Noor Tegija, juuni 2012 - Tallinna noorte infokeskus
Noor Tegija, juuni 2012 - Tallinna noorte infokeskus
Noor Tegija, juuni 2012 - Tallinna noorte infokeskus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Erilehe väljaandja on <strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooamet<br />
1. <strong>juuni</strong> <strong>2012</strong><br />
Lastekaitsepäev ei ole tingimata üks<br />
üheselt mõistetav laste kaitsmise<br />
päev. Selles päevas on palju muud –<br />
seal on koos olemise ja tegemise<br />
rõõmu nii lastele, vanematele kui vanavanematele,<br />
sõpradele ja tuttavatele.<br />
Minnakse koos loomaaeda või<br />
muuseumi, meisterdatakse, käiakse<br />
kontserdil ja kinos, süüakse jäätist,<br />
vaadatakse ringi, jalutatakse kultuurikilomeetril<br />
või Kadriorus. See päev<br />
on lõbus ja rõõmus ning annab suvistele<br />
toredatele tegemistele hoo sisse.<br />
Hoogu sisse soovib spordi- ja noorsooamet<br />
ka «<strong>Noor</strong> <strong>Tegija</strong>» lehe lugejale,<br />
olgu selleks siis lapsevanem,<br />
kes oma lapsele suveks mõnusaid<br />
ettevõtmisi otsib või noorem lugeja,<br />
keda huvitavad teiste <strong>noorte</strong> toimetamised.<br />
Kõik peaksid midagi sellest<br />
lehest leidma – infot, teiste kogemusi,<br />
uusi ideid ja innustust. Hoog sisse<br />
teile mõnusasse suvesse ja rõõmsat<br />
lastekaitsepäeva!<br />
Tutvu uue<br />
<strong>noorte</strong>portaali<br />
võimalustega!<br />
Triin Veermäe<br />
MTÜ Eesti Euroopa Liikumine<br />
Eesti <strong>Noor</strong>teportaal on eelkõige kuni<br />
30-aastastele <strong>noorte</strong>le mõeldud<br />
portaal, mille eesmärgiks on pakkuda<br />
<strong>noorte</strong>infot, reaalseid osalemisvõimalusi,<br />
<strong>noorte</strong>le mõeldud soodustusi<br />
ja kultuurikogemust.<br />
Miks just <strong>noorte</strong>portaal<br />
<strong>Noor</strong>teportaal sisaldab kolme suure<br />
<strong>noorte</strong>projekti infot: <strong>noorte</strong>info portaal<br />
NIP, Euroopa <strong>Noor</strong>tekaart ja Euroopa<br />
<strong>noorte</strong>infovõrgustik Eurodesk.<br />
Need kolm projekti toodi ühte portaali,<br />
kuna pidasime tähtsaks, et noor<br />
saaks vajamineva info kätte ühest kohast<br />
mugavalt ja liigse klikkimiseta.<br />
Portaalis ei ole teavet mitte ainult<br />
<strong>noorte</strong>le, vaid ka noorsootöötajatele<br />
ning teistele <strong>noorte</strong>ga tegelevatele inimestele<br />
ja organisatsioonidele. Nimelt<br />
võib leida portaalist erinevaid taotlustähtaegu<br />
ja koolitusinfot ning ka erialaseid<br />
uudiseid.<br />
<strong>Noor</strong>teportaalis on üleval meie<br />
partnerite pakkumised nii soodustuste<br />
kui <strong>noorte</strong>vahetuste kohta. <strong>Noor</strong>tevahetuste<br />
eesmärgiks on anda <strong>noorte</strong>le<br />
võimalus avastada maailma, tutvuda<br />
erinevate kultuuridega ja leida uusi<br />
tutvusi ning ehk ka avastada enda<br />
jaoks uusi võimalusi. Lisaks on pakkumisi<br />
ka Euroopa vabatahtliku teenistuse<br />
kohta. <strong>Noor</strong>teportaal korraldab<br />
ka erinevaid kampaaniaid, et soodustada<br />
<strong>noorte</strong> liikuvust ja osalust.<br />
Ka noorsootöötajad saavad osaleda<br />
ja aidata kaasa aktiivsema noore kujundamises,<br />
osaledes ise meie vahendatud<br />
koolitustel ja kursustel.<br />
Selleks et kõiges veenduda ja osaleda,<br />
tule tšekka www.<strong>noorte</strong>portaal.ee!<br />
Eesti <strong>Noor</strong>teportaali toetavad haridus-<br />
ja teadusministeerium ning Euroopa<br />
Komisjon.<br />
<strong>Tallinna</strong> kesklinnas avab suvekuudeks<br />
uksed Artlandi tänavakunstiväljak<br />
Iris Kivisalu<br />
Artlandi projektikoordinaator<br />
1. <strong>juuni</strong>st 31. augustini vallutab <strong>Tallinna</strong>s<br />
otse Coca-Cola Plaza taga terve<br />
Rotermanni kvartali kõigile loomeinimestele<br />
mõeldud projekt, mille eesmärgiks<br />
on tuua andekate inimeste<br />
oskused n-ö ühe katuse alla kokku ja<br />
anda neile avalikus ruumis võimalus<br />
koos abi, toetuse ja tehnikaga oma<br />
loomingut demonstreerida.<br />
Õpetame, juhendame, aitame<br />
Artlandi loovjuhi ja <strong>noorte</strong> ideedekonkursi<br />
«Tähed särama» ühe võitja<br />
Lasse Uustalu sõnul pole <strong>noorte</strong> põhimureks<br />
üldse mitte ideede või talendi<br />
puudumine, vaid nad ei oska<br />
lihtsalt leida väljundit, abi või õpetust,<br />
kuidas oma looming teoks teha<br />
ja laiemale publikule vahendada.<br />
«Igas inimeses on peidus loomingupisik,<br />
lihtsalt on vaja luua sobilik<br />
keskkond koos vajalike vahenditega,<br />
et see välja tuua,» ütles Lasse. «Näiteks<br />
korraldame suve jooksul <strong>noorte</strong>le<br />
erinevaid töötubasid – alates<br />
plaadimänguõppimisest tuntud eesti<br />
DJdega kuni maailma trummide, salsa,<br />
didgeridoo jne töötubadeni välja,»<br />
lisas ta.<br />
Pillimängust<br />
breiktantsuni<br />
Tänavakunst ei tähenda ammu enam<br />
ainult grafitit või rulatajaid. Artland<br />
<strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooameti vabatahtlike<br />
klubi «VABAKAS» uuris<br />
<strong>noorte</strong> teadmisi energiajookide tarbimise<br />
kahjulikkuse kohta. Muuhulgas<br />
uuriti, kas energiajookide joomine<br />
peaks näiteks <strong>noorte</strong>keskustes või<br />
koolides keelatud olema.<br />
kommentaarid<br />
Indrek Palu<br />
Karksi-Nuia <strong>noorte</strong>keskuse juhataja<br />
Karksi-Nuia<br />
<strong>noorte</strong>keskuses<br />
on aprillist<br />
alates energiajookide<br />
tarbimine keelatud.<br />
Meil avati uus <strong>noorte</strong>keskus<br />
ja see tõi<br />
maja rahvast täis<br />
ning kui maja rahvast<br />
täis on, siis on ka prügi kõvasti – enamiku<br />
sellest moodustasid tühjad energiajoogi<br />
purgid. Seetõttu hakkasime jälgima, kes<br />
ja kui palju neid siis meil majas tarbivad<br />
ning meie üllatuseks oli neid 7-aastastest<br />
kuni 26-aastasteni. Lausa imelik oli vaadata,<br />
kui 1. klassi juntsu 1,5-liitrise energiajoogiga<br />
majja astub ning oma tegevuste<br />
kõrvale seda joob. Leidsime, et lisame<br />
maja sisekorra eeskirjadesse vastava<br />
punkti, et alkoholi tarbimise ja suitsetamise<br />
kõrval on nüüd keelatud ka energiajookide<br />
joomine. Kuna nooremad õpivad<br />
Bhajan – traditsiooniline kooslaulmine Artlandis.<br />
tahab luua <strong>noorte</strong>le kõik vahendid ja<br />
tingimused, et võimalikult palju tegevusi,<br />
nagu laulmine, pillimäng, tantsuliigid,<br />
hüppekargud, trikipulgad, diabolod,<br />
žongleerimine, maalikunst,<br />
kokakunst, fotograafia, stand-up comedy,<br />
moelooming, poeesia või filmikunst,<br />
saaksid huvilistel läbi proovitud.<br />
Seltsis segasem<br />
Kui suurlinnades on juba ammu olemas<br />
sarnaseid keskkondi, näiteks<br />
Londonis Covent Garden või Pariisis<br />
Tulemused:<br />
• Energiajooke ei tarbi 44%. On proovinud<br />
2%. Harva 9%. Iga päev 5%.<br />
Kord nädalas 15%. Paar korda nädalas<br />
9%. Kord kuus 10%. Paar korda kuus<br />
5%. Paar korda aastas 1%.<br />
• Kõige sagedasemad energiajoogi joomise<br />
põjused olid: meeldib, unepeletamiseks<br />
ja annab energiat.<br />
• 72% vastajatest arvas, et energiajoogid<br />
on tervisele ohtlikud.<br />
• 61% arvab, et <strong>noorte</strong>keskustes ja<br />
palju just vanematelt, siis kehtivad need<br />
reeglid võrdselt kõigile, ka noorsootöötajatele.<br />
Maja külastatavus sellest vähenenud<br />
pole ning keegi protestima ei ole hakanud<br />
ega vägisi seda jooki sisse vedama.<br />
Küll aga pani mind imestama, et seda<br />
otsust igal pool kajastama hakati, tundub,<br />
et tegemist on <strong>noorte</strong> tervisest rääkides<br />
murekohaga.<br />
Anneli Sammel<br />
Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste<br />
ennetamise osakonna juhataja<br />
Tavalistest karastusjookidest<br />
erinevad<br />
energiajoogid<br />
selle poolest,<br />
et need sisaldavad lisaks<br />
süsivesikutele ja<br />
vitamiinidele ka mitmeid<br />
ergutava toimega<br />
koostisosi, nagu<br />
kofeiin, tauriin, kreatiin, glükurono-laktoon,<br />
ženšenn ja piimohakaekstrakt.<br />
Montmartre, siis Eestis pole siiani erinevaid<br />
loovtegevusi ühendavat avalikku<br />
keskkonda. Artland on ka väga mõnus<br />
koht integreerimaks loominguga<br />
tegelevaid kohalikke ja välismaa artiste.<br />
<strong>Noor</strong>tele on see hea võimalus leida<br />
teisest rahvusest sõpru ja koos põnevaid<br />
asju välja mõelda!<br />
ASTU LIGI, TEEME KOOS!<br />
Foto: Lasse Uustalu<br />
Vaata kindlasti rohkem infot<br />
kodulehelt www.artland.ee, löö<br />
meiega kampa ja kirjuta meile<br />
artland.estonia@gmail.com.<br />
<strong>Noor</strong>te teadlikkus energiajoogi kahjulikkusest<br />
koolides ei peaks energiajookide tarbimine<br />
keelatud olema.<br />
Küsitluses osales kokku 279 noort vanuses<br />
7–26 eluaastat: 116 poissi ja 163<br />
tüdrukut.<br />
Uuringu viisid läbivabatahtlikud:<br />
Birgit Pukk, Canny Tamberg, Carina<br />
Veervald, Kairi Perk, Kristel Jurno Liis<br />
Kare, Merilin Jürjo, Reet Rea.<br />
Energiajoogi nimetust võib pidada<br />
petlikuks, sest energiajook ei anna organismile<br />
olulisel määral lisaenergiat, küll<br />
aga aitab see ära kasutada organismi<br />
olemasolevaid energiavarusid. Ainus<br />
energiat andev koostisosa energiajoogis<br />
on suhkur. Kunstlike magusainetega valmistatud<br />
energiajookide energiasisaldus<br />
on aga nullilähedane. Seega – kasutades<br />
organismi olemasolevaid energiavarusid,<br />
kurnab energiajook organismi ja tekitab<br />
hiljem veelgi suuremat väsimust.<br />
Kõige suuremaks ohuks energiajookide<br />
puhul peetakse kõrget kofeiinisisaldust.<br />
Kofeiin võib tekitada ärevust, murelikkust,<br />
aga tõstab ka vererõhku ja võib<br />
tekitada südametegevuse häireid. Uuringud<br />
viitavad, et kofeiini oluliselt suuremast<br />
tarvitamises võib olla tingitud <strong>noorte</strong><br />
suurenenud ärrituvus, närvilisus või<br />
rahutustunne. Ka tauriini tavapärasest<br />
suuremad kogused võivad põhjustada<br />
käitumishäireid. Probleemiks on ka see,<br />
et ei ole piisavalt andmeid energiajoogi<br />
koostisosade koostoime kohta.<br />
<strong>Noor</strong>ed<br />
Kuidas läheb <strong>noorte</strong><br />
osaluskogudel<br />
(Jaanika Palm)<br />
Loe lk 2<br />
Arvamus<br />
Kuidas puude taga metsa<br />
näha<br />
(Anneli Habicht)<br />
Loe lk 3<br />
Karjäär<br />
Heaolu suurendamiseks on<br />
tähtsad asjatundlikud<br />
karjääriteenused<br />
(Teele Tõnismann)<br />
Loe lk 4<br />
Euroopa<br />
Kõrgharidus välismaalt<br />
(Liina Liiv)<br />
Loe lk 5<br />
Inimõigused<br />
Inimõigustest ja<br />
noorsootöö(tajate)st<br />
(Kristin Rammus)<br />
Loe lk 6<br />
Tantsuteater<br />
... rikastab osalejaid ja<br />
vaatajaid<br />
(Jane Miller-Pärnamägi)<br />
Loe lk 7<br />
Laagrisuvi<br />
Ranna <strong>noorte</strong>keskus läheb<br />
rändama<br />
(Peeter Taim)<br />
Loe lk 8<br />
Kindlasti tuleb energiajoogi tarbimisega<br />
olla ettevaatlik. Selle tarvitaja<br />
peab tundma oma tervislikku seisundit<br />
ja olema tähelepanelik joodud koguste<br />
osas. Ka terve täiskasvanu ei tohiks<br />
energiajooki juua üle kahe purgi päevas.<br />
Samuti ei tohi seda segi ajada<br />
spordijoogiga ja seda ei tohi tarvitada<br />
treeningute ajal.<br />
<strong>Noor</strong>ukite suurem huvi energiajookide<br />
vastu võib olla põhjustatud ka neile<br />
suunatud energiajookide reklaamist. Sageli<br />
peavad noorukid tavalise limonaadi<br />
joomist lapsikuks ja seepärast meeldib<br />
neile osta energiajooki, mille taara «näeb<br />
lahe välja». Laste tervise kaitsmiseks on<br />
seetõttu paljud riigid alustanud lastele<br />
suunatud energiajookide reklaami reguleerimist.<br />
Ka Eestis on kehtestatud nõuded<br />
laste toitlustamisele koolis ja lasteaias<br />
ning selle kohaselt ei pakuta lasteasutustes<br />
joogiks veepõhiseid maitsestatud<br />
jooke, sh energia- ja spordijooke.<br />
Maailmas on sadu teisi jooke –<br />
eelistage tervislikumaid valikuid!
