Noor Tegija, juuni 2012 - Tallinna noorte infokeskus
Noor Tegija, juuni 2012 - Tallinna noorte infokeskus
Noor Tegija, juuni 2012 - Tallinna noorte infokeskus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
6 LK<br />
inimõigused<br />
Inimõigustest ja<br />
noorsootöö(tajate)st<br />
Kristin Rammus<br />
Eesti Inimõiguste Keskuse<br />
kommunikatsioonispetsialist<br />
Kuus aastat tagasi lõpetas <strong>Tallinna</strong><br />
Pedagoogilise Seminari<br />
mõnikümmend verivärsket<br />
noorsootöötajat. Kuus aastat<br />
tagasi ei räägitud neile mõnekümnele<br />
noorsootöötajale midagi inimõigustest<br />
ja inimõiguste vajalikkusest<br />
nende tulevases igapäevatöös. Milleks<br />
Polnud ju põhjustki – oldi seni ka ilma<br />
hakkama saadud.<br />
Mida aga aasta edasi, seda enam on<br />
aktualiseerunud inimõiguste kaitse küsimus,<br />
aga ka diskrimineerimise märkamise<br />
ja õigeaegse reageerimise teema.<br />
Siiski näib, et noorsootöö puhul on<br />
see valdkond jäänud eeskätt ainult rahvusliku<br />
integratsiooni tasandile. <strong>Noor</strong>sootöö<br />
projekte lugedes näib alati oluline<br />
ära märkida, et tegu on integratsiooniprojektiga.<br />
Ka «pisipedasse» on<br />
õppeaine nimetusega «Inimõigused ja<br />
integratsioon» sisse toodud, küll 2 EA-<br />
Pd, aga siiski midagi.<br />
Sellegipoolest tundub mulle, et<br />
noorsootöötajad peavad inimõigusi nägema<br />
laiemalt kui vaid eesti ja vene<br />
keelt kõnelevate <strong>noorte</strong> kooseksisteerimist,<br />
mis on ka vaieldamatult oluline<br />
teema, sest meedias kajastatu ja avalikku<br />
arutelu tekitanud teemad võivad<br />
igal ajal tõstatuda ka noorsootöötaja<br />
igapäevases töös. Olgu selleks siis sooneutraalsed<br />
lasteaiad või kultuuriliselt<br />
mitmekesine ühiskond.<br />
Teadmatus on karuteene<br />
Ehkki inimõigused peaksid olema kaitstud<br />
igal inimesel võrdselt või vähemalt<br />
peaks igal inimesel olema võrdsed õigused<br />
oma inimõigustest kinnipidamist<br />
nõuda, kuulub suur osa noori paratamatult<br />
sihtrühma, kes ei tea, millal või kelle<br />
poole pöörduda, kui nad tunnevad, et<br />
neile on liiga tehtud. Olgu selleks näiteks<br />
koolikiusamine seetõttu, et noor on<br />
teistest mõnel põhjusel erinev, või ebavõrdne<br />
kohtlemine tööle või kooli kandideerimisel.<br />
Lisaks on noori, kes teavad,<br />
et neil on õigused, ent ei mõista, et<br />
õigustega kaasnevad ka kohustused.<br />
Paratamatult on paljudele neile<br />
ebavõrdselt koheldud <strong>noorte</strong>le just<br />
noorsootöötaja see usaldusisik, kellele<br />
rääkida ja kellelt ehk ka tuge leida. Kui<br />
noorsootöötaja sel puhul aga reageerida<br />
ei oska või vastab noorele sootuks<br />
midagi kohatut, võib ta sellega noorele<br />
hoopis karuteene teha. <strong>Noor</strong>, kes otsib<br />
enda jaoks vastuseid mõnele küsimusele,<br />
olles ise diskrimineeritav (või<br />
ka diskrimineerija), vajab usaldatud<br />
täiskasvanu käest konkreetsust.<br />
Kui paljudel juhtudel on noorsootöötaja<br />
roll omada pigem neutraalset<br />
seisukohta, siis inimõiguste kaitse eest<br />
