eesti alaealiste komisjonide tegevus aastatel 1999-2004
eesti alaealiste komisjonide tegevus aastatel 1999-2004
eesti alaealiste komisjonide tegevus aastatel 1999-2004
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Uurimuse eesmärk ja metoodika<br />
Aruannetest saadud andmete analüüs<br />
litsustes nimetatakse komisjone küll <strong>alaealiste</strong> <strong>komisjonide</strong>ks, kuid nad<br />
ei tegutse vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduse sätetele. Nimelt<br />
arutatakse nende <strong>komisjonide</strong>s põhiliselt koolikohustuse täitmisega<br />
seotud probleeme ja keerulisemate probleemide korral pöördutakse<br />
maakonna komisjoni poole, mida aga AMVS välistab. Lisades 6–10<br />
esitatud 2003. ja <strong>2004</strong>. aasta kokkuvõtetes on välja toodud ka kohalike<br />
omavalitsuste andmed.<br />
Uurimise alla oli võetud samuti <strong>alaealiste</strong> <strong>komisjonide</strong> kriminaalpreventiivne<br />
töö, mille kokkuvõtted sisalduvad aruannetes. Valdavalt<br />
on tegemised projektipõhised ning omavalitsustes ja maakondades<br />
ebaühtlaselt kaetud. Seega on lapsed ebavõrdsetes olukordades <strong>tegevus</strong>te<br />
rakendamisel. Töös on vaadeldud ka maakondade kriminaalpreventiivse<br />
<strong>tegevus</strong>e prioriteete aastaks 2003, mis on vastavuses nende<br />
arengukavadega. <strong>2004</strong>. aastal valmisid kõigis maakonna <strong>komisjonide</strong>s<br />
uued arengukavad.<br />
3. Aruannetest saadud<br />
andmete analüüs<br />
Maakonna <strong>alaealiste</strong> komisjon koostab igal aastal komisjoni tööst<br />
aruande, mille on kohustatud esitama teda moodustanud organile.<br />
Aastaaruande vorm (vt lisa 2) on välja töötatud Haridusministeeriumis<br />
<strong>1999</strong>. aastal. Alaealiste komisjoni <strong>tegevus</strong>aruande küsimustiku võib jagada<br />
kolmeks osaks. Esimene osa sisaldab kokkuvõtet komisjonis arutatud<br />
<strong>alaealiste</strong> õiguserikkumiste asjadest, taotluse esitajatest ja <strong>alaealiste</strong>le<br />
määratud mõjutusvahenditest. Teises osas on antud ülevaade<br />
maakonnas läbiviidud komisjoni poolt finantseeritud kriminaalpreventiivse<br />
suunitlusega projektidest ja kolmandas osas on esitatud komisjoni<br />
järgmise aasta <strong>tegevus</strong>e prioriteedid.<br />
3.1. Alaealiste <strong>komisjonide</strong> <strong>tegevus</strong> seoses<br />
mõjutusvahendite kohaldamisega<br />
Alaealise mõjutusvahendite seaduses kasutatakse alaealise sooritatud<br />
õigusrikkumise kohta kogunenud materjali ühe menetletava asjana.<br />
Tabelis 2 (allpool) on toodud maakondades ja Tallinna linnas <strong>alaealiste</strong><br />
<strong>komisjonide</strong>s arutatud asjade üldarvud.<br />
Nagu nähtub tabelist 2, on <strong>komisjonide</strong> koormused asjade arutamise<br />
hulga poolest väga erinevad ja kõige suurem materjalide hulk vaadatakse<br />
läbi Tallinnas. See on põhjendatav ka sellega, et pealinnas elab 7–17<br />
aastastest lastest iga neljas (vt lisa 1). Tallinna linnas (koondatud kõigi<br />
linnaosade <strong>komisjonide</strong> andmed) on kõigist asjadest arutatud <strong>1999</strong><br />
– 46%, 2000 – 36%, 2001 – 31% ja 2002 – 33%, 2003 – 36% ja <strong>2004</strong><br />
– 26%, kusjuures linnaosade lõikes on suured erinevuse. Näiteks 2003.<br />
ja <strong>2004</strong>. aastal arutati Lasnamäe LOV <strong>alaealiste</strong> komisjonis vastavalt<br />
347 ja 324 asja, samas Pirita LOV <strong>alaealiste</strong> komisjonis 35 ja 30 (vt lisa<br />
10).<br />
Aruannete analüüsi alusel saab öelda, et <strong>alaealiste</strong> <strong>komisjonide</strong>s arutatakse<br />
natuke üle kolmandiku asjadest, mis on seotud alaealise süüteo-<br />
EESTI ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUS AASTATEL <strong>1999</strong> – <strong>2004</strong><br />
EESTI ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUS AASTATEL <strong>1999</strong> – <strong>2004</strong><br />
24 25
Change language