Noor Tegija, juuni 2012 - Tallinna noorte infokeskus
Noor Tegija, juuni 2012 - Tallinna noorte infokeskus
Noor Tegija, juuni 2012 - Tallinna noorte infokeskus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
4 LK<br />
KARJääR<br />
Meie heaolu suurendamiseks on oluliselt<br />
tähtsad asjatundlikud karjääriteenused<br />
Teele Tõnismann<br />
Eesti <strong>Noor</strong>teühenduste Liidu<br />
<strong>noorte</strong>poliitika spetsialist<br />
«V<br />
ali töö, mida armastad, ja sa<br />
ei pea enam kunagi oma elus<br />
töötama.» Selle Vana-Hiina<br />
filosoofi Konfutsiuse öeldu järgi oleks<br />
ehk enamik meist valmis elus toimetama,<br />
kes siis ei sooviks teha igapäevaselt<br />
seda, mis hommikul tõustes silmad särama<br />
paneb Inimese kombel elamiseks<br />
vajaliku teenimine on tänapäeva ühiskonna<br />
lahutamatu osa.<br />
Reaalne elu on aga millegipärast<br />
teistsugune – vaadates statistikat, siis<br />
vaid üle kolmandiku <strong>noorte</strong>st kutsehariduse<br />
lõpetajatest õpib edasi või töötab<br />
õpitud erialal, esimese kraadi kõrghariduse<br />
omandanutest õpib edasi või<br />
töötab samal erialal kaks kolmandikku<br />
lõpetajatest. Vaid väga vähesed noored<br />
on leidnud juba varakult tee ja sihi, kuhu<br />
elus edasi liikuda, ja väga vähesed<br />
neist julgevad üldse unistada mingitest<br />
eesmärkidest.<br />
Hea karjääriteenuse osutamine<br />
võib olla võti, mis avab igaühe jaoks<br />
ukse saada oma tehtud valikutega rahulolevaks<br />
inimeseks.<br />
<strong>Noor</strong>te valikud on tihti<br />
juhuslikud<br />
Rohkete võimaluste seas on kerge ära<br />
eksida või siis otsust mitte üldse vastu<br />
võtta ja vaadata, mida tulevik toob. Nii<br />
põhikooli kui keskkooli õpilaste seas on<br />
valikute langetamisel peamised mõjutajad<br />
vanemad ning seejärel sõbrad ja<br />
tuttavad. Tihtipeale võib koolist saadud<br />
informatsioon erineda kodust antud<br />
soovitustest ning see vähendab motivatsiooni<br />
otsuseid vastu võtta. Seetõttu<br />
puudub paljudel gümnaasiumiõpilastel<br />
nägemus edasistest valikutest<br />
elus. 2011. aastal Praxise tehtud uuringu<br />
põhjal teadis kümme protsenti abiturientidest<br />
juba aastaid tagasi, kelleks<br />
nad soovivad tulevikus õppida. Põhikooli<br />
lõpetamise aegu tegi tulevaste<br />
õpingute kohta otsuse 21 protsenti õpilastest.<br />
Kõige rohkem oli abiturientide seas<br />
neid, kes olid edasiõppimisplaanid teinud<br />
viimasel õppeaastal, lausa kolmandik<br />
küsitletutest polnud kevadel ära otsustanud<br />
oma tulevast eriala ning suurem<br />
osa neist lubas lõpliku otsuse teha<br />
alles pärast riigieksamite tulemuste<br />
teadasaamist. Oleme ju kõik kuulnud<br />
seda kuulsat fraasi «ma ei tea», kui<br />
<strong>noorte</strong>lt tulevikuplaanide kohta küsitakse.<br />
Muret teebki see, et iga kolmas<br />
gümnaasiumilõpetaja peab oma lõpetamisjärgset<br />
valikut pigem juhuslikuks.<br />
See rühm noori riskib teha viimasel<br />
minutil sellised otsused, mida hiljem<br />
elus kahetsetakse. Seetõttu peaks juba<br />
varakult kohustusliku kooliprogrammi<br />
raames olema läbitud õppe- ja karjäärinõustamine,<br />