seismine peaks olema iga noorsootöötaja<br />
kohustus. Inimõigused on väärtused,<br />
mida noorsootöötajad kui omaette<br />
arvamusliidrid peaksid edasi kandma.<br />
Inimõigused ei saa olla teema, mille puhul<br />
«valesid vastuseid» ei eksisteeri. Eksisteerib<br />
küll. Igasugune diskrimineerimine<br />
ja ebavõrdse kohtlemise märkamisel<br />
mitte välja astumine on vale.<br />
<strong>Noor</strong>sootöötaja on ka inimene<br />
Paratamatult peegeldub neis noorsootöötajais,<br />
kes siiski on ka inimõiguste<br />
teemal valinud «valesid vastuseid ei<br />
<strong>Tallinna</strong> linn otsib SUURI TEGUSID suunatud <strong>noorte</strong>le või<br />
noori, kes on teinud SUURI TEGUSID linna jaoks.<br />
Ootame sinu vihjeid!<br />
Lisainfo:<br />
www.tallinn.ee/suuredteod<br />
telefon: 640 4647<br />
ole» lähenemise, üldine ühiskondlik<br />
pilt inimestest, kes näevad ülekohtust<br />
ja vale käitumist, aga ei reageeri. Osalt<br />
ehk hirmust seista vastu näilisele ühiskonna<br />
enamusele, kes inimõiguste kaitset<br />
marginaalseks vajaduseks peavad,<br />
teisalt aga ehk ka teadmatusest, mida<br />
üldse sellises olukorras ette võtta.<br />
Kivi ei saa siinkohal aga pelgalt<br />
(noorsootöötajate) hariduse lünklikkuse<br />
kapsaaeda visata. Siin on küsimus<br />
pigem laiemas ühiskondlikus mentaliteedis,<br />
mis inimõiguste kaitse vajadust<br />
näeb kui midagi, mida lääneriigid peale<br />
suruvad. Võib-olla on just selline<br />
ükskõikne mentaliteet põhjuseks, miks<br />
noored välismaale õppima/töötama<br />
minnes enam kodumaale naasta ei<br />
soovi.<br />
Siiski ei saa hetkepilti vaadata pelgalt<br />
tumedates toonides, sest vaadates<br />
kas või tagasi kuue aasta tagusesse<br />
aega, mil minust sai paberitega noorsootöötaja,<br />
on areng silmaga nähtav.<br />
Erinevatest võrdse kohtlemise valdkondadest<br />
räägitakse, mitte ei peideta pead<br />
liiva alla. Just seetõttu vajavad noorsootöötajad<br />
rohkem taustinformatsiooni,<br />
millistel juhtudel mismoodi reageerida,<br />
sest on ju teemasid, mille puhul on oluline<br />
jätta <strong>noorte</strong>le ruumi ise oma seisukohti<br />
kujundada, ent ka sel puhul on<br />
noorsootöötajal oma oluline roll. Kui<br />
noor on küsija rollis, peaks noorsootöötaja<br />
omalt poolt olema pädev andma<br />
objektiivseid, neutraalseid ja informatiivseid<br />
vastuseid, mitte takerduma oma<br />
isiklikesse seisukohtadesse.<br />
Seaduslik-väärtuslik<br />
ühiskondlik alustala<br />
Ilmselt on igal noorsootöötajal meeles<br />
vähemalt kaks lauset noorsootöö seadusest,<br />
vähemalt 2006. aasta n-ö väljalasked<br />
mäletavad neid hästi: «<strong>Noor</strong>sootöö<br />
on <strong>noorte</strong>le tingimuste loomine<br />
arendavaks tegevuseks, mis võimaldab<br />
neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse-<br />
ja tööväliselt tegutseda.<br />
<strong>Noor</strong>sootöö sisuks on <strong>noorte</strong> sotsiaal-,<br />
kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab<br />
<strong>noorte</strong> vaimset ja füüsilist arengut.»<br />
