Noor Tegija, mai, 2013 - Tallinna noorte infokeskus
Noor Tegija, mai, 2013 - Tallinna noorte infokeskus
Noor Tegija, mai, 2013 - Tallinna noorte infokeskus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Erilehe väljaandja on <strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooamet<br />
2. <strong>mai</strong> <strong>2013</strong><br />
9. <strong>mai</strong>l algab <strong>Tallinna</strong> <strong>noorte</strong>nädal<br />
Mikk Granström<br />
Just Filmi juht<br />
9.–14. <strong>mai</strong>ni näitab Just Film <strong>noorte</strong>nädalal<br />
Sõpruse kinos lõpuks ometi<br />
alanud kevade puhul häid filme! Ja rahakoti<br />
võib suusapükste taskusse unustada,<br />
sest kinno pääseb tasuta.<br />
Pikk ja pime talv möödas. 3D-kinoprillid<br />
võib asendada päikeseprillidega,<br />
sest kevadised <strong>noorte</strong>nädala filmid<br />
kiirgavad positiivsust. Kui päike paistab,<br />
on raske olla tõsine. Eks sellepärast<br />
need lõunamaa asukad nii rõõmsad<br />
tunduvadki. Näiteks austraallased. Neid<br />
oma silmaga kohanud inimesed iseloomustavad<br />
neid kui lõbusaid, lahkeid ja<br />
sõbralikke. Nad on muretud, viskavad<br />
nalja ja räägivad muhedalt. Punaselt<br />
mandrilt on pärit filminädala avafilm<br />
«Must õhupall», kus isegi muidu vastikud<br />
kiusavad koolilapsed räägivad toreda<br />
aktsendiga ja kuskil sisimas tundub,<br />
et nad tegelikult ei olegi halvad.<br />
Thomase jaoks ei ole kool, nüüdseks juba<br />
viies, muidugi ainuke mure. Tema<br />
vanem vend Charlie on autist ning aktiivsus-<br />
ja tähelepanuhäirega. Thomas<br />
ei soovi aga mitte midagi muud, kui<br />
Erileht <strong>Noor</strong> <strong>Tegija</strong>, mida just<br />
käes hoiate, on välja antud<br />
spetsiaalselt 9.–15. <strong>mai</strong>ni toimuva<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>noorte</strong>nädala<br />
ürituste ja tegemiste kajastamiseks.<br />
Nädal, mille jooksul leiab aset palju<br />
sündmusi, mis on mõeldud erinevas<br />
vanuses, erisuguste huvide ja soovidega<br />
<strong>noorte</strong>le. Üritused toimuvad enamjaolt<br />
küll kesklinnas, kuid tegevusi on<br />
ka linnaosades ja <strong>noorte</strong>keskustes.<br />
Head lehelugemist, <strong>noorte</strong>nädala sündmustega<br />
tutvumist ja osalemist!<br />
<strong>Noor</strong>tenädal algab 9. <strong>mai</strong>l Vabaduse<br />
väljakul Spordikoolituse ja -teabe<br />
Sihtasutuse korraldatava heategevusliku<br />
teatejooksuga kell 14. Nädal jätkub<br />
väga mitmekülgsete sündmustega.<br />
Just Filmi <strong>noorte</strong>nädala eriprogramm<br />
Sõpruse kinos, <strong>noorte</strong>bändide<br />
konkurss, JAFFi (Jaapani animatsiooni<br />
filmifestival) <strong>noorte</strong>nädala eriprogramm<br />
Artise kinos, Friday Night Skate,<br />
mereteemalised õpitoad, tänavakultuuride<br />
päev «Urban Culture <strong>2013</strong>»<br />
Pääsküla <strong>noorte</strong>keskuses ja Vabaduse<br />
foorum on vaid osa nädala raames toimuvatest<br />
sündmustest. Lisaks on kohtumisõhtuid,<br />
seminare ja muid kultuurisündmusi.<br />
<strong>Noor</strong>tenädal lõpeb koos <strong>Tallinna</strong><br />
päevaga 15. <strong>mai</strong>l samuti Vabaduse väljakul.<br />
<strong>Noor</strong>tenädala ja <strong>Tallinna</strong> päeva<br />
lõpetab suur kontsert, kus esinevad parimad<br />
<strong>noorte</strong>bändid ja koolitantsugrupid<br />
ning õhtu lõpetab menuka ansambli<br />
Põhja-<strong>Tallinna</strong> kontsert. Kontsert<br />
on kõigile huvilistele tasuta!<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>noorte</strong>nädalat korraldab<br />
<strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooamet koostöös<br />
partneritega mittetulundus-, avalikust<br />
ja erasektorist.<br />
Just Film ootab <strong>noorte</strong>nädalal kinno<br />
Teatejooks.ee<br />
Tuhandetele Eesti <strong>noorte</strong>le on saanud<br />
ilusaks tavaks koguneda igal aastal<br />
<strong>mai</strong> alguses ligi 20 linnas, et joosta<br />
üheskoos heategevuslikul teatejooksul<br />
liikumisvõime kaotanud laste raviks.<br />
Nii ka tänavu 9. <strong>mai</strong>l, kui teatejooksuga<br />
avatakse ühtlasi <strong>Tallinna</strong><br />
<strong>noorte</strong>nädal.<br />
Teatejooksu ühe eestvedaja Erik<br />
Pallase sõnul sai sündmus alguse soovist<br />
panna noori väärtustama oma võimalusi<br />
liikuda ning teadvustada, et on<br />
ka neid lapsi, kes liikuda ei saa. «Inimene<br />
kipub ju millegi väärtusest aru saama<br />
ikka alles siis, kui on sellest ilma<br />
jäänud,» rääkis Pallase. «Liikumisvõime<br />
kaotus võib aga ühel või teisel moel<br />
juhtuda meist igaühega. Tahame, et<br />
noored mõistaksid, kui tähtis on liikumine,<br />
ning ühtlasi, kui tähtis on hoolida<br />
ja aidata teisi inimesi.»<br />
Eesti suurimaks laste- ja <strong>noorte</strong>spordiürituseks<br />
kasvanud teatejooks<br />
sai alguse 2006. aastal, kui joosti kahes<br />
paigas – <strong>Tallinna</strong>s ja Kernus. Lapsi oli<br />
siis jooksmas 500. Sel kevadel ligineb<br />
Kaader filmist «Keith».<br />
normaalset elu. Normaalsus on aga, nagu<br />
filmgi ütleb, suhteline. Et kõikide<br />
Thomase ja ta pere katsumustega toime<br />
tulla, peabki olema D-vitamiinist<br />
pakatav lõbus austraallane.<br />
Austraaliast on pärit teinegi film –<br />
«Punane koer», üks Just Filmi suuri<strong>mai</strong>d<br />
koguperehitte. Räpased mehed,<br />
vahutav õlu, kuum päike ja liivast punane<br />
koer, kellel ei ole peremeest, aga<br />
kes on kõigi sõber. Punane Koer oli olemas<br />
ka päriselus. Tema auks on püstitatud<br />
ausammas ning vändatud ka see<br />
südamlik film, mis ei tohiks külmaks<br />
jätta ka kassiinimesi.<br />
Meile meeldib inimesi sildistada.<br />
Me peame kuhugi kuuluma. Kuidas aga<br />
kutsuda neid, kes kuhugi ei kuulu? Ei,<br />
nad ei ole erilised. Nad on hoopis vahepealsed.<br />
«Vahepealsed» on brittide täispikk<br />
komöödiafilm neljast vahepealsest<br />
sõbrast. Suurbritannia saare elanikele<br />
jooksjate arv aga juba 10 000-le ning<br />
teatejooks toimub 9. <strong>mai</strong>l samaaegselt<br />
21 Eesti linnas: Elvas, Haapsalus, Jõgeval,<br />
Keilas, Kohtla-Järvel, Kuressaares,<br />
Kärdlas, Narvas, Otepääl, Paides, Põlvas,<br />
Pärnus, Rakveres, Raplas, Sillamäel,<br />
<strong>Tallinna</strong>s, Tartus, Toilas, Valgas,<br />
Viljandis ja Võrus.<br />
Teatejooksuga kogutud annetused<br />
lähevad liikumisvõime kaotanud laste<br />
raviks Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses.<br />
Üks toetatavatest<br />
on 6-aastane Erik. Ta on tähelepanelik<br />
ja ülihea mäluga poiss, kes sündis elutunnusteta<br />
ning elule turgutades said<br />
arstid tema emale lubada vaid seda, et<br />
poeg hakkab kunagi silmi pilgutama.<br />
Taastusravi abil on Erik aga jõudnud<br />
lausa nii kaugele, et abivahendite toel<br />
ise väikseid samme astuda. Ees on veel<br />
aga pikk tee. Teine lastest, 12-aastane<br />
Artjomon väga õpihimuline ning räägib<br />
puhtalt kahte keelt, kuid sõidab ratastooliga.<br />
Temagi saab koos sadade<br />
teiste lastega Haapsalus taastusravi.<br />
Lapsed jooksevad teatejooksul tasuta,<br />
kuid täiskasvanud saavad laste raviks<br />
ning teatejooksul osalevate <strong>noorte</strong><br />
panuse tunnustamiseks teha annetuse,<br />
helistades numbril 900 7777 (kõne<br />
hind 7 eurot). Sel aastal on täiskasvanutel<br />
esmakordselt võimalik aidata,<br />
osaledes teatejooksu toetusjooksul,<br />
millel on sümboolne osalemistasu –<br />
selleks tuleks oma kolleegidest kokku<br />
panna kaheksaliikmeline tiim.<br />
«Loodame, et teatejooksul õpivad<br />
meie noored maast madalast hoolima<br />
inimestest enda ümber ja ühiskonnas<br />
ning hindama heategemise tähtsust.<br />
Ning loodetavasti oskavad noored sellevõrra<br />
rohkem väärtustada ka oma<br />
võimalusi liikuda ja sporti teha,» lausus<br />
Pallase.<br />
Täpsema programmi leiavad kõik<br />
huvitatud <strong>noorte</strong>nädala kodulehelt<br />
www.tallinn.ee/<strong>noorte</strong>nadal või<br />
www.facebook.com/<strong>noorte</strong>nadal<br />
on «Vahepealsed» tuttavad samanimelisest<br />
ülipopulaarsest ja naljakast komöödiasarjast.<br />
Vahepealsed on täpselt<br />
sellised, nagu nende eas ollakse. Juhtumised<br />
on piinlikud, kõnepruuk häbitu.<br />
Aga just see ehedus ja liialdatud realistlikkus<br />
on see, mis paneb naerma isegi<br />
siis, kui hääleke peas või ingel õla peal<br />
seda ei luba. Kui ei tohiks, kui see ei ole<br />
ilus. Ehk siis, kui on kõige naljakam.<br />
Just Filmil on hea meel lõpuks näidata<br />
ka filmi, mis oma «õigel» ajal filmimaailma<br />
põnevate ja keeruliste põhjuste<br />
tõttu festivalile ei jõudnud. USA film<br />
«Keith» räägib 17-aastasest Nataliest,<br />
kes hakkab suhtlema salapärase ja veidra<br />
Keithiga. Mida täpsem on plaan, seda<br />
rohkem on asju, mis võivad minna<br />
teisiti. Natalie eluplaan oli väga täpne.<br />
Lisaks «Keithile» saab suurelt ekraanilt<br />
nautida ka teist, tutvustust mitte<br />
vajavat ameerika <strong>noorte</strong>filmi «Mässav<br />
noorus» paljude <strong>noorte</strong>filmide<br />
staari Michael Ceraga peaosas.<br />
Täpse filmikava ja lisainfot leiab Just<br />
Filmi kodulehelt: www.justfilm.ee<br />
Kinos kohtume!<br />
www.tallinn.ee/<strong>noorte</strong>nadal<br />
