Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
vahendeid nende tagajärgede kõrvaldamiseks või leevendamiseks kasutanud (selline analüüs<br />
peaks lähtuma eeldusest, et kaevandamisega seotud negatiivsed tagajärjed ei seondu ainult<br />
keskkonnakahjuga või inimeste tervisele <strong>ja</strong> varale tekitatud kahjuga, vaid ka üldise heaolu<br />
langusega jmt raskesti määratletavate tagajärgedega, mille kompenseerimiseks ei pruugita<br />
rakendada üksnes keskkonnakaitsemeetmeid).<br />
Seejuures tuleb tagada, et kui suurem osa kaevandamisõiguse <strong>ja</strong> vee erikasutusõiguse tasust<br />
hakkab laekuma riigieelarvesse, siis tuleb juba viidatud üldised negatiivsed tagajärjed<br />
põlevkivialadel kompenseerida KOV-dele riigieelarvest ning selleks vastavad mehhanismid<br />
ette näha. Keskkonnatasudest laekuvate vahendite eraldamine KIKi kaudu ei pruugi sellise<br />
eesmärgi <strong>ja</strong>oks olla kohane mehhanism, kuna on suunatud konkreetsete<br />
keskkonnaprojektide finantseerimisele (st keskkonnakaitsemeetmete rakendamisele), ent<br />
nagu eelpool märgitud, ei pruugi kõigi negatiivsete tagajärgede kõrvaldamine<br />
keskkonnakaitsemeetmete kaudu võimalik olla.<br />
Samuti ei oleks KeTS sätetega kooskõlas mehhanism, milles kaevandamisõiguse tasud<br />
laekuksid otse riigieelarvesse, kuna sel juhul ei ole tagatud nende vahendite kasutamine<br />
KeTS-s sätestatud eesmärkidel.<br />
Lisaks on KOV-d sellisele muudatusele seni vastu vaielnud argumendiga, et puudub<br />
kompensatsioonisüsteem, millega kompenseerida nende eelarvete vähenemist.<br />
Keskkonnatasude laekumise vahekorra muutmisel tuleks kindlasti tegeleda ka selle<br />
probleemiga, ent see eeldab finantsanalüüside läbiviimist ning arvestamist muude KOV-de<br />
(finantsilist) suutlikkust puudutavate mehhanismidega (nt tasandusfond)..<br />
5.3.3. Eraldi fondi loomine<br />
Kaevandamisega seotud keskkonnatasude süsteemi üks võimalikke muutmisviise oleks ka<br />
nende arvelt eraldi fondi loomine, millest kompenseeritaks kaevandamisega tekitatud<br />
kahjusid. Sellise fondi loomisel tuleks tähelepanu pöörata järgmistele määrava tähtsusega<br />
küsimustele:<br />
1. Millise kahju hüvitamiseks fondi kasutataks Nagu eelnevalt väl<strong>ja</strong> toodud, on<br />
keskkonnatasude eesmärk kompenseerida neid negatiivseid tagajärgi (nn<br />
väliskulusid), mille hüvitamine ei ole muude vahenditega võimalik. Seega oleks KeTS<br />
eesmärkidega vastuolus fondi kasutamine eraõiguslike kahju hüvitamise nõuete<br />
rahuldamiseks. Tulenevalt KeTS § 4 lõikest 2 ning vastava regulatsiooni kohast kahju<br />
hüvitamise süsteemis oleks õige kasutada fondi nende <strong>kahjude</strong> hüvitamiseks, mis ei<br />
ole VÕS sätete kohaselt hüvitatavateks.<br />
2. Kasutades kulusid eelpool toodud eesmärgil, on oluline panna paika kriteeriumid,<br />
mille alusel fondi laekunud summad väl<strong>ja</strong> <strong>ja</strong>gataks. Seejuures on oluline taaskord<br />
silmas pidada, et <strong>kohalikele</strong> <strong>omavalitsustele</strong> kaevandamisest tekkiv kahju võib olla<br />
laiem kui kahju, mis on hüvitatav läbi „keskkonnakaitsemeetmete“ nende senise<br />
tõlgenduse kohaselt.<br />
Põlevkivi kaevandamisest tekkinud kahju hüvitamise võimalused<br />
44
Change language