aastad 1860-1960, Uno Trumm

1. osaEesti turbatööstuse ajalugu1860–1960Uno Trumm© Eesti Turbaliit 2011

Head tööriistad, tugev väljaõpetatud tööjõud jasoodsad ilmastikutingimused hõlbustavadmärkimisväärselt turbaettevõtte tööd.(Adolph Friedrich Bode)

Sisukord1. Mehhaniseeritud turbatööstuse rajamine Eestisse (1860–1918) 61. Turba kasutamise algus 7Turba kasutamise algus maailmas 7Turba kasutamise algus Eestis 9Labidaturvas – vanim turbatootmissaadus 92. Mehhaniseeritud kütteturba tootmine 11Pressturba tootmisprotsess 11Sindi turbavabrik 12Karula turbavabrik 16Luunja turbavabrik 17Kütteturba kasutamine raudteel 18Kütteturba kasutamine tööstuses 21Mehaanilise Turbatööstuse ühisus 23Teisi pressturbatootjaid 25Kütteturvas kodumajapidamises 253. Aluspanuturba tootmise algus 26Alusturba tootmisprotsess 26Kunda mõisa alusturbavabrik 28Sõmerpalu alusturbavabrik 31Kuremaa alusturbavabrik 32Sangaste alusturbavabrik 33Charlottenhofi alusturba ja turbamulla vabrik 34Teisi alusturbatootjaid 354. Turba kasutamine I maailmasõja ajal 365. Töö ja tingimused turbavabrikuis 19. sajandil-20. sajandi alguses 41Töötingimused pressturbavabrikus 41Töötingimused alusturbavabrikus 422. Turbatööstus Eesti Vabariigis (1918–1940) 456. Riiklikud turbatööstused 46Kütteainete Keskkomitee turbatööstus 46Raudteede Valitsuse turbatööstus 50Eesti Turbatööstuse Edendamise Selts 52Eesti Turbatöösturite Liit 56Turbatööstuse üldine areng 1920.–1930. aastatel 573

Riigi Turbatööstus 59AS Eesti Turbatööstused 63Kütteainete-turu korraldamise komitee 63Ellamaa turbatööstus ja elektrijaam 65Lavassaare turbatööstus 72Aruküla turbatööstus 74Vangimajade Peavalitsuse Harku turbatööstus 74Lehtse turbatööstus 75Soovitusi kütteturba kasutamiseks kodumajapidamistes jatööstuses 767. Munitsipaal- ja eraomanduses turbatööstused 78Kunda-Aru elektrijaam ja turbatööstus 78Ülenurme-Ulila Elektri ja Turbatööstuse Ühisuse Ulilaturbavabrik 82Sindi kalevivabriku turbatööstus 87Kreenholmi manufaktuuri turbavabrik 88Väiksemad era- ja munitsipaalomandis turbatööstused 898. Turbapiirituse tootmise katsest 979. Alusturba valmistamine 103Ellamaa alusturbatööstus 103Ulila alusturbatööstus 10610. Turbabriketi tööstus 109Briketitööstuse rajamine päevakorral 109Briketitootmise algus Ellamaal 110Tootsi briketivabriku rajamine 11311. Elu- ja töötingimused turbatööstuses 1919–1940 120Elu- ja töötingimused 120Palgatingimustest 123Töö- ja puhkeajast 125Tööõnnetustest 126Püsiva turbatööliste kaadri loomise algus 12712. Turbaühingud 128Turbatarvitajate ühisuste ja turbaühingute loomine enneI maailmasõda 128Turbaühingud Eesti Vabariigis 134Järvamaa Turbaühingu turbatööstus ja Võhma Turbatööstus 1554

Ühistegelised keskasutused 157Ühistegevuskoda 160Põllutöökoja Turbakomitee 161Turbaühingud 1940–1951 1633. Turbatööstus okupatsioonide perioodil (1940–1960) 17013. Turbatööstus II maailmasõja ajal (1940–1945) 171Turbatööstuse sovetiseerimine (1940–1941) 171Turbatööstus Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) 175Turbamajandamise Liit 177Turbaenergeetika Saksa okupatsiooni ajal 178Turbaaktsioon (1942–1944) 18114. Turbatööstus 1945–1960 189Turbaaktsioon (1945) 189Saksa sõjavangide töö kasutamine turbatööstuses (1945–1949) 191Turbaenergeetika hääbumine 193Pressturbatööstus 194Alusturbatootmine 195Tootsi Briketitööstus 197Riikliku Teaduslik-Tehnilise Komitee Turbakomisjon 1984. Eestis kasutatud turbamasinate arengust aastail 1861–1960 20015. Kütteturbatootmise masinate arengust 201Eestis kasutatud turbamasinad 19. sajandil 201Gööpelajamiga hobujõulised turbamasinad 19. sajandil 201Esimesed Eestis valmistatud turbamasinad 202Elevaatorpressid 203Bagermasinate kasutamine 207Eesti kütteturbatööstuse mehhaniseerimine (1945–1960) 21116. Alus- ja freesturbatootmise masinate arengust 214Alusturbatööstuse mehhaniseerimine 214Freesturbatööstuse mehhaniseerimine 2174. Kasutatud kirjandus 219Raamatud ja ajakirjad 219Ajalehed 227Arhiiviallikad 2425

1. Mehhaniseeritud turbatööstuse rajamine Eestisse(1860–1918)

1. Turba kasutamise algusTurba kasutamise algus maailmasEsimesed teated turba kasutamisest pärinevad Gaius Plinius Vanema teosest“Looduslugu”, kus ta kirjeldab kuidas Loode-Saksamaal Põhjamere rannikulähedal elavad germaanlased vormisid käsitsi muda, kuivatasid sedaenam tuule kui päikese käes ning kasutasid hiljem toidu valmistamiseks jaenda soojendamiseks. 1Teine tuntud Rooma autor, ajaloolane Tacitus kirjeldab tõenäolist turbarabapõlengut praeguse Kölni linna kohal asunud roomlaste koloonia lähistel.Tema andmeil neelas äkitsi ilmsiks tulnud maa-alune kahjutuli endasseKölni ümbruse elanike farmid, külad, linnad ja elamud. Tuli jõudis kakoloonia lähikonda ning möllas nii tugevalt, et selle vastu ei aidanud ei taevastsadav vihm ega jõevesi. Kuna Kölni ümbruses leidub soid, kus tuli onturba hävitanud, seletatakse kirjeldatud sündmust turbaraba põlenguga. 2Järgneva kümne sajandi jooksul kirjalikud teateid turba tootmisest teadaolevaltpuuduvad. Uued ülestähendused turba kohta ilmuvad 11.–12. sajandil,mil turbatootmine hakkab arenema Madalmaades. 1113. aastal toimunudkirjavahetuses Utrechti piiskopkonna kloostrite vahel kasutatakseväljendeid turfe ja turbare, esimest tähenduses “turvas”, teist tähenduses“turvast kaevama”. Josef Sealigeri (1540–1609) teatel kasutati turvast Madalmaadeska 1260. aastal. 1458. aastal on Aeneas Sylvius kirjeldanud turbakasutamist kütteainena kui friiside igivana kommet. 3Madalmaadest levis turbatootmine teistessegi Lääne-Euroopa maadesse.Nii leidub Šotimaalt viiteid turbatootmise kohta 13. sajandil, Inglismaalt,Saksamaalt, Rootsist, Iirimaalt jm 16.–17. sajandil. Turba kasutuselevõttuLääne-Euroopa maades soodustas metsade hävitamine ning sellest tulenevkütteainete puudus.Juba 16. sajandil on välja antud esimesed turbatootmist puudutavad seadused.1590. aastast on Prantsusmaalt teada kuningas Henri IV (1589–1610)Die Naturgeschichte des Gaius Plinius Secundus. Bd. III, Leppzig 1881, S. 170.2 The historical annals of Cornelius Tacitus. Vol. 3, Philadelphia, 1832, pp. 52; Üksvärav, R.Turvas. Tln, 1960, lk. 42.3 Samson, H. v. Torfverwerthung und deren volkswirtschaftliche Bedeutung. – BaltischerWochenschrift, Nr. 7, 1879, veerg 119; Üksvärav, R. Turvas... lk. 42.7

välja antud edikt, mis reguleeris turbatootmist. Hiljem on sarnaseid seadusandlikeakte välja antud regulaarselt. 417. sajandil kirjutati ka esimesed raamatud turba ja selle kasutamisekohta. Neist esimene “Traktaat turbast” (Tractat de Turfis) ilmus 1658. aastalMadalmaades professor Martin Schoki sulest. Seal kirjeldati turbatootmiseviise ning ka turba koksistamist. 1683. aastal tegutsenudki SaksamaalHarzis juba esimene turba koksistamise ettevõte. 5 17.–18. sajandil hakatiInglismaal turvast tarvitama ka metallurgias. 17. sajandi alguses võeti sealpatent maagi sulatamiseks turba, söe ja hagude segu abil, puhtal kujul hakatiturvast metallurgias kasutama 18. sajandi algul.1631. aastal õnnestus sakslasel Johann Becheril saada turbast tõrva japigi. Järgnevatel aastakümnetel leiutati võimalused teistegi turbasaaduste– uttevesi nahaparkimiseks, immutusõlid, määrded, lambiõli, paber, gaas,äädikas jm – valmistamiseks. Turbasaaduste valmistamine muutus vähemaktuaalseksalles 1880. aastatel, mil turule ilmusid nafta ja naftasaadused. 6Esimesed katsed turbalõikuse organiseerimiseks Venemaal tehti 17. sajandilõpul, mil Peeter I palkas hollandlasest lüüsimeistri von Armuse tegemakatseid turbalõikuse korraldamiseks. Ilmselt osutusid katsed edukaks,sest 1723. aastal andis turbatööstuse organiseerimist käsitlev Senatiukaas Timotheus von Armusele (ukaasis Timofei Fonarmus) kümneks aastaksainuõiguse turba tootmiseks Venemaal. Tal lubati lõigata turvast kõigisttalle sobivana tunduvatest rabadest, välja arvatud need, mis sobisid heinamaaksvõi põlluharimiseks, ning õigus palgata selleks vabu töölisi. Siiskiei saanud turbatootmine Venemaal erilist hoogu, kuna külluslikult käesolev odav puit tõrjus turba kõrvale. Alles 19. sajandi II poolel, mil Moskvaümbruses asuva tööstuspiirkonna metsad äralaastatud said, algas seal laiaulatuslikturbatootmine, esialgu käsitsi, hiljem masinatega. 74 Samson, H. v. Torfverwerthung und deren volkswirtschaftliche Bedeutung. – BaltischerWochenschrift, Nr. 7, 1879, veerg 119–120.5 Reuß, Ch. Fr. Physikalisch-ökonomische Beobachtungen über die allgemeine vortheilhaftereGewinnung und Benutzung des Torfs bey dem immer mehr einreissenden Holzmangel.Leipzig, 1793, S. III, 70–71; Üksvärav R. Turvas... lk. 42.6 Üksvärav, R. Turvas... lk. 42.7 Полное Собрание Законовъ Российской Имперiи. Том 7. 1723–1727. Санкт-Петербург,1830, стр. 160–161; Samson, H. V. Torfverwerthung Und Deren Volkswirtschaftliche Bedeutung.– Baltischer Wochenschrift, Nr. 7, 1879, veerg 121; Üksvärav R. Turvas... lk. 44.8

Turba kasutamise algus EestisEsimesed kirjalikud andmed turba kasutamisest Eestis pärinevat juba 17. sajandist,kuid selle laiemast levikust saab rääkida alles 18. sajandi lõpukümnenditest alates. 81777. aastal välja antud raamatus “Topographische Nachrichten von Lief- undEhstland” räägib August Wilhelm Hupel turbast kui kütteainest, mida paljudmõisad oma rehtedes ja viinaköökides kasutavad. See olla just viimastel aastatelalgust saanud ning järgnevatel aastatel levib ilmselt veelgi. 9 Turba kasutamisesträägib ta möödaminnes ka oma mõisade ökonoomikat lahkavas töös, kus soovitabkasutada turvast sõnnikuga segatult mulla viljakuse tõstmiseks ning küttepuiduvajaduse vähendamise eesmärgil reheahjude ja viinaköökide kütteks. 10Sellest, et mõisades turvast kasutati annab tunnistust ka 14. juulil 1789.aastal Vana-Vigala majoraathärra Berend Johann Uexkülli välja antud Vigalaõigus, tema mõisa territooriumil kehtinud õiguslike normide kogu, milleson mainitud ka igal aastal ümbervalitavat ametimeest nimega mättakubjas(mettakubjas = Torf-Aufseher), kelle ülesandeks oli mättaaukude järelevalve,kuna turbamättaid tarvitati seal rohkesti kütteks. 1119. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, mil mõisades kõigiks vajalikekstöödeks moonakaid kasutati, töötasid mõisades, kus rabast enda tarbeks labidaganii kütte- kui ka alusturvast lõigati, lihtsamatel töödel nn jalamoonakad. 12Labidaturvas – vanim turbatootmissaadusÕhkkuivatatud turba valmistamiseks lõigati turvas rabast esialgu käsitsi,aga 19. sajandi keskpaigast juba ka turbalõikusmasinatega, ning kuivatatiseejärel õhu käes ilma, et teda oleks eelnevalt mehhaaniliselt töödeldud.Turba käsitsi lõikamisest Eesti- ja Liivimaal 19. sajandi alguses ning sellekskasutatavatest tööriistadest saab hea ülevaate Adolph Friedrich Bode(1806–1861) turbatootmist käsitlevatest töödest. 138 Üksvärav, R. Turvas... lk. 48.9 Hupel, A. W. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Bd II, Riga, 1777, S. 532.10 Hupel, A. W. Oekonomisches Handbuch für Lief- und Ehstländische Guthsherren, wieauch für deren Disponenten. T. I, Riga, 1796, S. 11,11 Looring, A. Vigala õigus 1789. a. – Õigus, Nr. 10, 1939, lk. 436, 441–442.12 Leetmaa, M. Moonakatest ja moonamajadest 19. sajandi lõpul – 20. sajandi alguses. –Suitsutare, Nr. 3, Tln., 2002, lk. 14.13 Vt. nt.: Bode, A. Anleitung zum Torfbetriebe in Rußland. Mitau, 1846.9

Käsitsi turbalõikamist kirjeldas 1902. aastal ajaleht Postimees nõnda(ilmselt ei toimunud see teisiti ka sada aastat varem):Turwaste lõikamine algab pärast tõuwilja mahategemist. Turbalõikajaseisab hommikust õhtuni põlwini mudases wees. Tema särgikäised onküünarnukini üles kääritud ja halja labidaga tõstab ta turba turba järelekaldale, kust naesed ja tüdrukud neid kuiwale maale kärutawad ja kikkikuiwama seawad. See on märg, must ja raske töö. Igaüks on rõõmus, kuiturbahauale selga tohib pöörda. Seda tehtakse siis, kui arwatakse, et aastaneküti osa kikkis seisab. On kewadene päikene ja tuul turbastele koorukeseümber kuiwatanud, siis ei leota wihmahood mitte neid kergestiära; aga kestab wihmasadu kaua, siis on inimestel küttega wilets lugu... 14Labidaturvas kujutas endast turbalasundist vastava turbalabidaga lõigatud,töötlemata ning looduslikult kuivatatud turbapätse, mida iseloomustasidsuhteliselt madal mahukaal, kerge taasniiskumisvõime vihma puhul jarabedus, mis ühtlasi raskendas tema transportimist, eriti kauge maa taha.Olulisteks turba kvaliteedinäitajateks on tema vee- ja tuhasisaldus. Harilik õhkkuivlabidaturvas sisaldas tavaliselt 25–30% niiskust, kusjuures tema niiskusesisalduslanges ainult väga soodsate ilmastikutingimuste puhul alla 25%. Tuha sisaldus labidaturbas,mida kasutati kodus, võis ulatuda isegi kuni 30%, kuid müügiks mõeldudturbas ei tohiks tuha sisaldus tõusta üle 10%. Mida väiksem oli turba vee- ja tuhasisaldusning suurem lagunemisaste ja tihedus, seda suurem oli turba kütteväärtus. 15Labidaturbal on ka häid omadusi, selle valmistamiseks pole vaja erilistsisseseadet, kalleid masinaid ega suurt kapitali piisab ainult lihtsast labidast.Labidaturba valmistamiseks sobib igasugune raba, ka selline, kus turbakihiteriti sügav pole. Paljudel juhtudel on puuda labidaturba valmistamineodavam kui puuda pressturba valmistamine. 16Seetõttu hakati labidaturvast kasutama ka tööstuslikul otstarbel. Niirajas Georg Eggers 1840. aastate alguses Lasnamäe veerule Hundikuristikkuuut tüüpi Klauseri lubjaahju, mis oli turbaga köetav. Seoses sellega saiG. Eggers Tallinna linnalt pikaajalisele, 30-aastasele rendile Sõjamäe (Ülemiste)rabasse Peterburisse viiva maantee lähistele rajatud turbakarjääri. 1714 Põdra, Toomas. Tõsine kujutus endisest maarahwa elust Eestis. – Postimees, Nr. 162, 1902.15 Rand, J. Turvas, tema kasutamine majapidamises ja tööstuses. 1924, lk. 8–9.16 Pulst, A. Turba ülestöötamisest. – Eesti Mets, Nr. 6, lk. 91.17 Karma, O. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tln., 1963,lk. 82; Das Inland, Nr. 40, 1843, veerg 360.10

2. Mehhaniseeritud kütteturba tootminePressturba tootmisprotsessPressturba tootmise põhimõtted olid tuntud juba 1772. aastal, mil neid kirjeldassakslane Johann Friedrich von Pfeiffer. 18 Sellest ajast peale on üritatudvalmistada masinaid, mis pressturba tootmise võimalikuks teeksid.Masinturba valmistamine, mille puhul käsitsi või masinaga lõigatud turvastöödeldi mehhaaniliselt masinate abil ning kuivatati seejärel õhu käes,sai alguse 1860. aastatel. Masinturvast sai valmistada kahel moel. Ühel puhullisati purustatud turbamassile pressimise ajal säärases koguses vett, et masinastväljuv turvas muutus pulbriks, mis juhiti vastavatesse vormidesse. Teiselpuhul pressiti eelnevalt purustatud turvas vett lisamata sellisesse olekusse,et temast sai lõigata soovitud suurusega turbapätse vorme kasutamata.Sel moel valmistatud turvast nimetati pressturbaks.Pressturba eelisteks labidaturba ees oli, et seda sai valmistada ilma soodkuivendamata, see oli labidaturbast umbes kaks korda tihedam ning seetõttuvedamiseks soodsam, ei niiskunud uuesti ka vihmasaju ajal ning nõudiskuivatamisplatsil vähem ruumi. Turbapressis segati erinevatest rabakihtidestväljalõigatud turvas ühtlaseks massiks, mis tagas pressturbaleenam-vähem ühesuguse kütteväärtuse. Pressturba kadu transportimiseloli 0,31%, labidaturbal 3,5%, seega pudenes pressturvas labidaturbast oluliseltvähem ning oli tunduvalt raskem. Üks kantsüld labidaturvast kaalus150–180 puuda, samal ajal kui kantsüld pressturvast kaalus 240-260 puuda.Tööviljakus pressturbatootmisel oli oluliselt suurem kui labidaturba väljalõikamiselning nõudis töölistelt vähem vilumust. Tunni ajaga lõikas vilunudturbalõikaja 6 puuda turvast, samal ajal kui turbavabriku tööline valmistas18 puuda pressturvast. 19Ka pressturba olulisemad näitajad olid vee- ja tuhasisaldus. Vähim veesisaldus,mida Eesti kliimas on õnnestunud saavutada, oli 10%, seda aga varasuvel,mais või juunis toodetuna ning väga soodsate ilmastikuolude korral.Tavapärane veesisaldus Eesti oludes on 20–25%, mis on omane juulislõigatud turbale. Augustis lõigatud turvas võib sisaldada aga isegi kuni 50%18 Pfeiffer, J. F. v. Lehrbegrif sämtlicher oeconomischer- und Cameralwissenschaften. Mannheim,1772. S. 406–407.19 Pulst, A. Turba ülestöötamisest. – Eesti Mets, Nr. 6, lk. 91–92.11

vett, mis muudab selle äärmiselt ebakvaliteetseks. Seetõttu turvast tavaliseltaugustis enam ei lõigata, vaid ainult kuivatakse. 20Turbatootmise protsess jagunes mõlema meetodi puhul neljaks sarnaseksosaks: 1) toorturba kaevandamine ja transport masinani; 2) turba mehhaanilinetöötlemine masinaga; 3) transport kuivatusväljakule ja ladustamine;4) kuivatamine.Selline tootmisprotsess oli omane kütteturbatootmisele. Esimesed kirjeldatudmoel töötavad turbavabrikud rajati Eestis endise Liivimaa kubermanguterritooriumil juba 1860. aastatel. Otsa tegi lahti 1860. aasta suvelavatud Sindi (Zintenhof) vabrik, kus pressturvast toodeti vett lisamata,ülejärgmisel aastal lisandus Karula (Carolen) Viljandi lähedal, kus toodetipressturvast vee lisamisega.Kuna enamik tolleaegseid turbarabasid kuulus mõisadele, tegutseskisuurem osa mainitavaid pressturbavabrikuid, aga ka alusturbavabrikuidmõisade turbarabades.Sindi turbavabrik1861. aasta jaanuaris teatati nädalalehes Das Inland, et suvel alustataksepeakonsul Wöhrmannile müüdud Sindi kroonumõisas, mille territooriumiltkõrgekvaliteedilist turvast on leitud, selle kaevandamist välismaisteturbakaevandamise masinate abil. 21See Eesti ja väidetavalt ka Euroopa esimene mehhaniseeritud turbatööstusasus aktsiaseltsile Wöhrmann ja poeg kuuluvas turbarabas, kus pressturbatootmiseks kasutati kahte Berliini lähedal Rixdorfis asuvas Carl Schlickeysenimasinatehases valmistatud turbapressi. Sindi turbarabas kasutatudpressid olid esialgselt konstrueeritud savi purustamiseks ja tellisepressideks,kuid katsetused näitasid nende sobivust ka turba pressimiseks. Nagu eespooltoodud uudisnupp teatas, algas turba kaevandamine 1861. aasta suvel.Ettevalmistustööd ja katsetused sobiva tehnika väljatöötamiseks olidalanud aga juba aastail 1858–1859. Vabrik kahe turbapressi, lokomobiili va-20 Pulst, A. Turba ülestöötamisest. – Eesti Mets, Nr. 6, lk. 90.21 Das Inland, Nr. 4, 1861, veerg 60.12

gonettide ja muuga ehitati 1860. aastal ning juba sama aasta suvel pidi vabrikandma ka oma esimese toodangu. 22Sindi rabas turbapressi kasutamist katsetanud mäemeister Wilhelm Leokirjeldas oma ettevõtmise tulemustest pikemalt 1861. aasta alguses mäemeesteerialaajakirjas Allgemeinen berg- und hüttenmännischen Zeitung,milles ilmunud artikkel avaldati ka teistes tehnikaalastes ajakirjades. Artikkelilmus samuti Liivimaa kubermanguvalitsuse ametlikke teateid edastavaajalehe Livländische Gouvernements-Zeitung aprilli lõpu ja mai algusenumbris. 23Artiklis andis W. Leo ülevaate Sindi turbarabas kasutatud Schlickeyseniturbapressi tööpõhimõttest ning sellega saavutatud tulemustest. Seega võibEesti esimese mehhaniseeritud turbatööstuse algusaastaks lugeda 1860,mitte aga 1861, nagu seda tavaliselt tehakse.W. Leo kirjelduse järgi asus Sindi turbavabrik, milles ta Schlickeyseniturbapressidega tootmist alustas, kuueverstase 24 ümbermõõduga rabas,mis paiknes laevatatavast Pärnu jõest 15 minuti tee kaugusel. Kiudturbastkoosneva turbakihi paksus rabas oli 16 jalga. 25Nagu öeldud töötas rabas kaks Schlickeyseni turbapressi nr 6, millejõuallikaks oli üks 12-hobujõuline lokomotiiv. Töödeldav turbakiht pööratiadraga ümber ning äestati sõltuvalt ilmastikuoludest vähemalt üks kordläbi. Selliselt ette valmistatud õhkkuiv turvas laaditi vagonettidesse, veetinendega masina juurde ja kallati elevaatorile, mis viis selle turbapressi punkrisse.Punkrist läks turvas purustisse. Sindi turbakarjääris algselt töötanudSchlickeyseni turbapressid nr 6 olid vertikaalse purustiga. Purustatudturbamass pressiti kokku ning masinast väljuv turbalint lõigati tükkideks,mis seejärel kuivatusruumi veeti. Lisaks masinatele töötas rabas 4 hobust22 Parrot, O. von. Ein Besuch in Zintenhof. – Baltische Wochenschrift, Nr. 31, 1868, veerg456; Koller Th. Die Torf-Industrie. Wien, 1898, S. 32.23 Vt. näiteks: Leo, W. Ueber die Maschinen-Torfbereitung mittelst der Schlickeysen’schenDampfziegelmaschine in Lievland – Mittheilungen der Kaiserlichen freien ökonomischen Gesellschaftzu St. Petersburg, Jahrgang 1861, S. 153–154; Leo, W. Ueber die Maschinen-Torfbereitungmittelst der Schlickeysen’schen Dampfziegelmaschine in Lievland – Dingler’s PolytechnischesJournal, Bd. 159, 1861, S. 97–103; Leo, W. Ueber die Maschinen-Torfbereitung mittelstder Schlickeysen’schen Dampfziegelmaschine in Lievland. – Livländische Gouvernements-Zeitung,Nr. 45, 47, 49, 1861. Käesolevas töös on kasutatud eelviimasena nimetatud väljaannet.24 1 verst=1066,781 m.25 1 jalg = 0,3048 m.13

ja 26 töölist, kes tootsid 60 000 turbapätsi (210–215 m 3 ) päevas. Töölistehulgas oli üks masinist, kes hooldas turbapresse ja lokomotiivi ning ülejäänutestpool võisid olla naised. Kaheksa turbatüki maht oli üks kuupjalg. 261200 turbapätsi maksis ühe hõberubla ning oli 2/3 võrra odavam kui sarnastkütteväärtust omav 1 kuupsüld männi küttepuid, mis maksis 3 hõberubla. 27Pressturvas oli masinas kokku pressitud ning purunemiskindel, seetõttuoli seda hõlpsam transportida, samuti talus ta niiskust tunduvalt pareminikui labidaturvas ega märgunud uuesti ka vihmasajus, tema kütteväärtusoli oluliselt suurem ning seetõttu laiem ka kasutusvaldkond. W. Leo arvatessobis pressturvast kasutada nii vedurite kui ka aurulaevade kateldes,rauasulatus-, klaasipõletus-, portselanipõletusahjudes jne.Rahvusvahelise Kölni Põllumajandusnäituse kataloogi järgi töötas 1865.aastal Sindi turbakarjääris nelja lokomobiili jõul neli turbamasinat, mis tootsidkokku 150 000 – 160 000 turbapätsi ehk üle 500 m 3 päevas, sellise kogusekütteväärtus vastas 94 sülla küttepuude omale. 28 Näitusele esitatud pressturbanäidiste kütteväärtust võrreldakse kataloogis kasepuude omaga, kusjuuresväidetakse, et 100 kuupjala pressturba (1600 turbapätsi) kütteväärtusvõrdub 171½ kuupjala kuivade kasepuude omaga. Turbapätside kvaliteedileviitab teade, et tuha sisaldus turbas on madal. 29 Töö Sindi turbakarjääristoimus vana ehk juuliuse kalendri järgi mai algusest kuni augusti lõpuni,uue ehk gregooriuse kalendri järgi mai keskpaigast kuni septembri keskpaigani.Selle ajaga toodeti sõltuvalt ilmastikust 12–15 miljonit turbapätsi. 301868. aastal kirjeldas Sindi turbavabrikut ja selle tootmisprotsessi Ottovon Parrot, kelle teatel vabrikus kasutati endiselt sinna 1860. aastal paigutatudvertikaalseid Schlickeyseni turbapresse. Vabrik oli jagatud neljaks osakonnaks,millest igaühte kuulus turbapress, turbakarjäär, rööbastee karjääristpressini ning pressi käivitav lokomobiil. Viimaseid oli kolm, seega käivitasüks lokomobiil kahte masinat. Turbapresside ja lokomobiilide kaits-26 1 kuupjalg = 28,32 dm 327 Leo, W. Ueber die Schlickeysen’sche Torfpresse. – Dingler’s Polytechnisches Journal, Bd.163, 1861, S. 95; Das Inland, Nr. 22, 1861, veerg 340–341.28 Samal aastal ilmunud Rigasche Stadblätter väidab, et lokomobiile oli nelja turbapressikohta hoopis kolm. Die Tuchfabrik in Zintenhof. – Rigasche Stadblätter, Nr 52, 1865, S. 407.29 Katalog der Internationalen Landwirtschaftlichen Ausstellung zu Köln. Köln, 1865, lk. 163.30 Sewigh, J. Die Fabrikation von Presstorf zu Carolen und Zintenhof. – Livländische Jahrbücherder Landwirtschaft. Bd. 18. Dorpat, 1865. S. 253.14

miseks ilmastiku mõju eest olid neile ehitatud varjualused. Kõige suuremalokomobiili võimsus oli 18 hj, seda kasutatigi kahe pressi käivitamiseks ningühtlasi ka vagonettide vedamiseks karjäärist presside juurde. Väiksematestlokomobiilidest oli üks võimsusega 6 hj, teine võimsusega 8 hj. Nendejõust vagonettide vedamiseks ei piisanud, seetõttu kasutati selleks ülejäänudkahe turbapressi juures hobuseid. Lokomobiilide kütteks kasutati samutieranditult ainult turvast. Toorturvast laadis iga pressi jaoks vagonettidesseneli meestöölist, pressi juures tühjendas vagonette neli naistöölist.Rööbastee oli kergehitus, mida oli vajadusel võimalik kiiresti ja kergevaevaga teise kohta paigutada. Tavaliselt tuli seda teha 1–2 korda hooajajooksul. Rööpad olid puidust, nende pinnale oli tugevduseks kinnitatudpoole tolli paksune ja kahe tolli laiune metalliriba. Vagonett koosnes kastist,mis oli kinnitatud telgedele, mille külge kinnitusid rattad.Pressi läbinud turbamass väljus sealt lindina kahe pressi vastaskülgedelpaikneva ava kaudu, voolates selle alla pandud lauale. Kui lint oli lauatäispikkuses täitnud, lõigati see läbi ning tõsteti vagonetile, turbalindi allapaigutati aga uus laud. Sellega tegeles pressi kummalgi küljel üks tööline.Lauad turbalindiga tõsteti spetsiaalsetele ilma kastita kahekordsetele vagonettidelening veeti kuivatusplatsile, kus nad tihedasti üksteise kõrvaleasetatult kuivama jäeti. Ühe tunni jooksul veeti niiviisi kuivamisplatsile ühepressi juurest umbes 80 vagonetitäit, ehk 4800 turbapätsi. Kuna tööpäevvabrikus algas kell 4 hommikul ja lõppes kell 21, ainult kahetunnise söömavahega,toodeti 15 töötunniga kokku 72 000 turbapätsi päevas. See kogusoli muidugi maksimum, mis saavutati ainult suve kõige pikematel päevadelsoodsate ilmastikuolude ning tööseisakute puudumise korral. Valge aja lühenemiselning kehvemate ilmastikuolude ja tööseisakute tõttu oli tavapäranekeskmine päevatoodang ühe pressi kohta 50 000 – 55 000 turbapätsi.Olenevalt ilmastikust kuivasid turbapätsid aluslaudadel 3–6 päeva, kuninende pind oli muutunud piisavalt kõvaks, et laualt maha võtta ning väiksemateskuhjades 6–8 kaupa kuivama panna. Kuhjad tuli aeg-ajalt ümberladuda ning pätsid ümber pöörata, et need igast küljest korralikult kuivaksid.Paarinädalase kuivamise järel laoti turbapätsid suurtesse aunadesse,mis olid 3–4 jalga kõrged ning enam-vähem sama laiad. Seal kuivas turvasjärele, kuid vajadusel võis seda kohe ka küttematerjalina kasutusele võtta.15

Sindi turbavabrikus valmistatud turbapätsid olid kuivanult neli tollilaiad, kaks tolli paksud ning keskmiselt 5–6½ tolli pikad Aeg-ajalt tulnudette 4½ tollise, aga ka 7–8 tollise pikkusega turbapätse. 31Karula turbavabrikSindi turbatööstus ei jäänud ainsaks omasuguseks. Juba 1862. aastal asutasTh. von Helmersen Uue-Võidu mõisa (Neu-Woidoma) maale Karulaturbatööstuse.Karula raba turbakarjäär paiknes poolkuu kujuliselt ümber kindlamamaa-ala, millel paiknesid varikatuste all asuvad turbamasinad ja neid käivitavad8 hj lokomobiilid. Karjäärist kulgesid masinate juurde rööbasteed.Sellel liikusid hobujõul 12 suurt vagonetti, millega turvas karjäärist masinatejuurde veeti. Vagonettidest kallutati turvas transportöörilindile, misviis selle masinasse. Masinas peenestatud turbamassile lisati peenestamiseajal samas lähedal asuvast reservuaarist välja pumbatud vett. Pumba panisealjuures tööle sama lokomotiiv, mis käitas turbamasinat.Segamisel saadud pulp veeti vagonettidega mööda rööbasteed vormimisplatsile,kus kallati vormidesse. Igast vormist sai 14 turbapätsi, mis olid 13tolli pikad, 4 tolli laiad ning 3 tolli paksud. Kuivades turbapätside mõõtmedkahanesid ning lõpuks oli pätsid umbes 8–9 tolli pikad, 2½ tolli laiad ning2 tolli paksud. Pärast mõnepäevast kuivamist laoti turbapätsid 30 kaupakikki ning seejärel veeti sõltuvalt ilmastikuoludest turbakuuridesse hea ilmapuhul 2–3 nädala pärast, halvema ilma puhul 3–5 nädala pärast. Selleks ajaksoli turbapätside veesisaldus kahanenud isegi kuni 18%-ni.Selleks, et turvas sügise alguseks korralikult ära kuivaks, lõpetati turbapätsidetootmine tavaliselt juuli lõpus. Kui turvas ei saanud piisavalt kuivadaning veesisaldus turbapätsis jäi kõrgeks, külmus see talvel läbi ningkaotas pärast ülessulamist suure osa oma kütteväärtusest. Masina tootmisvõimsuseksKarula turbavabrikus oli umbes 3 000 000 turbapätsi hooajajooksul, tuhande turbapätsi hinnaks kujunes 1 rubla 80 kopikat hõbedat,mis kokku tegi 5400 hõberubla. 3231 Parrot, O. von. Ein Besuch in Zintenhof. – Baltische Wochenschrift, Nr. 31, 1868, veerg457–461.32 Sewigh, J. Die Fabrikation von Presstorf… S. 248–252.16

1878. ja 1879. aastal avaldasid ajalehed Eesti Postimees ja Sakala kuulutusi,kus otsiti tööjõudu Viljandi lähedale Karula turbavabrikusse. Tööhooaegalgas 23. aprillil, tööle oodati 25–30 töölist nii mehi, naisi kui ka poisse. 331880. aastal kurtis W. Knersch nädalalehes Baltische Wochenschrift,et turvas pole siiani suutnud küttepuid kütteturult välja tõrjuda. Vaatamatasellele, et Viljandi lähistel on aastaid töötanud Karula turbavabrik, poletoimunud küttepuude hinnalangust. Olukord on täiesti vastupidine, ajavahemikus1873–1879 on küttepuude hind hoopis 65% tõusnud. Probleemseisnevat selles, et kütteturvas olevat puudega võrreldes endiselt liiga kallis,mis olla põhjustatud selle liiga kallist omahinnast, mis omakorda sõltuvatliiga kõrgetest tootmiskuludest. Pealegi polevat kohalikud tarbijadturbakütte kui uudse asjaga veel harjunud. 34Eesti- ja Liivimaad väisanud Vene sooharimise ja kultuurheinamaadeharimise spetsialistide ekskursioonist osavõtjad kirjeldasid 1914. aastal kaKarula turbavabrikut, kus nende sõnul kaevandati turvast käsitsi ning veetivagonettidega aurujõul töötava pressi juurde, mis pressis turba lindiks, millestlõigati avamaal kuivatamiseks, aunatamiseks ja transportimiseks sobilikusuurusega turbapätsid. Seega oli tootmistehnoloogia Karula rabas endisaegsegavõrreldes aja jooksul muutunud. 35Luunja turbavabrikLuunja mõisa (Lunia) turbaraba asus kaks versta mõisast, Kavastusse(Kawast) viiva tee ja Emajõe vahelisel alal, jõe vasakul kaldal. Varakevadelujutas üle kallaste tõusev jõgi raba üle ning turbakarjäärist pidi vee pumpadegavälja pumpama. Tegemist oli madalsooga, mille turbas esines hästisäilinud tammetüvesid. Turbatööstus asus raba lääneosas, raba idaosa olikaetud põõsastikuga. Artiklist ei selgu, milliseid turbamasinaid ja kui suurelhulgal ning milliste jõuallikate abil töötas, kuid masinaga valmistatudturbapäts oli 22 cm pikk, 7 cm lai ja 5,5 cm kõrge, selle ruumala oli umbes33 Sakala, Nr. 12, 14, 1879; Eesti Postimees, Nr. 11, 1878.34 Knersch, W. Noch eine fortwirtschaftliche Antwort auf den Artikel: Zur Torfindustrie”. –Baltische Wochenschrift, Nr. 1, 1880, veerg 5–6.35 Черный, А. П., Панферов, В. П., Рыжов, Н. И., Трухин, П. А., Дампел, А. Х. ПоПрибалтийскому краю и Финляндии : Из отчета о поездке специалистов по луговодствуи культуре болот. СПб., 1914, стр. 102.17

815 cm 3 ja kaal 870 grammi. Turbapäts oli nii kõva, et seda polnud võimalikkäega murda.Luunja rabast pärit turvast uurisid ja analüüsisid aastatel 1865 ja 1868keemikud professor Carl Friedrich Schmidt ja keemiaüliõpilane von Schamarin,kelle uuringud näitasid, et Luunja turbavabriku pressturba näol olitegemist kõrgekvaliteedilise küttematerjaliga. Katsed näitasid, et Luunjaturbast on võimalik ka gaasi toota, kusjuures sõltuvalt turba kvaliteedistvõis ühest puudast turbast saada 5560 kuni 6665 kuupjalga gaasi. 36Tartu Ülikooli teadlaste kõrval uuriti turvast ka Riia Polütehnilises Instituudis.1881. aastal avaldas nädalaleht Baltische Wochenschrift Riia PolütehniliseInstituudi uurimisjaama juhataja professor G. Thomase artikli,kus viimane palus turbarabade ja -tootmisettevõtete omanikke saata omalaborisse teadusliku uurimise otstarbel turbaproove ning teatas, milliseidandmeid analüüside läbiviimiseks vajatakse. Need olid asjaomase turba leiukoht,proovi võtmise sügavus, raba suurus ja turbakihi paksus, turba kasutamiseeesmärk, kas tegu on masina- või käsitsilõigatud turbaga ning millistmasinat on pressturba puhul kasutatud. 37Kütteturba kasutamine raudteel1860. aastatel olevat Tartu ümbruses tehtud katseid labidaturba kasutamiseksraudtee vedurite kütmisel, kuid tulemuste kohta puuduvad kindladandmed. 381877. aasta novembris tegi Carl Friedrich Schmidt 30 versta Tartust põhjapool (7 versta Tabivere jaamast) asuva Liiva (Liwa) turbavabriku silindrikujulisteturbapätside vee- ja tuhasisalduse uuringu, mille tellis Tartu-Taparaudteeliini järelvalveinspektor insener de Gay. Uurimiseks toodi laboratooriumiviisteist eri kohast võetud silindrikujulist turbapätsi Liiva turbavabriku1 m kõrgusest aunast. Turbapätside pikkus oli 30–34 cm, diameeter8–9 cm, kaal 1–1,2 kg. Uuringust selgus, et turbapätside keskmine veesisaldusoli 29,51%, kusjuures pätsi pinnal keskmiselt ainult 19,50% ja kes-36 Campenhausen, E. Das Torflager und der Maschinentorf von Lunia. – Baltische Wochenschrift,Nr. 46, 1869, veerg 601–607.37 Aufforderung zur Einsendung von Torfproben an die Versuchstation am Polytechnikum zuRiga. – Baltische Wochenschrift, Nr. 20&21, 1881, veerg 497; Nr. 49, 1881, veerg 996–997.38 Einberg, A. Eesti turbatööstuse ajalooline ülewaade. – Turbatööstus’e ja kultuurtehnikaajakiri, Nr. 1, 1922, lk. 2.18

kel 35,86%, tuhasisaldus keskmiselt 6,872%. Turba kütteväärtuseks mõõdeti20% veesisalduse puhul 3793 kalorit, mis ületas samasuguse veesisaldusegakuusepuu (3456,1 kalorit) ja kasepuu (3492,2 kalorit) kütteväärtuse. 39Samalaadseid katseid Liiva turba veesisalduse uurimiseks tegi ta ka 1879.aasta oktoobris, mil uurimisobjektideks oli kaks 1878. aastast pärit turbasilindrit,mis olid seisnud aasta aunas vabas õhus, kaks 1878. aasta silindrit,mis olid seisnud turbakuuris ja kaks silindrit 1879. aasta õhkkuiva turvast.Proovide tellijaks oli Liiva turbavabriku juhataja W. Husczco. 40Analüüside eesmärgiks oli välja selgitada Liiva rabas toodetud pressturbakõlblikkus vedurite kütuseks. Selleks viis Liiva turbatööstuse omanik H.von Samson aastail 1878–1879 Tapa-Tartu raudteeliinil läbi terve rea praktilisikatsetusi turba kasutamiseks auruvedurite küttekolletes. Esimene neistleidis aset märtsist kuni septembri lõpuni 1878. aastal, mil vedurijuht härraLinke sõitis kogu perioodi vältel Liiva turbavabrikus toodetud pressturvastkasutades. Mingeid olulisi kvantitatiivseid tulemusi sel perioodil ei fikseeritudega olnud see ka eesmärk. Põhiliselt sooviti saavutada seda, et vedurijuhtja kütja harjuksid pressturba kasutamisega, nagu nad olid harjunudkivisöe kasutamisega. Sellest loodeti võrreldavamaid tulemusi saada tulevatekatsete teostamisel.Teine katseperiood toimuski 1879. aasta septembris ja oktoobris, mil15. septembrist kuni 5. oktoobrini köeti Tapa-Tartu raudteeliinil kurseerivarongi veduri katelt vaheldumisi kivisöe ja pressturbaga ning 16.–24. oktoobrini,mil veduri katelt köeti vaheldumisi küttepuude ja pressturbaga.Vedurijuhiks oli taas Linke ning temaga koos sama kütja, kes eelmiselgiaastal. Mõlemat katset jälgis ka ekspertide komisjon. Esimesel puhul olidselles W. Husczco, Tapa depoo juhataja härra Schiff osa ajast ning Narvadepoo abijuhataja härra Matwey osa ajast. Teise katse puhul olid ekspertidekstaas W. Husczco ning õllemeister Louis Schiffler.1879. aasta novembris avaldas ta oma katsetustest kokkuvõtva artikliLiivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi väljaandes, kus leidis,et kuigi kivisütt kulub neljandiku võrra vähem kui pressturvast, on viima-39 Schmidt, C. Der Wassergehalt, Aschenrückstand und Heizwerth des von Mitte Mai bisMitte August 1877 producirten Liwa’er Maschinentorfs. – Baltische Wochenschrift, Nr. 15,1878, veerg 225–230.40 Schmidt, C. Wassergehalt Liwa’er Maschinentorfes. – Mittheilungen der Kaiserlichen LivländischenGemeinnützigen und Oekonomischen Societät, Nr. 10, 1879, S. 45.19

sega kütmine odavam. Puuküttega võrreldes (okaspuu) kulus pressturvastvähem ning ka sel juhul oli pressturvas oluliselt odavam. Turbaküte olekskasulik samuti seetõttu, et pressturbaga saaks kütta ka raudeejaamu, -hooneidja -rajatisi ning vaguneid. 411880. aasta juunis pidas H. von Samson Liivimaa Üldkasuliku ja ÖkonoomiliseSotsieteedi liikmetele ettekande, milles rääkis veel kord lähemaltturbakütte kasutamisest raudteel. Tema ettekandest selgus, et ennekatsetusi Tartu-Tapa liinil, oli ta tutvunud sellekohaste katsetustega Nižni-Novgorodi raudteeliinil, kus 1877. aastal tarbiti 1 276 485 puuda ning 1878.aastal 1 821 841 puuda kohalikku pressturvast. Ettekandest selgus, et Liivaturbatööstusel oli sõlmitud kolme aasta peale leping Balti raudteega, millealusel müüdi viimasele pressturvast hinnaga 10 kopikat puud esimesel, 9kopikat puud teisel ning 8 kopikat puud kolmandal aastal. 421880. aastal tarbis Vene raudtee 1 150 000 puuda turvast, 1883. aastal agajuba 3 miljonit puuda, mis näitab üsna lühikese ajavahemiku jooksul olulistjuurdekasvu. Täielikult turbaküttele oli üle viidud näiteks Nižni-Novgorodiliinil sõitvad vedurid, kuna kütteturba vabrikud olid üsna raudtee ääres. 43Siiski lõppes turbaga vedurikatelde kütmine õige pea, sest turule jõudisodav nafta ja Inglise kivisüsi, mis tõrjusid turbakütte kõrvale. Seda enam,et turbakütte kasutamine aeg-ajalt õnnetusi põhjustas:- Reedel, 4. Heinakuu pääwal läks Wägewa raudtee-jaama pumbamajapõlema. Tapalt toodud riistadega sai tuli kustutud, enne kui Tartust palutudabi senna jõudnud oli. Tuli arwatakse turba-süte läbi tõusnud olema.- Ministeriumi poolest on keelatud suwi aeal raudtee peal mashinaidturbadega kütta. Turba sädemed on sel aastal raudtee ääres mitmedmetsad põlema pannud. 4441 Samson, H. von. Vergleichende Heizversuche mit Torf einerseits und mit Steinkohle, resp.Nadelholz andererseits. – Mittheilungen der Kaiserlichen Livländischen Gemeinnützigen undOekonomischen Societät, Nr. 10, 1879, S. 31–44.42 Die öffentlichen Sitzungen der K. livländischen gemeinnützigen u. ökonomischen Societät.– Baltische Wochenschrift, Nr. 6, 1880, veerg 88, 91.43 Samson, H. v. Torfverwerthung und deren volkswirtschaftliche Bedeutung. – BaltischerWochenschrift, Nr. 7, 1879, veerg 121; Torfheizung. – Baltische Wochenschrift, Nr. 30, 1884,veerg 591.44 Tallinna Sõber, Nr. 28, 1880.20

Seoses kütteainete kallinemisega pöörduti aga turba kasutamise juurderaudteel ikka ja jälle tagasi, nii ka 1913. aastal, nagu tunnistab järgmineuudisnupp:Et harilikkude kütteainete - nagu puu, nafta ja kiwisöe hinnad wiimaselajal õige kiirelt on tõusnud, siis on hakatud uut kütteainet, nimeltturwast ikka rohkem silmas pidama. Teatawasti on Wenemaa õige rikasturbasoode poolest, nii et turwas kütteainena tõesti tähtsaks tegurikswõiks saada Wenemaa majanduslises elus, kui turbatööstuse tarwilikuosawuse järele ja oskusest puudust ei tuntaks. Hiljuti on nüüd põllutööja maaparanduse pääwalitsus teedeministeeriumi poole soowiawaldusegapöörnud, raudtee walitsus hakaku katsewiisil turwast wedurite kütteainekstarwitama. Seda katset olla waremgi juba tehtud, alati häädetagajärgedega: et aga puu seni wõrdlemisi odaw kütteaine oli, siis ei ollaturwas sellega wõistelda suutnud. Nüüd olla igatahes tarwilik uuele kütteaineleuut suuremat tähelepanemist kinkida. 45Kütteturba kasutamine tööstusesSindi kalevivabrik ei jäänud ainsaks tööstusettevõtteks, mis pressturvastoma küttevajaduse rahuldamiseks kasutama hakkas. 1865. aasta paiku hakatiturvast kütteks kasutama ka Meleski klaasivabrikus. 461870. aastal toodeti turbamasinaga turvast Ilmatsalu (Ilmazahl) tellisetehasetarbeks. 1880. aastast töötas seal elevaatoriga Dolbergi turbapress,millega toodeti 2,5 miljonit turbapätsi aastas. Kaheksateist nelja jala pikkustlauda, millele mahtus kaheksa turbapätsi võeti turbapressi rull-laualtning asetati spetsiaalsele vagunile, millega veeti mööda rööbasteed kuivatusplatsile,ning sealt ringiratast turbapressi juurde tagasi. Pärast neljanädalastkuivamist oli pressturvas tellisetehases kasutamiseks valmis. 471908. aastal alustas Kohila paberitööstus labidaturba kasutamist, rajadesEesti suurima labidaturba tööstuse. 48Aastail 1909–1910 Pärnus toimunud eestlaste ja sakslaste vahelise poliitilisevõitluse üheks probleemiks kujunes turbaraba rentimise küsimus45 Turwas raudteewedurite kütteaineks. – Postimees, Nr. 59, 1913.46 Karma, O. Tööstuslikult revolutsioonilt... lk. 183.47 Üksvärav, R. Turvas. Tln., 1960, lk. 49.48 Einberg, A. Eesti turbatööstuse ajalooline ülewaade. – Turbatööstus’e ja kultuurtehnikaajakiri, Nr. 1, 1922, lk. 2.21

tselluloosivabrikule “Waldhof “, mille kohta linnavolikogusse kuulunudeestlastest saadikud väitsid, et sakslaste käes olev linnavalitsus tahab rabamaadomameestest vabrikuvalitsusele võileivahinna eest kätte mängida.49 28. septembril 1910. aastal otsustaski Pärnu volikogu turbarabarendileandmise:Tähtsaks punktiks oli „Waldhofi” wabriku palwe, temale 9 ruutwerstalinna turbasood 50 aasta peale tarwitada anda. Nagu linnapea seletas, onPärnu linnal kokku 40 ruutwersta turbasood. Koosolek otsustas „Waldhofi”wabrikule turbasoo andmise ühelhäälel jaatawalt. Tähendatud 9ruutwersta eest maksab „Waldhof ” linnale 900 rubla renti ja kui sealtturvast peaks wõetama, siis iga vakamaa turba eest 85 rbl. Ma põhjapeale, mis 50 a. pärast linnale tagasi saab, jäetakse 1½ jalga turba mulda.Peaks vabrik täh. maast saadud turbast paberit ehk paberisiidi valmistamahakkama siis maksab ta linna kassasse puhtast kasust 5%. Wabrikulon õigus, 4 aasta pärast eeltoodud lepingust taganeda, ilma et linnalõigust oleks temalt kahjutasu nõuda.„Waldhofile” antud soo on Rääma ja Maiema rabades. 50Poliitilise võitluse teemaks kujunes ka Pärnu turbaküttel elektrijaamaküsimus, mida eestlastest saadikud kasutasid näitena sakslaste rumalusestja ebamajanduslikust mõtlemisest, vastates sellega süüdistusele, et Pärnumajanduselu hukk tabaks, kui eestlasil linnavolikogus enamus õnnestukssaavutada. Pärnu linna elektrijaam valmis 1907. aastal ning oli ehitatud,nagu väitis sakslasest linnapea, hõlpsama vee ja turba kättesaamise pärastüle jõe. 1910. aastal aga kerkis juba üles elektrijaama ümberehitamise vajadus,sest odavam oleks olnud jaama kütmiseks kasutada kivisütt, pealegiolid liinikaod elektri üle jõe toomisel liiga suured. 511913. aasta kevadel tehtud Tartus A Le Coq’i õllevabrikus katseid kivisöeasendamiseks kütteturbaga, mis olevat tunduvalt odavam. Ka olnud vabrikulplaan Raadi vallas üht suuremat turbarabaga talukohta ära osta, et sealise turbavabrikut asutada. 5249 Postimees, Nr. 285, 1909.50 Sakala, Nr. 83, 1910.51 Meie Kodumaa, Nr. 84, 86, 1910.52 Postimees, Nr 59, 1914.22

Mehaanilise Turbatööstuse ühisus20. sajandi alguses tehti mitmel pool katset leiutada sellist tehnoloogiat,mille abil oleks võinud turbast liigse vee vastava masina abil välja pressidaning sellega turba kuivatamisprotsessi oluliselt lühendada või hoopis vältida.Sarnaseid katseid on tehtud ka Eestis.1909. aastal alustas Tallinnas turbatööstuse ja mehaanilise turbakuivatamisealal tegevust Mehaanilise turbatööstuse ühisus, mis on tuntud ka kui“Kiviturbaselts”. Seltsi asutasid parun John Rausch von Trauenberg, Kuldkeppja Dehn, selle eesmärgiks oli rabade laiaulatuslik kasutamine, turbamehaaniline või soojuse abil kuivatamine ja elektrijaamade turbakütte pealeehitamine. Selts tegi katsetusi Kohila paberivabriku turbarabas, kuhu ehitatiprooviks üks suur turbapress. See nn Rausch von Trauenbergi süsteemijärele ehitatud kuivatusmasin oli hiigelsuur, 8 sülda pikk ja kaalus üle1500 puuda (umbes 24,6 tonni). See pidi töötama koos tavalise tööstuseskasutatava elevaatorpressiga ning turbast üleliigse vee välja pressima. Parakuõnnestus toorturbast (umbes 80–90% veesisaldus) välja pressida vaid7% selles sisalduvast veest, kusjuures tegemist oli parima selleaegse tulemusega.Seltsi nõustas tema asutamise järel Riia Polütehnilise ülikooli masinaehituseprofessor Carl Blacher (1867–1939). Vaatamata sellele, et Kohilastehtud katsed ebaõnnestusid, rajas selts uue tööstuse Tallinna linnaSõjamäe turbarabasse. 53 Mehaanilise Turbatööstuse ühisuse kavandatavatturbavabrikut kirjeldas ajaleht Postimees 1913. aasta veebruaris järgmiselt:Kõigeparemaks turbawõtmise sisseseadeks loetakse praegu seda, midaMehanilise Turbatööstuse ühisus tarwitab. Riia politehnikumi professoriBlacheri arvates tuleks seda süsteemi ka meile just sellepärast soowitada,et siis rabade esialgset kuiwatust tarwis ei ole, mis suurt tulu nõuabja turba wäärtust wähendab. Uus turba walmistuse wiis läheb teistestselle poolest lahku, et tal kaks pikka elewatori on. Üks elewator korjabturba ülemise samblakihi kokku, saadab selle hiljuti ülesleitud pressialla, kus puhas wesi wälja pigistatakse, ja säält läheb see masse edasisegajasse. Teine elewator korjab turba alumise, raswasema kihi kokkuja saadab selle otseteed segajasse, kus mõlemad kihid hästi ära segatakseja pärast telliskiwitaolisteks neljakandilisteks tükkideks pressitakse.Sel teel walmistatud turba prikettidel on see hää omadus, et nad koost ei53 Einberg, A. Eesti turbatööstuse ajalooline ülewaade. – Turbatööstus’e ja kultuurtehnikaajakiri, Nr. 1, 1922, lk. 3; Einberg, A. Hoiatus ja näpunäited turbatöösturitele. – Vaba Maa, Nr.20, 1921; Juske, A. Ühest unustatud turbaseltsist. – Turbatootmine Eestis. Pärnu, 1995, lk. 42.23

laguneks ja risti kuiwama wõiks panna. Harilikult kuiwab turwas umbeskolmekümne päewa, selle süsteemi juures aga 8-10 p.Masinad töötawad elektriga, elekter tuleb esialgul linna keskjaamast,kes suwel ilma suurema jõupingutuseta tarwilise osa elektrit Seamäerabasse saata wõib. Masinad seatakse 10. maiks üles. 54Sellest, kuidas Rausch von Traubenbergi süsteemi järgi üles ehitatudturbatööstus tegelikult töötas, saab aimu turbahooaja lõpupoole ilmunudartiklist ajalehes Päevaleht:Tööd linna “Seamäe” turba rabas, mida parun Rausch von Trauenbergiwäljamõeldud masinatega Riia professorite C. Blacheri ja N. Schumannijuhatusel tehtakse, lähewad uue töötamise wiisiga edurikkalt edasi.Juunikuu keskpaigast saadik on laias kuivatamata rabas 70 sülda edasijõutud. Uue töötamise wiisi järele läheb tööstus 12-14 sülda laia karjerigaedasi, kuna wana wiisi järele ainult 2-3 süllase karjeriga võidi töötada.Esimesel aastal wõetakse ettewaatuse pärast siiski 8 sülla laiunekarjer, millest ka juba suur jagu turwast wälja wõetud ja põletusmaterjaliksümber on töötatud. Nende päewade sees on ka kuiwatamise masintöösse wõetud, mille abil wõimalik on kuiwemaid turbaid saada ja ühtejagu materjali mehanikalikult kuiwatada. Praegu tehtakse just kuiwatamisemasinategevusega katseid. Tööstus kestab augustikuu keskpaiganiedasi, et kindlaks teha, kui palju uue töötamisewiisiga turba tööstustpikendada wõib. 55Kuivatusmasin siiski ei toiminud, kuid nagu lisas Mehaanilise Turbatööstuseühisusse muidu kriitiliselt suhtunud A. Einberg, aitas ühisuse tegevuskaasa Eesti oludele sobivama turbapressi valmistamisele. 1920.–1930.aastatel Eestis Franz Krulli masinatehases valmistatud elevaatoriga turbapressidekonstrueerimise juures oli kasutatud ühisuse kogemusi. Samutitöötasid edukalt seltsi asutatud turbatööstused Sõjamäe rabas ja Kunda-Aru rabas. 56 Lõpetuseks tasub mainida veel üht Mehaanilise Turba ühisuseuuendust, nimelt kasutati Sõjamäe rabas turbapresside jõuallikana Prantsusefirma “Ixion” bensiinimootoreid. 5754 Tallinna linna turbatööstus. – Postimees, Nr. 47, 1913.55 Päevaleht, Nr. 172, 1913.56 Einberg, A. Eesti turbatööstuse ajalooline ülewaade. – Turbatööstus’e ja kultuurtehnikaajakiri, Nr. 1, 1922, lk. 3.57 Postimees, Nr. 129, 1914.24

Teisi pressturbatootjaidEelpoolnimetatud turbavabrikud polnud ainsad, kus pressturvast valmistati.Pressturba tootmine oli sisse seatud näiteks Päinurme mõisas (Assik)Järvamaal, kus 1873. aastal töötas turbapress, mis valmistas 400 kuupsüldapressturvast, 1890. aastate alguses töötas seal 9 meest ja 3 naist. 58 Mitu pressturvasttootvat vabrikut on asunud Tartu ümbruses, Raadi mõisas (Rathshof),kus “turbaid pressitakse masinaga ja lõigatakse käsitsi;” Ihaste mõisas,Ulila mõisas, Tartu lähedal Raadil Karu talus, mille keegi “daanlane H.,kes turbatööstust oma kodumaal vististi ligemalt tunneb, ostuteel omandanudselle otstarbega, et turbatööstusega äri ajada;” 59 Harjumaal Ohtu mõisas,Salutaguse mõisas (Sallentack), kus 35 töölist lokomotiivi jõul töötavaturbapressi juures töös olid ja Hagudi mõisas (Haggud), kus toodeti 500kuupsülda kütteturvast. 60 Esitatud loetelu pole lõplik.Kütteturvas kodumajapidamises20. sajandi algusest on teada ka esimesed katsed linnakorterite kütmiseksturbaga. Ühte sellist katsetust kirjeldas B. von Schulmann 1901. aastal nädalalehesBaltische Wochenschrift.1900./1901. aasta kütteperioodil viis ta oma 9-toalises korteris läbi katselisekütmise Tallinna linna turbarabast ja Rakvere lähistel asuva Mõdrikust(Mödders) pärit pressturbaga, mille kütteväärtuseks oli tema väitelumbes 4000 kalorit.Korteris oli kuus algselt puuküttele ehitatud ilma restita ahju, neist nelisuuremat ja kaks väiksemat. Turba kulu nimetatud ahjudes oli oktoobris51 puuda, novembris 92 puuda, detsembris 93 puuda, jaanuaris 106 puuda,veebruaris 123 puuda, märtsis 88 puuda ja aprillis 26 puuda. Kokku kuluskütteperioodi jooksul 579 puuda pressturvast. Kuna üks puud Tallinna linnaturbarabast pärit pressturvast maksis koos kohaletoimetamisega 9 kopikat,siis kulus kütteperioodi jooksul kütmisele 52 rubla 11 kopikat. Varase-58 Einige Ergebnisse der landwirthschaftlichen Statistik von Ehstland im Jahre 1873. – EhstländischeGouvernements-Zeitung. Beilage zu Nr. 42, 1876; Kröger, A. W. Ehstländisches Verkehrs-und Adreßbuch für 1893/94. Riga, 1893, S. 67.59 Küttematerjali küsimusest Tartus. – Postimees, Nr. 78 1914.60 Kröger, A. W. Ehstländisches Verkehrs- und Adreßbuch für 1893/94. Riga, 1893, S. 3, 26.25

matel aastatel, mil kütmine toimus puudega, kulus kütteperioodi jooksul18 kantsülda puid, mis maksis kokku 135 rubla.Kuna turvas andvat peale kokkuhoiuvõimaluse ka soojemat ja püsivamattemperatuuri kui kasepuud, mida varem kütmiseks kasutati, teatas B.von Schulmann, et kavatseb ka järgneval aastal oma korterit turbaga küttaning ühtlasi turvast ka köögis ja pesuköögis kasutama hakata. 61Turvas, mida B. von Schulmann oma korteri kütmiseks kasutas, oli valmistatudTallinna lähedal Sõjamäe rabas ja Maardu mõisas aastail 1885–1902tegutsenud masinturbavabrikust. Paraku valmis 1901. aastal Tallinna-Viljandikitsarööpmeline raudtee ning Tallinna turule jõudsid odavad küttepuud,mistõttu nimetatud turbavabrik oma tegevuse lõpetas. 62 Tõenäoliseltlõppes sellega ka B. von Schulmanni eksperiment turbaga kütmise alal.Õhkkuiv puu 2400-3800 kaloritTurvas head seltsi 3500-4500Turvas keskmine 2800-3500Turvas alamat väärt. 2000-2800Põlevkivi 2100-3500Kivisüsi 5500-8100Pruunsüsi 1500-3400Kivisöe koks 5900-7500Turbakoks 7300-7600Puusöed 6900-7500Tabel 1. Erinevate küttematerjalide kütteväärtuse võrdlus. 633. Aluspanuturba tootmise algusAlusturba tootmisprotsess1880. aastate alguses läks kõigepealt Saksamaal, aga kohe seejärel ka Eestiinnovatiivsetes mõisades moodi aluspanuturba kasutamine loomakasvatuses.Aluspanuturbaks sobis kõige paremini kõrgsoode pinnakihi moodustavvähelagunenud turvas.61 Schulmann, B. v. Zur Torffrage. – Baltische Wochenschrift, Nr. 17, 1901, S. 197.62 Einberg, A. Eesti turbatööstuse ajalooline ülewaade. – Turbatööstus’e ja kultuurtehnikaajakiri, Nr. 1, 1922, lk. 2.63 Rand, J. Turvas, tema kasutamine majapidamises ja tööstuses. 1924, lk. 8–9.26