www.facebook.com/<strong>noorte</strong>nadal<br />
Ligi 10 000 noort kogunevad teatejooksule head tegema<br />
Teatejooksust osavõtjad 2012. aasta võistlusel.<br />
Kolm viisi, kuidas<br />
teatejooksule kaasa aidata.<br />
• Kui oled 5.–9. klassi õpilane, pane<br />
kokku kaheksast koolikaaslasest<br />
koosnev meeskond ja tule jooksma!<br />
• Kui oled täiskasvanu, tule osale kolleegide<br />
või sõpruskonnaga toetusjooksul!<br />
• Helista annetamiseks heategevusnumbril<br />
900 7777 (kõne hind 7 eurot).<br />
Info ja registreerimine<br />
www.teatejooks.ee<br />
Foto: Marko Mumm<br />
Intervjuu ja blogi<br />
Kolm looduslikku<br />
alternatiivi<br />
energiajookidele<br />
Katrin Pärt<br />
Loe lk 2<br />
Karjäär<br />
Päästekorraldaja –<br />
eluliselt tähtis elukutse<br />
Meelika Hirmo<br />
Loe lk 3<br />
<strong>Noor</strong>tekeskused –<br />
hüppelaud ellu!<br />
Eesti noored ammutasid<br />
Kreekas uusi teadmisi<br />
Jaak Pajumaa<br />
Loe lk 4<br />
<strong>Noor</strong>teühendused<br />
<strong>Noor</strong>ed riigiteadlased<br />
kogunesid riigikogu<br />
simulatsioonile<br />
Enelin Paas<br />
Loe lk 5<br />
Projektid ja<br />
laagrid<br />
Tänavasportlane –<br />
kes sa oled?<br />
Margit Sellik<br />
Loe lk 6<br />
Euroopa<br />
<strong>noorte</strong>nädal<br />
Euroopa <strong>Noor</strong>ed<br />
tulevad külla<br />
Vaata täpsemalt plakatilt!<br />
Loe lk 7<br />
<strong>Tallinna</strong><br />
<strong>noorte</strong>nädal<br />
Vaata <strong>noorte</strong>nädala<br />
programmi<br />
ja leia endale sobiv üritus!<br />
Loe lk 8
Milline on sinu side <strong>Tallinna</strong><br />
<strong>Noor</strong>sootöö Keskuse (TAN) ja<br />
noorsootööga üldisemalt?<br />
Hiljuti just endise koolivenna ja<br />
hip hopi-DJ Lauri Tähega naersime, et<br />
Lasnamäe avatud <strong>noorte</strong>keskust kutsuti<br />
slängis Bustaks. Päris geto kõlaga<br />
koht.<br />
Igal juhul ma mäletan, et lisaks niisama<br />
jõlkumisele osalesin ma seal –<br />
võib öelda, et vägagi eksperimentaalse<br />
ja uuendusmeelse kunstiga tegeleva –<br />
teatristuudio IMPRO tegemistes selle<br />
koosseisulise näitlejana. Käisin seal<br />
üksvahe ka breiktantsu trennis.<br />
Busta oli tolle aja Facebook – koht,<br />
kus inimestega sotsialiseeruda ja selle<br />
koha pealt elutervem, et kedagi ei saanud<br />
ära blokkida ja kõigiga tuli mõnes<br />
mõttes arvestada. Natuke Rate’i hõngu<br />
oli seal ka, sest – mis seal salata – suur<br />
osa aurust läks ikkagi ka ühtede poiste<br />
tagaajamisele ja teiste eest ära jooksmisele<br />
Ḣiljem, juba gümnaasiumi ajal, sai<br />
TANist rohkem koostööpartner. Asutasime<br />
ühe sinisilmse kambaga revolutsiooniliste<br />
eesmärkidega kunstirühmituse<br />
<strong>Noor</strong>te Looming ning TAN, ja<br />
tuleb tunnistada, et ka selline poekett<br />
nagu Comarket, olid peaaegu ainukesed,<br />
kes meid välja ei naernud ja aitasid<br />
meil meie mõtteid teoks teha.<br />
Tegelikult, tagantjärele mõtlema<br />
hakates, oli neid toetajaid ikka veel:<br />
näiteks Glaskek pani meie Polymeri<br />
ateljeele aknad ette, et me talvel seal<br />
ära ei sureks, ja eks neid ettevõtteid ja<br />
organisatsioone oli veel.<br />
Tuleb tunnistada, et praegu, kus<br />
kõik vaevlevad majanduskriisis, kujutan<br />
ma ette, et sellist sinisilmsust ja<br />
maailmavallutamist on palju keerulisem<br />
välja mängida. Ühesõnaga: kui poliitika<br />
<strong>noorte</strong> toetamist ei reguleeri, siis<br />
kehvades majandusoludes ei suuda seda<br />
ka erasektor balansis hoida.<br />
Kui tihedalt praegu TANiga seotud<br />
oled?<br />
Kõnnin keskeltläbi kaks korda päevas<br />
TANi <strong>infokeskus</strong>est mööda.<br />
Kas ja mida on sulle seos noorsootöö<br />
ja noorsootöötajatega igapäeva-<br />
ja tööellu kaasa andnud?<br />
Arvan, et olen palju julgem kaasama<br />
oma tegemistesse noori ja kogenematuid<br />
inimesi. Ma loodan, et see on<br />
midagi, mis mul enda vanusest sõltumata<br />
jääb nii ka edaspidi. Täiskasvanud<br />
inimesed on tihti kuidagi vaimselt kastreeritud<br />
ja palju madalama mõttelennuga<br />
kui noored. Mulle meeldivad inimesed,<br />
kes suudavad uskuda võimatuna<br />
näivatesse asjadesse ning <strong>noorte</strong>l on<br />
energiat need ka tegelikult ajapikku<br />
teoks teha. Kuid samal ajal vajavad nad<br />
tihti vanemate ja kogenumate mentorlust.<br />
Põhimõtteliselt töötab nii ka Müürileht<br />
(Müürileht on Eestis ilmuv peamiselt<br />
uue ja <strong>noorte</strong>kultuuriga tegelev<br />
ajaleht – toim), kus kolleegiumi näol<br />
on see kogemustepagas ja nõu kogu<br />
aeg võtta.<br />
2 LK Helen Tammemäe Foto: Märt Villemsaar<br />
2 LK<br />
ARVAMUS<br />
Intervjuu ja Blogi<br />
<strong>Noor</strong>sootöö peab olema inspireeriv ja julgustav valdkond<br />
Intervjuu ilmub sarjas «TAN 10» (<strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö Keskuse 10. tegutsemisaasta).<br />
Küsimused koostas Signe Sillasoo ja neile vastab Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe.<br />
Kas ja kui palju on need sidemed<br />
ja seotus noorsootööga olnud<br />
abiks sinu elu kujunemisel?<br />
Niipalju kindlasti on, et ma olen<br />
kogenud ja kujunenud igatepidi pigem<br />
ebatraditsioonilisi teid pidi. Koolihariduse<br />
kõrval on mulle isikupära ja isepäisustki<br />
andnud kindlasti esiteks kõikvõimalikud<br />
ringid ja stuudiod, kus ma<br />
juba lapsena osalesin (tõsi, oma püsimatuse<br />
tõttu vahetasin neid pidevalt),<br />
varem <strong>mai</strong>nitud IMPRO teatristuudiol<br />
on kindlasti olnud oma märgiline roll<br />
ja hiljem Polymeris, Kultuurikatlas<br />
ning hiljem juba ka Tartus Genialistide<br />
Klubis ja Tartu Kultuuritehases tegutsemine.<br />
Olen hakanud hiljuti mõistma, et<br />
see kompott on päris eksootiline ja erakordne.<br />
Ma loodan, et selle najal saab<br />
igasugustesse tuimadesse süsteemidesse<br />
ka pisut särtsu anda.<br />
Mida tähendab üldse noorsootöö<br />
sinu jaoks? Miks seda vaja on?<br />
Sõna «noorsootöö» on minu jaoks<br />
iseenesest natukene eemalepeletav, aga<br />
ma saan aru, et see on mõiste, mille<br />
abil kirjutatakse mingeid arengukavasid<br />
ja mille abil kõneletakse vajadusest<br />
<strong>noorte</strong>ga tegeleda «ametlikes» ringkondades.<br />
Minu jaoks isiklikult tähendab<br />
noorsootöö <strong>noorte</strong> teadvustamist ja<br />
rolli ühiskonnas laiemalt, mitte kui pelka<br />
strateegiat, kuidas noori inimesi<br />
(kes oleksid selle idee järgi justkui<br />
kamp primaate) kõikvõimalikest elu<br />
pattudest eemal hoida.<br />
<strong>Noor</strong>te seotust ühiskonna protsessidesse<br />
on vaja selleks, et ei tekiks suuri<br />
konflikte põlvkondade ja nende ideede<br />
vahel ning pidevas ringluses on ka<br />
väiksem oht, et mingid struktuurid<br />
liialt ära kivistuksid, mida pärast vägivaldselt<br />
lahti raiuma hakatakse.<br />
<strong>Noor</strong>i on vaja igas vanuseastmes<br />
õpetada iseseisvalt mõtlema. Koolisüsteem<br />
õpetab meid praegu paraku väga<br />
üheplaaniliselt asjadest aru saama. Ma<br />
arvan, et hea noorsootöö on see, mis<br />
annab noorele kindlust, et ta oma mõtted<br />
on ka väga okeid.<br />
Kuidas sulle tundub, kas noorsootöö<br />
paistab hästi silma?<br />
Väljaspool <strong>noorte</strong>keskusi liikudes<br />
noorsootöö oluliselt silma ei paista ja<br />
ma arvan, et sellepärast selle olulisust<br />
ka tihti alahinnatakse. <strong>Noor</strong>sootöö on<br />
vilja kandnud, kui ühiskonnas hakkavad<br />
silma paistma teotahtelised ja julged<br />
noored.<br />
TAN tähistab tänavu kümnendat<br />
sünnipäev. Millist rolli võiks noorsootöö<br />
<strong>noorte</strong> arenemisel mängida<br />
järgmise kümnendi jooksul?<br />
Inspireerivat, julgustavat ja võimalusi<br />
pakkuvat – inimesed saavad inspireerida<br />
ja julgustada, keskus saab pakkuda<br />
võimalusi.<br />
Ilma mikserpuldita Youtube’i diskorist<br />
päriselt plaate keerutama õppida<br />
on raske ja oma raadiosaate või zine<br />
tegemisega on ka tühjade kätega<br />
keeruline eksperimenteerida. Tänapäeval<br />
pole iseenesest keeruline ise õppida<br />
asju tegema, takistuseks saab paljudele<br />
hoopis tehniliste võimaluste puudumine<br />
ja see, et <strong>noorte</strong> tegemistele<br />
antakse väga vähe tagasisidet. Põhimõtteliselt<br />
paistab, et kedagi ei huvita,<br />
mida sa hästi teed, peaasi, et koolis<br />
hinded korras oleks. Ma arvan, et see<br />
on väga vale suhtumine.<br />
Millised on hetkel suurimad ja<br />
olulisemad tööd, millega tegeled?<br />
Tegelen Müürilehe peatoimetamise<br />
ja selle väljaandmisega.<br />
Sellest aastast tulime välja ka selle<br />
eesti- ja ingliskeelse veebiarendusega –<br />
ühelt poolt, et me oleksime oma senistele<br />
lugejatele kõikvõimalikes seadmetes<br />
kättesaadavad, ning teiselt poolt, et<br />
lisaks eestikeelsele Müürilehele (www.<br />
muurileht.ee) oleks ingliskeelse Waderi<br />
(www.wadermedia.com) näol võimalus<br />
kaasaegse kultuuri ja mõttevooludega<br />
ka Baltikumi ja Skandinaavia üleselt<br />
kursis olla.<br />
Samuti lükkan paari sõbraga käima<br />
brändingu ja disainistuudiot Joni Pun,<br />
kus mängin loovjuhi rolli.<br />
Tuulutamas käin end klubides plaadimängijate<br />
taga ning ootan õiget hetke<br />
ja võimalust, et hakata järjepidevalt<br />
oma raadiosaadet tegema.<br />