2 LK <strong>Noor</strong>ed– aktiivsed kaasamõtlejad või<br />
dekoratsioonid täiskasvanute otsustele<br />
Kuidas läheb <strong>noorte</strong> osaluskogudel<br />
Jaanika Palm<br />
Eesti <strong>Noor</strong>sootöö Keskus<br />
<strong>Noor</strong>te osalus on kõige lihtsamalt<br />
öeldes <strong>noorte</strong> hääl –<br />
võimalus rääkida kaasa neid<br />
puudutavates otsustes kas<br />
koolis, kodus, <strong>noorte</strong>keskuses,<br />
kohalikus omavalitsuses, maakonnas<br />
või Eestis.<br />
Eristada saab nii aktiivset osalust,<br />
kus noored teevad ise otsuseid ja pakuvad<br />
aktiivselt lahendusi, kui ka passiivset<br />
osalust, kus noore roll on olla<br />
rohkem osaline erinevates ühiskonna<br />
pakutavates tegevustes ja protsessides.<br />
Ühiskonna erinevatel institutsioonidel<br />
on <strong>noorte</strong> osalusharjumuste kujundamisel<br />
mängida suur roll – kaasata<br />
noori, et tehtud otsused põhineksid<br />
võimalikult palju <strong>noorte</strong> reaalsetel vajadustel,<br />
samuti on oluline edastada<br />
<strong>noorte</strong>le pakutavaid teenuseid ning hüvesid<br />
neile sobival moel. Kust neid sobivaid<br />
lahendusi ikka kõige paremini<br />
teada saab, kui mitte sihtgrupi ehk<br />
<strong>noorte</strong> endi käest.<br />
Rääkides osaluse määratlemisest, ei<br />
saa üle ega ümber Roger Hartist, kes<br />
on loonud osaluse redeli, kus määrab<br />
<strong>noorte</strong> kaasamise peamised kaheksa<br />
viisi. Ühelt poolt toob ta välja n-ö<br />
<strong>noorte</strong> kaasamise teesklemise, kus<br />
noored on justkui kaasatud, kuid tegelikult<br />
on nende osalus ainult näiline,<br />
näiteks <strong>noorte</strong> kasutamine dekoratsioonina,<br />
kus noored on kohal «kaunistusena»,<br />
kuid tegelikult nende arvamust<br />
ei küsita. Teisalt toob Harti loodud<br />
osaluse mudel välja ka <strong>noorte</strong> osalusvõimalused,<br />
kus noored on reaalselt<br />
kaasatud, näiteks redeli tipus näidatud<br />
<strong>noorte</strong> omaalgatuslikud, kuid täiskasvanutega<br />
jagatud otsused, kus noored<br />
ja täiskasvanud on võrdsed partnerid.<br />
Roger Hart’i<br />
<strong>noorte</strong> osaluse redel<br />
Roger Hart on oma redelil<br />
välja toonud kokku kaheksa<br />
erinevat <strong>noorte</strong> kaasamise<br />
viisi.<br />
Astmed 4 - 8 on<br />
aktsepteeritavad <strong>noorte</strong><br />
kaasamise mudelid,<br />
alumised kolm aga<br />
tegelikult noori<br />
ei kaasa.<br />
<strong>Noor</strong>ed – aktiivsed kaasamõtlejad või dekoratsioonid täiskasvanute otsustele Allikas: käsiraamat «<strong>Noor</strong>te kaasamine ja osalus»<br />
lk 6 <strong>Noor</strong>te osalus ja osaluskogud<br />
Võrdsed võimalused<br />
täiskasvanutega<br />
Üheks tähtsaks <strong>noorte</strong> osalust ja kaasamist<br />
toetavaks struktuuriks Eestis on<br />
<strong>noorte</strong> osaluskogud, mida Eestis on<br />
praegu 77.<br />
<strong>Noor</strong>te osaluse käsiraamatus on<br />
välja toodud põhjused, miks osaluskogud<br />
on olulised – need tagavad <strong>noorte</strong>le<br />
võimaluse kaasa rääkida otsuste tegemisel<br />
ning võrdsed võimalused täiskasvanutega,<br />
võimaldavad kujuneda<br />
heaks kodanikuks, aktiivsemalt osaleda<br />
ühiskonnas ja ühiskondlikus elus<br />
ning tutvuda demokraatia põhimõtetega.<br />
<strong>Noor</strong>te osaluskogud võib vastavalt<br />
nende ambitsioonile ja piirkondlikule<br />
kaetusele jagada põhimõtteliselt kaheks<br />
– maakondlikud osaluskogud ehk<br />
<strong>noorte</strong>kogud ja KOV-tasandi osaluskogud<br />
ehk <strong>noorte</strong>volikogud ja/või<br />
<strong>noorte</strong>parlamendid. Maakondlikud<br />
osaluskogud tegutsevad 2006. aastast<br />
maavalitsuste juures ning need osalevad<br />
maavalitsuse juures noori puudutavates<br />
otsustusprotsessides ja <strong>noorte</strong>le<br />
mõeldud tegevustes üle maakonna.<br />
KOV-tasandi osaluskogud on veelgi<br />
pikema eaga, esimesed osaluskogud<br />
loodi juba 1998. aastal ning need osalevad<br />
kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessides,<br />
samuti <strong>noorte</strong>le mõeldud<br />
tegevustes kohalikus omavalitsuses.<br />
Kuressaare linnavalitsuse noorsooja<br />
sporditöö spetsialisti Lindia Lallo sõnul<br />
said nemad idee <strong>noorte</strong>kogu loomiseks<br />
1998. aastal Belgiast, kui linna<br />
delegatsioon külastas sõpruslinna<br />
Kuurnet.<br />
Igas Eesti maakonnas tegutseb vähemalt<br />
üks maakondlik <strong>noorte</strong>kogu,<br />
ent sama ei saa veel väita KOV-tasandi<br />
osaluskogude kohta, mis on loodud<br />
üle Eesti pigem kohtades, kus KOVi<br />
ametnikud või noored on selle vastu ise<br />
huvi tundnud ning kindlat süsteemi<br />
maakondade lõikes pole. Eesti <strong>Noor</strong>sootöö<br />
Keskuse peaeksperdi Andres<br />
Loki sõnul on põhjused, miks mõnes<br />
KOVis on osaluskogud ja teises mitte,<br />
väga erinevad. «Lisaks <strong>noorte</strong> endi huvile<br />
või huvipuudusele on peamiseks<br />
mõjutajaks kohaliku omavalitsuse<br />
ametnike teadlikkus <strong>noorte</strong> osaluskogude<br />
vajadustest ja võimalustes ning<br />
reaalne soov noori kaasata ja valmisolek<br />
sellele eraldi tähelepanu pöörata,»<br />
sõnas Lokk.<br />
Hea näitena võib esile tuua Kuressaare<br />
<strong>noorte</strong>kogu, kus noored on kaasatud<br />
erinevate linnavolikogu komisjonide<br />
töösse ning linnavolikogu ettepanekul<br />
teeb <strong>noorte</strong>kogu esimees aegajalt<br />
volikogu istungil ülevaate <strong>noorte</strong>kogu<br />
tegevusest.<br />
«Aastatega on traditsiooniks saanud<br />
«Kohv poliitikutega», kus linnavalitsuse<br />
liikmed ja noored arutavad ühise<br />
laua taga noori huvitavatel teemadel,»<br />
lausus Lallo ning lisas, et tulevikus<br />
on soov sellele üritusele aktiivsemalt<br />
kaasata ka osaluskogude liikmeid.<br />
Lallo sõnul on <strong>noorte</strong> aktiivsed tegemised<br />
ja toimetamised linnaruumis üsna<br />
nähtavad.<br />
1.<br />
2.<br />
3.<br />
4.<br />
5.<br />
6.<br />
7.<br />
8.<br />
Täiskasvanute algatatud, kuid <strong>noorte</strong>ga<br />
jagatud otsused. Täiskasvanud algatavad<br />
mingi projekti, otsused tehakse lõplikult koos<br />
<strong>noorte</strong>ga.<br />
Konsultatsioon <strong>noorte</strong>lt ja tagasiside neile.<br />
<strong>Noor</strong>ed annavad nõu täiskasvanutele. <strong>Noor</strong>i<br />
teavitatakse, kuidas nende panust kasutatakse ja<br />
milline oli lõpptulemus.<br />
Etteantud roll <strong>noorte</strong>l ja tagasiside neile. <strong>Noor</strong>tele<br />
antakse teatud ülesanne tervikprotsessist. <strong>Noor</strong>i<br />
teavitatakse, kuidas nende panust kasutatakse ja<br />
kuidas see mõjutab lõpptulemust.<br />
Võltsosalus (ingl tokenism). Juhtumid, kus tundub, nagu<br />
antaks <strong>noorte</strong>le sõna, ent tegelikult puudub neil võimalus<br />
otsust mõjutada.<br />
Dekoratsioon. Täiskasvanud lahendavad <strong>noorte</strong>lt tulnud<br />
probleeme, kuid noored on otsustusprotsessis pelgalt<br />
kaunistuseks, mõjutavad vaid väga kaudsel viisil.<br />
Manipuleerimine. Täiskasvanud kasutavad <strong>noorte</strong> temaatikat ja<br />
pakuvad välja ise teemasid, mis nende arvates võiksid olla <strong>noorte</strong><br />
jaoks aktuaalsed.<br />
<strong>Noor</strong>te omaalgatuslikud, kuid<br />
täiskasvanutega jagatud otsused.<br />
Initsiatiiv tegevuseks tuleb <strong>noorte</strong>lt, kuid<br />
otsuste tegemisel osalevad nii noored<br />
kui ka täiskasvanud. Täiskasvanud<br />
innustavad noori, samas saavad noored<br />
õppida täiskasvanute elukogemusest.<br />
<strong>Noor</strong>te omaalgatuslikud ja juhitud<br />
otsused. <strong>Noor</strong>ed algatavad mingi tegevuse<br />
ja viivad selle ka ise läbi, täiskasvanutel on<br />
vaid toetav roll.<br />
<strong>Noor</strong>te osalusvõimaluste<br />
mitmekesisus noorsootöös<br />
Üheks oluliseks <strong>noorte</strong> osalust ja kaasamist<br />
toetavaks struktuuriks Eestis on<br />
erinevad noorsootöö asutused, näiteks<br />
<strong>noorte</strong>kesksused, mida <strong>2012</strong>. aasta<br />
<strong>noorte</strong>seire aastaraamatu andmeil on<br />
Eestis kahesaja ringis. Nende igapäevane<br />
töö on suunatud <strong>noorte</strong>le ning tegevuste<br />
planeerimisel arvestatakse<br />
<strong>noorte</strong> tagasisidet ja ettepanekuid.<br />
Oluliseks noori koondavaks ja nende<br />
häält edasi kandvaks struktuuriks<br />
on <strong>noorte</strong>ühendused, millest enamiku<br />
huvisid esindab 2002. aastast tegutsev<br />
katusorganisatsioon Eesti <strong>Noor</strong>teühenduste<br />
Liit.<br />
Kohalikul tasandil tegutsevad koolide<br />
ja ülikoolide juures üliõpilas- ja<br />
õpilasesindused, mis täidavad olulist<br />
rolli <strong>noorte</strong> kaasamisel otsustusprotsessidesse.<br />
Õpilaste õigus osalusele<br />
oma kooli elu üle otsustamises ja arendamises<br />
on sätestatud põhikooli ja<br />
gümnaasiumi seadusega ning üliõpilastele<br />
on sama õigus sätestatud ülikooliseaduse<br />
ja rakenduskõrgkooli seadusega.<br />
Õpilasesindusi ühendab alates Eesti<br />
Õpilasesinduste Liit, kuhu kuulub<br />
189 organisatsiooni ja mis esindab oma<br />
liikmete kaudu ligi 90 000 õpilast üle<br />
Eesti. Üliõpilasi esindab Eesti Üliõpilaskondade<br />
Liit.<br />
Lisaks nimetatud kolmele <strong>noorte</strong>ühendusele<br />
tegutseb <strong>2012</strong>. aastal Eestis<br />
veel 14 üleriigilist <strong>noorte</strong>ühingut,<br />
mille liikmeteks on vähemalt 500 noort<br />
ja mis tegutsevad vähemalt viies maakonnas.<br />
Kõikide suuremate erakondade<br />
juures tegutsevad ka erakondade <strong>noorte</strong>organisatsioonid,<br />
mis pakuvad samuti<br />
võimalust <strong>noorte</strong>l osaleda ühiskonnaelu<br />
korraldamises.<br />
2011. aasta <strong>noorte</strong>seire aastaraamatu<br />
andmeil on <strong>noorte</strong>ühingutega kokku<br />
puutunud veidi alla kolmandiku<br />
<strong>noorte</strong>st, kõige populaarsemaks <strong>noorte</strong>ühinguks<br />
on õpilas- või üliõpilasesindused<br />
ja -liidud.<br />
Osaluskogude veelgi<br />
võimsam areng<br />
2008. aastal alustas Eesti <strong>Noor</strong>teühenduste<br />
Liit Eesti <strong>Noor</strong>sootöö Keskuse<br />
toetusel maakondlike <strong>noorte</strong>kogude<br />
arengu, võrgustikutöö ja koolituste<br />
koordineerimist. «Projektiga jätkame<br />
<strong>2012</strong>. aastal märgatavalt suuremas mahus,<br />
pannes rohkem rõhku ka KOV-tasandi<br />
<strong>noorte</strong>kogude loomisele ja toetamisele,»<br />
rääkis Lokk tulevikuplaanidest.<br />
KOV-tasandi <strong>noorte</strong> osalusvõimaluste<br />
jõulisemat rakendamist toetab ka<br />
2010. aasta septembris kehtima hakanud<br />
uus noorsootöö seadus, mis paneb<br />
kohalikule omavalitsusele ülesandeks<br />
konsulteerida selle olemasolul <strong>noorte</strong><br />
osaluskoguga noorsootöö kavandamisel,<br />
teostamisel ja hindamisel.<br />
Riik eraldas sel aastal veelgi raha<br />
maakondlike ja KOV osaluskogude<br />
toetamiseks suuremas mahus, eesmärgiga<br />
arendada <strong>noorte</strong> osaluskogude<br />
võrgustikku ning suurendada seeläbi<br />
<strong>noorte</strong> osalusmotivatsiooni ja<br />
osaluskogemust ühiskondlikes protsessides.<br />
Haridus- ja teadusministeeriumi,<br />
Eesti <strong>Noor</strong>sootöö Keskuse ja Eesti<br />
<strong>Noor</strong>teühenduste Liidu koostöös plaanitakse<br />
enam tähelepanu pöörata teadlikkuse<br />
suurendamisele <strong>noorte</strong> osaluskogudest,<br />
eraldi pööratakse tähelepanu<br />
nii <strong>noorte</strong>le kui ka ametnikele osaluskogude<br />
võimaluste ja väärtuse teadvustamisele.<br />
Loki sõnul on plaanis ka jätkata olemasolevate<br />
osaluskogude tegevuste<br />
toetamist – pakkuda koolitusi, juhendmaterjale,<br />
osaluskogu laienemisele<br />
suunatud omaalgatuse toetamist –, et<br />
tõsta osaluskogude jätkusuutlikkust ja<br />
järjepidevust.<br />
«Ühtlasi jätkame uute osaluskogude<br />
loomise toetamist, et 2016. aastaks<br />
tegutseksid lisaks maakondlikele <strong>noorte</strong>kogudele<br />
ka osaluskogud vähemalt<br />
2/3 kohalikes omavalitsustes, välja<br />
oleks arenenud osaluskogude võrgustiku<br />
kõrval ka selgem osaluskogude<br />
toetajate struktuur (mentorid, sh noorsootöötajad),<br />
mis on oluline <strong>noorte</strong>kogu<br />
jätkusuutlikkuse tagamisel,» selgitas<br />
Lokk tulevikuplaane.<br />
Osaluskogu eduka toimimise juures<br />
on üheks peamiseks väljakutseks<br />
luua alus osaluskogu jätkusuutlikkusele<br />
ja <strong>noorte</strong> püsivale motiveeritusele,<br />
mis on aga paljuski seotud osaluskogu<br />
<strong>noorte</strong> koostööst ametnikega – mida<br />
läbimõeldum ja tulemusterohkem on<br />
<strong>noorte</strong> ja otsustajate ühistöö, seda<br />
enam ollakse valmis ka tulevikus panustama<br />
omavahelisesse dialoogi ja kogukonda<br />
toetavatesse tegevustesse.<br />
• <strong>Noor</strong>tekogude lehekülg:<br />
www.<strong>noorte</strong>kogud.ee<br />
• Rohkem infot <strong>noorte</strong><br />
osalemisvõimaluste kohta:<br />
www.osale.enl.ee<br />
kommentaar<br />
Timo Torm<br />
Ida-Virumaa <strong>noorte</strong>kogu esimees<br />
Kahjuks leidub<br />
küllaltki<br />
vähe noori,<br />
kes on huvitatud<br />
<strong>noorte</strong>kogus<br />
osalemisest. On<br />
kahte sorti noori<br />
– niigi aktiivsed<br />
noored ja passiivsed<br />
noored. Tihti<br />
on juhtunud, et aktiivsed noored on<br />
juba leidnud endale mõne teema, millega<br />
tegeleda, ja seega on neid küllaltki<br />
raske kaasata.<br />
Teised noored on aga passiivsed<br />
ja ega neil olegi suurt tahet midagi teha.<br />
Olen ise nendega kõnelenud ja<br />
olen kuulnud lauset: «Keegi pole pikka<br />
aega viitsinud siin midagi teha ega<br />
viitsi praegu ka.» Kuid kui arvestada,<br />
millised organisatsioonid ja <strong>noorte</strong>ühingud<br />
tegelevad <strong>noorte</strong> osaluse teemaga,<br />
on neid noori küllaltki palju,<br />
kes sellega tegelevad. Alustades õpilasesindustest<br />
ning lõpetades just<br />
<strong>noorte</strong>kogudega.<br />
Eks igas töös ole väljakutseid,<br />
mõni on suurem, teine jälle väiksem.<br />
Kuid kõige suuremaks väljakutseks<br />
võib pidada <strong>noorte</strong>kogu jooksvat tööd,<br />
sest see võtab küllaltki palju energiat<br />
ja vajab üldiselt kõrget motivatsiooni.