Aluspanuturba tootmiseks lõigati turvas käsitsi, tavaliselt talvel, kunakülmumine tõstis alusturba omadusi, muutes ta kiiremini kuivavamaks,kohevamaks, pudenevamaks ja pehmemaks. 64 Kevade ja suve jooksul hästikuivanud toorturbapätsid ladustati turbakuuridesse:Wäina mõisa raba paistab eemalt waatajale kui suur Wene küla olema.Sest nimetatud mõisa raba pääl on enam kui 70 turba kuiwatamise kuuri.Kuiwatatud turwas saab peeneks jahvatatud ja korra lauta loomadelealla pandud. Turba sõnnik olewat põldudele wäga hää... 65Sügisel jahvatati kuivanud turbapätsid turbaveskis peeneks, seejärel suunatielevaatori abil sõelale, mille läbinud turbast pressiti vastava pressi abilalusturbapallid. Sõelast läbijooksnud turbamuld pakiti samuti ning seda kasutatidesinfektsioonivahendina käimlates, pakkematerjalina jne.Turbaveski, elevaatori ja pressi käivitamiseks oli vajalik 8–10 hobujõulinelokomobiil. Selliselt toodetud turba eest oli tsiviilinsener W. Huszczohinnangul võimalik küsida hulgimüügi puhul umbes 30 kopikat puudast,turbavabriku rajamismaksumus oli aurupressi kasutamise puhul 17 000rubla, tööjõuvajadus 10 meest, 1 hobune, masinist, öövaht ja järelevaataja.Turba omahinnaks tuli 300-päevase tööaasta juures 13 kopikat puudast. 66Väiketootmises, kus tootmismahud olid väiksemad, võis veskis purustatudturvast transportida ka hobustega, samuti ei pidanud väiketootmises,kus toodeti turvast oma majapidamise vajaduseks, seda pallidesse pressima.Aluspanuturba puuda omahinnaks väiketootmises oli samuti 300-päevasetööaasta juures mitte rohkem kui 10–11 kopikat. 67Väga hästi kirjeldatakse alusturbatootmise protsessi Veelikse mõisas(Felix) 1898. aastal ajalehes Sakala:Sääl asutadi umbes 7 aasta eest rabasoo pääle turba lõikus, mille tarwissinna seitse turba küüni ehitatud sai. Turba lõikaja laob wälja lõigatudturbad raba pääle maha, kuhu nad teise aastani, jääwad; siis laotakse neidkuiwamiseks wäikeste hunnikutena ülesse, kust neid siis kuiwalt küünidessekantakse. Talwel weetakse nad wälja ja jahwatakse sellekohalisesweskis puruks, mida siis lauta sõniku sisse weetakse. Kui weel weskitei olnud, tambiti turbad kirwe silmadega ehk ka puu nuiadega puruks;64 Sepp, V. Turvas põllumajanduses. Tln., 1929, lk. 14–15.65 Postimees, Nr. 6, 1902.66 Huszczo, W. Torfstreu-fabrication. – Baltische Wochenschrift, Nr. 4. 1882, veerg 61.67 Huszczo, W. Torfstreu-fabrication. – Baltische Wochenschrift, Nr. 4. 1882, veerg 62.27

wiimast turba purustamise wiisi on ka talupoegadele soowitada, sestweske tuleb kaunis kalliste maksma (walatud wärk maksab ligi 200 r.)Sõnik on sääl mõisas nüüd pehme ja pudew, terwelt pikke õlge on wäheleida ja põldudel kaswab sestsaadik wili mis mühab; on odawam ja paljukasulikum kui kallis kunst sõnik. Siis on ka minu äranägemise järele seewäga soowitaw, et wäikesed põllumehed sellega hakatust teewad; kuludon siin tulude kõrwal koguni wäikesed. Nimelt on soowida, et aasta osaette saaks lõigatud, sest külm ja lumi teewad turbast kobedamaks, etwirtsa rohkem sisseimeda wõib. Ka on rohkem mustaks mädanenudturbas parem, kui samblane. 68Alusturba tootmisele aluspanijaks Eestis peetakse Kunda mõisnikkuJohn Girard de Soucantoni, kes rajas Eesti- ja Liivimaa kubermangudeesimese alusturbavabriku ning kelle kogemustest teised Eesti- ja Liivimaamõisnikud õppimas käisid. 691882. aasta suvel demonstreeris eelpool mainitud insener W. HuszczoTartus põllumajandusnäitusel Dolbergi turbaveskit ning jahvatas sellegaaluspanuturvast. 70Kunda mõisa alusturbavabrikKunda mõisa alusturbavabrik alustas tegevust 1882. aasta mais. 71 Vabrikutegevusest ja seal saavutatud tulemustest kirjutas Kunda mõisa omanikparun John Girard de Soucanton põhjaliku artikli nädalalehes BaltischeWochenschrift ning pidas selle põhjal ettekande Liivimaa Üldkasuliku jaÖkonoomilise Sotsieteedi aastakoosolekul 12. jaanuaril 1887. aastal. 72Artiklist ja ettekandest selgus, et Kunda mõisas tegeldi eelkõige alusturbatootmisega, mis läks mõisa lauta loomadele aluspanuks. J. Girard deSoucanton väitis, et laudast saadud sõnnikukogused on pärast turbaaluspa-68 Sakala, Nr. 26, 1898.69 Möller, A. von. Die Torfstreu. – Baltische Wochenschrift, Nr. 34, 1890, S. 381.70 Rosenplanzer. Torfstreu auf der Dorpater Aufstellung. – Baltische Wochenschrift, Nr. 33,1882, veerg 595.71 Torfstreu-Fabriken. – Baltische Wochenschrift, 1882, Nr. 23, veerg 433.72 Girard [de Soucanton], J. Die Torfstreu in Kunda. – Baltische Wochenschrift, Nr. 15 &16, 1886, S. 141–146; Die öffentlichen Jahressitzungen der kaiserlichen, livländischen gemeinnützigenund ökonomischen Societät, zu Dorpat 1887. – Baltische Wochenschrift, Nr.5. 1887, S. 44–45.28

nu kasutamist kolmandiku võrra suuremad ning kiitis aluspanuturba headmõju põlluviljakuse tõusule, kuna see imes enda sisse kogu ammoniaagi,millest põhu kasutamisel osa selle väiksema imendamisvõime tõttu kadumaoleks läinud. Turbasõnniku eeliste esitlemisel tõi ta näiteks eelnevaaasta suviviljasaagi, mis Kunda mõisa suhteliselt kehva viljakusega mullaltavapäraselt naabritest halvem oli, kuid 1886. aasta suvel, mis muidu üldiseltsuvivilja kasvuks ebasoodne, sai Kunda mõis oma põldudelt tunduvaltsuurema saagi kui parema põllumaaga naabermõisnikud oma väljadelt.J. Girard esitas oma artiklis ka väga hea ülevaate sellest, kuidas turbalõikusKunda mõisas tegelikult toimus. Alusturbalõikus kestis aastaringselt,ka talvel, kuna siis lõigatud turbapätsid muutusid läbi külmudes kohevamaksja kergemini pudenevateks, mis hõlbustas hiljem nende jahvatamistturbaveskis. Talvel oli turvast vaatamata külmale, või õigemini selletõttu ka mõnevõrra lihtsam lõigata, kuna vesi oli jäätunud ning raba kuivem.Talvine turbalõikus oli korraldatud selliselt, et lõpptulemusena kaevatikevadeks valmis umbes saja süllase vahega mitu paralleelset 10–12 jalalaiust peakraavi. Turbapätsid laoti kraavi mõlemale kaldale, kus neid hiljemka kuivatati. Kevadsuvisel hooajal lõigati turvast peakraaviga risti asetsevatest,samuti 10–12 jala laiustest turbaaukudest, mis asetsesid üksteisestumbes 50–60 sülla kaugusel. Taas tõsteti turbapätsid kahele poole kallastelening laoti seal kümne tüki kaupa viisnurka kuivama.Tänu sellele, et talvekraav vee ära viis, ei seganud vesi ka suvist turbalõikust.Suvekraavide vahele jäid turbakuurid, millesse ladustati kuivatatudturbapätsid. Nende äraveoks jäeti talvekraavidega paralleelne 4–5 jalalaiune teetamm, mis asus talvekraavide vahel neist enam-vähem ühekaugusel.Pärast seda, kui suvekraavid olid teetammini valmis kaevatud, asutineid 10 jala laiuste eede kaupa laiendama, kuni kogu väli oli väljatöötatud.Lõikusel kasutasid turbalõikajad kahte turbalõikuslabidat, millest pikemalabida tera oli kaks jalga pikk, ülevalpool 4 tolli ning allpool 2 tolli lai.Lühema labida tera oli 12 tolli pikk, laiusega 4 tolli üleval- ja 2 tolli allpool.Mõlemal labidal oli lühike tugev vars. Nende labidate abil lõigati välja 12tolli pikkused, 6 tolli laiused ja 4–5 tolli paksused turbapätsid. Suuremamahulistepätside lõikamist ei pidanud J. Girard praktiliseks, sest see oleksoluliselt pikendanud pätside kuivamisaega.Sügisel ja talvel väljakaevatud turbapätsid kuivasid kevadtuule käes suhteliseltkiiresti ning toimetati kohe pärast kuivamist käsikärudega ajutis-29

tesse turbakuuridesse, mis asusid nagu juba öeldud, suvekraavide vaheliselalal. Sama toimus loomulikult ka suvel väljakaevatud ning kuivatatud turbapätsidega.Lisaks ajutistele olid ka kapitaalsed turbakuurid, kuhu paigutatiajutistest turbakuuridest väljaveetud turbapätsid. Selliseid kuure oli kokkuviisteist, hinnaga 25 rubla 29 kopikat kuur.Turba peenestamiseks eelistas J. Girard turbaveskit turbahundile, kunaviimane purunes liiga tihti ega olnud sobilik suuremate turbakoguste peenestamiseks.Kunda mõisas kasutati Dolbergi turbaveskit nr. 2, mille läbimõõtoli 93 cm. Veski käivitati 2 hj veeturbiini abil. Rostockist, kus nimetatudturbaveskeid toodeti, ostes, oleks elevaatoriga komplekti maksumusekskoos tollimaksu ja transpordikuludega tulnud üle 600 rubla. Samal ajalvalmistas Rakveres (Wesenberg) asuv M. Schölischi masinavabrik samasugusekomplekti 350–400 rubla eest.1882. aastal valminud turbaveski koos masinate, hoone (7 sülda pikk, 3½sülda lai) ja muu vajalikuga maksis kokku 1646 rubla ja 7 kopikat. Esimeseltegutsemisaastal lõigati miljon turbapätsi, millest saadi 13 000 puudaalusturvast. Selle lõikamine maksis 900 rubla, seega kulus esimesel tootmisaastalehituseks ja turbalõikuseks kokku 2546 rubla ja 7 kopikat. Senikasutati Kunda mõisas aluspanuks igal aastal 26 000 puuda õlgi, mille saadudturbakogus asendas. Kuna puud õlgi maksis 20 kopikat, kulus seegaõlgedele kokku 5200 rubla. See aga tähendas, et vabrik teenis esimese aastagaoma ehitus- ja tootmiskulud tasa ning tõi isegi veidi enam kui 100%kasumit. Järgnevatel aastatel turbalõikus laienes ning aastas lõigati vahemikus2½–3 miljonit turbapätsi.Jahvatamisel saadud turbamulda kasutati nii tõuhärjatallis kui ka töölistekäimlates, kus väljaheited iga päev turbaga üle puistati ning segati. Käimlaidtühjendati regulaarselt ning väljaheiteid, millelt turvas halva lõhna ära võtnud,kasutati põldude väetamiseks nagu sõnnikutki. Härjatallis aitas turbakasutamine härjad nii puhtad hoida, et sageli oli küsitud, kui tihti neid pestakse.Kuna Kunda mõisas peeti aastaringselt ka 350 veist ja 100 hobust,siis ulatus päevane turbavajadus 10 000 – 12 000 turbapätsini.Kuna alusturbalõikusel oli töö aastaringne, kerkis suureks probleemikstööjõuküsimus. Töö turbarabas oli raske suvelgi, saati siis veel talvel. Seetõttuvõimaldas Kundas mõis kõigile tööd soovivatele meestele ja nende peredelekorraliku eluaseme ning maksis palka tükitöö alusel, mis tagas töölistehuvitatuse, kuna võimaldas teenida rohkem. Seega saavutati Kunda30

turbatööstuses stabiilne, töötamisest huvitatud ning mõisa suhtes lojaalseltmeelestatud tööjõud.Sõmerpalu alusturbavabrik1885. aastal külastas Sõmerpalu (Sommerpahlen, Urvaste khk.) mõisnik A.von Möller Kunda mõisa turbavabrikut ning rajas selle eeskujul samasuguseka oma mõisa. Kunda vabriku eeskujul töötas seal lokomobiili jõul TallinnasFr. Wiegandi tehases valmistatud Dolbergi turbaveski, millega valmistatialusturvast nagu Kundaski. Sõmerpalu turbavabrikus töötas ka turbahunt.Siiski olevat veski konstruktsioon lihtsam ning see olevat külmunudturbapätside purustamiseks sobilikum. 73Alguses, kui Sõmerpalu mõisa töömehed polnud rabas töötamisega harjunud,tulnud turvas üsna kallis, kuid juba 1890. aastal kiitis A. von Möller,et tootmine on oluliselt odavamaks muutunud ning nüüd maksvat 1000pätsi lõigatud, kuivatatud ja auna laotud turvast vaid 60 kopikat. Pärastkuivatamist turvas jahvatati, kusjuures turbaveski ja seda teenindava kuuemehe tööjõudlus oli 4000 turbapätsi tunnis, ehk 10-tunnise tööpäeva juures,40 000 turbapätsi päevas. Ühe päevaga toodetud alusturvas kaalus 415puuda (6640 kg) ning maksis 10 kop puudast.A. von Möller esitab ka oma turbatööstuse päevase kulukalkulatsiooni,mille alusel selline hind on saadud. 40 000 turbapätsi lõikamine ja kuivataminemaksis kokku 24 rubla. 60 kopikat läks masinistile, teised viis töölistsaid igaüks 40 kopikat, mis kokku tegi 2 rubla ja 60 kopikat. Lokomobiilikütteks kulunud üks süld küttepuid maksis 2 rubla 40 kopikat, lokomobiilija turbaveski töö tagamiseks (õlivahetus jne) kulus 10 rubla. Üksrubla on ilmselt kulunud ettenägematuteks kuludeks või siis ümardatud,kuid A. von Mölleri väitel näitab see arvutuskäik siiski, et 415 puuda alusturbavalmistamiseks kulub 40 rubla, ehk 10 kopikat puudast (415 puuda/39rubla = 10,6 kopikat – autori märkus). Igal juhul oli puud turvast aluspanuksodavam kui puud õlgi, mis naabermaakonnas Pihkvas 15–20 kopikatpuudast maksis. 7473 Die öffentlichen Jahressitzungen der kaiserlichen, livländischen gemeinnützigen und ökonomischenSocietät, zu Dorpat 1887. – Baltische Wochenschrift, Nr. 5. 1887, S. 44–45.74 Möller, A. von. Die Torfstreu. – Baltische Wochenschrift, Nr. 34, 1890, S. 382–383.31

Kuna alusturvas pidi imema endasse võimalikult palju ammoniaaki, pidita hästi ära kuivatama, seetõttu ei saanud seda ladustada aunadesse nagukütteturvast, vaid turbapätside hoidmiseks pidi turbaaukude lähedusseehitatama turbakuurid, kuhu kuivatatud turvas katuse alla varjule pandi.Kuur oli 4 sülda pikk, 3 sülda lai ning 7–8 jalga kõrge.Sellise turbakuuri ehitamine oma puidust maksis 17–18 rubla ning sinnamahtus umbes 25 000 turbapätsi. Enne turbapätside ladustamist turbakuuripidi alumiste turbapätside niiskumise vältimiseks selle põranda katma10–12 tolli paksuse hagude kihiga. 75Kuremaa alusturbavabrikJohn Girard de Soucantoni eeskujul asus oma mõisas 1880. aastate lõpulalusturvast tootma ka Kuremaa (Jensel, Palamuse khk) mõisnik maanõunikEduard Reinhold von Oettingen, kelle mõisa maal asus sobilik kõrgsooala.Mõis palkas kaks töömeest, kes jaanuari algusest maini turvast lõikasid.Meeste lõigatud turbapätsid olid tavapärastest suuremad ning laoti kuivakevadtuule kätte kuhjadesse kuivama. Mais veeti nad katusealustesse, kuskuivasid kuni septembrini. Siis jahvatati need turbaveskiga peeneks. Tavapäraseltvõttis mõisa vajadusteks valmistatud 120 kuupsülla turba jahvatamineaega kolm nädalat. Kuna ühe veise aastavajaduseks oli arvestatud 2/3kuupsülda, pidi Kuremaal olema 180-pealine kari. Algselt olevat turba purustamisekskasutatud turbahunti, kuid sellest loobuti veski kasuks, sestturbahunt ei teinud turvast piisavalt peeneks ega kohevaks. 761909. aastal toodeti Kuremaa mõisa rabas ka pressturvast ning tegutsessöepõletusahi, mis tootis pressturbast sütt. 77Turbast on sütt valmistatud ka mujal. 1892. aastal teatas Tõstamaa (Testama)mõisa valitseja J. Toots, kuidas ta pressturbast sepasütt põletades sailisaks veel muid vajalikke ja kasulikke kõrvalsaadusi, mida nii igapäevases75 Möller, A. von. Die Torfstreu. – Baltische Wochenschrift, Nr. 34, 1890, S. 383.76 Livländischer Verein zur Beförderung der Landwirtschaft und des Gewerbfleißes. – BaltischeWochenschrift, Nr. 7, 1890, S. 70–71; Sprechsaal. – Baltische Wochenschrift, Nr. 16,1890, S. 194–195.77 Richter, A. Baltische Adressbücher. Bd. 3. Estland. Riga, 1913, S. 560.32

mõisamajapidamises kui ka kommertsotstarbel kasutada saab, nimelt “headpuu ja naha peitsi, wankrimääret ja turba äädikat”. 78Sangaste alusturbavabrikSangaste (Sagnitz) krahv Fr. Berg kasutas 1890. aastal kütteturba tootmiseksRostockist tellitud Dolbergi turbapressi ning jäi selle tööga väga rahule.Turbamass oli ühtlane ning selle valmistamine oli odav, tuhande turbapätsivalmistamine maksis vaid 45 kopikat.Sangastes lõigati ka alustusrvast, mida purustati turbahundiga. Sangastekrahv Berg pidas seda turbaveskist paremaks, pidavat ainult jälgima, etturbahundi trummel oleks piisavalt suure diameetriga. 79Krahv Berg kirjeldas alusturba ettevalmistamise protsessi ja kasulikkustjärgmiselt:Turbamuld wõib, mida kuiwem ta on, niiskust enesesse wastu wõtta jakinni hoida. Kõige paremini lõigatakse turbamulda niisama kui kütteks,telliskiwi-wormi suurusteks tükkideks ja seatakse ühe teise päälekuiwama üles, et need tükid päewa ja tuule käes hästi ärakuiwawad. Sugugipole tarwis, et see turbamuld juba musta karwa oleks, päris kollanesammal on ka wäga hää, seda peab aga neljaruudulisteks telliskiwi mooditükkideks lõikama, üles seadima, hästi ära kuiwada laskma, kuhja seadmaja hagude wõi õlgedega päält kinnikatma. Allalaotamise tarwis onsoowitaw, tükkisid ära purustada. Suurtes põllupidamistes pruugitakseokastrulli, mis hobustega wõi aurumasinaga ümber aetakse ja mis kõikturbatükid jahuks jahvatab. Sedasama wõib raudrõngastrulliga teha: kuiturbad rehepõrandale maha pandakse, ja selle trulliga nende pääl ümbersõidetakse, siis wõib ka turwast nii peenikeseks saada kui ial tahetakse.Pau-paku pääl wõib talukohas kirwesilmaga pääle lüües ka küllaltturwast peeneks teha. Kui turbamulda teise allalaotamise põhuga segiallalaotatakse, on imeks panna, et mitte sugugi sõnnikust enam wirtsawälja ei jookse, tallid kuiwaks jäävad ja sõnnik midagi haisu enesestei anna. Turbasambla wirtsa enesesse wastuwõtmise jõud on nii suur,et ta mitte haisugi ära hingata ei lase, selle pärast seda ka linnades peldikutessesegatakse. 8078 Toots, J. Ein Beitrag zur industriellen Verwerthung unserer Torfmoore. Baltische Wochenschrift,Nr. 52, 1892, S. 739–740; Eesti Postimees, Nr. 1, 1893.79 Livländischer Verein zur Beförderung der Landwirtschaft und des Gewerbfleißes. – BaltischeWochenschrift, Nr. 7, 1890, S. 71.80 Eesti Postimees, Nr. 276, 1892.33

Charlottenhofi alusturba ja turbamulla vabrikCharlottenhofi alusturba ja turbamulla vabrik oli teiste samalaadsete seassilmapaistev ja erakordne seetõttu, et tegemist oli Eesti teadaolevalt ainsasuure turu tarbeks pallidesse pakendatud turvast tootva ettevõttega. Heaasukoht otse Balti raudtee ääres Aegviidu (Aegwido) raudteejaama juuresvõimaldas kokkuhoidu transpordikulude pealt ning lubas pakkuda oma toodangutüsna mõõduka hinnaga. Vabrikus toodetavat alusturvast ja turbamuldasai kasutada teiste saaduste pakendamiseks, madratsite täiteainena,aianduses ning lautades ja tallides aluspanuna. Charlottenhofi turbamuldasobis kasutada ka käimlates. 81 Põhjalikumalt kirjeldatakse vabriku toodetekasutamisvõimalusi 1906. aastal ajalehes Postimees avaldatud reklaamis:1 kuld-auur. ja 6 hõbe-auur. Charlottenhof. Balti raudteel. Laudaturbaja turbajahu wabriku ladu Tartus Weski uul. 39.Laudaturvas: ülikasulik allalaotamiseks hobustele, lehmadele ja muu kariloomadele.Imeb 6-8 korda rohkem märga sisse kui õlepõhk. Wirtsaei lähe raisku. Laudaturwas ei ole tulekardetaw kui õlepõhk ja tarwitabpressitud pallides palju wähem ruumi alalhoidmiseks.Turbajahu: Mustuse ja haiguseidude häwitamise abinõu: prügiaukude,lampkastide ja wäljakäimisekohtade ja muu jaoks. Häwitab igat lõhna.Allapuistamiseks kanakuuridesse ja linnupuuridesse. Praktikaline ehitustejuures waheseinade täitmiseks. Wäga sünnis sissepakkimise materjal,näituseks õunte ja muu puuwilja pakkimiseks jne.Hind 5-5 ½ puudalise paki päält laudaturbal 1.40 kop. ja turbajahul 1.50kop. ladus Tartus, Weski uul. 39. 82Vabriku toodangu mahust andis tunnistust 1895. aasta oktoobri lõpusajalehes Postimees ilmunud reklaamkuulutus, mille kohaselt: 83Charlottenhofi turbawabrik annab teada, et sääl rabades kaks miljoniturbaid nüüd kohe lõigata on.81 Die Torfmull- und Torfstreu-fabrik Charlottenhof. – Baltische Wochenschrift, Nr. 40,1895, S. 519.82 Postimees, Nr. 273, 1906.83 Postimees, Nr. 240, 1895.34

1913. aasta aadressraamatu andmeil oli Charlottenhofi aurujõul töötavalusturba ja turbamulla vabrik Werner von zur Mühleni omanduses. 84 Samalaastal töötas seal 20 töölist, 1914. aastal, enne I maailmasõda 50 töölist. 85Teisi alusturbatootjaidAlusturbavabrikuid on Eesti- ja Liivimaa mõisades olnud tunduvalt rohkemkui kütteturvast tootvaid turbavabrikuid. Kogu turvas kasutati tavaliseltära oma mõisa vajaduste rahuldamiseks. Jõumasinaid kasutati turbaveskitekäivitamiseks ka Pärnumaal Vanamõisas (Friedrichsheim); Tartumaal Kavastumõisas (Kawast), kus juhatajaks oli J. Poska; Viljandimaal Lustiveremõisas (Lustifer); Harjumaal Vasalemma mõisas (Wassalemm), kus turbahuntkäivitati elektrijõul; Saku mõisas (Sack), mis oli Kunda vabriku kõrvalüks Eestimaa esimesi alusturbavabrikuid; Jälgimäe mõisas (Jelgimeggi);Lagedi mõisas (Laakt); Järvamaal Kärevere mõisas, mis aga seetõttu pankrottiläks, et tema omanik hr. Kuldkepp “rohkem Monte Karlos kui mõisasja wabrikus wiibida armastanud”; Läänemaal Vana-Märjamaa mõisas(Alt-Merjamaa); Liivi mõisas (Parmel). Seegi loetelu pole kaugeltki täielik. 86Turvast on pallidesse pakendatud lisaks Charlottenhofi turbavabrikuleka Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas Ulvi mõisas (Oehrten), kus 1913. aastaRichteri aadressraamatu järgi on töötanud turbapallimispress. 8784 Richter A. Baltische Adressbücher. Bd. 3. Estland. Riga, 1913, S. 397.85 Karma, O. Tööstuslikult revolutsioonilt... lk.339.86 Kröger, A. W. Ehstländisches Verkehrs- und Adreßbuch für 1893/94. Riga, 1893; Richter,A. Baltische Adressbücher. Bd. 2. Livland. 1909; Richter, A. Baltische Adressbücher. Bd. 3.Estland. 1913; Postimees, Nr. 172, 1913.87 Richter, A. Baltische Adressbücher. Bd. 3. Estland. 1913, S. 356.35

4. Turba kasutamine I maailmasõja ajalI maailmasõda tõi endaga kaasa tõsise küttekriisi, eriti Balti kubermangudesning Peterburis, kuhu seni oli hulgaliselt sisse veetud odavat Inglise kivisütt.Olukorda kütteainete valdkonnas pärast sõja puhkemist kirjeldatiilmekalt ajalehes Postimees:Kiwisöed puuduwad eratarwituses juba sõja algusest saadik. Puude hinnadon kuulmata kõrgeks tõusnud, juurdewedu raske, kuna tagawaradikka ja ikka rohkem kokku sulawad. Küttepuude küsimus wõib tulewaltalwel otse kriitiliseks muutuda, häda ärahoidmiseks ei tehta agamidagi. Suwi ja sügise lähewad mööda, turbasood kaugel ja lähedal seisawadaga tarwitamata. 88Seetõttu manitseti juba 1915. aastal korduvalt kõiki turbaküttele üle minema.89 Et see manitsus ka tulemuslik oli, näitas turbatööstuse elavnemine1915. aasta hooajal:Jakobist, Pärnumaal. Turbalõikus Parasmaa laane-rabas on tänavu lõpetatud(8. juuliks ukj. – autori märkus). Et sõja pärast linnas süte puuduson, siis on wabrikud, iseäranis puupapi-wabrik “Waldhof ” ja Wihmanniwärwimise-wabrik juba nüüd talweks suuremal hulgal turbaidParasmaa meestelt ette tellinud, mispärast ka turbatööstus tänawu iseäraniselaw oli. 901914. aastal, enne I maailmasõja algust, maksis Parasmaa talumeeste lõigatudlabidaturvas 12 rubla kuupsüllast.1915. aastal kalkuleeriti turbapuuda maksumuseks Tallinnas 10–12½ kopikat,küttepuude puuda hinnaks aga 17 kopikat. Hind tõusis aga pidevalt,1916. aastal on turvas maksnud (küll mitte Tallinnas, vaid Peterburis, kuidproportsioonid peaksid olema võrreldavad) 18–22 kopikat, puud küttepuid40 kopikat ning puud kivisütt õnnelikele, kel õnnestus seda „musta kalliskiwi”kusagilt hankida, 70–80 kopikat. 91Sõda sundis turbaküttele tagasi pöörduma ka Sindi kalevivabriku, misvahepeal oli üle läinud odavale Inglise kivisöele. Otto Karma teatel mindi88 Turwas. – Postimees, Nr. 138, 1916.89 Vt. nt.: Postimees, Nr. 110, 1915; Postimees Nr. 106, 1915.90 Postimees, Nr. 141, 1915.91 Postimees, Nr. 129, 1915; Turwas. – Postimees, Nr. 138, 1916.36

seal taas turba- ja puiduküttele 1915. aastal, kuid 1916. aastal ajalehes Sakalailmunud teade laseb arvata, et see võis juhtuda ka varem:Kalewi wabrikul on juba mõned aastad oma turba tööstus, mis ajakohasteja uuemaid nõudeid täitwate masinatega turwast lõikawad japressiwad. 92Tallinna linnavolikogu koosolekul 24. augustil 1916. aastal oli muu seasarutusel ka linnaelanike kütteprobleemid ning nende lahendamine. Volikoguotsustas “linna turbarabades suuremal hulgal põletisturwast walmistamahakata ja otsustati selle tarwis põllutööministeeriumilt 45 880 rublaeest kaks komplekti turbamasinaid osta.” 93Ilmasõjast tingitud kütte puudus ning oluline hinnatõus lõi valusalt ka talusid:Põletis-puude puudusel ja kalliduse pärast on turba lõikus täies hoos.Talumehed, kes mitmel aastal turwast ei ole lõiganud, on tänawu kõikrabas ja lõikawad kinnikaswanud augud lahti. Aga wihmasadu pani selletöö tükiks ajaks seisma. 94Ka 1917. aasta suvel soovitas ajakirjandus veel viimset võimalust ennesügise tulekut kasutada ning ruttu loomade tarbeks aluspanuturvast lõigata,miska õlgi saab kasutada loomasööda puuduse korral. 95I maailmasõja ajal muutus kütteainete saadavuse küsimus ka raudteeliiklusesuurimaks probleemiks. Inglise kivisöe juurdevedu, nagu öeldud,lakkas juba sõja alguses. 1915. aastal vallutasid sakslased ka Poola ala, kustvarem samuti kivisütt välja veeti. Süsi püüti asendada masuudiga, kuid sõjatingimustes ei jätkunud ka seda. Seejärel võeti kasutusele kohalikud kütused,küttepuud ja turvas, kuid nende väiksema kütteväärtuse tõttu aeglustusvedurite kiirus ning koosseisude hilinemine muutus tavaliseks. 96Eesti suurtööstus kasutas sõja aastail vaatamata küttekriisile turvastsiiski suhteliselt vähe. Oskar Hinto andmeil olevat metallitööstus kasutanudainult 1500 puuda turvast, samal ajal aga näiteks 34 080 puuda antratsiiti,81 410 puuda kivisütt ja 30 240 puuda koksi. Oluliselt enam kasutati92 Karma, O. Tööstuslikult revolutsioonilt... lk.183; Sakala, Nr. 108, 1916.93 Tallinna linnawolikogu koosolekul – Postimees, Nr. 196, 1916.94 Sakala, Nr. 67, 1916.95 Põllumehed, walmistage talwe wastu. – Postimees, Nr. 166, 1917.96 Arjakas, K. Eesti raudtee 140. Sissevaateid ajalukku. Tln., 2010, lk. 98.37

turvast tekstiilitööstuses – 13 100 puuda, samal ajal kui antratsiiti tarvitati2200 puuda, kivisütt 18 263 puuda ja koksi 3415 puuda. 97Oma turbatööstuse otsustas 1917. aastal rajada ka Kunda tsemenditehasevabrikuvalitsus, kes rentis selleks otstarbeks Kunda mõisalt Kunda-Aru(Kunda-Arro) ja Sõmeru mõisalt (Neu-Sommerhusen) Katkutaguse (Katkotagu)rabad. Tööde üldjuhatajaks kutsuti Tallinna linna Sõjamäe rabas turbatööstusekäivitanud parun John Rausch von Trauenberg, kelle asetäitjakssai Alfred Leckbandt. Pärast J. Rausch von Trauenbergi surma samal aastalsai A. Leckbandtist Katkutaguse turbavabriku juhataja. Kunda-Aru turbavabrikujuhatajaks sai Arthur Johannson ning tema abiks insener BernhardHeine. Viimane omas hiljem omanimelist turbatööstuse bürood ning tegelesturbarabade uurimise ja projekteerimisega.Mõlemas turbarabas seati sisse turbamasinatega pressturbatootmine.Kunda-Aru turbarabas alustas tööd Siewersi turbapress, Katkutaguse rabaskaks väiksemat elektrijõul käitatavat turbapressi. Turba äraveoks rabast rajatikitsarööpmeline raudtee, mille jaoks rööpad ja liikuvkoosseis osteti Liivimaaltsõjajalust evakueeritud ettevõtetelt. 981917. aasta revolutsioonisündmuste tulemusel ning eriti pärast kommunistidevõimuletulekut ja laastamistööd süvenes küttekriis veelgi. Oma mõjuavaldas ka saksa okupatsiooni kehtestamine 1918. aasta veebruari lõpus, sestsaksa väeosad said neile vajalikud kütteained esimeses järjekorras. Seetõttuläks turbatootmine eriliselt hoogu just 1918. aasta turbatootmishooajal. Niiilmus näiteks ajalehe Postimees kuulutusekülgedel kevadel terve rida sellekohaseidkuulutusi. Turbalõikajaid otsisid Tartu sigurivabrik, turbalõikajaid“kubiku wiisi” Suur-Ulila ja Ülenurme mõisavalitsus, peale nende ka paljuderaisikud, kes kontaktivõtmiseks oma korteri aadressi andsid. 99Mitmes kuulutuses sooviti osta turbapressi. Keskmise suurusega turbapression otsinud näiteks T. E. Majanduse Ühisus, “turbapressi ühes elewaatoriga,wagunid ja raudrööpaid turbatööstusele” soovis kohe osta “Tartus97 Hinto, O. Kas on Eestis turbal tulewikku. – Turbatööstus’e ja kultuurtehnika ajakiri, Nr.2/3, 1922, lk. 27.98 Die Zementfabrik “Port-Kunda”. Eine geschichtliche Überschicht v. J. 1871–1922. EestiAjaloomuuseum. F. 224, n. 20, t. 1. S. 58.99 Postimees, Nr. 41, 55, 75, 1918.38

Filosofi uul. 10. P. Munna,” Turbalõikamise garnituuri ühes elevaatorigasoovis kõrge hinna eest osta ka keegi Peets Pihkva uulitsalt. 100Samas pakuti turbamaad müüa väljalõikamiseks, ka “süldade wiisi, etigal oma kütteks on wõimalik turwast lõigata, 5 rubla kr. süld. Järele küsidaKatarina uul. nr. 2, kort. 2.” Turbamaad pakuti “müüa ehk pooleks lõikamiseksanda. Kalamehe uul. nr. 6, krt. 3, Reinhold, kella 8–9 küsida.” 101Mitmes kuulutuses otsiti töölisi pressturbatööstusele. Eriti agaralt on sellegategelenud Raadi Karu talu pressturbatööstus, mis otsis “asjatundjat masinisti,töömehi ja naisi. Kaupa tegi keegi A. Pärn Karu talus, või Tartus Küütri uulitsas.Kogu hooaja vältel otsiti Karu talusse töölisi juurde, “poisse, naisi ja alaealisi.”Tööjõudu tööle meelitades lubati, et saadaval on leiba, jahu ja tangu. 1021918. aasta suvel avastati ootamatult, et elamute valgustamiseks vajalikkupetrooli pole ega ole kusagilt ka tulemas. Ajakirjanduses esines hulgaliselthalamist petroolipuuduse teemal, kusjuures lahenduseks peetakseelektrivalgustuse sisseseadmist, mille puhul nii mitmelgi juhul märgiti, etelektri saamisel on lahenduseks turba põletamine:Wiljandist. Petrooleumi walguse asemele elekter. Pimedad õhtud ei oleenam kaugel, kuid seni pole weel mingisugust märki, et meie pimedaaja walgustamiseks petrooleumi saaksime. Senised petrooleumi saamiseallikad on meile suletud. Nagu kuulda, ei olewat lootustki sügisekspetrooleumi saada. Sellepärast kawatsetakse linnas elektriwalgustustsügisel laialisemalt tarwitama hakata.Nagu maal kuulda tahetakse ka sääl petrooleumi puudusest kuidagi ülesaada. Kõpu pool näituseks kawatsetakse oma elektrijaama asutada, kusttalud walgustuseks woolu saaksid. Eeltööd on praegu käimas ja kütteainetesaamine ei tee raskust, seks jatkub suurest turbarabast küll. 103Sama probleemi ees seisti ka Paides, sügis lähenes, kuid petrooleumipolnud. Seetõttu tekkis kavatsus elektrivalgust linnas sisse seada suisamitmes peas:100 Hiljem asus Tartus Pihkva tn 64 Gustav Peetsi masinatehas, kus ka turbamasinaid valmistati.Postimees, Nr. 59, 63, 65, 66, 80, 1918.101 Postimees, Nr. 85, 96, 1918.102 Postimees, Nr. 74, 81, 82, 85, 117, 1918.103 Postimees, Nr. 118, 1918.39

Ühel kohalikul wabrikuomanikul M. on kawatsus elektriwalgustustlinnas sisse seada. Pääle selle on niisugune plaan weel ühel endisel Paideelektromehaanikusel. Kui aga wäikene Paide wiimaks kaks elektrijaamakorraga ei saa! Kuulu järele tulla maks iga lambi kohta kuus 3.50 kop. Linnolla walmis selleks otstarbeks tükki turbaraba andma. 104Turbakütet pidi kasutatma elektri tootmiseks ka Jõgevale rajatavas villakraasimiseja ketramise vabrikus. Vabriku elektrijaam, mis nii alevile kui ka selle ümbruskonnaleelektrit annaks, pidi töötama turbakütusel. Viimase hankimiseks ostisvabriku juhtkond turbaraba. 105 Jõgeva vallavalitsus oligi juba varem kuulutanud,et müüb “suurema tööstus ettewõttele rohkemal arwul turbamaad. 106Ka Tallinna elektrijaam läks 1918. aastal sunnitult üle turbaküttele, kunakivisüsi lihtsalt lõppes otsa. Turbaküttest loobuti põlevkivi kasuks taas 1923.aastal, mil linna Valgustuse ja Veemuretsemise Komisjon võttis 19. märtsilvastu otsuse jaama laiendamiseks, kusjuures otsustati kasutada tulevikusturba asemel põlevkivi. Üleminek toimus järk-järgult ning lõplikult loobutiturbast alles 1926. aastal. 107 Viimased kogused turvast osteti elektrijaamaRakvere piiritus- ja turbatöösturilt Oscar Goetschilt:Rakwere mõisas asuwa wiinawabriku meister Goetsch on sõlminud wastawatetingimistega Tallinna linna elektrijaamaga lepingu, mille järele temaon kohustatud müüma 25 wagunit kütteturwast 27 marka puud franko nimetatudelektrijaama tarwituseks. Elektri jaama laboratooriumi sellekohastekatsete läbi on kindlaks tehtud, et Rakwere linna tapamaja taga asuwastsoost saadud turwas sisaldab eneses 23% niiskust, kuna riigi turbarabadestsaadaw turwas kuni 36% niiskust sisaldab. See näitab, et Rakweresturwas on wäga hea omadustega ja wäga weikese niiskuse protsendiga. Praegutarwitab Rakwere õpetajate seminaar nimetatud soo turwast kütteks.Ka Tartu linna poolt on sellekohase soowiawaldusega herra G. poole pööratudja praegu on läbirääkimised müügitingimuste üle käimas. 108Kütteprobleem süvenes veelgi vastloodud Eesti Vabariigi algusaastailVabadussõja ning I maailmasõjast tingitud majanduskriisi tõttu.104 Postimees, Nr. 125, 1918.105 Postimees, Nr. 150, 1918.106 Postimees, Nr. 109, 1918.107 Rausberg, H. Tallinna linna elektri keskjaamast Tallinna Soojusvõrguni. Tln., 1988, lk.14, 16; Freymuth, H. Tallinna linna elektrijaam. – Tehnika Ajakiri, Nr. 6, 1932, lk. 98–99.108 Rakwerest weetakse kütteturwast Tallinna. – Virulane, Nr. 7, 1925.40

5. Töö ja tingimused turbavabrikuis 19. sajandil –20. sajandi algusesTöötingimused pressturbavabrikusTöötingimused pressturbavabrikuis olid üsnagi karmid. Kuna kütteturbatootmise hooaeg kestis ainult paar kuud, heade ilmastikutingimuste puhulehk paar nädalat kauem, halbade puhul aga isegi veel vähem, keskmiseltumbes 60 tööpäeva, püüti olemasolevat aega võimalikult rohkem ning pareminiära kasutada. Nagu eespool juba mainitud, kestis tööpäev Sindi turbavabrikuskella 4 hommikul kuni kella 9 õhtul, kokku 17 tundi. Tegelik tööpäevoli 15-tunnine, kuna töölised said kahetunnise lõunapausi. Võib arvata,et oluliselt erinev polnud tööaeg ka teistes sarnastes turbavabrikutes.20. sajandi alguses tööaeg mõnevõrra lühenes. Raadi turbavabrikus, millestallpool veel juttu tuleb, kestis tööpäev 1913. aasta hooajal ainult 13 tundi,1915. aastal aga samas vaid 12½ tundi. Seega oli reaalne tööaeg viiekümneviie aasta tagusega võrreldes lühenenud 2½ tundi, ometigi andis see ajakirjanikulepõhjust tõdeda:Tööpäew on kole pikk - k. 5 hom. kuni k. ½9 õhtul. Puhkeaega on küllhommikuks ja lõunaks kokku 3 tundi, kuid 12½ töötunniga pressitaksetöötajatelt wiimane jõuraasuke wälja. 109Tööliste palkadest pole paraku kuigi palju teada, Liivimaal Grobini lähedal,praeguse Läti alal, maksti 1880. aasta paiku turbavabrikus meestele 75kopikat, naistele 30 kopikat ja noorukist hobuseajajale 40 kopikat päevas. 110Samuti Liivimaal Ilmatsalu tellisetehases maksti 1885. aastal meestele70 kopikat, naistele 45 kopikat ja vagonetilükkajatele 60 kopikat päevas.Paremini tasustatud olid ülevaataja, kellele maksti 80 kopikat, lokomotiivimasinistile maksti samuti 80 kopikat, kütja sai 60 kopikat. 111 Sarnane palgatasekehtis tõenäoliselt ka Eestimaal.1913. aastaks oli palgatingimused mõnevõrra muutunud, Raadi pressturbavabrikusmaksti meestele 1 rubla päevas, naised said 60 kopikat ning109 Turbasoos. – Postimees, Nr. 134, 1915.110 Versammlung baltischer Land- und Forstwirthe 1880. – Baltische Wochenschrift, Nr. 2.1881, veerg 55.111 Zur Beantwortung der Frage: “Handarbeit oder Maschinenbetrieb für Torfbereitung?” –Baltische Wochenschrift, Nr 34, 1885, S. 520.41

noorukite palk oli langenud naiste palgast madalamale ning oli ainult 40–45kopikat. 112 I maailmasõda tegi palgatasemesse mõningase korrektiivi, kunamehed võeti sõtta ning naised pidid turbavabrikutes üle võtma ka meestetööd, seega ühtlustus ka nende palk. 1915. aastal maksti Raadi turbatööstusesnii meestele kui ka naistele ühtlaselt 90 kopikat päevas, “poisikesed”,13–15-aastased noorukid teenisid 50 kopikat. 113Pressturbavabriku tööliste elutingimuste kohta on infot väga vähe,kuid tõenäoliselt elasid nad sealsamas rabas ajutistes eluasemetes ilmaeriliste mugavuste ning tingimusteta. Kuna töötingimused olid karmidning töö ainult hooajaline, kogunesid turbarabasse tõenäoliselt suuremaltjaolt ühiskonna põhjakihti kuuluvad inimesed. Natuke aimu sellest, milliseidinimesi turbalõikajate hulgas võis kohata, annab lõiguke omaaegsestkohtukroonikast:Tulesütitus. Kaebealuste pingis on Wee walla liikmed Jaan Lepik ja JaanLinnamaa. Neid süüdistatakse, et nad turbatöö juures olewa lööwi, kusöösel magatakse, põlema on pannud. Kaebealused tunnistawad, et nadnaljapärast põlewa turba tüki wastu õlest lööwi olla wisanud. Tulewiskajaon Lepik olnud. Kohus mõistab Lepiku 3 nädalaks politsei arestija Linnamaa õigeks. 114Töötingimused alusturbavabrikusAlusturbavabrikutes olid töötingimused mõnevõrra teised. Kuna alusturbavabrikuistoimus töö aastaringselt, kuni 300 päeva aastas, oli alusturbavabrikutööliste olukord tunduvalt parem kui pressturbavabriku töölisel.Nagu eespool mainitud, oli turbalõikajate staatus võrdne mõisamoonakaomaga, kuigi nad moodustasid ka moonakate seas kõige madalama kihi.Moonaka staatus tagas neile aga mõnevõrra suurema sissetuleku kuipressturbatehase töölistel. Rahapalka maksti küll vähem, Sõmerpalus, nagueespool mainitud, ainult 40 kopikat päevas, aga selle eest tagas mõis turbalõikajaleeluruumi, loomapidamisvõimaluse ja aiamaa.Ülalpool W. Huszczo kirjeldatud alusturbavabrikus maksti 1882. aastaltöölistele 70 kopikat päevas, samal ajal kui hobuse ülalpidamiskulu oli112 Raadimõisa turbasoos – Postimees, Nr. 137, 1913.113 Turbasoos. – Postimees, Nr. 134, 1915.114 Meie Kodumaa, Nr. 101, 1910.42

1 rubla. Masinist, järelevaataja ja vaht teenisid kolme peale 2 rubla 33 kopikatpäevas. Kahjuks pole teada, kuidas see summa jagunes, kuid ilmselt saidmasinist ja järelevaataja rohkem palka kui töölised, vaht töölistest vähem. 115Üksikasjaliselt on oma palgasüsteemi lahti kirjeldanud Kunda mõisaomanik J. Girard de Soucanton, kes leidis, et mitmel pool väljendatud mure,nagu oleks turbarabasse raske töölisi saada, põhjendusega, et talvine turbalõikuson nii ebameeldiv ja raske töö, mida keegi teha ei taha, pole tõsine.Turbatöölistele tuleb luua elu- ja töötingimused, mis annaksid neile põhjuseseda raskust taluda. Ta alustanud sellest, et ehitas raba serva turbatöölistelemitu korralikku elumaja ning turbatöölise kohtadele tekkinud konkurents.Ta sõlmis turbalõikajatega kirjaliku lepingu, milles viimased kohustusidaasta jooksul lõikama, kuivatama ja turbakuuri ladustama igaüks300 000 turbapätsi hinnaga 30 kopikat tuhande pätsi eest, kokku seega 90rubla eest. Selle eest said nad tasuta eluaseme, karjamaa lehmale ning aiamaa.Kui nad sellele vaatamata ei suutnud nõutud kogust turvast aasta jooksulvälja lõigata, pidid nad maksma iga kuu 2 rubla üüri. Neile, kes aastaga300 000 turvast välja lõikasid, maksti preemiaks veel 10 rubla ning iga ekstravälja lõigatud 100 000 turba eest lisaks palgale veel 5 rubla. Lõppkokkuvõttekslõikasid kehvemad töölised aastas 400 000 turvast ning paremad500 000 turvast. Kuna turbalõikajad olid perekonnainimesed, olnud neillaste näol omast käest võtta terve hulk tasuta abitööjõudu, kellest olnudsuur abi turba kuivatamise ja kuuri panemise juures. 11620. sajandi alguseks olid turbalõikamise hinnad möödunud sajandi omadegavõrreldes oluliselt tõusnud. 1912. aastal otsis Suure-Ulila (Ullila) mõis“turba lõikajat, kes suwe jooksul kuussada tuhat turwast lõikab.” Mõis lubasmaksta ühe rubla tuhande tüki eest ja anda 10 vakamaad maad ilma tasuta. 117Turbalõikajale võidi maksta tasu aga ka väljalõigatud turba kantsüllapealt. Nii kauples näiteks Preedi mõis (Predi) endale turbalõikajat “kesseda tööd täiesti tunneb” 300 kantsülla turba väljalõikamiseks, lubades talleselle eest maksta 4 rubla kantsüllast. Loomulikult kuulus selle hinna sisse115 Huszczo, W. Torfstreu-fabrication. – Baltische Wochenschrift, Nr. 4. 1882, veerg. 62.116 Girard, [de Soucanton] J. Die Torfstreu in Kunda. – Baltische Wochenschrift, Nr. 15 &16, 1886, S. 142.117 Postimees, Nr. 79, 1912.43

ka turbapätside kuivatamine ning turbakuuri ladustamine. Rahapalgale lisandus“wäike koht 24 wakamaad põldu.” 118I maailmasõja ajal turbalõikuse hinnad langesid, 1917. aastal otsis Olustveremõis “turbalõikajaid Ollustwere jaama ligidal olewasse turba soosse,tööriistad tarwiduse korral mõisa poolt. Tööhinnad on väga head (350 kop.tuhande pealt ja enam). Järele küsida Ollustwere mõisast.” 119Mõningad mõisad andsid turbalõikuse ettevõtjatele, kes seda siis korraldasid.Seesuguse turbalõikuse korraldamisest rääkis 1857. aastal Aasperevallas sündinud Jakob Pill:Turbaid on talupidajad aluspõhuks tarvitama akand uuemal ajal, agamõisates on juba ammugi turbaid lõigatud. Aaspere Kaaniksoost olilõigatud vanast turbaid. Turbaaugud sammeldusid ajajooksul ära. Aukudessejäid obused sisse, et läksid pikka rohtu sööma, mis aukudes kasvas.Siis seltsiga aitasime välja. Uuemal ajal akati sealtsamast soost turbaidlõikama. Mehed said 3 rubla kubu eest ja vedasid küüni, kuhu mahtussisse 300 kubikut. August Viltrop kauples turbalõikuse oma peale jasai mõisast täie raha küünitäie turbaste eest. Tema palkas mehed rahaette ja vahtis niisama pealt. Teenis omale vaheraha. Niisukesi mehi onold, kes kauplevad terve töö ära, palkavad töömehi odavamalt ja teenivadise vahepealt. 120Kuna alusturbavabrikuis kehtis tükitöö, oli seal turbalõikajail oma tööajamääratlemisel ilmselt rohkem kaasa rääkida, kuid usutavasti polnud tööpäevadväljalõigatavaid turbakoguseid arvestades sugugi väiksemad.118 Postimees, Nr. 80, 1914.119 Sakala, Nr. 68, 1917.120 ERA II 272, 289/90 (9) < Haljala khk., Aaspere v., Sauste as. < Võipere k. - J. A. Reepärg< Jakob Pilli, s. 1857 (1940). Loorits, O. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelustja jahindusest.44

2. Turbatööstus Eesti Vabariigis(1918–1940)

6. Riiklikud turbatööstusedKui enne I maailmasõda olid turbarabad suuremalt jaolt eraomanike valdusesning kroonurabasid oli suhteliselt vähe, siis pärast Maaseaduse vastuvõtmist10. oktoobril 1919. aastal võõrandas riik mõisadelt ühes muu maagaka raba-alad, mis hakkasid kuuluma riiklikku maafondi. Sellega seoses likvideeruska peaaegu kogu senini eksisteerinud mõisade turbatootmine.Vabadussõja ajal eriti teravalt esile kerkinud kütteainete kriisi tingimustesasus ka riik oma vahenditega rabadest turvast lõikama, et küttekriisileleevendust saada. Kaubanduse- ja Tööstusministeeriumi haldusalasse moodustatudKütteainete Keskkomitee ning Raudteede Valitsuse turbatööstustestmoodustati 1922. aastal riiklik ettevõte Riigi Turbatööstus, mis 1936.aastal reorganiseeriti aktsiaseltsiks Riigi Turbatööstused.Kütteainete Keskkomitee turbatööstusAjutise Valitsuse otsusega 18. detsembrist 1918. a. asutati Kaubanduse- jaTööstusministeeriumi juurde Kütteainete Keskkomitee, kellele tehti ülesandeksraudteede ja sõjaliste ülesannete täitmisega seotud tööstuste ja asutustevarustamine kütteainetega. Kaubanduse- ja Tööstuse ministri kohusetäitjaksoli Ado Janson, kellest hiljem sai Kütteainete Keskkomitee esimees.Kütteainete Keskkomitee ülesandeks oli võtta endiste vene ja saksa valitsusasutustevalmistatud metsamaterjalid oma käsutusse ning organiseeridakütteainete valmistamiseks küttepuude ja turba ülestöötamine.22. märtsil 1919. aastal korraldas ministeerium nõupidamise, kuhu olidkutsutud “peale walitsuse esitajate ka ühistegewuse esitajad, suuremateturbarabade omanikud, tehnikaseltside ja wabrikantide ühisuse liikmed,”kokku umbes 50 inimest, kes arutasid Eesti turbatööstuse probleeme. Pärastpikemat nõupidamist otsustasid nad, et peab alustama suuremate rabaderegistreerimise ja uurimisega, selgitamaks välja Eesti turbatagavaradesuurus ja väärtus, kutsuma ellu riikliku aktsiaseltsi turba suurtööstuserajamiseks ja asutama Eesti Turbatööstuse Edendamise Seltsi. 121Kütteainete Keskkomitee turbatööstused tegutsesid paljudes rabades.Neist tuntuim oli Sooniste raba, kuid tegutseti ka Jõõpre (hiljem Lavassaare),Aruküla, Kehtna, Kaarepera, Aegviidu, Lehtse, Sutlemma, Tammiku,Juuru, Keava, Adila, Pahkla ja Einmanni mõisa rabades.121 Nõupidamine turbatööstuse tõstmiseks. – Tallinna Teataja, Nr. 69, 1919.46

Paraku toimisid Kütteainete Keskkomitee turbatööstused ilma kindlatööplaani ja vajalike kogemustega inimesteta. Valmistatud turvas oli enamjaolt(näit. Aegviidu ja Lehtse rabas) põletamiseks kõlbmatu. Selle tõttuandis turbatööstus lõppresultaadina kahju kogusummas 15 159 387 mk. 122Küllap kehtis teistegi Keskkomitee tööstuste kohta Jaan Tõnissoni 23. augustil1919. aastal Asutavas Kogus Jõõpre turbatööstuse kohta öeldu, et“ühekülgne riigitööstus mitte nii wäga kiiduväärt ei ole, nagu seda meileselgesti Jõõpre turbatööstus on näidanud.” 1231920. aastal kurtis ajaleht Vaba Maa, et Kütteainete Keskkomitee eisuuda varustada raudteed kütteainega. Suudetavat anda ainult turvast,kuid see olevat “märg ja pealmiste mätaste ning maakorraga segatud, et 16478 puuda on ühe kuu jooksul küttekomiteele tagasi antud kui kõlbmatapõletisaine.” 124Vabadussõja lõppemisega lahenes küttekriis ja ühes sellega kaotas KütteaineteKeskkomitee tegevus oma tähtsuse. Vabariigi Valitsuse otsusega14. septembrist 1921. aastal määrati Kütteainete Keskkomitee likvideerimisele.Asutus lõpetas tegevuse 27. jaanuaril 1922. aastal, selle likvideeriminekestis aga kuni 31. detsembrini 1925. aastal.Keskkomitee tegevust ilmestasid tema likvideerimise käigus ilmsiks tulevadskandaalid ehk nagu neid tollal üldiselt omaaegse Panama kanali kaevamiselesilekerkinud skandaali eeskujul kutsuti, “paanamad”. 1921. aastamais vabastati ametist Kütteainete Keskkomitee esimees A. Janson ninganti kohtu alla. Tema asemel sai Keskkomitee esimeheks insener OskarHinto. Kütteainete Keskkomitee turbatööstustes ilmnenud kuritarvitamisi,võltsimisi ja vargusi arutati mitmel kohtuprotsessil. 125Üks selliseid protsesse toimus vahetult pärast Kütteainete Keskkomiteelikvideerimist 1926. aasta jaanuari lõpus, kus kohtu alla olid antud KütteaineteKeskkomitee “kitsarööpalise äärse” turbatööstuse juhataja Isak AugustRoomann, ja nagu ajaleht Päevaleht neid nimetas, tema “onupojad” kassapidajaAugust Palm, kassaametnik Erna Liikane, kümnikud Karl Hansen ja122 Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1927./28. a. eelarve taïtmisest ja riigi- asutustening -ettevõtete tegevusest. Tln., 1928, lk. 138–139.123 Asutava Kogu 2. istungjärk. Protokoll nr. 50, 1919, lk. 1011.124 Waba Maa, Nr. 250, 1920.125 Vt. nt.: Kütteainete Keskkomitee pärandus kohtupalatis. – Päevaleht, Nr. 26, 1926; OtsusKütteainete Keskkomitee Saabaste protsessis. – Virumaa Teataja, Nr. 80, 1926.47

Hans Koort, laohoidja Kristjan Ambach, eraisik Aleksander Palm, politseikordnikJohannes Welling ning tööline Johannes Kuuskmann. Kõiki neidsüüdistati riigi raha omandamises ja dokumentide võltsimises, mille tulemusenariik kannatas kahju 451 071 marka ja 75 penni (4510 krooni ja 72 senti).Kuritarvitused ilmnesid 1921. aasta suvel, mil Kütteainete Keskkomiteeja Riigikontrolli revidendid Künnapuu ja Enson avastasid revisjoni käigus,et Sutlemma, Tammiku, Juuru, Keava, Adila ja Pahkla rabades on turbaväljavedajaks ametlike väljaveo maksedokumentide järgi olnud Roomanninaisevend Aleksander Palm, kuid turbavedajate kinnitusel polevat viimaselsellega mingit pistmist olnud. Raha vedamise eest maksnud neile väljaAleksander Palmi vend August Palm. Turbavedajate tunnistustest ilmnes,et nemad tunduvalt vähem raha said, kui Aleksander Palmile võltsitud dokumentidealusel välja maksti. Dokumente võltsisid Aleksander ja AugustPalm ning kümnikud K. Hansen ja H. Koort. Võltsitud oli ka Sutlemmaraba raudteel ja Kohila raudteejaamas toimunud turba laadimistööde töölehti,kusjuures palka maksti töölistele, kes reaalselt laadimistöödel ei osalenudki.Töölehtede võltsimises osalesid peale eelmainitute ka Liikane,Kuuskmann ja Welling, kes väitis, et tema “laadimise töödest osa ei võtnud,kuid purjus peaga kirjutanud ühele töölehele oma nime alla ja wõltsinudühe töölise allkirja.” Töölehtede võltsimises osales ka Kohila laohoidjaK. Ambach, kelle laos revidendid peale kõige muu avastasid 107 004 margase(1070 krooni 04 senti) puudujäägi. Võltsingutes tuli ette ka tõelisi kurioosumeid,nii näiteks kirjutati laadija Otto Leemannile tema kahepäevasetöö eest töölehele kokku 135 tundi.Kohtusse kutsutud 52 tunnistaja ütlused kinnitasid enamalt jaolt süüdistustning lõpptulemusena mõistis kohus I. A. Roomannile 3 aastat vangiroodu,millest kantuks loeti eeluurimisel ajal vangistuses viibitud 1 aastaja 5 kuud. Vendadele Palmidele mõistis kohus kummalegi 1 aasta ja 4 kuudvangistust, K. Ambachile 1 aasta vangistust, E. Liikanele 9 kuud vangistustning K. Hansenile ja Joh. Wellingile 3 kuud vangistust. Ainsana pidi neistkaheks kuuks vangi minema Joh. Welling, sest teiste vanglakaristus loetikantuks eeluurimise aegse vangistusega, mis nii mitmelgi olla väldanud kuni1 aastat ja 7 kuud. Kumnik H. Koort ja tööline Joh. Kuuskmann mõistetiõigeks. Süüdimõistetute suhtes rahuldati ka tsiviilhagi, millega nad pididhüvitama riigilt riisutud raha:48

Peale selle sisse nõuda Roomannilt ja mõlemalt Palmilt ning Liikaneltsolidaarselt 22.700 m. ning kohtulõiwu 6177; Roomannilt ja Aug. Palmilt27.767 m. ning 833 m. kohtulõivu, Roomannilt, Aug. Palmilt ja Hanseniltsolidaarselt 57.200 m. ning 1716 m. kohtulõiwu; Roomannilt, Aug.Palmilt ja Liikanelt 40.807 m. ning 1226 m. kohtulõiwu; Roomannilt jaAug. Palmilt 18.233 m. ning 646 m. kohtulõiwu; Roomannilt, Ambachiltja Wellingilt 17.000 m. ning 513 m. kohtulõiwu. Kõik summad onjaotatud rabade wiisi ning sisse nõutakse 6 prots. arwates 1. sept. 1921.a. kuni maksmise päewani. 126Loomulikult ei saa Kütteainete Keskkomitee tegevust vaadelda ainultnegatiivses võtmes. Komitee tegeles ka turbarabade uurimisega. Nii menetlesnäiteks valitsuse ministeeriumide vaheline komisjon 1921. aasta augustisKeskkomitee esitatud Ellamaa, Jõõpre ja Aruküla rabade ekspluatatsioonikavasid ning võttis need vastu, Keskkomitee tegeles ka turbatööstusetulevikuplaanide koostamisega, uuris võimalusi turbapresside hankimiseks,turbaküttel soojuselektrijaama ehitamiseks jms., mille Riigi Turbatööstuslõppeks ka ellu viis. 127Wabariigi walitsuse poolt 30. aug. 1919. a. wastuwõetud ajutised määrusedkütteainetega kauplemise kohta.§1. Põletispuude ja turba walmistamine ja nendega kauplemine on kõigilewaba.§2. Igaüks, kellel walmis põletispuude ehk turba tagawarad metsas ehkmujal olemas, on kohustatud kõik tegema, et need turule läheksid. Kuikütteainete omanik oma tagawarasid 15. weebruariks 1920. a. metsastwälja wedada ei ole suutnud, on ta kohustatud sellest kaubandus- ja tööstusministeeriumikütteainete keskkomiteele teatama 1 nädala jooksul.§3. Linnadesse päralejõudnud kütteained peawad müügile lastama jaon keelatud spekulatsiooni otstarbeks wõi hinna tõusmise äraootamiseksneid ladudes pidada.§4. Igal tarwitajal on õigus kütteainet tagawaraks osta, kuid mitte rohkem,kui ühe aasta tarwitus.Tähendus: Erakorterites loetakse aasta tarwituseks 2 sülda arssina pikkuseidpuid iga ahju ja pliita kohta.126 Raba wiirastused. – Waba Maa, Nr. 21–25, 1926; Kütteainete keskkomitee “paanamad”.– Päewaleht, Nr. 25–26, 1926; Kuritarwitused turbarabades. – Päewaleht, Nr. 28, 1926.127 Turbatööstuse kawa Ellamaa ja Jõõpre rabades ministeeriumitewahelise komisjoni pooltwastu wõetud. – Waba Maa, Nr. 215, 1921.49