et noored oskaksid teha<br />
teadlikke valikuid edasise elu planeerimisel.<br />
Kui tahame elada oma valikutes<br />
motiveeritud inimeste keskel, on karjääriteenused<br />
üheks oluliseks meetmeks<br />
sellise üldise heaolu saavutamisel.<br />
Karjäärinõustamine on<br />
Eestis lapsekingades<br />
Praegu pakutakse karjääriõpet põhikoolis<br />
ja gümnaasiumis valikainena<br />
ning samuti tegutsevad maakondlikud<br />
karjäärinõustamiskeskused, kus osutatakse<br />
personaalset teenust. Karjääriõpet<br />
pakutakse ka kutseõppeasutustes.<br />
Paraku on karjäärispetsialistid tihtipeale<br />
alakvalifitseeritud, mida näitab ka tagasiside<br />
<strong>noorte</strong>lt. Koolist või nõustamiskeskusest<br />
on tulevikuplaanide tegemisel<br />
abi saanud üle poole <strong>noorte</strong>st<br />
ning nendest omakorda pooled andsid<br />
karjäärinõustamisele hinnangu «ei ole<br />
rahul» või «pigem mitte rahul». Sageli<br />
tähendab karjäärinõustamine vaid testi<br />
täitmist, mis ei ole aga valikute tegemiseks<br />
piisav abi.<br />
Paljud karjäärispetsialistid on ametis<br />
olnud juba pikka aega, neil pole oskusi<br />
<strong>noorte</strong>le läheneda ega selget ülevaadet<br />
pidevalt muutuvatest töö- ja haridusalastest<br />
võimalustest. Sealjuures<br />
on uuringud näidanud, et just väga heal<br />
karjäärinõustamisel on tähtis roll <strong>noorte</strong><br />
edasistes haridusvalikutes. Näiteks<br />
Soomes on karjäärinõustaja põhiülesandeks<br />
liikuda paralleelselt koos õpilasega<br />
kuni tööturuni välja. Vaid siis, kui<br />
noor on teadlik oma teadmistest ja oskustest<br />
ning tal on laiem pilt võimalustest,<br />
oskab ta ennast oma väljavaadetega<br />
seada haridusvõimaluste ja tööturu<br />
konteksti.<br />
Veelgi kesisem on karjäärinõustamise<br />
kättesaadavus nende <strong>noorte</strong> seas,<br />
kes on töötud ja hariduselust väljas,<br />
ning kuigi töötukassa pakub neile teatud<br />
nõustamisteenust, on selle kasutamine<br />
marginaalne. Kui Lääne- ja<br />
Põhja-Euroopa riikides püütakse erinevate<br />
riiklike meetmetega noori tagasi<br />
õppima või tööle suunata (eelkõige<br />
saamata jäänud maksude tõttu), on<br />
Eestis need noored, kes pole iseseisvalt<br />
oma elu planeerimisega hakkama<br />
saanud, ära unustatud. Nendeni ei<br />
jõua ei noorsootöötajad ega ükski riiklik<br />
asutus.<br />
Kaalutud otsused loovad<br />
positiivsemad töö- ja<br />
õpingukogemused<br />
Sealjuures ei tohikski karjääriplaneerimise<br />
teadvustamine lõppeda esmase<br />
tööleasumisega, vaid peaks ennetavalt<br />
jätkuma ka edasistes õpingutes ja töötades<br />
kuni vanaduspõlveni välja. Praegu<br />
kavandab Eestis 61 protsenti tööealisest<br />
elanikkonnast lähiajal oma elus<br />
töö või õpingutega seotud muutusi.<br />
Euroopa jätkuvalt kriitilise majandusolukorra<br />
ja suure töötuse taustal on<br />
just nüüd karjääriteenuste olemasolu<br />
kõige vajalikum. Nii ühiskondliku arengu<br />
kui ka rahva vaimse tervise hüvanguks<br />
on oluline, et inimesed oleksid<br />
oma valikutega hariduses ja tööturul<br />
ning muudes otsustes võimalikult<br />
kindlad ning naudiksid seda, mis nad<br />