ARVAMUS<br />
3 LK<br />
Kuidas puude taga metsa näha<br />
Foto: Reio Aare<br />
Anneli Habicht<br />
vabakutseline koolitaja ja<br />
erivajadustega tütre ema<br />
Kui mulle pakuti võimalust jagada<br />
oma seisukohti puuetega<br />
<strong>noorte</strong>st selle lehe lugejatega,<br />
kohtusid mu peas kaks<br />
vastuolulist mõtet. Esimene<br />
oli helge ja soe – hea, et <strong>Noor</strong> <strong>Tegija</strong><br />
puuetega <strong>noorte</strong>st jutustava lehenumbri<br />
üllitab. Selle tõdemuse kannul saabus<br />
aga kahtlev ja uuriv – kas puuetega<br />
noored on niivõrd teistmoodi noored,<br />
et nendele peab trükiruumi eraldi jagama<br />
Kes üldse on puuetega noored ja<br />
miks neist peaks rääkima Statistiliselt<br />
oli Eestis 2011. aastal määratud puudeaste<br />
11 949-le alla 24-aastasele inimesele,<br />
kes moodustasid 3,1 protsenti<br />
kõigist samaealistest. Sügava puudega<br />
noori on neist pea 12 000st alla kümnendiku.<br />
Ülejäänud jagunevad umbes<br />
pooleks raske ja keskmise puudeastme<br />
vahel. Puuetega noori, kelle haridustee<br />
(ka mitteformaalne, mida veab näiteks<br />
noorsootöö vedur) peatub eakaaslastest<br />
varem, ohustab tööturul passiivseteks<br />
täiskasvanuteks kujunemine. Viimast<br />
aga oleks Eestil demograafilise<br />
prognoosi valguses parem vältida. Seega<br />
peaks puuetega <strong>noorte</strong>st rääkimine<br />
ja nende kaasamine noorsootöö kaudu<br />
ühiskonnaellu olema oluline eesmärk<br />
igal tasandil.<br />
Mis kaasamist mõjutab <strong>Noor</strong>sootöötajad,<br />
kes on õppinud minu puuetega<br />
<strong>noorte</strong> kaasamise koolitustel, on<br />
väljendanud arusaama nende <strong>noorte</strong><br />
lõimimisest kui eriteadmisi vajavast<br />
valdkonnast. Jah, osaliselt on neil<br />
õigus, eriteadmised ja -oskused on<br />
abiks. Kas või hoiakute avamiseks, et<br />
üldse oldaks valmis puuetega noori<br />
<strong>noorte</strong>kogukonna osana nägema. Vahel<br />
aga saab õppida ka kogemusest.<br />
Hea lugeja, mõtiskle hetkeks, mis<br />
eristab näiteks puudega lapse vanemaid<br />
ülejäänud vanematest On nad<br />
võimekamad, haritumad, vastupidavamad<br />
Tihti oodatakse neilt üliinimlikke<br />
võimeid pelgalt seetõttu, et nende<br />
vanemaroll esitab suuremaid väljakutseid.<br />
Tegelikult ei kaasne suurenenud<br />
väljakutsega aga suurenenud<br />
ressursse nagu haridust, aega, raha<br />
ega tervist. Nemad ei ole läbinud koolitust<br />
«Puudest tingitud erivajadustega<br />
lapse kasvatamine», vaid õppinud<br />
kogemusest. Selle näite põhjal vastates<br />
– alustada saab ka ilma eriteadmisteta.<br />
Kõige kättesaadavam allikas hankimaks<br />
teavet noore erivajadustest ja<br />
keskkonna (mitte ainult füüsilise, vaid<br />
ka sotsio-kultuurilise) kohandamise<br />
vajalikkuse kohta on noor ise ja tema<br />
vanemad. Abivajaduse hindamine väliselt<br />
näha oleva põhjal on üks levinumaid<br />
apse, mida tehakse. Nii nagu ei<br />
ole võimalik vaatluse teel tuvastada nägemispuude<br />
ulatust ja sellest tulenevat<br />
kõrvalabi vajadust, ei saa ka ratastoolikasutaja<br />
puhul otsustada, kuivõrd ja<br />
kas üldse abi pakkuda.<br />
Ärge imestage, kui ratastoolist<br />
tõustakse, et ise kõndida – võimalik, et<br />
abivahendit on tarvis vaid pikemate<br />
distantside läbimiseks. Väga tõenäoliselt<br />
osaleb hulk puuetega noori iga<br />
päev noorsootöö tegevustes ilma, et<br />
teised noored ega juhendajad oleksid<br />
puudest teadlikud. Sest kuigi tavaarusaam<br />
seostab mõistet «puudega noor»<br />
eelkõige ratastoolikasutaja, vaegnägija<br />
või intellektipuudega noorukiga, esineb<br />
ka kogum n-ö nähtamatutest puuetest<br />
(nt epilepsia, astma, diabeet) tingitud<br />
erivajadusi.<br />
Olen saanud elult võimaluse õppida<br />
kulgema intellektipuudega lapse<br />
kõrval. Märkan, et isegi kui mu tütar ei<br />
suuda teismelisena peast kümne piires<br />
arvutada, on tema varasemad nukumängud<br />
asendunud popmuusika valju<br />
kuulamisega vanematele suletud ukse<br />
taga ning suure huviga enda väljanägemise<br />
vastu. Tegemist on ilmselgelt eelkõige<br />
teismelise neiu ja alles siis intellektipuudega<br />
tüdrukuga. Niisiis – tavaliselt<br />
ei vaja puuetega noored tseremoniaalset<br />
kohtlemist ega ülehoolitsemist.<br />
Jah, vahest vajavad nad kohandatud<br />
keskkonda, näiteks kui kasutavad<br />
liikumisel abivahendit. Kõige olulisem<br />
on aga ümbritsevate valmisolek ja oskus<br />
näha puude taga metsa ehk tajuda<br />
noore inimlikke omadusi. Osata näha<br />
neid tunnuseid, mis kõiki noori ühendavad<br />
– uudishimu, orienteeritus eakaaslastele,<br />
avatus massikultuurile ja<br />
iseenda otsimine.<br />
Tahan kõnelda veel ühest puuetega<br />
noori ümbritsevast müüdist. Sageli arvatakse,<br />
et puuetega noored on üks<br />
suur omavahel sarnanevate inimeste<br />
kogum. Kuidas te seda ette kujutate,<br />
küsin ma. Kas nii, et kõik nad on oma<br />
seisundi tõttu passiivsed, abiootel ja<br />
alandlikud Või nii, et nad kõik on kibestunud<br />
ja iroonilised Kumbki variant<br />
ei pea vett, sest puuetega <strong>noorte</strong><br />
hulgas on nii aktiivseid kui passiivseid,<br />
sõbralikke kui ülbeid, meeskonnainimesi<br />
kui individualiste.<br />
Huvitav on ka asjaolu, et kuigi<br />
puuetega inimesed ootavad ühiskonnast<br />
tolerantset suhtumist, ei tähenda<br />
see alati, et kõik nad ise suhtuks mõnd<br />
teist laadi erinevusse sallivalt. Näiteks<br />
panin mullu sügisel tähele, et osale<br />
puuetega laste vanematest ei meeldinud,<br />
et nende laste märkamisele suunatud<br />
meediateavitus järgnes seksuaalvähemuste<br />
tolereerimise kampaaniale<br />
ning viidi läbi sama programmi «Erinevus<br />
rikastab» raames.<br />
Kas tihedam lõimitus on vajalik<br />
vaid puuetega <strong>noorte</strong> endi pärast Vastan<br />
skulptuuriringi juhendaja Vergo<br />
Verniku sõnadega, kes on kaasanud<br />
huvitegevusse intellektipuudega noori:<br />
«Ma arvan, et see on kasulik ka teistele<br />
lastele, kes siin tunnis käivad. Nad<br />
näevad, et on ka teistsuguseid lapsi, keda<br />
nad võib-olla mujal ei kohtaks, ja<br />
õpivad nendega suhtlema.»<br />
Lõpetan ühe juhtumiga. Tunamullu<br />
külastas meie kodu seltskond rõõmsameelseid<br />
intellektipuudega noori.<br />
Avastanud, et pere väiksemal lapsel ei<br />
olegi eraldi tuba, tegi üks noorsand ettepaneku<br />
olukorda parendada: «See on<br />
lihtne, võtad tikksaega seinale augu sisse<br />
ja ehitadki ühe toa juurde.» Minu<br />
selgituse peale, et seina taga asub teine<br />
korter oma elanikega, kes võib-olla pole<br />
nõus meile ruumi loovutama, jäi<br />
noor arhitekt nõutuks.<br />
Ühiskonna ja puuetega <strong>noorte</strong> vahelisse<br />
seina saab ka hõlpsasti tikksaega<br />
ühendustee lõigata, aga vaid eeldusel,<br />
et teisel pool seina sellega nõus ollakse.<br />
Tegelikult tunnen ikkagi rõõmu,<br />
et <strong>Noor</strong> <strong>Tegija</strong> puuetega <strong>noorte</strong>le eraldi<br />
lehenumbri pühendas. Ja tänan Sind,<br />
lugeja, et sain Sinuga oma mõtteid jagada.<br />
Ühe tudengimehe lugu. Pühapäev – töö- ja koolinädala eel<br />
Sven Kõllamets<br />
On pühapäeva hommik ja ma liigun<br />
tehnikaülikooli spordihoone<br />
poole. Mul on kõrvas klapid<br />
ja ma kuulan nutitelefonist üht põnevat<br />
saadet... Juba olen üle tee, nüüd paistab<br />
spordihoone nurk, sisenen uksest ja<br />
olengi kiirelt kohal, ilm oli ilus ja liikumine<br />
toimub ratastel raadiot kuulates.<br />
Annan spordiklubi kaardi, lähen allkorrusele<br />
riietusruumi ja tagasi üles jõusaali<br />
poole. Trenn tehtud, avastan, et<br />
vahepeal on hakanud vihma kallama,<br />
rattad on libedad ja riided vettivad, ületan<br />
tee ja otsustan minna edasi läbi ülikooli<br />
hoone.<br />
Teen sülearvuti lahti ja vaatan, et<br />
Facebooki on kirjutanud üks gümnaasiumi<br />
lõpetav neiu, kes soovib tehnikaülikooli<br />
õppima tulla ja tahaks teada,<br />
kas ratastoolis ka õppida saab, kuidas<br />
selle ühikakohaga on. Kirjutab<br />
muu hulgas, et tahaks võtta õppelaenu<br />
ka, aga ega seda vist siis ei saa, kui<br />
liikumispuue on. Vastan talle, et õppelaenu<br />
saab iga üliõpilane, kel käendajad.<br />
Ülejäänud töökirjad (nõustan<br />
erivajadustega üliõpilasi) jätan esmaspäevaks,<br />
minu poole on küsimustega<br />
pöördunud ka üks kuulmispuudega<br />
noormees ja pime neiu ning Kultuuriklubi<br />
küsib, kas ma sel aastal ka tudengielu<br />
avalöögi korraldamises kaasa<br />
löön.<br />
Kuna vihma enam ei saja, liigun<br />
Keemia peatuse poole. Mõtlen, kas<br />
peaks poest läbi käima – huvitav, millal<br />
madalapõhjaline troll ka tuleb Trollipeatus<br />
on hetkel tühjavõitu.<br />
Mõtlen poeskäigu osas ümber. Enne<br />
kui jõuan lahkuda, ligineb üks vanem<br />
härra ja teeb juttu, et teate, mul<br />
on ka üks sõber, kellel õnnetus juhtus,<br />
tal oli autoõnnetus. «Kuidas tal on,»<br />
uurin. «No tema sai käima,» kuulen<br />
vastuseks. «Kas tohib küsida, mis juhtus»<br />
jätkab vanahärra. Tõenäoliselt ei<br />
rahuldaks vanahärrat jutt sellest, et minu<br />
liikumisvahend sai vihma tõttu veidi<br />
poriseks, ta tahab teada, et kas ma<br />
üldse käia ei saa, käib mul peast läbi.<br />
Elus on, mille nimel tasub pingutada. Pildil Aaron «Wheelz» Fotheringham.<br />
Minu jaoks ei ole see tabuteema, selgitan<br />
onule, et teen trenni ja pole mõtet<br />
põdeda, arengut on ja elu läheb edasi.<br />
«Te olete ju nii noor,» teatab mees<br />
kaastundlikult, «küll on ikka kahju.»<br />
Tema jaoks paistis minu liikumisvahend<br />
tekitavat ainult stressi, minul oli<br />
see aga võimaldanud täna toast väljuda,<br />
trenni teha, ülikooli õppehoonesse<br />
ja trollipeatusesse jõuda. Minu liikumisvahend.<br />
Eelmisel neljapäeval läks<br />
pärast loengut kumm katki ja passisin<br />
toas, siis oli veidi mark tõesti.<br />
Jätan jutukaaslasega hüvasti ja<br />
suundun ühikate poole. Paar asja vaja<br />
homseks ära õppida, pesu pesta, õhtul<br />
kutsusid sõbrad Tudengimajja tudengiteatrit<br />
vaatama (etendus intrigeeriva<br />
pealkirjaga «Porno»). Kuna lund ei ole<br />
ja vihma ei saja, läheb kõik kiirelt. Ehk<br />
oleks pidanud vanahärrale ütlema, et<br />
ma töötan ülikoolis, oleks saanud ehk<br />
tema mõtted mujale sellest, kui kurb<br />
elu mul on, mõtlesin, kuid siis peatas<br />
mind üks sõber ja minu hästi alanud<br />
päev jätkus huvitava vestlusega.<br />
Märkus: jutus ei olnud loogikavigu.<br />
Tänu trepitõstukitele, liftidele ja takistuste<br />
puudumisele oli tõepoolest võimalik<br />
liikuda jutus toodud viisil ja kiirustel<br />
ning olla iseseisev.<br />
www.aaronfotheringham.com<br />
Minu arengumootorid<br />
Minu arengumootoriks Hiiumaa mehena<br />
on olnud ülikool. Esiteks vanemad,<br />
kelle arvates oli normaalne, et<br />
mõtlev inimene võiks, kui huvi ja tahtmist<br />
on (ja seda mul oli), ülikooli minna.<br />
Teiseks ühiselamu, mis ei loonud<br />
minu teele treppe ja muid takistusi.<br />
Seejärel minu sõbrad, kursusekaaslased,<br />
suurepärane kursusevaim, mis viis<br />
Vanaka mäelt vakstuga alla sõitma,<br />
kursapeole Raplasse, veenis mind isegi<br />
minema üliõpilasesindusse. Nüüd inspireerib<br />
mind TTÜs päevatöö, õppetöö<br />
ja iga semestri alguses satun ma<br />
uude vaimustusse sellest mõtete tulvast,<br />
mis jõuab minu teadvusesse, kui<br />
uued õppeained ja uus info täidavad<br />
mu meeled.<br />
Minu vanemad kasvatasid inimest,<br />
kes ei kuulnud igal sammul, et ta on<br />
millestki ilma jäänud. Ei saa eitada, et<br />
minu kehalised võimed ei küündi igas<br />
asjas mõne tugevama sportlase tasemeni.<br />
Sprinti ma tegema ei hakka ja<br />
kõrgushüppajaks ei saa, aga sama teema<br />
on ka vähem sportliku (või liiga<br />
tugitoolisportliku) inimesega. Minule<br />
tundub loomulik, et ma annan ühiskonnale<br />
oma mõtteid ja energiat, et<br />
ma ei pea ennast teistest rõhutatult<br />
paremaks (aga mitte ka halvemaks),<br />
ma pean loomulikuks vanematest iseseisvumist<br />
ja ma ei arva, et ühiskond<br />
on mulle võlgu minu ümmardamise,<br />
sest ma olen puudega. Küll aga ei tähenda<br />
see seda, et kui mina kohtlen<br />
teisi austusega, võiks minuga teisiti<br />
käituda.<br />
Hea lugeja! Igaühel, kes on kaotanud<br />
olulise osa oma senisest identiteedist,<br />
kaotanud sõpru ega saa enam kõike<br />
päris samamoodi teha nagu varem,<br />
on vaja leida uuesti elu mõte, eesmärgid<br />
ja eneseteostus. Kuidas teha asju ise<br />
ja teistest võimalikult vähem sõltuda,<br />
kuidas olla selliselt, et igal hetkel ei tunne<br />
end «puudega» või meenu kaotatu.<br />
Seetõttu on esimese asjana vaja kohelda<br />
inimest mitte abivajaja, vaid inimesena,<br />
kellel on siin maailmas midagi<br />
veel korda saata. Soov midagi korda<br />
saata tuleb inimesel, kes peab endast ja<br />
teistest lugu ja kellest ka teised lugu<br />
peavad. Ohvrile ei saa kaasa elada ja teda<br />
innustada, sest ohvrile tuntakse kaasa.<br />
Ohvrist peab kõigepealt (ka enda<br />
arvates) taas saama inimene.<br />
Seega pole universaalseid lahendusi,<br />
kuid ometi on kõiki võimalik kohelda<br />
inimesena. Lõpetuseks parafraseerin<br />
tuntud reklaamiklippi lootuses, et<br />
see annab lugejale energiat rohkem süveneda<br />
sellesse, mida tegelikult saavutada<br />
tahetakse ja mida ollakse valmis<br />
selleks tegema ja vähem energiat tegeleda<br />
(enese või teise) haletsusega, mida<br />
puue võib põhjustada.<br />
Sven Kõllamets on...<br />
üks aktiivne tudengimees, <strong>Tallinna</strong> linna<br />
<strong>noorte</strong>nõukogu liige, TTÜ töötaja / üliõpilaste<br />
nõustaja (sven.kollamets@ttu.ee) ja<br />
tegev MTÜ Händikäpp kogemus- ja nõustamiskeskuse<br />
arendamisel (sven@handikapp.ee).<br />
Keskus (knkk@handikapp.ee)<br />
tegeleb iseseisva elu, toetuste ja teenuste<br />
alase kogemusnõustamisega. Kõllamets<br />
on olnud tegev üliõpilaste katusorganisatsioonis<br />
ja ühiselamute arendamisel.<br />
TÄHELEPANU! Tegemist on (kõrg)haridusreklaamiga. Kui Sa ei viitsi oma tulevikku panustada, arvad, et oled mõttetu tüüp või et Sul ei ole enam midagi õppida,<br />
pea nõu oma kutsenõustaja, arsti või apteekriga.
