskoja.ee/taevaskoja-<strong>noorte</strong>laager.<br />
Laagriteenuse tase Eestis kasvab iga<br />
aastaga ning aina lisandub uusi huvitavaid<br />
ja innovatiivseid tegevusi, et iga<br />
noor võiks leida endale meelepärase ja<br />
arendava tegevuse. <strong>Tallinna</strong> spordi- ja<br />
noorsooameti eraldatava toetuse arvelt<br />
väheneb toetatavates laagrites <strong>Tallinna</strong><br />
noore osalustasu.
Change language