igapäevaselt teevad. Sellised töötajad<br />
tõstavad töö efektiivsust ning mõjuvad<br />
ka enda ümber olevatele inimestele positiivselt.<br />
Huvitaval kombel on eranditega<br />
just kõrgel positsioonil olevad inimesed<br />
need, kes armastavad oma tööd<br />
ning kes lähevad igal hommikul naeratusega<br />
tegema neid toimetusi, mida<br />
nad tihtipeale tööks ei nimetagi. Euroopa<br />
riikides näeb ka väiksema vastutusega<br />
ametikohtadel pigem rahulolevaid<br />
ja oma tööd täie tõsidusega võtvaid<br />
töötajaid. Olen veendunud, et selline<br />
suhtumine ei ole kaasa tulnud<br />
ametiga, vaid pühendumusega tegutsemine<br />
on avanud järjest enam uksi<br />
erinevate võimalustega. Seega on eduka<br />
elutee valiku üheks aluseks pühendumus<br />
ja selle eelduseks on teadlike<br />
valikute tegemine.<br />
Inimese motivatsioon ei ole kaasasündinud,<br />
vaid see on harjumus, mis<br />
kujuneb välja kogemustega ning milles<br />
on põhiroll veendumusel toime tulla<br />
vastu võetud otsustega. Just sellist<br />
kindlust aitab saavutada enda võimaluste<br />
ja eelistuste väljaselgitamine. Karjääri<br />
planeerimine peab jõudma ühiskonnas<br />
senisest olulisemalt tunnustatuks<br />
ning sealjuures olema kohustusliku<br />
kooliprogrammi osa kõikidele õpilastele<br />
juba algkoolist alates ning jätkuma<br />
ka hilisemates eluetappides.<br />
Koostöös<br />
peitub jõud!<br />
Vladimir Svet<br />
Mais möödus pool aastat sellest,<br />
kui <strong>Tallinna</strong>s taasloodi <strong>noorte</strong>volikogu,<br />
mille ülesandeks on<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>noorte</strong> huvide esindamine ja<br />
kaitsmine. See on võimalik ainult koostöös<br />
linna, ekspertide, <strong>noorte</strong>organisatsioonide<br />
ja ühiskonnaga. Mis me siis<br />
teinud oleme, mis on meie ideed ja kas<br />
neist mõni on ka teoks saanud<br />
Vasakult paremale <strong>noorte</strong>volikogu juhatus: Andres Ingerman, Vladimir Svet<br />
(esimees) ja Ellis Miroškina.<br />
Foto: erakogu<br />
Võim <strong>noorte</strong> käes<br />
Iga inimene võib ühiskonna teemadel<br />
kaasa rääkida, oma arvamust avaldada<br />
ja linnaisadega kohtumas käia. <strong>Noor</strong>tevolikogu<br />
teeb seda ka, kuid meil on<br />
veel üks suur eelis, mida <strong>noorte</strong>volikogud<br />
polnud kunagi Eesti ajaloos saavutanud.<br />
Esmakordselt <strong>noorte</strong>poliitika<br />
praktikas kuulub <strong>Tallinna</strong> <strong>noorte</strong> ametlik<br />
esindaja linnavolikogu haridus- ja<br />
kultuurikomisjoni koosseisu hääleõigusega.<br />
See tähendab, et me mitte ainult<br />
ei räägi linnaelu küsimustes kaasa,<br />
vaid meil on reaalne hääl nende küsimuste<br />
otsustamisel.<br />
Linn grafiti-sõbralikuks!<br />
Viimasel ajal on palju räägitud, et linna<br />
peab grafitist puhtaks tegema. Ent paljud<br />
unustavad, et tuleb vahet teha sodimisel<br />
ja grafitil. Esimene on kuritegu,<br />
mis rikub linnapilti ja vara, teine on kaasaaegne<br />
tänavakunstivool, mis on väärt<br />
toetust ja kiitust nagu teised kunstiliigid.<br />
<strong>Noor</strong>tevolikogu pakkus grafiti-küsimusele<br />