Teisisõnu on noorsootöö üks olulisemaid<br />
mitteformaalse hariduse allikaid<br />
ja noorsootöötaja roll noore inimese<br />
arengule kaasaaitamisel sealjuures<br />
väga suur. Teisalt, jättes kõrvale<br />
seadusliku poole – nii noorsootöös kui<br />
ka inimõigustes –, on inimõiguste eest<br />
seismine oluline väärtushinnangu küsimus.<br />
Inimõigused on väärtused, millel<br />
demokraatlik kodanikuühiskond<br />
püsti püsib.<br />
Praegused noored on suuresti üles<br />
kasvanud juba vabas, avatud riigipiiridega<br />
Eestis. Nad on juba noores eas<br />
märksa teadlikumad sotsiaalsetest teemadest<br />
ja avatumad kultuurilisele, aga<br />
ka üleüldisele mitmekesisusele. Seega<br />
ei tohiks ei formaalne ega mitteformaalne<br />
haridus saada nende avatust<br />
pärssivaks teguriks.<br />
<strong>Noor</strong>sootöötaja roll on märgata ja<br />
reageerida. Ebaõiglust või alandamist<br />
nähes reageerida konkreetselt ja sellist<br />
käitumist taunivalt. Nähes vägivalda<br />
või seaduse rikkumist, astuda ka selles<br />
suhtes vajalikke samme. Seega peaks<br />
ametiga kaasas käima avatud suhtumine<br />
ja lai silmaring, aga ka julgus abi küsida<br />
ja ise vajadusel uurida.<br />
Eesti Inimõiguste<br />
Keskus<br />
Lisainfo: www.inimoigused.ee<br />
Kontakt: 644 5148, info@inimoigused.ee<br />
Kontrolli, kas Sind on ebavõrdselt koheldud:<br />
www.erinevusrikastab.ee/kompass<br />
ENÜ talvised mõttetalgud<br />
<strong>noorte</strong> osaluskogude teemal<br />
Peeter Taim<br />
Eesti <strong>Noor</strong>sootöötajate Ühenduse<br />
juhatuse esimees<br />
Selle aasta 9. ja 10. märtsil korraldas<br />
Eesti <strong>Noor</strong>sootöötajate<br />
Ühendus talvised mõttetalgud<br />
teemal «<strong>Noor</strong>teorganisatsioonid ja<br />
teised osalusvormid – sündimas,<br />
elus või hingusel Mida on noorsootöötajatel<br />
öelda ja anda». Mõttetalgute<br />
peamiseks eesmärgiks oli selgeks<br />
rääkida, milline on noorsootöötajate<br />
roll <strong>noorte</strong> osaluskogude tekkimisel<br />
ja nende jätkusuutlikkuse tagamisel.<br />
Mõttetalgud leidsid aset Viljandimaal<br />
Männiku metsatalus. Selleks et<br />
nii tähtsal teemal mitte omaette aru<br />
pidada, kutsus ENÜ külla ka partnerinstitutsioonid<br />
ja -organisatsioonid,<br />
kellel on oluline kaal ja mõju Eesti<br />
<strong>noorte</strong>poliitika kujundamisel. Nendeks<br />
olid Eesti <strong>Noor</strong>sootöö Keskus,<br />
Eesti Avatud <strong>Noor</strong>tekeskuste Ühendus,<br />
Eesti <strong>Noor</strong>teühenduste Liit ja<br />
Eesti Huvijuhtide Liit. Mõttetalgud<br />
olid korraldatud nii, et kõik osalejad<br />
said välja öelda omad mõtted ja iga<br />
partnerorganisatsioon sõnastas oma<br />
nägemuse, millised on ülesanded<br />
noorsootöötajatel osaluskogude loomise<br />
ja toimimise protsessis. Allpool<br />
lühike kokkuvõte mõttetalgutel kirjapandud<br />
mõtetest.<br />
ENTK<br />
Sel aastal eraldatud 173 000 eurot on<br />
oodatud juba pikka aega. Alles nüüd,<br />
kui riigikogu lõpuks selle rahaeraldise<br />
kinnitas, on võimalik tõsiselt tegelema<br />
hakata <strong>noorte</strong> osaluskogude<br />
