Eesti loomakasvatus 2011. aastal - Tõuloomakasvatus
Eesti loomakasvatus 2011. aastal - Tõuloomakasvatus
Eesti loomakasvatus 2011. aastal - Tõuloomakasvatus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tõu<strong>loomakasvatus</strong> 1-12<br />
rääni ristanditel ja kõrgeim hämpširi ja djuroki ristanditel.<br />
Samal ajal maasea ja pjeträäni selja pikima lihase rasvasisaldus<br />
ei erinenud oluliselt, aga marmorilisuse hinnang<br />
erines ligi 0,5 punkti.<br />
Tabel 3. Selja pikima lihase marmorilisuse ja tilknõrgumise<br />
(24 tunni jooksul) hinnang eri tõugudel<br />
Tõug Rühm Arv Marmorilisus* Tilknõrgumine<br />
Maasiga a 1227 3,12 d,e 3,09<br />
Väärissiga b 473 3,66 d,f 4,49 c,e<br />
Sadulsiga c 38 3,30 d,e,f 2,47 d,f<br />
Leicoma d 47 2,46 e 4,45 e<br />
Djurok e 37 3,82 f 1,92 f<br />
Pjeträän f 107 2,65 4,18<br />
* kuue palli süsteem: 1 – marmorilisus puudub, kuni 6 – väga<br />
tugev marmorilisus<br />
Märgatavalt suuremad erinevused olid tilknõrgumise<br />
näitajal. Ootamatult suur oli tilknõrgumise näitaja väärisseal<br />
(jorkšir), ka leicomal, ja tavapärane pjeträänil (tabel<br />
3), oluliselt väiksem oli djuroki tõugu sigadel. Isatõu<br />
mõju süvenes ristamisel, kus pjeträäni ristanditel oli see<br />
Euroopas levib kariloomadel uus<br />
Schmallenbergi-nimeline viirus<br />
Eelmise aasta augustis-septembris avastati Euroopas<br />
kariloomadel uus viirus. Esmalt avastati uus haigus Saksamaal<br />
Schmallenbergi piirkonnas, mille järgi haigust ka<br />
nimetama hakati. Nüüdseks on Schmallenbergi tõve juhtumeid<br />
Euroopas registreeritud veel Hollandis, Prantsusmaal,<br />
Belgias, Inglismaal, Itaalias ja Luksemburgis.<br />
Veistel täheldati peamiste haigussümptomitena ägedat<br />
kõhulahtisust, kehatemperatuuri tõusu ja piimatoodangu<br />
langust. Kuna puudusid spetsiifilised haigustunnused, ei<br />
osatud esialgu ka uut haigust diagnoosida. Varasemad<br />
teadmised haiguse levikust Euroopas puudusid. Kliiniliselt<br />
ja laboratoorselt on uut tõve raske testida, sest tekitaja<br />
pole teada. Samuti ei ole olemas vajalikku ravi ega ennetavaid<br />
vaktsiine. Avastatud viirus kuulub Bunyaviridae<br />
5,57 (tabel 4). Ka valgete tõugude ristanditel (A x B) oli<br />
see märgavalt suurem kui teistel kombinatsioonidel. Seejuures<br />
ühelgi tõul ei ületanud PSE-liha osakaal 5%.<br />
Tabel 4. Selja pikima lihase marmorilisuse ja tilknõrgumise<br />
(24 tunni jooksul) hinnang eri tõugude<br />
kombinatsioonil<br />
Kombinatsioon Rühm Arv Marmorilisus Tilknõrgumine<br />
A x B a 461 2,25 b,c,d,e,f 4,49 b,c,d,e,f<br />
E x B b 82 3,18 c,d,e,f 2,89 e<br />
E x F c 72 2,71 d,e 2,90 e<br />
HA x E d 45 3,88 e,f 2,50 e<br />
F x ristand e 969 2,08 f 5,57 f<br />
E x erinevad f 65 2,78 3,38<br />
Saadud andmete alusel võib märkida, et Saksamaa seatõugude<br />
selja pikima lihase toitainetesisaldus on stabiliseerunud.<br />
Märgatav on djuroki tõu mõju lihasesisese<br />
rasva ladestumisele ja tilknõrgumise vähenemisele, mistõttu<br />
võib djuroki tõu kasutamist laiendada.<br />
Refereeris Olev Saveli<br />
sugukonda, Orthobunya perekonda ja on seotud Simbu<br />
veregrupiga. Simbu veregrupil on omakorda 25 erinevat<br />
tüüpi.<br />
Lisaks veistel esinevale üliägedale kõhulahtisusele on<br />
lammastel avastatud ka lootelises arengus malformatsioone<br />
ehk väärarenguid ja elujõuetust. Kliiniliste tunnustena<br />
esineb kaasasündinud defektidena liigese jäikust, kõõrdvõi<br />
kõverkaelsust, vildakselgsust ning selgroo ja lülisamba<br />
väärarenguid, samuti aju alaarengut.<br />
Viirus levib vektorputukate kaudu veistele, kitsedele ja<br />
lammastele. Sarnaselt sinikeelehaigusele on peamisteks<br />
edasikandjateks verdimevad sääsed, habesääsed ja kihulased.<br />
Täheldatud on ka kariloomadel enneaegseid sünnitusi<br />
ja aborte. Haiguse varajaseks diagnoosimiseks puudub<br />
standardne süsteem. Ebatõenäoline on haiguse ülekanne<br />
loomalt loomale. Kahjuks aga viirusega nakatunud<br />
emasloomalt võib järglane suure tõenäosusega nakatatud<br />
saada. Seni puudub teaduslik tõendusmaterjal haiguse<br />
levikust loomadelt inimestele. Viiruse levik võib aktiveeruda<br />
kevadsuvisel perioodil, kui putukate elutegevus taastub.<br />
Simbu viirusegruppe on avastatud Aasia, Aafrika,<br />
Austraalia ja Lähis-Ida riikides. Seni teadaolevalt viirust<br />
varasemalt kunagi Euroopas ei ole esinenud.<br />
Kindlasti tasub loomapidajatel, kel plaanis sel <strong>aastal</strong> välisriikidest<br />
loomi osta, olla väga ettevaatlik ning kaaluda<br />
tõsiselt kõikvõimalike riskidega. Vaja on ka eelnevalt<br />
konsulteerida <strong>Eesti</strong> veterinaarjärelevalve asutusega. Samuti<br />
pole välistatud, et Euroopa riikides kehtestatakse<br />
loomade kaubavahetusele piiranguid kevadsuvisel perioodil.<br />
Piirangutest on teatanud EL suhtes kolmandad<br />
riigid ning võtnud kasutusele täiendavad meetmed, sulgedes<br />
piirid täielikult või osaliselt aretusmaterjalile haigusega<br />
tabandunud riikidest. Seni on piirangutest teatanud<br />
näiteks Venemaa, Argentiina, Mehhiko, Hiina jt.<br />
Informatsioon Schmallenbergi viiruse kohta on refereeritud<br />
Euroopa Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) ja<br />
liikmesriikide materjalide põhjal.<br />
Refereeris Tanel Bulitko<br />
26
Change language