Kolm looduslikku alternatiivi energiajookidele<br />
Katrin Pärt<br />
Rimi tervisenõustaja<br />
Mida te arvaksite, kui teaksite, et<br />
energiajook, mida joote, sisaldab<br />
lisaks teistele tervist kahjustavatele<br />
koostisosadele seitse teelusikatäit<br />
suhkrut, liigset kofeiinikogust,<br />
tundmatuid erguteid, toiduvärve ja tauriini?<br />
Nüüd, kui käes on eksamite periood,<br />
tunnevad paljud vajadust lisaenergia<br />
järele, kuid kas energiajook on<br />
selleks just kõige õigem allikas?<br />
Energiajoogid peaksid stimuleerima<br />
vaimselt ja füüsiliselt kindla aja vältel<br />
ning neid kasutatakse peamiselt<br />
pingelise füüsilise aktiivsuse puhul ja<br />
janu kustutamiseks. Kahjuks aga võivad<br />
energiajoogid tekitada vastupidist<br />
reaktsiooni ehk vee väljutamist kehast,<br />
tekitada tõsiseid terviseprobleeme, nagu<br />
näiteks kõrge vererõhk, kõhuprobleemid,<br />
paanikahäire, ärevus, häired<br />
südametöös ja hammaste kulumine.<br />
Energiajookide joomisel on üheks<br />
peamiseks mureks väsimuse sümptomite<br />
kadumine. See aga põhjustab<br />
meie kehas olukorra, kus keha peab<br />
töötama üle oma võimete piiri, pannes<br />
ohtliku pinge südamele. Energiajookide<br />
või suures koguses kohvi joomine<br />
põhjustab pikas perspektiivis halba<br />
enesetunnet – väsimust, immuunsüsteemi<br />
nõrgenemist ja lisakoormust<br />
neerupealistele. Peavalud, iiveldus, ärrituvus<br />
on mõned sümptomid, mida<br />
võib tunda, kui üritate sellist tüüpi jookide<br />
joomisest vabaneda. Seetõttu ongi<br />
need tugevalt sõltuvust tekitavad –<br />
ainus viis, kuidas end paremini tunda,<br />
on juua järgmine energiajook.<br />
Mida peaksime tegema, kui oleme<br />
väsinud ega tunne end hästi? Peaksime<br />
analüüsima, MIKS me oleme väsinud.<br />
Lahendus peitub probleemis! Enamik<br />
inimesi on väsinud ja energiapuuduses,<br />
kuna nad ei maga piisavalt ja/või nad<br />
ei saa toiduga õigeid toitaineid, mis tekitaks<br />
hea tunde ja hoiaks energiataseme<br />
kogu päeva jooksul tasakaalus.<br />
Kolm tegevust energiataseme<br />
tõstmiseks.<br />
1) Söö piisavas koguses valku. Paljud<br />
tüdrukud ei saa toiduga piisavas koguses<br />
valku ja see võib tihti olla väsimuse<br />
esimeseks põhjuseks. Ei ole<br />
lihtne tarbida kehale vajalikul hulgal<br />
valku, selleks peab teadlikult toituma.<br />
Iga toidukord peaks sisaldama<br />
valku, mida leiad näiteks munast,<br />
kalast, kalkuni- ja kanafileest, kodujuustust,<br />
kohupiimast (kui ei ole laktoositalumatust).<br />
Proovi süüa ka<br />
rohkem kikerherneid, ube, läätsi<br />
(näiteks õhtuses salatis).<br />
2) Maga rohkem. Planeeri oma päevaplaan<br />
uneplaani järgi, et saaksid magada<br />
nii palju kui võimalik. See on<br />
nagu treeningute planeerimine –<br />
peaksid jõudma koju piisavalt vara,<br />
et lõõgastuda ja uniseks muutuda.<br />
Heast ööunest ei ole paremat ergutit!<br />
Piisav puhkus on parim viis aeglustada<br />
vananemist ja parandada<br />
enesetunnet. Sea eesmärgiks seitsekaheksa<br />
tundi und ja tekita harjumus<br />
ühel ja samal ajal voodisse minna<br />
(puhkepäevadel võid magada<br />
kauem, ent proovi minna magama<br />
ikka samal ajal, et keha püsiks harjumuse<br />
juures). See on seda väärt!<br />
See samm on eriti oluline neile, kes<br />
vaevlevad depressiooni ja ärevusega.<br />
Uni ravib!<br />
3) Joo vett! Keha veepuuduse ärahoidmiseks<br />
peaksime jooma vähemalt<br />
kaheksa klaasi vett päevas. Täitke<br />
suur veekann veega ja lisage sidruni-,<br />
laimi- või apelsiniviile – nii<br />
tundub vesi ahvatlevam ja joote seda<br />
rohkem. Vesi ainult ei näe nii parem<br />
välja, vaid on ka odavam ning<br />
loodust säästvam kui pudelivee ostmine.<br />
Muretse endale lemmikklaas<br />
ja hoia veekann lähedal, nii et kui<br />
sellest möödud, siis tuleb meelde<br />
juua.<br />
Oma tervise eest hoolitsemine on parim<br />
viis väsimuse vältimiseks ning sul<br />
ei teki vajadust energiajookide järele!<br />
Blogipostitus on pärit tervisenõustaja<br />
blogist aadressilt www.rimi.ee/tervis
karjäär<br />
3 LK<br />
Päästekorraldaja – eluliselt tähtis elukutse<br />
Meelika Hirmo<br />
Häirekeskuse avalike suhete juht<br />
Maarja-Liisa Kesküla (25)<br />
ja Rauno Annama (20)<br />
alustavad suvel tööd<br />
päästekorraldajatena.<br />
<strong>Noor</strong>ed räägivad, miks<br />
otsustati valitud eriala kasuks, mida nad<br />
arvavad tööst ja õpingutest ning miks<br />
on päästekorraldaja eriala nende arvates<br />
lahe.<br />
Päästekorraldaja on hätta sattunule<br />
esmane kontaktisik ja abiosutaja. Just<br />
päästekorraldaja ülesandeks on vastata<br />
hädaabinumbrile 112 tulnud kõnedele,<br />
hinnata ohtu ja saata abi sündmuskohale.<br />
Kuigi päästekorraldajad ei sõida õnnetuspaika<br />
tuld kustutama või inimesi<br />
elustama, on nende töö otseselt seotud<br />
inimeste aitamise ja päästmisega.<br />
Päästekorraldajaks õpitakse Sisekaitseakadeemia<br />
päästekolledži Väike-Maarja<br />
päästekoolis, kus on oma õpinguid lõpetamas<br />
ka Maarja-Liisa ja Rauno.<br />
Kannapööre ja<br />
päästekorraldajaks!<br />
Nii Maarja-Liisa kui Rauno tegid päästekorraldajaks<br />
õppima minnes oma<br />
elus kannapöörde. Maarja-Liisa sõnul<br />
oli eriala leidmine nagu saatus – Soomes<br />
mõnda aega elanuna igatses neiu<br />
eestlasi ja Eesti elulaadi. Kuulutust nähes<br />
oli otsus tehtud, huvi meditsiini ja<br />
päästeala vastu oli neiul juba varakult<br />
arstist emalt päranduseks kaasa tulnud.<br />
Rauno kaotas Tartu Ülikoolis kommunikatsiooni<br />
ja ajakirjandust õppides<br />
motivatsiooni: «Olin paberid koolist välja<br />
võtnud, kui nägin Kose Teatajas eriala<br />
reklaamivat kuulutust. See oli konkreetne<br />
ja huvitav töökoht ning otsustasin<br />
kandideerida. Praegu tunnen, et olen<br />
saanud hindamatu kogemuse. Kogu õppeaasta<br />
on möödunud koos ülimalt toredate<br />
ja erineva taustaga inimestega,»<br />
ei kahetse noormees oma valikut.<br />
Rauno on Paides jalgpallielu kajastades<br />
ja reportaaže tehes endiselt seotud<br />
ka ajakirjandusega ning leiab, et<br />
erialades on mõndagi sarnast. «Suhtlemisoskuse<br />
tähtsus on mõlema elukutse<br />
puhul suur. Samuti mängivad suurt<br />
rolli info ja emotsioonid ning oskus küsida<br />
õigeid küsimusi,» arvab Rauno.<br />
Päästekorraldajad inimesi sündmuskohale päästma ei sõida, kuid Maarja-Liisa (keskel) ning tema kursusekaaslased<br />
proovisid praktikumis suitsu sukeldumist, et paremini mõista töö iseloomu.<br />
Foto: erakogu<br />
Tulevased päästekorraldajad Maarja-Liisa ja Rauno.<br />
Foto: erakogu<br />
Väike-Maarjas on elu kui<br />
kuninga kassil<br />
Nii Maarja-Liisa kui Rauno on kooliga<br />
väga rahul ega ole kiidusõnadega kitsid.<br />
«Väike-Maarjas on fantastilised<br />
tingimused – julgeks öelda, et Eesti parimad.<br />
Kogu õppetöö on olnud hästi<br />
huvitav ja ei ole kordagi tundnud, et ei<br />
tahaks tundi minna,» kinnitavad nad.<br />
Põnevust lisavad praktikumid, mille<br />
raames on käidud näiteks tuld kustutamas<br />
ja suitsu sukeldumas ning sõidetud<br />
nädala jooksul kaasa kiirabibrigaadiga.<br />
«Õppejõud on väga lahedad ja abivalmid<br />
ning teevad oma tööd südamega.<br />
Meid võeti kohe omaks ja anti kaasa<br />
väga tugev teadmistebaas just meditsiini-<br />
ja päästealal,» hindab Maarja-<br />
Liisa õpinguid. «Lisaks tuli mulle õppima<br />
asudes täieliku üllatusena, et elukoht<br />
ja toitlustus on tasuta. Elame nagu<br />
kuninga kassid! Väike-Maarjas ei ole<br />
igav, sest kindel režiim annab piisavalt<br />
tegevusi ja puhkust. Kõik tingimused<br />
on loodud,» usub Maarja-Liisa.<br />
Õige töö valem:<br />
hommikul on hea tunne<br />
Õige töö tunneb Rauno arvates ära hea<br />
tundega ärkamise järgi. Maarja-Liisa<br />
on sellega päri. «Mulle meeldib, kui<br />
saan olla kasulik ja tunda end vajalikuna.<br />
Päästekorraldajana saan inimesi aidata<br />
ning tõusta hommikul mõttega, et<br />
teen midagi olulist. Võib-olla see kõlab<br />
natuke läägelt, aga nii see on,» naerab<br />
Maarja-Liisa.<br />
Enne Väike-Maarjasse õppima asumist<br />
ei teadnud kumbki noor erialast<br />
kuigi palju – Maarja-Liisale oli silma<br />
jäänud tõsielusari Ameerika hädaabinumbri<br />
911 tegemistest ja ka Rauno<br />
hindab oma toonaseid teadmisi Harju<br />
keskmisteks.<br />
«Tore oleks, kui inimesed mõistaksid,<br />
kui raske see töö tegelikult on. Vaid<br />
60 sekundiga peab suutma hinnata ohtu<br />
ja saatma abi, kuid kui helistaja on<br />
paanikas, emotsionaalne ega vasta<br />
päästekorraldaja küsimustele, on seda<br />
väga raske teha. Õpingute alguses tundus<br />
mulle, et on võimatu saada kogu<br />
vajalik info minutiga, aga nüüd suudame<br />
hädaabikutse töödelda vähem kui<br />
minutiga,» kommenteerib Rauno.<br />
MIS JUHTUDEL<br />
HELISTADA<br />
HÄDAABINUMBRILE 112<br />
• vajad kiiret arstiabi<br />
• on tulekahju või selle kahtlus<br />
• toimus plahvatus või on selle oht<br />
• on tugev õhu-, vee- või pinnasereostus<br />
• inimene on kuskile kinni jäänud<br />
• ohtlik metsloom on linnas<br />
• inimene on uppumas<br />
• toimus varing või on selle oht<br />
• on gaasiavarii või -leke<br />
• juhtus liiklus- või muu kannatanutega<br />
õnnetus<br />
Helista hädaabinumbrile 112 üksnes tõsiste<br />