4 LK<br />
KARJääR<br />
Meie heaolu suurendamiseks on oluliselt<br />
tähtsad asjatundlikud karjääriteenused<br />
Teele Tõnismann<br />
Eesti <strong>Noor</strong>teühenduste Liidu<br />
<strong>noorte</strong>poliitika spetsialist<br />
«V<br />
ali töö, mida armastad, ja sa<br />
ei pea enam kunagi oma elus<br />
töötama.» Selle Vana-Hiina<br />
filosoofi Konfutsiuse öeldu järgi oleks<br />
ehk enamik meist valmis elus toimetama,<br />
kes siis ei sooviks teha igapäevaselt<br />
seda, mis hommikul tõustes silmad särama<br />
paneb Inimese kombel elamiseks<br />
vajaliku teenimine on tänapäeva ühiskonna<br />
lahutamatu osa.<br />
Reaalne elu on aga millegipärast<br />
teistsugune – vaadates statistikat, siis<br />
vaid üle kolmandiku <strong>noorte</strong>st kutsehariduse<br />
lõpetajatest õpib edasi või töötab<br />
õpitud erialal, esimese kraadi kõrghariduse<br />
omandanutest õpib edasi või<br />
töötab samal erialal kaks kolmandikku<br />
lõpetajatest. Vaid väga vähesed noored<br />
on leidnud juba varakult tee ja sihi, kuhu<br />
elus edasi liikuda, ja väga vähesed<br />
neist julgevad üldse unistada mingitest<br />
eesmärkidest.<br />
Hea karjääriteenuse osutamine<br />
võib olla võti, mis avab igaühe jaoks<br />
ukse saada oma tehtud valikutega rahulolevaks<br />
inimeseks.<br />
<strong>Noor</strong>te valikud on tihti<br />
juhuslikud<br />
Rohkete võimaluste seas on kerge ära<br />
eksida või siis otsust mitte üldse vastu<br />
võtta ja vaadata, mida tulevik toob. Nii<br />
põhikooli kui keskkooli õpilaste seas on<br />
valikute langetamisel peamised mõjutajad<br />
vanemad ning seejärel sõbrad ja<br />
tuttavad. Tihtipeale võib koolist saadud<br />
informatsioon erineda kodust antud<br />
soovitustest ning see vähendab motivatsiooni<br />
otsuseid vastu võtta. Seetõttu<br />
puudub paljudel gümnaasiumiõpilastel<br />
nägemus edasistest valikutest<br />
elus. 2011. aastal Praxise tehtud uuringu<br />
põhjal teadis kümme protsenti abiturientidest<br />
juba aastaid tagasi, kelleks<br />
nad soovivad tulevikus õppida. Põhikooli<br />
lõpetamise aegu tegi tulevaste<br />
õpingute kohta otsuse 21 protsenti õpilastest.<br />
Kõige rohkem oli abiturientide seas<br />
neid, kes olid edasiõppimisplaanid teinud<br />
viimasel õppeaastal, lausa kolmandik<br />
küsitletutest polnud kevadel ära otsustanud<br />
oma tulevast eriala ning suurem<br />
osa neist lubas lõpliku otsuse teha<br />
alles pärast riigieksamite tulemuste<br />
teadasaamist. Oleme ju kõik kuulnud<br />
seda kuulsat fraasi «ma ei tea», kui<br />
<strong>noorte</strong>lt tulevikuplaanide kohta küsitakse.<br />
Muret teebki see, et iga kolmas<br />
gümnaasiumilõpetaja peab oma lõpetamisjärgset<br />
valikut pigem juhuslikuks.<br />
See rühm noori riskib teha viimasel<br />
minutil sellised otsused, mida hiljem<br />
elus kahetsetakse. Seetõttu peaks juba<br />
varakult kohustusliku kooliprogrammi<br />
raames olema läbitud õppe- ja karjäärinõustamine,<br />
et noored oskaksid teha<br />
teadlikke valikuid edasise elu planeerimisel.<br />
Kui tahame elada oma valikutes<br />
motiveeritud inimeste keskel, on karjääriteenused<br />
üheks oluliseks meetmeks<br />
sellise üldise heaolu saavutamisel.<br />
Karjäärinõustamine on<br />
Eestis lapsekingades<br />
Praegu pakutakse karjääriõpet põhikoolis<br />
ja gümnaasiumis valikainena<br />
ning samuti tegutsevad maakondlikud<br />
karjäärinõustamiskeskused, kus osutatakse<br />
personaalset teenust. Karjääriõpet<br />
pakutakse ka kutseõppeasutustes.<br />
Paraku on karjäärispetsialistid tihtipeale<br />
alakvalifitseeritud, mida näitab ka tagasiside<br />
<strong>noorte</strong>lt. Koolist või nõustamiskeskusest<br />
on tulevikuplaanide tegemisel<br />
abi saanud üle poole <strong>noorte</strong>st<br />
ning nendest omakorda pooled andsid<br />
karjäärinõustamisele hinnangu «ei ole<br />
rahul» või «pigem mitte rahul». Sageli<br />
tähendab karjäärinõustamine vaid testi<br />
täitmist, mis ei ole aga valikute tegemiseks<br />
piisav abi.<br />
Paljud karjäärispetsialistid on ametis<br />
olnud juba pikka aega, neil pole oskusi<br />
<strong>noorte</strong>le läheneda ega selget ülevaadet<br />
pidevalt muutuvatest töö- ja haridusalastest<br />
võimalustest. Sealjuures<br />
on uuringud näidanud, et just väga heal<br />
karjäärinõustamisel on tähtis roll <strong>noorte</strong><br />
edasistes haridusvalikutes. Näiteks<br />
Soomes on karjäärinõustaja põhiülesandeks<br />
liikuda paralleelselt koos õpilasega<br />
kuni tööturuni välja. Vaid siis, kui<br />
noor on teadlik oma teadmistest ja oskustest<br />
ning tal on laiem pilt võimalustest,<br />
oskab ta ennast oma väljavaadetega<br />
seada haridusvõimaluste ja tööturu<br />
konteksti.<br />
Veelgi kesisem on karjäärinõustamise<br />
kättesaadavus nende <strong>noorte</strong> seas,<br />
kes on töötud ja hariduselust väljas,<br />
ning kuigi töötukassa pakub neile teatud<br />
nõustamisteenust, on selle kasutamine<br />
marginaalne. Kui Lääne- ja<br />
Põhja-Euroopa riikides püütakse erinevate<br />
riiklike meetmetega noori tagasi<br />
õppima või tööle suunata (eelkõige<br />
saamata jäänud maksude tõttu), on<br />
Eestis need noored, kes pole iseseisvalt<br />
oma elu planeerimisega hakkama<br />
saanud, ära unustatud. Nendeni ei<br />
jõua ei noorsootöötajad ega ükski riiklik<br />
asutus.<br />
Kaalutud otsused loovad<br />
positiivsemad töö- ja<br />
õpingukogemused<br />
Sealjuures ei tohikski karjääriplaneerimise<br />
teadvustamine lõppeda esmase<br />
tööleasumisega, vaid peaks ennetavalt<br />
jätkuma ka edasistes õpingutes ja töötades<br />
kuni vanaduspõlveni välja. Praegu<br />
kavandab Eestis 61 protsenti tööealisest<br />
elanikkonnast lähiajal oma elus<br />
töö või õpingutega seotud muutusi.<br />
Euroopa jätkuvalt kriitilise majandusolukorra<br />
ja suure töötuse taustal on<br />
just nüüd karjääriteenuste olemasolu<br />
kõige vajalikum. Nii ühiskondliku arengu<br />
kui ka rahva vaimse tervise hüvanguks<br />
on oluline, et inimesed oleksid<br />
oma valikutega hariduses ja tööturul<br />
ning muudes otsustes võimalikult<br />
kindlad ning naudiksid seda, mis nad<br />
igapäevaselt teevad. Sellised töötajad<br />
tõstavad töö efektiivsust ning mõjuvad<br />
ka enda ümber olevatele inimestele positiivselt.<br />
Huvitaval kombel on eranditega<br />
just kõrgel positsioonil olevad inimesed<br />
need, kes armastavad oma tööd<br />
ning kes lähevad igal hommikul naeratusega<br />
tegema neid toimetusi, mida<br />
nad tihtipeale tööks ei nimetagi. Euroopa<br />
riikides näeb ka väiksema vastutusega<br />
ametikohtadel pigem rahulolevaid<br />
ja oma tööd täie tõsidusega võtvaid<br />
töötajaid. Olen veendunud, et selline<br />
suhtumine ei ole kaasa tulnud<br />
ametiga, vaid pühendumusega tegutsemine<br />
on avanud järjest enam uksi<br />
erinevate võimalustega. Seega on eduka<br />
elutee valiku üheks aluseks pühendumus<br />
ja selle eelduseks on teadlike<br />
valikute tegemine.<br />
Inimese motivatsioon ei ole kaasasündinud,<br />
vaid see on harjumus, mis<br />
kujuneb välja kogemustega ning milles<br />
on põhiroll veendumusel toime tulla<br />
vastu võetud otsustega. Just sellist<br />
kindlust aitab saavutada enda võimaluste<br />
ja eelistuste väljaselgitamine. Karjääri<br />
planeerimine peab jõudma ühiskonnas<br />
senisest olulisemalt tunnustatuks<br />
ning sealjuures olema kohustusliku<br />
kooliprogrammi osa kõikidele õpilastele<br />
juba algkoolist alates ning jätkuma<br />
ka hilisemates eluetappides.<br />
Koostöös<br />
peitub jõud!<br />
Vladimir Svet<br />
Mais möödus pool aastat sellest,<br />
kui <strong>Tallinna</strong>s taasloodi <strong>noorte</strong>volikogu,<br />
mille ülesandeks on<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>noorte</strong> huvide esindamine ja<br />
kaitsmine. See on võimalik ainult koostöös<br />
linna, ekspertide, <strong>noorte</strong>organisatsioonide<br />
ja ühiskonnaga. Mis me siis<br />
teinud oleme, mis on meie ideed ja kas<br />
neist mõni on ka teoks saanud<br />
Vasakult paremale <strong>noorte</strong>volikogu juhatus: Andres Ingerman, Vladimir Svet<br />
(esimees) ja Ellis Miroškina.<br />
Foto: erakogu<br />
Võim <strong>noorte</strong> käes<br />
Iga inimene võib ühiskonna teemadel<br />
kaasa rääkida, oma arvamust avaldada<br />
ja linnaisadega kohtumas käia. <strong>Noor</strong>tevolikogu<br />
teeb seda ka, kuid meil on<br />
veel üks suur eelis, mida <strong>noorte</strong>volikogud<br />
polnud kunagi Eesti ajaloos saavutanud.<br />
Esmakordselt <strong>noorte</strong>poliitika<br />
praktikas kuulub <strong>Tallinna</strong> <strong>noorte</strong> ametlik<br />
esindaja linnavolikogu haridus- ja<br />
kultuurikomisjoni koosseisu hääleõigusega.<br />
See tähendab, et me mitte ainult<br />
ei räägi linnaelu küsimustes kaasa,<br />
vaid meil on reaalne hääl nende küsimuste<br />
otsustamisel.<br />
Linn grafiti-sõbralikuks!<br />
Viimasel ajal on palju räägitud, et linna<br />
peab grafitist puhtaks tegema. Ent paljud<br />
unustavad, et tuleb vahet teha sodimisel<br />
ja grafitil. Esimene on kuritegu,<br />
mis rikub linnapilti ja vara, teine on kaasaaegne<br />
tänavakunstivool, mis on väärt<br />
toetust ja kiitust nagu teised kunstiliigid.<br />
<strong>Noor</strong>tevolikogu pakkus grafiti-küsimusele<br />
alternatiivset lahendust: peaks<br />
leidma grafiti-kunstnike jaoks võimaluse<br />
enda väljendamiseks. Ning selleks<br />
võiks olla linnahall, mis niikuinii mingil<br />
ajal lammutatakse. See annaks võimaluse<br />
raha kokku hoida ja anda linnahallile<br />
uus ilme. Kui legaalsed grafiti-kunstnikud<br />
ei tee linnahalli täna ilusaks, teevad<br />
sodijad selle homme koledaks!<br />
Ööühistransport<br />
Viimasel ajal räägitakse palju <strong>Tallinna</strong><br />
ühistranspordist. <strong>Noor</strong>tevolikogu ei taha<br />
diskuteerida, kas see peab olema tasuta<br />
või tasuline. Küll aga arvame, et<br />
<strong>Tallinna</strong> linn vajab ööühistransporti.<br />
Praegune <strong>noorte</strong> valik on järgmine: kas<br />
sõita taksoga, mis on liiga kallis, või<br />
minna <strong>noorte</strong>ürituselt koju jalgsi, mis<br />
on ohtlik ja väsitav. Ööühistransport,<br />
mis sõidaks näiteks kord tunni jooksul<br />
peamisi maanteid mööda, oleks hea lahendus.<br />
Võib küsida, kas oleme hästi hakkama<br />
saanud, või oleme läbi kukkunud.<br />
Ma arvan, et selle üle peab otsustama<br />
igaüks ise. Minu jaoks on aga selge, et<br />
iga linn ja selle noored elanikud vajavad<br />
<strong>noorte</strong>volikogu. Olge selle tõestuseks<br />
kas või ekstreem-jalgrattapark, mida<br />
<strong>noorte</strong>volikogu ja selle partner MTÜ<br />
Estonian Freeride Guild praegu Lasnamäe<br />
ja Pirita piiril ehitavad, või olgu selleks<br />
siis koostöö, mida teeme igapäevaselt<br />
kõikide ühiskonna gruppidega.<br />
Töötame jõuliselt edasi <strong>noorte</strong> nimel!<br />
Valminud on <strong>noorte</strong><br />
vabatahtlikku<br />
tegevusse kaasamise<br />
strateegia<br />
Sillamäe Lastekaitse Ühingu, <strong>Tallinna</strong><br />
spordi- ja noorsooameti, Vaivara<br />
vallavalitsuse ja MTÜ Peace Child<br />
Eesti koostöös läbi viidud projekti<br />
«Homne vabatahtlik – Volunteer for<br />
Tomorrow» tulemusena on valminud<br />
<strong>noorte</strong> vabatahtlikku tegevusse<br />
kaasamise strateegia aastateks<br />
<strong>2012</strong>–2015. Strateegia, mille väljatöötamisel<br />
on arvesse võetud <strong>noorte</strong><br />
arvamusi ja soove, ekspertide tähelepanekuid<br />
ja teadmisi ning parimaid<br />
avalikke ettepanekuid ja kommentaare,<br />
peaks tulevikus tõstma<br />
vabatahtlikkuse väärtust ning <strong>noorte</strong><br />
teadmisi ja motiveeritust. Lähikuudel<br />
toimub strateegia põhjalik levitustöö<br />
ühiskonnas laiemalt.<br />
Lisainformatsioon:<br />
http://vabatahtlik2011.sscw.ee<br />
Mis on Aktiv<br />
Darja Djatšenko<br />
Tänapäeval on trendikas rääkida<br />
<strong>noorte</strong> initsiatiividest, uute ideede<br />
genereerimisest ja realiseerimisest.<br />
Aga mida see «initsiatiiv» õigupoolest<br />
tähendab <strong>Noor</strong>teklubi Aktiv,<br />
mis toimib juba kaheksa aastat, teab<br />
oma kogemusest, mis tähendab olla aktiivne<br />
ja kuidas võib ellu viia mis iganes<br />
ideed. Klubi eksisteerimise ajal on vahetunud<br />
põlvkond noori, keegi on ära<br />
läinud, keegi on juurde tulnud ja jäänud,<br />
kuid olla aktiivne ja tegeleda millegi<br />
kasulikuga on alati olnud organisatsiooni<br />
liikmete seas populaarne ja oluline.<br />
Paljudele, kes on klubist ära läinud,<br />
on klubi olnud karjääri lähtepunktiks.<br />
<strong>Noor</strong>teklubi Aktiv alustas tegevust<br />
<strong>noorte</strong> suvelaagri Vihasoo (Tšudeljandija)<br />
juures. Klubi loomise mõttele tulid<br />
noored laagrijuhid, kes töötasid küll<br />
koos suvehooajal, aga ei suhelnud ülejäänud<br />
üheksa kuu jooksul. Selleks et<br />
teineteist mitte silmist kaotada ja mitte<br />
laiali minna, vaid vastupidi, omavahel<br />
paremini sõbruneda ja koos areneda,<br />
loodigi laagrijuhtide klubi Aktiv. Ruumid<br />
leiti Lasnamäe huvikoolis, kes toetas<br />
sellise klubi loomise ideed.<br />
Klubi kollektiiv ja klubi tegevus<br />
kasvasid aasta aasta järel. Praegu kuulub<br />
klubisse umbes viiskümmend<br />
noort inimest. Klubi püsib selle liikmete<br />
vabatahtliku töö najal, klubi liikmed<br />
on loonud oma seadusi, reegleid, tööportfelle<br />
ning tegevusplaani, mida<br />
püüavad igakuiselt ka järgida.<br />
Tegevusplaani kuuluvad teatrietendused,<br />
vabatahtlik töö varjupaikades ja<br />
lastekodudes, samuti laagrijuhtide koolitus,<br />
näiteks õpivad nad uusi mänge,<br />
omandavad uusi oskusi ja teadmisi.<br />
Kuid peamiseks eesmärgiks jääb töö lastega<br />
nii laagris kui ka muudes asutustes.<br />
«Mulle meeldib klubis see, et saame tegeleda<br />
paljude asjadega, näiteks võib teha<br />
vabatahtlikku tööd loomade varjupaigas<br />
või korraldada Eestis rahvusvahelist<br />
projekti. Me püüame tegeleda sellega,<br />
mis on meile huvitav ja ühiskonnale kasulik.»<br />
Deniss Davõdov, 17-aastane<br />
«Klubis on meil võimalus end arendada ja<br />
teha midagi kasulikku. Me oleme kõik lastelaagrite<br />
töötajad ja meie jaoks on oluline<br />
seda õppeaasta jooksul mitte unustada.<br />
Selleks on meil igakuine väike liikmemaks,<br />
mille eest on meil võimalik kutsuda<br />
meid õpetama erinevaid meistreid – nii<br />
saame end kogu aeg arendada. Näiteks<br />
oleme õppinud pildistama, tantsima, žongleerima,<br />
joonistama – seda kõike saame<br />
kasutada töös lastega.»<br />
Dmitri Moskovtsev, 21-aastane<br />
«Meil on kollektiivis erinevas vanuses inimesi<br />
ja pole tähtis, kas sa oled 16- või<br />
25-aastane, sa tunned end olulise ja kasulikuna.<br />
Head suhted on olulised – me<br />
oleme valmis kokku saama mis iganes<br />
kellaajal ning alati valmis üksteist toetama<br />
ja appi tulema. Näiteks murdsin hiljuti<br />
jala ja teised korraldasid minu jaoks kokkusaamise,<br />
tõid puuvilju, vaatasime koos<br />
filmi – see oli väga vahva.»<br />
Ženja Važev, 22-aastane<br />
Lugedes selliseid meeldivaid sõnu asjaosalistelt<br />
endilt, saad aru, et nende<br />
jaoks on olulised sellised lihtsad väärtused<br />
nagu sõprus ja vastastikune abistamine.<br />
Loodetavasti ei lähe nende initsiatiiv<br />
luhta. Kui neile meeldib teha seda,<br />
mida nad praegu teevad, ning nad<br />
suudavad jääda nende ümber toimuva<br />
suhtes osavõtlikuks, siis võime olla uhked,<br />
et Eestis on olemas selline klubi,<br />
kus noored ei istu paigal, vaid püüavad<br />
olla aktiivsed ja ühiskonnale kasulikud.