alternatiivset lahendust: peaks<br />
leidma grafiti-kunstnike jaoks võimaluse<br />
enda väljendamiseks. Ning selleks<br />
võiks olla linnahall, mis niikuinii mingil<br />
ajal lammutatakse. See annaks võimaluse<br />
raha kokku hoida ja anda linnahallile<br />
uus ilme. Kui legaalsed grafiti-kunstnikud<br />
ei tee linnahalli täna ilusaks, teevad<br />
sodijad selle homme koledaks!<br />
Ööühistransport<br />
Viimasel ajal räägitakse palju <strong>Tallinna</strong><br />
ühistranspordist. <strong>Noor</strong>tevolikogu ei taha<br />
diskuteerida, kas see peab olema tasuta<br />
või tasuline. Küll aga arvame, et<br />
<strong>Tallinna</strong> linn vajab ööühistransporti.<br />
Praegune <strong>noorte</strong> valik on järgmine: kas<br />
sõita taksoga, mis on liiga kallis, või<br />
minna <strong>noorte</strong>ürituselt koju jalgsi, mis<br />
on ohtlik ja väsitav. Ööühistransport,<br />
mis sõidaks näiteks kord tunni jooksul<br />
peamisi maanteid mööda, oleks hea lahendus.<br />
Võib küsida, kas oleme hästi hakkama<br />
saanud, või oleme läbi kukkunud.<br />
Ma arvan, et selle üle peab otsustama<br />
igaüks ise. Minu jaoks on aga selge, et<br />
iga linn ja selle noored elanikud vajavad<br />
<strong>noorte</strong>volikogu. Olge selle tõestuseks<br />
kas või ekstreem-jalgrattapark, mida<br />
<strong>noorte</strong>volikogu ja selle partner MTÜ<br />
Estonian Freeride Guild praegu Lasnamäe<br />
ja Pirita piiril ehitavad, või olgu selleks<br />
siis koostöö, mida teeme igapäevaselt<br />
kõikide ühiskonna gruppidega.<br />
Töötame jõuliselt edasi <strong>noorte</strong> nimel!<br />
Valminud on <strong>noorte</strong><br />
vabatahtlikku<br />
tegevusse kaasamise<br />
strateegia<br />
Sillamäe Lastekaitse Ühingu, <strong>Tallinna</strong><br />
spordi- ja noorsooameti, Vaivara<br />
vallavalitsuse ja MTÜ Peace Child<br />
Eesti koostöös läbi viidud projekti<br />
«Homne vabatahtlik – Volunteer for<br />
Tomorrow» tulemusena on valminud<br />
<strong>noorte</strong> vabatahtlikku tegevusse<br />
kaasamise strateegia aastateks<br />
<strong>2012</strong>–2015. Strateegia, mille väljatöötamisel<br />
on arvesse võetud <strong>noorte</strong><br />
arvamusi ja soove, ekspertide tähelepanekuid<br />
ja teadmisi ning parimaid<br />
avalikke ettepanekuid ja kommentaare,<br />
peaks tulevikus tõstma<br />
vabatahtlikkuse väärtust ning <strong>noorte</strong><br />
teadmisi ja motiveeritust. Lähikuudel<br />
toimub strateegia põhjalik levitustöö<br />
ühiskonnas laiemalt.<br />
Lisainformatsioon:<br />
http://vabatahtlik2011.sscw.ee<br />
Mis on Aktiv<br />
Darja Djatšenko<br />
Tänapäeval on trendikas rääkida<br />
<strong>noorte</strong> initsiatiividest, uute ideede<br />
genereerimisest ja realiseerimisest.<br />
Aga mida see «initsiatiiv» õigupoolest<br />
tähendab <strong>Noor</strong>teklubi Aktiv,<br />
mis toimib juba kaheksa aastat, teab<br />
oma kogemusest, mis tähendab olla aktiivne<br />
ja kuidas võib ellu viia mis iganes<br />
ideed. Klubi eksisteerimise ajal on vahetunud<br />
põlvkond noori, keegi on ära<br />
läinud, keegi on juurde tulnud ja jäänud,<br />
kuid olla aktiivne ja tegeleda millegi<br />
kasulikuga on alati olnud organisatsiooni<br />