§5. On keelatud puude ja turba müümisel nende eest rohkem kasu wõtta,kui järgmiselt:puu- ja turbakauplejad, kes puude ehk turba wedu walmistamise kohastpeale hakates, kunni tarwitamise paigani korraldawad - mitte rohkemkui 25%.ülesostjad, kes raudteega ja laewadega linnadesse päralejõudnud kütteainedüles ostavad wäljamüümiseks, kokku mitte rohkem kui 5%, ülearusewaheltkauplemise ärahoidmiseks.§6. Nende määruste wastu eksijad wõetakse kohtulikule wastutuseleseaduse põhjal, mis hangeldamise ja liiakasu wõtmise kohta maksawad.Peaminister: O. Strandmann.Kaubandus- ja tööstusministri k. t.: M. Raud.W. W. asjade walitseja k. t.: Th. Käärik.Raudteede Valitsuse turbatööstusRaudteede Valitsus organiseeris Vabadussõja ajal oma küttekriisi leevendamisekskütteturba tootmist Ellamaa ja Rakke turbarabades. Peamiseltkasutati raudteel kütteks küll puitu, kuid 1919. aasta suvel katsetati Tallinna-Nõmmeraudteel vedurite küttekolletes esmakordselt Eesti Vabariigiska turbakütet. 1281919. aastal toimus turbalõikus käsitsi, ka 1920. aasta hooaja esimeselpoolel lõikasid 200 töölist turvast labidatega, seejärel saabusid aga turbapressid,millega loodeti enne hooaja lõppu veel nii palju pressturvast valmistada,et kokku umbes 3000 kantsülda turvast valmis saaks. See oleks andnudvõimaluse kõik vabariigi raudteel liikuvaid reisivaguneid 1920./21. talvehooajalturbaga ära kütta. 1291921. aasta hooajal plaanis Raudtee Valitsus toota 1200 kantsülda pressturvast.Turba väljaveoks ehitas Raudteede Valitsus 1921. aasta suvel Tallinna-Haapsaluraudtee 46. kilomeetri kohalt kitsarööpalise raudtee Ellamaarabasse ja tööliste elutingimuste parandamiseks selle lähedusse kakstööliste barakki.128 Arjakas, K. Eesti raudtee 140. Sissevaateid ajalukku. Tln., 2010, lk. 134.129 Kardetavasti esines artiklis trükiviga ning õigeks turbakoguseks peaks olema 300 kantsülda.Wabariigi raudtee turbatööstus tegewuses. – Waba Maa, Nr. 148, 1920.50

1920. aastate algul katsetati vedurite kütmiseks mitmesuguseid kütteaineid,nende seas põlevkivi, põlevkiviõli, turvast, eri puidusorte ning kivisütt.Enam vaieldi just turba ja põlevkiviõli kasutamise üle. 1921. aastasuvel võttis Raudteede Valitsus tööle tehniku, kes “alaliselt kalkulatsioonideja järelduste tegemise oma peale wõtab.” Kuna Riigi Põlevkivitööstusekuludega korraldatud katsed näitasid, et sobivaim kütteaine on I sordipõlevkiviõli, sest kokkuhoid võrreldes kivisöega oli 25% ja turbaga koguni64%, siis loobus Raudteede Valitsus turba kasutamisest kütteainena. 130Kuna Raudteede Valitsus loobus kütteturba kasutamisest vedurite küttekolletes,kerkis üles küsimus turbatootmisest loobumise kohta. Septembriteises pooles 1921. aastal algasid läbirääkimised Raudteede Valitsuse jaKütteainete Komitee vahel Raudteede Valitsuse turbatööstuse ülevõtmiseks.Eriteadlaste komisjon, mis Raudteede Valitsusele kuuluvaid Ellamaaja Rakke turbatööstusi revideeris, jõudis järeldusele, et neid tööstusi ei tohikskäest anda, vaid nende sisseseadet tuleks tehniliselt täiendada ningEllamaale ehitada turbaküttel elektrijaam. 1311921. aasta oktoobris otsustas Vabariigi Valitsus siiski selleks, et mitteüleval pidada kahte paralleelset riiklikku struktuuri, pealegi veel ühes rabas,ühendada Raudteede Valitsuse turbatööstuse Riigi Turbatööstusega ningalustada varade üleandmist kokkuseatud nimekirjade järele. 132Otsus võis olla mõnevõrra tingitud ka nö ametkondlikest arusaamatustest,mis mõlema asutuse vahel valitsesid. 1920. aasta suvel olevat RaudteedeValitsus keeldunud andmast Kütteainete Keskkomitee käsutusse ühteoma Ellamaa rabas jõude seisvast viiest lokomobiilist ning seetõttu ei saanudKeskkomitee kasutada Sooniste rabas oma turbapressi, mis samuti siissuvi läbi jõude seisis ning turvast lõigati endiselt käsitsi. Raudteede Valitsusolevat hoopis Kütteainete Keskkomitee peale kaebuse esitanud, et seeoma töödega nende töötamist rabas takistab ning nõudnud KütteaineteKeskkomitee turbatööliste väljaajamist rabast. Vaatamata sellele, et Raud-130 Põlewkiwikatsete tarwis eri ametnik. – Waba Maa, Nr. 193, 1921; Arjakas, K. Eesti 140.Sissevaateid ajalukku. Tln., 2010, lk. 169.131 Eriteadlaste komisjon raudteewalitsuse turbarabade rewideerimistöö lõpetanud. – WabaMaa, Nr. 251, 1921; Läbirääkimised kütteainete keskkomitee ja raudteewalitsuse vahel. –Waba Maa, Nr. 251, 1921.132 Raudteewalitsuse turbatööstuse üleandmise määrus walitsuse poolt kinnitatud. – WabaMaa, Nr. 268, 1921.51

teede Valitsus samuti Kütteainete Keskkomitee rabades lõigatud turvasttarvitas, ei suutnud, ta anda Keskkomitee käsutusse vedurit, millega olekssaanud Sooniste rabast turvast välja vedada. 133Sooniste rabas tegevuseta seisnud turbapress võis olla 1919. aasta lõpulvõi 1920. aasta algupoolel Kaubanduse- ja Tööstusministeeriumi Kaubandusosakonnapoolt Eesti Vabariigi Berliini kaubaagentuuri kaubandusagendiFriedrich Karlsoni kaudu ostetud turbamasin hinnaga 304 400 Saksamarka. Lisaks on Fr. Karlsoni kaudu ostetud 3 lokomobiili hinnaga kokku252 683 Saksa marka, kuid kas need ka Kütteainete Keskkomitee turbatööstustekäsutusse läksid pole teada. 134Üldiselt jääb aga Raudteede Peavalitsuse turbatööstusest hea mulje, sestsellega seoses pole üles kerkinud ega ole teada ühtegi suuremat skandaalivõi kuritarvitamist, mida oleks tulnud kohtulikult lahendada.Eesti Turbatööstuse Edendamise SeltsLisaks oma turbatööstuse rajamisele üritas Kaubanduse- ja Tööstusministeeriumorganiseerida ka eraettevõtjatest turbatootjaid. Eespool mainitud22. märtsi nõupidamisel otsustati muu hulgas, nagu mainitud, asutadaEesti Turbatööstuse Edendamise Selts:Peale selle otsustati asutada “Turbatööstuse edendamise selts”, millepõhjuskirja kokkuseadmiseks 11-liikmeline komisjoon järgmistest herradestwaliti: ins. Uuesson, ins. Zeren, ins. Bürger, wabr. Jürgens, Aitsam,Sternberg, Rägastik, Winkler, Janson, Beck, ministeeriumi juriskonsultLelle. 1352. aprillil 1919. aastal saatsid Mihkel Aitsam, Johann Jaanson ja KonstantinZeren Tallinn-Haapsalu Rahukogule kirja, milles palusid registreeridaEesti Turbatööstuse Edendamise Seltsi põhikirja. Selts registreeritigi15. aprillil samal aastal. 26. aprillil toimus Kaubanduse- ja Tööstusministeeriumiruumides Seltsi asutamise peakoosolek, kuhu oodati “kõiki turbara-133 Sooniste turbarabas. – Tallinna Teataja, Nr. 201, 1920.134 Riigikontrolli tsiviilosakonna aruanne kaubandus-tööstusministeeriumi kaubandusosakonnaja riigi kauba-agentuuri aruande kohta. Tln., 1926, lk. 152.135 Nõupidamine turbatööstuse tõstmiseks. – Tallinna Teataja, Nr. 69, 1919.52

ade omanikka ja tööstuse ettewõtjaid ja asjatundjaid.” 136 Koosolek võttisvastu Seltsi põhikirja, mille alusel:Seltsi ülesanne on muu seas Eesti turbarabade ja soode ning turbatööstusteuurimine ja populäriseerimine, tööstuse ettewõtjate organiseerimine,katsejaamade ja laboratooriumide ehitamine, eriajakirjade wäljaandmine,abirahade nõutamine walitsuselt jne.Seltsi liikmemaks on ühekordselt sisseastumise juures 10 marka, pealeselle iga aasta 25 marka. /.../ Seltsi juhatusesse waliti inseneerid Uuesson,Bürger, Jaakson, Lorenz, Waldes ja Jürgens. 137Juhatuse esimeheks valiti insener Uuesson, abiesimeheks insener Bürger,sekretäriks insener Lorenz ning kassahoidjaks Jürgens. Teistele juhatuseliikmetele ametikohti ei jagunud. Seltsi liikmeks võisid olla ühisused,asutused, turbatööstuses tegutsevad ettevõtjad ja asjast huvitatud isikud. 138Ägedale algusele ei järgnenud paraku aga samaväärset jätku. 22. novembril1919. aastal peetud seltsi juhatuse koosolekul tõdeti, et rahaliste vahenditepuudusel pole selts korralikult tegutseda saanud. 139Täpselt sama tõdes juhatus ka aasta hiljem, 2. novembril 1920. aastal toimunuderakorralisel peakoosolekul, leides, et selts oli varjusurmas, kunapuudus tööjõud ning kapital. Vana juhatuse arvates parandaks olukordakindla palgaga tegevasjaajaja töölevõtmine ning seltsi rahalise seisukorra parandamine.Tegevkapitali hankimiseks otsustati määrata ühekordseks seltsisisseastumismaksuks eraisikutele 100 marka ja töösturitele 1000 marka.Liikmemaksude suuruse jättis koosolek juhatuse otsustada. Uude juhatussevaliti härrad Juhkam, Billof, Israel, Roosson, Janson ja Solo (Soolo), revisjonikomisjonihärrad Muna, Jürisson ja Lorenz. 14011. veebruaril 1921. aastal peetud järjekordsel peakoosolekul muutis seltsmõnevõrra oma suunitlust. Kuna samal päeval oli asutatud TurbatöösturiteLiit, mis praktilised ülesanded turbatööstuse vallas enda kanda võttis, otsustasSelts pöörduda enam akadeemilisemate ülesannete täitmisele. Ühtlasiotsustati algatada ühinemine sooharimise seltsiga (Eestimaa Soopa-136 Waba Maa, Nr. 90, 1919.137 Eesti Turbatööstuse Edendamise Selts tegewust alganud. – Waba Maa, Nr. 95, 1919.138 Eesti turbatööstuse edendamise selts. – Tallinna Teataja, Nr. 129, 1919.139 Waba Maa, Nr. 258, 1919.140 Waba Maa, Nr. 251, 1920.53

anduse Selts) ning moodustati vastav komisjon, “mis asja wõimalikult õnnelikulelõpule wiiks” koosseisus härrad Pillow (Billof?), Heine ja Raud. 141Juulis 1921. aastal teatas ajaleht Vaba Maa, et Eesti Turbatööstuse EdendamiseSelts ja Eesti Sooharimise Selts lähemas tulevikus ühinevadki. Sedasiiski ei toimunud. Eestimaa Sooparanduse Seltsi peakoosolek otsustas ühinemisettepanekusisuliselt tagasi lükata:Sordiparanduse ja Turbatööstuse seltside ühendamise kohta otsustati,et ühinemine sel teel võimalik on, et Turbatööstuse Seltsi liikmed astuksidüksikult Sooparanduse Seltsi liikmeteks, kusjuures Selts avakstehnika osakonna, mille ülesanne oleks turbatööstusse puutuvaid tehnilisiküsimusi uurida ja lahendada. 1421922. aastal üritas selts välja anda oma ajakirja. Nii ilmusidki kaks numbrit(teine oli kaksiknumber) ajakirja Turbatööstus’e ja Kultuurtehnika Ajakiri,mille vastutavaks toimetajaks oli Oskar Hinto. Ajakirja ülesandeksturbatööstuse valdkonnas oli toimetuse arvates turbatööstuse majanduslikja tehniline nõustamine, turbatootmisviiside kirjeldused, turba ümbertöötamiseja ümbertöötamisel saadavate saaduste tutvustamine, statistilisteandmete esitamine, uute turbamasinate ja töömeetodite tutvustamine.Kultuurtehnika valdkonnas lubati käsitleda maaparanduse ning soode jarabade kuivendamise ning irrigatsiooniga seotud küsimusi. 143Samal ajal tegutses ka Eesti Turbatööstuse Edendamise Seltsi TehnilineBüroo, mis lubas anda “nõu ja juhatust igasugustes küsimustes turbatööstuseja kultuurtehnika alal,” võtta enda peale uuringuid soodes ja rabades,rabade kasutamise- ja kuivenduskavade koostamise, turbatööstuste, majade,elektrijaamade, teede, raudteede jms projekteerimise ja tehnilise järelvalve.Jooksvaid nõuandeid jagati tasuta, kuid projektide ja eelarvete eestküsiti tasu vastavalt saavutatud kokkulepetele. Tehnilise Büroo juhatus tegutsesaadressil Merepuiestee 15 esimesel korral ning oli avatud esmaspäevastreedeni hommikul kella 9 kuni ½10-ni ja õhtul kella 4 kuni 6-ni. 1441924. aastal avaldas Eesti Turbatööstuse Edendamise Seltsi sekretärJuhan Rand raamatukese, kus käsitles lühidalt turba kasutamist koduma-141 Eesti Turbatööstuse Edendamise Seltsi peakoosolek. – Päewaleht, Nr. 40, 1921.142 Waba Maa, Nr. 173, 1921; Eestimaa Sooparanduse Seltsi tegevusest. – Sookultuur, Nr.1, 1923, lk. 57.143 Lugejatele. – Turbatööstus’e ja Kultuurtehnika Ajakiri, Nr. 1, 1922, lk. 1–2.144 Turbatööstus’e ja Kultuurtehnika Ajakiri, Nr. 1, 1922.54

japidamistes ja tööstuses. Raamatust selgus, et üldjuhul sobivad turbakütusekasutamiseks tavalised küttekolded, nii ahjud kui ka pliidid. Peaks ainultjälgima, et turbale oleks tagatud küllaldane õhu juurdevool. Seda suudaksidparemini tagada alusrestiga ahjud, kus õhk pääseks otse koldesse ningvõimaldaks ühtlasemat põlemist. Restita ahjus võis mõnikord jääda osaturvast põlemata, millest andis tunnistust turba hais enne ahju sulgemistning tõrvasarnase vee jooks ahjuukse vahelt. Kõigil, kes soovisid saada lisainformatsiooniturba põletamiseks sobivate uute küttekollete ehitamisevõi vanade ümberehitamise kohta, soovitas autor pöörduda Tallinna linnaturbatööstuse juhataja härra J. Brandti poole, “kellel neis küsimustes mitmekülgnevilumus ja kogemused just peaasjalikult turba-kütte alal majapidamisesja tööstuses.” Turvast saaks kasutada ka keskküttekatelde kütmiseks.Selleks olevat küll kasulik keskküttekatlad eelkütjatega varustada. 145Ka tööstuses olevat turbaküte andnud häid tulemusi, kusjuures kõnealla tuleks ainult pressturba tarvitamine. Selleks, et turvas oleks kuivem,peaks teda kuivatama õhemates aunades, kus päike ja tuul turbapätsideleparemini ligi saavad. 146Turvast olevat tulus kasutada savi- ja lubjatööstuses, kuna turvas omapika lõõmava leegi tõttu on kohane telliste põletamiseks. Lubjatööstusespeaks kasutama pool-gaasi põlemise viisi või, juhul kui lupja põletataksemaa-ahjudes, teda puudega segama. Turvast võiks kasutada ka gaasimootorites,isegi siis, kui ta sisaldab kuni 60% niiskust. Lisaks annaks turvasgaasistamisel kõrvalsaadustena tõrva ja parafiini. Turvast saaks kasutadaka elektri tootmiseks nagu seda juba tehakse Riigi turbatööstuse elektrijaamasEllamaal ning OÜ Ulila elektrijaamas. 147Turbatööstuse mehhaniseerituse tõstmiseks peaks autori arvates kasutuselevõtma bagerid toore turbamassi kaevandamiseks. Hooajavälisel ajalvõiks bagereid kasutada kanalite ja kraavide kaevamiseks ning mitmesugustelaadimistööde juures. 148Kolm aastat hiljem, 1927. aastal ilmutas J. Rand taas seltsi väljaandenaraamatu “Sammalturvas ja tema kasutamine majapidamises.” Viimasena ni-145 Rand, J. Turvas, tema kasutamine majapidamises ja tööstuses. 1924, lk. 11–16.146 Rand, J. Turvas, tema kasutamine majapidamises ja tööstuses. 1924, lk. 23.147 Rand, J. Turvas, tema kasutamine majapidamises ja tööstuses. 1924, lk. 24.148 Rand, J. Turvas, tema kasutamine majapidamises ja tööstuses. 1924, lk. 24–25.55

metatud väljaandes oli eelreklaam Seltsi kavandatavale põhjalikule väljaandele“Turvas”, mis jäi aga paraku ilmumata. 1491927. aastal on seltsi nimel ajalehes Ühistegelised Uudised avaldatud artikkel,mis käsitleb turba kasutamise mitmesuguseid otstarbeid. Artiklissoovitatakse kasutada turvast alusturbana laudas, väljakäigukohtades taludes,alevites ja raudteejaamades (sest turba lisamine inimese väljaheidetelekaotab neile iseloomuliku ammoniaagi lõhna), köögivilja- ja puuviljaaiasväetisena, kiirestiriknevate ja närtsivate aiasaaduste pakkematerjalina,mis võimaldab neid pikka aega värskena hoida, ehituses isolatsioonimaterjalina,madratsites täiteainena, jää säilitamiseks jms. Selts oli “walmiswarustama tarwilise plaanide ja eelarwetega iga soowijat õige wähese tasueest. Tarwis ainult selgelt kirjeldada puudusi, mis muutust nõuawad.” Lubatianda seletust, nõu ja juhatust turba igakülgse kasutamise üle ning viivitamatavastata kirjalikele järelpärimistele. 150Eesti Turbatöösturite Liit11. veebruaril 1921. aastal toimunud asutaval peakoosolekul asutati EestiTurbatööstuse Edendamise Seltsi eestvõttel Turbatöösturite Liit, mille liikmetekssaid astuda ainult turbatöösturid, kellel oli oma ettevõte ja kes turbatööstusealal tegutsesid. Liidu põhikirjajärgseteks eesmärkideks oli “turbatööstuseedendamine, kaitsmine, walmistuswiiside parandamine, tehnilisteabinõude muretsemine ja tööstuse müügitingimuste korraldamine.”Liidu põhikirjale olid koostajatena alla kirjutanud Johannes Stafenau, AugustEinpaul ja Johannes Brandt.Asutav peakoosolek otsustas määrata liikmemaksu alammääraks 1000marka ning lisaks 10 marka igalt möödunud aastal toodetud turba kantsüllalt.Olulisemates liidu tegevust puudutavates küsimustes, nagu juhatuseja revisjonikomisjoni liikmete valimised, põhikirja muutmine, uute liikmetevastuvõtmine või vanade väljaheitmine ja liidu likvideerimine, oli igalliidu liikmel üks hääl. Muude küsimuste otsustamisel sõltus häälte arv liikmemaksusuurusest: 1000 marka – 1 hääl, kuni 3000 marka – 2 häält, kuni6000 marka – 3 häält, kuni 12 000 marka – 4 häält, kuni 24 000 marka – 5häält ning sealt edasi iga 12 000 marga pealt üks hääl.149 Juske, A. Ühest juubelist. – Turbatootmine Eestis. Pärnu, 1995, lk. 57.150 Turwas. – Ühistegelised Uudised, Nr. 32, 1927.56

Liidu juhatusse valiti Unt (Hunt, Tartu Kütteveo O.-Ü.), Stafenau (K.-M. “Laine”) ja Solo (Püssi Turbatöösturite Ühisus). Liidu sekretäriks nimetatihärra Pillow, kelle poole võis pöörduda kõigi praktiliste küsimusteja ettepanekutega.Liidu ees seisvatest aktuaalsetest ülesannetest otsustati korraldada ühiselttööliste leidmist uueks turbatööstuse hooajaks, korraldada ühist ehitusmaterjalideja tööriistade muretsemist liidu kaudu, propageerida ajakirjandusesturba kasutamist ning kehtestada kvaliteedikontroll müügilepaisatava turba osas, et mittekvaliteetset toodangut turult eemal hoida. 151Paraku polnud turuolukord 1920. aastatel, nagu eespool juba nimetatud,turbatööstusele soodne ning ilmselt seetõttu ei saanud uus liit erilist tuulttiibadesse. Järgnevad aastad tõid kaasa paljude eraturbatööstuste pankrotistumise,mis aga tähendas osadele liidu liikmetele liidu liikmete hulgastvälja langemise, kuna nad enam turbatöösturite hulka ei kuulunud. Ilmseltseetõttu pole liidu tegevusest ka midagi erilist teada. 7. jaanuaril 1935.aastal teatas ajaleht Päevaleht muude ebaoluliste uudiste hulgas, et TurbaTöösturite ühing on likvideerimisele määratud. 152Turbatööstuse üldine areng 1920.–1930. aastatel1920.–1930. aastaile on nii poliitikas kui ka majanduses omane heitlik iseloom.Nii ka turbatööstuses. Kui I maailmasõja lõpu, Vabadussõja ja iseseisvuseesimesi aastaid iseloomustas terav kütteainete kriis ning paljuderaettevõtjad lootsid turbatootmisega rikastuda, pidid nad paraku ometipettuma. Turbatööstuse olukorda 1920. aastate alguses iseloomustas E. Schabakjärgmiselt:Turbatööstused selle asemel, et turwast lõigata, olgugi esialgu käsitsi- on koormatud peaasjalikult “esialgsete töödega,” nagu kraawidekaewamisega ja turbasoo pealt metsa koristamisega, walitsust ära tüütadessuurte laenude ja awanside palumisega, et endid juhtuwate kahjudewastu kindlustada. 153151 Turbatöösturite ühing asutamisel. – Päewaleht, Nr. 32, 1921; Turbatöösturite liit asutatud.– Waba Maa, Nr. 38, 1921; Turbatöösturite liidu asutav koosolek. – Päewaleht, Nr 40, 1921.152 Mõne reaga. – Päewaleht, Nr. 7, 1935.153 Schabak, E. Metsa kasutus wäljaspool pearaiet. – Eesti Mets, Nr. 2, 1921.57

Kuid vaatamata sellele pessimistlikule hinnangule arenes aastail 1919–1922 turbatootmine üldiselt kiiresti ning turvast peeti selleks veduriks, misEesti küttemajanduse kriisist välja veab. 1920. aastate keskpaigas toimusaga järsk muutus. Selle põhjuseks oli odava Inglise kivisöe sisseveo taastumine1922. aastal ning põlevkivi turule ilmumine. Lisaks paisati turule ohtraltodavat küttepuud, mis turba nii kodusest kui ka tööstuslikust tarvitusestotsustavalt kõrvale tõrjus. Aastail 1924–1934 raiuti Eestis metsa aastas32,2% rohkem kui oli puitaine aastane netojuurdekasv. Aastail 1928–1932oli metsaraie niivõrd suur, et küttepuude müügiga tuli ette suuri raskusi.Olnud isegi juhtumeid, kus tarbepuidu ostjad saanud metsakaupmeestelttasuta küttepuid. Muutunud oludes läksid paljud suuremad turule orienteerunudkütteturba tootjad pankrotti ning lõpetasid oma tegevuse. 154 Niijäi firma Nyländer & Co Suursoo turbatööstus seisma juba sisuliselt ettevalmistavasfaasis 1923. aastal ning OÜ Lehtse turbatööstus 1926. aastal. 155Nagu järgnevalt näeme, sattus ka Riigi Turbatööstus tõsistesse majandusraskustessening oleks võinud pankrotiga lõpetada, kui riik poleks temakahjusid korstnasse kirjutanud. Kaasa aitasid ka Lavassaare tööstuse Sindikalevivabrikule rendile andmine ning Ellamaa elektrijaama täisjõuga töölerakendamine,kusjuures nagu nentis riigikontrollör oma ülevaates Eesti Vabariigi1928/29. a. eelarve täitmisest ja riigiasutuste ning -ettevõtete tegevusestjõudis Riigi Turbatööstus sel majandusaastal esmakordselt kasumisse,“aga mitte ainult turba valmistusest ja müügist, vaid suuremalt osalt Ellamaajõujaama arvel,” mis andis kasumist kaugelt üle 50%, s.o rohkem kuiAruküla ja Ellamaa turbatööstused kokku. 156 Sama torkab silma ka eraturbatööstustepuhul. Ellu jäid need tööstused, mis ise oma toodetud turba ärakasutasid, kas siis elektrienergia tootmiseks müügiks nagu Ulila või Kunda-Aruelektrijaamad, või siis oma tööstuse tarbeks nagu Sindi kalevivabrikvõi Kreenholmi manufaktuur.Pärast suurt majanduskriisi piiras riik, mis seisis silmitsi metsade hävimisega,oluliselt metsaraiet, ning uues olukorras, kus küttepuidu osa-154 Pill, K. Meie küttemajandus nõuab põhjalikku uurimist. – Eesti Mets, Nr. 8, 1943, lk. 200.155 Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti… lk. 555–556.156 Riigikontrollöri ülevaade Eesti Vabariigi 1928,/29, a. eelarve täitmisest ja riigiasutustening -ettevõtete tegevusest. Tln., 1930, lk. 194.58

kaal kütteturul oluliselt langes ja hinnad tõusid, kasvas ka kütteturbakonkurentsivõime. 157Alates 1936. aastast, mil moodustati Kütteainete-turu korraldamise komitee,algas kütteainete turu riiklik reguleerimine. Tänu sellele tõusis oluliseltküttepuidu hind ja algas turbatööstuse kiire tõus, mis hoogustus eriti IImaailmasõja puhkemise järel 1. septembril 1939. aastal, kuid katkes taas pärastseda, kui Nõukogude Liidu Punaarmee Eesti Vabariigi okupeeris ningEesti riik NSV Liidu koosseisu inkorporeeriti. Tõusuajal laiendati oluliseltriiklikku kütteturbatööstust, milleks avati Lehtse turbatööstus ja Tootsiturbabriketitööstus.Riigi TurbatööstusRiigi Turbatööstuse põhimääruse kinnitas Riigikogu 27. juunil 1922. aastal.Iseseisvaks asutuseks sai Riigi Turbatööstus põhimääruse kehtima hakkamisel21. juulil samal aastal. Tal oli õigus välja anda võlakohustusi ja obligatsioone.Riigikontrollil oli õigus teostada Riigi Turbatööstuse tegevuseüle järelkontrolli. Aastail 1926–1939 avaldatud Riigikontrolli aruanded sisaldavadkiväärtuslikke andmeid Riigi Turbatööstuse ja tema turbatööstustemajandustegevuse kohta.Riigi Turbatööstuse põhimääruse § 5 järgi anti talle põhikapitaliks 200miljonit marka, mille hulka pidid kuuluma kõik eelarve korras riigilt saadudsummad ja endiste Vene kui ka teiste asutuste käest tasuta ülevõetud materjalid.Tegelikult sai turbatööstus riigikassalt aga aastail 1922–1923 tervepõhikapitali, millele Riigikogu 1924. aastal veel 60 miljonit marka lisaksandis, seega kokku 260 miljonit marka.Lisaks Riigikogu antud summadele andis Vabariigi Valitsus oma otsusega16. jaanuaril 1924. aastal Riigi Turbatööstusele üle Kütteainete Keskkomiteevarandusi 46 389 653 marga väärtuses, nendest Turbatööstuse omanduseksvarandusi 27 834 296 marga väärtuses kümne-aastase järelmaksugaja realiseerimise otstarbeks 18 555 357 marga eest. Riigikontrolli 1926/27.majandusaasta aruandest selgus aga, et realiseeritud varade müügist saa-157 Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti… lk. 555–556.59

dud summasid ei kandnud Turbatööstus riigi tuludesse, nagu oleks pidanudtegema, vaid paigutas need hoopis omavoliliselt tööstuse arendamisse. 158Riigi Turbatööstus alustas oma tegevust turbatööstuste avamisega RaudteedeValitsuselt üle võetud Ellamaa ja Rakke ning Kütteainete Keskkomiteeltüle võetud Sooniste, Aruküla, Lavassaare (Jõõpre) ja Einmanni rabades,neid tööstusi aja jooksul arendades.1922. aastal algas täiemahuline töö Rakke ja Einmanni rabades, kus kummaskitöötas kaks lokomobiiliga käitatavat turbapressi. Rakke rabasse ehitatiturba väljavedamiseks ka kitsarööpmeline raudtee, Einmanni rabasseraudtee ehitamine tööstuse väiksuse tõttu end ära ei tasunud. 159 Mõlemadtööstused lõpetasid järgnevatel aastatel oma tegevuse.1923. aasta juunis osales Riigi Turbatööstus kaubandus-tööstusnäituselmasinturbast valmistatud paviljonis, kus esitleti ka tööstuse peamisi statistilisinäitajaid ja saavutusi. Riigi Turbatööstusel oli Lavassaare, Ellamaa,Sooniste ja Aruküla rabades 23 500 tiinu ehk 240 km² raba, kus töötasid24 elevaatormasinat ja kaks bagerit, kuivendatud oli 900 tiinu raba, milleksoli kaevatud 15 km kuivenduskraave, ehitatud oli 25 mitmesugust ehitistja eluhoonet, rajatud 25 km kitsarööpmelist raudteed, tööle rakendatudkaks elektrijaama. 160Riiklike turbatööstuse sisseseadmine ja ehitamine kestis kuni 1926. aastani,mil selgusid lõplikult ehituste arved ning valminud ehituste ja sisseseadeteväärtus, 268 415 000 marka. Nagu nähtus Riigikontrolli 1926/27. majandusaastaaruandest, olid Riigi Turbatööstuse neli esimest tegevusaastattoonud riigile kaasa olulise kahjumi, nimelt 20 677 412 marka. Riigi Turbatööstuseesitatud andmed näitasid, et kahju ei olnud tekkinud mitte üksnesturbatööstuste ehitamise ajajärgul (1922–1924), vaid ka kahel viimaselaastal (1925–1926), mil nimetatud tööstused olid rakendatud tööle. 161 Neljastriiklikust turbatööstusest töötasid enam-vähem kasumlikult kaks, Ellamaaja Aruküla tööstus. Sooniste ja Lavassaare tööstused andsid kogu nimetatudkahjumi.158 Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1926./27. a. eelarve täitmisest ja riigi- asutustening -ettevõtete tegevusest. Tln., 1928, lk. 216.159 Riikline turbatööstus praegu ja wäljawaated tulewikus. – Postimees, Nr. 170, 1922.160 Kaubandus-tööstusnäitus. Kaja, Nr. 144, 1923.161 Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1926./27. a. eelarve taïtmisest ja riigi- asutustening -ettevõtete tegevusest. Tln., 1928, lk. 216–217.60

Kahjumliku tootmise põhjuseks Sooniste rabas oli asjaolu, et Riigi Turbatööstusei arvestanud juba 1920. aastal toimunud uuringutega, mille põhjalsisaldasid selle raba kihid peamiselt põletamiseks vähekõlbulikku sammalturvast,vaid laiendas tööstust ning investeeris sinna mõttetult 18 400000 marka. 1927. aastal Riigi Turbatööstuse juhatuse kokkukutsutud eriteadlastekomisjon Sooniste raba töövõimaluste selgitamiseks leidis, et Soonisteraba tuleb lugeda kütteturba tootmiseks täiesti kõlbmatuks.Lavassaare tööstusse investeeriti 78 300 000 marka. Selles rabas oli heakütteturvas, kuid turba ülestöötamise kulud olid liiga suured, turba väljavedutarvitajateni liiga kallis, ning turbal puudus piisavamahuline kohalikturg. Riigikontrollörid võrdlesid turba omahinda Ellamaa, Aruküla ja Lavassaaretööstustes ning leidsid, et Lavassaares tuli see oluliselt kallim kuiEllamaal ja Arukülas.Kulu nimetusÜhe puuda turba omahind markadesEllamaal Arukülas LavassaaresTurba valmistamine 11,71 11,13 14,11Tööstuse üldkulud 0,78 1,48 2,33Turba väljavedu rabast 2,60 2,51 3,16Lavassaare-Pärnu-Sindi raudtee kulud - - 4,10Kokku omahind 15,09 15,12 23,70Tabel 2. Turba omahinna kujunemine Ellamaal, Arukülas ja Lavassaares 1926. aastal.Riigikontrolli hinnang Riigi turbatööstuse esimesele neljale tegevusaastaleoli üsna karm. Leiti, et “Riigi Turbatööstus on Riigikogu poolt lubatud260 miljoni marga ja vabariigi valitsuse käest saadud endise kütteainetekeskkomitee varandustega umbes 46 miljoni marga väärtuses ettevaatamatatalitanud, paigutades neid mitte-otstarbekohaselt, mis asjaoluon kaasa toonud põhikapitali osalise kaotamise ning viinud ettevõttemaksuraskustesse.”Riigikontroll soovitas olukorra parandamiseks kahjutoovad tööstusedlikvideerida või sihipäraselt ja kavakindlalt ümber korraldada, pidades sealjuuressilmas, et Riigi Turbatööstus mängis olulist rolli kütteküsimuse lahendamisealal, aga ka tööhõive tagamisel.61

1928. aasta Riigikontrolli aruande järgi oli olukord Riigi Turbatööstusesoluliselt paranenud. Kahjumit toonud Lavassaare turbatööstus oli antudSindi kalevivabriku aktsiaseltsile kümneks aastaks rendile ning Riigikoguoli kustutanud seadusega 20. detsembril 1928. aastal kõik Riigi Turbatööstusetekitatud kahjud 968 689 krooni (96 868 900 marka) suuruses. Samaseadusega määrati Turbatööstuse põhikapitali täiendamiseks riigikassast618 689 krooni, millest 400 000 krooni oli ette nähtud Riigi turbatööstusevõlgade tasumiseks teistele riigiettevõtetele ja -asutustele. Tänu sellelesai Turbatööstus 1928. aastal 127 551 krooni kasumit. Sellest ajast Riigi Turbatööstuselenam kahjumiga töötatud aastaid ette ei tulnud. 1621929. aasta jaanuaris muudeti Riigi Turbatööstuse põhimäärust. Senisekolmeliikmelise juhatuse asemel sai Turbatööstust juhtima üks direktorning ettevõte allutati kõigile kehtivatele riigi- ja kohalikele maksudele,millest ettevõte enne seda vabastatud oli. Samuti allutati Turbatööstuseettevõtted tehnilise järelevalve ja töökaitse kontrollile nagu see ka eraettevõteteüle sisse seatud oli. Seega kaotas Riigi Turbatööstus oma eelisseisundieraettevõtete ees, kes pidid maksude tasumiseks ja järelvalve tõttukandma tunduvalt suuremaid kulutusi kui Turbatööstus.1930. aastal oli esmakordselt Eesti Vabariigi ajal eraturbatööstuste toodangRiigi Turbatööstuse tööstuste toodangust 1,7 korda suurem. 163 Vaatamatasellele, et kriisi tõttu küttepuude hind langes, püsis kütteturba müükstabiilsena, mis osutas sellele, et turvas oli leidnud endale stabiilse tarbijaskonna.Sama tendents püsis ka järgnevatel aastatel muutumatuna.Majandusaasta 1933./34. oli Riigi Turbatööstusele mõnes mõttes ajalooline,kuna esmakordselt ei leidnud Riigikontroll Turbatööstuse raamatupidamisdokumentekontrollides puudusi ja väärnähtusi, kuna kõigil eelnevatelaruandeaastatel kogu aeg puudustele tähelepanu juhiti. 164Riigi Turbatööstust juhtisid aastail 1922–1927 Aleksander Kink ja aastail1927–1936 Gottfried Hacker (eestistatult Kotri Hangelaid). Riigi Tur-162 Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1928./29. a. eelarve täitmisest ja riigi- asutustening -ettevõtete tegevusest. Tln., 1930, lk. 194; Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi1929./30. a. eelarve taïtmisest ja riigi- asutuste ning -ettevõtete tegevusest. Tln., 1931, lk. 135.163 Eesti Statistika. Nr. 121 (12), 1931, lk. 728.164 Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1933./34. a. aruandele. Tln.,1935, lk. 78.62

atööstuse nõukogu esimeesteks olid aastail 1922–1925 O. Hinto ja aastail1925–1936 endine riigivanem, poliitik ja majandustegelane Juhan Kukk.AS Eesti Turbatööstused25. juunil 1936. aastal ilmus riigivanema Konstantin Pätsi dekreet Riigi Turbatööstuseümberkorraldamise kohta. Viimase varad ja kohustused anti valitsuseotsuse alusel üle aktsiaseltsile Eesti Turbatööstused, mis alustas omategevust ametlikult 30. septembril 1936. aastal. Üleandmisega tegeles riigivanemanimetatud komisjon koosseisus: Tolli Peakomitee alaline liige insenerH. Jõudu komisjoni esimehena ning vanemtööinspektor L. Kampmannja laenude büroo vanemassistent P. Teiskre liikmetena. 165Riigi osaks aktsiaseltsis Eesti Turbatööstused oli dekreedi järgi ette nähtud95%, mis jättis eraaktsionäridele üsna tühise osalusvõimaluse. Ajakirjanduseväitel olnud ümberkorralduse eesmärgiks anda ettevõttele “teistsugustvälist struktuuri, ilma et muutuks nende sisuline külg. On tahetudneid ettewõtteid wormilt kujundada lähedasemaks riigi ettewõtetega wälismail,kus need töötawad sega-aktsiaseltsidena.” 166AS Eesti Turbatööstused võttis üle Riigi Turbatööstuse kõik varad jakohustused. Ühtlasi jätkas ta ka Riigi Turbatööstusele kuuluvate Ellamaaja Aruküla rabade ekspluateerimist, Lehtse Rebase rabasse turbatööstuseväljaehitamist ja katsetusi turbabrikettide tootmise vallas, mis lõppesidbriketitööstuse rajamisega Tootsis.Ettevõtte aktsiakapitali suuruseks asutamisel oli 2 miljonit krooni, midaaktsiaseltsi erakorralisel peakoosolekul 21. juulil 1937. aastal suurendati 5miljoni kroonini, kusjuures uued väljalastavad aktsiad omandas täies ulatusesriik. 167Aastail 1936–1939 oli AS Eesti Turbatööstused direktoriks Kotri Hangelaid,aktsiaseltsi nõukogu esimeheks oli aastail 1936–1940 Juhan Kukk.Kütteainete-turu korraldamise komiteeKütteainete-turu korraldamise komitee asutati Riigivanema dekreediga 20.märtsil 1936. aastal. Selle eesmärgiks oli küttepuude osakaalu vähendamine165 Kolm komisjoni riiklikkude ettevõtete ümberkorraldamiseks. – Postimees, Nr. 219, 1936.166 Riigiettewõtted aktsiaseltsideks. – Virumaa Teataja, Nr. 78, 1936.167 A-s. Eesti Turbatööstused suurendas põhikapitali. – Uus Eesti, Nr. 197, 1937.63

kütteainete turul ning alternatiivsete kütteainete (põlevkivi, põlevkiviõli,turvas, kännud, haod) osakaalu suurendamine. Kütteainete reformi tingisvajadus kaitsta Eesti metsavarusid üleraide ning sellest tuleneva metsaaladevähenemise eest. Ühtlasi oli saanud ilmseks vajadus säästa puitu tooraineks1938. aastal valmiva Kehra sulfaat-tselluloosi tehase tarbeks. Edaspidiei lubatud raiuda metsa rohkem, kui ainult normaaljuurdekasvu ulatuses.Komitee esimeheks oli majandusminister Karl Selter, liikmeteks AS-iEesti Turbatööstused direktor K. Hangelaid, Riigi Metsade ja Maade Valitsusedirektor J. Luik, Raudteevalitsuse direktor J. Raudsep, AS-i EestiEsimene Põlevkivitööstus direktor M. Raud, AS-i Eesti Mets ja Tselluloosdirektor O. Hinto ja Riigikontrolli peakontrollör A. Mei.Riigivanema dekreediga seati igapäevaseks kütteturu reguleerimiseksja komitee otsuste elluviimiseks majandusministeeriumi haldusalas ametissekütteinspektor, kelleks 1936. aasta sügiseni oli insener Johannes Veerusja sügisest alates insener Heinrich Uuemõis.Kütteainete-turu korraldamise komitee töötas välja küttereformi kava,mille kohaselt puukütte (koos hagude ja kändudega) osakaal kütteaineteturul pidi 1940. aastaks vähenema 66,52%-lt 43%-ni. Seevastu pressturbaosakaal pidi suurenema 4,56%-lt 23,32 %-ni ja labidaturba osakaal 1,7%-lt4,24%-ni, seega turba osakaal ühtekokku kuni 27,57%-ni. 168Uue korra kohaselt pidid kõik tööstused, millel oli kütteturbaraba 6–8km raadiuses, minema üle turbaküttele. Turbatoodangu tõstmisesse panustatigijuba 1936. aasta tootmishooajal ning saavutati ka üle ootuste hea tulemus,mis osaliselt olnud tingitud küll ka soodsast ilmastikust. Kui 1935.aastal toodeti 216 815 m 3 pressturvast, siis 1936. aastal 335 700 m 3 ehk siisumbes 55% rohkem. Tõus oli ka labidaturbatootmises. 1935. aasta labidaturbatoodanguks arvati hinnanguliselt pressturbasse ümberarvestatuna20 000 – 30 000 m 3 , 1936. aasta toodanguks aga 35 000 m 3 . Eesmärk oli saavutadareformi lõpuks pressturbatoodanguks 1,3 miljonit m 3 , millest labidaturvast(pressturbale ümberarvestatult) oleks olnud 200 000 m 3 . Eesmärgisaavutamiseks asutas AS Eesti Turbatööstused 1936. aastal Lehtse turbatööstuseja 1937. aastal Pööravere/Tootsi briketivabriku, ühtlasi soodustasriik uute munitsipaal-, era- ja ühistegelike turbatööstuste asutamist. 169168 Uuemõis, H. Kütteprobleem. – Konjunktuur, Nr. 28/29, 1937, lk. 217–218.169 Uuemõis, H. Kütteprobleem. – Konjunktuur, Nr. 28/29, 1937, lk. 220–221.64

Kütteainetetarvitamine m 3enne reformi(1935/36)% Kütteainetetarvitamine m 3pärast reformiPuud 3 100 000 65,73 1 770 000 37,53Kännud, haod 37 000 0,78 260 000 5,51Kokku 3 137 000 66,52 2 030 000 43,04Pressturvas 215 000 4,56 1 100 000 23,32Labidaturvas 80 000 1,70 200 000 4,24Kokku 295 000 6,26 1 300 000 27,57Põlevkivi 947 000 20,08 1 150 000 24,39Kivisüsi, koks 337 000 7,15 236 000 5,00Kõik kokku 4 716 000 100 4 716 000 100Tabel 3. Kütteainete tarvitamine enne kütteainete reformi ning pärast selle teostumist. 170Kütteainete osakaalenne reformi (1935/36)Kivisüsi, koks5%%Põlevkivi25%Puuküte43%Labidaturvas4%Pressturvas23%Joonis 1. Kütteainete osakaal enne reformi(1935/36).Ellamaa turbatööstus ja elektrijaamEllamaa turbavabrik asus Ellamaa, Riisipere ja Sooniste rabas, 60 km kauguselTallinnast, Haapsalu-Tallinna raudtee ääres. Tegemist oli kõrgrabadega,kus turbakihi paksus ulatus 4–6 meetrini, rabade pindala oli kokku 1500 ha.170 Uuemõis, H. Kütteprobleem. – Konjunktuur, Nr. 28/29, 1937, lk. 217–218.65

Nagu eespool öeldud, lõikas Ellamaa rabas turvast Raudteede Valitsus,Sooniste rabas aga Kütteainete Keskkomitee. Sooniste rabas lõikas turvastka Sepamäe talu omanik advokaat Johann Jaanson, kes lõiganud turvast niioma tellisevabriku kütteks kui ka Raudteede Valitsusele müümiseks. Viimanekasutas labidaturvast oma auruvedurite katelde kütmiseks. Hiljemrentis J. Jaanson talle kuuluva Sooniste turbaraba osa – Sepamäe raba pindalaga46 tiinu – Riigi Turbatööstusele: 171Riikline turbatööstus on Nissi kihelkonnast Sepamäe rabast 45 tiinuturbasood ostnud, mida kasutama tahab hakata. Lepingu järele tulebturbatööstusel soo omanikule Jaansonile 50 aastase kasutamise eest750.000 marka maksta. 172Elevaatorpressid Ellamaa ja Sooniste raba turba ülestöötamiseks telliti1921. aastal Fr. Krulli masinatehaselt ja Sadamatehaselt, need seati katsetamiseksüles 1922. aastal. Täisvõimsusega hakkasid nad tööle 1923. aastal,mil mõlemas rabas, nii Ellamaal kui ka Soonistes töötas kummaski 9 pressi,kokku seega 18. Pressid pidid plaani kohaselt tootma 50 000 – 60 000tonni õhkkuiva turvast, kuid tootsid sellest vaid neljandiku, 13 400 tonni.Turbalindi transpordiks kuivatusväljakule kasutati algul Saksamaalt ostetudturbaveovagonette, mida liigutati inimjõul. Hiljem asendusid need mehhaaniliseltliikuvate köistransportööridega. Turba väljaveoks oli ehitatudrabas 15 km kitsarööpmelist raudteed. Bagermasinatega Ellamaa rabas töötadaei saanud, sest turbakihis oli liiga palju kände. 1924. aastal pandi Sooniste turbarabas liig samblase ning kütteturbatootmiseks sobimatu turba tõttu seisma seitse pressi ning ainult kaks töötashooaja lõpuni. Tööstus Sooniste rabas likvideeriti Riigi Turbatööstusenõukogu otsusega lõplikult 16. septembril 1927. aastal, vastavalt Riigikontrolliettepanekule. 1928. aastal töötas Ellamaa ja Riisipere rabas kokkuüheksa turbapressi. 1927. aastal toimusid Ellamaa turbatööstuses ümberkorraldused,mille tulemusel tõusis oluliselt tööviljakus. Kui enne seda oliühe masina keskmine toodang suve kohta 580 kantsülda pressturvast, siis1928. aastal oli ühe masina keskmine tootlikkus üle 720 kantsülla, kusjuuresturbalõikus lõpetati juba 7. juulil. 1929. aastal töötas Ellamaa rabas juba10 turbapressi. 171 Ellamaa turbatehas poolsajandi künnisel. Tln., 1968, lk. 8.172 Ühistegelised uudised, Nr. 3, 1922.66

Aasta Päevade arv1924 251925 301926 251927 321928 70Tabel 4. Vihmaste päevade arv Ellamaa raba ilmastiku vaatlusraamatu järgi aastail 1924–1928, mais, juunis, juulis ja augustis. 173Pea-asundus kontori ja juhataja majaga oli ehitatud raudtee äärde 47.kilomeetri peatuskoha juurde. Töölistele oli ehitatud kolm asundust, kusoli ruumi umbes 1000 töölisele ja 60 ametnikule. Ametnike ja tööliste varustamiseksoli kohapeal kooperatiiv ja ühissöökla vastavate kõrvalruumideja ettevõtetega. 174Kütteainete Keskkomitee turbatööstuse juhtidele saatuslikuks saanudraha kõrvaldamise probleemid ei jätnud puutumata ka Ellamaa turbatööstusejuhte, kes jäid vahele 1923. aasta veebruaris toimunud revideerimise ajal:20. jaanuaril 1923. a. tegi riigi turbatööstuse keskasutuse juhatus Ellamaa-Soonisteturbatööstusele korralduse, tööstuse kassa ning ladudeüleandmiseks, wastastikku wastutawate ametnikkude ühingu liikmele.Ellamaa turbatööstus seda korraldust ei täitnud.8. weebruaril sai keskasutus teateid, et tööstuse juhataja Hans Järv sellesasjas Tallinna sõitnud seletust andma, kuid tegelikult ei ilmunud takeskasutusesse. Saadeti siis kohapeale rewisjoni komisjon.Rewideerimisel selgus, et Ellamaa-Sooniste tööstuse kassa üleandmataning kassas 241.389 m. 60 p. puudujääki on. Kassas puudus raha täiesti.Komisjoni ilmumisel tööstusse, kassapidajat Rudolf Amori kohapeal eiolnud, sest wiimane oli Järwe poolt 1. weebruaril puhkusele lubatud.Puudujäägi kohta seletas Amor, et tema alati kassaseisu umbkaudseltkontrolleerinud ning oli arwamisel, et raamatupidamises eksitus peabolema. Järw seletas, et tema kassa rewideerimist täpipealt toimetanudei ole. Samuti seletas raamatupidaja Karl Koppel, et tegelikult kassatkontrolleeritud ei ole.173 Ellamaa kaugemaa jõujaam ja turbatööstus 1928 a. Tln., 1928, lk. 26–27.174 Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur. Trt., 1926, lk. 552.67

Amori korteris toimepandud läbiotsimisel leiti muuseas Amori käegakirjutatud kiri kellelegi Taringile, milles Amor wäljapääsemata seisukorrastülepääsemiseks 200.000 marka laenu palub.Raamatute ning asjaajamise rewideerimisel selgus, et Järw on nõrgaltjärelwalwet teostanud. Leidus korratust arwepidamises üldse, ning eraldihooletust kassapidamises ning kassa dokumentide alalhoidmises.Peale kõigi tööstuses ning keskasutuses olewate raamatute ning dokumentideülewaatust toimepandud ekspertiisil selgus, et kassa puudujääkon 206.107 m. 45 penni.Juurdluse järele wõeti wastutusele Amor selle eest, et ta Ellamaa-Soonisteturbatööstuse kassapidajana niiwõrd hooletult kassat pidas, etselle tagajärjel 206.107 m. kaduma läks.Koppeli, et korratult oma ameti kohustusi täitis ja Järwe nõrga järelwalweeest.Asja arutati 14. märtsil Tallinna-Haapsalu rahukogus, kus Amor ametisttagandamisele mõisteti, Koppelile ja Järwele noomitus awaldati. 175Seoses nimetatud intsidendiga otsustas Riigi Turbatööstuse nõukogutugevdada järelevalvet tööstuste raamatupidamise üle, korraldada võimalikultsageli revisjone ning täpsustada tööstuste tasemel tööülesanded ningvastutusvaldkonnad. 176Turbapresside käimapanemiseks ja ülemaaliseks elektriga varustamiseksoli 9. mail 1923. aastal käima pandud Ellamaa jõujaam, kuhu oli üles seatudüks Körtingi turbagaasi masin (300 hj) ühes elektrigeneraatoriga 250 kilovoltamprit,ehk 200 kW ja 3 Lanzi aurulokomobiili (kuni 590 hj) ühes generaatoritegaá 500 kilo-voltamprit, kokku 1750 k-va, ehk 1300 kW. Töötativälja 3-faasilist voolu pingega 3150 volti, mis saadeti edasi rappa turbamasinatekäimapanemiseks. Iga elevaatorpress tarvitas keskmiselt 45 hj, kokku810 hj. Ülejäänud energia muundati osalt 15.000 voldi peale, mis Ellamaa-Haapsalu kõrgepingeliini kaudu saadeti Haapsaluni, ja teine osa 35.000voldi peale, mis läks Tallinnani. Esimese liini pikkus oli 47 km ja võimsus300 kW, teisel 60 km ja 2500 kW. Haapsalu kõrgepingeliin lülitati sisse 1.novembril 1923. aastal, Tallinna kõrgepingeliin 2. jaanuaril 1924. aastal. Kasutajadolid raudtee asutused, Nõmme-Tallinn elektriraudtee, Arsenal, Mii-175 Wäärnähtused Ellamaa turbatööstuses. – Virumaa Teataja, Nr. 22, 1927.176 Riigi turbatööstuse nõukogu koosolek. – Kaja, Nr. 74, 1923.68

nisadam, Vene-Balti ja Böckleri laevatehas, Nõmme ja Keila alev, Pääsküla,Riisipere, Piirsalu, Risti, Palivere, Taebla, Linnamäe, Kirimäe, Haapsaluraadiojaam jt tööstusasutused. 177Riigi Turbatööstus soodustas igati tarbijate ühinemist Ellamaa elektrivõrguga,müües elektritarvitajate ühisustele elektrit soodsatel tingimustel.Ühistutele müüdava voolu hind kõikus sõltuvalt tarbimise mahust 12–18marga vahel kWh eest. Ühtlasi oli sisse seatud ka erinevad hooajatariifid,talveperioodil, mil tarbimine oli suurem, oli elektri hind odavam, suvekuudelmõnevõrra kallim. Et ühistud elektri hinda tarbijatele liiga kõrgeksei ajaks, oli lepingutes tingimus, et tarbijaile ei tohi müüa elektrit kõrgemahinnaga, kui 24 marka kWh. Samal ajal müüsid linnades puitu ja kivisüttkütteks tarvitavad elektrijaamad oma tarbijaile elektrit 27–30 markakWh. 178Pinge (V) Pikkus (km) Liin35 000 58 Ellamaa-Tallinn15 000 65 Ellamaa-Haapsalu3000 22 Kopli ja rabaTabel 5. Ellamaa jõujaama kõrgepingeliinide pikkus 1928. a. 179Aruandeaasta Toodang kWh Müük KeskminemüügihindRaba kWh Abonendid kWhabonemendilugeja juuress/kWh1924 1 474 000 246 000 951 000 13,01925 2 840 000 309 000 2 199 000 12,21926 2 813 000 189 000 2 251 000 12,01927 3 806 000 218 000 3 056 000 11,81928 4 262 000 204 000 3 443 000 11,451929 4 786 000 206 000 3 919 000 11,21930. a. eelarve 5 620 000 4 324 000 4 324 000 11,0Tabel 6. Ellamaa elektrijaama toodang aastail 1924–1930. 180177 Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur. Trt., 1926, lk. 552; Ellamaakaugemaa jõujaam ja turbatööstus 1928 a. Tln., 1928, lk. 6.178 Elektri tarwitajate osaühisuste tekkimine maal. – Kaja, Nr. 169, 1923.179 Ellamaa kaugemaa jõujaam ja turbatööstus 1928 a. Tln., 1928, lk. 10.180 Ellamaa kaugemaa jõujaam ja turbatööstus 1928 a. Tln., 1928, lk. 10; Ellamaa jõujaamaesimene laiendus 1929 a. Tln., 1930, lk. 24.69

1928. aastaks tõdeti aga, et paljud Loode-Eesti tarbijad, kes sooviksidelektrienergiat osta, olid jäänud rahuldamata, kuna Riigi Turbatööstuselpuudusid vahendid uute kõrgepingeliinide ehitamiseks ning Ellamaa elektrijaamoli ammendanud oma võimsuse ning töötas ülekoormatult ja ilmareservideta. 18127. augustil 1928. aastal korraldas Riigi Turbatööstuse juhatus suuremanõupidamise Ellamaa elektrijaama laiendamise osas, millest palus osa võtmamitu tolleaegset elektrimajanduse eksperti: Tallinna linna elektrijaama juhatajainsener A. Marksoni, Ulila elektrijaama juhataja insener J. Kuusiku,Tallinna Tehnikumi dekaani insener O. Reinvaldti, Eesti Tehnika JärelevalveSeltsi peainseneri J. Veeruse ja insener F. Malteneki. Nõupidamisel leiti,et Ellamaa elektrijaama seisukord on katastroofiline ning jaama võimsusttuleb kõige lähemal ajal suurendada. 182Riigi Turbatööstusel oli plaanis paigaldada Ellamaa elektrijaama uus auruturbiinvõimsusega 2000 kilo-voltamprit, ehk 1600 kw, mis asendaks seniseidlokomobiile, mille ekspluatatsioon oli auruturbiini omast oluliseltkallim. Lokomobiilid oleksid jäänud reservi, turbagaasi masin oleks demonteeritudning selle asemele oleks paigaldatud uus auruturbiin. Endise puidustgaasigeneraatori ruumi asemele oleks ehitatud kivist katlamaja. Uueseadme hinnaks arvati kujunevat 500 000 krooni. 183 Vastava kava esitasRiigi Turbatööstuse juhatus juba 14. juunil ettevõtte nõukogule, mis kinnitasselle 11. juulil. Vabariigi Valitsus nõustus kavaga 9. novembril ning esitasRiigikogule Riigi turbatööstuse kahjude katmise ning põhikapitali täiendamiseseaduse eelnõu, mille viimane 20. detsembril 1928. aastal vastu võttis.11. veebruaril 1929. aastal tellitigi Rootsi firmalt Svenska TurbinfabriksAB Ljungström (STAL) auruturbiin ühes elektrigeneraatoriga võimsusega2100 kW. Turbiin jõudis Ellamaale sama aasta 1. detsembril, montaažigajõuti lõpule 12. detsembril ning samal päeval turbiin käivitati ja ühendativõrguga. Ellamaa elektrijaama uueks töövõimsuseks sai 3300 kW (4500hj). 184181 Ellamaa kaugemaa jõujaam ja turbatööstus 1928 a. Tln., 1928, lk. 10–11.182 Brošüüri väljaandjaks on Riigi Turbatööstus ning lugedes tundub, et tegu on propagandaüllitisega,mille eesmärk on põhjendada Ellamaa elektrijaama laiendamise vajadust. Ellamaakaugemaa jõujaam ja turbatööstus 1928 a. Tln., 1928, lk. 13.183 Ellamaa kaugemaa jõujaam ja turbatööstus 1928 a. Tln., 1928, lk. 14–18.184 Ellamaa jõujaama esimene laiendus 1929 a. Tln., 1930, lk. 7–12.70

Uue turbiini katel, auru- ja veetorustik telliti Tallinnast A/S Franz Krullimasinatehasest. 305 m 2 küttepinnaga ja 9 tonnise veemahutavusega katelsuutis toota maksimaalselt 11 tonni 20 atmosfäärise survega auru tunnis.Katel oli varustatud Makarjevi küttekoldega, mis oli valmistatud spetsiaalseltturbakütte tarbeks. Uue katla mahutamiseks ehitati uus paekivist katlamaja.Elektrijaama kontorit ja muid ruume köeti küttekolde rändrestiturbakihi regulaatori jahutusveega, mida kasutati ka personali vannitubadesja dušširuumides. 185Uue auruturbiini paigaldamisega lahendati ka oluline ökoloogiline probleem.Kui vanade lokomobiilide jahutustiik kannatas pidevalt õlireostuseall, siis uue auruturbiini jaoks kaevatud 6600 m 2 suurune ja 1,5 m sügavunejahutustiik oli puhas ja sooja veega ning seda kasutati suvel ujumiseks.Veekasvude vohamise ärahoidmiseks toodi tiigile luiged. 186 Nagu selgus1936. aastal riigivanem K. Pätsi Ellamaa visiidi puhul ajalehes Postimeesavaldatud artiklist, oli tiikide ümbrus kujunenud mitte ainult armastatudpuhkekohaks:Ringkäigu järele tööstuse juhatus palus külalised einele, kus muu hulgasserweeriti linaski kala, mis kaswatatud tööstuse tiikides. Need awaradtiigid pakuwad Ellamaa rahwale hea suplemiswõimaluse. Kallasteleon ehitatud supelmaju ja loodud kunstlik liiwarand. Tiikide lähedalon looduslik park. 1871932. aastal ehitati jõujaama juurde umbes 20 m 2 (10 x 2 m) katsekasvuhoone,milles kasvatati tomateid ja kurke ning katsetati erinevaid turba- jamullasegusid. Kasvuhoones oli keskküttesüsteem, milles ringleva vee soojendamisekskasutati jaama jääkauru. Mullapinda soojendati põllutorudessepaigutatud elektrijuhtmestiku abil. Süsihappegaasi saamiseks kasvuhoonessejuhiti sinna iga päev veerand- või pooltunni jooksul korstnast küttetorukaudu suitsgaasi. 188Ellamaa elektrijaama laiendati järgnevate aastate jooksul veel kaks korda:1934 ja 1937. aastal. Kuna esimesel laienemisel kasutatud seadmed olid endigati õigustanud, kasutati ka järgnevalt firma STAL turboagregaate. 1934.185 Ellamaa jõujaama esimene laiendus 1929 a. Tln., 1930, lk. 12–20.186 Ellamaa jõujaama esimene laiendus 1929 a. Tln., 1930, lk. 22; Pitsner H., Tammaru A.Turvas ja elekter Ellamaalt. Tln., 2004, lk. 77.187 Maa peab kattuma jõujaamade wõrguga. – Postimees, Nr. 256, 1936.188 Pitsner, H.; Tammaru, A. Turvas ja elekter Ellamaalt. Tln., 2004, lk. 78.71

aastal seati üles auruturbiin ühes 2800 kW võimsusega elektrigeneraatoriga,1937. aastal üles seatud auruturbiini generaatori võimsus oli 3600 kW.Vastavalt suuremad olid ka uute auruturbiinide katlad. Uutele turbiinidelekoha tekitamiseks demonteeriti 1934. aastal endised Lanzi lokomobiilid.Uute turboagregaatide töölerakendamise järel tõusis elektrijaamavõimsus 8500 kW-ni.1922 1926 1927 1928 1930 1931 1932 1933 1934 1935 1936 193714,5 14,5 13,5 12,85 12,85 10,0 9,2 8,5 8,2 8,2 8,3 9,0Tabel 7. Pressturba hulgihind franko vagun Ellamaa turbatööstuses. 189Lavassaare turbatööstusLavassaare turbatööstus asus Pärnu maakonnas Jõõpre rabas, 20 km kauguselPärnu sadamast, millega see oli alates 1922. aastast ühendatud kitsarööpmeliseraudteega. Turbatootmine algas seal 1919. aastal labidaturbalõikamisega. Riigi Turbatööstuse andmetel valmistati 1922. aastal labidaturvast868,30 kantsülda, enam-vähem samal tasemel oli labidaturba toodangka varasematel aastatel.Nagu eelmisel suvel, nii töötas ka 1922. aasta juuni alguses rabas ainultüks bensiinimootoriga Wielandti bager, teine samasugune oli kohe-kohesaabumas. Saabumata oli ka elektrijaama sisseseade. Elektrijaam ei töötanudveel ka 1923. aasta sügisel, kuna puudusid selle masinatega ühendamiseksvajalikud juhtmed. 1922. aasta tootmishooaja lõpuks oli bageriga valmistatudainult 48 kantsülda turvast.1925. aastal töötas Lavassaare tööstuses kaks bagermasinat ja kuus elevaatorpressi.Pressid pani tööle elektrimootor, mis sai voolu oma elektrijaamast,kus oli üleval turbagaasi masin võimsusega 260 hj. Jaam andis 3-faasilistvoolu pingega 3000 volti. Kolm turbapressi töötasid lokomobiilidega,sest jaam oli kõigi masinate käigushoidmiseks liiga nõrk. Voolu kasutamiseksväljaspool turba-hooaega kavatseti ehitada ülekande-liin Pärnuja Sindini. 190189 Hangelaid, K. Turbatööstus. – Konjunktuur, Nr. 28/29, 1937, lk. 226.190 Kodumaa turbatööstus alganud. – Waba Maa, Nr. 74, 1919; Riigikoguliikmed ja riigikontrolliesitajad Jõõpre turbaraba üle waatamas. – Waba Maa, Nr. 154, 1922; Wismann, H.Suurem huvireis Jõõpre turbarappa, Sindi Kalewi- ja Eko klaasiwabriku. – Waba Maa, Nr. 220,72