EUROOPA<br />
5 LK<br />
Euroopa, miks oled nõnda kaugel<br />
Kristo Peterson<br />
struktureeritud dialoogi projektijuht<br />
Eesti on kuulunud Euroopa Liitu<br />
(EL) 2004. aastast, mis tähendab,<br />
et peaksime olema olnud<br />
ELi täisväärtuslik osa juba<br />
tervelt kaheksa aastat. Paar esimest<br />
aastat annab punnitamisega veel<br />
kirjutada JOKK-stiilis sisseelamise<br />
ajaks, aga sealt edasi on küll juba aeg,<br />
mil Eesti (noored) inimesed peaksid<br />
olema omaks võtnud euroopalikud<br />
teadmised ja väärtused. Kui tulevik on<br />
praeguste <strong>noorte</strong> pärusmaa, siis on Eesti<br />
tulevik ELi liikmena üsna nutune –<br />
teadlikkus ELi toimimisest ja aktuaalsetest<br />
teemadest on <strong>noorte</strong> hulgas kahetsusväärselt<br />
nigel, mistõttu ei tunta<br />
end ka tihti eurooplasena. Jättes ajakirjanduses<br />
viimased paar aastat kirjutatud<br />
majanduslangusega seostuva korraks<br />
kõrvale, siis kas sina tead, missugused<br />
aktuaalsed teemad veel alles jäävad<br />
ning milliste prioriteetide kallal ELi<br />
ametnikud ja rahvasaadikud praegu<br />
töötavad Muu hulgas annavad järgnevad<br />
read ka infot selle kohta, kuidas<br />
saada osa loodud võimalustest (ja võita<br />
selle käigus ka motiveerivaid auhindu).<br />
Viimasel kaheksal aastal ei ole toimunud<br />
integreerumist ELiga sel määral,<br />
nagu oleks pidanud, et Eesti noored<br />
saaks pidada end ka ELi <strong>noorte</strong>ks. Jah,<br />
me naudime viisavabadust, ühist valuutat<br />
ning piiritaguseid töötamis- ja õppi-<br />
Põnev arutelu <strong>noorte</strong>sündmusel.<br />
Foto: Karl Hallik<br />
misvõimalusi. Samas ei tea me väga hästi,<br />
mis seal Brüsseli uhkete fassaadidega<br />
hoonetes siiski õigupoolest toimub. Tegu<br />
ei ole aga tingimusteta emaarmastusega<br />
ehk teisisõnu – Eesti praegustel<br />
<strong>noorte</strong>l tuleb nüüd ja tulevikus olla ELile<br />
väärtuslikud. <strong>Noor</strong>e silmade läbi on<br />
vajaka neist tegevustest, mis teadlikkuse<br />
tõusu <strong>noorte</strong> seas soodustaks. Teadmatus<br />
tingib ükskõiksuse, mis omakorda<br />
langetab huvi enda teadlikkuse suurendamiseks<br />
ning sedasi tekibki nõiaring<br />
– on vaja kellegi aktiivset tegutsemist,<br />
et see tsükkel lõpetada!<br />
Samal ajal kui enamik naudib ikka<br />
veel silmaklappe kandes Euroopa nõlvaku<br />
peal mõnusat langusliugu, tundmata<br />
huvi, missugune maastik meil<br />
hetkel ümberringi valitseb ning milliseks<br />
liurada edaspidi kujuneb, tegelevad<br />
mõned aktiivsed organisatsioonid<br />
väga kiiduväärt tegevusega – teadlikkuse<br />
ja eurooplaseks olemise tunnetuse<br />
suurendamisega. Märkimist väärib<br />
ka ELi püüd leida suuremat kontakti<br />
liikmesriikide <strong>noorte</strong>ga. Selleks on juba<br />
paar aastat lükatud aina suuremat<br />
hoogu sisse struktureeritud dialoogi<br />
(edaspidi SD) konsultatsioonidele. SD<br />
on laiemalt vaadates põhimõtete ja<br />
väärtuste kogum ning kitsamalt vaadates<br />
protsess, mille käigus avaliku võimu<br />
esindajad (sh ELi institutsioonid)<br />
konsulteerivad regulaarselt <strong>noorte</strong>ga<br />
valitud teemadel, et kuulda <strong>noorte</strong><br />
mõtteid. <strong>Noor</strong>tesõbralikuma ühiskonna<br />
ja erinevate generatsioonide omavahelise<br />
mõistmise suurendamiseks<br />
peaks SD põhimõtted olema lähtepunktiks<br />
nii kooli, valla, linna, maakonna,<br />
riigi, Euroopa kui ka teiste tasandite<br />
otsuste tegemisel.<br />
Eestis on ELi ja Eesti <strong>noorte</strong> vahelüliks<br />
konsultatsioonide eestvedamisega<br />
Eesti <strong>Noor</strong>teühenduste Liit, korraldades<br />
Eesti 13–30-aastaste <strong>noorte</strong> arvamuse<br />
teadasaamiseks nii internetiküsitlusi<br />
kui rühmaarutelusid <strong>noorte</strong>sündmustel.<br />
Konsultatsioonide teemad<br />
tulevad ELi eesistujariigilt (vahetub iga<br />
kuue kuu järel) – peatselt lõppeva Taani<br />
eesistumisajal oli selleks näiteks<br />
«<strong>Noor</strong>te loovuse ja loomingulisuse<br />
avaldumine ning selleks vajalik keskkond».<br />
Ühelt poolt on see kasulik selleks,<br />
et seisukohtade ja arvamuste analüüsi<br />
põhjal tehtud raportiga edastada<br />
Eesti <strong>noorte</strong> arvamus ELi seadusandjatele.<br />
Teiselt poolt aitavad konsultatsioonid<br />
kaasa sinu ja minu ja teiste osalejate<br />
teadlikkuse kasvule ELis toimuvast,<br />
sest küsimused, mille ümber mõttearendus<br />
toimub, on seotud hetkel<br />
ELis prioriteetsete teemadega. Selleks<br />
et ühenduslüli Eesti <strong>noorte</strong> ja ELis toimuva<br />
vahel areneks nii kvaliteedilt kui<br />
ka ulatuselt, tuleb ka Eestis teadvustada<br />
enam SD põhimõtteid – <strong>noorte</strong> kui<br />
ühe suure huvirühmaga arvestamine ja<br />
nendega konsulteerimine on oluline ja<br />
kasulik nii lühikeses kui pikas perspektiivis.<br />
Võimalused ei saa olla ilma vastutuseta<br />
ehk kui antakse võimalus kaasa<br />
rääkida, siis isegi talupojaloogika ütleb,<br />
et nii sinul kui minul kui kõikidel teistel<br />
<strong>noorte</strong>l tuleb enda teadlikkust ja huvi<br />
ELi vastu suurendada, et saaksime<br />
sirge seljaga täita meile seatud ootusi<br />
ja usaldatud võimalusi. See on ääretult<br />
oluline, sest natukene veel ja praegustel<br />
<strong>noorte</strong>l tuleb hakata ise hoomama<br />
ELis toimuvat, kui soovime edaspidigi<br />
olla aktiivsed kaasarääkijad, mitte vaid<br />
passiivsed järgijad.<br />
Hea 13–30-aastane noor, kutsun<br />
sind üles osalema <strong>juuni</strong>s algaval konsultatsioonil<br />
ja haarama võimalusest<br />
osaleda ELi poliitika kujundamises<br />
ning Eesti <strong>noorte</strong> arvamuse väärika<br />
esindatuse olemasolu kindlustamises.<br />
Uuri lähemalt facebook.com/kysitlus.<br />
PS. Konsultatsioonidel osalejate vahel<br />
loosime välja ka uhkeid auhindu!<br />
Suurim tudengite juhitav organisatsioon viib<br />
Eestist 110 riiki üle kogu maailma<br />
Kristjan Lukk<br />
AIESEC Eesti PR-osakonna liige<br />
AIESEC on 1948. aastal asutatud<br />
tudengiorganisatsioon, mis on<br />
praeguseks jõudnud 110 riiki<br />
üle kogu maailma. Seega võib ligi<br />
60 000 liikmega AIESECi pidada maailma<br />
suurimaks vabatahtlikkusel põhinevaks<br />
üliõpilasorganisatsiooniks.<br />
Ometi võib aeg-ajalt kuulda, kuidas<br />
räägitakse veidratest tantsurituaalidest,<br />
mida AIESECi liikmed oma<br />
konverentsidel teha harrastavad, või<br />
peetakse AIESECi koguni mõneks akadeemiliseks<br />
organisatsiooniks ehk korporatsiooniks.<br />
«AIESEC annab hästi palju mitmekülgsust<br />
ja rahvusvahelisust. Tolerantsust.<br />
Mõistmist inimeste vahel. Annab<br />
võimaluse teha väga palju erinevaid asju,»<br />
loetleb kolmandat aastat Tartus<br />
AIESECi liikmeks olev Kait Karu.<br />
Annab palju praktilisi<br />
kogemusi<br />
AIESEC loodi Teise maailmasõja järel<br />
ning nagu tänaseni kehtiv akronüüm<br />
ütleb, esialgu vaid majandus- ja kaubandustudengitele,<br />
et ehitada sõjast<br />
taastuvas maailmas taas üles riikidevahelised<br />
suhted ning arendada <strong>noorte</strong><br />
inimeste üksteisemõistmist.<br />
Tänapäeval on AIESECi visiooniks<br />
jätkuvalt «rahu ja inimkonna potentsiaali<br />
teostamine», kuid tegevusvaldkonnad<br />
ja liikmete õpitavad erialad<br />
moodustavad märgatavalt laiema<br />
spektri.<br />
Organisatsiooni eesmärk on pakkuda<br />
<strong>noorte</strong>le erinevaid kogemusi.<br />
AIESECi siseselt on olemas neli faasi:<br />
meeskonnatöö kogemus, meeskonna<br />
juhtimise kogemus, rahvusvahelistes<br />
<strong>noorte</strong>projektides osalemine ning erialase<br />
töökogemuse omandamine välismaal.<br />
Seejuures võib iga inimene minna<br />
sobiva pakkumise korral kogemusi<br />
koguma mis tahes punkti maakeral.<br />
«Üks paremaid asju, mida AIE-<br />
IC toimub igal aastal erinevas riigis, sel aastal näiteks Venemaal Moskvas.<br />
Foto: erakogu<br />
SECist saab, on suur inimeste võrgustik.<br />
See on vägev tunne, kui sa reaalselt<br />
tead inimesi enam kui 30 riigist,<br />
kellega saad iga päev rääkida ja neid<br />
oma sõbraks pidada,» räägib peaaegu<br />
viis aastat AIESECiga seotud olnud<br />
Ott Niggulis.<br />
«Käisin Indias suurimal AIESECi<br />
konverentsil, kus oli 500 inimest 110<br />
riigist. Mõtlesin, et tahan midagi teada<br />
Aafrika kohta – läksin ja rääkisin<br />
inimesega, kes sealt pärit oli. Samamoodi<br />
Lõuna-Ameerika ja teiste paikadega.<br />
Võib-olla suhtlesin seal umbes<br />
250 inimesega, aga siiani olen kontaktis<br />
20–30 inimesega ning pean neid<br />
päriselt oma sõpradeks.»<br />
Kuulsaid AIESECi<br />
vilistlasi<br />
• Helmut Kohl, Saksamaa liidukantsler<br />
1982–1998<br />
• Bill Clinton, USA president 1993–2001<br />
• Aleksander Kwasniewski, Poola president<br />
1995–2005<br />
• Martti Athisaari, Soome president<br />
1994–2000<br />
• Junichiro Koizumi, Jaapani peaminister<br />
2001–2006<br />
• Mario Monti, Itaalia peaminister 2011–…<br />
Eestis<br />
• Peep Laja, internetiturundaja<br />
• Anti Orav, Põltsamaa Felixi tegevjuht<br />
• Andres Pärloja, Koger ja Partnerid eksjuht<br />
• Vahur Karniol, endine Eesti Raudtee juhatuse<br />
liige<br />
• Mairi Jüriska, endine Terve Eesti SA<br />
eestvedaja<br />
Väärtus pole rahas<br />
mõõdetav<br />
Vabatahtlikkusel põhinevates <strong>noorte</strong>organisatsioonides<br />
nagu AIESEC saadud<br />
kogemust hindavad kõrgelt ka<br />
tööpakkujad. Sageli on nii, et kahe<br />
võrdse kandidaadi puhul vaadatakse<br />
CVst seda, millega noored kooli kõrval<br />
veel on tegelenud.<br />
«Olen AIESECis teinud palju erinevaid<br />
asju, aga enamik on seotud<br />
müügikogemusega. Sain hiljuti tööle<br />
Estonian Airi müüki tegema. Võib-olla<br />
oleks seda kohta ka ilma AIESECita<br />
pakutud, aga teine asi on see, kas oleksin<br />
selle vastu võtnud. Ilma kogemuseta<br />
poleks ma teadnud, kas see töö üleüldse<br />
istub mulle,» kiidab Karu AIE-<br />
SECist saadud praktilist kogemust.<br />
Sellistes <strong>noorte</strong>ühendustes töötamine<br />
võtab kindlasti lõivu koolitöödele<br />
kuluvast ajast. Ent kui noor inimene<br />
on endale selgeks teinud, milliseid<br />
perspektiive ta elus taotleb, ei näe Karu<br />
ega Niggulis kumbki selles mingit<br />
probleemi.<br />
«See, mida sa teed, peab olema tore<br />
ja lõbus. AIESECi üheks väärtuseks<br />
on samuti osavõtmise nautimine. Kui<br />
ühes MTÜs nii kaua olla, siis hakkab asju<br />
teise nurga alt nägema. Näiteks pole<br />
palga suurus minu jaoks nii määrav,»<br />
sõnab Karu. «Raha on vaja ja tore, kui<br />
saab osta vahvaid asju ja minna reisile,<br />
aga see, kuidas kellelegi head teha ja ise<br />
pingutada, et teised sellest kasu saaksid,<br />
kui keegi selle eest ei maksa, on väärtus,<br />
mida ei saa rahas mõõta.»<br />
«Ei saa olla läbinisti viieline ja lõpetada<br />
cum laude ning samal ajal omada<br />
suurt organisatsioonis töötamise<br />
kogemust,» arvab Niggulis. «Ideaalis<br />
peaks olema tasakaal kooli, töö ja organisatsiooni<br />
vahel, kuid kõik oleneb<br />
inimesest. Tuleb ise aru saada, milline<br />
kogemus sulle endale kõige rohkem<br />
annab.»<br />
AIESECi eripäraks on see, et kui<br />
ühel päeval on ülikool läbi ning aktiivne<br />
organisatsioonikarjäär samuti, ei<br />
lööda endisi liikmeid siiski AIESECi<br />
juurest minema. Aastate jooksul on<br />
AIESECis tegutsenud märgataval hulgal<br />
nüüdseks edukaid inimesi eri elualadelt<br />
(vt infokasti).<br />
Kuidas saada AIESECi tegemistest<br />
osa Meeskonda otsitakse uusi liikmeid<br />
harilikult sügiseti ja kevaditi, välislähetusele<br />
saadetakse tudengeid mitu<br />
korda aastas. Hoia silmad lahti!<br />
Kõrgharidus<br />
välismaalt!<br />
Liina Liiv<br />
Rahvusvaheline kogemus, sõbrad<br />
maailma eri paikadest, tipptasemel<br />
õppejõud, praktilised ja huvitavad õppekavad<br />
– see võiks olla noore inimese<br />
unistus. Sven Helistvee (23) on Võru<br />
poiss, kellel on juba kaheksa kuud<br />
möödunud ajast, kui ta seadis sammud<br />
Taani poole ja asus õppima Roskilde<br />
Business College’is arvutiteadust.<br />
Sveni sõnul on Eesti tänapäeva<br />
inimese jaoks liiga väike ja selleks, et<br />
rahvusvahelisel tasemel läbi lüüa,<br />
peab enne maailma nägema. «Välismaal<br />
õppimise kogemus annab noorele<br />
kindlasti konkurentsieelise nii<br />
Eestis kui mujal,» arvab Sven. Ta lisab,<br />
et muidugi mängivad rolli ka hariduse<br />
kvaliteet, rahvusvaheline õpikeskkond<br />
ja tutvused üle maailma.<br />
<strong>Noor</strong>mees leiab, et väliskogemus on<br />
tänapäeva haridustee juures üha loomulikum<br />
ja olulisem osa.<br />
Taani õppima jõudis Sven Dream<br />
Foundationi kaudu. Kuigi kandideerimisprotsessi<br />
ajal oli noor maailmarändur<br />
Austraalias, sujus kõik probleemideta.<br />
Tema sõnul oli Dream<br />
Foundation suureks abiks kooli valikul,<br />
vastuvõtutingimuste täitmisel,<br />
vajalike dokumentide koostamisel ja<br />
inglise keele testi sooritamisel.<br />
Dream Foundation on rahvusvaheline<br />
organisatsioon, mille eesmärgiks<br />
on <strong>noorte</strong>le tutvustada õppimisvõimalusi<br />
välismaa kõrgkoolides ning<br />
seeläbi toetada nende unistuste elluviimist.<br />
Dream Foundationi kandideerimissüsteemis<br />
on ligi 4000 õppeprogrammi<br />
rohkem kui 55 kõrgkoolis ja 19<br />
riigis üle kogu maailma. Lisaks korraldab<br />
Dream Foundation inglise keele<br />
tasemeteste ning alates 2011. aastast<br />
on Dream Foundation ametlik Cambridge<br />
ESOL eksamikeskus.<br />
• Välismaale ülikooli! –<br />
www.dreamfoundation.eu<br />
• Certificate of Advanced English –<br />
www.cae.ee
6 LK<br />
inimõigused<br />
Inimõigustest ja<br />
noorsootöö(tajate)st<br />
Kristin Rammus<br />
Eesti Inimõiguste Keskuse<br />
kommunikatsioonispetsialist<br />
Kuus aastat tagasi lõpetas <strong>Tallinna</strong><br />
Pedagoogilise Seminari<br />
mõnikümmend verivärsket<br />
noorsootöötajat. Kuus aastat<br />
tagasi ei räägitud neile mõnekümnele<br />
noorsootöötajale midagi inimõigustest<br />
ja inimõiguste vajalikkusest<br />
nende tulevases igapäevatöös. Milleks<br />
Polnud ju põhjustki – oldi seni ka ilma<br />
hakkama saadud.<br />
Mida aga aasta edasi, seda enam on<br />
aktualiseerunud inimõiguste kaitse küsimus,<br />
aga ka diskrimineerimise märkamise<br />
ja õigeaegse reageerimise teema.<br />
Siiski näib, et noorsootöö puhul on<br />
see valdkond jäänud eeskätt ainult rahvusliku<br />