hädaolukordade korral – kui kellegi<br />
elu, tervis, vara või keskkond on ohus või<br />
on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas.<br />
ÕPI pääste-<br />
KORRALDAJAKS!<br />
• Päästekorraldajaks saab õppida keskhariduse<br />
baasil<br />
• Õppesse vastu võtmise korral on õpe,<br />
elukoht ja toitlustus tasuta<br />
• Õpe kestab ühe aasta ja kõigile eriala<br />
lõpetanutele garanteerib häirekeskus<br />
oma keskustes <strong>Tallinna</strong>s, Jõhvis, Pärnus<br />
või Elvas töö<br />
• Kandideerimine erialale algab juunis<br />
• Lisainfot päästekorraldajaks õppimise<br />
kohta leiab siit: www.rescue.ee/hairekeskus/paastekorraldajate-kutseope<br />
«Jah, minu arvates on päästekorraldajate<br />
väljaõpe praegu nii hea, et inimesed<br />
võivad kindlad olla, et nad on<br />
heades kätes,» lisab Maarja-Liisa.<br />
Päästekorraldaja elukutse on <strong>noorte</strong><br />
arvates võimalus areneda ja olla kasulik:<br />
«See on kindel töö riigisektoris ja<br />
kui on tahe teisi rasketes olukordades<br />
aidata, on see suurepärane amet. Samas<br />
tuleb end pidevalt täiendada. Selle<br />
eriala omandamine ei ole nagu jalgrattasõit,<br />
mille kord omandanuna võib<br />
igal hetkel julgelt sadulasse hüpata,»<br />
rõhutab Rauno.<br />
«Häirekeskus ja Päästeamet on<br />
minu arvates täis missioonitundega<br />
inimesi. Kõik, kes vähegi tunnevad ja<br />
tahavad seda tööd teha, neile julgen<br />
soovitada – see on väga lahe töökoht.<br />
Samas ei tohiks siia niisama proovima<br />
tulla ja otsus peab olema tehtud.<br />
Ei tohi olla nii, et kust tuul, sealt<br />
meel,» paneb Maarja-Liisa huvilistele<br />
südamele.<br />
Vabatahtlikust tööst ja võimalustest<br />
Grete Kopso<br />
<strong>noorte</strong>portaali koordinaator,<br />
Eesti Euroopa Liikumine<br />
Koos külmade ilmadega sai aprillis<br />
läbi ka Eesti Euroopa Liikumise<br />
eelmisel sügisel algatatud projekt<br />
«Vabatahtlik on väärtus». See kujutas<br />
endast 15–30-aastastele <strong>noorte</strong>le suunatud<br />
vabatahtlike kaasamise programmi,<br />
mille eesmärgiks oli arendada välja<br />
regulaarne ja jätkusuutlik euroopameelsete<br />
vabatahtlike kaasamine ja rakendamine<br />
meie organisatsiooni tegevusse.<br />
Kuigi projekti ametlikuks lõppkuupäevaks<br />
oli seatud 31. aprill <strong>2013</strong>, jätkub<br />
koostöö vabatahtlikega ka tulevikus<br />
– kõik soovijad on oodatud meiega<br />
liituma ka praegu!<br />
Projekt «Vabatahtlik on väärtus»<br />
tutvustas meie organisatsioonile tublisid<br />
noori, kes olid nõus investeerima<br />
oma aega ja teadmisi, et aidata teisi<br />
ning seda kõike TASUTA. Tihti takerdub<br />
vabatahtliku töö pakkumise idee<br />
just küsimuse taha: «Kuid mida nad siis<br />
õigupoolest vastu saavad?»<br />
Kuna kõnealune projekt oli küllaltki<br />
pikk, korraldasime <strong>noorte</strong> motiveerimiseks<br />
üritusi, näiteks bowling’u-mäng<br />
Kuulsaalis ning õhtusöök<br />
restoranis Clazz. Lisaks hakkasime<br />
aasta algusest jagama auhinda «Kuu<br />
parim vabatahtlik», mille sai endale<br />
organisatsiooni meelest kõige rohkem<br />
vaeva näinud noor. Lisaks tunnustusele<br />
kingiti vabatahtlikule ühe <strong>noorte</strong>kaardiga<br />
koostööd tegeva restorani<br />
vautšer.<br />
Aprilli lõpul said kõik meile abi osutavad<br />
noored endale ka visiitkaardid,<br />
millega end teiste organisatsioonide ja<br />
koostööpartnerite juures esindada.<br />
Kõik huvitatud vabatahtlikud saavad<br />
meie käest iga nädal infot rahvusvaheliste<br />
võimaluste kohta. Selle hulgas<br />
on nii koolitused, seminarid kui ka<br />
pikaajalisemad visiidid välismaale, mille<br />
kulud katab organisatsioon. Vabatahtliku<br />
töö üheks peamiseks eesmärgiks<br />
on see, et kuna noored investeerivad<br />
aega ja teadmisi, siis reisimine<br />
(sealhulgas transport ja toitlustus) on<br />
neile tasuta.<br />
Vabatahtlikuna töötamine näitab<br />
eelkõige noore soovi ja valmidust ennast<br />
ka tasustamata arendada – raha<br />
ei pea alati olema peamine motivaator!<br />
Meie tubli vabatahtlik Elina kirjutas<br />
oma kogemusloos: «Olen osalenud<br />
«Teeviida» messil (<strong>Noor</strong>teportaali<br />
boksis). Kindlasti on see suurepärane<br />
võimalus kõigile, kellele meeldib<br />
suhelda, sest rääkima peab sellisel<br />
üritusel kohe väga palju. Aga ei tasu<br />
karta, see on väga põnev! Ja kõigele<br />
lisaks saab ise messil ringi uudistada,<br />
kohtuda uute inimestega ning üldist<br />
melu nautida. Veel on mul olnud<br />
võimalus osaleda imevahval motivatsiooniüritusel<br />
– mängiti bowling’ut<br />
(mille pisiku ma endale kohe külge<br />
sain), hiljem aga sai õhtusöögi käigus<br />
teiste vabatahtlikega lähemat tutvust<br />
teha. Kuid mis kõige olulisem, sellise<br />
projekti käigus püsib motivatsioon<br />
kõrge ka ilma spetsiaalsete üritusteta,<br />
need on vaid boonuseks. Selle tegusa<br />
aja sisse mahtus näiteks veel<br />
paar turunduskoolitust ja ka <strong>noorte</strong>kaardi<br />
partnerite kaardistamine, põnev,<br />
kas pole? Tõsiasi on see, et teha<br />
saaks veelgi rohkem, kui vaid aega<br />
oleks...»<br />
Elina kutsub üles kõiki noori vabatahtlikes<br />
projektides osalema, kuna<br />
leiab, et töö ja lõbu võivad omavahel<br />
ühendatud olla. Uued kogemused,<br />
uued olukorrad, uued inimesed - alati<br />
on kuhugi edasi areneda. Kas kodus või<br />
võõrsil? See on juba vabatahtliku otsustada.<br />
Teiste vabatahtlike kogemuslood<br />
leiad aadressilt www.<strong>noorte</strong>portaal.ee/<br />
est/artiklid/, vaheleht «Vabatahtlikkus».<br />
Kõige värskemad ja põnevamad<br />
pakkumised, sealhulgas ka kodu<strong>mai</strong>sed,<br />
leiad Eesti Euroopa Liikumise kodulehelt<br />
www.<strong>noorte</strong>portaal.ee, kuhu<br />
lisandub uusi uudiseid iga päev. Ära<br />
unusta hakata ka Eesti <strong>Noor</strong>teportaali<br />
sõbraks Facebookis!<br />
Lisainfo soovi korral kirjuta meile<br />
kindlasti aadressil info@<strong>noorte</strong>portaal.ee<br />
«Vabatahtlik on väärtus» projekti<br />
rahastasid regionaalministri valitsemisala<br />
ning Kodanikuühiskonna<br />
Sihtkapital.<br />
Ootame kõiki noori ka osa võtma<br />
Euroopa Päevast, mis toimub 11. <strong>mai</strong>l<br />
Vabaduse väljakul. Pidupäeva puhul<br />
on võimalik <strong>noorte</strong>kaart Eesti<br />
Euroopa Liikumise boksist soetada<br />
soodushinnaga!
4 LK<br />
Tähelepanu!<br />
Velli Kivi<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö Keskus<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö Keskuse<br />
Doff filmiklubi ja MTÜ<br />
EstYes korraldavad tudengipäevade<br />
raames programmi<br />
«Tudengidokumentaal»,<br />
kus pakutakse põnevaid<br />
filmielamusi ja haaravaid arutelusid<br />
kolmel õhtul järjest. «Tudengidokumentaal»<br />
toimub 7.–9. <strong>mai</strong>ni algusega<br />
kell 18 Tudengimaja suures<br />
saalis. Filmiprogrammi kuulub kolm<br />
teemat ja filmijärgsetesse aruteludesse<br />
kaasatakse külalisi, kes on<br />
valdkonnaga lähemalt seotud ning<br />
aitavad teemat vaatajaskonnale lahti<br />
mõtestada.<br />
Jaak Pajumaa<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö Keskuse grupi juht<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö Keskuse<br />
(TAN) Kreeka partnerorganisatsioon<br />
Kids in Action korraldas<br />
märtsis meeldejääva <strong>noorte</strong>vahetuse<br />
«Ecology and Healthy Living». Tänu sellele<br />
oli võimalik kuuel <strong>Tallinna</strong> noorel<br />
saada osa kultuuridevahelisest loovusprojektist,<br />
mille eesmärk oli propageerida<br />
tervet keskkonda ja õpetada oskusi<br />
selles kohusetundlikult toime tulemiseks.<br />
Märtsi alguses jätsid Jaak, Kaupo,<br />
Mihkel, Andreas, Aale ja Eva-Mai lumise<br />
Eesti talve, et nautida varast kevadet<br />
Kreekas. Hea vaheldus oli selle<br />
kahenädalase projekti raames pidada<br />
maha esimene piknik murul ja võtta<br />
natuke päikest. Ülejäänud aeg veedeti<br />
Seli mägede suusakuurordis, kus seekordse<br />
<strong>noorte</strong>vahetuse sisu oli leida<br />
loovtegevusi just isoleeritud keskkonnas<br />
keset loodust. Projektis osalesid<br />
noored 12 riigist – Lätist, Poolast, Bulgaariast,<br />
Slovakkiast, Ungarist, Rumeeniast,<br />
Inglismaalt, Maltalt, Portugalist,<br />
Itaaliast ja Kreekast.<br />
Põhitegevuseks pidid osalejad eelnevalt<br />
valima töötoa lume- ja jääskulptuuride<br />
valmistamise, fotograafia, tantsulise<br />
liikumise, maastikukunsti, taaskasutuse<br />
ja õhuakrobaatika vahel. Tegevuse<br />
käigus õpiti mööda seinu kõndima,<br />
trotsiti kõrgusekartust ning pärast<br />
viiendat õppepäeva viis igaüks ellu<br />
enda looduseteemalise idee kõrgustes,<br />
mis jäädvustati fotoga. Tantsulise<br />
liikumise grupp sai end väljendada läbi<br />
huvitava ja sügava tähendusega tantsukava.<br />
Fotograafia töötoas tegid huvilised<br />
tuhandeid pilte, millest õpiti leidma<br />
vaid mõnd parimat.<br />
Kõik need tegevused olid täis entusiasmi<br />
ja sõbralikkust. Märkamatult<br />
õpiti palju, nii enese loovust kui looduse<br />
võimalusi kasutama ning kultuuridevahelisi<br />
erinevusi väärtustama. Igas<br />
päevas oli tükike jooga-mõtteviisi ja<br />
harjutusi, tervislikke toite ja toredaid<br />
ülesandeid, mis kogu gruppi omavahel<br />
lähendas.<br />
Mitteformaalsed õhtutegevused kujunesid<br />