Tööstuse alla oli võetud Jõõpre rabast u 200 ha, aastane turbatoodang oli4000 kantsülda ehk 800 000 puuda ehk 13 000 tonni õhkkuiva turvast aastas.Kogu toodang oli Sindi kalevivabrikule viieks aastaks ette ära müüdud.Tehing oli äärmiselt ebaõnnestunud, sest turvast müüdi alla omahinna. Nagueespool toodud tabelist nähtus, tuli pressturba omahind Lavassaare tööstuses23,70 marka puud, kuid turvast müüdi Sindi kalevivabrikule hinnaga 23marka puud. Müügi hõlbustamiseks pikendati raudtee Pärnust Sindini. 191Nagu eelpool toodust nähtus, töötas Lavassaare tööstus, vaatamata sellele,et sealne raba oli sügav, peaaegu kändudeta ja väga kvaliteetse turbaga,kahjumiga. Riigi Turbatööstuse arvates oli selle põhjuseks bagermasinateebaõnnestunud katsetamine, kusjuures olulist osa selles mängisvalede bagermasinate valik ning seejärel tavaliste elevaatormasinatekasutuselevõtmine. 1921928. aastal, mil lõppes viieaastane leping Sindi kalevivabrikuga, panditurba tootmine Lavassaare rabas seisma. Kuna Sindi kalevivabrik avaldassoovi Lavassaare tööstust rendile võtta, siis parema puudumisel seda tehtigi,ning kalevivabrikuga, millel “mitmed asjaolud võimaldavad turvast odavaminiprodutseerida, kui seda suudab Riigi Turbatööstus praeguse sisseseadega”,sõlmiti rendileping kümne aasta peale. Aastane rendisumma oli10 000 krooni. 193Lawasaare turbatööstus, mis seni riigile iga aasta suuri kahjusid toonud,renditi 10 aastaks wälja Sindi kalewiwabrikule, ühes kõigi tööstuselekuuluwate hoonetega, sisseseadetega, masinatega ja raudteedega.Wabrik kohustub kõiki temale renditud turbatööstuse warandusikorda seadma ja korras hoidma. Sindi kalewiwabrik oligi seni suuremja peaaegu ainuke Lawasaare turbatööstuse turbatarwitaja, mispärastka täiesti loomulik on, et ta tööstuse oma kätte rentis. 1941923; Kroonika. – Eesti majandus, Nr. 26, 1923; Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti…lk. 552–553.191 Wismann, H. Suurem huvireis Jõõpre turbarappa, Sindi Kalewi- ja Eko klaasiwabriku.– Waba Maa, Nr. 220, 1923; Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1926/27. a. eelarvetäitmisest ja riigi- asutuste ning -ettevõtete tegevusest. Tln., 1928, lk. 218.192 Ellamaa kaugemaa jõujaam ja turbatööstus 1928 a. Tln., 1928, lk. 24.193 Ellamaa kaugemaa jõujaam ja turbatööstus 1928 a. Tln., 1928, lk. 24–25; Riigikontrolöriülevaade Eesti Vabariigi 1929/30. a. eelarve täitmisest ja riigi- asutuste ning -ettevõtete tegevusest.Tln., 1931, lk. 136.194 Ühistegelised Uudised, Nr. 40, 1928.73

Lavassaare tööstuse vana elektrijaam hävines tulekahjus 1935. aasta alguses.Selle asemele ehitati 1935. aasta jooksul uus. 1951939. aastal töötas Lavassaare tööstuses kuus Perssoni köistransportööridegaturbapressi, neist kolm elektrimootoriga ning kolm lokomobiili jõul.Presside toodang oli 65 000 m³ õhkkuiva turvast. 196Aruküla turbatööstusAruküla turbatööstus asus Tallinna-Tapa raudtee ääres 23 km Tallinnast.Alates 1922. aasta suvest, mil Riigi Turbatööstus Arukülas turba väljavõtmistalustas, oli seal üleval kolm Koppel-Anrepi süsteemi pressi, mis töötasid52 hj lokomobiilidega. Aastatoodang oli 1600 kantsülda ehk 5100 tonniheakvaliteedilist turvast. Raba oli kõdunenud, selle pärast oli turba kütteväärtusmitte halvem pruunsöe omast ning parem kasepuude omast. Turvasmüüdi Tallinna, rabas töötas 200 töölist ja ametnikku, kes elasid tööstusejuures asunduses. 197Kuna aastail 1925–1926 turba müük hästi ei edenenud, viidi üks turbapressArukülast Lavassaarde, kuid toodi seoses turbamüügi elavnemisega1927. aastal jälle tagasi. Aruküla turbatööstus müüs 1927. aastal maha ka1925.–1926. aastal müümata jäänud turba varu ulatuses, mis võrdus 1927. aastaltoodetud turba kogusega. 198 Järgnevatel aastatel toodetigi Aruküla turbatööstusesjärjepidevalt kolme turbapressiga. Toodetud pressturbakogusedjäid 1800–2100 kantsülla piiridesse.Vangimajade Peavalitsuse Harku turbatööstusHarku vangimaja turbatööstus alustas tegevust 1921. aasta sügisel, mil algasideeltööd raba kasutamiseks. Turbalõikus rabas sai alguse 1922. aasta turbatootmishooajal.Töid plaaniti alustada 600 vangiga. 199195 Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1934/35. a. aruandele. Tln.,1936, lk. 77.196 Ronimois, M. Lavassaare läbi aegade. Lavassaare, 2002, lk. 73.197 Riikline turbatööstus praegu ja wäljawaated tulewikus. – Postimees, Nr. 170, 1922; Kink,A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti… lk. 553.198 Ellamaa kaugemaa jõujaam ja turbatööstus 1928. a. Tln., 1928, lk. 23, 25.199 Wangimajade peawalitsuse turbatööstuse eeltööd lõpul. – Waba Maa, Nr. 268, 1921.74

Tööstus asus Harku mõisa juures, 12 km kaugusel Tallinnast, ning kuulusenne sõda Harku mõisale. Raba oli hästi vajunud ja kuivanud. Üles oliseatud kolm Koppel-Anrepi süsteemi elevaatorpressi, mis töötasid elektrimootoritega.Vool saadi Tallinna linna elektrijaamast. Tööstuse aastatoodangoli 1800 kantsülda. Harku raba turvas polnud parima kvaliteediga, sisaldadesvõrdlemisi palju, 6,8% tuhka. 200Tööd tehti peamiselt vangide tööjõuga. Majandusaasta 1926/27 suvel töötasVangimajade Peavalitsuse Harku turbatööstuses üle 300 vangi ja Lavassaareriiklikus turbatööstuses 70 vangi. Siiski oli turbatööstuse sissetulekaruandeaastal erinevalt teistest vanglate tööstuslikest ettevõtetest langenud,kuna Harku turbatööstuse toodang vähenes seoses turbatöödele kõlblikevahialuste puudumisega, sest vahialuseid saadeti tavalisest enam tööleKohtla põlevkivikaevandusse ja Lavassaare turbatööstusse. Aruandeaastalõpuks oli vangimajade turbatööstuses varandusi ja materjale 9 972 024marga eest. Tööstus varustas kütteturbaga Tallinna ja Harku vanglaid. 201Majanduskriisi ajal olukord muutus ning 1932. aastal kurtis ajaleht Postimees,et Harku turbatööstus on vangidele suurim tööandja. Juuni lõpustöötas seal 310 meessoost vangi ja 83 naist. 202Lehtse turbatööstusKütteainete reformi eesmärgiks oli tõsta kütteturba toodangut, seega alustasRiigi Turbatööstus 1936. aasta suvel Lehtse Rebase ja Läste rabades ettevalmistustöidpressturba tootmiseks:Tööstuse keskuseks näib kujunewat Läste küla ümbrus, kuhu kerkimastööstuse hoonestik ja uus asula. Üldse ehitatakse sinna üle 20-ne hoone.Tööliste elamud tulewad enamikus kerged barakkehitused ning neis leiaksidkorterit hooajatöölised. Osa tööliste elamuid ehitatakse nii, et nendeswõib elada ka talwel. Tööliste elamuist on praegu kaks juba katuseall, kuna teiste ehitamine on käsil. Samuti on walmis tööstuse jõujaamahoone müürid ning jaanuarikuus asutakse jõumasinaid, millised tuuakseEllamaalt, üles seadma. Jõujaama asetatakse ka elektrivoolu generaator,mis annaks niikaua woolu, kui Kehras saab walmis riigi sulfaattehas, kust200 Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti… lk. 553.201 Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1926/27. a. eelarve täitmisest ja riigi- asutustening -ettevõtete tegevusest. Tln., 1927, lk. 136, 140–141.202 Wangide tööjõud ei leia kasutamist. – Postimees, Nr. 144, 1932.75

siis hakatakse üldise elektriseerimise kawa kohaselt Põhja-Järwamaaleja ka Lehtse turbatööstusse woolu tooma. Kuna tööstus haarab oma allaLäste ja Rebase rabad, siis tuleb neisse kõrgepinge liini ehitada kokku 8klm ulatuses ning kitsarööpalist raudteed umbes 30 klm. pikkuses Selleston juba üle 10 klm. ehitatud raudteed walmis. Uues turbatööstusesleiaks hooajal esialgu tööd ümmarguselt 600 inimest. 203Lehtse tööstusele eraldati esialgu 300 ha rabamaad, väljatöötatud turbamahuks arvestati hinnanguliselt 80 000 – 90 000 m 3 õhkkuiva pressturvastaastas. Rabas pidi tööle pandama kaheksa turbamasinat, millest kaks toodiüle Arukülast, kus turbavarud hakkasid ammenduma. Tööstuse elektrijaamas,kuhu toodi Ellamaalt maha monteeritud 500 hj Lanzi lokomobiil, pidid1937. aastal saama tööd 22 töölist, ning turbatööstuses eneses alaliselt 65 töölistja hooajal 592 töölist. Hooajatöölistele oli võimalik tööstuse juures andakorter 400 inimesele. Uude asulasse oli planeeritud kõnniteed, vaatetorn jaspordiväljak. Enne reorganiseerimist aktsiaseltsiks Eesti Turbatööstused investeerisRiigi Turbatööstus Lehtse turbatööstusse 110 700 krooni. 2041937. aasta hooajal alustas Lehtse turbatööstus viie turbapressiga tootmistning andis 16 000 m 3 pressturvast. Samuti jätkusid ettevalmistusedrabas töö laiendamiseks ja tööstushoonete püstitamine. Eelarveaasta jooksulinvesteeriti veel umbes 220 000 krooni. Seetõttu lähenes 1938. aastal turbatoodangLehtse tööstuses juba enam-vähem eeldatud võimsusele, moodustades58 100 m 3 pressturvast. 205Soovitusi kütteturba kasutamiseks kodumajapidamistes ja tööstuses1931. aastal avaldas Riiklik Turbatööstus propagandabrošüüri “Millega jakuidas kütta?”, kus lubas juhiseid kõigile, kes olid huvituvad küttekuludevähendamisest oma majapidamises. Kulude vähendamiseks ja Eesti täht-203 600 töölist Lehtse turbatööstuses. - Virumaa Teataja, Nr. 143, 1936.204 Lehtse turbatööstus uuesti elustamisele. – Postimees, Nr. 133, 1936; Maa peab kattumajõujaamade wõrguga. – Postimees, Nr. 256, 1936; Uued turbamasinad Ellamaal. – Uus Eesti,Nr. 212, 1936; Turbatööstus Lehtsesse. – Postimees, Nr. 74, 1937; Kõik tööstused aasta jooksulpõlewkiwiküttele. – Postimees, Nr 283, 1936; Lehtse turbatööstus alustab tööd 500 töölisega.– Postimees, Nr. 95, 1937; Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi1936/37. a. aruandele. Tln., 1938, lk. 68.205 Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1937/38. a. aruandele. Tln.,1939, lk. 66–67; Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1938/39. a. aruandele.Tln., 1940, lk. 70.76

saima loodusvara – metsa – hoidmiseks soovitati valida kütteaineks turvas.Kuna turba kasutamisel jääks suur osa seni raiutavat noort metsa kasvama,saaks küpsemat metsa kasutada eelkõige tarbepuuks, misläbi metsamajandussaaks tulevikus rohkem tulu. 206Ühtlasi õpetas brošüür eraisikutele koduste ahjude kütmist turbaga.Selleks pidi laduma turbapätsid ahju nii, et pätside vahele jääks igalt pooltväike vahe ja põlemiseks tarvilikul õhul oleks võimalik kokku puutuda turbagasuurel pinnal. Kui turvas oleks ahju pandud umbselt, nii et õhu juurdepääsoleks takistatud, ei põleks turvas täielikult ära.Turvas tuleks süüdata peente puude või laastudega. Puud tuleks pannaturba alla võimalikult kogu ahju laiuses ning süüdata mitmest kohast korraga,et turvas kõikjalt ruttu põlema hakkaks.Kui laastud on põlema pandud, peaks ahju sisemise õhuaukudega uksesulgema ja õhu juurdevoolu ahju reguleerima siibri abil. Kui õhu juurdepääson sobilik, põleb turvas heleda, kuumalt kiirgava suitsuta leegiga. Kui õhujuurdevool on liiga suur, ei eralda turvas nii palju soojust, kui võiks. Kui leekmuutub tuhmiks, ei saa turvas piisavalt õhku. Et asjatut “maailma kütmist”ära hoida soovitatakse kütmise lõpupoolel siiber või ahju-uks koomale lükataja õhu juurdevoolu piirata vastavalt kütteaine põlemisele. Kui turvason suuremalt jaolt ära põlenud ja ahjupõrandal kokku vajunud, ei pääse õhktalle enam hästi ligi ning hakkab ahju jahutama. Seetõttu oleks tarvis ahisulgeda enne kütteaine täielikku ärapõlemist, siis kui ahjus on ainult hõõguvmass. Siiber lükatakse kinni mõni aeg pärast ahjuukse sulgemist. Turbaküttekasutamiseks on soodsamad restidega ahjud, sest neis pääseb õhkturbale paremini ligi ning jaotub ühtlasemalt. 207206 Millega ja kuidas kütta. Tln., 1931, lk. 1.207 Millega ja kuidas kütta. Tln., 1931, lk. 3–5.77

7. Munitsipaal- ja eraomanduses turbatööstusedEraturbavabrikud olid oluliselt väiksemad kui riigi omad. Osa neist alustastööd juba I maailmasõja alguses ning tootis turvast tööstusettevõteteküttevajaduse rahuldamiseks. Nii alustasid turbatootmist oma turbarabadesnäiteks Sindi kalevivabrik ja Kreenholmi manufaktuur, maailmasõjalõpuaastail ka paljud teised tööstusettevõtted. Kui 1917. aasta lõpus – 1918.aasta alguses lakkas lõplikult Eestis asuvate tööstuste varustamine kivisöega,pidid nad otsima endale alternatiivseid kütuseallikaid. Kuna 1918. aastaltabas Saksa okupatsioonivõimude kontrolli all olevat Eestit terav petrooleumipuudus, kerkis päevakorda elektrivalgustuse sisseseadmine, mistõi kaasa selle, et turbakütusel töötavaid elektrijaamu ehitasid nii erainvestoridkui ka kohalikud omavalitsused, eelkõige linnad. 1920. aastate keskpaigasmuutunud konjunktuuri tõttu läks suur osa eraturbatööstusi pankrotti.Säilisid valdavalt ainult turbatööstused, kellel oli elektrijaam ning kestootsid tööstusettevõtetele.Järgnevalt antakse ülevaade olulisematest munitsipaal- ja eraomandusesolnud turbatööstustest, kus oli rohkem kui 20 töölist ning mis klassifitseerusidtolleaegse arusaama järgi suurtööstuse ettevõteteks.Kunda-Aru elektrijaam ja turbatööstusEsimene edukas katse elektrienergia ülekandmiseks pikema maa taha tehtiEestis 1918. aastal, mil alustas tegevust turbaküttel soojuselektrijaam Kunda-Arus.18. oktoobril 1918. aastal käivitunud elektrijaam transportis elektritKunda-Aru rabas asuvast elektrijaamast 17 versta pikkust elektriliinipidi Rakverre. See samm tähistas ühtlasi ulatuslikumate elektrivõrkudekujunemise algust.Nagu eespool mainitud, rentis A/S Port-Kunda tsemendivabrik 1917.aastal Kunda mõisalt Aru turbaraba ning alustas seal kütteturba tootmist.Eesmärgiks oli katsetada vabriku üleviimist turbaküttele. Viimasest loobutilõppeks siiski põlevkivikütuse kasuks, kuid pressturvast sooviti kasutadaodava kütteainena vabriku elektrijaama, ametnike ja tööliste korteritetarbeks.Enam kasutust leidis hoopis elektrijaam, mille vabrikuvalitsus rabasseehitas. Jaama esialgseks eesmärgiks oli elektrienergia tootmine turbapressidekäivitamiseks, kuid Viru maakonnavalitsuse palvel otsustas vabrikuva-78

litsus ehitada suurema elektrijaama ning elektrivõrgu Rakvere linna varustamisekselektrienergiaga. Vastava projekti koostas ning jaama ja elektriliinideehitamist juhatas Port-Kunda tsemendivabriku elektriinsener GottfriedHacker.Kuna tolleaegne saksa sõjaväevalitsus oli samuti huvitatud elektrienergiasaamisest, hangiti vajalikud kõrgepingeseadmed Saksamaalt. Jaama asukohaksvaliti turbaraba serva jääva väikese järve kallas Kunda-Rakvere raudteeliiniääres, umbes 100 m kaugusel turbakarjäärist.Elektrijaama masinaruum oli puust, kõrgepingetrafo jaoks oli ehitatudraudbetoonist ruum. Kütteturba hoiustamiseks oli elektrijaama külgeehitatud turbakuur, kuhu turvas toodi rabast kitsarööpmelise raudtee abil.Rakvere linnale andis elektrit 100 hj Lanzi lokomobiil, mis oli ühendatud65 kW Volta vahelduvvoolugeneraatoriga. Kolm transformaatorit muundasidjaamas toodetud voolu 15 000-voldiseks kõrgepingeks, mis omakordaRakveres tagasi 380 voldini transformeeriti. Selleks ehitati Rakverre kakstransformaatori alajaama, kummaski 20 kVa võimsusega transformaator.Üsna raskeks kujunes kõrgepingeliini ehitus 17 versta kaugusel asuvasseRakverre. Liin algas elektrijaama tornist, läks üle Kunda-Rakvere raudteening kulges siis raudteega paralleelselt 200-300 m kaugusel viimasestläbi Andja, Ubja ja Roodevälja. Seejärel läks liin üle Balti raudtee ning jõudisRakvere mõisa põllule ehitatud alajaama ning sealt edasi teise alajaama,mis asus Rakvere vallimäel, vana tuuleveski lähedal. Liin oli pikim Eestisseni ehitatutest ning see kulges suhteliselt raske pinnasega maastikul,millest osa oli soine, osa aga paene. Tugipostide soosse püstitamiseks kasutatierilise konstruktsiooniga puust kaste, paesse lõhati augud dünamiidiga.Kogu liini kandis 362 elektriposti, nende seas 62 A-posti, mille püstitamisekskulus kaheksa nädalat. Postide vahe oli 11–70 m, keskmiselt 51m. Postid olid 10–13 m pikad, 0,75–2 meetrit maa sisse lastud ja alt põletatudvõi masuudiga määritud.Elektritraatide tõmbamiseks kulus neli päeva. Traatidena kasutati 20mm 2 ristläbilõikega, 5–6 mm läbimõõduga tsingitud traati. Osalt valged,osalt rohelised delta-isolaatorid olid kahest tükist kokku kititud.Liin pingestati proovimiseks 17. oktoobril 1918. aastal ning järgmisel päeval,18. oktoobril, algas Rakvere pidev elektrienergiaga varustamine. Esimesedelektrilambid linnas süttisid Pikal tänaval asuvas võõrastemajas DuNord. Linnasisene madalpinge võrk kuulus Rakvere linnale, kes selle Port-79

Kunda vabrikuvalitsuselt ära ostis. Kõrgpingeliini omandas 1918. aasta sügiselViru maakonnavalitsus.Elektrijaam elas õnnelikult üle ka lühikese enamlaste võimu perioodi vabadussõjaalguses 1918. aasta detsembris ja 1919. aasta jaanuari alguses. Jaamtöötas katkematult, ainult tuntav osa voolurahast kasseerisid sisse enamlased,viies selle kaasa. Ilmselt oli see muule lisaks põhjus, miks elektrijaamaesimene majandusaasta (17. oktoober 1917 – 1. aprill 1918) lõppes väikesepuudujäägiga. Selle jooksul tootis jaam kokku 59 285 kWh elektrienergiat,mille eest laekus 50 477 marka 47 penni. Jaama kulutused samal perioodilolid 51 529 marka ja 93 penni, puudujääk seega 1052 marka ja 46 penni.1919. aastal ehitas Viru maavalitsus välja uued 15 000-voldised kõrgepingeliinid:Ubja-Essu-Haljala (10 km), Aluvere-Vaeküla-Kabala (18 km), Rakvere-Kadrina-Udriku(17 km) jt. Kuna voolutarvitus kasvas kiiresti, jäi Kunda-Aruelektrijaam üsna kähku väikeseks. Lisavoolu hankimiseks pikendatikõrgepingeliini 4 km pikkuselt Kunda vabriku soojuselektrijaamani. Virumaakonnavalitsuse ja Port-Kunda vabrikuvalitsus saavutasid kokkuleppe,mille kohaselt andis vabrikuvalitsus Viru maakonnavalitsusele jaama võimsusestkasutada kuni 600 kW.Lisavõimsuse saamiseks laiendati 1920. aastal Kunda-Aru elektrijaama,kuhu paigaldati lisaks 250 hj Corlets aurumasin. Selle käitas 91 m 2 küttepinnagaSteinmülleri aurukatel, mis oli võimeline andma kuni temperatuurini320˚C kuumutatud auru. Aurumasinaga oli 14-tollise nahkrihma abilühendatud Siemens-Schuckerti 1000 W vahelduvvoolugeneraator. Aurukatlajaoks ehitati elektrijaamale juurde kivist katlamaja. 208Samaaegselt elektrijaama arenguga arenes kiiresti ka Kunda-Aru turbavabrik.1917. aastal alustas turbarabas lokomobiili jõul tööd vaid üks Anrepiturbamasin, millele 1918. aasta hooajal lisandus veel üks Sieversi turbapress.Viimase käivitamiseks kavandatigi esialgne elektrijaam.1919. aasta juunis toimus Kunda-Aru turbavabrikus turbatööliste streik.Kuna Port-Kunda vabrikuvalitsus polnud valmis tööliste nõudmisi palgatõusuosas täitma, kestis streik terve juunikuu ning lahenes alles pärast Kaubanduse-ja Tööstusministeeriumi sekkumist, mille tulemusel Viru maavalitsusrentis vabrikult turbatehase ning saavutas töölistega kokkuleppe. Maa-208 Rebane, J. Wiru maakonna “Kunda-Aru” turbatööstus ja elektrijaam. – Turbatööstuse jakultuurtehnika ajakiri, Nr. 2/3, 1922, lk. 38–39; Sephans, V. Kunda-Aru jõujaam. – Tehnika Ajakiri,Nr, 11, 1938, lk. 227–228; Kala, K. Eesti NSV elektrifitseerimise ajalugu. Tln., 1974, lk. 18.80

valitsuse otsust hõlbustas ilmselt ka asjaolu, et talle kuulus juba osa Kunda-Arurabast, kus toimus käsitsi turbalõikus. Streigile vaatamata toodetisuve jooksul 120 000 puuda õhkkuiva turvast. Kolmandik sellest, mis ilmseltstreigi ja suhteliselt vihmase suve tõttu pressiti alles augustis, ei saanudküll eriti kõrge kütteväärtusega olla. 2091920. aastal külastas Eestist läbisõidul olles Kunda-Aru turbavabrikutenne I maailmasõda Sõjamäe rabas J. Rausch von Traubenbergiga koostöödteinud prof. C. Blacher, kes nähtut kõrgelt hindas:Läti valitsuse poolt Saksamaale ja Skandinaaviasse komandeeritud tuntudkütteasjanduse eriteadlane prof Blacher tagasisõidul kaks päevaWiru maakonna valitsuse turbaelektri tööstuses, seda iga külgselt tundmaõppides. Prof Blacher tunnistas selle õnnelikuks kombinatsiooniks,et turbalõikus ja elektrijaam ühistes kätes ja ettewõtted ise wastastikuteineteist toetawad.Tööstuse raamatupidamise tunnistas wõõras paremaks, kui mujal nisuurtes tööstuseasutustes, mida ta tunneb. Üleüldiselt tähendas Läti eriteadlane,et Eestis huwi turbatööstuse wastu suurem on kui Lätis. 2101921. aastaks töötasid rabas juba kolm Fr. Krulli, üks Anrepi, üks Sieversija üks Dolbergi elevaatorpress, mis olid varustatud 60 hj elektrimootoritega,millised tarbisid 220-voldise pingega elektrivoolu. 211Esialgne edulugu lõppes aga ootamatu fiaskoga. Kuna Kunda tsemendivabrikalustas tootmist ning tema soojuselektrijaam hakkas täisvõimsusegatööle ning sealne elekter oli Kunda-Aru elektrijaamas toodetavast odavam,jäeti viimane seisma. Viru maavalitsus ostis Kunda vabrikuvalitsuseltelektrit hinnaga 12 marka kWh, kuid müüs seda oma suurtarbijale Rakverelinnale edasi hinnaga 25 marka kWh. Kuna hinna alandamise suhteskokkulepet ei saavutatud, ehitas Rakvere linnavalitsus 1923. aastal maavalitsuselekuuluva kõrgepingeliiniga paralleelselt oma kõrgepingeliini, uuetransformaatorijaama ja lülitusseadmed Kundas. Samaks jäid ainult linnaomanduses olevad alajaamad ja madalpingevõrk.209 Tallinna Teataja, Nr. 137, 1919.210 Eriteadlase otsus Wiru maak. turbatööstuse kohta. – Tallinna Teataja, Nr. 222, 1920.211 Hacker, G. Esimene ülemaaline kõrgepinge elektrijaam Eestis. – Eesti Tehnika Seltsi Ajakiri,Nr. 5, 1919, lk. 35; Rebane, J. Wiru maakonna “Kunda-Aru” turbatööstus... 38; Sephans,V. Kunda-Aru jõujaam. – Tehnika Ajakiri, Nr, 11, 1938, lk. 227.81

Suurtarbija kaotamine muutis Viru maavalitsusele oma kõrgepingeliinija elektrijaama pidamise kulukaks ning 1924. aastal viimaste tegevus lõpetati.Kuna Rakvere linnavalitsus keeldus põhimõtteliselt endistele maavalitsuseabonentidele elektrit müümast, likvideeriti ka kõik haruliinid, mistähendas sisuliselt seda, et kõik maa-asulad, mis seni Kunda-Aru elektrijaamastelektrit said, pidid taas enam kui kümneks aastaks taas üle minemapetrooleumilambi valgusele, või ise endale elektrijaama ehitama.Ülenurme-Ulila Elektri ja Turbatööstuse Ühisuse Ulila turbavabrikÜlenurme mõisa Ulila rabas asunud turbavabrik alustas tööd juba enne Imaailmasõda. Ajaleht Postimees ei suhtu küll Ulila turbavabriku asutamisteadetavaldades tema asutajasse Peeter Munasse eriti hästi:Esimese suurema turbalõikamise korraldusega on möödaläinud suwelküll Ulila soos hakatust tehtud. Kuid säälgi puuduwad alles täielikumadmasinad. Ja küsitaw on, kas mees, kes sääl asja eestwõtja, teda lõpule wiiatahabki, sest et säält turbaid wett mööda mitte Tartusse tuua ei saa, senikaua kui Emajõgi ülewalt poolt Jänese raudsilda mitte käidaw ei ole.212Seevastu on aga Eesti Põllumeeste Selts olnud P. Muna tegevusest teistsuguselarvamusel ning korraldas seal oma liikmetele kõnekoosoleku jatutvumisretke eeskujuliku majapidamisega.Eesti Põllumeeste Seltsi koosolekul möödaläinud pühapäeval Ülenurmemõisas waadati pääle kõnekoosoleku ja sellekohaste läbirääkimisteweel mõisa eeskujulikku majapidamist niisamuti ka aurujõul töötawaturbamasina tegewust, sooparanduse töid j. m. Iseäralise wiibisid koosolejaduues suurepäralises karjalaudas, mis umbes 200 lehma jaoks onehitatud ja igapidi uuemate nõuete järele sisse seatud.Et koosolejatele turbatööstust tegelikult näidata, oli masin käima pandud,nii et koosolejad terwet turba walmistamise käiku algusest lõpuniwõisid näha. Aurukatel, mis masinad käima paneb, on 6 hobuse jõulineja maksab umbes 1600 rbl., masin ise 1550 rbl., üks werst rööpaid,mille pääl turwas wagunitega kuiwatusele aetakse, maksab umbes 2300rbl. Kui masin täiel jõul töötab, siis läheb tema juure tarwis 30 inimest.Päewas walmistab masin läbistikku 50 000 turwast...212 Küttematerjali küsimusest Tartus. Postimees, Nr. 78 1914.82

Alles hilja õhtul lahkusid wiimased koosolejad Ülenurmelt, wäsinult,kuid hääs tujus, mille tõstmiseks terwe päewa jooksul just herra Munnalahke vastutulelikkus oli kaasa aidanud. 213Esimese maailmasõja aastail, mil oli terav puudus kütteaineist asutas P.Muna “Ülenurme ja Ulila turbaühisuse”, mis pärast sõja lõppu ja küttekriisileevenemist 1921. aastal reorganiseeriti “Ülenurme ja Ulila Elektri ja TurbatööstuseOsaühisuseks”. 214Osaühisus otsustas ehitada Ulilasse turbaküttel soojuselektrijaama:Salkkond rahamehi tuntud juustukuninga Munaga eesotsas, kawatsebTartu lähedale Emajõe ääre suuremat elektrijaama ehitada, ja ehitustöidjuba tänawu algada. Ehitada kawatsetakse jaam umbes 1000 kilowatine,seega Tallinna järele kõige suurem praegustest Eesti elektrijaamadest. 215Eesmärk oli elektrienergia müümine Tartu linnale ja teistele ümberkaudseteleasulatele. Samal aastal üritas ühisus saavutada kokkulepet Tartu linnagaelektrienergia müügi kohta, kuid ei saanud oma ettepanekule mingittagasisidet. Sellele vaatamata alustas ühisus 1921. a septembris Ulilasseelektrijaama ehitamist. Jaam valmis 1923. aastal. See oli ehitatud Elva jõekaldale, mis tagas jaama varustatuse veega. Jaama oli üles seatud kaks Hanomag-Stirlingisüsteemi katelt, kumbki 300 m 2 küttepinnaga ja üks 1000-kW võimsusega AEG turbogeneraator. 216Vaatamata sellele, et nõudlust oleks olnud ning linna enda elektrijaamadpolnud eriti kaasaegsed ega töövõimelised, keeldus Tartu linn ka jaama valmimisejärel sealt elektrit ostmast, mis pani ühisuse raskesse olukorda, sestviimase äriplaan oli üles ehitatud linnale elektri müümise peale. Tartu keeldumineelektri ostmisest viis ühisuse lõppeks pankrotti ning Eesti Pankpani selle võlgade katteks oksjonile. Elektrijaama ja turbatööstuse omandasoksjonil, mis toimus 1926. aasta 20. märtsil Tartu linn, makstes nendeeest Eesti Pangale 1 035 700 krooni. Mõni aasta varem oli ühisus üritanud213 Postimees, Nr. 134, 1914.214 Niiländer, A. Turbasaadused majanduselus. Tartu linna elektrijaama väljaanne Nr. 2.Trt., 1930, lk. 25.215 Tartu lähedale ehitatakse uus elektrijaam. – Vaba Maa, Nr. 193, 1921.216 Aleksander Kink väitis, et Ulila elektrijaamas töötas Zölli auruturbiin, mis oli ühendatudSiemens-Schuckerti turbageneraatoriga. Auruturbiini võimsus oli 1200 kilovatti, toodetavavoolu pinge 3000 volti. Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti… lk. 554; Kala, K. EestiNSV elektrifitseerimise... lk. 22.83

elektrijaama ja turbatööstust Tartule müüa 1 600 000 krooni eest, seegategi linn kasuliku tehingu. Jääb mulje, et selline oligi Tartu linnavalitsuseeesmärk: ajada ühisus pankrotti ning siis pankrotivara turuhinnast tunduvaltodavamalt linna omandusse osta. 217Osa Ulila elektrijaamas toodetud voolust tarbiti ära oma vabriku turbapressidekäigushoidmiseks, suurem osa aga muundati 15 000-voldisekskõrgepingeks ning läks Ulila-Tartu ja Ulila-Elva kõrgepingeliine mööda mainitudasulate varustamiseks elektrivooluga. 218Kohe pärast elektrijaama enda kätte saamist, asus Tartu linnavalitsusseda laiendama. 1927. aastal lasti käiku uus AEG 1250 kW võimsusega turbogeneraator,1935. aastal veel teinegi 3300 kW võimsusega AEG turbogeneraator,mille tulemusel jaama võimsus kasvas 5550 kW-ni. Vajalikud aurukatladtelliti firmadelt Deutsche Babcock & Wilcox Dampfkessel-WerkeAG ning AS Franz Krull. 219Ülenurme ja Ulila Elektri ja Turbatööstuse Osaühisus tootis turvast Laugesoos,18 km kaugusel Tartust Elva jõe kaldal. Osa sellest, 85 tiinu, oli madalsoo,mille jõgi kevadeti üle ujutas, jõest eemale jäi kõrgsoo ulatusega 326tiinu. Madalsoos oli turbakihi paksus umbes 2 m, kõrgsoos kuni 4 m, turvasoli kvaliteetne. Rabasse oli üles seatud kolm Koppel-Anrepi süsteemielevaatorpressi, mis olid ehitatud Tallinnas Franz Krulli tehases. Pressturbavalmistamine sai alguse 1924. aastal. Alates 1929. aastast hakati pressturvastka müügiks valmistama. Selleks ajaks töötas vabrikus seitse elevaatorpressija üks katsetamiseks tööle rakendatud bager. Masinad panid tööle60 hj elektrimootorid, mida varustas elektriga Ulila elektrijaam. Jaamastläks rabasse 3000-voldine kõrgepingeliin. 1937. aastal telliti Ulila tööstuseleveel kaks Fr. Krulli tehases valmistatud turbapressi ning seega tõusispresside arv üheksani. Toodangu mahu suurenemist ennustati 3500 tonnivõrra pressi kohta. 2201926. aasta sügisel sai tööstus põllumajandusministeeriumilt juurde veel145 ha raba Ulila soost, mida hakati kohe arendama – kaevati peakraave veeärajuhtimiseks jõkke, kaevati kuivenduskraave, puhastati raba pinda puu-217 Kala, K. Eesti NSV elektrifitseerimise... lk. 22–23.218 Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti… lk. 554.219 Kala, K. Eesti NSV elektrifitseerimise... lk. 34–35.220 Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti… lk. 554; Niiländer, A. Turbasaadused... lk. 25–26; Ulila turbatööstus muretses 2 uut turbapressi. – Postimees, Nr. 62, 1937.84

dest ja põõsastest ning juuriti kände. 221 Laiaulatuslikum Ulila raba uurimistöövõeti ette 1934. aastal:Ulilas jätkub turwast 200 aastaks. Ühe suurema tööna on maaparandusetalitusel Tartus käsil linna Ulila elektrijaama raba uurimistööd. Nimetatudraba uurimistöödel on kultuurtehnikud Lukk ja Pill töötanudjuba kahe kuu ümber. Kultuurtehnikute poolt selgitatakse, kui sügavalasub Ulila rabas turwas, kui palju seda seal wõiks leiduda, missugusewäärtusega ta on jne. Edasi määratakse kindlaks, kust kraawid läbikaewata jne. Uurimistöödel saadud andmetest on selgunud, et Ulila turbarabasuurus on 1500 ha ja selles leidub niipalju turwast, et linnal jätkubseda kasutamiseks vähemalt 200 aastaks. Turwast leidub 4-7 m sügawusel.Turba küttewäärtuse kohta tahetakse teha hiljem analüüse. 222Suur osa Ulilas turbatööstuses toodetud pressturbast turustati Tartulinnas. 1936. aastal maksis seal 1 kg turvast 1,5 senti. Kodanikele, kes ostsidturvast alates ühest tonnist, viidi ostetud turvas koju lisamaksuta. Ühetonni hind oli seega 15 krooni. Koju viidi ka veel pooletonnine ostetud turbakogus,kuid siis tuli lisaks turba hinnale tasuda 25 senti veokulu, turbahinnaks tuli seega 7 krooni 75 senti. Väiksemate koguste ostja pidi turbatranspordi korraldama iseseisvalt, omal kulul. 223Turbatootmise tööprotsessi elevaatorpressiga Ulila turbatööstuses kirjeldatiüksikasjalikult 1930. aastal Tartu linna Ulila elektrijaama välja antudinfobrošüüris:Rabapõhi on jõe normaal veepinnast madalamal. Selle tagajärjel on turbavalmistamine elevaatorpressiga võimalik ainult vee väljapumpamisel lõikekraavist.Vee väljapumpamiseks tarvitatakse elektrijõul käivaid tsentrifugaalpumpe.Senini on seda tööd jõudnud täita pumbad, mille läbilõikekogupind 267 sm 2 . Lõikekraavide iga-aastasel laienemisel tuleb kapumpade koguvõimsust edaspidi vastavalt suurendada.Kui lõikekraavist niipalju vett välja on pumbatud, et selle sügavus enamüle poole meetri ei ulatu, võib turba lõikus alata. Turba valmistamisekstarvitatakse peamiselt Anrep-Koppeli süsteemilisi elevaatoriga presseühenduses Perssoni süsteemilise traat-köis-transportööriga. Elevaatorissevisatud labidaga lõigatud turbatükid kantakse selle poolt kolusse,kust nad segamiskasti lähevad. Seal saavad nad spiraalselt keerlevasse221 145 hektari uut turbaraba. – Postimees, Nr. 290, 1926.222 Ulilas jätkub turwast 200 aastaks. – Postimees, Nr. 283, 1934.223 Turba nõudmine suurenenud. – Postimees, Nr. 283, 1936.85

horisontaalvõlli asetatud nugade ja tigude poolt peenendatud ja läbi järjestkitsamaks muutuva segamiskasti edasi surutud, kuni nad selle võrdlemisikitsast avausest tugeva surve mõjul ühtlase tiheda pastaolekuslindina välja pressitakse. Sarnane turbalint lastakse pidevalt voolata allaseatavatele1,4 m pikkustele laudadele, mis siis turbalinti katki raiudesüksteisest eraldatakse. Turbalindiga koormatud lauad juhitakse automaatseseadega transportöörile, mis neid 200-220 meetri ulatuses pikkikuivatusplatsi edasi kannab, kus nad tööliste poolt parajal kohal mahavõetakse ja kuivatusplatsile tühjendatakse, viimast ühtlaselt turbalindikihiga kattes. Tühjendatud lauad saadetakse sama transportööriga pressijuurde tagasi. Kui segamiskasti minevad turbatükid ei ole küllalt märjad,siis tuleb vee juurdevalamisega selle eest hoolt kanda, et väljapressitavturbalint oleks paraja konsistentsiga. Sest kui segamiskastis puudubtarviline veehulk, on saadav turbalint rabe ja mureneb kuivamisel.Segamiskasti avaus on ruudukujuline, servapikkusega 13 sm. Igale laualeasetatud turbalindile vajutatakse sellekohase automaatse seadega kolmjoont sisse, mis selle neljaks ühepikkuseks osaks jaotavad. Ühe lauatäieturbalindi kaal on keskmiselt 25 kg.Kui mahalaotatud turbalindid on niivõrt kuivanud, et neile sõrmed kättevõtmiselenam sisse ei vaju, siis tuleb neid “kikitada”. Kikitamine seisabselles, et mahalaotud turbalindid sissevajutatud joonte kohalt katkimurtakse ja saadud turbatükid või turbapätsid viie kaupa hunnikussekuivama seatakse. Hunnik või “kikk” valmistatakse nii, et kahele umbes5 sm vahega kõrvuti asutatud turbapätsile pannakse teine kaks samasugusevahega risti pääle ja viimaste peale veel üks risti. Turbapätsidevaremalt maasolnud külg tuleb sellejuures muidugi ülespoole pöörata.On turvas sarnastes kikkides küllaldaselt kõvaks kuivanud, siis tulebteda teistkorda kikitada. Nüüd seatakse turvas umbes 25-30 pätsi kaupapüramiiditaolistesse, seest õõnsatesse kikkidesse. Püramiiditaoliste kikkidevalmistamine sünnib sel teel, et 4 turbapätsi seatakse maa päälenelinurka, jättes nende otsade vahele kuni 10 sm laiuse vahe ja järgmineneli turvast asetatakse nurgeti nende otsade pääle j. n. e. kiki kõrgemalekasvades tuleb selle läbimõõtu aegajalt vähendada.Kui turvas nendes kikkides küllalt kuivaks on saanud, siis algab temarõugutus. Rõugud 224 tehakse sellekohaste shabloonide järele kõrgusega2,75 m ja 5 kantmeetri mahutusega iga jooksvameetri rõugu pikkusekohta. Rõugu katus seatakse tihedalt asetatud turbapätsidest umbesmajakatuse taoliselt. Rõukudes kestab turba kuivamine edasi.224 Rõuk = aun.86

Rõugus seisab turvas kuni teda säält tarviduse järele veetakse kas jõujaamakütteks, müügiks või jõujaama juures asuvasse suurde turbakuuri.Turba väljavedu sünnib vagonettidega selleks ehitatud raudteel. Vagonettidemahutus on 3 kantmeetrit. 8-12-est vagonetist koosnevat rongiveab mootorvedur. Tööstus omab 2 sarnast mootorvedurit. Turbaveoraudteed on tööstusel ligemale 10 kilomeetrit.Et turba kuivamiseks küllaldaselt veel aega üle jääks, tuleb turbalõikaminejuba juulikuu algul lõpetada. Järelikult kestab turbalõikamisehooaeg ainult 2-2,5 kuud. Seepärast lastakse turbapressid ööd kui päevatöötada. Öiseks töötamiseks on elektrivalgus üles seatud. Ka turba väljavedusünnib tarbekorral ööd kui päeva. 225Aasta Turba kogus(pätsides)1926 10 000 0001927 10 800 0001928 11 200 0001929 14 700 0001930 16 500 0001933 12 500 0001936 25 500 000Tabel 8. Turbatoodangu maht Ulila rabas 1926–1936. 226Sindi kalevivabriku turbatööstusSindi kalevivabrik jätkas pressturba tootmist ka pärast I maailmasõja lõppemist.Vabrikule kuulus kaks raba Pärnu jõe mõlemal kaldal. Tegemist olinoorte samblaste kõrgsoo tüüpi rabadega, milles turba kvaliteet polnudjust kõige parem. Jõe vaskpoolsel kaldal paiknevas rabas töötas kolm elevaatorpressi,millest üks töötas lokomobiiliga, kaks aga elektrimootoriga.Jõe parempoolsel kaldal asuvas rabas töötas neli elevaatorpressi, mis käisidelektrimootoritega. Elektrit tootsid kaks rabasse rajatud umbes 100-ho-225 Niiländer, A. Turbasaadused majanduselus. Tartu linna elektrijaama väljaanne Nr. 2.Trt., 1930, lk. 25.226 Niiländer, A. Turbasaadused... lk. 26.87

ujõuliste lokomotiividega varustatud elektrijaama. Vabriku aastane toodangoli 3000 kantsülda õhkkuiva turvast. 227Kuna vabriku kütteainete vajadus oli suurem, osteti aastail 1922–1927turvast Riigi Turbatööstuse Lavassaare tööstusest ning 1928. aastal, miltööstust kahjumliku tegevuse tõttu ähvardas seiskamine, võttis kalevivabrikLavassaare turbatööstuse kümneks aastaks rendile.Kalevivabrik kasutas turvast oma soojuselektrijaama kütteks.1936. aastal tootis Sindi kalevivabriku turbatööstus 18% kogu tollasestpressturbatoodangust. 228Kreenholmi manufaktuuri turbavabrikKreenholmi turbatööstus tootis pressturvast manufaktuuri elektrijaamakütteks manufaktuurist 6,5 km kaugusel, lõunapool Kulgu oja, umbes ükskilomeeter lääne pool Narva jõge, ülevalpool koski. Manufaktuuri käsutusesolev raba koosnes soisest Kulgu metsaribast, 330,5 ha suuruse pindalagaKõrgerabast ja Madalrabast, millest 85,5 ha moodustas Abaja raba. Kõrgerabaoli kõrgsoo, milles keskmine turbakihi paksus oli 4,7 m, kohati isegi 7,5m, Abaja rabas oli turbakihi paksus vaid 1,6 m ja Madalrabas 1,5 m.. Turvasoli keskmise kvaliteediga, üks selle kantsüld kaalus 150 puuda ning andis22% niiskuse sisalduse puhul 3200 kalorit soojust. Turbaraba pind oli üldiselt,kui mõned üksikud ebatasased kohad välja arvata, tasane. Puujäänuseidleidus ainult kõige alumises turbakihis. Kõrgeraba ja Abaja raba oli võimalikpeaaegu täielikult kuivendada ning põhjaveest vabastada, Madalrabakasutati pärast kuivendamist karjamaana. Kõrgeraba toorturba hulka hinnati13,1 miljonile kuupmeetrile, millest oli võimalik valmistada 4,4 miljonitkuupmeetrit ehk 1,9 miljonit tonni õhkkuiva turvast. Abaja raba toorturbahulka hinnati 1,34 miljonile kuupmeetrile, millest oli võimalik valmistada0,45 miljonit kuupmeetrit ehk 200 000 tonni õhkkuiva turvast. 229Ettevalmistustöödega Kõrgerabas alustati 1919. aastal. Aasta hiljem ehitati150-le töölisele, elamu turbameistrile ja alalistele töölistele kaks barakki,milles olid ruumid ka tööstuse kontori jaoks, laudad, tallid ja turbakuurid.227 Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti… lk. 554.228 Uuemõis, H. Kütteprobleem. – Konjunktuur, Nr. 28/29, 1937, lk. 220.229 Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti… lk. 554–555; Kreenholmi PuuvillasaadusteManufaktuuri Osaühisus 75: 1857–1932. Tln., 1933, lk. 87.88

1920. aasta hooajal alustasid rabas tööd kaks Fr. Krulli tehases valmistatudelevaatorpressi, mida käivitasid 60 hj elektrimootorid. Elekter toodirabasse vabriku elektri-keskjaamast. Esimestel aastatel oli tööd takistavaksprobleemiks masinate nõrk konstruktsioon. Pärast konstruktsiooni tugevdamistprobleemid lakkasid. 1926. aastal ehitati Kreenholmi töökodadespressturba kuivatusväljale transportimise hõlbustamiseks köistransportöörid,mis pandi liikuma turbamasinate abil. Kuivatatud turbapätsid laaditispetsiaalsetesse vagunitesse ning veeti mootorvedur “Montania” abilrabast välja 6 km pikkust kitsarööpmelist raudteeliini mööda.Turbapresside jõudlus oli kahe 8-tunnise vahetusega töötades kokkuüle 200 000 turbapätsi, keskmiselt aga umbes 160 000 turbapätsi päevas.330 pätsi mõõtmetega 167 mm x 167 mm x 360 mm andis ühe kuupmeetriturvast. 230Turvast tarvitati kütteks Joala vabriku katlamajas, värvimiskojas ja teistehoonete keskküttes, samuti peaaegu eranditult ka vabriku elektrijaamas. 231Majanduskriisi aastail müüdi pressturvast ka Narva linna elanikele:Käesoleval sügisel on Narwas suurel määral poolehoidu leidnud kütteainenaturwas. Wiimast saadakse Kreenholmi turbarabast. Kuna pealegikäesoleval korral Kreenholmi wabriku walitsus alandas turba hinda1,2 snt. kilogrammile, mulluse 1,5 sendi asemel, siis tõrjub turwas ikkarohkem ja rohkem küttepuud kõrvale. Kreenholmis tarwitatakse jubaturwast pea kõigil aladel. 2321939. aasta turbahooajal paigaldati Kõrgesoosse veel kaks turbapressieelnevatele lisaks. 233Väiksemad era- ja munitsipaalomandis turbatööstusedTallinna linna turbatööstus tegutses Sõjamäe rabas Ülemiste jaama ligidaljuba enne I maailmasõda ning jätkas oma tegevust ka Eesti Vabariigi ajal.1925. aastal oli tööstuses üles seatud kolm Koppel-Anrepi süsteemi turbapressi,millest üks töötas elevaatoriga, kaks olid ümber ehitatud poolbage-230 Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri Osaühisus 75: 1857–1932. Tln., 1933, lk.87–88.231 Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri Osaühisus 75: 1857–1932. Tln., 1933, lk.39–40.232 Narwas suureneb turba tarwitamine. – Postimees, Nr. 284, 1932.233 Avaste, A. ENSV turba katselisi koksistamisi. Trt., 1947, lk. 32–33.89

iteks. Tondi rabas töötas samuti üks Koppel-Anrepi süsteemi turbapress.Masinad töötasid elektrijõul, mille said Tallinna linna keskjaamast. Pressidekogutoodang oli 2800 kantsülda, mis müüdi maha Tallinnas ning kasutatiära Tallinna linnaasutuste kütmiseks. Nimelt tegi Tallinna linnavalitsus1924. aasta kütteperioodi eel linnavalitsuse osakondadele ja asutusteleettekirjutuse kasutada kütteks pressturvast, keskküttega kütmise puhul75% ja ahjudega kütmise puhul 50% ulatuses.. 2341926. aastal reklaamis tööstus oma toodangut ajalehes Vaba Maajärgmiselt:Tallinna linnawalitsuse turbatööstus müüb head press-turwast. Hind ¼k. sülla eest, ühes kohaletoimetamisega linnas Mk. 1350. Tellimisi wõetaksewastu linnakassas, Mundi tän. 2, igapäew kella 8-½ p. l. 235Vaatamata reklaamile pidi linnavalitsus 1926. aasta turbatootmishooajaeel tõdema, et linna turbatööstuses on alles suur hulk müümata turvast endistestaastatest. Tööstuse olukorda saadeti uurima linnavalitsuse ametnikestkomisjon, mille juurde kutsuti ka linnavolikogu revisjonikomisjoni jaTurbatööstuse Edendamise Seltsi esindajad. Komisjoni juhtis linnanõunikVilken. Seoses komisjoni tegevusega lõpetati turbatootmine Tondi rabas,kuna just seal oli õige rohkesti vana turvast alles, vähendati turbaproduktsiooniSõjamäe rabas umbes poole võrra, 700 kantmeetrini, ning keelati uueturba müük enne, kui vana turvas müüdud. Ühtlasi langetati turba hinda.Linnanõunik Vilkeni komisjon hinnangul oli linna turbatööstuse inventariväärtus 15 miljonit marka. 236Tallinna ümbruses tegutses ka teisi turbatööstusi. Nii müüs oma pressturvastTallinnas ja selle ümbruses Pääsküla turbatööstus. Pääsküla rabasasuva turbatööstuse omanik oli V. Lellep. Rabas töötas kaks Dolbergi turbapressi,mille toodang oli kokku umbes 800 kantsülda, turba kvaliteet olihea. Turba väljavedu rabast raudteeni toimus hobustega. Tööstusel olidtööliste jaoks oma elamud. 237234 Kütteks tuleb ka turwast tarwitada. – Kaja, Nr. 201, 1924; Kink, A. Turvas ja turbatööstus.– Eesti… lk. 555.235 Waba Maa, Nr. 26, 1926.236 Linna turbatööstuse olukorda hakatakse uurima. – Kaja. Nr. 117, 1926; Linna turbatööstusjääb osaliselt edasi töötama. – Kaja, Nr. 127, 1926.237 Eraturbatööstuse seisukord Eestis. – Kaja, Nr. 93, 1923; Kink, A. Turvas ja turbatööstus.– Eesti… lk. 556.90

Pääsküla rabas tegutses ka M. Solvaku turbatööstus, mis 1926. aasta algulreklaamis oma toodangut ajakirjanduse vahendusel:Tarwitajad, tellige head wähetuhalist Pääsküla press-turwast waguniwiisiTallinnas kojusaatmisega 26 mk. puud, Nõmmel ja Pääskülas ¼ kubiksüldakojusaatmisega 1350 mk. Tellida Pääsküla postiagentuur hr.Solwak, ehk Tallinnas telef. 7-89. Pääsküla press-turwas on parem Eestis,sisaldab tuhka ainult ¾-3%, kütmine tuleb kodus keskkütteahjus kuika jõujaamades odawam puudest ja kiwiküttest. Palun järelpärida, Tallinn,Lembitu 27-1, telefon 7-89. 238Oma turbatööstusi asutasid ka teised linnad, sageli kasutati neis tööstustestoodetud pressturvast linna elektrijaamade jõumasinate kütmiseks.Nii oli oma turbatööstus Viljandi linnavalitsusel, mille rajamist Karula rabasse,kus turvast oli toodetud juba varemgi, hakkas linnavalitsus planeerima1925. aastal. Linnavalitsusel oli plaan asuda turvast tootma 2–3 turbapressiga,millest ainult üks oli reaalselt olemas. Turba tarvitajaks oleksolnud Viljandi elektrijaam. 239 1930. aastal seoses kõrgepingeliini Puhja-Viljandiehitamisega jõudis Viljandisse Ulila elektrijaama elekter ning linnaturbatööstus lõpetas tegevuse. Karula raba nõutas seetõttu linnalt endalekohalik turbaühing:Mõne aasta eest likvideeris Viljandi linnavalitsus turbalõikuse Uue-Võiduvallas asuvas Karula rabas, kuid senini ei ole ta rendilepingust loobunud.Nüüd esines Karula turbaühing palvega, et linnavalitsus loobuksrendilepingust ühingu kasuks, kuna ühingu liikmed elavad metsakehvaspiirkonnas ja kõik kannatavad väga küttematerjali puuduse all. 2401930. aasta augustis moodustas Tartu linnavalitsus komisjoni, mille ülesandeksoli Tartu linna hoolekandeasutuste, nagu “Tartu kodu”, “Karlova lastekodu”,Annemõisa ja Liiva tänava vanadekodu, “Lastela”, “Bethania” javaeste ühiselumaja küttekollete revideerimine ja ümberkorraldamise kavakoostamine, et üle minna linna jaoks odavamale turbaküttele. Komisjonikuulusid Ulila elektrijaama direktor Kuusik, insener H. Seydenbach, arhitektA. Matteus ja arhitekt A. Kirsipuu. Komisjon leidis, et turbakütteleüleminek mitmes asutuses, kus küttekolded selleks sobivad, võiks ilma238 Waba Maa, Nr. 26, 1926.239 Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti… lk. 556.240 Postimees, Nr. 24, 1933.91

askusteta toimuda, ainult neis linnaasutustes, kus on kahhelahjud, tuleksturvast kasutada puudega segamini. 2411932. aastal asutas Tapa linn oma turbatööstuse ning küttis talvel turbagaedukalt linna asutusi. Turvast oli kavas müüa ka eraisikutele. 1936. aastal,mil linna elektrijaama paigaldati uus turbakütet kasutav lokomobiil, kasvasvajadus turba järele oluliselt. Sellest tulenevalt otsustas linn lõigata tavalise150 kantmeetri asemel 2500 kantmeetrit turvast. 2421936. aastal hakkas oma tarviduseks pressturvast tootma ka Narva linn:Ühenduses küttepuude hinna tõusuga on Narwa linnawalitsus asunudseisukohale, et rahwamajanduslikult on otstarbekohane ja kasulik turbatööstuseawamine. Linna turbasoo asub Kreenholmi turbasooga naabruses.Läbirääkimised lõpevad neil päewil ja arwatavasti mõlemad pooledjõuawad kokkuleppele, mille põhjal siis Kreenholmi wabrikuwalitsusannab linnale oma masinad turwa walmistamiseks. Linn kawatsebkõrgewäärtuslist turwast walmistada 4-5000 kantmeetrit linna asutustekütteks. Kuna linna asutuste küte wiiakse turbale üle, siis wõib küttekuludesnäha käegakatsutawat kokkuhoidu. 2435. mail alustaski linna turbatööstus Kreenholmi vabrikuvalitsuselt saadudmasinate ja 150 töölisega tööd vabriku raba naabrusse jäävas Samokrassirabas. Plaan oli esimesel aastal toota vähemalt pool linnale vajaminevast12 000 m 3 kütteturbast, teisel aastal kolmveerand ning kolmandalaastal täiskogus. Selle aja jooksul oleks turbakütte jaoks ümber ehitatudka kõik linna hoonete ahjud. Suurima turbakütte kasutajana linnas nähtiNarva Ühisgümnaasiumi. 2441937. aasta mai alguses andis Majandusministeeriumi tööstusosakondloa Valga linnavalitsusele pressturbatööstuse sisseseadmiseks Sangla valdaKuiksilla turbarabasse, kus sai tööd 60 töölist. 245 1937. aastal algatas omapressturbatööstuse Kunda-Aru rabas ka Rakvere linnavalitsus. Paraku ei241 Turbaküttele üleminek. – Postimees, Nr. 214, 1930; Turwas puude asemele. – Postimees,Nr. 248, 1930.242 Tapa linnale oma turwas. – Postimees, Nr. 77, 1933; Linn laiendab turbalõikamist. – Postimees,Nr. 63, 1936.243 Narwa linn asutab turbatööstuse. – Postimees, Nr. 89, 1936.244 Narwa linn läheb puuküttelt turbaküttele. – Postimees, Nr. 134, 1936.245 Uusi tööstusi. – Postimees, Nr. 120, 1937; Linn lõikab 600 kantmeetrit turwast. – VirumaaTeataja, Nr. .92

saanud pressturba tootmisest asja ning lõppeks lõikas Rakvere linnavalitsuslabidaturvast Mõdriku rabas. 246Turvast tarvitasid ka tööstusettevõtted, kellest suur osa olid turvast tarvitanudjuba enne I maailmasõda. Nende hulgas olid näiteks Ilmatsalu tellisetööstus,millel oli oma turbaraba Ilmatsalus ja mis kasutas 1923. aastal100 000 puuda pressturvast, ning Kohila paberivabrik. Viimane valmistaska 1920. aastate alguses endiselt labidaturvast. Kuna vabriku käsutusesolev väiksem raba ammendus, rentis vabrikuvalitsus suurema Kõrgesoo rabaning alates 1925. aastast tootis seal ühe masinaga ka pressturvast. 1926. aastaloli masina jõudluseks 500 kantsülda. Selleks, et vähendada sisseveetavakivisöe, vabriku küttekolletele sobimatu põlevkivi ja küttepuidu kasutamist,oli vabrikuvalitsusel plaan alustada tootmist nelja masinaga. Parakuplaani teostamine viibis, kuna vabrikuvalitsus ei saavutanud kokkulepetmaaomanikega kitsarööpmelise raudtee ehitamiseks. 247Peale Ilmatsalu ja Joala tellisetööstuste kasutasid turvast kütteks kaSindi ja Pärnu telliskivitehased, Leevaku telliskivitehas Võrumaal ning Viljandilinatööstuse ühingu Samuli telliskivitehas Viljandi lähedal. 248Tunduvalt kehvemini käis 1920. aastate esimesel poolel aga selliste eraturbatööstustekäsi, mis olid orienteerunud oma saaduste müügile vabaturul.Eraturbatöösturite arvates oleks nende valdkonnaks võinud olla kütteturbatootmine keskküttega köetavatele majadele ja turbaga köetavatelevabrikutele, kuna Riigi Turbatööstus panustas eelkõige elektritootmisse.Paraku pakkus aga riiklik Metsade Peavalitsus neile ses osas kõva konkurentsiujutades “meid puudega üle”. Ühtlasi, nagu väitis TurbatöösturiteLiit 1923. aasta märtsis, polnud valitsus huvitatud eraturbatööstustekrediteerimisest:Tegevuskapitali üldisel puudusel ei suuda ettevõtjad, wähemalt esialgul,turbatööstust soowitawal mõõdul tegewusse panna, mille tõttu tekibwajadus wäljaspoolse krediidi kohta selleks, et ei häwineks see riigilemajanduslikult tähtis tööstusharu. Kuid juba teist aastat otsiwad eraturbatöösturidkrediidi saamise wõimalusi tagajärjetult. läinud kewadel246 Linn asutab Kunda-Arule mehaanilise turbatööstuse. – Wirumaa Teataja, Nr. 133, 1936.247 Savi- ja lubjatööstus. – Eesti Majandus, Nr. 19, 1923, lk. 291; Kohila paberiwabrik turbaküttele.– Postimees, Nr. 296, 1926.248 Marjamaa, J. Savi- ja lubjatööstus. – Eesti Majandus, Nr. 19, 1923, lk. 290–292; Leewakutelliskiwiwabrik Wõrumaal. – Kaja, Nr. 155, 1923.93

tallati ministeeriumide läwesid – siis polnud toetus ettenähtud ja abijäi saamata. Ka tänawu kewadel unustati krediidid eelarwesse wõtta,mille tagajärjel eraturbatööstuse seisukord ei parane, waid wõib sellewastu hoopis häwineda. 249Eraturbatööstuste omanikud viitasid asjaolule, et riik talle kuuluvaidpõlevkivi- ja turbatööstust kumbagi 250 miljoni margaga krediteeris, samalajal, kui eratöösturid ise olid suutnud ainult üle 40 miljoni marga investeerida.Näiteks palusid nad 1923. aasta kevadel riiklikku krediiti umbes 50 miljonimarga ulatuses, kuid valitsus ei pidanud eratööstuste toetamist otstarbekaksning soovitas neil laenu võtta Eesti Pangast, mis andis aga ainult lühiajalisi,6–8 kuulise kestvusega laene. 250Nii hävis 1923. aasta suvel riigilt 30 miljoni margalist krediiti soovinudNyländer & Co Suursoo turbatööstus, mis ainsa eratööstusena üritas pressturbavalmistamiseks bagerit kasutada. Keeldumise üheks põhjuseks toodimuu hulgas asjaolu, et tööstus turvast liiga odava hinnaga lubas valmistada.Riigi Turbatööstuse nõukogu, kellele valitsus ettevõtte krediidiandmisepalve arutada andis (sic!), leidis, et turba omahind saab olla vastavalt Turbatööstusenõukogu kalkulatsioonile 26 marka 86 penni puudast, aga mitte7 marka, nagu arvas ettevõtja. Vaatamata sellele, et Kaubanduse- ja Tööstusministeeriumiarvates võis krediiti anda elujõulistele ettevõtetele, kesise ettevõttesse suuremad summad on mahutanud, jäi ilma krediidita kaLehtse rabas tegutsenud OÜ Kungla, kes ise oli tootmisse investeerinud27 miljonit marka ning pakkus 10 miljoni margase krediidi eest Riigi Turbatööstuseleosalust ettevõttes. 251Osa eraturbatööstusi läkski krediidi hankimisel valitsuse soovitatudteed. Üks selliseid, 1923. aasta aprillis 25 miljoni margase põhikapitaliga asutatudOÜ Lehtse Turbatööstus (end. O.-ü Kungla) 252 asus 100 tiinu suurusesrabas, mis oli hästi kraavitatud ja planeeritud. Turbakihi paksus oli 2–3m. Tööstuses toodetud pressturba kvaliteet oli hea: 25% niiskuse sisaldu-249 Eraturbatööstuse mured. – Kaja, Nr. 77, 1923.250 Turbatöösturite 30 miljoni margaline krediidi nõudmine tagasi lükatud. – Kaja, Nr. 45,1923; Turbatöösturitele antakse krediit ainult operatsioonide jaoks. – Kaja, Nr. 66, 1923; Eraturbatööstusemured. – Kaja, Nr. 77, 1923.251 Turbatöösturite 30 miljoni margaline krediidi nõudmine tagasi lükatud. – Kaja, Nr. 45,1923.252 Eraturbatööstuse ettevõtete ülevaatus. – Kaja, Nr. 154, 1923.94

se juures oli kütteväärtus 3400–3500 kalorit, tuhasisaldus oli 3,5%, raskus240 puuda / kantsüld. Vabrikus töötas viis Fr. Krulli vabrikus valmistatudelevaatorpressi, mis töötasid igaüks oma lokomobiili jõul. Toodangu väljavedutoimus hobustega, edasi raudteed mööda, vabrikul oli oma vedur, samutitööliste majad. 1926. aastal Lehtse tööstus enam ei töötanud, omanikud,A. Andevei, G. Pihlak, N. Vinnal ja J. Sepik olid Eesti pangale võlgupaarkümmend miljonit marka ning pakkusid oma tööstust müügiks RiigiTurbatööstusele ja Vangimajade Peavalitsusele. Kuna kumbki neist ei soovinudLehtse tööstust osta, läks see likvideerimisele. 253Sama kehvalt käis ka OÜ Mineraal turbatööstuse käsi. 27. märtsil 1926.aastal kell 12 päeval oksiti Viru Maapanga ruumes osaühisusele kuuluv lokomobiilja muu turbatööstuse sisseseade, mis asus Sompa asunduses. 254Oma osa väiksemate turule orienteeritud turbatööstuste hävimises 1920.aastate I poolel mängis ka ilmastik, mis 1922., eriti aga 1923. aastal ei soosinudturbatööstust sugugi. Mõlemad suved, eriti 1923. aasta suvi, olid vihmased.1923. aastal lisandus veel ka erakordselt külm ja hiline kevad, mistõttujää rabade turbakihis alles juuli alguseks üles sulas ning normaalsetturbalõikamist võimaldas. Paljude arvates ei olnudki seetõttu kütteturbatootmineEestis klimaatiliste põhjuste tõttu võimalik. Kui 1927. aastal kaalutiRiigikogus ja valitsuses Riigi Turbatööstuse tegevuse jätkumist, leiduskineid, kes nõudsidki riikliku turbatootmise lõpetamist, kuna Eesti kliimaei võimaldavat kütteturba valmistamist. 255Niisiis põhjustasid suurema osa turule orienteeritud turbatööstuste tegevuselõppemise 1920. aastate keskel karmid krediiditingimused, halb konjunktuur,ebasobivad ilmastikutingimused ning sageli ka ebaratsionaalseltüles ehitatud tööstus. Lisaks eespoolmainituile lõpetasid aastail 1923–1926tegevuse Kiltsi, Aegviidu, Einmanni, Sutlema, Püssi, Kaski, K.-m. Andeveija Pojad jt. turbatööstused. 1925. aasta sügisel tõdes Riigi Turbatööstu-253 Uued aktsiaseltsid ja osaühisused. – Eesti Majandus, Nr. 11, 1923; Kink, A. Turvas jaturbatööstus. – Eesti… lk. 555–556; Kroonika. – Eesti Majandus, Nr. 50, 1925, lk. 813; Lehtseturbatööstus riigile. – Virumaa Teataja, Nr. 29, 1926.254 Wirulane, Nr. 20, 1926.255 Eraturbatööstuste toetuslaenu küsimus kauband.-tööstusministeeriumis otsustamisel.Kaja, Nr. 80, 1923; Riigi turbatööstuse tegevusest. – Kaja, Nr. 152, 1923; Hangelaid, K. Turbatööstus.– Konjunktuur, Nr. 28/29, 1937, lk. 226.95

se juhatuse liige O. Hinto, et eraturbatööstustes veel ainult 6–7 pressi olidjärele jäänud. 256Uute munitsipaal- ja eraomandis olevate turbatööstuste rajamine sai uuehoo pärast kütteainete reformi alustamist 1937. aastal, mil asutati juba eespoolnimetatud Valga linna turbatööstuse kõrval ka Petseri maavalitsuse,Kärdla lähedal Määvli rabas K. Peltseri, Võhma Turbaühingu, Ambla Piimaühingu,Laekvere Piimaühingu jt. turbatööstused. 257Siiski polnud eraturbatööstusele ka seekord määratud õnnestuda. NSVLiidu okupatsiooni algus 1940. aasta juunis tõmbas nende arengule taaskriipsu peale.OsakaalTootjad(%)AS Eesti Turbatööstused 40Tartu linnavalitsuse Ulila turbatööstus 19Sindi kalevivabriku A.-ü. turbatööstus 18Vangimajade Peavalitsuse Harku turbatööstus 7Kreenholmi vabriku OÜ turbatööstus 6,5Järvamaa Turbaühingu turbatööstus 3,5Tallinna linnavalitsuse Sõjamäe turbatööstus 3Muud 3Kokku 100Tabel 9. Turbatoodang üksikute tootjate järgi aastal 1936. 258256 Riigi turbatööstus tänavusel hooajal. – Kaja, Nr. 226, 1925; Kink, A. Turvas ja turbatööstus.– Eesti… lk. 556; Riikline aadress-raamat 1925. Tln., 1925, lk. 253; Riikline aadressraamat1926–1927. Tln., 1926, lk. 625; Eesti aadress-raamat 1929–1930. Tln. 1930, lk. 385.257 Uuemõis, H. Kütteprobleem. – Konjunktuur, Nr. 28/29, 1937, lk. 220.258 Uuemõis, H. Kütteprobleem. – Konjunktuur, Nr. 28/29, 1937, lk. 220.96