integratsiooni tasandile. <strong>Noor</strong>sootöö<br />
projekte lugedes näib alati oluline<br />
ära märkida, et tegu on integratsiooniprojektiga.<br />
Ka «pisipedasse» on<br />
õppeaine nimetusega «Inimõigused ja<br />
integratsioon» sisse toodud, küll 2 EA-<br />
Pd, aga siiski midagi.<br />
Sellegipoolest tundub mulle, et<br />
noorsootöötajad peavad inimõigusi nägema<br />
laiemalt kui vaid eesti ja vene<br />
keelt kõnelevate <strong>noorte</strong> kooseksisteerimist,<br />
mis on ka vaieldamatult oluline<br />
teema, sest meedias kajastatu ja avalikku<br />
arutelu tekitanud teemad võivad<br />
igal ajal tõstatuda ka noorsootöötaja<br />
igapäevases töös. Olgu selleks siis sooneutraalsed<br />
lasteaiad või kultuuriliselt<br />
mitmekesine ühiskond.<br />
Teadmatus on karuteene<br />
Ehkki inimõigused peaksid olema kaitstud<br />
igal inimesel võrdselt või vähemalt<br />
peaks igal inimesel olema võrdsed õigused<br />
oma inimõigustest kinnipidamist<br />
nõuda, kuulub suur osa noori paratamatult<br />
sihtrühma, kes ei tea, millal või kelle<br />
poole pöörduda, kui nad tunnevad, et<br />
neile on liiga tehtud. Olgu selleks näiteks<br />
koolikiusamine seetõttu, et noor on<br />
teistest mõnel põhjusel erinev, või ebavõrdne<br />
kohtlemine tööle või kooli kandideerimisel.<br />
Lisaks on noori, kes teavad,<br />
et neil on õigused, ent ei mõista, et<br />
õigustega kaasnevad ka kohustused.<br />
Paratamatult on paljudele neile<br />
ebavõrdselt koheldud <strong>noorte</strong>le just<br />
noorsootöötaja see usaldusisik, kellele<br />
rääkida ja kellelt ehk ka tuge leida. Kui<br />
noorsootöötaja sel puhul aga reageerida<br />
ei oska või vastab noorele sootuks<br />
midagi kohatut, võib ta sellega noorele<br />
hoopis karuteene teha. <strong>Noor</strong>, kes otsib<br />
enda jaoks vastuseid mõnele küsimusele,<br />
olles ise diskrimineeritav (või<br />
ka diskrimineerija), vajab usaldatud<br />
täiskasvanu käest konkreetsust.<br />
Kui paljudel juhtudel on noorsootöötaja<br />
roll omada pigem neutraalset<br />
seisukohta, siis inimõiguste kaitse eest<br />
seismine peaks olema iga noorsootöötaja<br />
kohustus. Inimõigused on väärtused,<br />
mida noorsootöötajad kui omaette<br />
arvamusliidrid peaksid edasi kandma.<br />
Inimõigused ei saa olla teema, mille puhul<br />
«valesid vastuseid» ei eksisteeri. Eksisteerib<br />
küll. Igasugune diskrimineerimine<br />
ja ebavõrdse kohtlemise märkamisel<br />
mitte välja astumine on vale.<br />
<strong>Noor</strong>sootöötaja on ka inimene<br />
Paratamatult peegeldub neis noorsootöötajais,<br />
kes siiski on ka inimõiguste<br />
teemal valinud «valesid vastuseid ei<br />
<strong>Tallinna</strong> linn otsib SUURI TEGUSID suunatud <strong>noorte</strong>le või<br />
noori, kes on teinud SUURI TEGUSID linna jaoks.<br />
Ootame sinu vihjeid!<br />
Lisainfo:<br />
www.tallinn.ee/suuredteod<br />
telefon: 640 4647<br />
ole» lähenemise, üldine ühiskondlik<br />
pilt inimestest, kes näevad ülekohtust<br />
ja vale käitumist, aga ei reageeri. Osalt<br />
ehk hirmust seista vastu näilisele ühiskonna<br />
enamusele, kes inimõiguste kaitset<br />
marginaalseks vajaduseks peavad,<br />
teisalt aga ehk ka teadmatusest, mida<br />
üldse sellises olukorras ette võtta.<br />
Kivi ei saa siinkohal aga pelgalt<br />
(noorsootöötajate) hariduse lünklikkuse<br />
kapsaaeda visata. Siin on küsimus<br />
pigem laiemas ühiskondlikus mentaliteedis,<br />
mis inimõiguste kaitse vajadust<br />
näeb kui midagi, mida lääneriigid peale<br />
suruvad. Võib-olla on just selline<br />
ükskõikne mentaliteet põhjuseks, miks<br />
noored välismaale õppima/töötama<br />
minnes enam kodumaale naasta ei<br />
soovi.<br />
Siiski ei saa hetkepilti vaadata pelgalt<br />
tumedates toonides, sest vaadates<br />
kas või tagasi kuue aasta tagusesse<br />
aega, mil minust sai paberitega noorsootöötaja,<br />
on areng silmaga nähtav.<br />
Erinevatest võrdse kohtlemise valdkondadest<br />
räägitakse, mitte ei peideta pead<br />
liiva alla. Just seetõttu vajavad noorsootöötajad<br />
rohkem taustinformatsiooni,<br />
millistel juhtudel mismoodi reageerida,<br />
sest on ju teemasid, mille puhul on oluline<br />
jätta <strong>noorte</strong>le ruumi ise oma seisukohti<br />
kujundada, ent ka sel puhul on<br />
noorsootöötajal oma oluline roll. Kui<br />
noor on küsija rollis, peaks noorsootöötaja<br />
omalt poolt olema pädev andma<br />
objektiivseid, neutraalseid ja informatiivseid<br />
vastuseid, mitte takerduma oma<br />
isiklikesse seisukohtadesse.<br />
Seaduslik-väärtuslik<br />
ühiskondlik alustala<br />
Ilmselt on igal noorsootöötajal meeles<br />
vähemalt kaks lauset noorsootöö seadusest,<br />
vähemalt 2006. aasta n-ö väljalasked<br />
mäletavad neid hästi: «<strong>Noor</strong>sootöö<br />
on <strong>noorte</strong>le tingimuste loomine<br />
arendavaks tegevuseks, mis võimaldab<br />
neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse-<br />
ja tööväliselt tegutseda.<br />
<strong>Noor</strong>sootöö sisuks on <strong>noorte</strong> sotsiaal-,<br />
kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab<br />
<strong>noorte</strong> vaimset ja füüsilist arengut.»<br />
Teisisõnu on noorsootöö üks olulisemaid<br />
mitteformaalse hariduse allikaid<br />
ja noorsootöötaja roll noore inimese<br />
arengule kaasaaitamisel sealjuures<br />
väga suur. Teisalt, jättes kõrvale<br />
seadusliku poole – nii noorsootöös kui<br />
ka inimõigustes –, on inimõiguste eest<br />
seismine oluline väärtushinnangu küsimus.<br />
Inimõigused on väärtused, millel<br />
demokraatlik kodanikuühiskond<br />
püsti püsib.<br />
Praegused noored on suuresti üles<br />
kasvanud juba vabas, avatud riigipiiridega<br />
Eestis. Nad on juba noores eas<br />
märksa teadlikumad sotsiaalsetest teemadest<br />
ja avatumad kultuurilisele, aga<br />
ka üleüldisele mitmekesisusele. Seega<br />
ei tohiks ei formaalne ega mitteformaalne<br />
haridus saada nende avatust<br />
pärssivaks teguriks.<br />
<strong>Noor</strong>sootöötaja roll on märgata ja<br />
reageerida. Ebaõiglust või alandamist<br />
nähes reageerida konkreetselt ja sellist<br />
käitumist taunivalt. Nähes vägivalda<br />
või seaduse rikkumist, astuda ka selles<br />
suhtes vajalikke samme. Seega peaks<br />
ametiga kaasas käima avatud suhtumine<br />
ja lai silmaring, aga ka julgus abi küsida<br />
ja ise vajadusel uurida.<br />
Eesti Inimõiguste<br />
Keskus<br />
Lisainfo: www.inimoigused.ee<br />
Kontakt: 644 5148, info@inimoigused.ee<br />
Kontrolli, kas Sind on ebavõrdselt koheldud:<br />
www.erinevusrikastab.ee/kompass<br />
ENÜ talvised mõttetalgud<br />
<strong>noorte</strong> osaluskogude teemal<br />
Peeter Taim<br />
Eesti <strong>Noor</strong>sootöötajate Ühenduse<br />
juhatuse esimees<br />
Selle aasta 9. ja 10. märtsil korraldas<br />
Eesti <strong>Noor</strong>sootöötajate<br />
Ühendus talvised mõttetalgud<br />
teemal «<strong>Noor</strong>teorganisatsioonid ja<br />
teised osalusvormid – sündimas,<br />
elus või hingusel Mida on noorsootöötajatel<br />
öelda ja anda». Mõttetalgute<br />
peamiseks eesmärgiks oli selgeks<br />
rääkida, milline on noorsootöötajate<br />
roll <strong>noorte</strong> osaluskogude tekkimisel<br />
ja nende jätkusuutlikkuse tagamisel.<br />
Mõttetalgud leidsid aset Viljandimaal<br />
Männiku metsatalus. Selleks et<br />
nii tähtsal teemal mitte omaette aru<br />
pidada, kutsus ENÜ külla ka partnerinstitutsioonid<br />
ja -organisatsioonid,<br />
kellel on oluline kaal ja mõju Eesti<br />
<strong>noorte</strong>poliitika kujundamisel. Nendeks<br />
olid Eesti <strong>Noor</strong>sootöö Keskus,<br />
Eesti Avatud <strong>Noor</strong>tekeskuste Ühendus,<br />
Eesti <strong>Noor</strong>teühenduste Liit ja<br />
Eesti Huvijuhtide Liit. Mõttetalgud<br />
olid korraldatud nii, et kõik osalejad<br />
said välja öelda omad mõtted ja iga<br />
partnerorganisatsioon sõnastas oma<br />
nägemuse, millised on ülesanded<br />
noorsootöötajatel osaluskogude loomise<br />
ja toimimise protsessis. Allpool<br />
lühike kokkuvõte mõttetalgutel kirjapandud<br />
mõtetest.<br />
ENTK<br />
Sel aastal eraldatud 173 000 eurot on<br />
oodatud juba pikka aega. Alles nüüd,<br />
kui riigikogu lõpuks selle rahaeraldise<br />
kinnitas, on võimalik tõsiselt tegelema<br />
hakata <strong>noorte</strong> osaluskogude<br />
loomisega. ENTK põhiliseks partneriks<br />
osaluskogude loomise protsessis<br />
on ENL. Samas näeb ENTK meeleldi<br />
ka noorsootöötajaid esindavaid organisatsioone<br />
ja katusorganisatsioone<br />
partneritena selles protsessis.<br />
ENL<br />
Sel aastal eraldas riik märkimisväärse<br />
toetuse osaluskogude loomiseks ja<br />
olemasolevate arendamiseks. Kuidas<br />
<strong>noorte</strong>kogusid ja volikogusid luua<br />
Selleks viib muu hulgas ENL läbi teavituskampaaniaid<br />
kohtadel. Teavituskampaaniate<br />
läbiviimisel võiksid olla<br />
peamisteks abilisteks kohalikud<br />
noorsootöötajad. ENL kutsub noorsootöötajaid<br />
osalema osaluskogude<br />
kevadseminaril, kus teema ette võetakse.<br />
EHJL<br />
Huvijuhid näevad selgelt, et kõik asjad<br />
(ka <strong>noorte</strong> osaluskogud/õpilasesindused)<br />
koolides saavad toimuda<br />
vaid siis, kui nendel on täiskasvanud<br />
(ehk siis huvijuht/noorsootöötaja)<br />
eestvedaja või toetajaliige. See tagab<br />
järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse, kuna<br />
õpilased vahetuvad. Huvijuhid ise<br />
ja ka koolid näevad õpilasesindusi vajalikuna,<br />
sest need on esmase tasandi<br />
<strong>noorte</strong> osaluskogud ja ka esmane<br />
demokraatiakool.<br />
Tõstatus küsimus selle kohta, et<br />
kui õpilasesindused on niinimetatud<br />
heade ja tublide <strong>noorte</strong> tegevuse tander,<br />
siis kus oleks kaasamise koht mittetublidele<br />
<strong>noorte</strong>le. Näitena toodi<br />
esile, et kui poliitik ei saa olla pätt,<br />
vaid ainult puhta renomeega isik, siis<br />
juhul kui õpilasesindus on esmane<br />
demokraatiakool ja õpilasesindajad<br />
justkui algajad poliitikud, siis «pahad»<br />
poisid ja tüdrukud ei saaks osaleda<br />
õpilasesinduse valimistel ja hiljem tegevuses.<br />
Õpilasesindusse kuulumine<br />
eeldab ikkagi vähemalt rahuldavat<br />
õppeedukust ja kooli kodukorra täitmist.<br />
Õpilasesindus on aga hea platvorm<br />
edasiseks kuulumiseks <strong>noorte</strong><br />
osaluskogudesse ja ka teistesse <strong>noorte</strong>organisatsioonidesse.<br />
Kuidas aga<br />
siis kaasata probleemset noort Ühe<br />
võimalusena leiti printsiip nimega<br />
«kaasatu kaasab», mis tähendab, et<br />
kaasatud ehk aktiivsed ja head noored<br />
õpilasesindusest panustaksid<br />
probleemsemate ja tõrjutute kaasamisse.<br />
Eesti ANK<br />
Eeskujulik <strong>noorte</strong>keskus toimib kasutades<br />
oma töös kolme tasandit. I tasand:<br />
ahvatlus, peibutus, vaba aja<br />
veetmine – noor tuleb keskusesse aega<br />
veetma, noorsootöötaja suhtleb<br />
noorega ja teeb analüüsi keskuses käivate<br />
<strong>noorte</strong> kohta. II tasand: kaasamine<br />
– sealtsamast mängude juurest<br />
saab noorsootöötaja noorega suheldes<br />
välja pakkuda erinevaid osalemise<br />
võimalusi: avatud ringid, projektid,<br />
seminarid jms ettevõtmised. III tasand:<br />
noore aktiivsus ja vabatahtlikkus<br />
– noor tuleb noorsootöötaja juurde<br />
oma ideega midagi teha, sellel tasemel<br />
on noorsootöötaja juba mentor,<br />
jälgija, mitte enam eestvedaja. III<br />
tasandi toetavaks tegevuseks on ESFi<br />
hankes osalevatel <strong>noorte</strong>keskustel<br />
<strong>noorte</strong>keskuse kogukonna arengut<br />
toetavate <strong>noorte</strong>algatuste fond ehk<br />
NAF. Lisaks noorsootöötajale kui<br />
füüsilisele subjektile võiksid suurt rolli<br />
<strong>noorte</strong> kaasamisel osaluskogudesse<br />
etendada juriidilise subjektina <strong>noorte</strong>keskused.<br />
<strong>Noor</strong>te osaluskogud<br />
võiksid baseeruda kohalikes <strong>noorte</strong>keskustes.<br />
ENEB<br />
<strong>Noor</strong>sootöötajal on KOV-tasandil<br />
<strong>noorte</strong> osaluse soodustamisel, sh osaluskogude<br />
loomise protsessis väga<br />
suur roll. Lisaks osaluskogu tekke toetamisele<br />
võiks noorsootöötaja hea<br />
seista ka selle eest, et loodud osaluskogud<br />
oleksid jätkusuutlikud. Lisaks<br />
riigi toele võiksid ja peaksid noorsootöötajad<br />
kohtadel innustama noori<br />
korraldama ENEBi toel kohalikke ja<br />
rahvusvahelisi <strong>noorte</strong>seminare, <strong>noorte</strong><br />
demokraatiaprojekte ja <strong>noorte</strong>algatusi,<br />
mille käigus omandataks pädevusi<br />
nii osaluskogude loomisest konkreetsemalt<br />
kui üleüldisemalt sellest,<br />
kuidas noored saavad panustada kohaliku<br />
kogukonna arengusse.<br />
Eelmainitud projektide raames<br />
(mida programmi «Euroopa noored»<br />
raames rahastatakse) on <strong>noorte</strong>l võimalik<br />
kogukonna arengut ja <strong>noorte</strong><br />
osalust soodustavaid tegevusi kavandada<br />
ja ellu viia. Lisaks nimetatud<br />
projektitüüpide toetamisele (<strong>noorte</strong>seminarid,<br />
<strong>noorte</strong>algatused ja <strong>noorte</strong><br />
demokraatiaprojektid) korraldab<br />
ENEB nii <strong>noorte</strong>le kui noorsootöötajatele<br />
ka <strong>noorte</strong> osalust käsitlevaid<br />
rahvusvahelisi ja siseriiklikke koolitusi,<br />
vahendab <strong>noorte</strong>juhte ja noorsootöötajaid<br />
erinevatele väliskoolitustele<br />
ja rahastab koolitustegevusi, mida organisatsioonid<br />
ise selleks ette võtavad.<br />
<strong>Noor</strong>sootöötajad on siinkohal<br />
jällegi need isikud, kes peaksid aitama<br />
loodavatel ja juba tegutsevatel<br />
osaluskogudel organiseerida koolitusi,<br />
kus oleks võimalik omandada lisateadmisi<br />
välisriikide ekspertidelt ja<br />
eakaaslastelt selle kohta, kuidas edendada<br />
<strong>noorte</strong> osalust.<br />
Partnerite eeltoodud seisukohad<br />
on innustavaks tõestuseks, et noorsootöötajal<br />
on oluline roll abistamaks<br />
noori kohalike osaluskogude loomisel<br />
ja elushoidmisel, kuid samas peab<br />
see roll jääma vaid suunavaks ja toetavaks,<br />
mitte domineerivaks.<br />
ENÜ tänab kõiki partner organisatsioonide<br />
esindajaid, kes panustasid<br />
mõttetalgutesse! Sel aastal on<br />
ENÜ-l kavas korraldada veel kahed<br />
mõttetalgud <strong>noorte</strong>poliitika jaoks<br />
olulistel teemadel. Mõttetalgute<br />
korraldamist toetab hasartmängumaksu<br />
nõukogu.