harivateks, sest siis sai arutada<br />
eri rahvuste iseärasuste ja kultuuride<br />
üle ning õppida tähtsa<strong>mai</strong>d väljendeid<br />
eri keeltes. Kultuuridevahelisel päeval<br />
pakkus Eesti grupp kamašokolaadi ja<br />
kaerajaani ning vastu saadi terava palinka<br />
tunaki saatel. Seda juba reisibrošüürist<br />
ei loe, seda peab kogema.<br />
Osaleja ja grupijuhi Jaagu sõnul said<br />
kõik osalejad kogu seikluse järel maailmateadlikumaks<br />
ning oodatakse uusi<br />
võimalusi, et kohtuda Kreeka ja teiste<br />
riikide <strong>noorte</strong>ga uutes projektides.<br />
Toimunud <strong>noorte</strong>vahetust rahastas<br />
programm Euroopa <strong>Noor</strong>ed.<br />
7. <strong>mai</strong>l linastub «Katastroofi retseptid»,<br />
kus juhitakse tähelepanu kliimasoojenemisele<br />
ning võetakse vaatluse<br />
alla ühe perekonna katse minna üle<br />
naftavabale tarbimisele, loobumata seejuures<br />
liigselt tänapäeva heaoluühiskonna<br />
mugavast elukorraldusest. Filmi<br />
tuleb kommenteerima Aleksei Lotman.<br />
8. <strong>mai</strong>l näidatakse filmi «Kibe šokolaad»<br />
lapstööjõu ekspluateerimisest<br />
kakaoistandustes ning arutletakse<br />
koos Riina Kuusik-Rajasaarega õiglase<br />
kaubanduse teemadel.<br />
9. <strong>mai</strong>l on külaliseks Genka, kes<br />
räägib sellest, kust tema oma laulude<br />
sõnad on leidnud ning kuidas sünnib<br />
räpplaulu tekst. Arutelule eelnev film<br />
«SlingshotHip-Hop» viib vaatajad Palestiinasse<br />
tutvuma sealsete esimeste<br />
<strong>Noor</strong>tekeskused –<br />
hüppelaud ellu<br />
«Tudengidokumentaal» tuleb!<br />
räpparitega ja nende vägivallatu võitlusega<br />
riigis valitseva sõja ja üldise<br />
olukorra vastu.<br />
«Tudengidokumentaal» on organiseeritud<br />
projekti «Global Education<br />
for Young Europeans» projekti raames<br />
ja kõik linastused on TASUTA!<br />
Doff on <strong>noorte</strong> dokfilmiklubi, mis<br />
käib koos üle kahe nädala teisipäeviti<br />
Tudengimajas.<br />
Rohkem infot www.taninfo.ee<br />
MTÜ EstYES asutati eesmärgiga<br />
edendada <strong>noorte</strong>- ja kultuurivahetust,<br />
et paremini mõista meile võõrast keskkonnast<br />
pärit inimesi ja propageerida<br />
õiglast ühiskonda. <br />
www.estyes.ee<br />
<br />
LINNALAAGRID JUUNIS<br />
10.–14.06 ja 17.–21.06<br />
• Kristiine <strong>noorte</strong>keskuses –<br />
www.taninfo.ee/kristiine<br />
• Järve <strong>noorte</strong>keskuses –<br />
www.taninfo.ee/jarve<br />
• Pääsküla <strong>noorte</strong>keskuses –<br />
www.taninfo.ee/paaskyla<br />
• Männiku <strong>noorte</strong>keskuses –<br />
www.taninfo.ee/manniku<br />
• Kopli <strong>noorte</strong>keskuses –<br />
www.taninfo.ee/kopli<br />
Registreerimine kõikidesse<br />
vahetustesse algab <strong>mai</strong>s.<br />
Osavõtumaks <strong>Tallinna</strong><br />
<strong>noorte</strong>keskuste kaardiga<br />
on 41 eurot ja ilma<br />
kaardita 47 eurot.<br />
<strong>Noor</strong>tekeskuste kaardi<br />
saab teha keskuses<br />
kohapeal – see maksab<br />
3,50 eurot ja kehtib<br />
kuni kaardiomaniku<br />
26.eluaastani.<br />
Eesti noored ammutasid Kreekas uusi teadmisi<br />
<strong>Tallinna</strong> noored <strong>noorte</strong>vahetusel Kreekas.<br />
Foto: Mihkel Männisalu<br />
Mobiilse<br />
noorsootöö abil<br />
jõutakse iga<br />
nooreni<br />
Annegrete Johanson<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö Keskuse<br />
mobiilse noorsootöö koordinaator<br />
<strong>Noor</strong>es <strong>Tegija</strong>s on mobiilse<br />
noorsootöö teemat ennegi<br />
puudutatud. Eelkõige seetõttu,<br />
et TAN on olnud ESFi hanke<br />
«<strong>Noor</strong>sootöö kvaliteedi arendamine»<br />
mobiilse noorsootöö teostaja<br />
rollis. Detsembris andsime ülevaate<br />
tegevustest, millega <strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö<br />
Keskuse (TAN) koolitatud<br />
mono-töötajad alustasid. Nüüd on<br />
põhjust aga korra veel üle rääkida,<br />
mis see mobiilne noorsootöö ikkagi<br />
on ja millised on järgmised sammud,<br />
mida <strong>Tallinna</strong>s astutakse.<br />
Mobiilne noorsootöö sai alguse<br />
1960ndate lõpul Saksamaal. See sotsiaalpedagoogiline<br />
mudel oli otsene<br />
vastureaktsioon <strong>noorte</strong>kampadele ja<br />
kogunemistele – <strong>noorte</strong>le, kes ei tulnud<br />
<strong>noorte</strong>keskustesse ega soovinud<br />
ka muud kontakti ametnikega.<br />
Mobiilse noorsootöö eesmärk<br />
on parandada <strong>noorte</strong> eluolu ja soodustada<br />
arengut, leides <strong>noorte</strong>s peituvaid<br />
ressursse ja neid jõustades.<br />
Lihtsas sõnastuses tähendab see, et<br />
järjepideval mudeli rakendamisel<br />
leitakse noored üles enne, kui probleemid<br />
ja mured kasvavad nii suureks,<br />
et on vaja sotsiaal- või õigusorganite<br />
sekkumist.<br />
Kui praegu tegeleme me enamasti<br />
siiski tagajärgedega, siis selle<br />
mudeliga jõuaksime ennetamiseni.<br />
Mobiilse noorsootöö mudel hõlmab<br />
endas nelja meetodit – tänavatöö,<br />
individuaalne töö, töö gruppidega<br />
ja kogukonnatöö. Aluseks võetakse<br />
sotsiaalruumi analüüs – kirjalik<br />
piirkonna iseloomustus (asutused,<br />
spetsialistid, riskikohad, elanikud,<br />
sooline, rahvuseline, vanuseline<br />
jaotus) jmt. Nimetatud meetodid<br />
on omavahel tihedas seoses, st et<br />
üks meetod ei saa olla teistest eraldi.<br />
Sageli kajastatakse mobiilset<br />
noorsootööd kui vaid tänavatööd ja<br />
<strong>noorte</strong>le info jagamist, kuid nii see<br />
kindlasti ei ole. Mono on järjepidev<br />
ja jätkutegevuslik, ilma selleta ei saa<br />
eeldada ka tulemuslikkust.<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö Keskus lõi<br />
mobiilse noorsootöö teenuse <strong>2013</strong>.<br />
aasta alguses. Piirkonnad, kus mobiilset<br />
noorsootööd ellu rakendatakse,<br />
on <strong>Tallinna</strong> kesklinn, Nõmme ja<br />
Põhja-<strong>Tallinna</strong> linnaosa. Tegemist<br />
on suurte linnaosadega, mis kõik on<br />
väga omanäolised ning erinevate<br />
probleemide ja rõõmudega.<br />
Praegu on käimas kaardistustöö,<br />
et üles märkida <strong>noorte</strong> kogunemiskohad,<br />
ning kontakti loomine <strong>noorte</strong>ga.<br />
Lisaks on olulisel kohal võrgustikutöö<br />
loomine, mistõttu on mobiilse<br />
noorsootöö meeskond kohtumas<br />
nii kohalike omavalitsuse <strong>noorte</strong>ga<br />
töötavate spetsialistidega,<br />
noorsoopolitseiga, koolide tugispetsialistidega,<br />
linnaosades pakutavate<br />
tugiteenustega kui ka huvitegevuse<br />
pakkujatega.<br />
Suvel panustatakse Ranna <strong>noorte</strong>keskuse<br />
elluviimisele ning <strong>noorte</strong><br />
endi kogunemiskohtades tegevuste<br />
pakkumisele.<br />
Praeguseks on KÜSK Šveitsi Vabaühenduste<br />
Fondi toetatud projekti<br />
raames läbinud kuus <strong>Tallinna</strong><br />
<strong>Noor</strong>sootöö Keskuse töötajat mobiilse<br />
noorsootöö koolituse. Kaks<br />
töötajat hakkavad oma igapäevatööna<br />
rakendama mobiilset noorsootööd.<br />
Tuleb tunnistada, et kuna praegu<br />
kasutusele võetud mudel ei ole<br />
seni tervikuna ja järjepidevalt rakendust<br />
leidnud, kulub esialgu kindlasti<br />
aega <strong>Tallinna</strong> jaoks sobivaima mudeli<br />
kujundamisel. Nii et tulemustest<br />
saame ehk rääkida juba järgmistes<br />
<strong>Noor</strong>e <strong>Tegija</strong> numbrites.
<strong>noorte</strong>ühendused<br />
5 LK<br />
ENL ootab enda sekka uusi <strong>noorte</strong>ühendusi<br />
Kaidi Nurmik<br />
Eesti <strong>Noor</strong>teühenduste Liit<br />
ENL ühendab 58 <strong>noorte</strong>ühendust,<br />
pakkudes neile eestkostet<br />
nii riigi kui ka kohalikul tasandil.<br />
Samal ajal tegutseb Eestis<br />
erinevatel andmetel sadu<br />
<strong>noorte</strong>organisatsioone. Kuna Eestis pole<br />
MTÜ loomisel kohustust märkida,<br />
kas tegemist on <strong>noorte</strong>organisatsiooniga,<br />
siis ei ole meil ka parema tahtmise<br />
juures võimalik nende kõigiga kontakti<br />
saada.<br />
ENL ootab kõiki<br />
<strong>noorte</strong>ühendusi<br />
Hea noor, kui sa oled tegev mõnes <strong>noorte</strong>organisatsioonis<br />
Eestis, on sul esimene<br />
samm Eesti <strong>noorte</strong> elu parandamiseks<br />
juba tehtud. Teame, et ühistegemistes<br />
peitub jõud, seega ootame kõiki tegusaid<br />
<strong>noorte</strong>ühendusi meie võrgustikuga<br />
liituma. Oleme kümne aastaga<br />
töötanud endid arvestatavaks partneriks<br />
avalikule sektorile, mistõttu on<br />
<strong>noorte</strong>organisatsioonide mured ministeeriumides<br />
palju tihemini teemaks, kui<br />
kunagi oleks osanud unistadagi. Kindlasti<br />
on Eestis <strong>noorte</strong>l muresid, millega<br />
me siiamaani tegelenud pole, sest meie<br />
liikmeskonnas pole vastava ala noori.<br />
Iga uus ühendus avardaks meie silmaringi<br />
ja avaks liituvale <strong>noorte</strong>ühendusele<br />
uute ja põnevate tutvuste ja koostööde<br />
maailma. Katusorganisatsioonina pakub<br />
ENL liikmetele laia võrgustikku,<br />
mitmekesiseid koostöövõimalusi ja kontakte<br />
teiste organisatsioonidega.<br />
<strong>Noor</strong>teühenduste esindajad ENLi suvekoolis.<br />
Liikmeskond on väga<br />
omanäoline<br />
Meie liikmete seas on nii üleriigilisi<br />