loomisega. ENTK põhiliseks partneriks<br />
osaluskogude loomise protsessis<br />
on ENL. Samas näeb ENTK meeleldi<br />
ka noorsootöötajaid esindavaid organisatsioone<br />
ja katusorganisatsioone<br />
partneritena selles protsessis.<br />
ENL<br />
Sel aastal eraldas riik märkimisväärse<br />
toetuse osaluskogude loomiseks ja<br />
olemasolevate arendamiseks. Kuidas<br />
<strong>noorte</strong>kogusid ja volikogusid luua<br />
Selleks viib muu hulgas ENL läbi teavituskampaaniaid<br />
kohtadel. Teavituskampaaniate<br />
läbiviimisel võiksid olla<br />
peamisteks abilisteks kohalikud<br />
noorsootöötajad. ENL kutsub noorsootöötajaid<br />
osalema osaluskogude<br />
kevadseminaril, kus teema ette võetakse.<br />
EHJL<br />
Huvijuhid näevad selgelt, et kõik asjad<br />
(ka <strong>noorte</strong> osaluskogud/õpilasesindused)<br />
koolides saavad toimuda<br />
vaid siis, kui nendel on täiskasvanud<br />
(ehk siis huvijuht/noorsootöötaja)<br />
eestvedaja või toetajaliige. See tagab<br />
järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse, kuna<br />
õpilased vahetuvad. Huvijuhid ise<br />
ja ka koolid näevad õpilasesindusi vajalikuna,<br />
sest need on esmase tasandi<br />
<strong>noorte</strong> osaluskogud ja ka esmane<br />
demokraatiakool.<br />
Tõstatus küsimus selle kohta, et<br />
kui õpilasesindused on niinimetatud<br />
heade ja tublide <strong>noorte</strong> tegevuse tander,<br />
siis kus oleks kaasamise koht mittetublidele<br />
<strong>noorte</strong>le. Näitena toodi<br />
esile, et kui poliitik ei saa olla pätt,<br />
vaid ainult puhta renomeega isik, siis<br />
juhul kui õpilasesindus on esmane<br />
demokraatiakool ja õpilasesindajad<br />
justkui algajad poliitikud, siis «pahad»<br />
poisid ja tüdrukud ei saaks osaleda<br />
õpilasesinduse valimistel ja hiljem tegevuses.<br />
Õpilasesindusse kuulumine<br />
eeldab ikkagi vähemalt rahuldavat<br />
õppeedukust ja kooli kodukorra täitmist.<br />
Õpilasesindus on aga hea platvorm<br />
edasiseks kuulumiseks <strong>noorte</strong><br />
osaluskogudesse ja ka teistesse <strong>noorte</strong>organisatsioonidesse.<br />
Kuidas aga<br />
siis kaasata probleemset noort Ühe<br />
võimalusena leiti printsiip nimega<br />
«kaasatu kaasab», mis tähendab, et<br />
kaasatud ehk aktiivsed ja head noored<br />
õpilasesindusest panustaksid<br />
probleemsemate ja tõrjutute kaasamisse.<br />
Eesti ANK<br />
Eeskujulik <strong>noorte</strong>keskus toimib kasutades<br />
oma töös kolme tasandit. I tasand:<br />
ahvatlus, peibutus, vaba aja<br />
veetmine – noor tuleb keskusesse aega<br />
veetma, noorsootöötaja suhtleb<br />
noorega ja teeb analüüsi keskuses käivate<br />
<strong>noorte</strong> kohta. II tasand: kaasamine<br />
– sealtsamast mängude juurest<br />
saab noorsootöötaja noorega suheldes<br />
välja pakkuda erinevaid osalemise<br />
võimalusi: avatud ringid, projektid,<br />
seminarid jms ettevõtmised. III tasand:<br />
noore aktiivsus ja vabatahtlikkus<br />
– noor tuleb noorsootöötaja juurde<br />
oma ideega midagi teha, sellel tasemel<br />
on noorsootöötaja juba mentor,<br />