8. Turbapiirituse tootmise katsest1893. aastal teatas ajaleht Postimees, et keegi “tehniker K. Kapesser kunstileidnud, millega turwast wiina wõib walmistada. 1000 kilogrammi kuiwaturwast anda 62 liitrit puhast piiritust, umbes niisama palju kui 500 kilogrammihäid kartohwlid.” 259Sarnase teate selle kohta, et Tartus professor Spaski olevat turbast piiritusevalmistamise meetodi avastanud, esitas ajaleht Postimees ka 1912.aastal:“Jurj. List.” teatel on neil päiwil keegi insener Parisist siia jõudnud, etprofessor Spaski käest Parisis ehitatawa wabriku jaoks tarwilist seletustsaada. Nagu kuulda, tahta professor Spaski ise weel selle kuu lõpulParisi sõita, et ehituse ja sisseseade juhatusest isiklikult osa wõtta.260Selle kohta, kas keegi juba tollal Eestis katset tegi turbapiiritust toota,teated puuduvad. Küll aga prooviti turbast piiritusetootmist Eestis käimapanna 1920. aastate alguses, mil seda üritasid Balti Merekaubanduse osaühingBalmeka ja viimase omanikeringi kuulunud tuntud “piiritusekuningas”Arnold Eerik (Eerick) ning tema firma A. Eerick & Co (Erik ja Ko),kellele kuulus umbes kolmandik Balmeka osatähtedest. 2611922. aasta märtsis 3 miljoni margase aktsiakapitaliga asutatud OÜ Balmekategelenud nii legaalse kui ka illegaalse piirituseveoga. Tema kaubamärk,täht “B” olnud salapiirituse vedajatele väga hästi tuntud. Osaühingmuutus maksejõuetuks ja selle likvideerimist alustati juba 1925. aastajaanuaris. 2621922. aasta lõpus teatasid ajalehed Kaja ja Ühistegelised Uudised, et Eestisasutatakse lähiaegadel uus tööstusharu – sammalturvast piirituse ajamine,mille katseid korraldavat firma Eerik & Co. Firmal olevat kavatsus259 Postimees, Nr. 119, 1893.260 Piiritus turbast ja laastudest. – Postimees, Nr. 108, 1912.261 OÜ Balmeka aktsionäride hulka kuulusid 1922. aastal Oskar Reinhold, Bernhard Palm,R. Juss, Arnold Eerik, Heinrich Väljamäe, Friedrich Buksmann, osaühisus A. Eerick & Co,Harald Normak ja Karl Anvelt. ERA f. 969, n. 1, s. 706, l. 8262 ERA f. 969, n. 1, s. 706, l. 1-7; ERA f. 14, n. 7, s. 403, l. 4; Peet jäi tagandatuks. – Postimees,Nr. 292, 1926.97

entida riigilt Sutlema mõis Hageri kiriku lähedal ning seada turbapiiritusetööstus sisse endises mõisa viinavabrikus: 263Seniste andmete järgi loodetakse 6 puudast turbast 5 liitrit piiritust ja3 puuda briketti saada.Turbapiiritust võiks tarvitada valgustamiseks ja masinate, näiteks traktoritekäimapanemiseks.Põhjaliku puhastamise juures on turbapiiritus ka joogiks kõlbulik. 264Vastavalt 5. detsembril 1923. aastal kinnitatud rendilepingule rentisBalti Merekaubanduse OÜ Balmeka Põllumajandusministeeriumilt Sutlemamõisa viinavabriku ajavahemikuks 19. märtsist 1923. kuni 19. märtsini1929. aastal. 265Lähemalt kirjutati OÜ Balmeka tegevusest turbapiirituse tootmisel ka1923. aasta Eesti Majanduse maikuu numbris. Artiklist selgus, et turbastpiirituse valmistamise meetodi töötas välja Saksamaalt pärit prof. Moserning sellel põhinevaid katseid olevat tehtud Saksa Turbarabade KasutamiseSeltsis, samuti olevat sarnaseid katseid tehtud Moskvas. Kuna ka Tapamõisa viinavabrikus ettevõetud eksperiment andnud häid tulemusi, asunudosaühing Balmeka sisse seadma turbapiirituse valmistamise katsevabrikutTallinnas, aadressil Merepuiestee 27. Kuna katsetest, millel pidi osalemaka prof. Moser isiklikult, loodeti häid tulemusi, olevat asutud juba suuremaalalise vabriku sisseseadmisele. Kuigi artiklis seda otseselt ei mainita,oligi suurema vabriku näol ilmselt tegemist Sutlema viinavabrikusse kavandatudtööstusega. 26630. jaanuaril 1923. aastal rahandusministri G. Vesteli Vabariigi Valitsuselesaadetud kirjast selgus, et OÜ Balmeka muretses endale 1923. aasta alguseska vajaliku sisseseade:Balti Merekaubanduse O/Ü. „Balmeka“ on omale Saksa riigi SookultuuriEdendamise Seltsilt tellinud mõned pruugitud masinad ja apparaadid(pressid, filtrid, pumbad, katlad ja torud), milledega kavatseb ühes Eestiviinavabrikus katset teha turvast suhkrustamise teel piiritust ajada, kuika brikette turba ülejäänustest teha. Silmaspidades, et O/Ü. „Balmeka“263 Sammalturvast piirituse ajamine Eestis. – Kaja, 301, 1922.264 Piirituse valmistamine turbast. – Ühistegelised Uudised, Nr. 3, 1922.265 ERA f. 1357, n. 2, s. 26265, l. 2.266 Marjamaa, J. Piiritustööstus. – Eesti majandus, Nr. 12, 1923, lk. 183.98

katsete läbiviimiseks suuri summe masinate, veokulude, patentide, j. m.eest on pidanud maksma, pööras tähendatud selts minu poole palvegavabastada tollimaksudest a/l “Vasaga” ja “Thorsten’iga” Tallinna jõudnudmasinaid ja apparaate. Tollisumma suurus on Emk. 99.362. – Kaubandus-Tööstusministeeriumteatas minule sel puhul, et tema tarvilikuksleiab palvet toetada.Tähelepannes, et katse, mis prof. Moser’i meetodi järele, ja tema juuresolekul,meil ette võetakse Eestis esimene selletaoline on, ning kuita õnnestub Eesti rahvamajandusele tulevikus suurt kasu tõotab, sestet meil turbarabasi rohkesti on, esinen Vabariigi Valitsuse ees ettepanekugaO/Ü. Balmeka palve rahuldamiseks. 26731. jaanuaril otsustas Vabariigi Valitsus rahaministri ettepanekut toetadaning OÜ Balmekale saabunud turbatööstuse masinad ja apparaadidtollimaksust vabastada. Otsuse kinnitasid riigivanem J. Kukk ja riigisekretärK. Terras. 26828. aprillil 1924. aastal pöördus patendibüroo O. Kangur & W. RennenkampffBalti Merekaubanduse OÜ Balmeka volitusel Eesti Vabariigi Kaubandus-ja Tööstusministeeriumi Patendiameti poole taotlusega, millespalus “välja anda patendi ülesleiduse peale “Turbapraaga walmistamisviisja selle edaspidine ümbertöötamine.”” 269Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi Patendiametist saadi selle taotlusepeale esialgu kaitsetunnistus, millega tõendati, et Patendiametis on vastuvõetud nõudekiri patendi saamiseks leiutisele nimetusega “Turbapraagavalmistamise viis ja selle edaspidine ümbertöötamine kütte-, ehitus- ja isoleermaterjaaliks.”Vastava patendi andmisest OÜ Balmekale teatati RiigiTeatajas Nr. 109, 12. septembril 1924. aastal. Eesti Vabariigi Patent Nr. 403hakkas kehtima 12. detsembrist 1924 ning oli kehtiv iga-aastase 450-margaseriigilõivu tasumisel 15 aastat, juhul kui leiutis luuakse hiljemalt kolmeaasta jooksul pärast patendi väljastamist. Patenditunnistusele olid alla kirjutanudKaubandus- ja Tööstusministri abi Max Hurt ning Patendiametijuhataja O. Aarmann. 270Vastavalt patenditaotlusele lisatud kirjeldusele:267 ERA f. 31, n. 3, s. 7701, l. 1.268 ERA f. 31, n. 3, s. 7701, l. 2.269 ERA f. 916, n. 1, s. 1488, l. 1.270 ERA f. 916, n. 1, s. 1488, l. 9, 11–14.99

Käesolev leidus annab, praktiliste katsete peale põhjenedes, talitusviisipuhta piirituse valmistamiseks kõrvalainena turbapraaga valmistamisejuures sphagnum-turbast, missugune talitusviis – vastuoksa seni tuntudja tarvitatud talitusviisidele – saadud võistlusvõimuliste lõpuproduktidetõttu praktiliselt hästi läbiviidav ja kasutoov on. 271Piirituse valmistamiseks keedeti toorturvast lahjendatud väävelhappelahuses, mis pärast neutraliseerimist kääritati ja destilleeriti. Protsessitulemusel saadi piiritus ja turbapraak, millest pärast töötlemist ning vajaduseltäiendava turbamulla, sideainete, värvainete jms lisamist oli võimalikvalmistada isoleer-, ehitus- jm plaate, aga ka pappi ja linoleumilaadsettehismaterjali:Odavate side- ja kõvendus ainete, nagu lubja, gipsi, savi jne. Kohase lisagavõib käesoleva talitusviisi järele saadud praagaveest kergeid ehituskive,akna- ja uksepiitasid, trepiastmeid ja sisemiste seinte jaoks ehitusplaatepressida; õhukeste krohvikihtide pressimisega kuivade karedateisoleerplaatide peale saadakse ehitusplaadid välisseinte jaoks. Vastavaltvalitud segu ja pressimise rõhumise läbi võib plaatide rõhumiskõvadusttõsta kuni lubjaliivakivi kõvaduseni; laboratooriumi katsed on andnudrõhumiskõvaduse umbes 650 kgr. ruutsentimeetri peale.Oma suure kõvaduse tõttu on võimalik isoleerplaate lihvimise ehk hööveldamiseläbi soovitava paksuseni üksteise peale liimida, tarvitadesvähe lubikasein-liimi, vesiklaasi ehk muud sideainet; soovi korral võibisoleerplaadi ühe ehk mõlemate külgede peale pressida puuplaate (vineeri),eternitplaate, plekkplaate jne. Sel viisil võib neid tarvitada kergete,kuid siiski kõvade ja mitte viltu tõmbavate lauaplaatide, telefoniruumideseinaplaatide, soojust mittejuhtivate keedukastide ja jääkappideplaatide valmistamiseks; vineeri ja eterniti otstarbekohase kombineerimisegavõib neid plaate kasulikult ka laevaehituses tarvitada.Praagavee järgmise ümbertöötamise läbi ülalnimetatud keemiaainetegaja korduva pressimise läbi ülalnimetatud keemiaainetega ja korduvapressimise läbi soendatud metallplaatide vahel võib edasi linoleumisarnastenaha aseainet valmistada. 272Turbapraagast eraldatud turbamassist oli võimalik lisaks valmistadabrikette:271 ERA f. 916, n. 1, s. 1488, l. 15.272 ERA f. 916, n. 1, s. 1488, l. 16.100

Kui praaka peaasjalikult kasulikkudeks produktideks edasi ümbertöötatakse,siis saab kõik turbapuder – seega ka kõik kiuosad ja jäänused– brikettide näol kütmise otstarbel kokku pressitud. Eelkäiva keetmiseja destillatsiooni protsesside tõttu on algmaterjaali kolloidne olektäitsa muudetud ning brikettidest vee eraldamine ja nende pressiminenõuab sellepärast ainult õige vähe energiat. Brikette on võimalik pressidailma iseäraliste sideaineteta. Kuivatamine sünnib suvel kõige paremlahtistes ladudes, mis vihma eest kaitstud on, ja talvel kuivatusruumides,mis külma eest kaitstud on; mõne päeva pärast muutuvad briketidkivikõvaks ja transporteerimise jaoks kõlbulikuks; vastuoksa senistetalitusviiside järele saadud briketidele ei sisalda käesoleva talitusviisijärele turbapudrust valmistatud briketid mingisuguseid happe jälgi.Nende kütteväärtus oleneb muidugi algmaterjaalist ning on keskmiseltumbes 4400 kalooriat. 273Sutlema piiritusetööstuse tarvis hangiti turvast Riigi Turbatööstuse Ellamaarabast, kus osaühingul Balmeka oli oma transportööriga elevaatorpress,mille väärtust Balmeka likvideerimiskomisjoni liige H. Väljamäe hindas10 000 kroonile. 274Paraku lõppes turbapiirituse tootmine fiaskoga. 21. juulil 1925. aastal algatasMaakorralduse Peavalitsus piiritusevabriku tagasivõtmise, kuna OÜBalmekal oli tekkinud rendivõlg, mis koos viivisega ulatus nimetatud kuupäevaks245 321 margani. 21.–23. juulini 1925. aastal tehti viinavabrikus inventuur,mille käigus selgus, et koos rendivõlaga ulatus riigile tekitatud kahju334 190 margani. Muu hulgas võeti kahjuna arvesse ka näiteks viinavabrikukeldrisse jäetud haisvate tootmisjääkide koristamise kulud. Viimaste olemasolunäitas, et mingisugune tootmine Sutlemas toimus, kuid selle ulatusestega tulemustest ei õnnestunud andmeid leida. 27519. augustil esitas Põllutööministeerium Tallinn-Haapsalu Rahukogulepalvekirja, milles esitas OÜ Balmeka vastu nõude 334 190 margase kahjutasumiseks, mis rentnik oma tegevusega Sutlema viinavabrikus riigile tekitanud.Palvekirjas on üksikasjaliselt üles loetletud ja hinnatud tekitatudkahjud ning ühtlasi esitatakse palve arestida kostja vallasvara, „mis asubSutlema asunduses ja seisab koos inventaarist ja muust kraamist, Ellamaarabas olevate kostja masinate peale ja muu kostja varanduse peale nõudja273 ERA f. 916, n. 1, s. 1488, l. 17274 ERA f. 1357, n. 2, s. 13232, l. 63.275 ERA f. 1357, n. 2, s. 26265, l. 7–10.101

äranäitamisel.“ Viimast soovi Tallinn-Haapsalu Rahukogu Tsiviilosakondoma 28. augusti 1925. aasta resolutsiooniga ka arvestas. 276Kohtuistung venis kuni lõpuks võttis Tallinn-Haapsalu Rahukogu TsiviilosakondRahukogu esimehe H. Vahtramäe eesistumisel (liikmed E. Juurikja B. Karoles, sekretär H. Tiik) 3. mail 1927. aastal vastu tagaseljaotsuse –OÜ Balmeka esindaja istungile ei ilmunud – mille kohaselt kostja pidi tasumaPõllumajandusministeeriumile 334 190 marka, lisaks nõuti sisse nõudjakasuks 9500 mk. ekspertkulude katteks, 17 000 mk. asjaajamise kulu ningRiigikassa kasuks kohtulõivu 9375 mk., tempelmaksu 780 mk., kohtu kutseraha350 mk. Ühtlasi otsustas kohus pöörata oma otsuse eeltäitmisele.Kohtu motiveeritud kirjalik otsus avaldati 17. mail 1927. aastal. 277OÜ Balmeka likvideerimise komisjoni volinik vandeadvokaat ArturBeek vaidlustas otsuse ning palus eeltäitmise seisma panna, kuid 19. augustil1927. aastal otsustas Tallinn-Haapsalu Rahukogu Tsiviilosakond sellejõusse jätta. Sama otsustas ka Kohtupalat, kes 8. detsembril arutas OÜBalmeka likvideerimiskomisjoni kaebust, kuid jättis selle rahuldamata. 278TurbavabrikudMõõtühik 1930 1929 1928 1927 1926Riiklikud m 3 107 077 157 000 86 000 93 892 79 663Era m 3 182 450 77 000 64 000 67 989 58 278Kokku m 3 289 527 234 000 150 000 161 881 137 941Turbavabrikud Mõõtühik 1925 1924 1923 1922Riiklikud m 3 133 549 106 490 39 133 16 239Era m 3 58278 70 825 46 981 40 143Kokku m 3 191 827 177 315 86 114 56 382Tabel 10. Turba tootmine riiklikes ja eraturbavabrikutes 1922–1930.276 ERA f. 1357, n. 2, s. 26265, l. 2–3, 13.277 ERA f. 1357, n. 2, s. 26265, l. 84–88.278 ERA f. 1357, n. 2, s. 26265, l. 101, 107–109, 113–114.102

9. Alusturba valmistamineNagu eespool mainitud lõppes mõisade turbarabades ulatuslikum turbatootmineseoses nende natsionaliseerimisega. Seisma jäid ka mõisade alusturbavabrikud.Laiaulatuslikum mehhaniseeritud alusturbatootmine taastusalles 1920. aastate lõpus, kui oma alusturbatööstused rajasid nii RiigiTurbatööstus Ellamaal kui ka Tartu linnavalitsus Ulilas.Ellamaa alusturbatööstusEsimene kogus alusturvast – 27 tonni – olevat Ellamaa turbatööstuses toodetudjuba 1922. aastal, kuid tollal jäi see vaid üksikuks katseks. Alusturbatootmisega alustati uuesti aastail 1926–1928, mil aastas toodeti 25–120tonni töötlemata tükkalusturvast. 2791928. aastal alustas Riigi Turbatööstus Ellamaa rabas alusturba vabrikukäivitamist. Kuna põllumeeste hulgas ei olnud ühtset seisukohta alusturbatarvitamise osas, otsustati esialgu mitte riskida, vaid toota alusturvastväiksema katseseadmega, mille jaoks turbaveskid valmistati oma töökojasEllamaal. Eesmärk oli lõigata talve jooksul ning valmistada seejärel 1929.aastal umbes 15 000 puuda (umbes 915 tonni) jahvatatud ja pressitud alusturvast.Riigikontrolli aruande alusel lõigati 1929. aastal 101 320 pätsi alusturvastja 1930. aastal 191 200 pätsi. Alates 1929. aastast pressiti jahvatatudalusturvas turbapressis pallideks. 2801931. aastal müüs Ellamaa turbatööstus 3000 palli alusturbast, mis oliumbes sama palju, kui kahel eelmisel aastal kokku. Kriisiaastail alusturbamüük vähenes, moodustades 1932. aastal 1817 palli ja 1933. aastal 2203palli. Riigikontrollöri arvates takistasid alusturba realiseerimist transpordiolud.1934. aastal otsustas Riigi Turbatööstus oluliselt laiendada alusturbatootmistning orienteeruda peamiselt alusturba ekspordile, milleks avanesidsoodsad võimalused Ameerika Ühendriikides. Siseturg polnud alust-279 Ellamaa turbatehas poolsajandi künnisel. Tln., 1968, lk. 26.280 Ellamaa kaugemaa jõujaam ja turbatööstus 1928 a. Tln., 1928, lk. 27; Riigikontrollöri ülevaadeEesti Vabariigi 1930/31. a. eelarve täitmisest ja riigiasutuste ning -ettevõtete tegevusest.Tln., 1932, lk. 119; Pitsner, H., Tammaru, A. Turvas ja elekter Ellamaalt. Tln., 2004, lk. 31–32.103

urba ostmisest endiselt eriti huvitatud ning seetõttu realiseeriti 1934. aastalalusturvast vaid 4200 palli. 281Alusturba tootmise laiendamiseks ehitati 1934. aastal Ellamaale elektrijaamahoonega kokku mehhaniseeritud alusturbavabrik:Riigi turbatööstuses on praegu ehitusel alusturba ja sõmerturba walmistamisesisseseaded, mis walmiwad arwatawasti käesolewa kuu jooksul,mille järele sõmerturwast wõib hakata walmistama suuremal määral.Selgub, et meie sõmerturbast on eriti huwitatud Ameerika Ühisriigid.Sinna saadetud proowide järele ameeriklased on leidnud, et meie sõmerturwason kõrge kwaliteediga. Üks selline firma on koguni awaldanudsoowi saada omale ainuesindust. Sõmerturba walmistamine Ameerikaspuudub kohase toormaterjali puudusel, ning selle tõttu weetakseseda Ameerikasse sisse igal aastal suuremal määral. Lähemail päewilsaadetakse Riigi Turbatööstuse poolt Ameerikasse suurem proowisaadetis,- umbes 2-300 palli á 80 kg. Niisugune sõmerturbatööstus, nagumeil praegu walminud, on Balti riikides ainulaadne. 2821935. aastal valmistati Ellamaa alusturbavabrikus 6100 palli alusturvast,millest siseturul realiseeriti 2400 ja eksporti saadeti 3700 palli. 28319. juulil 1935. aastal 16.15 puhkes Ellamaa alusturbavabrikus turbatolmuplahvatusest tingitud tulekahju, milles hävis vabriku ülemine osa ja sealpaiknenud sisseseade – turbasõelad, kuivatid ja ventilaatorid ühes mootoritega.Kaks alumist korrust, kus asusid turbapress ja muud masinad jäi terveks.Kuna alusturbavabrik oli elektrijaamast eraldatud tulekindla müüriga,ei ähvardanud tulekahju otseselt elektrijaama. Ohtlikuks osutus asjaolu,et 20 meetri kõrgune vabrik ulatus kõrgelt üle elektrijõujaama katuse.Viimase tsinkplekist katust ujutati kogu kustutamise ajal veega üle ningselle süttimine suudeti ära hoida. Kustutustöödega sai hakkama Ellamaaoma tuletõrje, mis oli hästi organiseeritud. Kohale kutsuti küll ka tuletõrjujadTallinnast ja Haapsalust, kuid nende kohalejõudmise ajaks oli tuleohtjuba likvideeritud. Tulele pandi piir õhtul kella seitsme paiku. Tuletõrjuja-281 Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1931/32. a. aruandele. Tln.,1933, lk. 95; Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1933/34. a. aruandele.Tln., 1935, lk. 77; Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1933/34. a.aruandele. Tln., 1935, lk. 71.282 Eesti turwas Ameerikasse. - Postimees, Nr. 150, 1934.283 Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1935/36. a. aruandele. Tln.,1937, lk. 70104

te energilise tegevuse tulemusel õnnestus ära hoida ka tule levimine lähedalasunudalusturba ladudele. Tulekahju läbi tekkinud kahju arvati küündivat20–25 000 kroonini. Tööstus selle all aga ei kannatanud, sest vabrikoli kindlustatud 45 000 krooni peale. 284Juba mõni päev pärast põlengut algas uue vabriku planeerimine ning töötaastus enne 1935. aasta jõulupühi. Sel puhul võttis ajaleht Uus Eesti intervjuuRiigi Turbatööstuse juhilt Kotri Hangelaiult. Vastates küsimusele vanaja uue vabriku sisseseade erinevustest, väitis küsitletav:Tehnika viimane sõna. Sarnast moodsat turbatööstust pole kogu Euroopas.Oleme kasutanud ära kõik oma senise töö kogemused ja käinudtutwumas ka paremate turbatööstustega Saksamaal ja Rootsis. Uuewabriku konstruktsioon on meie oma inseneridelt ja sisseseaded walmistatikõik kodumaal. 285K. Hangelaiu sõnul võiks uus tehas toota aastas 150 000 palli kuut erisortieksportturvast.1936. aastast alates toimuski alusturba realiseerimises ekspordi osatähtsuseoluline kasv. Uues vabrikus toodeti 23 900 palli alusturvast, millest 22000 palli läks eksporti, peamiselt USA-sse. 1937. aastal kasvas ekspordimahtenam kui kaks korda, AS Eesti Turbatööstused realiseerisid 68 359palli alusturvast, neist eksporti läks 55 206 palli. Viimased arvud ei peegeldasiiski täit tegelikkust. Seoses Riigi Turbatööstuse reorganiseerimisegaaktsiaseltsiks, algas ettevõtte majandusaasta 1. oktoobril 1936 ning lõppes31. detsembril 1937. aastal. Seega näitas 1938. aasta majandusaasta tõepärasematpilti, Ellamaal toodeti alusturvast 52 086 palli ja realiseeriti 49 356palli, seega siis toodeti 135 palli vähem ning realiseeriti 2010 palli rohkemkui 1937. aastal tegelikult. 286Kohe pärast Ellamaa alusturbavabriku põlengut uuris ajaleht Vaba MaaRiigi Turbatööstuse juhtkonnalt, kuidas põleng mõjutas alusturba väljavedu.Riigi Turbatööstuse vastusest selgus, et põleng ei takistanud oluliselt284 Ellamaa alusturbawabrik häwis tules. - Waba Maa, Nr. 169, 1935; Ellamaa jõujaam olihäwinemas. - Postimees, Nr. 194, 1935; Pitsner, H., Tammaru, A. Turvas ja elekter Ellamaalt.Tln., 2004, lk. 32–33.285 Uus Eesti küsib: Kuidas töötab Ellamaa uus turbatehas? – Uus Eesti, Nr. 101, 1935.286 Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1936/37. a. aruandele. Tln.,1938, lk. 68; Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1937/38. a. aruandele.Tln., 1939, lk. 66.105

eksporti, sest peamisteks väljaveokuudeks olid talvekuud, eriti elavalt toimussee jõulude aegu. Vastusest selgus veel, et seni oli alusturba väljaveostsaadud aastas 120 000 krooni, ja et alusturvast veeti, nagu eespool juba nimetatud,USA-sse ning Vaikse ookeani saartele, kus selle järele olevat suurnõudlus. Artiklis tsiteeritakse Ameerika eestlaste väljaannet Meie Tee, milleväitel levitas USA firma Consumers Import Co USA-s reklaamlehti, millesväideti, et “Eesti turwas on tunnistatud nii kwaliteedilt kui ka pakkimisepoolest ekstra heaks kaubaks.” 287Eesti turvast kasutati USA-s “loomadele aluspanuks, kanalates, pakkimiseks,golfiwäljakute pinnaparanduseks ja mitmeks muuks otstarbeks.”Eksporti minev turvas veeti Eesti laevadega Poola Gdynia sadamasse, kussee USA laevadele ümber laaditi. Eestlaste konkurentideks USA turul olidsakslased ja rootslased. 2881936. aasta juuli lõpus katkestas Riigi Turbatööstus lepingu ConsumersImport Co-ga ning sõlmis soodsamatel tingimustel uue lepingu Norra-Rootsitrustiga T. Woelser & Co, mis esindas ühtekokku 38 alusturbavabrikut,mille seast Riigi Turbatööstuse oma oli suurim. 289Eksporti minev peenemat sorti turvas pakendati riidega kaetud pallidesse,jämedamad sordid, mida müüdi põhiliselt siseturul loomapidajatelepakendati pallidesse lahtiselt.Ellamaa alusturbavabrik hävines taas 10. juulil 1941. aastal, mil taganevPunaarmee väeosa selle õhku lasi. Alusturba tootmine Ellamaal taastusalles 1962. aastal.Ulila alusturbatööstusKa Ulila turbatööstuse juurde asutati 1929. aastal kõrvaltööstusena alusturbatööstus,kus alusturba valmistamiseks kasutati umbes ühe meetri paksustkõrgraba pealmist sammalturba kihti. Selle kasutamisega vabastati ühtlasitöötlemiseks raba alumised, kütteturba valmistamiseks sobivad kihid.Ulilas lõigati alusturvast tavaliselt sügisel labidaga. Turbapätsid mõõtmetega40 x 20 x 15 cm laoti kuivamiseks lõikekraavi äärde selleks üles seatudsardadele ning jäeti kogu talveks rappa. Turbapätsid jäätusid ning nende si-287 Ellamaale uus alusturba wabrik. – Waba Maa, Nr. 173, 1935.288 Uus Eesti küsib: Kuidas töötab Ellamaa uus turbatehas? – Uus Eesti, Nr. 101, 1935.289 Uued turbamasinad Ellamaal. – Uus Eesti, Nr. 212, 1936.106

sestruktuuris tekkisid muutused, tänu millele turbapätsid kevadel esimestekevadtuultega võrdlemisi kiiresti ja põhjalikult kuivasid.Kuivanud turbapätsid veeti alusturba valmistamise vabrikusse, kus nadpeenestati elektri jõul käivitatava turbaveskiga. Peenestatud turvas läksläbi keerleva silindrilise sõela pressi, kus ta tihedalt kokku suruti ning seotitraadiga kinni pallideks mõõtmetega 100 x 75 x 50 cm.Väljasõelutud tolm ja peenemad osakesed – turbamuld ehk sammalpuru– pakiti samuti eraldi pallidesse ning müüdi aiapidajatele väetiseks. Laiaslaastus tuli nelja alusturba palli kohta üks pall turbamulda. Turbamulla –turbapuru – häid omadusi kirjeldati pikalt 1930. aasta augustis ja septembrisajalehes Postimees ilmunud artiklites, mis ilmselt olidki mõeldud reklaamimaUlila turbatööstuse vastavat saadust. 1930. aastal maksis üks pallUlila tööstuses toodetud alusturvast 1 kroon ja 75 senti. 290Kui Ellamaa alusturbavabriku toodang läks enamuses välisturule, siisUlila alusturbavabrik tootis peamiselt siseturule. Alusturba tarbimine siseturulkasvas eriti suure majanduskriisi aastail. Kuna talunikud ei jaksanudenam hankida kunstväetisi, asendasid nad need alusturbast saadava turbasõnnikuga.Ühtlasi ei saanud talunikud kriisi tõttu turustada endises kogusesloomi, mistõttu neid jäi rohkem alles ning tõusis oluliselt vajadus aluspanuturbajärele, kuna põhku ei jätkunud piisavalt. Nõudluse kasvu põhjustaska turbalõikuse ja -kuivatamise tööhindade langus ning sellest tingitudalusturba hinna odavnemine. 1933. aastal toodeti Ulilas 3500 palli ehk14 000 puuda alusturvast, so oluliselt rohkem, kui samal aastal Ellamaal. 291USA-sse üritas oma alusturvast müüa ka Ulila turbatööstus. 1935. aastajuunis viibis Tartus ning pidas seal läbirääkimisi USA-st pärit ärimees A. S.Langlotz. Ajalehe Postimees teatel saavutati kokkulepe, mille kohaselt pidisuurem proovipartii teele minema juba juulis, kusjuures eksportalusturvaspidi pakendatama 50-kilogrammistesse pallidesse. Teatud raskusi olevat ainultmüügi organiseerimise viisis, sellest aga loodeti üle saavat. USA aluspõhuvajadusekspakuti optimistlikult 100 000 – 200 000 palli aastas. 292290 Niiländer, A. Turbasaadused majanduselus. Tartu linna elektrijaama väljaanne Nr. 2. Trt.,1930, lk. 25; Niiländer, A. Turba tähtsus majanduselus. – Postimees, Nr. 224, 1930; Turwaspurukui pakkimisaine. – Postimees, Nr. 242, 1930.291 Postimees, Nr. 131, 1933.292 Ameerika tarwitab 100 000 – 200 000 palli aluspõhuturwast. – Postimees, Nr. 168, 1935.107

1935. aasta jooksul toodeti Ulila turbatööstuses 4000 palli alusturvast,kaaluga 65–70 kg pall. 293Kaubast ameeriklastega asja siiski ei saanud, kuid vaatamata sellele olisisenõudlus Ulila alusturbale suur:Aluspõhuturba walmistamise tööd käiwad weel osaliselt Ulila turbatööstuses.Kõigele waatamata on aluspõhuturba järgi nõudmine niiwõrdsuur, et waewalt suudetakse kõiki nõudmisi rahuldada. Ulila turbatööstuselon tulewal aastal kawatsus aluspõhuturwast senisest tunduwaltsuuremal määral produtseerida, et oleks wõimalik rahuldada laiematehulkade nõudmisi. 294Lisaks alusturbale hakati alates 1932. aastast Ulila turbatööstuses valmistamaka sammalpuru. 1937. aastal valmistati 4000 palli alusturvast ja 1000palli sammalpuru. 295 Enam-vähem samale tasemele jäi alusturba tootmineUlilas ka järgnevatel aastatel.Alusturvast tootsid oma vajaduseks üsna olulisel määral ka talupidajateasutatud turbaühingud, kuid nende tegevusest tuleb pikemalt juttu edaspidi,turbaühingute tegevust käsitlevas peatükis.293 Ulila turwast Ameerikasse. – Postimees, Nr. 166, 1935.294 Turba nõudmine suurenenud. – Postimees, Nr, 283, 1936.295 1371 palli aluspõhk-turwast valmis. – Postimees, Nr. 195, 1936.108

10. Turbabriketi tööstusBriketitööstuse rajamine päevakorralOma turbabriketi tööstuse käivitamise vajadusest rääkisid Eesti turbatööstusejuhid praktiliselt juba tööstuse algusaastaist alates. 1921. aasta septembriskäisid Kütteainete Keskkomitee esimees O. Hinto ja Kaubanduse-ja Tööstusministeeriumi osakonnajuhataja A. Lukk tutvumisreisil Saksamaalsealsetes turbatööstustes, kus muu hulgas tutvuti ka kahe erinevaturbabriketitootmise viisiga:Mis puutub turba priketeerimisse, siis on see uus tööstus, mis alles kahewiimase aasta jooksul on üles wõetud. Dr. Virthi wabrik, mis toorestrabaturwast läbi pressi laseb, saab turba, milles kõigest 60 prots. wett.Seda turwast kunstlikult kuivatades ja peeneks jahwatades saadakse briketti./.../ Düsseldorfi lähedal on teine samasugune sisseseade konstrueerituddoktor Karo poolt, kuid pressimise wiis eraldub esimesest. Nimeltpannakse pressimise juures toorele turbale teatud protsent kuiwajuure. /.../ Wabrik maksab 24 miljoni Smrk. ja ühe tonni briketi walmistamineläheb 160-220 marka maksma. 296Vaatamata sellele, et O. Hinto arvates oli briketitööstuse rajamine päevaküsimus,ei saanud sellest vastava sisseseade kõrge maksumuse tõttu asja.1923. aastal olevat “üks rühm ettewõtjaid” valitsuse poole pöördunudtoetuse saamiseks “briketitööstuse sisseseadmise otstarbel”. Tegemist võisolla Balti Merekaubanduse osaühinguga Balmeka, kelle fiaskost turbapiirituseja brikettide valmistamisel eespool juba juttu oli, või Konstantin Jürgensiga,kes 1923. aasta suvel sai Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi tööstuseosakonnalt loa “Hagudi mõisas, Harjumaal, turbabriketi valmistamiseettevõtte sisseseadmiseks ja seal tööalgamiseks. Ettevõttes leiab 7 tööl.tööd. Jõujaamas on 65 h. j. lokomobiil. Valmistab turvast põletis-brikette.” 297Samal ajal käis taas Saksamaal A. Lukk, kes tõi sealt kaasa ka turbabriketiproovid:Turba briketi “kivid” on pikergused karbitaolised tükid, umbes 6 tollipikad ja paar-kolm tolli paksud, ellipsikujulise vormiga. Ääred siledadja läikivad nagu poleeritud marmor - annab päris elegandi ilme. Katkimurtunasarnastub lähedalt pressitud lehttubaka pakile. Peaasi - kuiv,296 Meie turbarabade kasutamise wõimalustest. – Waba Maa, Nr. 250, 1921.297 Turba laiaulatuslisem kasutamine. – Päewaleht, Nr. 21, 1923; Teated ettevõtete tegevusest.– Eesti Majandus, Nr. 25, 1923, lk. 398.109

kerge ja vastupidav transporteerimiseks. Kõlbab otse portfellis kandmiseks./.../ Turba brikett annab 20-30 prots. rohkem soojust kui harilikturvas. 2981924. aasta juulis viibis Eestis Saksamaal briketitööstuse sisseseadeidvalmistava vabriku “Bemag” esindaja, kes koos Kaubanduse- ja Tööstusministeeriumiosakonnajuhataja A. Lukki ja Riigi Turbatööstuse juhatuseliikme O. Hintoga käis tutvumas Ellamaa rabaga, et välja selgitada, kas sealoleks võimalik ettevõttes toodetava sisseseadega turbabrikette valmistada,Kuid ka sellel käigul polnud reaalseid tagajärgi. 299Briketitootmise algus Ellamaal1933. aasta 19. septembri numbris teatas ajaleht Postimees, et neil päevil ollaRiigi Turbatööstuse Ellamaa turbarabas alustatud “turbabriketi valmistamisesisseseade ülesseadmisega”. Tegemist oli katseseadmega, mille koguvõimsusoli kõigest 1500 tonni turbabriketti aastas. Katsete õnnestumisekorral oli plaanis rajada juba suurem ja võimsam tehas. Briketivalmistamisetooraineks planeeriti kasutada press- ja alusturba tootmisel tekkivaidjääke, mis turba lõikamisel, kuivatamisel, auna panemisel ning transpordilmaha pudenenud. Müügile tuleks brikett rusikasuurustes kõvades tükkides,mille kütteväärtus olevat kaks korda kõrgem kui küttepuudel. Seadmedalustasid tööd 10. aprillil 1934. aastal. 300Seadmetega saavutati häid tulemusi, mis tähendas aga seda, et pressturbatootmisejääkide kasutamine toorainena ei saanud olla eriti jätkusuutlik.Seetõttu otsustati alustada freesturbatootmist. Taanist tellitud masinadjõudsid pärale 1936. aasta juuli keskel:Taanist jõudsid sel nädalal kohale ka uued masinad freesturba walmistamiseks,mis asetatakse tööle Ellamaa turbarabasse. Need masinad eikaewa turwast, waid riiwiwad turbaraba pinnast õhukese kihi maha.Riiwitud turwas jääb paari sentimeetri paksuses kihis raba pinnalekuiwama, kusjuures hiljem korjatakse see turbakiht kokku ning pan-298 Missuguseks kujuneb briketeeritud turvas? – Ühistegelised Uudised, Nr. 4, 1923.299 Turba briketeerimine. – Waba Maa, Nr. 173, 1924.300 Ellamaal hakatakse walmistama turbabriketti. – Postimees, Nr. 219, 1933; Eesti “kiwisöekatsewabrik” tööle. – Waba Maa, Nr. 82, 1934.110

nakse hunnikusse. Sellest toormaterjalist hakatakse siis pressimise teelwalmistama kütteturba briketeid. 301Uued masinad pandi kohe töösse ning juba mõni nädal hiljem kirjeldasRiigi Turbatööstuse direktor Kotri Hangelaid uut tootmisviisi ajalehe UusEesti ajakirjanikule järgmiselt:Brikettide walmistamisel peab olema kasutada peen turbapuru. Sedasaadakse turbaraba “hööweldamise” ehk n. n. freesimise teel. Sellekohanetöö käibki praegu Ellamaa raba tagumisel serwal. Seal on üks hektaarsood kändudest puhtaks tehtud, korralikult ära kuiwatatud ja seallõikab nüüd traktor turwast.Traktori taha on nimelt pandud madal rull terawate ringikäiwate hammastegaja see kisubki lahti siledalt rabalt õhukese turbakihi. Turwasmuutub päris peeneks pulbriks terawate hammaste all. Kiht on ainult2 sentimeetrit paks. “Aga mis turbalõikamine see on kahe sentimeetrisügawuselt,” küsitakse nüüd õigustatud imestusega. Kuid sel teel wõibsiiski palju rohkem turwast walmis teha kui käsitsi lõigates, sest õhukekiht kuiwab ruttu. Juba paaripäewase seismise järele on tema niiskuslangenud kuni 20 protsendini. Selle niiskusega wõib peent turbapurujuba hunnikusse panna. Sealt ta wiiaksegi hiljem briketiwabrikusse,kus ta saab weel wäikese kuiwatuse ja läheb siis pressi alla, tulles wäljakõwade ilusate brikettidena.Praegu on freesimise tööl kaks masinat proowiks, üks Wenest ja teineTaanist. Wene masin teeb weidi jämedamad tükid, hööveldades ühe jutiganii umbes paari meetri laiuselt. Taani masin aga teeb peenema töö,pildudes turbapuru ümmarguse rulli alt wälja nagu peent püssirohtu.See riistapuu wõtab 1,3 meetri laiuselt raba korraga ette.Seda peent puru segatakse maas mitu korda pärast ringi, et ta rutemkuiwaks. Segamine toimub praegu rehadega, kuid pärastpoole, kui jubatööstuslikus ulatuses turwast freesima hakatakse, pannakse segamisepeale samuti masinad ametisse.Kui freesitud turbapuru on paar päewa rabal kuiwanud, korjatakse takokku. Kogumiseks on omaette masin. See töötab wentilaatori põhimõttel,nagu tolmuimeja. Ta pannakse jällegi traktori järele ja see imebkorraga umbes poole meetri laiuselt turbapuru maast üles korwidesse.301 Turbabriketid sügiseks müügile. – Uus Eesti, Nr. 189, 1936.111

Korwid asuwad traktori taga platwormil. Kui see masin rabasse sõitisturwast koguma tühjade korwidega, lausus direktor K. Hangelaid –“läheb teine nagu kurginaine turule!” 302Uue tootmisviisi igakülgseks uurimiseks oli rabasse asutatud laboratoorium,mida juhatas noor insener Orest Kärm. Laborile oli freesturbaväljalähedusse ehitatud “väike rõõmus majake”, kus töötasid Tartu Ülikooli jaTallinna Tehnika Instituudi üliõpilased, botaanikud ja keemikud. Laborisuuriti turbas sisalduvaid taimseid ollusi, et välja selgitada turba botaanilinekoostis, tehti keemilisi katseid, et välja selgitada freesturba niiskuse- ja tuhasisaldustning viidi läbi ilmavaatlusi, märkides igapäevaselt üles sademetehulga, päikesepaistelise aja pikkuse päevas, tuule kiiruse jm näitajaid, etpõhjalikumalt uurida turba kuivamist. Artiklist selgus, et uute masinategaoli mõne nädalaga saadud 1 ha suuruselt rabapinnalt juba 1000 kantmeetritkuiva freesturvast, mis oli paigutatud aunadesse ning ootas vedamistbriketivabrikusse, mille sisseseade lähemal ajal Taanist kohale jõuab ningEllamaale üles seatakse. K. Hangelaiu sõnul pidi proovibrikett uuest vabrikustjuba septembris müügile tulema. Tegemist oli siiski mõnevõrra ennatlikuhinnanguga. Ajaleht Postimees teatas veel oma 7. oktoobri numbrisuue tehase ehitamisest Ellamaale tulevikuvormis. 30321. septembril 1936. aastal külastas Ellamaa turbatööstust riigivanemK. Päts koos kaaskonnaga, kuhu kuulusid kaitseväe ülemjuhataja kindralJ. Laidoner, majandusminister K. Selter, haridusminister A. Jaakson, kohtuministerJ. Müller, teedeminister O. Sternbeck, sotsiaalminister O. Kask,põllutööminister N. Talts, riigikontrollör K. Soonberg, propagandajuht H.Oidermaa ja majandusministri abi Viitak. Delegatsiooni eesmärk oli tutvudatööstuse olukorra ning uue rajatava briketitööstusega.1936. aasta lõpuks oli proovitehas siiski tööle rakendatud ning ennastheast küljest näidanud. katsed valmistoodanguga näitasid, et briketid sobisidhästi kütteks nii ahjudes ja pliitides kui ka kaminais. Huvi brikettidekasutamise vastu oma küttekolletes näitas üles ka Ellamaa elektrijaama juhatus.Proovitehase töö tulemusel võeti vastu otsus rajada uus vabrik, milletootmisvõimsus oleks umbes 50 000 tonni briketti aastas. 304302 Uued turbamasinad Ellamaal. – Uus Eesti, Nr. 212, 1936.303 Uued turbamasinad Ellamaal. – Uus Eesti, Nr. 212, 1936; Riigi turbatööstusele uusi masinaid.– Postimees, Nr. 271, 1936.304 Briketivabriku plaanid koostamisel. – Uus Eesti, Nr. 2, 1937.112

Tootsi briketivabriku rajamineSiiski polnud uue vabriku rajamine Ellamaale mõttekas, kuna sealse rabaturbavarudest poleks vabriku tööks kuigi pikalt jätkunud. O. Kärmi juurestöötas kümnikuna endine Piirsalu metsaülema abi Otto Indermitte, kestundis hästi Pärnumaa soid ja rabasid ning soovitas O. Kärmil uurida briketitööstuserajamist hoopis Tootsi raudteejaama läheduses asuva Pööravereraba juurde. Kuna katsete tulemused näitasid Pööravere turba sobivustbriketitööstusele otsustatigi rajada uus tööstus Pööravere raba lähistele.Aastail 1936–1938 räägitigi nii ametlikes dokumentides kui ka ajakirjandusesvaldavalt Pööravere briketivabrikust, mis paiknes Tootsi raudteejaamaläheduses, kuid alates vabriku valmimisest 1939. aasta alguses kinnistustalle Tootsi raudteejaama järgi nimetus Tootsi briketivabrik.21. juulil 1937. aastal toimunud AS Eesti Turbatööstused erakorraliselpeakoosolekul kiidetigi heaks aktsiaseltsi juhatuse otsus rajada Pööraverebriketitehas. Aktsiaseltsi juhatuse arvates kulus uue vabriku rajamiseksumbes kolm miljonit krooni, millest kaks miljonit saadi aktsiakapitali suurendamisestning üks miljon pidi hangitama aktsiaseltsi poolt laenuna. 305Pärast peakoosolekut K. Hangelaiult võetud intervjuus kinnitas viimane,et ettevalmistustööd Pööravere rabas olid peakoosoleku ajaks tegelikultjuba 200 töölise osavõtul käimas ning ka vabriku ehitus pidi algamanädala jooksul:Wabrik walmistab aastas 50 tuhat tonni turbabriketti, mis wastabumbes 200 tuhandele tonnile masinaturbale.Kuna selle kwantumi masinaturba walmistamiseks läbeb waja hooajalumbes 1600 inimese tööjõudu, on briketiwabriku töö niiwõrd mehhaniseeritudet seal on aasta läbi tööl kõigest 160 inimest, neist 20-30hooajatöölisi. Toormaterjal brikettide walmistamiseks wõetakse rabastwälja suwel, kuna wabrik töötab kogu aasta läbi. 306Uue briketivabriku sisseseade telliti Inglismaalt, Saksamaalt ja Rootsist.Leping vabriku rajamiseks sõlmiti Rootsi firmaga Baltic Peco AB Stockholmis.Freesturbamasinad hankis tootmiskoondis Tehnoeksport NSV Liidust.Vabriku juurde plaaniti ehitada 1000 kW võimsusega elektrijaam ningtöölisasula, elumajadega 130–140 töölisele, kontorihoonega, laoruumide-305 Suni, L., Suni, R. Ameerika Tootsi rabas. 2009, lk. 41, 154–155.306 A-s. Eesti Turbatööstused suurendas põhikapitali. – Uus Eesti, Nr. 197, 1937.113

ga jne. Vabriku juurest Tootsi jaama ehitati kitsarööpmeline raudtee. Ehitustjuhtisid kodumaised spetsialistid, insenerid Deniss ja Vladimir Tõnisbergning Orest Kärm. 3071938. aasta oktoobriks keskpaigaks oli ehitus jõudnud nii kaugele, et vabrikuja elektrijaama hooned olid valmis ehitatud ning käis masinate ülesseadmine.Samuti oli valminud elumaju, kontorihoone, saun, töökoda jne.ning toimus briketivabriku tööliskonna komplekteerimine. Kuna töö olisuuremalt osalt mehhaniseeritud, vajati peamiselt oskustöölisi. Alaliseltvõeti tööle umbes 100 töölist, hooajatööle suveperioodiks vajati umbes 150töölist. Vabriku juhtkond koosnes juhatajast, kahest insenerist, kahest tehnikust,kolmest meistrist ja 3–4 kontoritöötajast. Kuna 1938.–1939. aasta talvoli ette nähtud vabriku katsehooajaks, pidi selle jooksul valmima umbes 10000 briketti, mille jaoks Pööravere turbatööstus 1938. aasta suvel vajalikukoguse – 40 000 m 3 – freesturvast valmistas.Briketi müümiseks avas AS Eesti Turbatööstus Tallinn-Väike raudteejaamalähistele endise Johanson ja Ko puutööstuse krundile kivist lao- ja kontorihooned.Turbabriketi mahalaadimine vaguneist pidi toimuma vastavamehhanismi abil. Turba väljaveoks plaaniti tööle rakendada välismaalt sisseostetav elektriauto, esimene omataoline Eestis, mis töötaks akumulaatoritega,mida laetakse Ellamaa elektrijaamas toodetava elektriga. Esialgsekavatsuse kohaselt pidi briketti perenaistele koju toimetatama 25–30-kilostespakkides. 308Ka kuu aega hiljem, novembri keskel, lubas K. Hangelaid, et perenaisedsaavad jõuluvorste küpsetada juba briketitulel, kuid paraku ehitus venis ningvabrik käivitati alles 1939. aasta jaanuaris, kusjuures esialgu toimus masinateseadistamine. 26. veebruaril 1939. aastal saadeti müügiks esimesed vagunitäiedbriketti. Vabrik anti ehitaja poolt üle augustis. Plaanitud 3 miljonikrooni asemel kulus vabriku maksumuseks umbes 4 miljonit krooni. 309Esialgu kohtas brikett rahva seas üsna umbusklikku vastuvõttu ning seetõttujagas AS Eesti Turbatööstused oma uudistoodet Tallinna turul ja teistesrahvarohketes paikades veoautokastist tasuta kõigile soovijatele niipalju,kui need seljas ära kanda suutsid. Muidu maksis tonn briketti 14 krooni307 A-s. Eesti Turbatööstused suurendas põhikapitali. – Uus Eesti, Nr. 197, 1937; Suni, L.;Suni, R. Ameerika... lk. 42.308 Turbabrikett jõuluks müügile. – Uus Eesti, Nr. 282, 1938.309 Brikett Pärnus. – Pärnu Päewaleht, Nr. 18, 1939; Suni, L.; Suni, R. Ameerika... lk. 45.114

50 senti. Väikemüük toimus 50 kg kaupa kastides, mille hinnaks koos kojutoomisegaoli 1 kroon.Briketid olid pikliku kujuga, mõõtmetega 180 mm x 63 mm ning neidtoodeti kolmes kaalus. Kõige raskem brikett Salong, mis kaalus 650 grammioli mõeldud kodumajapidamistele. Brikett Tööstus, kaaluga 200–210grammi oli mõeldud tööstusettevõtetele ning 120-grammine Generaatorbrikettoli mõeldud gaasigeneraatoritele. Briketile trükiti peale tähed ETB– Eesti Turbatööstuse Brikett.1939. aasta jooksul hakkasid briketti tellima ka paljud tööstusettevõtted,nende seas näiteks Järvakandi tehased, Hiiu-Kärdla kalevivabrik jateised, briketikütet olevat kasutatud rannasõidulaevadel ning katsetatudraudteel. 3101939. aasta suvel külastas Tootsi briketivabrikut ja turbatööstust ajaleheÜhistegelised Uudised ajakirjanik, kelle kirjeldus väärib peaaegu täielikkutaasesitamist:Tootsi raudteejaamast paar kilomeetrit tööstuse erirongiga sõitu läbikevadiselt rõõmsa metsa ja te leiate end järsku lagendikul Suursoo serval,kus 18 meetri kõrgune tehasehoone kerkib kahekordsete tööliselumajadevahelt, tuututades kihutavad edasi-tagasi rongid turbatolmuvagonettidega, kihab vilgas tegevus. Lühikese peatuse järele jatkab siitrong teekonda rabasse. Teel puutuvad silma igal pool plakatid “Suitsetaminekeelatud”. See keeld käib kogu rabapinna kohta. Pole ka naljaasi,kui sel 2500 hektarilisel maa-alal puhkeks tuli. Tekib mõte, et niisuguselpuhul küll vähe suudaksid veel aidata rabasse püstitatud tulevalvetornidkui ka ristirästi jooksvad kraavidki.Tolm, tolm, tolm...Esimesena võtab teid rongiga raba kohale jõudes vastu terav tolm, misigal pool ringi keerleb ja otsekohe kipub silmi vesiseks võtma. Pole kaimestada, kui tuletame meele, et turvast toodetakse n. n. freesimisesüsteemil, mille tulemusena saadakse imepeen ja täiesti õhukuiv turbapuru.Selle turbapuru kallal askeldavadki praegu töötlemisel oleval300-hektarilisel kuivraba pinnal tohutud masinad, kaarutades turbapuruja kogudes teda hiljem automaatselt oma hiigeltrumlitesse, et siiskoos koormaga vajuda 18 tonni raskuse täissöönud metallelukana ülemasinate raskuse all tugevasti kõikuva rabapinna raudtee äärde ja sealoma kandami mahasülitada bagerite ette, mis peene freesturba omahiigelkämmaldega tõstavad vagonettidesse.310 Suni, L.; Suni, R. Ameerika... lk. 45–49.115

Kogu seda tööd ja tegevust saadavad paksud, pruunid turbatolmu pilved,mille tõttu need vähesed töölised, keda rabal vajatakse masinajuhtidena,kogu aeg kannavad kaitseprille. Ei saa prillideta läbi ka insenerid,kihutades mööda raba ringi oma “punase sipelgaga”, nagu nimetataksesiin kasutatavat omapärast traktoritüübilist rabaautot, miskannab küll ametlikku nimetust “traktor nr. 8”. Rabaauto kõrval näetesiin veel teistki haruldust, n. n. rabarongi, mis pehmel pinnal ringi sõitesveab ära turbakihist välja tulnud kände ja puujuuri ning toimetabteistele masinatele ligi ka vajalisi aineid. Ees mürisev traktor, järel terverong lintidel liikuvaid vagonette, nii ta keerleb roobasteta rongina naguisevärki metall-lohe mööda raba ringi.Turvas ise kuivatab endAga nüüd sõidame koos turbarongiga üle tolmava raba tagasi tehaseenda juure, kusjuures teel kuuleme, et peenikene ja täiesti kuiv freesturvastuleb hinnalt kolm korda odavam pressturbast. Vaja oleks ainulterilisi kütteseadeldisi, et uudse süsteemi järele saavutatud peenturvastvõiks kasutada vägagi odava kütteainena. Nüüd ta läheb aga briketivabrikusse,kust ilmub tarbija ette kivikõva ja läikiva briketina. Asjatundjatehinnangu järele on Tootsi rabas väljavõetav turvas kuni 5000aastat seisnud rabas lademetena. Tänapäeva inimesel briketitükki ahjupannes on raske kujutledagi, millised elukad kord aastatuhandete eeston kõndinud turbarabal, mida nüüd kasutatakse odava kütteainena.Nagu rabal, nii ka briketitehases on kogu töö korraldatud nii, et inimjõudusiin tarvitatakse äärmiselt vähe. Hiigelhoones näete vaid siinsealüksikut töölist kontrollimas masinate tegevust.Briketeerimiseks peab turbapuru olema võimalikult kuiv. Kogu hiigeltehastegelebki ainult sellega, et brikettideks pressitavat turbapurusaada nii kuivaks, et ta sisaldaks ainult 12-15 protsenti vett. Selleksläheb loomulikult kohutaval hulgal soojust vaja. Tuletagem meelde, ettänavu tehas toodab briketti 30.000 tonni ja tahab oma toodangut veeltõsta kuni 50.000 tonnini.See kuivatamine on omaette huvitavaks probleemiks. Nimelt kuluksühe kilo turbapuru kuivatamiseks täpselt kilo kivisütt. Sel kombel eitasuks end asi üldse. Olukorra päästab ainult teravmeelne leiutis, milleabil turvast lastakse ennast ise kuivatada, kui tarvitada jämedat võrdlust.Nimelt kasutatakse tehases ära kuumutatud turbast eralduv aurkuuma vee saamiseks, mis omakorda aitab kütta suurt osa tohutupikkatorustikku, millest turbatolm läbi käib.116

Brikett läheb ise vagunisseVaadeldes kogu suurt tehast ja selle tegevust ning jõudes viimase järguni,olete kahtlemata üllatunud. Hiigelmasinad rabas ja tehases on kõikteinud ettevalmistusi ainult väikese pressi jaoks, mis asub tagasihoidlikulttööstushoone nurgas. Vaatamata oma väikesele kogule see pressiseadeldison suuteline 1500-atmosfäärilise surve all peene turbatolmupressima kivikõvaks briketiks, milliseid tuleb pressist iga minutijärel välja neli.Tehases on töö seevõrra mehhaniseeritud, et isegi briketi laadimine toimubpeaaegu automaatselt. Nimelt viivad pressi juurest kuni raudteeni180 meetri pikkused raudrennid, mida mööda presside survel briketidpideva läikivmusta lindina ise nihkuvad vagunite ette, kus töölisi onvaja ainult nende kohaletõstmiseks.Kui tööstusrongiga alustada tagasisõitu, ei pääse kuidagi mööda tunnustusesttänapäeva arenenud tehnikale. Veel paari aasta eest nii pehmeraba, millelt turbaproovegi sai minna võtma ainult roomates, et mittevööni pehmesse pinda vajuda, on muudetud rahvamajandusele kõrgeväärtuslikuksküttematerjaliks. 311II maailmasõja algus 1. septembril 1939. aastal tõstis oluliselt nõudlustbriketi järele, kuna kivisöe sissevedu paljudesse riikidesse, kaasaarvatudEestisse, oli takistatud. Tellimusi briketile tuli nii Soomest, Rootsist, Lätistkui ka teistest riikidest. Kuna aga suurem osa 25 000-tonnisest briketitoodangustkasutati ära koduturul, ei olnud võimalik välistellimusi alativastu võtta. 3121940. aastal pidi briketivabrik saavutama projektijärgse tootmismahu50 000 tonni briketti aastas, kuid suutis toota ainult 32 700 tonni. 313311 Ringsõit Tootsi turbarabas. – Ühistegelised Uudised, Nr. 23, 1939.312 Suni, L.; Suni, R. Ameerika... lk. 56.313 Suni, L.; Suni, R. Ameerika... lk. 64.117