<strong>noorte</strong>ühendusi kui ka mitmed rahvusvahelisi<br />
ühendusi. Liitu kuulub hulk tudengiorganisatsioone<br />
ja erialaühendusi<br />
ning vähemuste huve esindavaid<br />
<strong>noorte</strong>ühendusi. ENLis tegutsevad ka<br />
ühendused, mis tegelevad <strong>noorte</strong> koolitamise<br />
ja maailmapildi avardamisega<br />
ning religioossete vaadete tutvustamisega.<br />
<strong>Noor</strong>teühenduste liidus on liikmeteks<br />
ka erakondade <strong>noorte</strong>kogud<br />
ning omavalitsuste juures töötavad<br />
osaluskogud. Täpse ülevaate ENLi liikmetest<br />
saab meie kodulehel. Lühidalt<br />
– ENLi liikmeskond on väga omanäoline<br />
ja mitmetahuline, pakkudes palju<br />
uusi ja põnevad kontakte ning võimalusi<br />
koostegemisteks, millest varem<br />
mõeldagi ei osanud.<br />
Tule ja osale<br />
Lisaks eestkoste pakkumisele on liidu<br />
eesmärk kujundada noori toetavat<br />
ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku<br />
keskkonda, esindada liikmete<br />
<strong>noorte</strong>poliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel<br />
tasandil ning soodustada<br />
<strong>noorte</strong> aktiivset osalust ühiskonnas.<br />
ENLi kaudu on võimalik osaleda ka<br />
mitmetes välisprojektides, konverentsidel<br />
ja seminaridel Euroopas ja mujal<br />
maailmas.<br />
Ootame liituma aktiivseid <strong>noorte</strong>ühendusi<br />
üle Eesti, kes vastavad järgmistele<br />
tingimustele:<br />
• ühendus on <strong>noorte</strong> või noorsootööga<br />
tegelev kasumit mittetaotlev juriidiline<br />
isik (MTÜ), mis on tegutsenud<br />
vähemalt kuus kuud,<br />
• ühendusel peab olema vähemalt<br />
kümme liiget, kellest vähemalt 2/3 on<br />
noored vanuses kuni 30 eluaastat.<br />
Foto: erakogu<br />
Tugi ja teenused liikmetele<br />
<strong>Noor</strong>teühenduste liit korraldab liikmete<br />
huve ja vajadusi silmas pidades<br />
mitmepäevaseid koolitus- ja arutelupäevi<br />
(kolm korda aastas toimuvad<br />
hooajakoolid). Sel aastal on liidu liikmetel<br />
võimalik osaleda <strong>noorte</strong>ühenduste<br />
enesehindamis- ja mentorprogrammis,<br />
mille raames toetatakse organisatsioonide<br />
individuaalset arengut.<br />
Igapäevaselt pakub ENL oma liikmetele<br />
nõustamist erinevates ühenduse<br />
tööd puudutavates küsimustes (juriidika,<br />
finantsid ja raamatupidamine, rahastus-<br />
ja toetusvõimalused, projektikirjutamine,<br />
meediasuhtlus jmt). Liikmeaasta<br />
raames sõlmisime sel aastal<br />
koostöökokkuleppeid erinevate ettevõtetega,<br />
mille soodustused laienevad<br />
ka liikmesorganisatsioonidele. ENLil<br />
on hulk infokanaleid, mille kaudu saavad<br />
ühendused oma infot edastada tuhandete<br />
<strong>noorte</strong>ni. Täpse ülevaate EN-<br />
Li pakutavatest võimalustest saab meie<br />
kodulehel.<br />
Kandideerimiseks tuleb täita avaldus<br />
ja saata lisadokumendid, täpsem<br />
info ENLi kodulehel www.enl.ee/et/<br />
Organisatsioonist.<br />
Mis on toimumas?<br />
18.–19. <strong>mai</strong>l kevadseminar <strong>Tallinna</strong>s<br />
25.–28. juulini suvekool Pärnumaal<br />
16.–17. novembril sügisseminar Tartus<br />
Mida on meie praegused<br />
liikmed öelnud ja mõelnud?<br />
«ENL ja AIESEC on head sõbrad juba<br />
aastaid. ENL on meie jaoks olnud eelkõige<br />
teabekanal, mille kaudu oleme<br />
saanud ja levitanud infot, samuti osalenud<br />
väga headel koolitustel. ENL on<br />
võrgustik, mis ühendab hoolivaid ja<br />
mõtlevaid Eesti noori.»<br />
AIESEC<br />
«Ühise katuse alt välja öelduna kostab<br />
meie hääl ühiskonnas selgemini ja<br />
kaugemale ning seeläbi väärtustatakse<br />
<strong>noorte</strong>organisatsioone ka rohkem.<br />
ENLi kuulumine on laiendanud meie<br />
koostööpartnerite ringi just teiste <strong>noorte</strong>organisatsioonide<br />
näol. ENLi kuulumine<br />
on aidanud paremini näha ja<br />
mõista Eestis tegutsevate <strong>noorte</strong>ühenduste<br />
paljusust ja erisusi.»<br />
Eesti Skautide Ühing<br />
Lisainfo:<br />
Kaidi Nurmik<br />
kaidi@enl.ee<br />
661 6487<br />
www.enl.ee<br />
<strong>Noor</strong>ed riigiteadlased kogunesid riigikogu simulatsioonile<br />
Enelin Paas<br />
Eesti <strong>Noor</strong>teühenduste Liit<br />
Varivalimised teevad<br />
järgmised kuud põnevaks<br />
18.–19. aprillil toimus Eesti <strong>Noor</strong>teühenduste<br />
Liidu projekti «<strong>Noor</strong>te varivalimised<br />
<strong>2013</strong>» eelüritusena riigikogu<br />
simulatsioon. TLÜ riigiteaduste instituudi<br />
üliõpilasnõukogu Civitase korraldatud<br />
simulatsioon tõi kokku <strong>Tallinna</strong><br />
ja Tartu riigiteaduste tudengid, et<br />
arutada õppetoetuste, ajateenistuse,<br />
valimisea langetamise ja koolikohustuse<br />
teemadel. Riigikogu e-saalis toimunud<br />
simulatsiooni käigus kiideti heaks<br />
õppetoetuste ja õppelaenu seaduse<br />
muudatused, sest riigiteaduste tudengite<br />
sõnul ei taga praegune õppetoetuste<br />
süsteem üliõpilastele vajalikke võimalusi<br />
äraelamiseks.<br />
18. aprillil toimunud fraktsioonide<br />
koosolekutele tulid tudengitele näpunäiteid<br />
jagama riigikogulased, nende<br />
hulgas Liisa-Ly Pakosta, Mailis Reps,<br />
Arto Aas, Andres Herkel, Helmen Kütt<br />
ja Andre Sepp. Poliitikud rääkisid tudengitele<br />
lähemalt riigikogu tööst ning<br />
andsid sisulist nõu eelnõude läbisurumiseks.<br />
Fraktsioonidesse jagatud tudengid<br />
arutasid enda ja teiste fraktsioonide<br />
eelnõude tugevuste ja nõrkuste<br />
üle. Lisaks jagasid poliitikud vihjeid,<br />
kuidas riigikogu istungil peaks erinevates<br />
olukordades käituma. «Tore oli<br />
kuulata, kuidas riigikogus otsustamine<br />
tegelikult käib. «See, mida meedia kajastab,<br />
on ainult jäämäe tipp,» märkis<br />
simulatsioonist osa võtnud <strong>Tallinna</strong> tudeng<br />
Karl.<br />
Riigiteaduste tudengid lihtsakäeliselt<br />
eelnõusid vastu ei võtnud. Päev riigikogus<br />
oli täis argumente, vaidlusi ja<br />
Osalejad järjekordsel fraktsiooni koosolekul.<br />
emotsioone. Tudengid arutlesid julgelt<br />
ka nende teemade üle, mida n-ö päris<br />
poliitikud käsitleda pigem ei soovi.<br />
Poolt- ja vastukõnesid vürtsitati oskuslikult<br />
repliikide ja kommentaaridega,<br />
mis panid nii naerma kui ka punastama.<br />
«Eriti põnevaks läks siis, kui hakati<br />
palju küsimusi esitama. Tekkis võistlusmoment.<br />
Väga hea, et meil kiiduväärt<br />
moderaator oli, kes osalejaid ohjes<br />
hoidis. Vastasel juhul oleksid riigiteadlased<br />
sinna vaidlema jäänudki!»<br />
kommenteeris korraldaja Grete.<br />
Foto: Ann Vaida<br />
Korraldajate arvates oli lausa uskumatu,<br />
kui täpselt ja oskuslikult tudengid<br />
n-ö päris poliitkuid suudavad matkida.<br />
Väga julgelt toodi välja erinevaid<br />
positiivseid ja negatiivseid näiteid, mida<br />
meedias on kajastatud.<br />
Poliitikute enda sõnul on väga tähtis,<br />
et seesuguseid üritusi toimuks, sest<br />
tänu sellele tekib <strong>noorte</strong>l lisavõimalus<br />
ühiskonnas toimuva kohta arvamust<br />
avaldada. <strong>Noor</strong>tel on palju väga häid ja<br />
innovaatilisi ideid, mida peaks tänapäeva<br />
ühiskonna arendamiseks rakendama.<br />
Taas kõlas arusaam, et noored<br />
on ju meie tulevik.<br />
Riigikogu simulatsioon oli avasündmus<br />
kevadest sügiseni üle Eesti toimuvatele<br />
varivalimiste simulatsioonimängudele,<br />
milles noored saavad reaalse<br />
osaluskogemuse ja teadmised valitsemisinstitutsioonide<br />
töö toimimisest.<br />
Simulatsioonide eesmärk on panna<br />
noored kaasa mõtlema ning leidma küsimuskohti,<br />
probleeme ja lahendusi,<br />
mis just kohalikul tasandil nende arvates<br />
tähelepanu vääriksid.<br />
Projekti «<strong>Noor</strong>te varivalimised <strong>2013</strong>»<br />
suurem ettevõtmine leiab aset juba varsti,<br />
14. <strong>mai</strong>l. Tegemist saab olema täiesti<br />
omanäolise visioonikonverentsiga, mida<br />
korraldatakse koos <strong>Tallinna</strong> linna <strong>noorte</strong>volikoguga,<br />
kus käsitletakse alkoholipoliitikat<br />
ning mis ei toimu tavapärases<br />
konverentsisaalis, vaid tuntud <strong>Tallinna</strong><br />
pubis. Kuna Eesti on maailmas alkoholi<br />
tarbimises kuues riik ja Euroopas esimene,<br />
on teema kindlasti põhjendatud, ja<br />
seda eriti <strong>noorte</strong> seas. Konverentsil püstitatakse<br />
ka küsimus: mis on siis need alkoholi<br />
plusspooled, et noored nii ohtralt<br />
joovad? Oodata on palju emotsioone ja<br />
üllatusi! <strong>Tallinna</strong>s toimuval avaüritusel<br />
antakse varivalimiste teatepulk üle Tartule,<br />
kus <strong>mai</strong> lõpus arutatakse Tartu<br />
<strong>noorte</strong>volikogu eestvedamisel suuremas<br />
ringis <strong>noorte</strong> osaluse teemadel.<br />
Tahaksid midagi põnevat<br />
ISE teha?<br />
Soovid panna end proovile tegevustes,<br />
mis sulle väljakutset pakuvad? Tahad<br />
saada tunnustatud ja koolitatud ning<br />
mitmekülgseid kogemusi üle-eestilise<br />
projekti meeskonna töös? Tahaksid saada<br />
üle Eesti uusi ja huvitavaid tuttavaid?<br />
Varivalimiste meeskond ootab oma<br />
ridadesse uusi liikmeid! Loe lisaks<br />
www.varivalimised.ee.<br />
Hoia silmad-kõrvad lahti, sest varivalimised<br />
koguvad järjest hoogu!<br />
Projekti rahastab EMP toetuste vabaühenduste<br />
fond Avatud Eesti Fondi<br />
vahendusel.
