Herpesviirused - Perearstikeskus.ee
Herpesviirused - Perearstikeskus.ee
Herpesviirused - Perearstikeskus.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Herpesviirusinfektsioonid<br />
Tiina Prükk<br />
TÜ Sisekliinik, nakkusosakond<br />
Inimese herpesviirused<br />
Taksonoomia<br />
• Fam. Herpesviridae<br />
Alphaherpesvirinae HSV1, HSV2, VZV<br />
Betaherpesvirinae CMV, HHV6, HHV7<br />
Gammaherpesvirinae EBV, HHV8<br />
Herpesviiruste peamised omadused<br />
Sfääriline väliskestaga virion<br />
Virion on:<br />
• pleomorfne<br />
• 160-200 nm läbimõõdus<br />
• sisemine valguline kest ümbritseb DNA genoomi<br />
• valguline tegument<br />
• väline lipiidne ümbris<br />
• glükoproteiidid väliskestas (gB, gC, gD, gE jt.)<br />
glükoproteiinjätked<br />
väliskest<br />
tegument<br />
nukleokapsiid<br />
Herpes simplex virus<br />
Epidemioloogia<br />
• herpesviirused on suhteliselt kergesti<br />
purunevad<br />
• rakku tungimiseks vajavad lipiidümbrist<br />
• viirused levivad hästi soojas ja niiskes<br />
keskkonnas:<br />
mittesuguline levikuviis<br />
suguline<br />
Herpesviirustesse haigestumine<br />
1. “loomset” reservuaari ei teata<br />
2. mõnedes piirkondades esineb end<strong>ee</strong>miliselt:<br />
• Burkitt`i lümfoom+ EBV ainult Aafrikas<br />
• Nasofarüngeaalkartsinoom + EBV<br />
Jaapanis, Hiinas<br />
• Kaposi sarkoom (HIV-ga mitte seotud)<br />
Vahemeremaades, Kesk-Aafrikas
Herpesviirustesse haigestumine<br />
• üleilmne levik<br />
• mittesuguline levik: HSV1, VZV, EBV,<br />
CMV, HHV6, HHV7<br />
haigestumise max laps<strong>ee</strong>as<br />
Latentsus<br />
On herpesviiruste peamine ellujäämise viis<br />
inimpopulatsioonis<br />
• suguline levikuviis: HSV2, HHV8, CMV<br />
haigestumise max noorukieas<br />
Latentsus<br />
2. Erinevad alasugukonnad paiknevad eri kohas:<br />
‣ Alphaherpesvirinae:<br />
HSV1, HSV2, VZV<br />
närviganglionid<br />
‣ Betaherpesvirinae<br />
CMV, HHV6, HHV7<br />
‣ Gammaherpesvirinae<br />
EBV, HHV8<br />
lümfisõlmed,<br />
lümforetikulaarrakud,<br />
n<strong>ee</strong>rud jt. koed<br />
T- või B -lümfotsüüdid<br />
n<strong>ee</strong>luepit<strong>ee</strong>l<br />
Kliiniline avaldumine<br />
HSV1 ja HSV2<br />
1. Primaarne infektsioon:<br />
tavaliselt asümptoomne<br />
orofatsiaal/genitaal<br />
gingivostomatiit<br />
paronühhia<br />
Gingivostomatiit<br />
Prodromaalperiood:<br />
– ärrituvus<br />
– rahutus<br />
Äge faas<br />
– palavik mõni päev kuni nädal<br />
– üldine halb enesetunne<br />
– villid suu ja n<strong>ee</strong>lu limaskestal (2-3 nädalat)<br />
– lokaalne lümfadenopaatia<br />
Silma kahjustus<br />
Valdavalt HSV-1<br />
Primaarne keratokonjunktiviit:<br />
• lõikav valu silmas<br />
• prahitunne<br />
• lau turse ja punetus<br />
• laul haavandunud vesiville<br />
Reaktivatsioon:<br />
• preval<strong>ee</strong>rub keratiit
Kliiniline avaldumine<br />
HSV1 ja HSV2<br />
2. Reaktivatsioon:<br />
• tavaliselt asümptoomne<br />
• huuleherpes 20-40%<br />
• Genitaalherpes<br />
• taastuv nahalööve<br />
90% HSV-2<br />
Loote ja vastsündinu infektsioon<br />
Esineb:<br />
• nahavill<br />
• villikogum<br />
• tüüpiline suu- või silmakahjustus<br />
Prognoos sõltub avaldumisvormist:<br />
• lokaalne – ilma ravita võib progress<strong>ee</strong>ruda<br />
• meningoentsefaliit, dissemin<strong>ee</strong>ritud v. – ravita<br />
let. 50%-80%<br />
HSV infektsioon immuunpuudulikkuse korral<br />
AIDS<br />
• korduvad, sagedased naha ja s<strong>ee</strong>dekulgla<br />
kahjustused<br />
Rakuline immuunpuudulikkus soodustab HSV<br />
reaktivatsioone:<br />
transplantasioonihaiged, leuk<strong>ee</strong>mia, lümfoom<br />
• avaldub:<br />