TööstusHarju maakondEllamaa turbatööstusAruküla turbatööstusEinmanni turbatööstusJürgens K. turbatööstusKohila paberivabriku turbatööstusPääsküla turbatööstusSolvak M. turbatööstusTallinna linnavalitsuse turbatööstus“Sõjamäe raba”Harku turbatööstusViru maakondGoetsch, A. turbatööstusKreenholmi vabriku OÜ turbatööstusKunda-Aru turbatööstusAS Port-Kunda turbatööstus.Rennenkampff, C. turbatööstus jalinaketramisvabrikVeltsi turbatööstusOÜ Mineraal turbatööstusJärva maakondJärvamaa turbatööstusLehtse turbatööstusLehtse turbatööstusPärnu maakondLavassaare turbatööstusLudri M. turbatööstusSindi kalevivabriku A.-ü. turbatööstusViljandi maakondPütsep H. turbatööstus“Samuli” telliskivitehas, turbatööstusja lubjaahiViljandi linna turbatööstusVõhma turbatööstusTartu maakondIlmatsalu telliskivitööstuseturbatööstusOtepää turbatööstusTartu linnavalitsuse turbatööstusOmanikRiigi Turbatööstus/AS Eesti TurbatööstusedRiigi Turbatööstus/AS Eesti TurbatööstusedJ. RandK. JürgensKohila paberivabrikV. LellepM. SolvakTallinna linnavalitsusVangimajade PeavalitsusA. GoetschKreenholmi vabriku O.-ü.K.-m. Andevei ja PojadAS Port-KundaC. RennenkampffOÜ LootusOÜ MineraalAS Eesti TurbatööstusedOÜ Lehtse turbatööstuseRiigi Turbatööstus/Sindi kalevivabriku AÜ/AS Eesti TurbatööstusedM. LudriSindi kalevivabriku A.-ü.H. PütsepViljandi linatööstuse ühingViljandi linnavalitsusVõhma turbaühingIlmatsalu telliskivitööstusOtepää turbaühisusTartu linnavalitsus118

Ulila turbatööstus ja elektrijaamValgamaaValga linna turbatööstusSaaremaaPeltser K. turbatööstusTartu linnavalitsusValga linnavalitsusK. Peltser (Hiiumaal)Tabel 11. Suurtööstuse ettevõtted turbatööstuses aastail 1920–1940. 314314 Nimetatud on üle 20 töölisega ettevõtted, mis sel perioodil tegutsesid, vaatamata nendetegevuse kestvusele. Riikline aadress-raamat 1925. Tln., 1925, lk. 253; Riikline aadress-raamat1926–1927. Tln., 1926, lk. 625; Eesti aadress-raamat 1929–1930. Tln., 1930, lk. 385;Eesti aadress-raamat 1932. Tln., 1932, lk. 332; Eesti aadress-raamat 1938–1939. Tln., 1939, lk.119

11. Elu- ja töötingimused turbatööstuses 1919–1940Turbatööstuse peamiseks probleemiks kogu käsitletava perioodi vältel olisuur vajadus hooajalise tööjõu järele. Eriti rasked olid ses suhtes 1919.–1920.aasta, mil suur osa sobilikest meestest olid sõjaväes, puudus oli toiduainetestja muust varustusest, ning 1930. aastate II pool, mil Eestis tekkis tõsinetööjõupuudus ning töölisi veeti Poolast sisse.Elu- ja töötingimused1920. aastal töötasidki Kütteainete Keskkomitee rabades Eesti AsutavaKogu sunduslikku metsatööd puudutava 1920. aasta 2. märtsi määruse alusel,muu hulgas ka endise Vene Loodearmee sõdurid. Kahekuulise sunduslikutööteenistuse jooksul tagati töölistele rahvaväelase moon ja töötasu tükitööhindadealusel. Järgnevalt rakendatigi metsatöödele ligi 5000 loodearmeevõitlejat ja põgenikku, 1920. aasta juulis oli neid umbes 3000, kusjuures,nagu öeldud, tarvitati neid ka turbatööstuses. 315Ajalehes Tallinna Teataja kujutatakse Kütteainete Keskkomitee Soonisteturbarabas töötanud endiste põhjaarmeelaste olukorda üsna mustadestoonides:Kõigepealt - töölised, iseäranis põhjaarmee wenelased, on poolalasti,mõned isegi aluspesu wäel. Soojade ilmadega wõib niisugune poolalastiinimene küll tööd teha, kuid sügisesel ajal ei suuda ta ometi wihmaja tuule käes külmale wastu panna. Riideid ja jalanõusi on igalt pooltpalutud, kuid mitte kusagilt saadud. Kui nii edasi kestab kaowad töölisedpikkamisi rabadest ja metsadest.Niisama raske on lugu toiduainete nõutamisega. Seisukord toitmisepoolest wõib lõpuks päris katastroofiliseks muutuda, kui toitlusministeeriumtoiduainetega warustamises oma senist poliitikat jätkab... 316Toiduainete hankimine käis valla- ja maavalitsuste kaudu, kuid protseduuroli aetud nii keeruliseks, et toiduainete saamine võis aega võtta kuukuni poolteist ning kui tööliste kooseis vahepeal muutus, tuli kogu protseduuralgusest peale uuesti läbi teha. 317315 Sunduslik metsatöö. – Waba Maa, Nr. 40, 1920; Rosenthal, R. Loodearmee. Tln., 2006,lk. 603–604, 607.316 Sooniste turbarabas. – Tallinna Teataja, Nr. 201, 1920.317 Sooniste turbarabas. – Tallinna Teataja, Nr. 201, 1920.120

1. novembril 1920. aastal toimus kaubandus-tööstusministeeriumi tööstusosakonnajuhataja A. Lukki eesistumisel turbatöösturite ja omavalitsuseesindajate koosolek, kus arutati turbatööstuse põhiprobleeme, muu hulgasühe põhiküsimusena ka tööliste varustamist toiduainetega. KütteaineteKeskkomitee esindaja arvates peaksid tema 3000 turbatöölist saama vähemalt2 naela leiba päevas ja 3 naela heeringaid nädalas, kuna kartulit ollavabalt saada. Lisaks tegi Kütteainete Keskkomitee esindajale muret tulevanetööliste puudus, mis saabub siis, kui endise Põhjaarmee võitlejad Eestistlahkuvad. Sellest ülesaamiseks pidi Keskkomitee esindaja arvates hakkamatöölistele perekonna-kortereid ehitama. 318Paraku ei saanud viimasest aga õiget asja. Järgnevatel aastatel kurdavadajalehed üksmeelselt turbatööliste raskete elu- ja töötingimuste üle, mispõhjustasid tööliste voolavuse tööstustes. 319Hooajatööliste elu-olu kirjeldati lähemalt Ellamaa turbatööstuse 50. aastapäevapuhul välja antud brošüüris “Ellamaa turbatehas poolsajandi künnisel”.Kirjelduse kohaselt elasid hooajatöölised tavaliselt ainult suveperioodil elamiskõlblikessuurtes barakkides, mehed ja naised koos. Magati kahekordsetelnaridel, kusjuures paremateks kohtadeks peeti alumise korruse nurgaasemeid.Barakk oli jagatud vaheseinaga kaheks osaks, kummalegi poole oli majutatudkolm artelli so ca 60 inimest. Tööstus andis igale töölisele õlekoti,muu varustus pidi endal kaasas olema. Toidu valmistamiseks oli töölistel kasutadakaks kööki. Üks nn “soe” köök oli nelja pliidiga, millest kolm olid agaalaliste tööliste käsutuses, seega hooajatööliste kasutada jäi seal vaid üks pliit.Soojas köögis oli vesi sees, hooajatöölistele mõeldud nn “külmas” köögis tulivesi kaevust kohale tuua. Toidu järgmisel tööpäeval rabasse kaasavõtmisekspidi iga tööline ise valmistama. Ka joogivesi viidi rabasse kaasa. 320Sama hullud kui hooajatöölistel, olid Eesti Vabariigi turbatööstuse algaastatelaga ka alaliste tööliste elutingimused. Ka järgmine ajaleheväljavõtekirjeldab tööliste olukorda Ellamaa turbatööstuses:Praegu on jaama ja turbatööstuse juures ametis weel 250 töölise ümber.118 inimest elawad aga parakis, mida alaliste tööliste elamiseks waewaltkasutada wõiks. See kõlbaks ainult suwel päewatöölistele, kes wahestüle 3 päewa paigal ei seisa. Paraki tubades on kahekordsed puust narid,318 Eesti turbatööstus. – Waba Maa, Nr. 250, 1920.319 Pitsner, H., Tammaru, A. Turvas ja elekter Ellamaalt. Tln., 2004, lk. 38.320 Ellamaa turbatehas poolsajandi künnisel. Tln., 1968, lk. 17.121

mille peal lutikad edasi-tagasi jooksewad ja elanikkude meele kibedaksteewad. Õhk on muidugi halb. Wäikesed lambid lae all ei wõimalda lugemist.Kirjutamiseks pole üldse kohta. Parakis elawad poissmeestekõrwal ka perekonna-inimesed lastega, keda Ellamaal õige rohkesti.Lähemate aastate jooksul lubab tööstuse juhatus töölistele ajakohasedeluhooned ehitada. 321Loomulikult oli ka turbatööstusi, kus tööliste elutingimused olid tunduvaltparemad. Kreenholmi turbarabas näiteks oli aastail 1919–1920 töölisteleehitatud kaks tööliskasarmut põrandapinnaga vastavalt 182 m 2 ja 377 m 2ning tööliste köök põrandapinnaga 70,5 m 2 . Kuna Kreenholmi rabas töötasvaid kaks turbapressi, mida teenindas maksimaalselt 80 töölist, pididelutingimused seal olema suhteliselt talutavad. 322Kreenholmi turbarabas juhtis tööd turbameister, kellele allusid artellijuhid.Iga masina jaoks oli üks juht, kes juhtis kahte vahetust. Ühes vahetusestöötas 40 töölist, kummagi masina juures 20. Töölistele maksti tasutükitöö eest, kusjuures tükitööhind tõusis vastavalt valmistatud turba hulgale.Esialgu sõltus ka artellijuhi tasu artelli toodetud turba hulgast, kuid1930. aastate alguses muudeti nad kindlapalgalisteks. 323Ka Ulila turbatööstuses lahendas Tartu linn hooajatööliste korteriprobleemitäiendava elamispinna juurde ehitamisega koheselt pärast seda kuitööstus Tartu linna omandusse üle läks:Tööliste barakkide ehitus “Ulilas” jõuab lõpule. Kaks barakki on jubakatuse all, kolmas saab lähemal ajal. Sellega on tööliste elukorterite küsimus,mis seni palju soowida jättis, lahendatud ja töö võib suurema intensiivsusegaedasi kesta. 324Peamiseks tööjõuks enamikus turbatööstustes olid tolleaegsest Petserimaakonnast värvatud hooajatöölised. Loomulikult kasutati nii palju kui võimalikka kohapealset tööjõudu, kuid petserlaste kasutamine oli üldlevinud.Üht elevaatormasinat teenindav artell koosnes tavaliselt 19–21 töölisest,kelle hulgas oli kuni viis naistöölist. 9–10 meest kaevandasid karjääris turbamassi,5–6 meest võtsid köistransportöörilt turbapätse maha ja ladusta-321 Päev Ellamaa turbarabas. – Waba Maa, Nr 233, 1924.322 Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri Osaühisus 75: 1857–1932. Tln., 1933, lk. 103.323 Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri Osaühisus 75: 1857–1932. Tln., 1933, lk. 88.324 Postimees, Nr. 232, 1926.122

sid neid kuivatusväljakule. Naiste töö oli kergem, tühjade laudade võtminetransportöörilt ja allapanek pressist väljuvale turbalindile.Üks artell kaevandas vahetuses 227–260 tonni toorturvast, mis tähendasseda, et iga karjääritööline tõstis päevas elevaatorile minimaalselt 23–26tonni turvast ning laudade mahavõtjad pidid kandma kuivatusväljale kakskorda rohkem, lisaks veel aluslaudade kaal. Soodsate karjääriolude puhulvõis aga artelli päevatoodang ulatuda ka 325 tonni toorturbapätsini. 325Palgatingimustest1923. aastal teenisid Ellamaa turbatööstuse tükitöölised mehed 250–300 (2,5–3krooni) marka, naised 150–200 (1,5–2 krooni) marka päevas. Suure majanduskriisiaastail töötasu mõnevõrra langes, kuid tõusis pärast kriisi taas enam-vähemendisele tasemele. Nii on Ellamaa turbatööstuses makstud töölistele 1934.aasta hooajal päevapalka sõltuvalt töö tulemuslikkusest 3–4 krooni ning Ulilaturbatööstuses 1935. aasta hooajal tükitöö alusel, kusjuures päevatasu kõikus2–5 krooni vahel, sõltuvalt sellest, millisel alal keegi töötas. Turbakuivatajad, kellekstavaliselt olid naised või noorukid, teenisid Ulilas 1,5–2,5 krooni päevas. 326Selleks, et palk kriisi lõppedes uuesti tõuseks, korraldasid töölised ühiseidväljaastumisi. Nii nõudsid Ulila turbatööstuse turbarõugutajad 1932.aastal palga tõstmist:Ulila raba turbarõugutajad, arwult 128 töölist, esitasid mõne päewa eestpalwe linnawalitsusele, et nende töötasu, mis oli 22 senti kantmeetri turbarõugutamise eest, tõstetaks. Linnawalitsus kaalus palwet ja otsustas tasusuurendada 3 sendi wõrra, seega maksta 25 senti kantmeetri pealt, sest wõrreldeseelmiste aastatega oli rõugutajate töötasu wähenenud kõige rohkem.Kolmapäewal on rõugutajad töölised pidanud uue koosoleku ja otsustanudnõuda töötasu suurendamist weel 3 sendi wõrra. Seega 28 sentikantmeetri turba rõugutamise eest.Neljapäewa hommikul oli see nõue linnawalitsuse erakorralisel koosolekularutusel. Leiti, et uue tasukõrgenduse nõudmine ei ole põhjendatudja seda ei wõimalda teostada ka elektrijaama eelarwe. Linnawalitsuseseisukohast teatati kohe töölistele, kes selle järgi ka peagi tööle asusid. 327325 Ellamaa turbatehas poolsajandi künnisel. Tln., 1968, lk. 15–16.326 Ellamaa turbahooaeg jõuab lõpule. – Postimees, Nr. 159, 1934; Turbatöölistele tööd. – Postimees,Nr. 152, 1935; ; Pitsner. H., Tammaru. A. Turvas ja elekter Ellamaalt. Tln., 2004, lk. 38.327 Ulila turbarõugutajad nõudsid kõrgemat tasu. – Postimees, Nr. 151, 1932.123

1936. aasta mai esimesel poolel pöördusid Sindi kalevivabriku Lavassaareturbatööstuse töölised oma nõudmistega vabrikuvalitsuse poole ningähvardasid nende täitmatajätmise korral streigiga. 189 allkirjaga kirjas oliüheksa nõudmist, millest olulisemad olid nõue vabastada töölt tööstusejuhataja, kelle käitumine töölistega jätvat soovida ning tõsta töötasunormeturbalõikamise ja kuivatusväljale mahapanemise eest 1,7 kroonilt kahelekroonile. Streiki ei puhkenud, kuna vabrikuvalitsus rahuldas enamikutööliste soovidest. Nii teenisidki Lavassaare töölised 8-tunnise tööpäevajuures keskmiselt 4 krooni päevas, naised vähem, mehed rohkem.Kaks füüsiliselt väga tugevat poissi (“nagu noored Kalewipojad”) teenisidturvast kuhja ladudes kumbki 9 krooni päevas. Selleks pidid nad kuhja laduma90 m 3 turvast. Petserimaalt pärit Natalja Kusewa olevat teeninud60 päevaga 208 krooni. 328Ühes hooajatööliste palga tõstmisega hakkasid turbatööstused, eelkõigeRiigi Turbatööstus, tegema soodustusi ka oma alalistele töölistele:Käesolewal aastal andis turbatööstus ka oma alalistele töölistele, nimeltneile, kes tööstuses töötanud wähemalt wiis suve, kaks nädalat palgalistpuhkust. Nimelt makseti töölistele nende keskmise teenistuse järelekahe nädala palk pealekauba. Seda wõtet tarwitab tööstus selleks,et kaswatada enesele alaliste tööliste kaadrit, kes tööga rohkem wilunudja kelle tööwõime selle tõttu suurem. 329Alalistele töölistele makstud palkadest annab veidi aimu töölistele Tootsibriketitehases makstud töötasu, mis meestel kõikus vahemikus 25–90senti tunnis, naistel 18–32 senti tunnis. 330Keskmine töötasu(sentides)% (lihttöölise teenistus= 100%)Turbakuivataja 35,0 104%Turbalõikaja 66,3 197%Turbarõugutaja 46,1 137%Turbatöölised 61,2 182%Tabel 12. Meestöölise keskmine teenistus tunnis. 331328 Kaks ärahoitud streiki Pärnumaal. – Postimees, Nr. 129, 1936; .329 Ellamaal hakatakse walmistama turbabriketti. – Postimees, Nr. 219, 1933.330 Suni, L.; Suni, R. Ameerika... lk. 46.331 Eesti Statistika, Nr. 233 (6), 1940, lk. 283.124

Keskmine töötasu(sentides)% (lihttöölise teenistus= 100%)Turbakuivataja 30,6 135%Turbarõugutaja 46,3 204%Turbatöölised 36,7 162%Tabel 13. Naistöölise keskmine teenistus tunnis. 332Töö- ja puhkeajastKuna Eestis on turbatootmiseks sobilik periood lühiajaline ning töö tasustaminetoimus tükitööhindade alusel, oli töö turbatööstusis tavaliselt vägaintensiivne ning ära püüti kasutada kogu tööks sobilik ajavahemik. Ellamaaturbatööstuses näiteks oli tööpäeva kestus ühes lõunapausiga 1920.aastate alguses tavaliselt 11 tundi, kusjuures artellid vahetusid öösel kella1 paiku so ööpäeva pimedaimal ajal. Laupäeviti oli tööpäev tavaliselt kakstundi lühem, pühapäev oli puhkepäev. Töölised sisustasid puhkepäeva sagelijoominguga, mis tihti läks üle suureks riiuks ja kakluseks. 333Üldiselt oli Riigi Turbatööstuses ja hiljem Eesti Turbatööstuses alkoholipruukimine karmilt ära keelatud, kuid töölised, eriti Petserimaalt päritvenelased, seda keeldu sageli lihtsalt ignoreerisid:Waatamata, et riigi turbatööstuse direktor Hacker on teinud waljuidkorraldusi alkoholitarwitamise keelamiseks, ei ole neist suurt abi. Wenelastejoomakire wastu ei saa nähtawasti ükski seadus wõidelda. Napsitamisedkestawad peamiselt laupäewiti ja pühapäewiti. Laupäewal läkitawadtöölised “saatkonna” Riisiperre, kust tuuakse siis kottides “walget”.Ka kiputakse tarwitama eetrit, mille mõju tawaliselt märatsemapanew. Need, kelle juurest eetrit leitakse, wallandatakse otsekohe, kuidsalaja joowad wenelased seda “märjukest” ikka. 334Vabariigi valitsuse koosolekul 9. aprillil 1937. aastal vaadati läbi ja anti riigivanemadekreedina välja tööstuslikkude käitiste tööaja seaduse muutmise seadus,millega muudeti seaduse §8, mis käsitles ületunnitöö tegemist. Seadusmuudatusegalubati teha ületunnitööd erilise loata muu hulgas ka turba lõikamisel,pressimisel, kuivatamisel, kogumisel ja kuhja ladumisel. Ületunnitöö osas332 Eesti Statistika, Nr. 233 (6), 1940, lk. 283.333 Ellamaa turbatehas poolsajandi künnisel. Tln., 1968, lk. 16–18.334 Ellamaa turbahooaeg jõuab lõpule. – Postimees, Nr. 159, 1934.125

võis töölisega lepingu sõlmimisel teha kokkuleppe, et need tööd on tööliselesunduslikud. Kokkuleppe sõlmimise kohta pidi olema tehtud märge ka töölisepalgaraamatusse. Seaduse muudatuse juurde lisatud seletuskirjas väidetakse, etmuudatus tehtigi eelkõige turba- ja ehitustööstuse huvides. Kuna riik oli asunudpõhimõttelisele seisukohale, et küttekriisi lahendamiseks ei raiuta täiendavaltmetsa, oli vajalik tõsta turbatööstuse toodang mitmekordseks. Kuna suveperiood,mil kütteturvast valmistada sai, oli lühike, polnud normaaltööpäevajooksul töötades võimalik turvast vajalikus koguses toota. Sel põhjusel antigiturbatööstusele võimalus teha sisuliselt piiramatus koguses ületunnitööd. 335Samal ajal reguleeritakse väga selgelt alaliste töötajate töö- ja puhkeajaprobleemid. Nii näiteks kehtestati mais 1937. aastal kehtima hakanudEllamaa tööstuse sisekorramäärusega ühe vahetusega töötamisel tööpäevadelkella 7–16, lõunaajaga kella 12–13, laupäeviti kella 7–14. Elektrijaamatöölised said iga 6-päevase töönädala kohta ühe vähemalt 24 tunni pikkusepuhkepäeva. 336TööõnnetustestVäga pika ja intensiivse töö tulemusel juhtus sageli ka tööõnnetusi. Osaliseltpõhjustas neid ilmselt väsimus ja ettevaatamatus, osal juhtudest ka lihtsalt inimlikrumalus. Tavalised olid õnnetused, mis juhtusid turbapressi juures. Näitlikustamisemõttes esitatakse ainult ühe juhuslikult valitud aasta tööõnnetusteülevaade ajalehes Virumaa Teataja uudiskünnise ületanud õnnetustest.20. mail 1937. aastal jäi Lehtse turbarabas elektrijõul töötava turbapressivahele ning sai selle tulemusel parema jala pahkluu murru 23-aastanenooremmotorist Kalev Rebane, “kes awas pressi automaadi kaitse ja toimispressi töötamise ajal parandust.” 337Mõni aeg hiljem jättis Laekvere piimaühingu turbatööstuses töölineElmar Naarits parema käe pöidla masinarihma vahele. Vigastatud töölinevajas haiglaravi. 338Lisaks turbapressile võis õnnetusi juhtuda ka tööstuste raudteedel. 9.augustil juhtus taas Lehtse turbatööstuses raske õnnetus sealse 20-aastase335 Tööaja seadust muudeti. – Postimees, Nr. 96, 1937.336 Pitsner, H.; Tammaru, A. Turvas ja elekter Ellamaalt. Tln., 2004, lk. 43.337 Turbapress wigastas jalga. – Wirumaa Teataja, Nr. 58, 1937.338 Walmistatakse kütteturwast. – Wirumaa Teataja, Nr. 79, 1937.126

töölise Hermann Jervaskitiga, kes sai peast raskelt vigastada. “Tööline töötasturbatööstuses turba wagonettide haakijana, kuid jäi töö juures peadpidiliikuwa mootori ja tühja platwormi wahele, kuna ta wagonetti haakideskomistas ning kukkus platwormi ja mootori wahele.” Kuna vigastusedolid eluohtlikud, saadeti tööline ravile Tallinna haigekassa haiglasse. 339Püsiva turbatööliste kaadri loomise algusSeoses elektrijaama laiendamise ja alusturbavabriku tööle hakkamisegakasvas Ellamaa turbatööstuses 1930. aastate II poolel oluliselt vajadus püsivaturbatööliste kaadri järele. Sel otstarbel omandasid venelased Ikonnikovja Solntsev Riisipere jaama läheduses 763 ha suuruse Terjatu maakoha.See tükeldati kruntideks ning sinna toodi elama 40 perekonda Petserimaavenelasi, kelle liikmed varemalt olid Ellamaa turbatööstuses töötanud. 34019. oktoobril 1939. aastal andis Harju maavalitsus loa A.-s.-le Eesti Turbatööstustükeldada viimasele kuuluvast Nissi vallas asetsevast Tamme talustEllamaa turbatööstuses töötavatele töölistele eluasemekohtadeks 33krunti, suurusega 0,2–0,5 ha. Tükeldatavad krundid plaaniti hoonestadatööstuse poolt töölistele antava laenuga. 341Samalaadsed protsessid toimusid ka teistes turbatööstustes, kus kujunesidEesti Vabariigi lõpuaastateks välja enam-vähem heakorrastatudtöölisasulad, suhteliselt normaalsete elutingimustega nii alalistele kui kahooajatöölistele.339 Raske õnnetus Lehtse turbatööstuses. – Wirumaa Teataja, Nr. 91, 1937.340 Petserimaalt 40 perekonda venelasi Ellamaa lähedusse elama. – Uus Eesti, Nr. 84, 1938.341 Ellamaa töölistele eluasemekrundid. – Uus Eesti, Nr. 286, 1939.127

12. TurbaühingudTurbatarvitajate ühisuste ja turbaühingute loomine enne I maailmasõdaPärast 1905.–1907. aasta revolutsiooni lõppemist algas Venemaal ning sealhulgaska Eesti- ja Liivimaal kiire majandusliku tõusu periood, mis tõi endagakaasa kütteainete hinnatõusu. Ajalehed toovad nii Eesti- kui ka Liivimaaltjärjest teateid selle kohta, et küttepuude hinnad enneolematult kalliksläinud ning neist on sellele vaatamata puudus. Tavaliselt mainitaksealati, et küttekriisi aitaks lahendada turba kasutuselevõtmine ning selleks,“et turbaid lõigata, tuleb põllumeestel ühendusesse astuda.” 3421909. aastast algabki eelkõige maapiirkondades turbaühingute rajamine,tavaliselt kohalike põllumeeste seltside eestvõttel ning kohalike laenujahoiu-ühisuste toel. Aga turbaühingute asutamise peale mõeldi ka linnades.Nii on Tartu Majaomanikkude Selts mitmel aastal järjest arutanudturbaühisuse loomise vajaduse üle, kuid ühingu asutamiseni siiski ei jõudnud.Turbaühisusi soovitati moodustada ka aluspanuturba lõikamiseks. Sellesosas on suurt selgitustööd teinud Põhja-Liivimaa Põllumeeste SeltsideKesktoimkonna instruktor Otto Pärlin, kes mitmel pool põllumeeste seltsideskõnelemas on käinud ning turbaühinguid asutada soovitanud. Näitekssaanud Palamuse turbaühisuse asutamine hoogu just pärast O. Pärlinikorraldatud karjakasvatuse kursusi Palamuse Põllumeeste Seltsis. 343 Ühisusläks ka käima ning tegutses agaralt isegi veel Saksa okupatsiooni tingimustes1918. aasta suvel, mil ajalehe kaudu turbalõikajaid otsis:200 kantsülda karjaturwast on lõikata ja kokku panna anda. Kes sedatööd soowib wõtta, tulgu neljapäev, 6. juunil kaupa tegema Palamusele,kell 3 seltsimajas. P. Põllum. S. eestseisus. 3441914. aasta alguses oli ajakirjanduse andmeil Venemaa põllutöö ja maaparandusepeavalitsuses kinnitatud 1361 põllumajanduslikku ühisust, nendeseas ka kuus turbaühingut. Kui palju neist tegutses Eesti- ja Liivimaa kubermangudespole mainitud, kuid uudises öeldi, et üldiselt asuvat 75% selt-342 Vt. nt.: Postimees, Nr. 272, 1911; Postimees, Nr. 280, 1911; Sakala, Nr. 2, 1912; Turbawabrikuasutamine. – Postimees, Nr. 209, 1912; Tallinna turbawalmistamises Peterburileteenäitajaks. – Postimees, Nr. 213, 1913.343 Postimees, Nr. 263, 1911; Postimees, Nr. 67, 1912.344 Postimees, Nr. 77, 1918.128

sidest Baltimail ja Poolas ning vaid ülejäänud 25% päris Venemaal. 345 Nagujärgnevast nähtub, ei saanud see number aga kuidagi tõene olla, nagu ka1937. aastal välja antud Eesti Ühistegevuse Aastaraamatu pakutud üheksaturbaühingut enne I maailmasõda. 346 Tõele lähemal polnud ka ajaleht ÜhistegelisedUudised, mille andmeil asutati Eestis aastail 1911–1914 ühtekokkuseitse turbaühingut. 347Eesti ajakirjanduse andmeile tuginedes on võimalik väita, et kõik kuusVenemaal kinnitatud turbaühingut on asunud Eestis ning neid on olnud kaoluliselt rohkem kui üheksa. Nimelt kinnitati enne 1914. aastat Venemaapõllutöö ja maaparanduse peavalitsuses järgmised turbaühingud: Vändra-Pusta turbaühisus 1912. aasta aprillis, Vana-Vändra turba tarvitajate ühisus(asutatud 1911) sama aasta mais, 348 Sõmeru turbaühing Võrumaal, Vändraturbatarvitajate ühisus, Jakobi turbatarvitajate ühisus ja Tori turbaühing1913. aastal. 349 Vaivara turbaühing asutati 1910. aastal ning seda mainiti olemasolevaja tegutsevana ka 1911. aastal. 350 Lehtse turba tarvitajate ühisus,mis olevat esimene kogu Tallinnamaal, loodi 1909. aastal.Lehtse turbatarvitajate ühisuse asutamise ja turbatööstuse rajamise võimalikkuseüle Lehtses arutleti juba 30. detsembril 1908. aastal Lehtse HoiujaLaenu-ühisuse avamiskoosolekul. Leiti, et küttepuude hinna kallinemisetõttu võiks hakata lõikama nii kütteturvast kui ka aluspanuturvast, missiis oma heade põllurammu omaduste tõttu ühtlasi ka põlluviljakust aitabsuurendada. 351 1909. aasta augustis teatas ajaleht Postimees juba ka Lehtsetalumeeste turbatarvitajate ühisuse tegevusest:Turbatarwitajate ühisus on wististi esimene sellesarnane Tallinnamaal.Teatud ringkond põllumajanduseseltsi liikmeid ja põllumehi astusiwadkokku, laenasiwad hoiuühisusest raha ja ostsiwad siis tüki turbaraba.Palgalised lõikawad ja kuiwatawad turbad ära ja need weetakse juus-345 Meie põllumajanduse ühisused. – Sakala, Nr. 24, 1914.346 Eesti ühistegevuse aastaraamat. I. Tln., 1937, lk. 278.347 Turbaühinguid olevat olnud 1. jaanuari seisuga järgmiselt: 1911 – 1, 1912 – 2, 1913 –4, 1914 – 7, 1915 – 7, 1916 – 9, 1917 – 9, 1918 – 9, 1919 – 11, 1920 – 35, 1921 – 43. ÜhistegewusEestis. – Ühistegelised Uudised, Nr. 24, 1927.348 Sakala, Nr. 10, 1912; Sakala, Nr. 30, 1912; Postimees, Nr. 108, 1912.349 Sakala, Nr. 17, 1913; Sakala, Nr. 61, 1913; Sakala, Nr 116, 1913; Postimees, Nr. 228, 1913.350 Postimees, Nr. 9, 1911; Tartu ümbrus. – Postimees, Nr. 153, 1911.351 Postimees, Nr. 4, 1909.129

tu- ja wõiwabrikusse, kus turbaweskiga ära jahwatatakse. Piimatoojadwiiwad turbamulla koju, kus seda siis loomadele aluspõhuks tarwitatakse.Turba hoidmiseks on kuurid ehitatud. 352Natuke rohkem on teada Vändra turbatarvitajate ühisuse loomise algusest1911. aastal:Wändra Põllumeeste Seltsi poolt walitud turba-ühisuse komitee liikmedpidasiwad 11. jaan. hra W. Jürgensteini talus selles asjus läbirääkimist.Otsustati kooperatiwlist wastastiku wastutusel turba-ühisust asutada.Osamaksuks määrati 10 rbl. iga osa pealt, millest pool ühisuse tegewusealgusel tuleb ära maksta.Turbamaa järele kuulamiseks waliti wiieliikmeline komisjon. Põhjuskirjakokku seadjateks waliti herrad: E. Tomingas, M. Kull ja M. Pool. Loodetakse,et ühisus kewadel oma tegewust algab. 353Ühisuse põhikirjaliseks eesmärgiks sai “oma liikmetele kui ka wõõrastelekasulikkudel tingimistel kuiwa turwast kättesaadawaks teha – loomadealuspõhuks, põletisaineks jne.”. 354 Kui esimesed ühisused oma põhikirjuise pidid koostama, siis õige varsti oli võimalik hakata kasutama ka trükikodadepakutavaid tüüppõhikirju. Venekeelseid, “suuremas kaustas trükitud,nii et nad sündsad on uute ühisuste asutamise puhul ülemale poolesisse saata,” tüüppõhikirju pakkus seltsidele, muu hulgas ka turbatarvitajateühisustele K. Sööti trükikoda Tartus. 355Ajaleht Postimees nimetas 1911. aastal lisaks veel ka loomisel olevat Kiltsiturbaühingut, millel suur edenemisvõimalus olla. Tegevuse alustamiselloodeti Väike-Maarja Laenu- ja Hoiu-Ühisuse abile. Ühingust tollal ilmseltsiiski asja ei saanud, sest alles 1936. aastal kirjutas ajaleht Virumaa TeatajaKiltsi turbaühingu peagi saabuva kümnenda aastapäeva tähistamisest. 356Kavatsusest turbaühingut asutada oli samal aastal kuulda ka Rannus, kusRannu ja Valguta mõisnikud olla küttepuude hinnad nii kõrgeks ajanud, ettalumeestel muud üle ei jäävat kui kütteks turbaid lõigata:352 Postimees, Nr. 175, 1909.353 Sakala, Nr. 4, 1911.354 Sakala, Nr. 17, 1913.355 Postimees, Nr. 130, 1912.356 Postimees, Nr. 54, 1911; Kiltsi turbaühing 10 aastane. – Virumaa Teataja, Nr. 112, 1936.130

Wõrtsjärwe ääres on suur turbasoo, kus igal talul oma tükike on. Kewadel,juuni-kuul on see soo inimesi täis, kes sääl turbaid lõikawad jakuiwatawad. 357Rõngust teatas samal aastal ajalehele Postimees nende kirjasaatja WaKusta, et seal ühisusi rohkesti on ja osavõtt nende tegevusest olla elav, agasoovitakse lisaks muude uute ühisuste seas veel ka turba ühisust asutada. 3581911. aasta kevadel otsis tegutsev Suure-Kõpu Turba-Ühisus “400 kubiksüllatarwis turbalõikajaid.” Sooviavaldusi “suusõnal ehk kirjalikult” võttisvastu P. Teder, Toonil. 35912. jaanuaril 1912. aastal arutas turbaühingu asutamist ka Haaslava PõllumeesteSelts. Ettekande turbatööstusest pidas seltsi koosolekul selle abiesimeesJ. Koort, kes soovitas ka turbaühisuse asutada, kuid koosolek jättisettepaneku lahtiseks. 360 Sama aasta 12. veebruaril võtsid ka Vana-Tännasilmaperemehed nõuks piima- ja turbaühisus asutada, 361 18. novembril agakirjutati Velise Põllumeeste Seltsi koosolekul alla turbamuretsejate ühisuseasutamislepingule, ühtlasi otsustati põllupangast järele pärida, kas pankKaisma rabast tükki ühisusele ära ei müüks. 3621913. aastal on tegutsenud ka Kõpu turbatarvitajate ühisus, mis oma tegevusealustamiseks Kõpu Laenu- ja Hoiu-Ühisuselt suurema laenu on saanud.Et ühisus jalad alla sai, kinnitas 1915. aasta aprilli lõpust pärinev teade,mille kohaselt ta Friedrichsoni talus turbalõikamiseks töölisi värbas. 363Turbaühisuse asutamist arutas 1914. aasta 19. jaanuaril ka Tartu MajaomanikkudeSelts, kes küttepuude kallinemise tingimustes lootis turvastodavama kütteainena kasutusele võtta. Enne ühisuse asutamist otsustatisiiski kusagilt suuremast turbavabrikust, kas Sangastest, Stakelnist võimujalt partii pressturbaid hankida, et nende headust katsetada ning “häädturbamaad sündsal kohal walmis kuulata” ja selles leiduvat turvast Riia Polütehnikumikatsejaamas uurida. Turbaga kütmise kasulikkusest rääkisid357 Postimees, Nr. 181, 1911.358 Wa Kusta. Rõngust. – Sakala, Nr 52, 1911.359 Sakala, Nr. 25, 1911.360 Postimees, Nr. 12, 1914.361 Postimees, Nr. 40, 1912.362 Postimees, Nr. 272, 1912.363 Sakala, Nr. 73, 1915; Sakala, Nr. 1, 1915; Sakala, Nr. 44, 1915.131

koosolekul G. Lellep, J . Näpsey, P. Kase jt. See ei olnud küll esimene kordTartus sellise ideega välja tulla, juba 1912. aasta lõpus kirjutas ajaleht Postimees,et Tartu Majaomanikkude Seltsis on juba paaril korral nõu antudturba muretsemiseks tarvitajate ühisust asutada, mis endale oma turbamaahangiks ja sellel masinatega pressturvast valmistaks. 364Siiski tõi 1914. aasta kaasa mitme uue turbaühingu ellukutsumise. 9.veebruaril otsustati Halliste Põllumeeste Seltsi aastakoosolekul veel samalaastal käima saada seltsi turbatarvitajate osakond. Ilmselt oli otsuse aluseks1913. aasta augustis seltsi koosolekul valitud 6-liikmelise komisjoni ettepanek.365 Tegutseva turbaühinguna mainitakse 1914. aastal ajakirjanduses samutiPalamuse Turba ühisust. Nimelt arutas sealne Põllumeeste Selts 16.veebruaril oma koosolekul Turba ühisuse sarade ehituse pakkumist ning otsustasjätta selle korraldamise hr. Nurka ülesandeks. Tüki turbaraba omandasselts juba eelmisel aastal ning alustas seal ka alusturba lõikamist. 366 KaUue-Antsla valla kohta avaldati 1914. aastal lootust, et seal ehk lähimas tulevikusturbaühisusega maha saadakse. 367 14. detsembril samal aastal valisHelme Põllumeeste selts oma koosolekul komisjoni, “kes “turba-ühisuse”elule kutsumiseks tööd peab tegema.” Tõsi küll, üks kuueliikmeline komisjonselleks, “et turbaühisuse põhjuskiri kõige lähemal ajal kinnitusele saadetaks,”oli valitud juba ka 1913. aasta jaanuaris. 368 Turbaühisuse asutamisekskäisid 1914. aastal eeltööd ka Põltsamaa kandis Umbusis, kus märtsikuuseisuga “ühisusele muretseti liikmeid ja osanikka.” 3691915. aastal teatas ajaleht Postimees, et Kodavere kihelkonnas Naelaverekandis turbaühing asutamisel olevat, kuid kas ühing ka tegutsema hakkas,sellest teated puuduvad. 370 Sama peab ütlema ka Sangaste-Restu Piimaseltsiliikmete asutada kavatsetud turbaühisuse kohta. 371364 Postimees, Nr. 278, 1912; Postimees, Nr. 15, 1914.365 Sakala Nr. 107, 1913; Postimees, Nr 36, 1914.366 Postimees, Nr. 137, 1913. Postimees, Nr. 45, 1914.367 Postimees, Nr. 156, 1914.368 Postimees, Nr. 40, 1913; Sakala, Nr. 21, 1914.369 Postimees, Nr. 59, 1914.370 Postimees, Nr. 131, 1915.371 Postimees, Nr, 43, 1915.132

14. veebruaril 1916. aastal asutati ka Laiuse Turba Ühisus. Ühisuse eestseisuseliikmeteks valiti K. Asper, H. Peebson, P. Jutt, J. Zimmermann jaJ. Möllerson. Liikmeid oli 13, nende hulgas ka mitu käsitöölist, kes lootsidühisuse tegevuses osaledes oma kütteprobleemi lahendada ning odavamatküttematerjali hankida. Ühingu lähemaks eesmärgiks seatigi põletisturbalõikus. Osamaks ühisuse liikmetele oli 10 rubla. Esmakordselt arutas LaiusePõllumeeste Selts turbaühistu asutamist juba 1912. aasta detsembris, kuidsiis ühisuse asutamiseni ei jõutud. 372 Kuna Laiuse ümbruses oli metsa vähe,tegeles ühing peaasjalikult kütteturba lõikusega. 3731916. aasta suvel on tegutsenud ka 1914. aastal asutatud Väike-Maarjaturbaühing, mis kahjuks küll õnnetuse läbi uudistesse pääses, nimelt põlesidturbakaevajate ettevaatamatuse tõttu maha kaks ühingule kuuluvatturbakuuri. Kuna töölised oma süü ausalt üles tunnistasid, otsustas ühingpoole kuludest enda kanda võtta. 374Kas kõik eelpool nimetatud turbaühingud oma tegevuses ka õnnestusid,pole andmete vähesuse tõttu teada. Vaivara turbaühingu näitel peabküll ütlema, et mitte kõik kavandatav ei pruukinud alati hästi õnnestuda.Pärast turbaühingu asutamist ostis see endale Auvere mõisalt 30 tiinu raba,hankis masinad ja ehitas turbakuuri, mis kokku maksid 10 492 rubla. Tagantjäreletarkusegaleiti hiljem, et kuuri ehitamine rabast kaugele eemaleVaivara rahvamaja juurde oli viga, sest transpordikulude tõttu maksis turvaskaugelt rohkem kui oleks võinud ning seepärast jäi ettevõtmine kiratsemakuni I maailmasõja puhkemiseni, mil ühingu tegevus täielikult soikujäi. Ka hiljem, Eesti Vabariigi ajal ei saanud ühing enam jalgu alla ning lõpptulemusena“kallid masinad seisavad ja roostetavad tööta ja suurem hulkmajapidamisi on turbata”. 375372 Postimees, Nr. 270, 1912; Postimees, Nr. 39, 1916.373 Laiuselt. – Ühistegelised Uudised, Nr. 11, 1923.374 Postimees, Nr. 185, 1916.375 Vaivara piimaühing 1911–1931. Narva, 1932, lk. 17–18; Eesti Ühistegelise Liidu 1939a. aruanne. Tln., 1940, lk. 278.133

TurbaühingAsutamiseaastaKinnitatud ja tegutsevad turbaühingudLehtse turba tarvitajate ühisus 1909Vaivara turbaühing 1910Vana-Vändra turba tarvitajate ühisus 1911Suure-Kõpu Turba-Ühisus 1911Vändra-Pusta turbaühisus 1912Velise turbamuretsejate ühisus 1912Sõmeru turbaühing 1913Vändra turbatarvitajate ühisus 1913Jakobi turbatarvitajate ühisus 1913Tori turbaühing 1913Kõpu turbatarvitajate ühisus 1913Halliste Põllumeeste Seltsi turba tarvitajate osakond 1913Palamuse Turba ühisus 1913Väike-Maarja turbaühing 1914Laiuse Turba Ühisus 1916Arvatavad/kavatsetavad turbaühingudKiltsi turbaühing 1911Rannu turbaühisus 1911Rõngu turba ühisus 1911Vana-Tännasilma piima- ja turbaühisus 1912Uue-Antsla valla turbaühisus 1914Helme turba-ühisus 1914Umbusi turbaühisus 1914Naelavere turbaühing 1915Sangaste-Restu turbaühisus 1915Asutamist arutatud, kuid mitte otsustatudHaaslava turbaühisus 1912Tartu Majaomanikkude Seltsi turbatarvitajate ühisus 1912Tabel 14. Turbaühingud aastail 1909–1916.Turbaühingud Eesti Vabariigis1920. aastate alguses hakkas I maailmasõja lõpuaastail ja Vabadussõja päevilsoiku jäänud turbaühistute tegevus taas hoogu koguma. Eelkõige tegelesidneed ühisused alusturba lõikusega. Selleks anti neile riigireservist rabamaadpikaajalisele rendile. Eesti Vabariigi algusaastail taastus juba enneI maailmasõda toiminud põllumajandus-nõustajate süsteem, lisaks ilmus134

väga laialdases valikus põllumajanduslikke ajakirju ja artikleid ajalehtedes,kus turbakasutamist ning ühistute moodustamist propageeriti. Rae vallaturbaühisuse asutamiskoosolekul esitas üks koosoleku kokkukutsujaid,Jaan Utno, kes hiljem ka ühisuse esimeheks valiti, turbatootmise vajalikkusepõhjendamiseks järgmise arutuskäigu:Tarvitades turvast küttematerjaliks, kus ta puudega ühe väärtusline ehkparemgi, võime üles harida metsikud karjamaad, mida Harjumaal tihtihagudesaamiseks lepavõsa all peetakse. Lepp kasvab vähemalt kaheksaaastat, enne kui teda haoks raiuda sünnib ja annab siis heal juhtumisel1200 kubu tiinult á 10 mk. kokku 12 000 mk., mis ühes aastas 1500 mk.teeb. Tiin samast maad aga annab 150-200 puuda heina, mille väärtusá 100 mk. puud 15.000-20.000 mk. Piimalehm võib 200 pd. heintegaanda 1600 toopi piima á 15 mk. 24.000 mk. Sõnnik peale kauba veel. 376Siiski polnud ühistu käivitamine mitte lihtne ülesanne. Nii moodustatinäiteks Elva turbaühisus juba 1920 aastal 43 liikmega, kuid 1922. aasta algusekspolnud ta veel saanud alustada ei kütte- ega aluspanuturba tootmist.Ühisus rentis riigilt kolmekümne aasta peale 37 ha Elva raudteejaama lähistelasuvast Palupera mõisa turbarabast, kuid turba väljatöötamisele polesaanud asuda, sest ettevalmistustööd – raba puhastamine ja kuivendamine– võtsid liiga palju aega. Raba kuivendamiseks kaevati 2,5 km pikkune magistraalkraavning 3,2 km kuivatuskraave. Ühisus ostis 636 000 marga eestka kõik tarvilikud masinad: turbapressi, lokomotiivi ja turbahundi. Masinadosteti liikmemaksudeks makstud ja laenatud raha eest:Et ühisus veel tegutsenud ei ole, siis ei ole ta suutnud koguda omi kapitaale,sellepärast on rahaline seisukord raske, kuid üldiselt on ühisuseseisukord kindel, sest ostetud masinate väärtus on suurem kuinäidatud. 377Turbaühisuste tegevust takistasid oluliselt ka noore Eesti Vabariigi mõningasesthaldussuutmatusest tulenevad probleemid:Paljud turbaühisused ja põllumeeste ringkonnad maal avaldavad tihtikuulduvat nurinat põllutööministeeriumi senini viibiva korralduse puudumisepärast, mis ei võimalda neile riigi turbasoode tagavarast turbalõikusekskrunte kasutada saada.376 Turbaühisuse asutamine Rael. – Ühistegelised Uudised, Nr. 24, 1925.377 Mälberg, A. Elva ühistegelised asutused. – Ühistegelised Uudised, Nr. 1, 1922.135

Mõned turbaühisused kohtadel on kohalise maakonna riigimaade ülemaesialgse, ajutise korralduse põhjal riigi soodes turvast lõiganud; kuid lõigatudturvas seisab rabas ja ootab hindamist, mida aga kohaline ametnikilma riigimaade peavalitsuse vastava korralduseta ei tea toimetada.Teiselt poolt on ka turbaühisused kõikuvas seisukorras, ei ole turbasoopeale kindlat lepingut sõlmitud, ei julge ka täies ulatuses ja tarvilise sisseseadegatööd alata. 378Raskuste üle turbarabade kättesaamisel kurtis aasta hiljem ka Võrumaaühistegelane H. Narusk. 379Sageli avaldasid turbaühingute tegevusele halvavat mõju ka lihtsalt ebasoodsadilmastikuolud. Nii on teada, et 1919. aastal asutatud Kaarli turbaühisus,mis tegeles Kõpu-Napsi rabast oma liikmetele alusturba lõikamisega,ei suutnud seda 1923. aasta vihmasel suvel piisavalt valmistada:Nimetatud ühisuse tegevuses oli möödunud aasta üks halvematest, niiet pea sugugi turvast lõigata ei saanud. See väikene osa, mis lõigati, jäilaiali. Siinne turbaühisus töötab oma liigetele ainult alusturvast. 380Oma osa ühingu käimapanekul mängis ka nö inimlik faktor. Nõnda leiti,et Vana-Tännasilma I turbaühing ei saa jalgu alla just ühisuse juhtide saamatusetõttu:Üks niisugune ühistegeline ettewõte, kes oma tegewuse algusest pealejalgu pole alla saanud on Wana-Tänassilma I turbaühing. Ühingul onküllaldaselt wõrdlemisi head turba raba, kust saaks wäga head aluspõhukui ka põletisturwast. Kuid kahjuks ei leia ühing wõimalusi energilisekstööks. Seda mitte sellepärast, et turwas ei leia põllumeeste keskelpoolehoidu ja tarwitamist, waid sellepärast, et ühingu juhtiminesaamatuis kätes. Küll on alatasa osamakse tõstetud ja isegi wõlgu tehtud,kuid ühing siiski jalgu alla ei saa. Ka on turwas alati kallimaks läinudkui teistes ümbruskonna turbaühingute, näit. Karulas. Ühingul onliikmeid Tänassilmas, Uusnas, Wana ja Uue-Wõidus. 381378 Ühistegelised Uudised, Nr. 5, 1923.379 Narusk, H. Mõned jooned Võrumaa ühistegevusest. – Ühistegelised Uudised, Nr. 39, 1924.380 T-ne, J. Ülevaade Kaarli valla ühiskondlisest ja seltskondlisest elust. – Ühistegelised Uudised,Nr. 41, 1923; T-ne, J. Ülevaade Kaarli valla ühiskondlisest elust 1923 a. – ÜhistegelisedUudised, Nr. 12, 1924.381 H. Th. Kidur turbaühing W-.Tänassilmas. – Ühistegelised Uudised, Nr. 28, 1927.136

Muidugi pole turbaühingute asutamise lugu ainult üks ebaõnne ja läbikukkumistelugu. Suur hulk ühinguist said kohe asutamise järel jalad allaning alustasid edukat tegevust. Nii on kohe 1920. aastate alguses tegusalttööle hakanud Pilistvere kandi turbaühingud. Arkma turbaühisus Kabalavallas, mis asutati 1920. aasta normaalpõhikirjaga, rentis riigilt 10 tiinu rabaKabala Matusaarest. Ühingul oli 17 liiget ning aastane välja lõigatud turbakoguskõikus viiekümnest kuni saja kantsüllani. Ühingu juhatusse kuulusidJ. Kivisild, P. Varjus ja J. Janson. Samuti 1920. aastal Kabala vallas asutatud25 liikmega Villevere turbaühisus omas 27 hektarit aluspõhu- ja 33 hektaritpõletisturba raba. Ühingu juhatuses olid H. Paju ja J. Roosa. KolmasKabala vallas asunud Laeva turbaühisus lõikas aastas 50–80 kantsülda turvastning Kõo vallas asuv Vahamulla turbaühisus rentis 30 tiinu rabamaadning lõikas sealt 100 kantsülda aastas. Viimatimainitud ühingu juhatusesolid P. Varjus, J. Ilves ja B. Radik. 382Edukas oli ka Koonu turbaühing, mille aastakoosolekust annab ülevaatejärgnev uudisnupp:27. skp [jaanuaril - UT] pidas Koonu Turbaühing oma aastakoosolekut.Aruandest selgus, et ühingul on 28 liiget ja möödunud aastal on ümbertöötatud 130 kub.-sülda kuiva turvast. Aruanne oli tasakaalus 684 kr.84 s., kusjuures ülejääki 127 kr. 13 s.Turba ülestöötamine maksis ühingule keskmiselt 6 kr. 23 s. ja müüdikeskmise hinnaga 7 kr. 11 s. Liikmetele odavamalt ja võõraile kallimalt.Eelarve on koostatud tasakaalus 190 kr. 50 s., mille hulgas on loodetavatülejääki 72 kr. 50 s. Kavas on ümber töötada 135 kub.-sülda kuiva turvast.Juhatusest välja langenud Kaschan valiti tagasi. Revisjonikomisjoni valitiAusendork, Ahlberg ja Linkholm.Läbirääkimistel võeti vastu otsus, mille põhjal üksikliikmeile üle 10kub.-sülla turvast ei müüda, mis kahjuks pole kooskõlas ei ühistegelisepõhimõtte ega turba levitamise soodustamisega.Peale aastakoosolekut oli korraldatud teelaud, kuna ühing pühitses oma5-a. tegevuse tähtpäeva.Koosolekul kõneles V.-Maarja maat. kons. turba tarvitamisest põllumajanduses,selle lõikamise ja kuivatamise viisidest rabas. 383382 Turbaühisused. – Ühistegelised Uudised, Nr. 24, 1924.383 Koonu turbaühingu tegevusest. – Ühistegelised Uudised, Nr. 5, 1935.137

Tegemist oli tüüpilise koosolekuga, millel ühingu juhatus andis aru eelmiseaasta majandustulemustest, kinnitati uue majandusaasta eelarve ningtoimusid valimised juhatusse ja revisjonikomisjoni. Üsna sage, kuigi mittepäris igapäevane oli ka üldhariva loengu pidamine kokkutulnuile.Väikeste turbaühingute eduka toimimise heaks näiteks olid samuti SaaremaalValjala piirkonnas tegutsenud turbaühingud, mis tegelesid peamiseltalusturba tootmisega. Sealses Haeska rabas töötas koos mitu ühingutja terve rida eraettevõtjaid nii, et “Vaadates Haeska “Sammlikule,” paistabküünisid, nagu mõnes provintsilinnas majasid.” Valjala PõllumajanduslikuleÜhingule kuulus rabast 10 hektarit, mis oli osade viisi välja jagatud ühingu92 liikme vahel, kes tootsid labidaturvast 100–300 kantsülda aastas.Valjala turbaühistu (asutatud 1924. aastal) 102-le liikmele kuulus 9 hektaritKoigi raba, millelt lõigati 300–500 kantsülda turvast aastas. Enam-vähemsama palju lõikas turvast ka lähikonnas tegutsenud Tõnija PõllumajanduslikÜhing. 384Heaks näiteks edukast turbaühingust oli eelmainituile lisaks ka Amblaturbaühing, mis asutati 1924. aastal. Ühingul oli 19 liiget osamaksuga 30krooni (3000 marka) liikmelt, kokku 570 krooni, mis kõigil liikmeil kamakstud oli. Lisaks vastutas iga liige osamaksu viiekordses suuruses – 150krooniga – ühingu kohustuste eest. 1924 aastal rentis ühing riigilt turbarabaning teenis aastail 1924–1927 kuussada viis krooni ja viiskümmend ükssenti kasumit. Eduka ühingu juhatuses olid Ed. Huus, K. Birkenthal ja M.Kask, revisjonikomisjonis A. Strahn, J. Kuulmata ja A. Kuusik. 385 Kasumitteenis ka 1923. aastal asutatud Aakre turbaühisus, mis maksis 1935. aastaloma liikmeile 8% osatasu. Ühisuse juhatusse kuulusid esimees Kr. Pahva,kirjatoimetaja K. Kütt ja kassapidaja H. Herman. 386Turbaühingute loomise kõrgpunkt 1920. aastatel oli 1927. aasta, mil asutati102 turbaühingut, mis moodustas kõikidest sel aastal loodud ühistegelikestühingutest (296 ühingut) enam kui 1/3. Kõige rohkem uusi turbaühinguidasutati juurde Virumaal – 22 ühingut, Võrumaal – 18 ühingut ja Harjumaal– 15 ühingut. Enamik ühingutest osutus ka elujõulisteks. Kümme384 Mäeniit, O., Lember, G. 25 aastat Valjala Piimaühingut seoses Valjala üldarenguga. Kuressaare,1937, lk. 61.385 Ka turbaühing võib eduga töötada. – Ühistegelised Uudised, Nr. 3, 1928.386 Postimees, Nr. 70, 1935.138

Üldse oli oma tööstus ainult 13% ühingutest, ülejäänud ühinguis lõikasidlabidaturvast ühingu enda liikmed, kusjuures ühingu roll piirdus tavapäraseltainult raba rentimisega ja sellega seotud kulude katmisega. Nii onnäiteks Undla Telliskopli-Armiko Turbaühisuse peakoosolekutel korduvaltrõhutatud, et “ühisusel mingisugust ei liikumata ega liikuvat varandust, egaka mingisugust rahalist tööstust ega ärilist ettevõtet ei ole.” 392 1940. aastaalguse andmeil oli alusturba lõikus ettevõtjale välja antud ainult 150 ühingul,ülejäänuis tootsid alusturvast ühingu liikmed ise. 393Enamik ühinguist tegeles alusturba tootmisega, kütteturvast tootis ainult12% ühinguist. Turbatööstusega ühingud nii alus- kui ka kütteturbatootmiseks olid levinud Järva-, Viru- ja Harjumaal, vähemal määral ka Viljandimaal,teistes maakondades esines ainult üksikuid tööstusi. Suuremadtööstusega ühingud olid Järvamaa ja Võhma turbaühingud.1930. aastate II poolel soodustas riik kütteturvast valmistada soovivateleühistutele masinate muretsemist:Rannu asunduse turbaühisus pidas Rannu rahwamajas aastapeakoosoleku,kus peale muu liikmemaksuks määrati alusturbatarwitajaile 1 kr.15 s. ja kütteturbatarwitajaile 70 senti. Juhatusse waliti esimeheks HermanErikson, kassapidajaks Johannes Palo ja kirjatoimetajaks EduardTimmerman. Kuna puude saamine raske ja küttekriis kujuneb järjestterawamaks, siis otsustas turbaühisus koos wallawalitsusega osta turbapressi,mis käib auru- või mootorijõuga. Turbapress maksab 3000 kr.,millest riik maksab 30%, kuna ülejäänud summa jagatakse wallawalitsuseja ühisuse wahel pooleks, nii et liikmel tuleb tasuda umbes 30 kr. 394Oma tööstusega ühinguil oli rendile võetud keskmiselt 9,73 ha alusturbalõikamiseks sobivat raba, samal ajal kui tööstuseta ühinguil vaid 8,46ha. Kütteturba lõikamiseks sobivat raba oli aga tööstuseta ühinguil 6,10 hatööstusega ühingute 4,5 ha vastu. Ainsad tööstusega ühingud, kus ka alusturvasturule saatmiseks sobival kujul ülestöötati, olid Järvamaa ja Võhmaturbaühingute tööstused, kus alusturvas purustati ja pallideks pakendati.Oma tööstusega ühinguis toodeti turvast ühingu kohta keskmiselt 1139,5kantmeetrit ja ühingu liikmete poolt veel lisaks 502 kantmeetrit, turbatööstusetaühinguis ainult 728 kantmeetrit. Kokku tootsid turbaühingud 1937. aastal392 RM 4806/Ar 1:4, l. 3.393 E. V. Alusturba kasutamine päevaülesandeks. – Ühistegelised Uudised, Nr. 9, 1940.394 Rannu muretses turbapressi. – Postimees, Nr. 30, 1937.140

alusturvast 670 000 kantmeetrit, mis tegi liikme kohta keskmiselt 33,5 kantmeetrit.1940. aastal tootsid turbaühingud alusturvast 700 000 kantmeetrit. 3951929. aastal ilmus vastasutatud Turbaühingute Liidu väljaanne “Turvaspõllumajanduses”, mis muu hulgas sisaldas ka nõuandeid ja näidisdokumentealustavale turbaühingule. Turbaühingu asutajaiks võisid olla kõik täisealisedõigus- ja teovõimelised isikud. Ühingu tegevuspiirkonna soovitas TurbaühinguteLiit valida nii suure, et poleks takistatud ühingu areng, kuidnii väikese, et ühingu kasutamine ei kujuneks liikmetele raskeks. Soovitatikasutada tüüppõhikirju, mille oli koostanud Turbaühingute Liit, mis olidvalmis trükitud ning maksid 8 senti tükk. Neid pidi ostma kolm eksemplari,kaks läksid registreerimiseks kohtu- ja siseministrile, kolmas TurbaühinguteLiidu liikmeks astumisel põhikirja kinnitatud ärakirjana Liidule.Põhikirja teksti olid jäetud lüngad, kuhu ühingu asutamisel sai vajaliku isejuurde kirjutada. Üks lünkadest asus näiteks kohas, kuhu sai kanda liikmetekohustused ühingu ees. Ühingusse astumise alammäär, viis krooni, olikindlaks määranud rahandusminister, ülemmäära kehtestatud ei olnud. 396Undla Teliskopli Armiko soo Turbaühisuse põhikiri 397I Ühisusel õigused, liikmed ja nende õigused ja kohustused.§1Ühisusel on juriidilise isiku õigused. Ühisusel on pitsat pealkirjaga:Undla Telliskopli Armiko soo Turba Ühisus, Virumaal. Ühisuse tegevusaasta loetakse 1 Jaanuarist 31 Detsembrini§2Ühisuse osanikudeks on sellele põhikirjale alla kirjutajad ja isikud ehkasutused, keda juhatuse poolt tulevikus ühisuse liikmeteks vastu võetaksenende sellekohase kirjaliku sooviavalduse põhjal ja kes vähemalt17 aastat vanad on395 Eesti Ühistegevuse Aastaraamat... lk. 281; E. V. Alusturba kasutamine päevaülesandeks.– Ühistegelised Uudised, Nr. 9, 1940.396 Sepp V. Turvas... lk. 41–42.397 Undla Telliskopli-Armiko soo Turbaühisuse muudetud põhikirja kiitis heaks ühisuse erakorralinepeakoosolek 8. jaanuaril 1928. aastal ning volitas juhatust, kuhu kuulusid esimeesMart Kindt, kassapidaja Ernst Leinfeldt ja kirjatoimetaja Robert Abner selle registreerimistoiminguidläbi viima. Kirjapilt muutmata. RM 4806/Ar 1:4, l. 8–10.141

§3Märkus 1: Liikmed kes alla 20 a vanad, ei või mitte saada valitudjuhatusesse, komisjonitesse, ega mõne muu vastutavaameti peale ühisusesMärkus 2: Tarvilisel korral võib peakoosolek liikmete arvu piirata.Ühisus alustab tegevust vähemalt 10 liikme osavõtmisel ja lõpetab tegevusekui liikmete arv on jäänud vähemaks kui 10.§4Kui mõni Ühisuse liigetest surma ehk mõne muul põhjusel ühisusestlahkub siis kestab ühisus järele jäänute vahel edasi –§5Märkus: Lahkunud liikme õigused omandavad juhatuse nõusolekultema pärijad: Ei jää nemad liikmeks, lõpetatakse nendegavahekord §7 järele.Peakoosolek võib ühisusest väljaheita liikmeid kes põhikirja rikuvadehk muidu ühisusele kahju teevad, kus juures on kohustatud väljaheidetavasoovil enne otsustamist ära kuulama kõik tema poolt enda kaitseksette toodud seletused.§6Lahkujale liikmele maksetakse osamaks välja, kus teda on? Kuna sisseastumisemaks tagasi maksmata jääb.§7Soovib mõni liige ühisusest lahkuda, on ta kohustatud sellest juhatusele6 kuud ette kirjalikult teatama. Lõpuarve tegemine lahkunud liikmegasünnib 6 kuud peale pea koosoleku sellekohase otsuse –II Ühisuse varandus.§8Ühisuse varandus seisab koos tagavara kapitalist. Tagavara kapital sünnib1% liikme ja sisseastumise maksudest.§9Tagavara kapital on määratud kahjude katmiseks mis ühisuse asjaajamisesettenägemata põhjustel juhtuda võivad. Seda kapitali tarvitatakseainult pea koosoleku sellekohase otsuse järele.142