6 LK<br />
projektid & LAAGRID<br />
Tänavasportlane – kes sa oled?<br />
Margit Sellik<br />
<strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooameti noorsootöö<br />
osakonna spetsialist<br />
Mis juhtub, kui kuskile koguneb<br />
kamp noori, kelle<br />
elustiili juurde kuuluvad<br />
rulad, tõukerattad, trikirattad<br />
ja/või muud tänavakultuuri<br />
elemendid? Ei, nad ei hakka<br />
linna lammutama, ringi laaberdama,<br />
vandaalitsema ega ka jooma. Nad hakkavad<br />
sportima, selle sõna kõige paremas<br />
tähenduses. Ekstreemsportlased –<br />
või miks mitte nimetada neid tänavasportlasteks<br />
– kuuluvad linna juurde.<br />
Tänav on avalik ruum, millega puutuvad<br />
kokku kõik linnas elavad inimesed,<br />
tänav annabki linnale tema näo ja<br />
olemuse. Kui tänavasporti harrastav<br />
noor leiab selles ruumis üles kohad, mis<br />
võimaldavad tal tegeleda oma spordialaga,<br />
on see kompliment linnale. Võib öelda,<br />
et sellised noored loovadki linnaruumi,<br />
rikastavad tänavakultuuri ja annavad<br />
linnale näo – <strong>noorte</strong> näo. Mis saaks<br />
olla sellele loogiline reaktsioon võimu<br />
poolt? Tahe pakkuda linnaplaneerimisel<br />
veelgi rohkem kohti, mis laseks<br />
tänavakultuu ril(spordil) linnas paremini<br />
avalduda. Reaalsus ei toimi aga alati<br />
nii, nagu loogikareeglid ette näevad.<br />
Tänavaspordihooaja avamine 2011. aastal Rotermanni kvartalis. Foto: Gert Nõgu<br />
Lisaks tänavaspordialade harrastamisele<br />
valutavad tänavasporti harrastavad<br />
noored südant ekstreemspordi<br />
olukorra üle Eestis. Neil on missioonitunne<br />
ja siiras soov, et üldsus tunnustaks<br />
neid samamoodi nagu teisi sportlasi.<br />
Just sellised noorsportlased said<br />
ühe <strong>noorte</strong> demokraatiaprojekti «Life,<br />
Media and Participation – Youth in<br />
Baltic Sea Region» raames kokku ning<br />
arutasid võimalusi, kuidas enda olemasolu<br />
ka laiemale üldsusele nähtavaks<br />
ja kuuldavaks teha. Sellest kõigest kasvas<br />
välja noori ekstreemsportlasi ühendav<br />
grupp nimega TURB (tõuks, uisk,<br />
rula, bmx), kelle missiooniks on tuua<br />
<strong>Tallinna</strong>s tegutsevad ekstreemsportlased<br />
ja nende tegemised esile ning leida<br />
oma tegevusele tunnustust. See on tegelikult<br />
imetlusväärne, millise kirega<br />
nad oma sporti suhtuvad. Nad on valmis<br />
saanud päris põhjaliku tegevusplaani<br />
ja meediakampaania, mida on<br />
innukalt ka täitma hakanud. Kampaania<br />
avapauguks saab olema <strong>Tallinna</strong><br />
<strong>noorte</strong>nädalal aset leidev TURB JAM<br />
ehk tänavaspordipäev, mille raames<br />
toimub rongkäik Skoone bastionilt Vabaduse<br />
väljakule, fotonäituse «Tänavasportlane<br />
– kes sa oled?» avamine Vabaduse<br />
väljaku tunnelis ning video- ja<br />
fotosessioon. Ja see on kõigest algus.<br />
Plaanid on palju suuremad.<br />
Ettevalmistused kampaaniategevusteks<br />
said alguse juba jaanuaris, mil<br />
täiesti juhuslikult sattus selline atraktiivne<br />
kamp noori Euroopa <strong>Noor</strong>ed<br />
Eesti büroo rahastatud projekti «Life,<br />
Media and Participation – Youth in<br />
Baltic Sea Region» ümarlauale arutama<br />
<strong>noorte</strong> jaoks aktuaalsete teemade<br />
üle. Ekstreemsport ja mure selle <strong>mai</strong>ne<br />
pärast oligi üks sellistest ainestest,<br />
mis <strong>noorte</strong> peas meediakampaania<br />
ideeks välja kasvas. Punti sai kutsutud<br />
suurem seltskond ekstreemsportlasi,<br />
kes teemaga kohe haakusid ning selle<br />
oma südameasjaks võtsid.<br />
<strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooameti<br />
ning <strong>Tallinna</strong> <strong>Noor</strong>sootöö Keskuse<br />
eestvedamisel sai kaasatud noori koolitama<br />
erinevaid meediaeksperte, kes<br />
rääkisid, kuidas reklaamikampaaniad<br />
tegelikult toimivad, kuidas filmi abil<br />
oma sõnumeid edastada ning kuidas<br />
ühest väikesest ideest võib välja kasvada<br />
midagi suurt ja masse haaravat.<br />
Suurem pilt enda jaoks selgeks tehtud,<br />
hakati koostama oma isiklikku action<br />
plan’i. Plaanid osutusid suuremaks, kui<br />
keegi esialgu arvatagi oskas, kuid endiselt<br />
indu täis, ei ole keegi veel sihti silme<br />
eest kaotanud. Pigem vastupidi. Ma<br />
arvan, et me veel kindlasti kuuleme<br />
neist <strong>noorte</strong>st ja tunneme uhkust, et<br />
<strong>Tallinna</strong>s on nii palju lahedaid ekstreemsportlasi,<br />
kes muudavad linna<br />
veelgi omanäolisemaks.<br />
Kultuurikatla aed – avatud linnaruum oma ideede teostamiseks<br />
Maris Hellrand<br />
Kultuurikatla aia kommunikatsioonijuht<br />
Kultuurikatla aed ootab noori ka sel<br />
suvel nii sündmustes kaasa lööma<br />
kui ka näppe mullaseks tegema.<br />
Kultuurikatla aed on roheline hoov kultuurikilomeetri<br />
ja Eesti Disainimaja vahel,<br />
kus saab tegeleda eksperimentaalse<br />
linna-aiandusega, nautida vabaõhuköögikunsti,<br />
aga ka osaleda kultuurisündmustel<br />
ja õpitubades. Aias tegutseb<br />
Velonaudi rattatöökoda.<br />
Eelolev suvi toob Kultuurikatla aeda<br />
mitu teatrietendust. Von Krahli<br />
teatri lavastus «13» oli juba eelmisel<br />
suvel vaatajate hulgas menukas. Viljandi<br />
kultuuriakadeemia tudengilavastus<br />
«Rublik» toob kokku multimeedia, valguskunsti,<br />
lavastuskorralduse, kultuurikorralduse,<br />
dekoraatori-, tantsu- ja<br />
teatritudengid, kes läbi erinevate mängude<br />
ja lahenduste (tehniliste ja füüsiliste)<br />
otsivad võimalusi publikuga suhtlemiseks,<br />
nende mõjutamiseks, pidades<br />
meeles olulist tõsiasja – mida mina<br />
ise tahaksin laval näha.<br />
Juunis tegutseb aias teadusteater.<br />
Animatsiooni töötube veab Nukufilmi<br />
lastestuudio.<br />
MTÜ Laste ja <strong>Noor</strong>te Kriisiprogrammi<br />
projekt «<strong>Noor</strong>eks olemise tuju»<br />
käsitleb sotsiaalteemasid. Luguteatri<br />
vormis toetatakse ja julgustatakse noori<br />
oma mõtteid, tundeid ja lugusid avaldama,<br />
kasvatades neis usaldust teiste<br />
inimeste ning eelkõige iseenda ja oma<br />
võimete ja oma kogukonna vastu. Luguteatri<br />
töötoad hakkavad toimuma<br />
kord nädalas.<br />
Paar korda suve jooksul kerkib Kultuurikatla<br />
aeda kirbuturg koos minifestivaliga,<br />
kus soovijad võivad oma kasutatud<br />
riideid müüa ja osta. Ingrid Helena<br />
Pajo esitleb sündmuse ajal oma<br />
taaskasutusriietest loodud rõivakollektsiooni.<br />
«Kirbuturul ühendaksid<br />
omavahel jõud peadtõstev taaskasutuse<br />
pooldamine ning lihtsalt mõnusalt<br />
aja viitmine. <strong>Noor</strong>ed jätavad tihti kasutamata<br />
võimaluse oma mõtteid teostada,<br />
sest see ei tundu oluline, kuid just<br />
see, mis meie ümber toimub, kus me<br />
käime ja mida teeme, ongi kõige olulisem.<br />
Lisaks annab see kirbuturg ka minule<br />
endale võimaluse tutvustada ennast<br />
kui taaskasutatud materjalide rõivadisainerit<br />
ning kaasata ka oma looming<br />
sinna projekti.»<br />
Juuli esimesel nädalal võõrustab<br />
Kultuurikatla aed folkloorifestivali<br />
«Baltica <strong>2013</strong>» külalisi ja esinejaid. Alaprogramm<br />
kannab pealkirja «Kalamaja<br />
Baltica». «Kalamaja Baltica» on üks<br />
osa Baltica festivali pealinnapäevast,<br />
kus tegevused on toodud otse inimeste<br />
elukeskkonna keskele – pigem lähedalt<br />
kogemiseks kui kaugelt vaatamiseks.<br />
Aias tegutseb juba eelmisest aastast<br />
tuttav Velonaut, kes sel suvel oma<br />
tegevust laiendab, pakkudes töötubades<br />
rattaparanduse koolitusi, jalgrattarenti<br />
ja rattaparandust. Koostöös<br />
Eesti Kunstiakadeemia tudengitega<br />
saab uusi teadmisi restaureerimisest,<br />
disainist, keevitamisest ja muust rattaga<br />
seotust.<br />
Sel aastal tegutseb Kultuurikatla<br />
aias kohvik, kus saab <strong>mai</strong>tsta kohapeal<br />
vabas õhus saviahjus või grillil valmistatud<br />
roogi ja muud head-paremat.<br />
Aias on lasteala koos lastehoiuga.<br />
Kultuurikatla aed on avatud iga päev<br />
kella 10–23 aadressil Põhja pst 35,<br />
Tallinn.<br />
www.kultuurikatel.ee<br />
www.facebook.com/KultuurikatlaAed<br />
Aeda tulles võib oma jalgratta jätta lihtsalt puu najale hoiule. Foto: Allan Luberg<br />
<strong>Tallinna</strong> noori ootab põnev laagrisuvi<br />
Tiiu Kadak<br />
<strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooameti noorsootöö<br />
osakonna peaspetsialist<br />
Suvi läheneb, <strong>noorte</strong>laagritel on tegevusprogrammid<br />
valmis ja kasvatajad<br />
koolitatud – noored võivad<br />
tulla aktiivselt puhkama!<br />
<strong>Tallinna</strong> spordi- ja noorsooamet<br />
peab väga oluliseks, et noored saaksid<br />
suvisel perioodil oma vaba aega väärtuslikult<br />
veeta ja toetab võimaluste piires<br />
<strong>noorte</strong>laagrite korraldamist. Tänavu<br />
toetatakse ligi 4000 <strong>Tallinna</strong> noore<br />
laagrisuve 42 erineva laagrikorraldaja<br />
kaudu, kes pakuvad laagriteenust Eesti<br />
erinevates kaunites paikades.<br />
Laagrina käsitatakse aktiivset välitegevust,<br />
kus noored on tavaelu keskkonnast<br />
eemal ning elavad looduslikes oludes<br />
laagrikohas ööpäev läbi mitu päeva.<br />
Laager on noorsootöös meetod, mille<br />
peaeesmärk on <strong>noorte</strong> sotsialiseerimine<br />
läbi ühistegevuste, iseseisva toimetuleku<br />
soodustamise ja grupiga koos elamise.<br />
<strong>Noor</strong>ed merelaagris purjetamist õppimas.<br />
<strong>Noor</strong>ed õpivad kõige paremini just<br />
koolivälises tegevuses ning on seal osaledes<br />
enam motiveeritud ja tunnetuslikult<br />
seotumad kui üheski teises oma<br />
eluvaldkonnas, omandades seeläbi paremini<br />
uusi teadmisi ja oskusi. Laager<br />
on koht, kus luuakse sõprussidemeid<br />
nii mõnigi kord terveks eluks. Laagrid<br />
Foto: Ahto Aaslav-Kaasik<br />
omakorda, sõltuvalt suunitlusest, toimuvad<br />
erinevate eesmärkide ja spetsiifiliste<br />
tegevustega, pakkudes võimalusi<br />
uuteks õpikogemusteks.<br />
Tänavuste laagrite suunitlus on väga<br />
mitmekesine, pakutakse ligi 20 erineva<br />
suunitlusega laagrit. Spordiklubid<br />
korraldavad näiteks kergejõustiku-, tennise-,<br />
korvpalli-, ujumis-, male- jm<br />
laagreid. Populaarsed on tantsu-, kunsti-,<br />
maali- ja käsitöölaagrid. Aktiivse<br />
puhkuse laagrites, nagu <strong>Tallinna</strong> skautide<br />
rühm Tiigrid, Vihasoo <strong>noorte</strong>laager,<br />
pakutakse iga päev erinevaid arendavaid<br />
tegevusi. Igal aastal on lisandunud<br />
keskkonna-, matka- ja seiklusteemaliste<br />
laagrite korraldajaid. Sellist tegevust<br />
pakuvad KutiMuti <strong>noorte</strong>laager,<br />
Fän Clab, TIMkool, <strong>noorte</strong>laager Viking-Tiigrid<br />
ja Taevaskoja <strong>noorte</strong>laager.<br />
Taevaskoja <strong>noorte</strong>laagri juhataja Anni<br />
Tesmanni sõnul toimuvad Taevaskojas<br />
sel suvel lahedad teemapäevad: matka-,<br />
seiklus-, loodus-, spordi- ja tervisepäev.<br />
Lisaks on üks eriline päev – soovidepäev<br />
–, mis sisustatakse just nende tegevustega,<br />
mis <strong>noorte</strong>le endile kõige<br />
enam meeldivad. Kuna sel suvel on eesmärgiks<br />
võimalikult palju arvestada<br />
<strong>noorte</strong> ettepanekuid ja mõtteid, on kindel,<br />
et kõik saavad laagrist meeldejääva<br />
ja lõbusa kogemuse. Lisainfo: www.taevaskoja.ee/taevaskoja-<strong>noorte</strong>laager.<br />
Laagriteenuse tase Eestis kasvab iga<br />
aastaga ning aina lisandub uusi huvitavaid<br />
ja innovatiivseid tegevusi, et iga<br />
noor võiks leida endale meelepärase ja<br />
arendava tegevuse. <strong>Tallinna</strong> spordi- ja<br />
noorsooameti eraldatava toetuse arvelt<br />
väheneb toetatavates laagrites <strong>Tallinna</strong><br />
noore osalustasu.
euroopa <strong>noorte</strong>nädal<br />
7 LK<br />
EUROOPA NOORED<br />
TULEVAD KÜLLA!<br />
Euroopa <strong>noorte</strong>nädala raames tulevad Euroopa <strong>Noor</strong>ed Sulle külla!<br />
29.<strong>mai</strong> NARVA<br />
30.<strong>mai</strong> PÄRNU<br />
31.<strong>mai</strong> TARTU<br />
1.juuni TALLINN<br />
TULE VAATA:<br />
Mida vahvat on noored Euroopa <strong>Noor</strong>ed<br />
projektidega ellu viinud?<br />
Millega tegelevad välisvabatahtlikud Eestis?<br />
Milliseid võimalusi pakub programm<br />
Euroopa <strong>Noor</strong>ed Sulle?<br />
Meiega on kaasas ka<br />
EUROOPA<br />
NOORED<br />
15 AASTAT<br />
EESTIS!<br />
Juba 15 aastat on programm Euroopa <strong>Noor</strong>ed<br />
toetanud Eesti <strong>noorte</strong> projekte.<br />
NB! Täpsema aja ja koha kohta jälgi infot<br />
euroopa.noored.ee<br />
Programm Euroopa <strong>Noor</strong>ed rahastab<br />
13-30aastaste <strong>noorte</strong> häid ideid.<br />
Ette saab võtta rahvusvahelisi <strong>noorte</strong>vahetusi,<br />
<strong>noorte</strong>algatusi, <strong>noorte</strong> demokraatiaprojekte,<br />
<strong>noorte</strong>seminare, vabatahtlikku tööd välismaal jm.<br />
Toetusi vahendab sihtasutuse<br />
Archimedes Euroopa <strong>Noor</strong>ed Eesti büroo.