–villiline lööve<br />
–kiire haavandumine<br />
–bakteriaalse või s<strong>ee</strong>ninfektsiooni<br />
lisandumine<br />
Kliiniline avaldumine<br />
HSV1 ja HSV2<br />
3. Tüsistused:<br />
– meningiit<br />
– entsefaliit<br />
– hepatiit<br />
– keratiit<br />
– generalisatsioon (vastsündinutel)<br />
–eczema herpeticum<br />
Kliiniline avaldumine<br />
VZV<br />
Primaarne infektsioon:<br />
tuulerõuged<br />
2. Reaktivatsioon:<br />
• herpes zoster<br />
• zoster ophtalmicus, oticus<br />
Infektsioosne mononukleoos<br />
• Haigestumine<br />
2000 2001 2002 2003<br />
285 218 171 133<br />
20.7 15.9 12.5 9,8
Kliiniline avaldumine<br />
EBV<br />
1. Primaarne infektsioon:<br />
• tavaliselt asümptoomne<br />
• infektsioosne mononukleoos<br />
2. Reaktivatsioon:<br />
• tavaliselt asümptoomne<br />
EBV infektsiooni korral esinevad sümptomid:<br />
• palavik 95%<br />
• farüngotonsilliit 95%<br />
• generalis<strong>ee</strong>runud lümfadenopaatia 85%<br />
• suurenenud põrn 80%<br />
• suurenenud maks 25%<br />
• periorbitaalne turse 50%<br />
• papuloosne lööve 15%<br />
• artralgia 15%<br />
• ikterus 5%<br />
EBV infektsiooni laboratoorne leid:<br />
• leukotsütoos<br />
• lümfotsütoos<br />
• atüüpilised lümfotsüüdid<br />
• an<strong>ee</strong>mia<br />
• trombotsütop<strong>ee</strong>nia<br />
• aminotransferaaside tõus<br />
• SR›<br />
• CRV›<br />
EBV infektsiooni laboratoorne leid:<br />
• Seroloogia<br />
1. Heterofiilsete antikehade määramine<br />
• Paul-Bunnell > 1:32<br />
• Lateksaglutinatsioon ~ 80% posit.<br />
2. EBV VCA antikehad IgM ja IgG<br />
3. EBNA<br />
Kliiniline avaldumine<br />
CMV<br />
1. Primaarne infektsioon:<br />
– tavaliselt asümptoomne<br />
– mononukleoosi sündroom - palavik,<br />
vaevused, lihasvalu, lümfadenopaatia<br />
– vastsündinutel: kasvu ja mentaalse<br />
arengu häired<br />
hepatosplenomegaalia<br />
mikrotsefaalia<br />
Kliiniline avaldumine<br />
CMV<br />
2. Reaktivatsioon:<br />
tavaliselt asümptoomne<br />
3. Tüsistused:<br />
–pneumonia<br />
–retiniit<br />
–ösofagiit<br />
–koliit<br />
–hepatiit
Ravi I<br />
Enamusel immuunkompetentsetel on<br />
herpesviirusinfektsioon iseparanev haigus<br />
Ravi II<br />
1. Toetav ravi:<br />
– puhkus<br />
– piisavalt vedelikku<br />
– antipür<strong>ee</strong>tikumid<br />
– analg<strong>ee</strong>tikumid<br />
– nahaärrituse l<strong>ee</strong>vendamine<br />
– sekundaarse infektsiooni vältimine<br />
Ravi III<br />
2. Viirusvastane ravi<br />
– raske HSV, VZV ja CMV infektsiooni<br />
korral<br />
– ravi aitab kontrollida infektsiooni,<br />
sic! viirust ei elimin<strong>ee</strong>ri<br />
– enamus preparaate on nukleosiidi<br />
analoogid, mis pärsivad viiruse DNA<br />
polümeraasi<br />
– acyclovir on selle rühma prototüüp<br />
Ravi IV<br />
HSV-le toimivad:<br />
Acyclovir, famcyclovir, valacyclovir<br />
• Kasutatakse :<br />
suu kaudu (500 mg x 2 5 päeva)<br />
v<strong>ee</strong>ni (süst<strong>ee</strong>mne- või neuroinfektsioon<br />
10 mg/kg pro die 8 h 14-21 päeva )<br />
• Vähendavad:<br />
vir<strong>ee</strong>mia kestust<br />
tüsistuste hulka<br />
naha paranemine kiirem<br />
valu ja sügelus lühemat aega<br />
Ravi V<br />
VZV<br />
• toimivad samad preparaadid<br />
• toime ei ole nii efektiivne<br />
• vajab suuremat doosi (1000 mg x 3 7 päeva)<br />
Kasutatakse:<br />
tuulerõugete raske kulu korral<br />
immuunkomprim<strong>ee</strong>ritud lastel<br />
Ravi VII<br />
CMV<br />
1. Immuunkompetentsed r<strong>ee</strong>glina ravi ei vaja<br />
2. Immuunkomprim<strong>ee</strong>ritud:<br />
• muuta immunosupressiivne ravi<br />
• lisada antiviiruslik: gancyclovir,<br />
foscarnet või cidofovir
Change language