jälgija, mitte enam eestvedaja. III<br />
tasandi toetavaks tegevuseks on ESFi<br />
hankes osalevatel <strong>noorte</strong>keskustel<br />
<strong>noorte</strong>keskuse kogukonna arengut<br />
toetavate <strong>noorte</strong>algatuste fond ehk<br />
NAF. Lisaks noorsootöötajale kui<br />
füüsilisele subjektile võiksid suurt rolli<br />
<strong>noorte</strong> kaasamisel osaluskogudesse<br />
etendada juriidilise subjektina <strong>noorte</strong>keskused.<br />
<strong>Noor</strong>te osaluskogud<br />
võiksid baseeruda kohalikes <strong>noorte</strong>keskustes.<br />
ENEB<br />
<strong>Noor</strong>sootöötajal on KOV-tasandil<br />
<strong>noorte</strong> osaluse soodustamisel, sh osaluskogude<br />
loomise protsessis väga<br />
suur roll. Lisaks osaluskogu tekke toetamisele<br />
võiks noorsootöötaja hea<br />
seista ka selle eest, et loodud osaluskogud<br />
oleksid jätkusuutlikud. Lisaks<br />
riigi toele võiksid ja peaksid noorsootöötajad<br />
kohtadel innustama noori<br />
korraldama ENEBi toel kohalikke ja<br />
rahvusvahelisi <strong>noorte</strong>seminare, <strong>noorte</strong><br />
demokraatiaprojekte ja <strong>noorte</strong>algatusi,<br />
mille käigus omandataks pädevusi<br />
nii osaluskogude loomisest konkreetsemalt<br />
kui üleüldisemalt sellest,<br />
kuidas noored saavad panustada kohaliku<br />
kogukonna arengusse.<br />
Eelmainitud projektide raames<br />
(mida programmi «Euroopa noored»<br />
raames rahastatakse) on <strong>noorte</strong>l võimalik<br />
kogukonna arengut ja <strong>noorte</strong><br />
osalust soodustavaid tegevusi kavandada<br />
ja ellu viia. Lisaks nimetatud<br />
projektitüüpide toetamisele (<strong>noorte</strong>seminarid,<br />
<strong>noorte</strong>algatused ja <strong>noorte</strong><br />
demokraatiaprojektid) korraldab<br />
ENEB nii <strong>noorte</strong>le kui noorsootöötajatele<br />
ka <strong>noorte</strong> osalust käsitlevaid<br />
rahvusvahelisi ja siseriiklikke koolitusi,<br />
vahendab <strong>noorte</strong>juhte ja noorsootöötajaid<br />
erinevatele väliskoolitustele<br />
ja rahastab koolitustegevusi, mida organisatsioonid<br />
ise selleks ette võtavad.<br />
<strong>Noor</strong>sootöötajad on siinkohal<br />
jällegi need isikud, kes peaksid aitama<br />
loodavatel ja juba tegutsevatel<br />
osaluskogudel organiseerida koolitusi,<br />
kus oleks võimalik omandada lisateadmisi<br />
välisriikide ekspertidelt ja<br />
eakaaslastelt selle kohta, kuidas edendada<br />
<strong>noorte</strong> osalust.<br />
Partnerite eeltoodud seisukohad<br />
on innustavaks tõestuseks, et noorsootöötajal<br />
on oluline roll abistamaks<br />
noori kohalike osaluskogude loomisel<br />
ja elushoidmisel, kuid samas peab<br />
see roll jääma vaid suunavaks ja toetavaks,<br />
mitte domineerivaks.<br />
ENÜ tänab kõiki partner organisatsioonide<br />
esindajaid, kes panustasid<br />
mõttetalgutesse! Sel aastal on<br />
ENÜ-l kavas korraldada veel kahed<br />
mõttetalgud <strong>noorte</strong>poliitika jaoks<br />
olulistel teemadel. Mõttetalgute<br />
korraldamist toetab hasartmängumaksu<br />
nõukogu.
Change language