Logo värviline versioon<br />
Logo must-valge versioon<br />
Logo negatiivversioon<br />
8 LK<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>noorte</strong>nädal<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>noorte</strong>nädala programm 9.–15. <strong>mai</strong><br />
Neljapäev, 9. <strong>mai</strong><br />
<strong>Tallinna</strong> tudengite kevadpäevade<br />
programm<br />
9.30–16.45 Vabaduse foorum <strong>Tallinna</strong><br />
reaalkoolis (Estonia pst 6)<br />
14.00 heategevuslik teatejooks<br />
Vabaduse väljakul<br />
15.00 Just Filmi <strong>noorte</strong>nädala<br />
kevadprogramm Sõpruse kinos.<br />
<strong>Noor</strong>tenädala kevadise filminädala<br />
avab romantiline draama «Must<br />
õhupall».<br />
16.00–17.00 tuulelohe meisterdamise<br />
töötuba Järve <strong>noorte</strong>keskuses<br />
(Alajaama 1)<br />
Tuulelohede lennutamine on üks<br />
suurepäraseid vaba aja sisustamise<br />
vorme. Tuuleloheklubi pakub<br />
kõigile huvilistele võimaluse endale<br />
ise lahedad lohed meisterdada.<br />
16.00–18.00 <strong>noorte</strong> ulmeklubi fantaasiaraamatute<br />
viktoriin Eesti<br />
Lastekirjanduse Keskuses (Pikk<br />
73). Fantasy-kirjanduse huvilistele<br />
10–16-aastastele <strong>noorte</strong>le mõeldud<br />
viktoriin. Viktoriini viivad läbi Eesti<br />
Lastekirjanduse Keskuse juures tegutseva<br />
<strong>noorte</strong> ulmeklubi noored.<br />
16.00 kokanduskursus teismelistele<br />
(Süda 8)<br />
17.00 <strong>noorte</strong> filmiõhtu Nõmmel<br />
(vanas kinomajas Pärnu mnt 326 II<br />
korrus, otse Nõmme turu vastas)<br />
18.00 noored kirjanduses, Cabaret<br />
Rhizome (Kaarli pst 9-19)<br />
18.00 <strong>noorte</strong> loomeõhtu (luuleõhtu)<br />
Tudengimajas (Raekoja plats 6)<br />
Reede, 10. <strong>mai</strong><br />
<strong>Tallinna</strong> tudengite kevadpäevade<br />
programm<br />
9.30–16.45 Vabaduse foorum<br />
<strong>Tallinna</strong> reaalkoolis<br />
15.00–18.00 teatritöötoad Impro-<br />
Amps teatrikooli TeatriPolygoni<br />
harjutussaalis (Rävala 8)<br />
15.00 Just Filmi <strong>noorte</strong>nädala<br />
kevadprogramm Sõpruse kinos.<br />
Reedel tuleb näitamisele inglise<br />
komöödia «Vahepealsed», mis oli<br />
eelmise Just Filmi kõige menukam<br />
komöödia.<br />
16.00 kokanduskursus teismelistele<br />
(Süda 8)<br />
16.00–17.00 tuulelohe meisterdamise<br />
töötuba Järve <strong>noorte</strong>keskuses<br />
(Alajaama 1)<br />
18.00 kevadpidu «Uus legend!<br />
Новая легенда!» Kopli <strong>noorte</strong>keskuses<br />
(Kopli 98)<br />
20.00 <strong>noorte</strong>nädal Telliskivi loomelinnakus.<br />
F-Hoone Must saal<br />
(Telliskivi 60a)<br />
21.00 filmiõhtute sari «КИНО.<br />
DOC» esitleb: dokumentaalfilm<br />
«ALJOHHIN» Vene Teatris<br />
Laupäev, 11. <strong>mai</strong><br />
9.30–16.45 Vabaduse foorum <strong>Tallinna</strong><br />
reaalkoolis<br />
10.00–19.00 Lennusadama sünnipäevaprogramm<br />
Lennusadamas<br />
(Vesilennuki 6)<br />
10.30 merendushommik <strong>noorte</strong>le<br />
«Purjelaeva tüübid ja purjelaevandusest<br />
Eestis» purjelaeval Kajsamoor,<br />
Lennusadamas (Vesilennuki<br />
6)<br />
11.00 teatritöötoad ImproAmps<br />
TeatriPolygonis (Rävala pst 8)<br />
11.30 Mudilaste Multilaegas<br />
Artise kinos<br />
12.00 tänavakultuuride päev<br />
«Urban Culture <strong>2013</strong>» Pääsküla<br />
<strong>noorte</strong>keskuses (Rännaku pst 1)<br />
15.00 Just Filmi <strong>noorte</strong>nädala<br />
kevadprogramm Sõpruse kinos.<br />
Nädalavahetusel pakume vaatamiseks<br />
suurepärast perefilmi<br />
«Punane koer».<br />
16.00 kokanduskursus teismelistele<br />
(Süda 8)<br />
16.30 interaktiivne kirjandusõhtu<br />
«Kirjandus ja igavus» Kirjanike<br />
Maja musta laega saalis (Harju 1)<br />
17.00 JAFFi (Jaapani animatsiooni<br />
filmifestival) <strong>noorte</strong>nädala eriprogramm<br />
Artise kinos.<br />
Film «Akko saladus».<br />
18.00 <strong>noorte</strong> loomeõhtu (kunstiõhtu)<br />
Tudengimajas (Raekoja<br />
plats 16)<br />
19.15 JAFFi (Jaapani animatsiooni<br />
filmifestival) <strong>noorte</strong>nädala eriprogramm<br />
Artise kinos. Film<br />
«Öö galaktika raudteel».<br />
22.00 filmiõhtute sari «КИНО.<br />
DOC» esitleb dokumentaalfilm<br />
«31. reis» Vene Teatris<br />
Pühapäev, 12. <strong>mai</strong><br />
10.00–16.00 Kristiine Kevadlaat<br />
Löwenruh pargis<br />
10.30–19.00 Lennusadama sünnipäevaprogramm<br />
Lennusadamas<br />
(Vesilennuki 6)<br />
11.00–14.00 teatritöötoad<br />
ImproAmps TeatriPolygonis<br />
(Rävala pst 8)<br />
11.30 Mudilaste Multilaegas<br />
Artise kinos. Animafilm «Tüdruk,<br />
kes räägib kassidega».<br />
12.00 rahvusooper Estonia etendus<br />
«Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi»<br />
15.00 ekskursioonid lastele ja<br />
<strong>noorte</strong>le rahvusooperisse Estonia<br />
15.00 Just Filmi <strong>noorte</strong>nädala<br />
kevadprogramm Sõpruse kinos.<br />
Pühapäevaseks filmiks on romantiline<br />
draama «Keith».<br />
16.00 kokanduskursus teismelistele<br />
(Süda 8)<br />
16.00–17.00 tuulelohe meisterdamise<br />
töötuba Järve <strong>noorte</strong>keskuses<br />
(Alajaama 1).<br />
17.00 huvikeskus Kullo tütarlastekoori<br />
Ellerhein emadepäeva kontsert<br />
lauluväljaku klaassaalis (Narva<br />
mnt 95). Sissepääs piletiga.<br />
17.00 JAFFi (Jaapani animatsiooni<br />
filmifestival) <strong>noorte</strong>nädala<br />
eriprogramm Artise kinos.<br />
Film «K-On!».<br />
19.00–21.00 Vabaduse foorumi<br />
ööloeng «Vabadus» Hobuveskis<br />
(Lai 47)<br />
19.00 <strong>Tallinna</strong> ja Harjumaa<br />
«<strong>Noor</strong>tebänd <strong>2013</strong>» konkursi<br />
kontsert Von Krahlis<br />
19.15 JAFFi (Jaapani animatsiooni<br />
filmifestival) <strong>noorte</strong>nädala eriprogramm<br />
Artise kinos. Film<br />
«Moonikünka nõlvadel».<br />
Esmaspäev, 13. <strong>mai</strong><br />
15.00 Just Filmi <strong>noorte</strong>nädala<br />
kevadprogramm Sõpruse kinos.<br />
Uut nädalat alustame komöödiaga<br />
«Mässav noorus».<br />
16.00–17.00 tuulelohe meisterdamise<br />
töötuba Järve <strong>noorte</strong>keskuses<br />
(Alajaama 1).<br />
18.00 <strong>noorte</strong> loomeõhtu (fotograafiaõhtu)<br />
Tudengimajas<br />
(Raekoja plats 16)<br />
Teisipäev, 14. <strong>mai</strong><br />
9.30–18.00 loovmeetodite mess<br />
teatris No99 (Sakala 3)<br />
15.00 Just Filmi <strong>noorte</strong>nädala kevadprogramm<br />
Sõpruse kinos. Filminädala<br />
lõpetame tõeliselt hea<br />
<strong>mai</strong>uspalaga, filmiga «Müürililleks<br />
olemise iseärasused».<br />
16.00–17.00 tuulelohe meisterdamise<br />
töötuba Järve <strong>noorte</strong>keskuses<br />
(Alajaama 1).<br />
Kolmapäev, 15. <strong>mai</strong><br />
16.00–17.00 tuulelohede lennutamisaktsioon<br />
Maarjamäe memoriaalkompleksis<br />
16.00 <strong>Tallinna</strong> <strong>noorte</strong>nädala ja<br />
<strong>Tallinna</strong> päeva lõpuüritus.<br />
Tasuta kontsert Vabaduse väljakul<br />
– peaesinejaks ansambel Põhja-<br />
Tallinn<br />
LISAINFO:<br />
www.tallinn.ee/<strong>noorte</strong>nadal<br />
www.facebook.com/<strong>noorte</strong>nadal<br />
9.-15. <strong>mai</strong><br />
<strong>2013</strong><br />
Just Filmi <strong>noorte</strong>nädala eriprogramm Kinos Sõprus<br />
Tänavakultuuride Päev “Urban Culture <strong>2013</strong>”<br />
Pääsküla <strong>noorte</strong>keskuses<br />
<strong>Noor</strong>tebändide konkurss<br />
Friday Night Skate erisõit<br />
<strong>Noor</strong>te Vabaduse Foorum<br />
ja palju muud...<br />
Nädala võtab <strong>Tallinna</strong> päeval kokku<br />
tasuta kontsert Vabaduse väljakul:<br />
Esinevad Koolitantsu ja <strong>Noor</strong>tebändi parimad<br />
Õhtu lõpetab Põhja-Tallinn!<br />
Lisainfo:<br />
facebook.com/<strong>noorte</strong>nadal<br />
tallinn.ee/<strong>noorte</strong>nadal<br />
<strong>Tallinna</strong><br />
Tudengipäevad<br />
Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!<br />
Väljaandja: <strong>Tallinna</strong> Spordi- ja <strong>Noor</strong>sooamet<br />
Peatoimetaja Robert Lang<br />
robert.lang@tallinnlv.ee<br />
<strong>Tallinna</strong><br />
NOORTENÄDAL<br />
Näha ja näidata
Change language