III Ühisuse tegevuse juhtimine.§10Ühisuse asju ajavad pea koosolek juhatus ja revisjoni-komisjon.Peakoosolek§11Peakoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline pea koosolek kutsutaksekokku juhatuse poolt vähemalt kord aastas hiljemalt 1 aprilliks.§12Korralise pea koosoleku alla käivad:läinud tegevusaasta aruande läbivaatamine ja kinnitamine;eelarve ja tegevuskava läbivaatamine ja kinnitamine;juhatuse ja revisjoni-komisjoni liigete ja nende kanditaatide valimine;juhatuse ehk liikmete poolt ettepandavate küsimuste arutamine.Märkus: Liikmete ettepanekud tulevad kirjalikult kuu aegaenne koosolekud juhatusele teatada.§13Erakorralised pea koosolekud kutsub kokku juhatus tarvidust möödarevisjoni-komisjoni või 1/5 liigete nõudmisel§14Pea koosoleku kutse päevakorraga saadetakse liigetele kirjalikult vähemaltnädal enne koosolekud. Korralisele pea koosoleku kutsele lisataksejuurde ka mööda läinud tegevusaasta aruanne –§15Pea koosolek on otsusevõimuline vähemalt 1/5 liigete osavõtmisel kuidpeakoosolekul viibivate liigete arv ei või olla alla 10.§16Märkus: Kui määratud ajaks tarvilik arv liikmeid kokku ei tulesiis peetakse kahenädala jooksul sama päevakorraga teine koosolek,mis on otsuse võimeline liikmete arvu peale vaatamataKoosoleku juhataja ja protokolli kirjutaja valib koosolek. Protokolli vaatavadläbi ja kirjutavad allaprotokolli kirjutaja ja 2 koosoleku poolt volitudliiget.143

§17Igal liikmel on koosolekul üks hääl. Koosolekult puuduja asemel ei võiteine liige volikirja põhjal hääletada.§18Kõik küsimused otsustatakse koosolekul lihtsa häälte enamusega, pealeliikumata varanduse omandamise ja võerandamise, põhikirja muutmise,ühisuse lõpetamise ja liigete väljaheitmise, mille otsustamiseks onnõuetav 2/3 häälte enamust.Juhatus§19Märkus 1: Kui hääli ühepalju poolt ja vastu jääb küsimusotsustamata.Märkus 2: Juhatuse ja revisjoni-komisjoni liikmed valitaksekinnise hääletamisega.Juhatus seisab koos 3 liikmest ja 2 kandidaadist keda liikmete hulgastvalitakse üheks aastaks.§20Juhatus valib enese keskelt esimehe, kassapidaja ja kirjatoimetaja.§21Juhatus ajab ühisuse asju põhikirja ja peakoosoleku otsuste alusel ja viimasepoolt vastu võetud eelarve piirides.§22Ühisuse kirjatele kirjutavad alla esimees ehk tema asetäitja jakirjatoimetaja.§23Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees. Koosolek on otsuse võimelinevähemalt 2 liikme osavõtmisel nende seas esimees. otsused tehakselihtsa häälte enamusega. Juhatus asub: Undla vallas, Teliskoplikülas, Viru maakonnas.Revisjoni-komisjoni§24144

Revisjoni-komisjon seisab koos 3 liikmest ja 2 kandidaadist, keda peakoosoleku poolt üheks aastaks valitakse. Komisjoni liikmed valivadeneste keskelt komisjoni esimehe.§25Revisjoni-komisjoni vaatab läbi kuu aega enne korralise pea koosolekukokku kutsumist ühisuse raamatud, arved, aruanded ja mööda läinudtegevus aasta tegevuse. Oma äranägemise järel võib revisjoni-komisjonigal ajal reviteerida Ühisuse tegevust ja raamatuid.IV Ühisuse tegevusest.§26Aasta aruandes peavad äratähendatud olema:sissetulekute ja välja minekute arve üleüldse tegevuse üle.Ühisuse ja juhatuse väljaminekut.V Ühisuse tegevuse lõpetamine.§27Ühisuse tegevuse lõpetamine võetakse pea koosoleku päevakorda juhatusepoolt ehk 1/3 liikmete nõudmisel.§28Ühisuse lõpetamise korra ja varanduse tarvitamise määrab lõpetamisekoosolek. Ei jõua koosolek varanduse üle mingisugusele otsusele, siislangeb ühisuse varandus riigile.§29Kõigis juhtumistel mis selles põhikirjas mitte ära tähendatud ei olekäib ühisus praegu maksvate kui ka edaspidi väljaantavate üleüldisteseaduste järel.Kui ühing soovis astuda Turbaühingute Liitu, pidi ta saatma Liidule ühingupeakoosoleku protokolli ärakirja ühes liikmeks astumise avaldusega,eespool nimetatud ärakirja põhikirjast, ning juhul kui ühing varem oli tegutsenud,ka tegevuse aruande. Turbaühingute Liidult võis ühing hankidaka endale vajalikud raamatupidamisdokumendid, kassaraamatu ja protokolliraamatu.Viimane oli jaotatud kaheks osaks, peakoosoleku ja juhatu-145

se koosolekute protokollimiseks. 398 Igapäevaelus oli küll aga tavapärane, etühingute juhatuste, revisjonikomisjoni ja peakoosolekute protokollid olidkirjutatud üksteise järele toimumise järjekorras. 399Turbaühingud olid vabastatud ärimaksust, juhul kui ühingu põhikapitalei olnud suurem kui 500 krooni. Tulumaksust oli ühing vabastatud juhul,kui maksustatav tulu oli alla 1200 krooni. Vaatamata sellele oli ühing kohustatudesitama tulu- ja ärimaksu komiteele 15. maiks möödunud tegevusaastaaruande, milles pidi kajastuma ühingu bilanss aruandeaasta algusesja lõpus, kasude ja kahjude arve, aastaaruande kinnitamise kohta käivapeakoosoleku protokolli ärakirja ning revisjonikomisjoni otsuse ärakirja. 400Turbarabasid anti vastavalt põllumajandusministri juhtnööridele väljakas rendile või kantmeetri järgi lõikamiseks. Põllumajandusliku otstarbegaühisusele anti raba rendile kuni 99 aastaks, üksikutele majapidamistelekuni 5 hektarit kuni 24 aastaks. Kui rabamaad kõigile ei jätkunud, oli ühingutelmaa saamisel eelisõigus. Sageli asutati turbaühing just viimatinimetatudpõhjusel, nagu nähtus eelpool nimetatud Undla Telliskopli-ArmikoTurbaühisuse peakoosoleku protokollist 29. septembril 1926. aastal, kustõdetakse:Turbaid lõikame iga liige ise oma tarvituseks, et riigi turba sood üksikuisikutele ei renditud siis olime sunnitud Ühisust looma. 401Raba saamiseks pidi sooviavalduse saatma enne 1. juunit vastavalt kaspiirkonna riigimaade ringkonnavalitsejale või metsaülemale. Viimased määrasidkindlaks ka ühingu makstava rendisumma suuruse, mis sõltus rabakuivendustingimustest. Nii tuli ühe hektari rabamaa eest tasuda renti järgmiselt:raskete kuivendustingimustega rabamaa eest 0,75–1,2 krooni, keskmistekuivendustingimustega rabamaa eest 1,3–1,8 krooni ning kergete kuivendustingimustegarabamaa eest, mida ühtlasi ka heina- või karjamaaksvõiks kasutada 2,4–3,0 krooni. Lisarenti pidi maksma rabas asuvate hoonetekasutamise eest. Ühingud, mis lõikasid turvast tööstuslikul või äriliseleesmärgil, pidid lisaks rendile maksma eritasu ka igalt rabast välja vee-398 Sepp, V. Turvas... lk. 44–45.399 Vt. nt. RM 4806/Ar 1:4, Undla Telliskopli-Armiko Turbaühisuse protokolliraamat võiRM4595/Ar 1:9, Mõdriki Turbaühingu protokolliraamat.400 Sepp, V. Turvas... lk. 45.401 RM 4806/Ar 1:4, l. 4.146

tud õhkkuiva turba kantmeetrilt alusturba puhul (niiskusesisaldus kuni25%) 3–5 senti ja põletusturba puhul (niiskusesisaldus kuni 25%) 5–8 senti.Kõnnu turbaühisus näiteks maksis 1926. aastal iga väljavõetud alusturbakantsülla eest üle 40 marga (üle 40 sendi) renti. 402Raba rendile andmiseks koostati vastav leping. Ettenähtud rendimaksedpidi tasuma kaks korda aastas, 1. juuliks ja 31. detsembriks, rendivõlglasteloli turba väljavedu rabast keelatud. Rentnik oli kohustatud lõikamaturvast kindla kava järgi, kasutama ära kogu kõlbuliku turba, kuid jätmaalles vähemalt poolemeetrise tasandatud turbakihi nii, et maad oleks pärastvõimalik kasutada kas põllu- või heinamaana, hoidma korras rabas asuvadkuivendussüsteemid nii, et veetase suvel vähemalt pool meetrit maapinnastmadalamal oleks, korrastama teid, piirimärke ja piirisihte. Tundub, etalati seda ei tehtud, nii näiteks kurjustas keegi A. P. ajalehe Postimees vahenduselturbaühingutega:Kord puudub riigi turbamaades, mis antud turbaühingutele kasutada.Tihtipeale wõtawad kohalikud turbaühingud endi kätte suuri maa-alasid.Seal töötatakse koos või jaotatakse jälle maa üksikksutajate wahelära. Iga ühing ja iga üksikkasutaja lõikab turwast oma moodi: mõniwõtab põhja wälja, teine lõikab ainult paar-kolm turwast pealt, maalt,kus saaks 5-6 turwast ülestikku. Niiwiisi “songitakse” ära suuri maalahmakaidja neid ei ole enam wõimalik pärastpoole üle kaewata. /.../Juba nüüd on märgata, et nii mõnigi soo, mis esmajoones kuuluks wahestheina wõi karjamaaks, rändab turbaühingute kasutada, sest nendepealetung üksikisikuga wõrreldes on suurem ja siht õilsam. 403Rendilepingu võis lõpetada renditähtaja möödumisel, rendimaksetemittetasumisel ning juhul kui rentnik lepingut ei täitnud, kohtu korraldusel.Rendilepingu sõlmimisel tasus ühing riigile kautsjoni, kuid lisaks vastutasühing lepingu mittetäitmisest riigile tekkivate kahjude eest kõigeoma varaga. 404Mõdriku Turbaühing näiteks maksis riigile renti järgmiselt: 1931. aastal 5krooni; 1932. aastal 6 krooni; 1933. aastal 8 krooni 50 senti; 1934.–1937. aastal7 krooni 80 senti igal aastal; 1938. aastal 7 krooni 69 senti; 1939. aastal 8402 Kõnnu turbaühisuse tegevusest. – Virumaa Teataja, Nr. 49, 1926.403 Kas järelwalwe puudus? – Postimees, Nr. 194, 1934.404 Sepp, V. Turvas... lk. 46–49.147

krooni. 405 Enam-vähem samas suurusjärgus olid ka enamiku teiste turbaühinguterendisummad.Rentnikul oli õigus raiuda talle renditud maal kasvavaid toomingaid,pihlakaid, valgeid leppi ja pajusid tüve jämedusest sõltumata, lisaks neilealla kolme tolli jämeduse tüvega võsa. Rabamaal kasvavaid puid võis rentnikosta, kuid nagu näitas tegelik elu, polnud see alati niisama lihtne:Konguta-Soowa turbaühisuse turbamaal Rannu sool kaswab mets, midaturbaühisus tahtis osta ära riigilt kohe peale rendilepingu sõlmimist1928. a. Ostmise tõttu loodeti turbamaad kiiremini wabastada metsast,et saaks hakata turbaid lõikama. Siis aga osutus, et mets hinnatud liigakallilt. Turbaühisus palus abi ministeeriumilt ja soowis ka, et mets hinnatakseliikmetele kuuluwate tükkide kaupa. Lõpuks saadi küll niikaugele,et tuli uus hinnang, mis eelmisest odawam, aga osadekaupa hindamisestpolnud jutt uue ugi.Nüüd arutas turbaüh. uuesti metsaostmise küsimust. Wõrreldes hindaümbruses müügilolewate riigimetsade hindadega, osutus ka see hindliiga kalliks. Kuigi metsaostmine turbaühisusele küllalt tähtis, otsustatimets siiski ostmata jätta. Üh. liikmed on maksnud renti juba 4 aastat,aga turbaid on saanud lõigata ainult üksikud. 406Õpetlikuks näiteks renditingimuste mittetäitmisest oli Laeva Turbaühisusega(Tartumaa) juhtunu:Laewa põllupidajad on Laewa Turbaühisuse kaudu rentinud metsawalitsuseltWati ja Purreto turbasood, rendilepingute alusel 10-neks aastaks,alusturba lõikamiseks. Nüüd kus ligemale 6 aastat on lõigatud turwastmõlemast rabast, on selgunud, et turbalõikamine ei ole sündinud nõuetekohaselt maa turba alt wabaneva pärastise kasutamise suhtes.Nimelt turwast on lõigatud liiga madalalt, s. o. 4 jalga turba päälsest pinnast,kuna tuleks lõigata wähemalt 5,5 jala sügawuselt. Uurimuste tulemusedon näidanud, et 1,5 meetri sügawusel on Laewa turbarabadeswõimalik leida põletisturwast, ning kütteturba kättesaamiseks olekswajalik et alusturwas saaks pealt lõigatud. Üldiselt ei ole rõhku pandudLaewa turbarabades põhja pinnawee ära juhtimisele, mille tõttu rabadkannatawad liigwee all. 407405 RM4595/Ar 1:9, l.406 Turbamaa, kust ei saa lõigata turbaid. – Postimees, Nr. 81, 1932.407 Laewa turbarabad korraldamisele. – Postimees, Nr. 280, 1936.148

Majandusaasta 1932/33 lõpus oli turbarabasid alus- ja kütteturba lõikamiseksvälja renditud 3206, üldpindalaga 9605,36 ha, aastarendiga 15 500,08krooni. Majandusaasta 1935/36 lõpus oli rabasid välja renditud turbalõikuseks5592, üldpindalaga 13 032,4 ha, aastarendiga 21 111 krooni. 408 Kahjuksei eristanud statistika turbaühinguile ja äriühinguile renditud turbamaid,seega pole teada, kui palju renditud turbamaast oli ühingute käsutuses.Turbalõikus oli erinevates ühingutes korraldatud erinevalt. Ühinguis,kus turvast lõikasid ühingu liikmed ise, tehti seda teiste tööde vahel sobilikelaegadel, osa ühinguid aga andis turbalõikuse üle ettevõtjale-turbalõikajale,kes leppis ühinguga kokku töömahud, tasu jm tingimused töö teostamiseks.Järgnev tööleping sõlmiti Mõdriku Turbaühingu juhatuse ja eraettevõtjastturbalõikaja Karl Mäe vahel 28. aprillil 1928. aastal:§2. Turbalõikamise kaupa oli tulnud tegema koosolekule Karl Mäe. Asjaläbiarutades otsustati ja lepiti kokku järgmistel tingimustel:1) Karl Mäe võtab ette ülestöötada ühingule 146 (ükssada nelikümmendkuus) kantsülda kuiva alusturvast. Selle eest saab tema tasu 120 (ühesajakahekümne) turba ülestöötatud kantsülla pealt 8 (kaheksa) krooni50 senti ja 26 (kahekümne kuue) ülestöötatud kantsülla pealt 4 (neli)krooni 25 senti. Viimased 26 kantsülda olivad juba mineval aastal etteväljalõigatud.2) Karl Mäe vastutab selle eest, et tema nõutud arvu kantsüldasid korralikultüles töötab järgmisel viisil:Tema lõikab välja toorest turvast hiljemalt 1-seks juuliks 150 (ükssadaviiskümmend) kantsülda, mille kogu arvatakse väljalõigatud augu järeleTema jätab iga ülestöötatud turbakantsülla pealt ühingule sisse 1 (üks)kroon 50 senti, kuni töö lõpuliku vastuvõtmiseni, mis ei sünni varem,kui 1-sel septembril 1928. a.Peale too lõpulikku vastuvõtmist võib ühing ettevõtetasu kinnipidada50 senti iga kantsülla pealt, selle vastutuse kindlustuseks, et turbakantsüld on seest tõesti kuivast turbast ja sedavõrd täidlaselt üles laotud,et nendes ei tule ette tühjusi, mis teadlikult ja meelega sinna sissejäätud on, kuni 1. veebruarini 1929. a.3) Tööabinõud, peale kärude, kärutamise laudade ja kanderaamide onettevõtja Mäe omand. Kärud ja kanderaamid valmistab Mäe ühingu materjaalist,lauad kärutamise tarbeks muretseb töökohale ühing.408 Eesti Statistika. Nr. 148 (3), 1934, lk. 120; Eesti Statistika. Nr 182 (1), 1937, lk. 9.149

4) Ettevõtja Mäe valmistab töökohal ühingu poolt ettenäidatud materjalistkorralikud turba ladude aluspõhjad.5) Värskelt üleslaotud kuiva turba kantsüllad ei või olla mitte alla 7x7x8jala suured. Lõpulikul vastuvõtmisel peab iga kantsüld välja andma täiesti7x7x7 jalga, kuna kantsüllad, mis kuu aega ja vähem enne vastuvõtmisepäeva üleslaotud, peavad vastavalt suuremad olema , kuni 7x7x8 jalani.6) Töötasu saab ettevõtja Mäe iga kuu peale 15-mat ja viimast kuupäevatema oma soovi järele järgmiselt:Iga toorelt väljalõigatud turbakantsülla pealt, mõõt kraavi järele, 3(kolm) krooni 50 senti.iga ülestöötatud kantsülla pealt kuni lõpuliku vastuvõtmiseni täiendavalselle kokkulepe järele kuni 7 (seitse) krooni, mahaarvatud sellestsumma, mis väljalõikamise eest juba kätte saadud.8) Tööettevõtja Mäe lõikab ette 1929 a. suvel kuivatamiseks turvast erilisevastastikku kokkuleppe alusel selle hulga peale ja saab tasuks igaväljalõigatud kantsülla eest, mida väljaarvatakse kraavi järele, 3 krooni50 senti. Mäel jääb eesõigus oma väljatöötatud turvast 1929 a. suvellõpulikult ülestöötada selles kokkulepes ettenähtud tingimustel. Kuiühing temale aga seda eesõigust ei anna, siis saab Mäe ühingu käest veeltäiendavalt 75 (seitsekümmend viis) senti iga selle kokkulepe käesolevaspunktis nimetatud kantsülla pealt.Lepingule kirjutasid ühelt poolt alla ettevõtja K. Mäe, teiselt poolt ühingujuhatuse liikmed kassapidaja Lank ja kirjatoimetaja Pallas. 409Mõdriku turbaühing maksis oma turbalõikajale head palka, aastail 1927–1931 oli selleks K. Mäe tööettevõtu lepingus ettenähtuga 8 krooni 50 senti.Samal ajal maksti Kõnnu turbaühisuses oma turbalõikajale iga kantsüllaturba väljavõtmise, kuivatamise ning sarasse paigutamise eest 1926. aastalainult 6 krooni (600 marka). 4101929.–1933. aasta majanduskriisi aastail turbalõikuse eest makstav tasulanges. Konju turbaühisus langetas 1931. aastal turba lõikamise hinna 2 krooni50 sendi peale ning kuivatamise ja kokkupanemise hinna 3 krooni 50 sendipeale. Kahjuks pole teada kui palju maksti Konju turbaühisuses turbalõika-409 Seitsmes punkt oli lepingus ilmselt tähelepandamatusest mööda lastud. RM4595/Ar 1:9,l. 4–5.410 Kõnnu turbaühisuse tegevusest. – Virumaa Teataja, Nr. 49, 1926.150

jale enne hinna langetamist. 411 Veelgi enam langes turbalõikuse eest makstavtasu Mõdriku turbaühingus. 1932. aastal pandi turbalõikus vähempakkumiselening 1934. aastal on makstud kantsülla turba väljaviskamise eest2 krooni ning kuivatamise ja aunatamise eest 2 krooni 40 senti. Sama hindkehtis kuni 1936. aasta sügiseni, mil turbalõikaja F. Nuu nõudmisel tõstetiturbalõikuse hinda 50 sendi võrra kantsüllalt. Sellest alates turbalõikajatöötasu pidevalt tõusis. 1937. aastal maksis kantsülla turba väljaviskamine 3krooni 25 senti, 1938. aastal 3 krooni ja 75 senti, 1939. aastal langes küll veidi,makstes 3 krooni 50 senti, kuid tõusis 1940. aastal 4 kroonini. Kuivatamiseja aunatamise hind, mis 1937. aastal oli 2 krooni 75 senti tõusis 1938. aastal50 sendi võrra ning püsis samal tasemel 1941. aastani, mil ühisuse uuele turbalõikajale,Enno Tuulingule, lubati maksta 1940. aasta sügisel väljalõigatudturba kuivatamise ja kokkupanemise eest 3 krooni 50 senti kantsüllalt. 4121936. aastal korraldas Turbaühingute Liit ankeetküsitluse turbaühingutele,et välja selgitada, kui paljud neist valmistavad kütteturvast ning missugustestingimustes seda tehakse. Ankeedile vastas 127 kütteturba-rabaomavat ühingut, millest kütteturba valmistamisega oli juba varem tegelenud98 ühingut. Liidu andmeil vastasid ankeedile peasegu kõik olemasolevadkütteturvast tootvad ühingud, mida liidu andmeil oligi umbes 130.Ankeedist selgus, et kütteturba-raba omavatest ühingutest väikeseid,kuni 10-liikmelisi ühinguid on 13, 10–20 liikmelisi ühinguid 50 ja üle 20-liikmelisiühinguid 64. Viimaste hulgas on ka üksikuid ühinguid, mille liikmetearv ulatub üle 100. Kasutada oleva raba suurus kuni 5 ha on 49 ühingul,üle 5 ha 78 ühingul. Ühe liikme kohta on raba kuni 0,5 ha 90 ühingul ja üle0,5 ha 37 ühingul. Küsitlusest selgus, et kohati on rabadest suur puudus,seda eriti Tartu ümbruskonnas ja Petserimaal, kus ühingud on suisa piiranudliikmeksastumist ning valmistavad kütteturvast ainult oma tarbeks.Samas selgus, et sageli käidi rabadega lubamatult ning halvasti ümber,kuna rabade kuivatamise ja mittekorrapärase turba võtmisega raisati sagelikuni pool rabast, eriti juhul kui raba jaotati üksikute liikmete vahel.Vaatamata Turbaühingute Liidu pingutustele polnud paljudel rabadel endiseltkasutamise- ja kuivenduskavasid. Kütteturvast välja võtvatel ühingutelolid juurdepääsuteeks rabasse ainult talveteed 56 ühingul, halvad suveteed30 ühingul ja korralikud teed 41 ühingul. Turbakuurid olid 63 ühin-411 Ühistegelised Uudised, Nr. 26, 1931.412 RM4595/Ar 1:9, l. 4, 14, 16–24.151

gul liikmete omad, 31 ühingul ühingu omad ja kuurid puudusid 27 ühingul.Ankeedist selgus, et varasematel aastatel olid ühingud valmistanud kütteturvast21 943 m 3 ning 1936. aastal kavatseti valmistada 34 640 m 3 . Takistusekskütteturbatootmisele oli sageli turbatööliste puudus.Seoses küttepuude olulise kallinemisega 1936. aastal ning riikliku poliitikaga,mis nägi ette alternatiivsete kütuste laialdasema kasutamise, tekkispaljudel piimaühingutel, vallaomavalitsustel jt. huvi turbakütusele üleminekuks.Osa piimaühisustest olid suisa sunnitud turbaküttele üle minema,sest 1936. aastal hakkas kehtima korraldus, mis nägi ette, et kõik piimaühingud,mille ümbruskonnas 6–8 km kaugusel toodetakse kütteturvast,pidid üle minema turbaküttele. Üleriikliku Piimaühisuste Keskliidupoolt 1936. aastal piimaühinguile korraldatud ankeetküsitluse andmeil asusid72 piimaühingut 192-st ankeedile vastanust sellises piirkonnas, et nadolid kohustatud turbaküttele üle minema. Üleminek pidi teostuma hiljemalt1. septembriks 1937. aastal, või juhul, kui turba väljaveoks rabast olitakistusi, 1. jaanuariks 1938. aastal.Ankeedi andmeil oli seni kasutanud turvast vaid kaheksa piimaühisust,neist kolm press- ja viis labidaturvast. Põhjusteks, miks kütteturvast senipole kasutatud, tõid paljud piimaühingud teiste kütteainete odavuse ningraskused kütteturba saamisel, alates sellest, et läheduses olevad rabad kannatavadliigniiskuse all ega oma juurdepääsuteid, kuni selleni, et riik teebtakistusi raba kasutamiseks seal kasvava metsa pärast.Ankeedile mittevastanud 120 piimaühingu suhtes lubati juhul, kui nadvastuseid ära ei saada, rakendada sanktsiooni, mis seisnes selles, et neilepidi keelatama küttepuude müük. 413Kütteainete reformist tingitud ümberkorralduste tõttu hakkasid piimaühingudoma turbatööstusi asutama. Juba 1936. aasta juunis otsustas turbakütteleüle minna Eesti suurim, Ambla piimaühisus. Kuna uue aasta eelarvenäitas küttekulutuste osas enam kui kolmandiku võrra tõusu, otsustatikulude kokkuhoidmiseks, kuna sobilikke rabasid Ambla ümbruses küllagaleidub, hakata ise kütteturvast tootma ning juhatust volitati selleks sobivatraba rentima. 41425. märtsil 1937. aastal pidas oma aastakoosolekut Kiiu piimaühing, kusmuu hulgas otsustati alustada tuleva aasta suvel masinatega kütteturba val-413 Piimatalitused põlewkiwi ja turbaküttele. – Virumaa Teataja, Nr. 117, 1936.414 Ambla piimaühing turbaküttele. – Ühistegelised Uudised, Nr. 23, 1936.152

mistamist meierei tarbeks ning müügiks kohalikele tarbijatele. Eeltöödtööstuse rajamiseks olid koosoleku ajaks juba käimas. 415 Sarnaselt toimisidkütteprobleemide lahendamiseks ning turbaküttele üleminekuks kateised piimaühingud. Väike-Maarja piimaühing näiteks muretses endale24-tiinuse turbaraba ühes hoonetega 3300 krooni eest ning rajas turbatööstuse,mille maksumuseks arvati olevat ümmarguselt 10 000 krooni. Kavasoli valmistada suvehooajal 2500 kantmeetrit turvast, millest enda tarviduseksoleks kulutatud 1000 kantmeetrit, ülejäänu oleks aga müüdud liikmeteleja teistele tarvitajatele. 416Turbaküttele mindi üle ka metsarohketes piirkondades nagu näiteksLaekvere ja Simuna kandis Virumaal. Seal otsustasid Simuna, Laekvere jaNadalama piimaühingud ning Avanduse kartuliühing ühiselt Avanduse rabasturbatööstuse avada. Tööstuse planeerimisel ning kalkulatsioonide koostamiselandis ühinguile abi Eesti Turbaühingute liit, kelle nõustaja E. Truuskohapeal viibis. Tööstuse rajamist raskendas asjaolu, et raba käsitsi turbalõikamisegaosaliselt rikutud oli. Ehk oli just viimatimainitud asjaolu põhjuseks,miks Laekvere piimaühing endale lõpuks Moora-Salutaguse rabaseraldi tööstuse asutas. 417Kütteturba produktsiooni tõstmisel sai aga takistavaks teguriks väikesteleühingutele sobivate väiksemate turbapresside hankimise küsimus. 3.novembril 1936. aastal korraldaski Turbaühingute Liit Pärnu lähedal Nurmerabas katsed väikestele turbatööstustele sobivate turbapresside väljaselgitamiseks.Katsetamiseks oli Liit ostnud Rootsist AS Akermansi, TaanistAS Cyclone ja Saksamaalt Gebr. Stützke väikesed turbamasinad. Kodumaistestväikeste turbapresside tootjatest osales katsetusel AS G. Peetsi“Esimese Piimamasinate vabriku” turbamasin. Katsete tulemusel osutusparimaks AS Akermansi turbapress, mis arvati olevat “töötamiseks kõlbulikmeie oludes kõigis kütteturbarabades.” Teised turbamasinad loeti kõlbulikeksalles pärast täienduste läbiviimist ning proovitöö ajal väljalöönudpuuduste kõrvaldamist. 418415 Kiiu piimaühingu peakoosolekult. – Ühistegelised Uudised, Nr. 13, 1937.416 Vt. nt.: Uue-Antsla Piimaühingu aastakoosolekult. – Ühistegelised Uudised, Nr. 16, 1937;Väike-Maarja piimaühingu tegevus mitmekesistub. – Ühistegelised Uudised, Nr. 18, 1937.417 Ühiselt kütteküsimust lahendama. – Virumaa Teataja, Nr. 146, 1936; Laekwere piimaühingläheb turbaküttele. – Virumaa Teataja, Nr. 17, 1937.418 Väiketüübiliste turbamasinate katsetamine. – Tehnika Põllumajanduses, Nr. 4, lk. 173–182.153

Katsetamise tagajärjel töötati A.-s G. Peetsi turbapress katseandmeiltäiesti ümber ning lisaks hakati valmistama AS Akermansi masinaid, misnagu hilisemad andmed kinnitasid, osutusid Eesti oludes kõigiti kohaseks.Selle tööga pandi alus väiketurbatööstuse rajamisele Eestis. 4191937. aastal hakkasid kehtima uued turbarabade kasutamise määrused,mis käskisid turvast lõigata ühiselt, aga mitte üksikult, et vältida turbasooderaiskamist üksikliikmete lõikamise läbi. 4201937. aastal loodi lõpuks ka enam kui veerand sajandit kõneainet pakkunudTartu Majaomanikkude Ühingu Turbakasutamise Ühing. Selle asutamineotsustati 4. veebruaril toimunud Majaomanikkude Ühingu erakorraliselpeakoosolekul. Juba 1936. aasta sügisel oli Ühingu juhatus rentinud 18 hektaritrabamaad Ilmatsalu turbarabast. Turbakasutamise Ühingu liikmeksvõisid astuda kõik Majaomanikkude Ühingu liikmed, osamaksuks määrati20 krooni, kuid kõik, kes soovisid rohkem turvast, võisid omandada kuni10 osa. Kuna ühing asutati ühistegevuse põhimõttel, oli igal turbaühinguliikmel vaatamata omandatud osade arvule ainult üks hääl.Turba ülestöötamiseks otsustati hankida turbapress, jõuallikana loodetikasutada kas elektri- või aurujõudu. Täiendava turbapressi hankimistotsustati korraldada hiljem, kui turunõuded selgunud. Et turbalõikusegakäesoleval hooajal alustatud saaks, otsustati turbaraba ettevalmistamist hakatakorraldama kohe, kui ilmad lubavad.Turbakasutamise Ühingu põhikirja koostamiseks, raba kasutamislepingusõlmimiseks Majaomanikkude Ühisusega, kapitali koondamiseks jne. valitiajutine viieliikmeline juhatus koosseisus O. Allik, A. Navi, K. Laagus, H.Mihkelson ja Aarde. Juhatust volitati tegelema kõigi turbatootmise alustamiseksvajalike eeltöödega, asjatundjate palkamise, tööplaanide koostamise,kulutuste tegemise ja muu seesugusega. 421Oma turbapressi muretsemisest Ühingul siiski enne Eesti Vabariigi okupeerimistmidagi välja ei tulnud. Nii näiteks kasutas Ühing 1944. aasta suvelpressturba valmistamiseks Ilmatsalu telliskivitehase turbapressi ning kutsuskõiki majaomanikke, kes soovivad end talveks turbaga varustada, re-419 Eesti Ühistegevuse Aastaraamat. I. Tln., 1937, lk. 300.420 Kask, A. Mis on ütelda ühistegevuse saavutuste kohta lõppeval aastal? – ÜhistegelisedUudised, Nr. 51, 1937.421 Majaomanikud hakkawad turwast lõikama. – Postimees, Nr. 35, 1937.154

gistreeruma turbatöödele Ühingus A. Hitleri plats 9 (Põllumajanduspangamajas), igal tööpäeval kella 10–12-ni. 422Järvamaa Turbaühingu turbatööstus ja Võhma TurbatööstusTavapärastest turbaühingutest erinesid oluliselt Järvamaa Turbaühing jaVõhma Turbatööstus, mis rajasid laiaulatusliku mehhaniseeritud turbatööstusening tootsid nii press- kui ka alusturvast.Järvamaa Turbaühingu turbatööstus alustas tegevust 1920. aastate alguses.1923. aastal tootis ühing kahe turbapressiga, üks neist oli Dolbergi,teine Anrep-Koppeli turbapress. Esimese tööjõudlus oli 400, teisel 600kantsülda. 1925. aastal töötas Paide lähedal Prääma rabas juba neli turbapressi,millest kolm käivitati elektri- ja üks aurujõul. Turvast tarbis turbagaasigeneraatoriga 80 kW elektrijaam, mis alates 1925. aastast varustas Paidelinna elektrivooluga. 423Järvamaa turbatööstus palus aktsiisipeavalitsust, et see tööstuse vabastakskapitalimaksust, sest tööstus on põllumajanduslise tegevuse ettevõte,nagu seda ka nim. tööstuse põhikirjast näha, kus nimetatud, ettööstuse ülesandeks on rabade ja soode kultiweerimine. Ja Wene senatiseletuse järele tulewat kõik põllumajanduslise tööstuse iseloomugaettewõtted kapitalimaksu alt wabastada.Aktsiisipeavalitsus aga asus seisukohale, et nimetatud tööstusel ei olepeategevuseks põllumajandusline tegevus, vaid tema sihiks on turba kasutamine,mispärast ka palve eitavalt otsustati.Tööstuse kaebamisel tuli asi riigikohtusse, kus mõlemad pooled omaendistele seisukohtadele kindlaks jäid. Prokurör ühines aktsiisipeawalitsusearwamisega leides, et Järwamaa turbatööstuse peasihiks on ärilinetegewus, kuna põllumajandusline tegewus on ainult kõrwalkohustuseks,mis lepinguga peale pandud.Riigikohus otsustas tööstuse kaebuse tagajärjeta jätta. 424Üldiselt olid põllumajandusliku iseloomuga ühistegelikud tööstuslikudettevõtted, nende seas ka turbaühingute turbatööstused, ka Eesti Vabarii-422 Majaomanikkude Ühing läheb turbalõikusele. – Postimees, Nr. 147, 1944.423 Uue elektrijaama avamine Paides. – Kaja, Nr. 79, 1925; Kink, A. Turvas ja turbatööstus.– Eesti… lk. 556; Kala, K. Eesti NSV elektrifitseerimise ajalugu. Tln., 1974, lk. 20;424 Postimees, Nr. 275, 1926.155

gis kui mitteärilised vabastatud tööstus- ja ärimaksust nii riigi kui ka kohalikultasemel. Järvamaa turbaühingu puhul sai ilmselt määravaks asjaolu, etta kasutas pressturvast oma elektrijaamas, mille toodangut müüs muu hulgaska Paide linnale ning ajas seega tõepoolest äri. 425Võhma Turbatööstus rajati seoses kütteainete reformi läbiviimisega kohalikupiimaühingu küttevajaduse rahuldamiseks. 1936. aasta oktoobri lõpussaatsid Võhma ühistegelased kohaliku eksporttapamaja juhataja majandusteadlaseJ. Suure eestvõttel siseministeeriumile kinnitamiseks ühisuse“Võhma Turbatööstus” põhikirja, mis kuu aega hiljem ka registreeriti: 426Neil päevil registreeriti Võhmas uue ühistegelise ettevõttena ühing“Võhma Turbatööstus”.Ühingu asutajateks on J. Suur, J. Paal, J. Alle, K. Saar, J. Vain, J. Scheller jaJ. Kukk. Ajutisse juhatusse kuuluvad kolm esimest nime. Seni on koondunudasutatud ühingu ümber üle 60 ümbruskonna tegelase. Praeguston käimas kibedad ettevalmistustööd nõndanimetatud Võhma-Lubjaahjurabas, kust selleks renditud vajalik maa-ala. Kevadel on kavatsusalustada turbalõikamise töödega. Enne kõike varustab turbaühingkütteturbaga Võhma Piimaühingu meiereid ja alles seejärel teisi asutusi-ettevõtteidvõimalust mööda. Asjaomastes ringkondades arvestataksekõrgeväärtusliku kütteturba saamisega, sest tööstusele renditudraba on sügava, hea turbakorraga. 427Võhma Turbatööstuse esimene peakoosolek toimus 6. detsembril 1936.aastal. Sellel osales 72 liiget, kuid üldiselt arvati asutamise ajal, et liikmetearv võiks tõusta paarisaja kanti. Sel juhul oleks kujunenud ühingu osamaksetestsaadavaks algkapitaliks umbes 20 000 – 25 000 krooni.Peakoosolek otsustas alustada turbalõikusega 1937. aasta kevadel ninghankida selleks Fr. Krulli tehaselt uue turbapressi ning viimase käivitamiseks60 hj lokomotiivi Inglismaalt. Masinate ostuks eraldas peakoosolekjuhatusele 30 000 krooni.Fr. Krulli tehaselt ostetava turbapressi tööjõudluseks arvestati 10 000kantmeetrit kuiva kütteturvast hooaja kohta. Ühtlasi plaaniti juba esimeselhooajal lõigata ka 5000 kantmeetrit alusturvast. Kütteturba tarbijate-425 Kas ühistegelised ettevõtted käivad vallaomavalitsuse kasuks võetava tööstusmaksu alla?– Ühistegelised Uudised, Nr. 2, 1925.426 Uus ühistööstus Võhmasse. – Ühistegelised Uudised, Nr. 44, 1936.427 Uus ühistegeline ettevõte Võhmas. – Ühistegelised Uudised, Nr. 48, 1936.156

na nägi ühing ümbruskonna meiereisid ja teisi tööstusettevõtteid, mis senitöötasid puuküttega, ostuhuvi näitasid üles ka kohalikud taluperemehed,kes soovisid kütteturvast kasutada kodus. Nõudluse kasvades pidi turbamasinaidjuurde muretsetama.Ühingu juhatusse valiti J. Suur, J. Paal ja J. Alle, nõukogusse J. Talur, J.Pratka, J. Põdra, J Scheller, dr. H. Männik, J. Kask, J. Ilumäe, H. Vaasmann jaJ. Ots, revisjonikomisjoni M. Rõuk, K. Saar, P. Köbler, K. Supp ja J. Känd. 428Võhma Turbatööstus käivitas lisaks kütteturba tootmisele ka alusturbatootmise. 1937. aastast töötas tööstusele kuuluvas rabas rööbasteel liikuvturbaveskist, puhumismasinast, 8–10 hj elektrimootorist ja pallimismasinastkoosnev, vagonetiraamile kinnitatud seade, mille konstrueeris VõhmaTurbatööstuse juhataja J. Suur. Elektrimootor pani tööle omavahel ühendatudturbaveski ja puhuja. Turbaveskis jahvatatud turvas puhuti puhuja torukaudu turbapressi. Turbapressil oli kaks presskasti. Kui üks neist sai täis,puhuti turvas teise ning samal ajal toimus esimeses kastis oleva peenturbakokkupressimine. Olenevalt töölise vilumusest kestis see 1–2 minutit. Turbapallipressikastist väljavõtmiseks avati kasti mõlemad pooled ja kinnitatiturbapalli sidumiseks kasutatava traadi otsad. Seejärel veeti pall kärulküüni. Turbasõela alusturba erinevate fraktsioonide eraldamiseks nagu Ellamaavõi Ulila tööstuses Võhma turbatööstuses ei kasutatud.Rööbastee oli asetatud tööstuse turbakuuride ette nii, et seade pääseksneile kõigile ligi. Sügisel ja talvel lõigatud ning kevadel kuivatatud turbapätsidoli laotud kuuridesse varjule. Pärast purustamist ja pressimist ladustativalmispressitud turbapallid samadesse kuuridesse. 429Oma alusturbatööstus oli ka Järvamaa Turbaühingul.Ühistegelised keskasutused1926. aastal kehtima hakanud ühistegevuse seaduse järgi pidid kõik ühingudhiljemalt 23. oktoobriks samal aastal olema mõne revisjoniliidu liikmed.Üsna paljud turbaühingud olid välisrevisjoni saamiseks astunud EestiÜhistegelise Liidu liikmeks. Esimesed viis turbaühingut liitusid EÜL-iga1922. aastal. Järgnevatel aastatel kasvas nende hulk järjepidevalt, ulatudes428 Võhma Turbatööstus alustas tegevust. – Ühistegelised Uudised, Nr. 50, 1936.429 Lindström, W. Alusturvas odavamaks ja kõikidele kättesaadavamaks. – Tehnika Põllumajanduses,Nr. 1, 1938, lk. 2–4.157

1926. aasta lõpuks 61 ning 1931. aasta lõpuks 146 turbaühinguni. Samal aastalon EÜL-i kuulunud ka Turbaühingute Liit. 430Selleks, et koondada põllumajanduslikud ühingud iseseisvaks „walmistajateühisuste”revisjoniliiduks, loodi Põllumajandusliku Keskühisuse „Estonia”eestvõttel 1926. aastal EÜL-iga konkureeriv PõllumajanduslikkudeÜhisuste Revisjoniliit, mille põhikirja siseminister 20. juunil registreeris.PÜ Revisjoniliidu juhatusse valiti agronoom J. Hünerson (esimees), agronoomdr. W. Johanson (kassapidaja) ja M. Martinson (kirjatoimetaja).Liit alustas oma tegevust ehtpõllumeheliku otsekohesusega, haaras härjalsarvist ning saatis turbaühinguile ja mitte ainult neile kirja, kus paljudearvates nõudis ähvardusi kasutades liidu liikmeks astumist:“Siinjuures saadame teile põllumajanduslikkude ühisuste rewisjoniliidupõhikirja, maksumäärad ja liikmeks astumise teadaandelehe, midarutuliselt täita ja tagasi saata palume. /.../ Arwesse wõttes, et seadusesmääratud tähtpäew 23. oktoober s. a. juba käes, hiljaksjäänuid aga trahwootab, wõetagu juhatuses esialgne otsus wastu põllumajanduslikkudeühisuste rewisjoniliitu astumiseks ja teatatagu sellest kiires korras juurelisatudteadaande lehel.” 431Revisjoniliitu sisseastumisel pidi maksma ühekordse liitumistasu 1000marka (10 krooni) ning edaspidine liikmemaks puudus. Väiksematele ühingutele,mille hulgas olid ka turbaühingud, otsustati nõuannet ja revideerimistkorraldada ilma tasuta. 432Tõsi küll, 16. märtsil 1933. aastal peetud peakoosolekul otsustasid Telliskopli-ArmikoTurbaühisuse liikmed PÜ Revisjoniliidust lahkuda:Peakoosolek otsustas ühel häälel Põllumajanduslikkude Ühisuste revisjoniliidust lahkuda põhjustel et ühingul pole mingisuguseid rahalisiläbikäikusid peale soo rendi ja ühingu jooksvate asja ajamise kuludening seega välisrevideerimine mõttetu. Kuna välisrevisjoni liidu liikmemaks ja revidendi ülalpidamine ning edasitoimetamise kulud ühinguleraskusi teevad. 433430 Eesti Ühistegelise Liidu 1922. a. tegevus. – Kaja, Nr. 110, 1923; Eesti Ühistegelise Liiduliikmete koosseis. – Ühistegelised Uudised, Nr. 52, 1927; Meie ühistegelised keskasutused. –Ühistegelised Uudised, Nr. 17, 1932.431 Ähwardustega kogutakse liikmeid. – Postimees, Nr. 315, 1926.432 Põllumajanduslikkude ühisuste rewisjoniliit tegewust alustanud. – Virumaa Teataja, Nr.81, 1926.433 RM 4806/Ar 1:4, l. 28.158

Kuna EÜL-i ja PÜ Revisjoniliidu tegelased olid erineva poliitilise orientatsiooniga,ei saanud nad omavahel täiesti ebaühistegeliselt läbi, vaid olidalatasa teineteisega tülis ning üksteist üle trumpamas ja omavahel ühinguidüle löömas. Seetõttu organiseeriti 1928. aasta kevadel Eesti TurbaühinguteLiit, millest pidi saama turbaühingute koondaja ja arendaja ning välisrevisjoniteostaja. Liidu juhtorganiteks olid 3-liikmeline juhatus, 7-liikmelinenõukogu ja 3-liikmeline revisjonikomisjon. Liidu juhatusse valiti O. Kösterja Th. Vinnal Virumaalt ning J. Loosalu Harjumaalt. Juhatuse liikmete asetäitjateksvaliti R. Penno ja R. Kuris, nõukogu liikmed olid B. Martin, H.Kiiver, V. Tartu, T. Nokkur, K. Keskküla ja Aguraiuja. 434Turbaühingute Liidu ülesanneteks oli esindada ja kaitsta turbaühingutehuvisid, abistada neid tegevuse alustamisel ning rendilepingute koostamisel,teha uuringuid rabades, et välja selgitada nende sobivus turbatarvitajatelekasutamiseks, nõustada turbaühinguid rabade kasutamise, turba lõikamiseja töötlemise tehnoloogia ning tarvitamise alal. Nende ülesannetetäitmiseks palkas Turbaühingute Liit nõustajaid, kes abistasid turbaühinguidnende organisatsioonilise ja kutse-alase tegevuse korraldamisel, tegelesidsoode ja rabade uurimisega, korraldasid koolitusi ühingute liikmetele.Liit abistas ühinguid turbamasinate, turba lõikamise labidate ja muudevajalike tööriistade muretsemisel ning õppinud turbatööliste leidmisel japalkamisel, turba kasutamise propageerimisel potentsiaalsete tarbijate hulgas.Turbaühingute Liidul oli õigus teostada turbaühingute välisrevisjoni. 435Alusturba tarvitamise propageerimiseks ning turba lõikamise võteteõpetamiseks andis Turbaühingute Liit 1929. aastal välja eespool mainitudkäsiraamatu “Turvas põllumajanduses”, mille teine pool sisaldas ka olulisinäpunäiteid ühingu asutamiseks ja käigushoidmiseks. Liit abistas ühinguidka turba väljatöötamise ja kuivatamise hindade ühtlustamisel, kunaseni olid need olnud õige mitmekesised.Samuti pööras liit palju tähelepanu ka sobilike turbamasinate väljatöötamisele.1930. aastate alguses töötati liidu eestvõttel ühingutele sobiva turbahundikonstrueerimise vallas, mida demonstreeriti põllumajandusnäitustel,434 Turbaühingute Liit algab tegewust. – Ühistegelised Uudised, Nr. 25, 1928; Meie ühistegelisedkeskasutused. – Ühistegelised uudised, Nr. 17, 1932.435 Sepp, V. Turvas... lk. 49–50.159

aidates niiviisi kaasa nende levikule. Liidu ettevõtmistest turbaühingutelesobivate väiksemate turbapresside katsetamisel oli eespool juba juttu. 436Turbaühingute Liitu kuulus 1931. aasta lõpus 237 turbaühingut, millelelisandus veel 138 ühingut, mis olid Eesti Ühistegelise Liidu (EÜL) liikmed,kuid mille suhtes oli nende tehniliseks nõuandmiseks, revideerimiseks jmssõlmitud EÜL-iga erikokkulepe. 1935. aastal kuulus Turbaühingute Liitu351 ühingut, 1937. aastal 478. Pärast Ühistegevuskoja loomist, jätsid paljudühingud oma liikmemaksud korraldamata, kuna sundusliku välisrevisjonikorraldamine turbaühinguis läks üle Ühistegevuskojale. Seetõttu hakkasliidu liikmeskond kahanema. Kui 1937. aastal oli Eestis 712 turbaühistut22 000 liikmega, kes teenisid kakku 5700 krooni kasumit, siis kuulusneist Turbaühingute Liitu veel 343, 1. jaanuariks 1939. aastal oli neist allesjäänud ainult 277 ühingut. 437Kui alates 1928. aasta oktoobrist oli Turbaühingute Liidus palgalises ametistäiskohaga sekretär ja revidendid, siis pärast välisrevisjoni üleminekutÜhistegevuskoja pädevusse jäi ametisse ainult osalise koormusega sekretär.Liidu viimaseks sekretäriks oli K. Keskküla. 1939. aastal kuulusid Liidu juhatusseO. Köster, V. Lindström, V. Sepp ja J. Loosalu. Turbaühingute Liitosales ajakirja Tehnika Põllumajanduses väljaandmises. 438Ühistegevuskoda1920. aasta teisel poolel ja 1930. aastatel oli Eesti ühistegevus lõhenenud.Ühistegevuses tegutses kaks suurt revisjoniliitu Eesti Ühistegeline Liit ningPõllumajanduslikkude Ühisuste Revisjoniliit, kes omavahel liikmete pärastvõitlesid ega saanud üldse läbi. 1935. aasta alguses peetud kõnes leidis riigihoidjaKonstantin Päts, et sellisele rivaliteedile tuleb lõpp teha ning ühistegevusepeab viima ühise katuse alla. See arvamusavaldus päädis Ühistegevuskojaseaduse välja andmisega 22. novembril 1935. aastal. Ühingute esindajatevalimised Kotta toimusid 4. juunil 1936. aastal, kusjuures valiti liikmeidKoja viide sektsiooni. Turbaühingute esindajad kuulusid ühistegevuskoja5. sektsiooni, mis esindas ühistegelisi tootmis- ja kasutamisühin-436 Ühistegelised Uudised, Nr. 27, 1932.437 Meie ühistegelised keskasutused. – Ühistegelised uudised, Nr. 17, 1932; Keskküla, K.Turbaühingute lähemaid ülesandeid. Tehnika Põllumajanduses, Nr. 3, 1936, lk. 121; Eesti ÜhistegevuseAastaraamat. I. Tln., 1937, lk. 300, 309; .438 Eesti Ühistegevuse Aastaraamat. I. Tln., 1937, lk. 300.160

guid. Turbaühingute tegevusega seotud kandidaatidest valiti Kotta TaevereTurbaühisuse juhatuse liige Tõnis Kind, Vasalemma turbaühingu asutajaliigeRudolf Kuris, Turbaühingute Liidu nõukogu esimees Kristof Keskkülaja Turbaühingute Liidu nõukogu liige William Lindström. Kõik nadolid Ühistegevuskotta kandideerinud EÜL-i nimekirjas. PÜ Revisjoniliidunimekirjast said Ühistegevuskotta Tila turbaühisuse juhatuse liige OskarKermas, Hulja turbatööstuse ühisuse juhatuse liige Johannes Otsa, Metsataguseturbaühisuse juhatuse liige Valde Uukareda ja Antsla asunduse turbaühisusejuhatuse liige Reinhold Vernik. Johannes Otsa valiti ka Ühistegevuskojajuhatuse liikmeks. 15. juulil 1936. aastal nimetati Tõnis Kind ühtlasika Põllutöökoja direktoriks.Esimese ülesandena turbaühingute suhtes seadis koda endale eesmärgiksvälja töötada turbaühingute arengukavad, mille “sihiks on nii alus- kuikütteturba laiaulatuslikum ülestöötamine mehhaanilise jõu kasutamisel.”Oma tegevuskulude katteks nõudis Koda kõigilt V sektsiooni kuuluvateltühingutelt oma tegevuskulude kattes 0,75% üldtulult, kuid mitte vähemkui 5 krooni aastas. Maks kuulus tasumisele ühe kuu jooksul pärast seda,kui Koda on maksuteate välja saatnud. 439 Eelpool mitmel puhul mainitudMõdriku Turbaühing tasus 1938. aastal Ühistegevuskojale maksu 5 krooni50 senti, mis oli oluliselt kõrgem, kui varem EÜL-ile makstud liikmemaks,mis aastail 1932–33 oli 5 krooni ning aastail 1934–37 ainult 1 kroon.Tõele au andes peab küll ütlema, et 1931. aastal maksti EÜL-ile liikmemaksusuisa 8 krooni. 440Ühistegevuskoda likvideeriti pärast Eesti Vabariigi okupeerimist NõukogudeLiidu poolt 31. juulil 1940. aastal. Ühistegevuskoja ülesanded läksidüle Eesti Ühistegelisele Liidule. 441Põllutöökoja Turbakomitee1937. a kevadel jõuti Põllutöökojas arusaamisele, et talude varustamises turbagapuudub kord ja plaan ning seetõttu ei jõuta turvast talude jaoks piisavaltüles töötada. Ühtlasi polevat paljudes taludes ikka veel aru saadud,439 Mida kavatseb Ühistegevuskoda. – Ühistegelised Uudised, Nr. 3, 1937; Ühistegevuskojamaksumäärad. – Ühistegelised Uudised, Nr. 3, 1937.440 RM4595/Ar 1:9, l. 10, 12–14, 16, 18, 21.441 Kutsekodade likvideerimine lõpul. – Wirumaa Teataja, Nr. 88, 1940.161

kui oluline oleks nende jaoks nii kütte- kui ka alusturba kasutamine. Selleks,et korraldada turbaühingute, põllumeeste piirkondlike konventide jaPõllutöökoja juhatuse koostööd, otsustas Põllutöökoda asutada Turbakomitee,mis pidi tegelema põllumajapidamiste turbaga varustamise paremakorraldamise, mehaanilise turbaülestöötamise võimaluste loomise, turbatootmise ja muretsemise alal tegutsevate ühistegevuslike organisatsioonidetöö ühtlustamise ja turba tarvitamise propageerimisega.Turbakomitee juhtorganeiks pidid saama kuueliikmeline juhatus, millekolm liiget määras Põllutöökoja juhatus ning kolm valis asemike kogu, asemikekogu ja põllumeeste konventide turbakomisjonid. Viimased pididkoosnema kolmest konvendi täiskogu valitud liikmest ja konvendi piirkonnastegutsevate Põllumajanduskojas registreeritud turbaühingute esindajatest.Komisjonide ülesandeiks oli hankida turbatootmiseks ja ümbertöötamiseksvajalikke masinaid oma piirkonna turbaühinguile, korraldada turbatarvitamist koha peal ja leida võimalusi konvendi piirkonnas olevate taludevarustamiseks vajaliku turbakogusega, vajadusel korraldada turbarabaderentimist väljaspool konvendi piirkonda, propageerida turba kasutamistning vajadusel asutada uusi turbaühinguid. 442Turbakomisjonide moodustamine algas 1937. aasta talvel ja varakevadel,mil turbaühingutes toimusid peakoosolekud. Nii näiteks valis Kulina-Aru turbaühing peakoosolekul enda esindajaks Viru-Jaagupi turbakomisjoniühingu juhatuse liikme, kirjatoimetaja A. Tõnso. Sama konvendi piirkonnastegutsev Küti ja Leo turbaühing aga keeldus astumast “ühiskontaktiloodawa W.-Jaagupi konwendi piirkonna turbaühingute liiduga” egasaatnud seetõttu sinna ka oma esindajat. 443Turbakomisjonide moodustamine jätkus ka järgnevatel aastatel. 1940.aasta alguses süüdistaski juba keegi V. E. ajalehes Ühistegelised Uudised Turbakomiteedselles, et see on tegelenud peamiselt ainult turbakomisjonideasutamisega, kuid jätnud tegemata sisulise töö turba kasutamise korraldamisel,edendamisel ja turba taludele kättesaadavamaks muutmisel, milleksta tegelikult ellu kutsuti. Kuna turbakomisjonid ja Turbakomitee dublee-442 Turbaküsimus plaanikindlale korraldusele. - Postimees, Nr. 57, 1937; Põllutöökoja juurdeasutati turbakomitee. – Virumaa Teataja, Nr. 25, 1937.443 Kulina-Aru turbaühing 10 aastane. – Virumaa Teataja, Nr. 29, 1937; Leo turbaühingupeakoosolek. – Virumaa Teataja, Nr. 31, 1937.162

isid suuresti Ühistegevuskoja ja Turbaühingute Liidu ülesandeid, siis võibV. E. kirjatöös näha ka lihtsat võistleja halvustamist. 444Turbakomitee ja kohalikud põllumeeste konvendid koos oma turbakomisjonidegalõpetasid oma tegevuse 27. juulil 1940. aastal seoses Põllutöökojategevuse lõpetamisega.Turbaühingud 1940–1951Esimese nõukogude okupatsiooni aastail jäid turbaühisused esialgu edasitöötama. Kuna senised keskorganisatsioonid – Ühistegevuskoda, PõllumajanduslikuÜhistegevuse Keskliit, Eesti Ühistegeline Liit, TurbaühinguteLiit – likvideeriti, allutati turbaühingud Põllutöö Rahvakomissariaadi PõllumajanduslikeKooperatiivide Peavalitsusele. A. Ekbaumi ja K. Inno arvatesei rutanud nõukogude võim põllumajanduslike ühiskasutusühistute,sh ka turbaühingute likvideerimisega nende lokaalse iseloomu tõttu. Osaneist lõpetas okupatsiooniaegse terrori tõttu isegi vaikselt oma tegevuse.Ilmselt oli eesmärk likvideerida kõik seesugused ühingud kolhooside jasovhooside loomisega üheaegselt. 4451943. aasta augustis Eesti Turbaühingute Liidu nõukogu liikme K. Järvikuantud hinnangul tõi “bolševike võimuloleku-aeg” turbamajandusse olulisetagasimineku:Ühingute kapitalid langesid raha ümberarvestuse tõttu, samuti sunnitiagaramaid tegelasi lahkuma juhtivatelt kohtadelt ja kohati lahkus katurbatöölisi senisest elukutsest. Need asjaolud viisid turba saamise niialla, et 1941. a. sügiseks tuli läbisegi võttes turba üldine saak nii aluskuika kütteturbal arvestada ainult 30% 1939. a. saagist. 446Kohe Saksa okupatsiooni alguses asuti taastama nõukogude võimu pooltlikvideeritud ühistegelisi asutusi. 1941. aasta septembris lubasid saksa sõjaväevõimudtaastada Põllumajandusliku Ühistegevuse Keskliidu, mis järgnevaltvõttis endale sisuliselt Ühistegevuskoja ülesanded, samuti jätkata kohalikeühistute tegevust iseseisvate põhikirjade alusel. Kõigil ühinguil kohustatiend registreerima PÜK juures enne 1. märtsi 1942.444 Alusturba suurem kasutamine päevaülesandeks. – Ühistegelised Uudised, Nr. 9, 1940.445 Ekbaum, A.; Inno, K. Ühistegevuse sovjetiseerimine. – Eesti riik ja rahvas teises maailmasõjas.III. Stockholm, 1956, lk. 105–106.446 Järvik, K. Turbaühingud Virumaal. – Virumaa Teataja, Nr. 95, 1943.163