liikmete seas populaarne ja oluline.<br />
Paljudele, kes on klubist ära läinud,<br />
on klubi olnud karjääri lähtepunktiks.<br />
<strong>Noor</strong>teklubi Aktiv alustas tegevust<br />
<strong>noorte</strong> suvelaagri Vihasoo (Tšudeljandija)<br />
juures. Klubi loomise mõttele tulid<br />
noored laagrijuhid, kes töötasid küll<br />
koos suvehooajal, aga ei suhelnud ülejäänud<br />
üheksa kuu jooksul. Selleks et<br />
teineteist mitte silmist kaotada ja mitte<br />
laiali minna, vaid vastupidi, omavahel<br />
paremini sõbruneda ja koos areneda,<br />
loodigi laagrijuhtide klubi Aktiv. Ruumid<br />
leiti Lasnamäe huvikoolis, kes toetas<br />
sellise klubi loomise ideed.<br />
Klubi kollektiiv ja klubi tegevus<br />
kasvasid aasta aasta järel. Praegu kuulub<br />
klubisse umbes viiskümmend<br />
noort inimest. Klubi püsib selle liikmete<br />
vabatahtliku töö najal, klubi liikmed<br />
on loonud oma seadusi, reegleid, tööportfelle<br />
ning tegevusplaani, mida<br />
püüavad igakuiselt ka järgida.<br />
Tegevusplaani kuuluvad teatrietendused,<br />
vabatahtlik töö varjupaikades ja<br />
lastekodudes, samuti laagrijuhtide koolitus,<br />
näiteks õpivad nad uusi mänge,<br />
omandavad uusi oskusi ja teadmisi.<br />
Kuid peamiseks eesmärgiks jääb töö lastega<br />
nii laagris kui ka muudes asutustes.<br />
«Mulle meeldib klubis see, et saame tegeleda<br />
paljude asjadega, näiteks võib teha<br />
vabatahtlikku tööd loomade varjupaigas<br />
või korraldada Eestis rahvusvahelist<br />
projekti. Me püüame tegeleda sellega,<br />
mis on meile huvitav ja ühiskonnale kasulik.»<br />
Deniss Davõdov, 17-aastane<br />
«Klubis on meil võimalus end arendada ja<br />
teha midagi kasulikku. Me oleme kõik lastelaagrite<br />
töötajad ja meie jaoks on oluline<br />
seda õppeaasta jooksul mitte unustada.<br />
Selleks on meil igakuine väike liikmemaks,<br />
mille eest on meil võimalik kutsuda<br />
meid õpetama erinevaid meistreid – nii<br />
saame end kogu aeg arendada. Näiteks<br />
oleme õppinud pildistama, tantsima, žongleerima,<br />
joonistama – seda kõike saame<br />
kasutada töös lastega.»<br />
Dmitri Moskovtsev, 21-aastane<br />
«Meil on kollektiivis erinevas vanuses inimesi<br />
ja pole tähtis, kas sa oled 16- või<br />
25-aastane, sa tunned end olulise ja kasulikuna.<br />
Head suhted on olulised – me<br />
oleme valmis kokku saama mis iganes<br />
kellaajal ning alati valmis üksteist toetama<br />
ja appi tulema. Näiteks murdsin hiljuti<br />
jala ja teised korraldasid minu jaoks kokkusaamise,<br />
tõid puuvilju, vaatasime koos<br />
filmi – see oli väga vahva.»<br />
Ženja Važev, 22-aastane<br />
Lugedes selliseid meeldivaid sõnu asjaosalistelt<br />
endilt, saad aru, et nende<br />
jaoks on olulised sellised lihtsad väärtused<br />
nagu sõprus ja vastastikune abistamine.<br />
Loodetavasti ei lähe nende initsiatiiv<br />
luhta. Kui neile meeldib teha seda,<br />
mida nad praegu teevad, ning nad<br />
suudavad jääda nende ümber toimuva<br />
suhtes osavõtlikuks, siis võime olla uhked,<br />
et Eestis on olemas selline klubi,<br />
kus noored ei istu paigal, vaid püüavad<br />
olla aktiivsed ja ühiskonnale kasulikud.
Change language