Tantsuteater<br />
7 LK<br />
Eesti Tantsuagentuuri <strong>Noor</strong>te Tantsuteater<br />
rikastab osalejaid ja vaatajaid<br />
Jane Miller-Pärnamägi<br />
Eesti Tantsuagentuuri tegevjuht<br />
<strong>Noor</strong>te Tantsuteater hakkas<br />
tegutsema 2009. aastal, mil<br />
E.T.A. tantsukooli õpilasi<br />
kutsuti esinema ülemaailmsele<br />
tantsuharidusliku organisatsiooni<br />
daCi konverentsile Jamaicasse.<br />
Koreograaf Elo Undi käe all<br />
loodi konverentsi teemale vastav etendus<br />
«Eestlase neli O-d», millesse kaasati<br />
kuus tantsukoolis õppivat noort<br />
tantsijat. Tantsijatega koos arutati lavastuse<br />
temaatikat ning neist mõttearendustest<br />
sündiski esimene <strong>Noor</strong>te<br />
Tantsuteatri looming, mis pälvis palju<br />
positiivset tagasisidet.<br />
Üks tantsijatest, Ingmar Jõela, kirjeldab<br />
tollast tööprotsessi järgmiselt:<br />
«Etenduse valmimist innustas lisaks<br />
konverentsile ka 2009. aasta suvel toimunud<br />
laulu- ja tantsupidu. Etendust<br />
hakati looma ühest tantsunumbrist,<br />
mis oli eelnenud aastal valminud Koolitantsu<br />
festivali tarbeks. Tants «Puu taga...»,<br />
millega E.T.A. tantsukool pälvis<br />
2009. aasta Koolitantsu festivalil vabatantsu<br />
kategoorias vanema vanuseastme<br />
laureaadi tiitli, oli olulisim materjal,<br />
millest etenduse tuum alguse sai.<br />
Teine huvitav materjal, mis meie<br />
mõttetööd arendas, oli tsitaat Eesti kirjanikult<br />
Mihkel Mutilt ajalehes Postimees,<br />
millest jätkus meie mõtete arendus,<br />
kes me eestlased siis oleme ja miks<br />
me just sellised oleme.»<br />
Esimesest õnnestunud <strong>noorte</strong>etendusest<br />
saimegi innustust, et pakkuda<br />
veel rohkematele tantsu õppivatele<br />
<strong>noorte</strong>le võimalusi end professionaalsel<br />
tasemel proovile panna ning <strong>Noor</strong>te<br />
Tantsuteater oligi loodud.<br />
Täiskäigul edasi<br />
Etendus «Eestlase neli O-d» sai hoo sisse<br />
ka Eestimaal ja tantsutuuri «Kaks ühes»<br />
raames külastati 15 esinemispaika.<br />
Nüüdseks on traditsiooniks saanud,<br />
et igal aastal luuakse tantsuteatris vähemalt<br />
kaks kaasaegse tantsu etendust,<br />
mida esitletakse tantsutuurina üle Eesti<br />
ning võimalusel ka välismaal.<br />
2010. aasta lavastuste loojateks olid<br />
tunnustatud koreograafid Kaarel Väli<br />
ja Raido Mägi, kellega koostöös valmisid<br />
«Days in Darkness» ja «... ääres»,<br />
mis taas said mitmeid küllakutseid Eestist<br />
ning rahvusvaheliselt tantsufestivalilt<br />
Kajaani Dance Soomest.<br />
Viimased 2011. aastal valminud<br />
etendused «Tüdrukurüblik» (koreograafid<br />
Laura Kvelstein ja Mihkel Ernits)<br />
ja «Exitus» (koreograaf Teet Kask) etendusid<br />
muu hulgas festivalil Hommik,<br />
«Exitus» mullu festivalil Hommik.<br />
Tartus Genialistide Klubis, Pärnu tantsufestivalil,<br />
tantsunädala raames Suure-<br />
Jaani gümnaasiumis, Saaremaa miniteatripäevadel,<br />
Jõhvi balletifestivali raames<br />
Rakvere teatris ning festivalil Treff.<br />
Uued väljakutsed<br />
Suvine periood ei ole <strong>Noor</strong>te Tantsuteatrile<br />
ainult puhkuse aeg, vaid ettevalmistus<br />
uute etenduste loomiseks.<br />
Protsessi vedajateks on <strong>noorte</strong> tantsijate<br />
seas väga hinnatud tantsuõpetajakoreograaf<br />
Krista Köster ning mitmete<br />
Vanemuise teatri populaarseimate<br />
tantsuetenduste koreograaf Ruslan Stepanov.<br />
Etendused valmivad <strong>2012</strong>. oktoobris,<br />
millele järgneb taas tantsutuur,<br />
et rõõmustada tantsusõpru nii Eestimaal<br />
kui kaugemal.<br />
Lisaks saavad mitmed E.T.A. tantsukooli<br />
õpilased ja vilistlased tantsuteatri<br />
kogemuse ka päris teatrilaval.<br />
Rahvusooper Estonia on kutsunud<br />
<strong>Noor</strong>te Tantsuteatrit oma koosööpartneriks,<br />
mille raames noored tantsijad<br />
osalevad tantsijatena etendustes «Pipi<br />
Pikksukk» ning 2013. aasta algul esietenduvas<br />
lavastuses «Prints ja kerjus».<br />
Sügishooaja alguses toimuvad katsed<br />
nendes projektis osaleda soovivatele<br />
<strong>noorte</strong>le tantsijatele.<br />
Kuna professionaalsete koreograafidega<br />
töötamine eeldab ka elementaarseid<br />
tantsualaseid baasoskusi ja<br />
head treenitust, on <strong>Noor</strong>te Tantsuteatris<br />
osalemine mõeldud eelkõige E.T.A.<br />
tantsukooli õpilastele või vilistlastele,<br />
kes igapäevase õppetöö või treeningutega<br />
end pidevalt vormis hoiavad.<br />
E.T.A. tantsukooli <strong>noorte</strong>stuudios toimub<br />
tantsijakoolitus, kus põhiainete<br />
(klassikalise, kaasaegse ja jazztantsu) ja<br />
lisaainete (karaktertants, akrobaatika,<br />
improvisatsioon, tantsuline treening,<br />
tänavatants jm) baasil omandatakse vajalik<br />
kehakool. Lisanduvad loengud: kehatöö<br />
(anatoomia + keha tervis, toitumine),<br />
tantsuajalugu ja kompositsioon.<br />
Peamiselt keskendutakse kaasaegsete<br />
tantsutehniliste oskuste omandamisele<br />
ehk etendamisele suunatud õppele.<br />
Lisanduvad veel loominguline tegevus<br />
ja üldkultuursusele suunatud õpe. Soovime<br />
lisaks õpilaste üldfüüsiliste oskuste<br />
parandamisele kaasa aidata ka isiksuse<br />
arendamisele, loomingulise potentsiaali<br />
suurendamisele ning mõtlemise<br />
ja analüüsi oskusele.<br />
«Kui keegi küsiks minult, miks valisin<br />
just tantsu oma huviks ja hobiks,<br />
on sellele raske lihtsalt vastata, põhjuseid<br />
on miljoneid. On miljon head<br />
emotsiooni esinedes publikule, mis<br />
korvab raske proovi- ja treeningperioodi<br />
enne seda. Miljon uut liigutust,<br />
hüpet või piruetti, mida õpid ja selgeks<br />
saad, mis kindlasti tasub end ära<br />
mõne asja kõrval, mis võib-olla välja<br />
ei tule. Miljoneid kohti, kuhu sattuda,<br />
miljoneid võimalusi, väljakutseid,<br />
proovilepanekuid higi, valu ja pisarate<br />
arvelt. Poolt- ja vastuargumente on<br />
miljoneid, kuid hea võidab halva muidugi<br />
miljon korda üle,» kirjutas Ingmar<br />
oma tagasisides tantsija koolituse<br />
ja <strong>Noor</strong>te Tantsuteatris osalemise<br />
kogemusest.<br />
E.T.A. tantsukooli <strong>Noor</strong>te Tantsuteater<br />
on just neile, kellele tants on<br />
rohkem kui hobi ning kellel on soov<br />
jõuda lavale!<br />
<strong>2012</strong>/13. õppeaasta vastuvõtukatsed<br />
<strong>noorte</strong>stuudiosse toimuvad 27.–28.<br />
augustil!<br />
Kooli õppetööst, <strong>2012</strong>/13. õppeaasta<br />
õpilaseks registreerumisest, <strong>Noor</strong>te<br />
Tantsuteatri uutest ja vanadest projektidest<br />
saad lugeda meie koduleheküljelt<br />
kool.tantsuagentuur.ee.<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö Keskus ja Solaris kutsuvad<br />
VABA AJA INFOMESSILE<br />
Solaris Keskuses<br />
30.08–01.09<br />
NOorte VAba Aeg TAllinnas<br />
www.taninfo.ee<br />
& facebook.com/novaata<br />
www.taninfo.ee<br />
Foto: Rünno Lahesoo<br />
Tsirkuses on kõik võimalik!<br />
Terje Bernadt<br />
Piret Veigel<br />
Tsirkus on mitmekülgselt arendav<br />
harrastus, kus leiavad tegevust nii<br />
keha, vaim kui ka hing.<br />
Kaasaegne tsirkus on arenenud pilkuköitvast<br />
kehalisest tegevusest haaravaks<br />
kunstivormiks, mis ühendab füüsise<br />
ja muusika, tantsu ja teatrilavastuse<br />
ning tänavakunsti. Tsirkusetrenn on<br />
tore ja kasulik, sest siin on kõik võimalik!<br />
Käeline ja kehaline pool arendab<br />
keha ja ajutegevust, etenduste lavastuslik<br />
külg aga lubab end emotsionaalselt<br />
ja hingeliselt välja elada.<br />
Tsirkusestuudio Folie pakub huviharidust<br />
nii lastele kui ka täiskasvanutele.<br />
Õpitakse akrobaatikat ja õhuakrobaatikat,<br />
žongleerimist, monorattasõitu<br />
jt tsirkusealasid. Tsirkust saab harrastada<br />
lihtsalt oma rõõmuks, kuid sellest<br />
võib kujuneda ka elukutse.<br />
Mida tsirkusetrenn<br />
arendab ja pakub<br />
Žongleerimine näiteks on oluline vaheldus<br />
arvutitööle, selle kasulikkus on<br />
teaduslikult tõestatud. Oxfordi ülikoolis<br />
uuriti žongleerimise mõju ajutegevusele<br />
ja leiti, et see arendab kaht ajupoolkera,<br />
ühendades tähelepanu- ja<br />
keskendumisvõimet.<br />
Akrobaatika omakorda arendab<br />
painduvust ja koordinatsiooni, ruumitaju,<br />
tunnetust, tasakaalu, jõudu ja kiirust.<br />
Paljude spordialade alustalaga<br />
soovitatakse alustada juba väga noorelt.<br />
Tsirkus on ennekõike aga etenduskunst.<br />
Igal aastal toob Folie lavale uue<br />
etenduse. Kaasaegse tsirkusekunsti<br />
valdkonnas loomi ei kaasata, iga etendus<br />
kannab oma sõnumit. Lavastusprotsessis<br />
osalemine ja esinemine on<br />
köitev kogemus!<br />
Folie alustas ka sotsiaalse tsirkuse<br />
elustamist – eesmärgiks pole meisterlikkus,<br />
vaid protsess, et parandada tsirkusetegevuse<br />
abil osaleja elukvaliteeti.<br />
Tulemusena kasvavad julgus ja eneseusk,<br />
meeskonnatööoskused ja eneseteostus.<br />
Iga inimene vajab kas või natuke<br />
esinemisjulgust ja eneseväljendusoskust<br />
ning seda tsirkus pakubki!<br />
Tsirkusestuudio Folie tunnid toimuvad<br />
<strong>Tallinna</strong>s Nõmme ja Salme kultuurikeskuses,<br />
sügisest ka Kanutiaia<br />
<strong>noorte</strong>majas. Sügisel avatakse ka vanema<br />
ja väikelapse tsirkusetrenn.<br />
www.tsirkus.ee, www.facebook.com/<br />
tsirkusestuudiofolie<br />
Käputäis olemisi.<br />
Foto: Jaan Künnap
8 LK<br />
laagrisuvi<br />
Ranna <strong>noorte</strong>keskus läheb rändama<br />
Peeter Taim<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö Keskuse<br />
Lasnamäe piirkondliku noorsootöö koordinaator<br />
2007. aastast alates on <strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö<br />
Keskus (TAN) pakkunud pealinna<br />
<strong>noorte</strong>le võimalust suviti juulis oma<br />
aega sisustada Ranna <strong>noorte</strong>keskuses.<br />
Kuna <strong>noorte</strong>keskuste külastatavus<br />
langeb suvel märgatavalt, on <strong>noorte</strong>keskused<br />
viinud oma tegevused randa,<br />
mis on <strong>noorte</strong> seas üks populaarsemaid<br />
vaba aja veetmise kohti.<br />
Eelmisel viiel suvel oli Ranna <strong>noorte</strong>keskuse<br />
asukohaks Stroomi rand<br />
ning kogu projekti jooksul osalesid sajad<br />
noored erinevates tegevustes ja kasutasid<br />
neid teenuseid, mida <strong>noorte</strong>keskuste<br />
noorsootöötajad neile ja ka<br />
nende pereliikmetele pakkusid.<br />
<strong>2012</strong>. aasta talvel jõudsid TANi<br />
töötajad ühise arusaamani, et traditsiooniline<br />
Ranna <strong>noorte</strong>keskus Stroomi<br />
rannas vajab uut lähenemist.<br />
Arutelud noorsootöötajate vahel<br />
viisid mõtteni, et «rannakas» on ühelt<br />
poolt mobiilse noorsootöö põhimõttel<br />
töötav tegevuste väljund ning sellega<br />
tuleb jõuda erinevate piirkondade<br />
<strong>noorte</strong>ni.<br />
Harju maavalitsuse avatud <strong>noorte</strong>keskuste<br />
projektikonkursi rahast eraldatud<br />
toetusega saabki teoks järjekordne<br />
Ranna <strong>noorte</strong>keskus, mis selle aasta<br />
juulis rändab mööda erinevaid paiku<br />
<strong>Tallinna</strong> linnas.<br />
Tänavune Ranna <strong>noorte</strong>keskus on<br />
saanud mõjutust ja innustust <strong>Tallinna</strong>s<br />
juba teist aastat käivast mobiilse noorsootöö<br />
projektist. Ka otsivaks ja tänavanoorsootööks<br />
nimetatud projekti<br />
põhiideeks on see, et noorsootöötajad<br />
mitte ei oota noori <strong>noorte</strong>keskustes või<br />
muudes noorsootöö asutustes, vaid lähevad<br />
ise sinna, kus asuvad noored.<br />
Ehk siis tänavatele, kaubanduskeskustesse<br />
ja muudesse võimalikesse <strong>noorte</strong><br />
kogunemiskohtadesse.<br />
Stroomi rand, Lasnamäe Seli<br />
asum ja Pirita rand<br />
2. juulil alustab Ranna <strong>noorte</strong>keskus<br />
oma tegevustega Stroomi rannas. Kõik<br />
noored saavad lisaks rannamõnude<br />
nautimisele osaleda ka erinevates arendavates<br />
tegevustes, mida korraldavad<br />
TANi noorsootöötajad. Tegevused on<br />
jagunenud kolme teemavaldkonda,<br />
milleks on sport, kunst ja meedia.<br />
Teisel nädalal kolib «rannakas» esimest<br />
korda ajaloos Lasnamäele Seli<br />
asumisse, kus paiknevad Raadiku tänava<br />
munitsipaalelamud. Mahtra gümnaasiumi<br />
kõrval asuvale haljasalale tekib<br />
väli<strong>noorte</strong>keskus, kus noored saavad<br />
osa suurest hulgast arendavatest<br />
tegevustest otse kodu läheduses.<br />
Nii mõnigi tähelepanelik lehelugeja<br />
võib küsida, kus on Lasnamäel rand<br />
ja miks Ranna <strong>noorte</strong>keskuse nime<br />
kandev tegevus peaks sellises kohas<br />
aset leidma Vastuseks võiks olla – aga<br />
miks ka mitte Selles kandis on teadaolevalt<br />
mitu tuhat noort, kes ka suvisel<br />
ajal ei liigu oma elukohast eriti kaugele.<br />
Sellepärast viibki Ranna <strong>noorte</strong>keskus<br />
nendele <strong>noorte</strong>le suve ja ranna<br />
hõngu otse koju, Lasnamäe paneelelamute<br />
vahele.<br />
Juuli kaheks viimaseks nädalaks<br />
rändab Ranna <strong>noorte</strong>keskus <strong>Tallinna</strong><br />
suve kõige kuumemasse kohta nii selle<br />
sõna otseses kui kaudses mõttes –<br />
Pirita randa.<br />
Kõigis kolmes Ranna <strong>noorte</strong>keskuse<br />
toimumiskohas on tegevused, mida<br />
<strong>noorte</strong>le pakutakse, planeeritud just<br />
lähtudes konkreetsest asukohast ja seal<br />
asuva sihtgrupi eripärast.<br />
<strong>Tallinna</strong> eri paikades rändav Ranna<br />
<strong>noorte</strong>keskus ootab tuhandeid noori<br />
osa saama suvistest arendavatest tegevustest<br />
ning ütleb kõigile <strong>noorte</strong>le: tulge<br />
ja leidke meid üles!<br />
Lisainfot Ranna <strong>noorte</strong>keskusest ja<br />
toimuvaid tegemisi saab jälgida<br />
Facebookist ja blogist http://www.<br />
ranna<strong>noorte</strong>keskus.blogspot.com.<br />
<strong>Noor</strong>tekeskuste linnalaagrid<br />
Linnalaagrid<br />
<strong>Noor</strong>telaagrid üle Eesti<br />
Linnalaager<br />
Korraldaja: Mustamäe avatud<br />
<strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 4.–15.06, 6.–17.08<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 7–11a mustamäelased<br />
Info: mank@mank.ee, 654 7216,<br />
www.mank.ee<br />
Invainfo:<br />
Meediateemalised<br />
linnalaagrid «Laagrihunt»<br />
ja «Vaata, mida näidatakse»<br />
Korraldaja: Järve <strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 11.–15.06, 18.–22.06<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 7–13a<br />
Info: jarve@taninfo.ee, 650 6131,<br />
www.taninfo.ee/jarve<br />
Invainfo:<br />
Ekstreemsporditeemaline<br />
linnalaager<br />
«Tõuks In Da House»<br />
Korraldaja: Pääsküla<br />
<strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 11.–15.06<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 9–12a<br />
Info: paaskyla@taninfo.ee,<br />
677 5232, www.taninfo.ee/<br />
paaskyla<br />
Invainfo:<br />
Suvine kunstinädal<br />
Korraldaja: Männiku <strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 11.–15.06<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 9–14a<br />
Info: manniku@taninfo.ee,<br />
639 5559, www.taninfo.ee/<br />
manniku<br />
Invainfo:<br />
Linnalaager<br />
«Multifunktsionaalne<br />
keelekümbluslaager»<br />
Korraldaja: Kopli <strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 11.–15.06<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 7–13a<br />
Info: katri@taninfo.ee,<br />
roman.hmelevskoi@taninfo.ee,<br />
653 1447, www.taninfo.ee/kopli<br />
Invainfo:<br />
Linnalaager «Mäng on<br />
väikese inimese töö»<br />
Korraldaja: Lasnamäe <strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 11.–15.06<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 7–13a<br />
Info: lasnamae@taninfo.ee,<br />
632 8814, www.taninfo.ee/<br />
lasnamae<br />
Invainfo:<br />
Linnalaager «Linnaseiklus»<br />
Korraldaja: Kristiine <strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 11.–15.06, 18.–22.06<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 10–14a<br />
Info: kristiine@taninfo.ee,<br />
656 6802, www.taninfo.ee/<br />
kristiine<br />
Invainfo:<br />
Linnalaager<br />
Korraldaja: Kesklinna <strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 11.–15.06, 18.–22.06<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 8–13a<br />
Info: kesklinn@taninfo.ee,<br />
641 0021, www.taninfo.ee/<br />
kesklinn<br />
Invainfo:<br />
Merelaager<br />
Korraldaja: Pirita vaba aja keskus<br />
Aeg: 11.–15.06<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 8–13a<br />
Info: piritavak@piritavak.ee,<br />
645 7625, www.piritavak.ee<br />
Invainfo:<br />
Linnalaager<br />
Korraldaja: Haabersti avatud<br />
<strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 11.–15.06, 18.–22.06, 6.–10.08<br />
Koht: Tallinn<br />
Info: info@haabersti.ee,<br />
674 0058, www.haabersti.ee<br />
Linnalaager<br />
«Teater, film, televisioon»<br />
Korraldaja: Pääsküla <strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 18.–22.06<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 8–11a<br />
Info: www.taninfo.ee/paaskyla,<br />
paaskyla@taninfo.ee, 677 5232<br />
Invainfo:<br />
Linnalaager<br />
«Männiku suveseiklus»<br />
Korraldaja: Männiku <strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 18.–22.06<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 7–14a<br />
Info: manniku@taninfo.ee,<br />
malle@taninfo.ee, 639 5559,<br />
www.taninfo.ee/manniku<br />
Invainfo:<br />
Linnalaager<br />
«Lõbus suvi sportides!»<br />
Korraldaja: Kopli <strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 18.–22.06<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 7–13a<br />
Info: liis@taninfo.ee, 653 1447,<br />
www.taninfo.ee/kopli<br />
Invainfo:<br />
Linnalaager «Meri»<br />
Korraldaja: Lasnamäe <strong>noorte</strong>keskus<br />
Aeg: 18.–22.06, 27.–31.08<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 7–13a<br />
Info: lasnamae@taninfo.ee,<br />
632 8814, www.taninfo.ee/<br />
lasnamae<br />
Invainfo:<br />
Lastelaager<br />
«Koos on lõbusam»<br />
Korraldaja: Pirita vaba aja keskus<br />
Aeg: 16.–20.07<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 7–12a<br />
Info: piritavak@piritavak.ee,<br />
645 7625, www.piritavak.ee<br />
Invainfo:<br />
Tsirkuselaager<br />
Korraldaja: OMAtsirkus<br />
Aeg: 4.–8.06, 11.–15.06, 13.–17.08<br />
Koht: Tallinn<br />
Info: laager@omatsirkus.ee,<br />
515 2159, www.omatsirkus.ee<br />
Suvised algklassilaste linnalaagrid<br />
«Ruumiline maailm»<br />
Korraldaja: Vivendi koolituskeskus<br />
Aeg: 4.06–24.08<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: algklassilapsed<br />
Info: info@vivendi.ee, 600 2244,<br />
5346 7809, www.vivendi.ee<br />
EJLi jalgpalli suvelaagrid<br />
Korraldaja: Eesti Jalgpalli Liit<br />
Aeg: 4.–8.06, 13.–17.08<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 6–11a<br />
Info: Teet Allas, 5558 5495,<br />
teet.allas@jalgpall.ee,<br />
www.jalgpall.ee (rahvajalgpall)<br />
Arsise kellade kooli linnalaager<br />
Korraldaja: Arsise Kellade Kool<br />
Aeg: 7.–13.06, 22.–28.08<br />
Koht: Tallinn<br />
Info: info@arsis.ee, 662 1855,<br />
www.arsis.ee<br />
Lastelaager «Putukate imeline<br />
maailm»<br />
Korraldaja: Nõmme klaasi- ja<br />
keraamikastuudio<br />
Aeg: 11.–13.06, 13.–15.08, 21.–23.08<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 6–14a<br />
Info: klaasjasavi@gmail.com,<br />
5663 3773, www.klaasjasavi.ee<br />
Arabella linnalaager<br />
Korraldaja: Agentuur Evita<br />
Aeg: 11.–15.06, 6.–10.08<br />
Koht: Tallinn<br />
Sihtrühm: 6–13 a<br />
Info: info@agentuurevita.ee,<br />
5830 3538, www.arabella.ucoz.net<br />
Lasteklubi Väike Päike<br />
linnalaagrid<br />
Aeg: 25.–29.06, 2.–6.07, 9.–13.07<br />
Koht: Väikese Päikese kesklinna<br />
majas<br />
Info: kesklinn@lasteklubi.ee,<br />
5689 7123 (kesklinna maja),<br />
www.lasteklubi.ee<br />
Aeg: 11.–15.06, 18.–22.06, 25.–29.06,<br />
2.–6.07, 9.–13.07, 16.–20.07<br />
Koht: Väikese Päikese Laagri majas<br />
Info: lasteklubi@lasteklubi.ee,<br />
5843 9889 (Laagri maja)<br />
Taevaskoja <strong>noorte</strong>laager<br />
Korraldaja: Taevaskoja Puhkekeskus<br />
Aeg: 12.–19.06, 21.–28.06, 7.–14.07,<br />
22.–28.07, 5.–13.08, 15.–22.08<br />
Koht: Taevaskoja<br />
Info: laager@taevaskoja.ee,<br />
5307 4155, http://www.taevaskoja.<br />
ee/<strong>noorte</strong>laager<br />
Suvelaager Hiiumaa<br />
Paradiisirannal<br />
Korraldaja: MTÜ Elukaar<br />
Aeg: 14.–22.06, 25.06–3.07, 22.–29.08<br />
Koht: Hiiumaa<br />
Sihtrühm: 12–18a<br />
Info: elukaar@gmail.com,<br />
5344 1458, www.<strong>noorte</strong>laager.<br />
edicypages.com<br />
Spordi ja ujumise lastelaager<br />
Koht: TaimAUT MTÜ<br />
Aeg: 16.–21.06<br />
Koht: Kloogaranna<br />
Sihtrühm: 7–17a<br />
Info: Taigur Tooming, 520 4057,<br />
info@taimaut.ee, www.taimaut.ee<br />
Tantsuklubi Agneta suvelaager<br />
Korraldaja: Tantsuklubi Agneta<br />
Aeg: 27.06–6.07<br />
Koht: Illuste mõis<br />
Sihtrühm: 6–18a<br />
Info: info@agneta.ee, 5544458,<br />
www.agneta.ee<br />
Fän Clab <strong>noorte</strong>laager –<br />
seiklus- ja teaduslaager<br />
Läänemaal<br />
Korraldaja: MTÜ Fän Clab<br />
Aeg: 2.–13.07, 2.–8.07, 8.–13.07<br />
Koht: Tuksi tervise- ja spordikeskus<br />
Sihtrühm: 10–17a<br />
Info: info@seiklusmaailm.ee,<br />
513 7685, www.seiklusmaailm.ee<br />
Rahvusvaheline <strong>noorte</strong><br />
laager-seminar «Puudutus»<br />
Korraldaja: MaxModa<br />
Aeg: 2.–7.07<br />
Koht: Jõgeva MK Palamuse vald, Luua<br />
Sihtrühm: 7–26a<br />
Info: 554 5341 (e.k), 5194 6066 (v.k),<br />
info@maxmoda.ee<br />
Remniku suvelaagri vahetused<br />
Korraldaja: Lastekaitse Liidu Lastelaagrite<br />
OÜ<br />
Aeg: 3.–10.07, 1.–8.08, 11.–18.08<br />
Koht: Remniku<br />
Sihtrühm: 7–14a<br />
Info: remniku@lastekaitseliit.ee,<br />
522 1065, www.lastelaagrid.eu<br />
Arabella <strong>noorte</strong>laager «Mets<br />
õpetab»<br />
Korraldaja: Agentuur Evita<br />
Aeg: 8.–13.07<br />
Koht: Nelijärve puhkekeskus<br />
Info: www.arabella.ucoz.net,<br />
info@agentuurevita.ee, 5830 3538<br />
Stassi suvelaager Järvamaal<br />
Korraldaja: MTÜ <strong>Tallinna</strong> Tantsukool<br />
Aeg: 10.–13.07, 14.–20.07, 22.–25.07,<br />
27.–29.07<br />
Koht: Väätsa alevik, Järvamaa<br />
Sihtrühm: 5–16a<br />
Info: suvelaager@stassi.ee,<br />
666 1646, http://www.stassi.ee/<br />
suvelaager/<strong>2012</strong>/registreeru/<br />
<strong>Noor</strong>telaager COHH (Camp of<br />
Hip-Hop) Käsmus<br />
Korraldaja: MTÜ Urban Style<br />
Aeg: 15.–21.07<br />
Koht: Käsmu, Lainela puhkeküla<br />
Sihtrühm: 7–13a<br />
Info: kids@campofhiphop.com,<br />
5370 6001, http://campofhiphop.com<br />
Puhke-, spordi- ja<br />
kergejõustiku lastelaager<br />
Korraldaja: TaimAUT MTÜ<br />
Aeg: 16.–22.07<br />
Koht: Karksi-Nuia<br />
Sihtrühm: 7–17a<br />
Info: Taigur Tooming, 520 4057,<br />
info@taimaut.ee, www.taimaut.ee<br />
Fän Clab <strong>noorte</strong>laagerlooduslaager<br />
Korraldaja: MTÜ Fän Clab<br />
Aeg: 29.07–3.08<br />
Koht: Käsmu, Lainela puhkekeskus,<br />
Käsmu<br />
Suhtgrupp: 6–12a<br />
Info: info@seiklusmaailm.ee,<br />
513 7685, www.seiklusmaailm.ee<br />
Pivarootsi õppe- ja<br />
puhkekeskus<br />
Korraldaja: Lastekaitse Liit<br />
Aeg: 29.07–3.08<br />
Koht: Pivarootsi õppe- ja puhkekeskus<br />
Info: pivarootsi@lastekaitseliit.ee,<br />
507 6021, www.lastelaagrid.eu,<br />
Seikluslik ja meelelahutuslik<br />
suvine lastelaager<br />
Korraldaja: TaimAUT MTÜ<br />
Aeg: 1.–7.08<br />
Koht: Karepa<br />
Info: Taigur Tooming, 5204057,<br />
info@taimaut.ee, www.taimaut.ee<br />
Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!<br />
Väljaandja: <strong>Tallinna</strong><br />
Spordi- ja <strong>Noor</strong>sooamet<br />
Peatoimetaja Haide Kuivas<br />
haide.kuivas@tallinnlv.ee
Change language