Kuna turbaühingud tegutsesid aktiivselt ainult hooajaliselt ning olid suhteliseltväikesed, ei torganud nad nõukogude võimule eriti silma, eriti sellised,kus turvast lõikasid talumehed ise oma vajadusteks. Näiteks UndlaTelliskopli-Armiko soo Turbaühisuse protokolle lugedes ei ole neis 1940.–1941. aasta pöördelised sündmused peaaegu üldsegi märgatavad, ainult rahanimetus muutub. Niipalju vaid leidsid välised sündmused kajastust, kuipaljuneed puudutasid ühisuse igapäevast tegevust. Kuna ühingu juhatuse esimeesAugust Heide ja kassapidaja Voldemar Kivimäe olid 1941. aasta suvelmobiliseeritud “vene sõjaväkke” ning viidud NSV Liidu territooriumile,kust nad tagasi ei pöördunud, kutsus kohale jäänud juhatuse liige kirjatoimetajaEvald Paalmets juhatusse juhatuse liikme asemiku Johannes Pappeli.Mehed jagasid kahepeale juhatuse liikmete kohused nii, et E. Paalmetssai esimeheks ja kirjatoimetajaks ning Joh. Pappel kassapidajaks. Ühtlasijäi kadunuks 28 rubla ja 38 kopikat, “milline endise kassapidaja poolt kaasaon võetud.” 447Pärast Eesti okupeerimist Wehrmachti poolt üritas PõllumajanduslikuÜhistegevuse Keskliit välja selgitada ühingutele tekitatud kahju. Kogutudandmete põhjal hinnati kahjusumma tolleaegses nõukogude vääringus 112miljonile rublale, mis hinnati hiljem ümber umbes 100 miljonile Saksa riigimargale.Elektri-, masina- ja turbaühingute kahjud olid hinnatud kokkuning moodustasid kogusummast 0,6% ehk umbes 600 000 riigimarka. 4481942. aasta alguses avaldas Eesti Omavalitsuse põllutöödirektor H. SaarPõllumajanduslike Ühistute Keskliidu tegevuse korraldamise määruse elluviimisejuhendi, milles määratakse, et „ühistuil ja nende liitudel tulebkõrvale jätta kommunismi ajal kehtestatud põhikirjad ja kohaldada omategevusalustena enne 21. juunit 1940. a. kehtestatud põhikirjad.” Kehtetukskuulutati pärast 21. juunit 1940. aastal ühinguisse vastu võetud liikmetevolitused, kui nende vastuvõtmine polnud kooskõlas enne 21. juunit1940 kehtinud põhikirjaga. Ühtlasi taastati enne 21. juunit 1940. aastal valitudjuhatuste volitused ning kohustati neid põhikirjas ettenähtud korraskokku kutsuma peakoosolekud, mis valiksid ühistuile uued juhtorganid,sõltumata sellest, kas tegutseva juhatuse liikmete volitused põhikirja järgion lõppenud või mitte. Sageli heitsid ühistud oma liikmete hulgast välja447 RM 4806/Ar 1:5, lk. 5–6.448 Ekbaum, A.; Inno, K. Ühistegevuse sovjetiseerimine. – Eesti riik ja rahvas teises maailmasõjas.III. Stockholm, 1956, lk. 107.164

ka isikuid, kes olid küll turbaühingusse kehtiva põhikirja alusel vastu võetud,kuid astunud nõukogude võimu teenistusse. Nii heitis Kulina-Arukülaturbaühing oma liikmete hulgast välja K. Aasla, kes oli olnud Viru-Roelavalla täitevkomitee esimees. Liikmete arvu vähenemise tõttu pidid paljudühingud omavahel ühinema. Nii avaldasid 1942. aasta mais toimunudTapa turbaühingu peakoosolekul soovi nimetatud põhjusel viimasega ühinedaNiidu ja Moe turbaühingud. 449Detsembris 1942 allutati kogu Eesti ühistegevus Ida-alade Riigikomissariaadi(Reichskommissariat Ostland) määrusega Ida-alade ÜhistegevuseLiidule, mis asus Riias. Eesti all-liit moodustati 10. detsembril 1942. aastalEesti Kindralkomissaripiirkonna Ühistute Liidu nime all. Kõik ühingud,sh ka turbaühingud, pidid ennast registreerima selle liidu juures ningomandasid sellega taas õiguse iseseisva põhikirja alusel edasi töötada. Samalaastal saadi taas luba ametlikult ühingute peakoosolekuid pidada ning põhikirjakohaseidvalimisi korraldada. Selleks pidi uue korra kohaselt, naguselgus Undla Telliskopli-Armiko soo Turbaühisuse juhatuse protokollist,taotlema Ühistute Liidu ja politsei loa. Mainitud ühingu protokolliraamatuviimane sissekanne ongi tehtud loa saanud ühingu peakoosoleku ja sellelejärgnenud juhatuse koosoleku kohta, mis toimusid mõlemad 4. juunil1944. aastal. Ilmselt lõpetas ühing pärast seda oma tegevuse, kuna järgnevalton protokolliraamatut kasutanud lapsed 1970. aastatel oma sõjamängudeprotokolliraamatuna. 4501943. aasta alguses taastati Majandus- ja rahandusdirektooriumi pooltEesti Turbaühingute Liit, mille eesmärgid mõnevõrra erinesid varasema TurbaühinguteLiidu omadest. Liidu uueks ülesandeks sai väiksemate turbaühingutekoondamise ettevalmistamine nii, et selle tulemusena tekiksid suuremad,laiemat liikmeskonda ja seetõttu ka laialdasemaid rahalisi võimalusi evivad turbaühingud,mis saaksid asutada oma turbatööstusi, millele oleks lihtsam hankidavajalikke masinaid ning tööjõudu. Selleks, et kohapealset tööd organiseerida,jagati Eesti üheksaks turbasektoriks, mille piirid kattusid üldjoontes449 Põllumajanduslik ühistegevus normaalsetele alustele. – Virumaa Teataja, Nr. 14, 1942;Põllumajanduslikkude Ühisuste Keskliidu tegevuse korraldamise määruse teostamise juhend.Virumaa Teataja, Nr. 17, 1942. Turbaühing pidas peakoosoleku. – Virumaa Teataja, Nr. 38,1942; Turbaühingu koosolekult. – Virumaa Teataja, Nr. 56, 1942.450 Nurk, H. Eesti majandus saksa okupatsiooni ajal. – Eesti riik ja rahvas teises maailmasõjas.VIII. Stockholm, 1959, lk. 96; RM 4806/Ar 1:5, lk. 15, 17, 18–47.165

maakondade piiridega, v.a Võru- ja Petserimaa ning Valga- ja Viljandimaa, mismoodustasid ühendatud piirkonnad. Nendesse piirkondadesse võttis Liit tööleturbatootmise inspektorid, kellest pidid saama maakondlikud turbatootmisekorraldajad. Nii näiteks jagas Tartu- ja Järvamaa turbatootmise inspektor M.Karelson Tartumaa kohapealseid olusid – olemasolevad 91 ühingut, tarvitajaskond,meiereid, koorejaamad, soode uurimuste tulemused jne. – arvestades 35tootmispiirkonda, milles tegutsevad elujõulised ühingud peaksid koondamaenda ümber väiksemad. Liit laenutas ja müüs turbalõikajatele turbalabidaid,aitas täiendada ja elektrifitseerida olemasolevaid turbatootmise masinaid ninghankis uusi turbapresse nii kodu- kui ka Saksamaalt. 451Lisaks tootmisvahendite hankimisele kütteturba ülestöötajatele, üritasTurbaühingute Liit edendada ka alusturba tootmist. Nii näiteks premeeriti1944. aasta turbatootmise hooajal alusturba lõikajaid kummisäärikute ostuloaga,mille alusel sai osta säärikud liidu käsutuses olevast tagavarast. Ostuloasaid turbalõikajad, kes olid üles töötanud vähemalt 200 kantmeetrit õhkkuivaalusturvast. Säärikute taotlemiseks pidi turbalõikaja pöörduma avaldusegamaakonna turbainspektori poole, ära märkides missugusele ühingule, asutuselevõi talundile ta alusturvast tootis, missuguse lepingu alusel ja kui suureskoguses. Lisaks kummisäärikutele, mis maksid 15 riigimarka paar, võis ostaka puutaldadega nahast poolsaapaid, mis maksid 12 riigimarka paar. Pealeselle oli alusturba tootjail võimalus osta Turbaühingute Liidult ka turbasaraderemondiks või püstitamiseks vajalikus koguses naelu. 45226. märtsist – 3. aprillini 1943. aastal viis liit Tallinnas läbi tasuta turbainstruktoriteja -meistrite kursused. Kursustel osalesid lektoritena Tartuülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli õppejõud, sookultuuri ja turbatööstusejuhid. Üheksapäevasele loenguperioodile pidi hiljem järgnema kuuepäevanepraktiline õppus mõnes lähemas turbatööstuses. Selle toimumisest võimittetoimumisest kahjuks ajaleheteated puuduvad. 4531944. aastal tähistasid esimesed Eesti Vabariigi ajal rajatud turbaühingud oma25-ndat tegevusaastat. Nende hulgas oli näiteks ka Otepää turbaühing, mille pea-451 Tartumaa ühistegevust üles ehitama. – Postimees, Nr. 45, 1942; Karelson, M. Turbaosatähtsus kütteainena suurenegu. – Postimees, Nr. 82, 1943; Järvik, K. Turbaühingud Virumaal.– Virumaa Teataja, Nr. 95, 1943; Suuremat rõhku turba tootmisele. – Virumaa Teataja,Nr. 36, 1943.452 Soodustusi turba ülestöötajatele. – Postimees, Nr. 119, 1944.453 Suuremat rõhku turba tootmisele. – Virumaa Teataja, Nr. 36, 1943.166

koosolek toimus 1944. aasta mais. Koosolekul tõdeti, et ühingul oli läinud aastalõpuga 31 liiget ning möödunud eelarveaastal teeniti 548,54 riigimarka kasumit.Peakoosolek otsustas annetada sellest 100 marka eesti sõjaväehaiglale. 454Pärast nõukogude võimu taastamist 1944. aasta sügisel, alustas PõllutööRahvakomissariaadi juures tööd Põllumajanduslike Kooperatiivide Valitsus.Laialdasem ühistegevus algas aga Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukoguja Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee 13. jaanuari1945. aastal määrusega nr. 33, mille kohaselt loodi ENSV RKN juurdeENSV Ühistegevuse Peavalitsus, millele allutati kõik põllumajanduslikudühistud ja liidud, turbaühingud kaasaarvatud. 455Turbaühingute vajadusest kirjutas ajaleht Postimees:Kuna meie kurnatud põllud vajavad senisest suuremal määral laudaväetist,kui kunagi varem, on tarvilik, et hakatakse kasutama alusturvastloomadele allapanekuks, mis omab tähtsa osa põllu väetamisel. 4561945. aasta turbatootmisaktsiooni läbiviimise ajal propageeriti ajakirjanduseska alus- ja kütteturba ülestöötamist taludes, põhjendades seda vajadusegasäästa metsamaterjali ning suurendada sõnniku kogust ja väärtust.Ühtlasi viidati artiklis, et peale alus- ja kütteturba tootmise omatarvidusekson võimalik talupidajail turvast ka vabaturul turustada. 45724. veebruaril 1945. aastal kinnitas ENSV RKN uuendatud turbaühistupõhikirja, millega pandi turbaühinguile uued eesmärgid. Ühistel alustelalus- ja kütteturba tootmise kõrvalt “oma liikmete talumajapidamistejaoks”, pidid turbaühingud nüüdsest “avaldama muud tegevust talupidajateheakorra ja kultuurilise taseme tõstmiseks, aidates ühtlasi kaasa põllumajandusearendamisele ja tõusule ning riigi sotsialistlikule ülesehitamisele.”Nende eesmärkide saavutamiseks oli ühistul muu hulgas õigus “igakülgseltkaasa aidata partei ja valitsuse poolt ettevõetud abinõude läbiviimiseks”.Muus osas oli tegemist täiesti mõistliku dokumendiga, mis lähtusEesti Vabariigis varem kehtinud turbaühingu põhikirjast. Põhikiri pidiolema registreeritud Põllumajandusliku Ühistegevuse Peavalitsuses. 458454 Otepää turbaühistu töötanud 25 aastat. – Postimees, Nr. 122, 1944.455 Leetsaar, J. Ühistegevuse areng ja perioodid Eestis. II vihik. Tln., 1999, lk. 51–52.456 Uut hoogu põllumajanduslikule ühistegevusele. – Postimees, Nr. 150, 1945.457 Toota rohkem turvast taludes. – Postimees, Nr. 162, 1945.458 Turbaühistu Põhikiri. Tln., 1945.167

Kuna Põllumajandusliku Ühistegevuse Peavalitsus ei tulnud oma töögatoime, moodustati ENSV Ministrite Nõukogu ja EK(b)P KK 31. augusti 1946.aasta määruse nr. 708 kohaselt PÜPi asemele Põllumajandusliku ÜhistegevuseKeskliit ja maakondades ühistegevuse maakondlikud liidud. Jaan Leetsaarehinnangul taastus mõne sõjajärgse aastaga põllumajanduslik ühistegevussealhulgas ka turbaühingute tegevus. Kuid arenguaega polnud antud pikalt.Pärast 26. märtsil 1949. aastal kordasaadetud märtsiküüditamist astusidSiberisse saatmisest pääsenud talupidajad kolhoosidesse. Koos sellega lõppessisuliselt ka turbaühingute tegevus, mis likvideerusid aastail 1949–1951sarnaselt teiste põllumajanduslike ühistegeliste ühingutega, vastavalt NSVLiidu Ministrite Nõukogu 5. juuni 1950. aasta määrusele nr. 2408 p.1-b ja 29.juuni 1950. jn aasta määrusele nr. 2704 ning vastavale ENSV MN 25. juuli1950. aasta määrusele nr. 648. Nende määrustega kuulutati põllumajanduslikuühistegevuse süsteem Eesti NSV-s likvideerituks “kuna talundite valdavaenamuse ühinemise tõttu kolhoosidesse ning Eesti NSV Liha- ja PiimatööstuseMinisteeriumi asutamise tõttu on vabariigi põllumajanduslik ühistegevustootmisorganisatsioonina oma tähtsuse kaotanud.” 4591937. aastal tegutsenud turbaühingute asutamisaastadJoonis 3. 1937. aastal tegutsenud turbaühingute asutamisaastad.459 Leetsaar, J. Ühistegevuse areng ja perioodid Eestis. II vihik. Tln., 1999, lk. 53–55.168

Maakond Arv %Tartu 177 19,8Viru 123 13,8Harju 122 13,7Järva 119 13,3Võru 86 9,6Viljandi 78 8,7Pärnu 60 6,7Lääne 53 5,9Saare 37 4,1Petseri 20 2,3Valga 19 2,1Kokku 894 100Tabel 15. Turbaühingute jagunemine maakonniti 1937. aastal169

Turbatööstus okupatsioonide perioodil(1940–1960)

13. Turbatööstus II maailmasõja ajal (1940–1945)Turbatööstuse sovetiseerimine (1940–1941)Kohe pärast seda kui NSV Liit oli Eesti Vabariigi okupeerinud ja annekteerinud,algas paljudes tööstustes streik, mille käigus töölised nõudsid olulistpalgatõusu. Sama protsess toimus ka turbatööstuses, kus 26.–28. juunini1940. aastal toimus turbatööliste streik Ulila turbatööstuses. Streikivadturbatöölised esitasid nõudmise tõsta palka kuni 50%. Läbirääkimistelviitas Tartu linnavalitsuse esindaja asjaolule, et tööliste palku tõsteti jubaenne hooaja algust 10–15% ning pakkus töölistele palgatõusuks 15%, kunavastasel juhul peaks oluliselt tõstma tartlastele müüdava kütteturba hinda:Kuna aga kütteturwas on Tartus leidnud rohket tarwitamist ja selletarwitajaks on peamiselt tööliskond, siis ei pea linnawalitsus kütteturbahinna tõstmist soowitawaks. Tõstes kütteturba hinda, suurendataksesellega elukallidust. Kui oleks rahuldatud tööliste nõudmine töötasudetõstmise osas 50 protsendi wõrra, siis oleks kütteturba tonni hinnaksUlilas kujunenud 14 kr. senise 10 kr. asemel. Arwestades sellele juurdeweokulud, oleks suurmüügil maksnud kütteturba tonn Tartus ligi 18 kr.Wäikemüügil oleks aga hind weelgi tõusnud. 460Töötülisse sekkus Tartu Töölisühingute Keskliit, kelle esindajate O.Hirshi ja K. Jalaku eestvõttel moodustati 27. juunil Ulila TurbatöölisteÜhing. Veel 28. juunil ilmus ajalehes Postimees linnavalitsuse seisukohtitutvustav, eelpool tsiteeritud artikkel, milles tööliste nõudmised sisuliselttagasi lükati. Järgmisel päeval ilmus aga lühike, ilma kommentaarideta uudisnupp,milles teatati, et töötüli lahendati Tartu Töölisühingute Keskliiduesindajate vahendusel ning tööliste nõudmised täideti täies ulatuses. 461Olgu siinkohal öeldud, et Ulila turbatööstuses töötas 1940. aasta suvel17 turbamasinat, millega toodeti hooaja jooksul 39 000 tonni pressturvast.Kuna 1939.–1940. aasta erakordselt külm talv takistas oluliselt turba väljavedu,otsustas tööstuse juhtkond ehitada Tartusse suurema turbakuuri,kuhu juba suvel oleks võimalik vajalik kogus turvast talveks valmis vedada. 462460 Ulilas ei saawutatud weel kokkulepet. – Postimees, Nr. 171, 1940.461 Ulilas seisab turba wäljawõtmisetöö. – Postimees, Nr. 170, 1940; Turbatööliste koosolekUlilas. – Postimees, Nr. 171, 1940; Ulilas ei saawutatud weel kokkulepet. – Postimees,Nr. 171, 1940; Ulila turbatööstuse tööliste nõudmised rahuldati. – Postimees, Nr. 172, 1940.462 Ulilas hakkawad turba wäljawõtmise tööd lõppema. – Postimees, Nr. 200, 1940.171

AS Eesti Turbatööstused tööstustest pani samal ajal märgi maha Tootsibriketitööstus. 28. juunil toimus seal tööliste täiskogu koosolek, kus võetivastu terve hulk resolutsioone:Tootsi briketitööstuse tööliste koosolek terwitab Wabariigi Walitsust,kes on juba lühikese aja kestel jõudnud töötawa rahwa hulkadeheaks palju korda saata, ja annab oma täieliku toetuse töörahwa walitsuselesellega, et püüab tööprotsessis kaasa aidata nende hulkadeorganiseerimisel.Teises resolutsioonis terwitatakse Eesti Töölisühingute Keskliitu ja tänatakseteda eesti töölisklassi eduka juhtimise eest.Teistes resolutsioonides saadetakse siiramaid terwitusi NõukogudeLiidu juhtidele ja punaarmeele. Edasi nõutakse korteriolude parandamist,samuti soowitakse, et kõik aktsiaseltsid, mis töötawad riigi kapitaligaüle 50 prots., tuleksid riigi ettewõteteks muuta. Töölistele tulekslasteabiraha maksta ühisel alusel riigiteenijatega. Ühel ja samal alaltöötawate tööliste palkades walitsegu ühtlus. 463Tootsi briketitööstuse tööliste nõudmisele riigi kapitaliga töötavate aktsiaseltsideosas tuldi ka vastu. 5. augustil 1940. aastal andis siseminister VabariigiPresidendi ülesannetes välja riigi kapitali osavõtul seni eraettevõtetenategutsenud aktsiaseltside (-ühingute) ja osaühingute riigi ettevõtteikstunnistamise seaduse, mille alusel riigistati ka AS Eesti Turbatööstus. Riigiomanduseks loeti samuti erakätes olevad aktsiad ning nende omanikke kohustatineid üle andma majandusministeeriumile majandusministri määratavakstähtajaks. 464AS Eesti Turbatööstused nimetati ümber turbatööstuse trustiks EestiTurbatööstused. 1. aprillil 1941. aastal kinnitatud põhikirja järgi allus trustkommunaalmajanduse rahvakomissarile. Trusti ülesandeks oli Eesti turbatööstusetegevuse koordineerimine, turbarabade kasutamise korraldamine,turbarabade uurimine ja turbatööliste kaadri väljaõpetamine. 25. augustil1940. aastal, mil astus ametisse Johannes Lauristini juhitud RahvakomissarideNõukogu, sai Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaadi rahvakomissariksEesti briketitööstuse käivitanud insener Orest Kärm.463 Briketitööliste terwitus walitsusele. – Postimees, Nr. 173, 1940.464 Ettewõtted, kus wähemalt 50 prots. kapitalist riigi walduses, tunnistati riigi ettewõteteks.– Postimees, Nr. 210, 1940.172

26. juulil kinnitati riigivolikogu deklaratsiooni põhjal natsionaliseerimiselekuuluvate tööstusettevõtete nimekiri, mis sisaldas ka mõningaidturbatööstuse ettevõtteid. Natsionaliseerimisele kuulusid Ilmatsalu turbatööstus,Kreenholmi turbatööstus, OÜ Võru turbatööstused ja Pääskülaturbatööstus. 46524. septembril 1940. aastal teatas ETA, et Kergetööstuse RahvakomissariaadiKütteainetööstuse Peavalitsuse juures moodustati turbatööstusearendamise komisjon, kelle ülesandeks oli turbatööstuse olukorra selgitaminening võimaluste leidmine turbatoodangu suurendamiseks 50% võrra800 000 ruumimeetrini. Komisjoni esimesel koosolekul otsustati korraldadauuringuid turbarabades, et selgitada välja missuguseid turbatööstusion võimalik laiendada rabapinna laiaulatuslikuma ettevalmistamise jauute masinate juurdetoomisega. Komisjon leidis, et turbatööstuses oli takistusekssenine ebaratsionaalne tootmismeetod, pressturba tootmine,mis nõudis liiga palju tööjõudu. Uuteks suundadeks turbatööstuses pididsaama freesturba ja hüdroturba tootmine.Freesturvast toodeti juba Tootsi ja Ellamaa turbarabades ning kasutatikütteainena Tootsi turbavabriku katlamajas, Ellamaa elektrijaamas ningPunases Krullis (end. Fr. Krulli masinatehas). Komisjoni hinnangul võisfreesturvast Eestis toota vähemalt viies rabas.Hüdroturbatootmist oli katsetatud seni vaid Tallinna linnavalitsuse turbatööstuses.Komisjon soovitas seda Eestis kasutama hakata selle tootmisviisikõrge mehhaniseerituse tõttu. Hüdroturba tootmisel segatakse turbamassveega ja pumbatakse kuivatusväljadele, kus see pärast tahenemisteriliste traktormasinatega tükkideks lõigatakse. Masinajõul toimuks katurbatükkide ümberpööramine kuivatamisel ja valmisturba korjamine. 466Üldiselt mõjus nö “esimene nõukogude võimu aasta” kogu Eesti küttemajandusele,sh ka turbatööstusele halvasti. 1941. aasta alguses kurtis metsateadlaneEdgar Vester:Kütteküsimus on meil käesoleval momendil tõsine küsimus, millelepartei ja valitsus pööravad tõsist tähelepanu. Eelmise, kapitalistlikukorra juures ei suudetud käesolevaks küttehooajaks küllaldaselt küttetagavarasidmuretseda nii puitkütte kui ka turba suhtes. /.../ Praegunesotsialistlik küttepoliitika lähtub hoopis teisest seisukohast. Arvesse465 Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstused. – Järwa Teataja, Nr. 87–88, 1940.466 Turbatoodang poolteisekordseks. – Postimees, Nr. 259, 1940.173

võttes kütteainete piiratud tagavarasid on suurtööstusile keelatud halupuude,turbabriketi ja masinaturba tarvitamine (välja arvatud mõnederandid - Ulila el.-vabrik jne.), kuna nende asemel tuleb kasutamiselevõtta põlevkivi, kivisüsi, kännud jne. Samuti on keskkütted üle viidudkivisöeküttele ja kus vähegi võimalik isegi põlevkiviküttele (liikuvadrestid jne.). Halupuude ja masinaturba tagavaradest lastakse võimalikultmaksimaalne hulkelanikkonna tarviduste rahuldamiseks müügile,kuna turbabrikett läheb eranditult elanikkonnale. Siinkohal tuleb agaarvesse võtta, et käesoleva küttehooaja jooksul on võimalik opereeridaainult eelmise talve raiest ülejäänud kuivade küttepuude ja eelmiselsuvel toodetud masinaturba kvantumiga, mis nagu juba eespool tähendatud,ei olnud eriti suur. 467Pärast nõukogude võimu kehtestamist Eestis alanud majanduslikud ümberkorraldusedtabasid ka Eesti turbaenergeetika ettevõtteid ning neid varustavaidturbatööstusi. Uue võimu arvates eeldas riikliku plaanimajanduserakendamine ettevõtete, sh ka elektrienergiat tootvate ettevõtete tsentraliseerimist.1940. aasta lõpus ühendatigi enamik suuremaid elektrienergiattootvaid ettevõtteid, nende seas ka Ellamaa elektrijaam ühes tema elektrivõrkudeja turbavabrikuga Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaadi JõujaSoojusmajanduse Peavalitsusega, mille etteotsa määrati L. Ingar. 1. aprillil1941. aastal moodustati Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaadi kooseisustrust Eesti NSV Elekter, mille kooseisu anti ka 15. aprillil natsionaliseeritudUlila elektrijaam koos elektrivõrkude ja turbavabrikuga. Trusti juhtissamuti L. Ingar. Ulila elektrijaama laiendati uue 5000 kW võimsusega turbogeneraatoriga,mida ei suudetud aga paigaldada puhkenud sõja tõttu. 4681941. aasta 22. juuni varahommikul ületasid Saksa väed NSV Liidu piirining algas sõda, mille käigus Saksa väed jõudsid Eesti lähistele juba juuliesimestel päevadel. Tänu sellele, et Saksa armee kiiresti peale tungis, pääsesidpaljud turbatööstuse ettevõtted oluliste purustusteta. Nii ei saanudnäiteks Tootsi turbatööstus peaaegu üldse kahju ning ka Ulila elektrijaamjäi terveks.Ulila elektrijaama õhkulaskmine hoiti ära tänu seersant Laursoni juhtimiseltegutsenud elektrijaama endistest töötajatest koosnenud metsavendadesalga ning Puhja, Nasjaküla ja Võsivere metsavendade ühise tegutsemise467 Vester, E. Kommunaalmajandus ja kütteküsimus. – Metsamajandus, Nr. 1, 1941.468 Kala, K. Eesti NSV elektrifitseerimise... lk. 80–81; Ulila jõujaam endiselt energiaküllane.– Postimees, Nr. 93, 141.174

tulemusel. 9. juulil vallutasid nad õhkulaskmiseks ettevalmistatud ja mineeritudelektrijaama hävituspataljonlaste käest ning kaitsesid seda ka 10. juulilUlilat vallutama saadetud Punaarmee regulaarvägede vastu peetud Viljandimaanteel üle Elva jõe viiva maanteesilla juures toimunud lahingus. 469Kurvemini käis Ellamaa elektrijaama käsi. Pärast sõja algust demonteerititurbogeneraatorid nr. 2 ja nr. 3 Venemaale saatmiseks. 10. juulil laskis taganevPunaarmee väeosa lisaks elektrijaama osaliselt õhku. Plahvatuses purunesidtrafod ja kõrgepingejaotusseade. Masinamaja katuse kustutamiselrikkus kustutusvesi generaatori ning jaam muutus kasutuskõlbmatuks. 470Turbatööstus Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944)Eesti turbatööstus väljus 1941. aasta juuli-augusti sõjasündmustest suhteliseltväikeste kaotustega. Turbatööstuste tehniline sisseseade jäi Eestissening säilis enam-vähem purustamatult. Küll aga läks kaotsi praktiliseltkogu endise A.-s./trust Eesti Turbatööstused autopark, mis kadus kusagileNSV Liidu laiadesse avarustesse. Nõukogude võimu halvaks päranduseksoli ka 50% langus turbatootmises, võrreldes 1941. aastal eelmise turbahooajatoodanguga, mis vähendas oluliselt eraisikutele ja ettevõtetele vajalikekütteainete hulka turul. Eriti masendav oli Tootsi briketivabriku töötulemus. 1940. aasta 32 700 tonnilt vähenes vabriku toodang 9400 tonnini1941. aastal. 471Mingeid olulisi muutusi turbatööstuse juhtimises esialgu ei toimunud.Eesti Turbatööstuste nimest kadus sõna trust ning organisatsioon allutatiEesti Omavalitsuse Majandus- ja transpordidirektooriumile. Eesti Turbatööstusedkoosseisu kuulusid aastail 1942–1944 endistest riiklikest turbarabadestLehtse, Aruküla ja Lavassaare raba ning uuena nõukogude võimupoolt natsionaliseeritud Pääsküla turbatööstus. Eesti Turbatööstusele kuuluska Tootsi briketivabrik. Ellamaa turbatööstus koos Ellamaa elektrijaamagaallutati Elektritrustile nagu ka Ulila turbatööstus ja elektrijaam. Riik-469 Bibi. Ulila jõujaam jäi terveks. – Postimees, Nr. 163, 1942; Kuidas vallutati Ulila elektrijõujaam.– Postimees, Nr. 166, 1942.470 Pitsner, H.; Tammaru, A. Turvas ja elekter Ellamaalt. Tln., 2004, lk. 81.471 Turbatööstus paremale järjele. – Postimees, Nr. 28, 1942; Suni, L.; Suni, R. Ameerika...lk. 64.175

likes rabades kavatseti küüditamise, mobilisatsiooni jt põhjustel vähenenudtööjõu asemel kasutada sõjavange. 472Nõukogude sõjavangide tööjõudu kasutatigi aastail 1941–1944 tööjõupuudusel kõigis suuremates turbatööstustes turbatootmise hooajal. Niion teada sõjavangide ja vangide kasutamine Ellamaa, Lehtse, Lavassaare jaUlila turbatööstuses ning Tootsi briketivabrikus.Ellamaa turbatööstuses olnud hooajatöödel sõjavangide kõrval ka teisikinnipeetavaid. Sõjavangidele ehitatud kaks barakki Ellamaa rabasse, teistelekinnipeetavatele Turba asula servale kolm barakki. Lehtse turbatööstusesrajatud samuti sõjavangidele omaette barakid, mida valvanud kohalikudomakaitsemehed. Ka Tootsi briketivabrikus rakendatud ukrainlastestsõjavange ja poolakaid. 473Ulila turbatööstuses kasutati punaarmeelastest sõjavangide tööjõudujuba 1941. aasta sügisel, selleks, et lõpetada juulis aktiivse sõjategevusetõttu pooleli jäänud pressturba kuivatamise ja aunatamise töid. Ka 1942.aasta turbatootmise hooajal rakendati Ulila elektrijaama direktori J. Kuusikusõnul sealses turbatööstuses vange, keda ei olnud seal aga rohkem kui200–260 inimest. Vangide tööjõudu kasutati Ulila tööstuses ka 1943.–1944.aasta hooajal. 474Lavassaare rabas asus töölaager aastail 1941–1944, seal olevat hoitud peamiseltSaksa okupatsioonivõimule sobimatuid meelsusvange. Laagris olikolm vundamendita madalate postide otsa ehitatud barakki, millest kaheselasid mehed ja ühes naised. Ühe baraki mahutavus oli 150–180 inimest,seega võis laagris olla ühtekokku umbes 450–540 kinnipeetavat.Laagris oli sõjaväeline kord. Vangi võis karistada kartserisse panekugavõi töötoimkonnaga. Vabal ajal õpetati rivi ja laule, sest tööle minemaja töölt tulema pidi lauldes. Töölt koju oli paar kilomeetrit. Laagri väravasloeti vangid üle ja jäeti sisevalvuri hooleks.Söögiks oli päevas 300 grammi leiba ja supp, peamiselt kapsasupp. Õhtulanti paar kartulit ja 100 grammi silgupastat. Sageli keedeti leib, kartul ja sil-472 Turbatööstus taaselustamisele. – Wirumaa Teataja, Nr. 14, 1942.473 Saame, K. Lehtse turbaraba. Tapa, 2002, lk. 8 (kodu-uurimuslik käsikiri Lehtse muuseumiarhiivist); Pitsner, H.; Tammaru, A. Turvas ja elekter Ellamaalt. Tln., 2004, lk. 43; Suni,L.; Suni, R. Ameerika... lk. 64.474 Ulila jõujaam endiselt energiaküllane – Postimees, Nr. 93, 1941; Ulilas käib turbalõikus.– Postimees, Nr. 136, 1942; “Kulid” ja “neegrid” Ulila turbarabas. – Postimees, Nr. 187, 1944.176

gud koos. Saadud toitu nimetati mõrtsukaks. Alates 1942. aasta suvest lubatikirjutada üks kiri kuus ja võeti vastu üks neljakilone toidupakk. Nendel,kes lisatoitu ei saanud, oli elu seeshoidmisega tegemist. Vangid olid kurnatud,puhkenud verine kõhutõbi nõudis hulga ohvreid, kuni üks vahialune,arst, käis valvuritega rabast kailuvarsi korjamas, neist tõmmist valmistasja sellega tõvest jagu saada aitas.Suvel oli laagris 500–600 vangi ja turvast toodeti kahes vahetuses (tööaeg3–23). Iga turbapressi juures töötas 20 vangi. Aunadesse ladujad töötasidneljakesi, neil tuli laduda päevas 15–20 meetri pikkune ja 2–6 meetrikõrgune aun. Kui see maast ladudes liiga kõrgeks kasvas, kanti turbapätsidkanderaamiga mööda laudu üles. Norm tuli täita, muidu võis päevasesttoiduportsjonist ilma jääda. 475Laager likvideeriti 1944. aasta suvel, selle varustuse viisid taganevadSaksa väed Virtsu, laagris olnud vangid vabastati.Turbamajandamise Liit1943. aasta sügisel toimus oluline muutus Eesti turbatööstuste juhtimises.Nimelt jõustus 1. oktoobril 1943 Eesti kindralkomissari teadaanne TurbamajandamiseLiidu (Wirtschaftsverband Torf) asutamise kohta Eesti kindralkomissari-piirkonnajaoks. Sellega allutati kõik Eestis tegutsevad turbatööstusedjm turbatootmise ja kasutamisega seotud ettevõtted Liidu kauduEesti Kindralkomissariaadile. Liidu juhatajaks nimetati Kindralkomissariaadiosakonnajuhataja diplomeeritud insener Kieser.Liitu pidid kuuluma liikmetena kõik käitised ja ettevõtted, mis turvastvõi turbasaadusi tootsid, töötlesid, vääristasid või jaotasid. Kindralkomissarikorraldusel võis Liidu liikmeiks võtta ka turba ja turbasaaduste ostjaidvõi tarvitajaid.Liidu ülesandeks oli turbatootmise juhtimine, tööjõudluse tõstmine jaturbakorralduse teostamine. Liit võis oma liikmeile kohustavalt korraldadaturba ja turbasaaduste valmistamist, töötlemist, turustamist ja tööjõuning vahendite, toor- ja muude ainete rakendamist. Kindralkomissaril onõigus anda liidule lisaülesandeid või -õigusi. Liidul on õigus ettevõtteid,nende juhte ja teisi isikuid liitu kuuluvates ettevõtetes kohustada vastutavalekoostööle liidu ülesannete täitmiseks.475 Ronimois, M. Lavassaare läbi aegade. Lavassaare, 2002, lk. 43–44.177

Liikmed pidid andma liidule kõik ülesannete täitmiseks vajalikud andmedja nende kinnitamiseks pidama vastavaid raamatuid ja tõendeid. Liiduloli õigus igal ajal revideerida liikmete raamatupidamist. Liikmete kohustustetäitmise eest vastutasid käitiste omanikud või usaldusmehed, juriidilisteisikute puhul nende seaduslikud esindajad.Oma ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste katmiseks võis liit nõudaoma liikmetelt lõive, makse ja osamakse. Viimaste suuruse kindlaksmääramineja laekunud summade väljamaksmine toimus kindralkomissari nõusolekulantava finants- ja osamaksu korra alusel.Turbamajandamise Liidu juhataja määras ametisse ja vabastas ametistkindralkomissar. Juhataja võis määrata vajaduse korral kindralkomissarinõusolekul ametisse asetäitja ning ühe või mitu ärijuhti asjaajamisekorraldamiseks.Turbamajandamise Liit oli juriidiline isik, mille õigussuhted, liikmeskonnaulatuse, liikmete õigused ja kohustused määrati kuni lõpliku põhikirjaandmiseni kindlaks kindralkomissari teadaandega.Liidu juurde moodustati 3–10-liikmeline nõukogu, mille liikmed nimetasametisse juhataja kokkuleppel kindralkomissariga kaheks aastaks. Enneoluliste otsuste langetamist pidi juhataja ära kuulama nõukogu arvamuse.Lahkhelide tekkimise puhul juhataja ja nõukogu vahel otsustas küsimusekindralkomissar. Viimane pidas Liidu üle järelevalvet ning tal oli õigus igalajal muuta ja tühistada liidu korraldusi ning anda juhendeid tarvilike korraldustekohta.Kindralkomissari teadaande eeskirjade, liidu põhikirja või juhenditerikkumise eest võis liidu juhataja määrata korraldustrahve rahatrahvi näol,mille ülemmäär oli piiramatu. Liidu makse, osamakse ja korraldustrahvevõis sisse nõuda ühises korras avalike maksudega. 476Alates Turbamajandamise Liidu loomisest läksid viimase, ehk siis tegelikultEestimaa Kindralkomissariaadi alluvusse ka Eesti Turbatööstusedoma turbatööstustega.Turbaenergeetika Saksa okupatsiooni ajalNagu eespool öeldud, allutati Ellamaa turbatööstus koos Ellamaa elektrijaamaja -võrkudega ning Ulila elektrijaam, samuti koos turbatööstuse,476 Loodi Turbamajandamise Liit. – Postimees, Nr. 229, 1943.178

elektrijaama ja -võrkudega Eesti Omavalitsuse Majandus ja transpordidirektooriumialluvuses olevale Elektritrustile, mis 5. veebruaril 1942. aastalnimetati ümber elektrikeskuseks Eesti Elekter. 1. aprillil 1942. aastal antielektrikeskuse Eesti Elekter varad omakorda üle Ida-ala EnergiavarustusePiiratud Vastutusega Seltsile (Energieversorgung Ostland G.m.b.H.), ning allutatiseltsi Eesti Kindralkomissari piirkonna Ülemaajõujaamade ja -võrkudeallüksusele. Seltsile kuulus ka Tallinna elektrijaam, mis oli põlevkivipuudusel samuti sunnitud turvast tarvitama. 477Ulila elektrijaam jäi 1941. aasta lahingute ajal terveks, vaatamata sellele,et taganevad punaväed seda hävitada üritasid, Ellamaa elektrijaamast monteeritilahti kaks turbogeneraatorit ja veeti Nõukogude Liitu ning osa seadmeistja elektrijaamast õhiti. Selleks, et kasvõi osaliselt taastada elektrivarustusEllamaa elektrijaama senistele tarbijatele toodi sinna Ulila elektrijaamastNSV Liitu ära viimiseks demonteeritud, kuid siiski mitte ära viiasuudetud 1250 kW võimsusega AEG turbogeneraator, asendati purustatudjaotusseade, teostati vajalikud remonttööd ning 9. detsembri õhtul 1941.aastal hakkas Ellamaa elektrijaam jälle tarbijaid energiaga varustama. Aastail1943-1944 paigaldati Ellamaa elektrijaama veel kaks 3000 kW võimsusegafirma Brown-Boveri turbogeneraatorit ning nii tõusis tema koguvõimsuslõpuks 7250 kW-ni. Esimene generaatoritest sai töökorda 14. augustil1943. aastal, teine lasti käiku 25. augustil 1944. aastal, seega vahetultenne Saksa vägede taandumist Eestist. Lahkuvad sakslased elektrijaamapurustada ei üritanud ning järgnevalt töötas see kogu valitsuste vahetuseajal tõrgeteta. 478Ulila elektrijaamast viidi, nagu juba öeldud, 1250 kW võimsusega AEGturbogeneraator Ellamaale. 1941. aasta kevadel Ulilasse toodud 5000 kWvõimsusega monteerimatult seisnud turbogeneraator aga kommunistide477 G.m.b.H.-d ehk piiratud vastutusega ühingud asutati tavaliselt 21 000 riigimarga suurusepõhikapitaliga. Nad võtsid üle varandusi, mis iseseisvuse ajal kuulusid riigile, kohalikeleomavalitsustele, aktsia- ja muudele seltsidele, ühingutele või eraisikutele ning olid nõukogudevõimu poolt natsionaliseeritud. Eesti Omavalitsuse sisedirektori Oskar Angeluse arvatesolid piiratud vastutusega seltsid loodud Eestimaa ja kogu ülejäänud Ida-ala rikkuste röövimiseks.Tema tõlgenduses, mis vastas aga sõja-ajal rahva seas kujunenud arusaamale, tähendaslühend G.m.b.H. – Greif mit beiden Händen! – Kahma mõlema käega! Angelus, O. Tuhandevalitseja maa. Tln., 1995, lk. 234; Turbatööstus taaselustamisele. – Wirumaa Teataja, Nr. 14,1942; Pitsner, H. Tallinna elektrijaam. – Elektriala, Nr 5, 2011, lk. 31.478 Pitsner, H.; Tammaru, A. Turvas ja elekter Ellamaalt. Tln., 2004, lk. 81.179

poolt hävitatud Tallinna elektrijaama. Seega jäi Ulila elektrijaama alles kaksturbogeneraatorit kokku 4300 kW võimsusega, millest piisas Tartu ja Ulilaelektrijaamast energiat saavate piirkondade varustamiseks. 479Mõnda aega varustas tarbijaid energiaga ka Lehtse turbatööstuse jõujaam.Nimelt oli osa AS Port-Kunda elektrijaama seadmeid enne Punaarmeelahkumist Kundast jõutud vedada NSV Liitu, mistõttu pandi KundasRakvere piirkonnale elektrivoolu andmiseks tööle vana 500 kW võimsusegalokomobiil. 18. novembril 1941. aastal purunes sellel üks silinder ningvoolu andmine katkes.Selleks, et Rakveret ja linna ümbritsevat piirkonda talvisel pimedal ajalelektrienergiaga varustada, ehitas Elektritrust detsembri jooksul valmiskõrgepingeliini Lehtselt Tapale ning 31. detsembril 1941. aastal sai Rakveretaas valgustusvoolu Lehtse turbatööstuse 400 kW võimsusega elektrijaamast.Kodanikele maksis valgustus- ja tööstusvool 35 riigipenni kilovatt-tund,lisaks pidid tarbijad maksma 30 riigipenni kuus üüri voolumõõtjakasutamise eest.Lehtse elektrijaam varustas Rakveret elektrienergiaga kuni 16. aprillini1942. aastal, mil jaam läks remonti seoses turbatootmise hooaja algusega.Pärast seda said rakverelased elektrit hädapärast Kadrinasse paigaldatud50 kW võimsusega lokomobiililt ning Lehtsest niipalju kui turbamasinatevajadustest üle jäi. Seetõttu tohtis elektrit kasutada ainult valgustuseks,muude elektririistade, eriti keeduplaatide ja triikraudade kasutamineoli kategooriliselt keelatud. Keelu rikkujaid ähvardati vooluvõrgustvälja lülitada ning tagasi mitte ühendada isegi siis, kui Kunda elektrijaamjälle tööle hakkab. Viimane sai uued seadmed 1942. aasta juuli alguses ninghakkas taas elektrit andma paar kuud hiljem sügisel. 4801942. aasta juuni lõpus teatas Eesti Kindralkomissariaadi osakonnajuhatajavalitsusnõunik Wirz, et Ida-ala Energiavarustuse Piiratud VastutusegaSelts kehtestas alates 1. juulist Eestis uued ühtlustatud elektrivoolutariifid,millega likvideeris erinevused maa erinevates piirkondades olnudtariifide vahel ning tagas Eestile varasemast odavama elektrihinna, mis kohatiolevat isegi madalam kui tootmiskulud.479 Ulila jõujaam endiselt energiaküllane. – Postimees, Nr. 93, 141.480 Elektrivoolu hinnaks 35 penni kilovatt. – Wirumaa Teataja, Nr. 7, 1942; Rakvere saab silmavalgustKadrinast. – Virumaa Teataja, Nr. 43, 1942; Kunda jõujaama masinad jõudsid kohale.– Virumaa Teataja, Nr. 75, 1942.180

Uued kehtestatavad tariifid olid jaotatud kuude järku:1. majapidamistariifid ruumide arvu järgi2. tööstustariifid ühendusvõimsuse ja ruumide suuruse järgi3. põllumajanduslikud tariifid põllumajanduslikult kasutatava pinna suurusejärgi4. võimsuse tariifid mõõdetud võimsuse järgi5. väiketarvitajate tariifid mõõtmisseadeldise liigi järgi6. öövoolutariifid mõõtmisseadeldise liigi järgi.Tarbijad võisid valida neile sobiva tariifi, mida ei saanud vahetada ennekalendriaasta lõppu. Kui tarbija ei kasutanud oma valimisõigust, määrasselts talle kohustusliku tariifi, mis kehtis aasta lõpuni. Teatele olid lisatudarvutused, mis pidid näitama uute tariifide eeliseid vanade ees ning võimaldamatarbijatel langetada kaalutletud otsuseid ühe või teise tariifi kasuks. 481Turbaaktsioon (1942–1944)Sõja puhkemise tõttu jäi 1941. aasta turbatootmise hooaeg lühikeseks ningjuba jaanuaris 1942 oli ajaleht Virumaa Teataja sunnitud tõdema, et “turbasaamiseks lootust tänavu küll pole, kuna eelmisel suvel bolševikud turvastsuurt ei tootnud, kuigi kära oli palju”. 4821941. aasta turbatootmise hooajal suudetigi toota vaid umbes 50% koguvajaminevast pressturbakogusest. Osalt seetõttu, osalt ka muudel põhjustelei suudetud 1941–1942. aasta talveks varuda piisavas koguses kütteaineid.21. jaanuaril 1942. a. antud Eesti kindralkomissari piirkonnas tsiviilelanikeleiga päev vajatavaile tarbimiskaupadele ostulubade andmise määruserakendamiseks. 483Eesti kindralkomissari piirkonnas tsiviilelanikele iga päev vajatavailetarbimiskaupadele ostulubade andmise § 1 alusel määran kindralkomissarinõusolekul järgmist:/.../§ 5.Kütteained481 Elektrivoolu hind alaneb. – Postimees, Nr. 152, 1942.482 Rakveres pole küttekriisi. – Wirumaa Teataja, Nr. 5, 1942.483 Ostulubade väljaandmise korraldamine. – Postimees, Nr. 30, 1942.181

Tallinna linna piirkonnas antakse linna Kütteameti poolt küttepuid jaturvast välja koguses kuni 10 ruumimeetrit kuus ostuloata. Suurematekoguste saamiseks tuleb esitada kirjalikud avaldused: Der Generalkomissarin Reval, Abt. III-a, Zuteilungsstelle für die gewerbliche Wirtschaft,Tallinnas, Kohtu tn. 3. Väljaspool Tallinna linna tuleb avaldusedküttepuu ja turba saamiseks, kui kuutarvidus ületab 2 ruumimeetrit,esitada kohalikule omavalitsusele. Viimased annavad pärast tarvidusekontrollimist ostuloa küttematerjali saamiseks riigimetsade valitsuseltvõi kohalikult turbatööstuselt.Ostuload kivisöele, koksile, põlevkivile ja turbabriketile antakse väljaeratarbijaile ja ametiasutustele eranditult: Der Generalkomissar inReval, Abt. III-a, Zuteilungsstelle für die gewerbliche Wirtschaft, Tallinn,Kohtu tn. 3. poolt./.../Dr. A. WendtMajandus- ja transpordidirektorKütteainete puuduse leevendamiseks korraldas Eesti Omavalitsuse Majandus-ja transpordidirektoorium 1942. aasta kevadel ja suvel kütteaineteülestöötamise aktsiooni, mille käigus ettevõtete ja asutuste teenistujad nöisevarustamise korras töötasid üles puitu ja turvast nii oma töökohtadelekui ka oma isiklikuks tarbeks.Nn turbaaktsiooni juhtis majandus- ja transpordidirektor A. Wendt,selle keskkorraldusse kuulusid lisaks mäenõunik Villing Kindralkomissariaadist,abidirektor A. Radik, majanduslike ja põllumajanduslike uurimusteja propaganda osakonna juhataja K. Kornel ning M. Truusööt Majandusjatranspordiministeeriumist ja T. Kint Põllutöödirektooriumist. Aktsioonikohalikeks juhtideks olid maakondades maavanemad ning Tallinnas, Tartus,Narvas, Rakveres, Pärnus, Viljandis ja Valgas linnapead. Aktsioonigaseostuvate korralduste otsesteks täideviijateks kohtadel olid vallavanemad,linnapead või linnavanemad. 484Turbaaktsioonis osalejatele kehtestati rasketööstuse tööliste toidunormid.Kõigile töölistele, kes vähemalt kuus päeva pidevalt olid töötanud,müüdi nädalas 2500 g leiba, 500 g liha või kala, 200 g rasvaineid ja 150 g484 Kõik töövabad käed turbatootmisele. – Postimees, Nr. 118, 1942.182

kuivtoiduaineid. Aktsioonist osavõtjaile müüdi nädalas lisanormina 25 paberossining preemiaks veerand liitrit viina iga kuue tööpäeva kohta. 485Turbaaktsioonis osalevatele eraisikuist isevarujatele pakuti võimalustomal initsiatiivil isiklikuks vajaduseks kütteturvast lõigata. Vastavalt majandus-ja transpordidirektori ringkirjale pidid maavalitsused 16. märtsiks1942 kohalike omavalitsuste kaudu välja selgitama selleks sobilikud rabadning vajaminevate töövahendite hulga, mida kohapeal pole võimalik hankida.Nii pakutigi näiteks labidaturvast lõigata soovivatele nõmmekatelevälja Pääsküla raba, tallinlastele Tondi raba, tartlastele Maramaa, Ülenurmeja Ropka rabad, rakverelastele Mõdriku raba jne. 486Meeleoluka pildi isevarujate tööst Pääsküla turbarabas esitas ajalehtPostimees:Pääsküla turbasoos on labidaturba lõikamine praegu hoos. Turbatööstusepoolt on labidaturba lõikajaile välja antud turbasood üle 15 hektaari,milliselt pinnalt on võimalik lõigata 20.000 ruumimeetrit toorturvastehk umbes 2000 tonni õhkkuiva labidaturvast. Turbasoo on sääraseltjaotatud, et väljalõigatud turba kuivatamine sünnib otse kaeve läheduses- ainult kuni 5 m kaugusel. Seetõttu ei vajata siin turba väljaveokserilisi kärusid ega laudu. Ainsaks tööriistaks on turbalabidas ja lõikeraud,mille eest on ka tööstus hoolitsenud.Turbalõikajate arv suureneb iga päevaga. Ilusail õhtuil kihab turbasoolõikajaist ja laialikandjaist mesilasperena. Tihti on küttetagavara soetamiselkogu perekond. Perekonnapea asub kaevikus labidaga, kuna naised-lapsedkannavad lõigatud turbapätse hunnikusse kuivatusväljale.Leidus ka agaraid naisi, kes omal jõul meeste abita on turbalõikamiselja tulevad sellega hästi toime. 487Turbalõikusel osalesid ka paljud ettevõtted. Nii lõikasid näiteks 1942.aasta suvel Reola rabas turvast Tartu ettevõtete töötajad. Oma turbaaugudolid seal vanemuislastel, saapavabrikul “Ühendus”, tööstusel “Lihaeksport”,trükikojal “Ilutrükk”, ajalehel Postimees jt. Tartu Õlletehas oli aga andnudoma turbalõikuse välja ettevõtjale, kes töötas rabas koos oma naise ja väi-485 Tavalise töölise norm oli 1700 g leiba, 250 g liha või kala, 180 g rasvaineid, 100 g kuivtoiduaineidnädalas. Küttekriisi lahendajaile rasketööliste toidunorm. – Postimees, Nr. 142, 1942.486 Kodanikel võimalus lõigata labidaturvast. – Postimees, Nr. 61, 1942; Viimane aeg asudaturbalõikamisele. – Postimees, Nr. 149, 1942; Teadaanne küttematerjalide soovijaile. – Postimees,Nr. 177, 1942; Piimaühingud hangivad turvast. – Virumaa Teataja, Nr. 76, 1942.487 Viimane aeg asuda turbalõikamisele. – Postimees, Nr. 149, 1942.183

kese pojaga. Turbalõikajad ööbisid ümberkaudsetes taludes ning elasid aktiivsetseltsielu. Muu hulgas valiti näiteks turbaprintsess ja -prints, kellekssaid proua Lipsik “Ilutrükist” ja härra Taur Vanemuisest. 4881942. aasta suvel töötati sel teel üles 122 500 tonni turvast, s.o 47,12%planeeritud 260 000 tonnisest kogusest. Tööd takistas lisaks eespool nimetatudtööjõupuudusele oluliselt ka vihmane suvi. Paraku ei olnud seeaktsioon lõpuni edukas ka muudel põhjustel, nimelt võtsid saksa võimudväljatöötatud turbast ja küttepuudest osa enda käsutusse ning saatsid sedanii sõjaväele Pihkva piirkonda kui ka Saksamaale sealse tööstuse tarbeks. 489Kriisiolukord ning sellest tingitud isevarustamise nõue küttemajandusessäilis ka järgnevatel talvedel, kuna sõja tõttu oli turbatööstuses endiseltterav tööjõupuudus. Puudusid ka transpordivahendid, millega küttepuidmetsast linnadesse vedada, kuid kuna paljud turbarabad asusid raudteedevõi linnade läheduses, oli turba vedu nõnda linnadesse lihtsam. Pealegi olinii 1941. kui ka 1942. aasta talvel metsades tehtud sedavõrd laiaulatuslikkuraiet, et selle jätkumine oleks kaasa toonud metsade hävimise. Veel 1944.aasta ajalehtedes kirjutati vajadusest säästa metsamaterjali edaspidise ülesehitustöötarbeks. 4901943. ja 1944. aasta isevarumisaktsioonidele on iseloomulik parem ettevalmistusja korraldustöö. Teavitustöö ajakirjanduse vahendusel algas jubavähemalt kuu aega enne turbahooaja algust, ühtlasi oli Turbaühingute Liidukaudu hangitud ka umbes 3000 turbalabidat, mille väljalaenutamiseks loodilinnadesse laenutuspunktid. Väljalõigatud turbapätside transpordiks sobivatekärude valmistamiseks tellis ühing ka kärurattaid. 491Aktsiooni läbiviimise eest vastutas Majandus- ja rahandusdirektooriumi(end. Majandus- ja transpordidirektoorium) Küttemajanduse Valitsus,mille alluvusse anti aktsiooni toimumise ajaks ka Turbaühingute Liidu turbainspektorid.Viimaste arvates oli võimalik rakendada turbalõikusel tööleTallinna piirkonnas vähemalt 1300 isevarujat, Tartu piirkonnas 1200 ningPärnu-Sindi piirkonnas piiramatus ulatuses. Ka väikelinnade läheduses pidileiduma küllaldaselt tootmiskõlbulikku kütteturvast. Kõiki aktsioonist488 Turbaromantika. – Postimees, Nr. 170, 1942.489 Nurk, H. Eesti majandus saksa okupatsiooni ajal. – Eesti riik ja rahvas teises maailmasõjas.VIII. Stockholm, 1959, lk. 89–90.490 Vt. nt.: Tänavu rohkem kütteturvast. – Postimees, Nr. 118, 1944.491 Kütteturbaga isevarustamise aktsioon. – Postimees, Nr. 84, 1943.184

osavõtjaid kohustati end registreerima vastava linnavalitsuse kütteküsimusilahendava organi juures. 492Kuna paljud turbapresside omanikud ei töötanud sageli oma pressidegaterve suvehooaja jooksul isegi ühes vahetuses, kahest rääkimata, üritatisedapuhku korraldada ka turbapresside kasutamist. Selleks kutsuti ülessuuremaid asutusi ja käitisi moodustama isevarujate rühmi ning komplekteerimavahetusi, et kõik olemasolevad turbapressid töötaksid terve suviseturbahooaja kahe vahetusega, seda enam, et pressturba kvaliteet kütusenaoli teadagi etem kui labidaturbal. Nii oli Tartu ümbruses näiteks 10turbapressi, millele oleks saanud rakendada isevarujatest vähemalt teise vahetuse.Kolm neist asusid Ilmatsalu rabas, üks kuulus Ilmatsalu tellisetehasele,kaks Tartu ülikoolile. Ühe pressiga töötati Vanaaseme tellisetehaserabas Nasjaküla lähistel, Otepää linna turbarabas, Pilka ja Mäksa turbaühinguterabades, Kuremaa riigimõisa rabas, Jõgeva vallavalitsuse rabas jaElva piimaühingu rabas. Suurematest turbatööstustest võtsid isevarujaidvastu Lavassaare, Lehtse, Aruküla, Pääsküla, Ellamaa, Ulila, Kreenholmija Port-Kunda turbatööstused. 493Nagu eelneval aastal, said ka 1943. aastal turbatööstustes töötavad töölisedrasketöölise, turbapressi töölised isegi ülirasketöölise toidunormi. Hüvitusenasaid töönorme täitvad töölised tekstiilipunkte ja jalatsite ostulube.Eripreemiana sai normi täitmisel ostuloa 50 paberossi ja veerand liitriviina ostuks. Normi 150% täitmise puhul oli preemia kahekordne, 200%täitmise puhul kolmekordne. Tööliste töörõivastuse, majutamise ja ühistoitlustamiseeest vastutasid tööstused. Peale selle võisid turbapressideltöötavad, ettenähtud töönorme täitvad töölised osta tööstuselt turvastoma väljateenitud tasu kahekordse väärtuse eest, kusjuures turba transportimiseeest isevaruja elukohta pidid vastutama turbatööstused. Arvestuslikultkulus kahe küttekoldega korteri soojendamiseks aastas 3–4 tonniturvast, mille väljateenimiseks kulus pressi juures töötaval meestöölistelumbes kaks nädalat, turbakuivatamisel ja aunatamisel töötaval naistööliselumbes kolm nädalat. Pressturba tonni maksumuseks oli 15 riigimarka. 494492 Isevarustajad juhitakse turbatööle. – Postimees, Nr. 104, 1943.493 Asugem varakult turbalõikamisele. – Postimees, Nr. 111, 1943; Isevarustajad kütteturvasttootma. – Virumaa Teataja, Nr. 51, 1943.494 Töötajad rakendatakse turbatöödele. – Postimees, Nr. 117, 1943; Kütteküsimusse suhtugutartlased tõsiselt. – Postimees, Nr. 123, 1943; Isevarustajad kütteturvast tootma. – Viru-185

Töönormid olid 1943. aasta turbatootmise hooajal samad, mis 1944. aastahooajalgi: ühel turbapressil töötava vahetuse nädalaseks töönormiks oli100 000 turbapätsi, mis tuli kuivatusväljale maha panna. Kuivatustöödelpidi normi täitmiseks nädalas ümber laduma 30 000 turbapätsi, aunatamiselpidi üks tööline auna laduma nädalas 50 m 3 kuiva turvast. Normi täitnudtöötajad said tasu pressi juures töötades 14,72, kuivatamisel 9,60 ningaunatamisel 14 riigimarka. Seega said norme täitvad töölised osta nädalateenistuse eest 1,3–2 tonni turvast. Ka 1944. aastal maksis pressturbatonn15 riigimarka. Töölised, kes soovisid osta turvast laoplatsilt, pidid maksmatranspordikuluks veel umbes neli riigimarka tonnilt. Vaatamata aastaaastaltkasvavatele soodustustele ei jätkunud töölisi piisavalt. 1944. aastaturbatootmise hooajal oleks üle Eesti võinud tööle asuda 126 töövahetust,igaüks 20 inimesega, kuid juuli alguseks oli suudetud tööle rakendada vaid86 vahetust. Üldiselt paistab ajaleheartikleist silma, et labidaturvast lõigatipalju parema meelega, kui asuti tööle mõnda turbatööstusse. 4951944. aasta turbaaktsiooni erinevuseks varasemast oli lisatoidunormikehtestamine ka neile isevarujatele, kes lõikasid labidaturvast mõne tööandja– asutus, ettevõte, turbaühing, piimaühing, linnavalitsus jne – ülesandel.Turbalõikajale kehtestati normkoguse 15 m 3 õhkkuiva labidaturvastnädalas lõikamisel ülirasketöölise ning selle kuivatamisel ja aunatamiselrasketöölise toidunorm:Arvestades kehtivaid lisa-toiduratsioone, mis lisaks harilikule toidukaardileon: (nädala lisa norm) rasketöölisele: leiba 1,2 kg, liha 250 g, võid80 g. Ülirasketöölisele: leiba 2,0 kg, liha 475 g, võid 390 g, ja keskmistturbatoodangut, võib arvestada 1 inimese tööproduktsioonina 2 nädalajooksul 15 m 3 õhukuiva turvast (kusjuures I nädal sellest ajast kulubturbalõikamisele ja II nädal kuivatamisele ja aunatamisele). Seega omavadturbatootjad isevarustajad iga 15 m 3 õhukuiva kütteturba tootmiselõiguse saada lisa-toiduratsioone järgmises koguses: leiba – a3,2 kg, liha0,725 kg ja võid 0,470 kg. 496Isevarujateks peeti kõiki tootjaid, kel oli harilik normaaltarbija toidukaartning asutustele, käitistele ja turbaühingutele kütteturba tootjaid, kesmaa Teataja, Nr. 51, 1943.495 Isevarustajad siirdugu kiires korras turbalõikusele. – Postimees, Nr. 130, 1944; Turbatööstusestöö haripunktil. – Postimees, Nr. 154, 1944.496 Turbatöölistele lisa-toiduratsioonid. – Virumaa Teataja, Nr. 59, 1944.186

olid alaliselt nende teenistuses või palgatud ainult turbatootmiseks. Kui turbalõikamisekspalgatud töölisel ei olnud harilikku toidukaarti, oli ta siiskiõigustatud saama turbatootmise ajaks kehtestatud lisaratsioone. Vastavadteated turba tootmiseks kasutatavate isikute isikuandmete, nende rakendusviisi(turbalõikaja või kuivataja), planeeritavate väljalõigatavate turbakogustejms kohta pidid tööandjad teatama ettenähtud vormi järgi neljaseksemplaris maakonna turbainspektorile, kes omakorda edastas andmedpärast nende kontrollimist Majandus- ja rahandusdirektooriumi Tööosakonnale.Isiklikuks otstarbeks labidaturba tootjaile preemiaid ja lisatoidukaarteei antud, küll aga jäi neile kogu enda väljalõigatud turvas.Eesti vallutamise tõttu Nõukogude armee poolt jäid turbahooaja lõpptulemusedavaldamata, kuid 28. juuni seisuga olid isevarujad õhkkuiva labidaturvastvälja lõiganud juba 90 000 m 3 . 497Suur osa välja lõigatud turbast jäi lahingute Eestisse jõudmise tõttu kuivatamata.Nii näiteks jäi Ulila turbatööstuses kuivatamata 12 000 tonni1944. aasta turbahooajal väljalõigatud ja pressitud turvast. 498497 Soodustusi turba ülestöötajatele. – Postimees, Nr. 119, 1944; Isevarustajad siirdugu kiireskorras turbalõikusele. – Postimees, Nr. 130, 1944; Turbatöölistele lisa-toiduratsioonid. –Virumaa Teataja, Nr. 59, 1944.498187

MõõtühikToodang 1941.a. IVkvartalisLaoseis 31.12.1941Toodang 1942. aKvartalI II III IVKokkuTurvas t 1503,5 50606,2 0 18369,1 43575,9 13410,8 75355,8Turbabrikett t 0 45 984,8 7707 3296,9 2818,6 14807,3Alusturvas m 3 6289,1 13488,2 2060 3844,4 3352,2 1038,4 10295MõõtühikLaoseis 31.12.1942Toodang 1943. a.KvartalIIITurvas t 49892,6 0 29459,4 36429,5Turbabrikett t 599,5 5798,6 3949,6 186,1Alusturvas m 3 13,316,4 54,4 0 2888Laoseis 30.06.1943Tabel 16. Pressturba, turbabriketi ja alusturba toodang 1941. aasta IV kvartalist kuni 1943.aasta II kvartalini. 499499 Eesti Statistika. Nr. 12 (2), 1943, lk. 84; Eesti Statistika. Nr. 13 (3), 1943, lk. 137; EestiStatistika. Nr. 14/15 (4/5), 1943, lk. 196.188

14. Turbatööstus 1945–1960Turbaaktsioon (1945)1945. aasta kevadel alustas Nõukogude okupatsioonivõim samast, kus Saksaokupatsioonivõim lõpetas. 27. märtsil avaldasid ENSV RahvakomissarideNõukogu ja EK(b)P Keskkomitee ühise määruse nr. 246, milles nähti ettevähemalt 200 000 tonni kütteturba varumine, millest 160 000 tonni pididtootma Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaadi turbatööstused. Aprillialguses saatis Kommunaalmajanduse RK linna ja maakonna täitevkomiteedeleringkirja, milles tegi korralduse alustada ettevalmistusi turbahooajaalgamise puhuks. Vastavalt sellele kutsusid täitevkomiteed turbahooajaalguses asutusi ja ettevõtteid üles alustama turbaaktsiooni, et isevarujatenavalmistada endale tulevaseks talveks vajaminev kütus. Paraku ei suutnudaga ei täitevkomiteed ega ka turbatööstused hankida vajaminevat tööjõuduning nii suudeti 10. maiks (hooaeg algas juba 20. aprillil) 57 töökõlbulikustturbaelevaatorist tööle rakendada seitse ning neistki töötas ainultkaks masinat kahes vahetuses. Samamoodi nagu Saksa okupatsiooni ajal,lubati turbatööstustesse tööle asuvatele töölistele mitmesuguseid soodustusi,nagu kummisaapaid jm jalanõusid, töörõivaid, magamiskotte, tekke,voodilinu jne ning kõrgendatud toidunorme: 500Keskmine leivanorm päevas on 600 grammi, kuid töölised, kes ületavadnorme, saavad 700 grammi. Tangaineid saab 100 grammi päevas, s.o. 3 kg kuus. Lihanorm päevas on 70-100 grammi, olenevalt töö raskusest,kuid normi ületajail 100-120 g päevas. Rasva antakse 600 ja suhkrut500 g kuus. Lisaks antakse normi ületajaile lisanormina kuus: lihakala750, rasva 150 ja tangaineid 1100 grammi.Tööstuskaupu antakse: seepi – 250 g kuus, tubakat – 250 grammi. Erilinesoodustus aga on kehtestatud tekstiilkaupade kujul. Nii tööline,kes ületab kümnepäevaku normi kuni 10 %, saab osta 2 m riiet, 10-20%normi ületaja võib osta 3 m, 20-50% normi ületanule võimaldatakse 4m ja üle 50% normi ületajale 5 m riiet kümnepäevaku kestel. 501500 Kasutagem algavat turbahooaega. – Postimees, Nr. 106, 1945; Boitsov, K. Turbatootmiseleotsustavamat tähelepanu. – Postimees, Nr. 116, 1945; Ora, J. Tartu töötajad turbatootmiselUlilas. – Postimees, Nr. 116, 1945.501 Rakendame kõik võimalikud jõud turbatöödele. – Postimees, Nr. 117, 1945.189

Samas ähvardati aga neid, kes turbatöödest kõrvale hoidsid või sealtomavoliliselt lahkusid, vastavalt NSV Liidu Kaitsekomitee 5. märtsi 1945.aasta määrusele, vastutusele võtta ning karistada kuni ühe aastani parandusliketöödega turbatöödel. Kuritahtlikus turbatöödest kõrvalehoidmisesja korduvalt omavoliliselt töölt lahkumises süüdistatavaid karistati VeneNFSV Kriminaalkoodeksi § 59-6 järgi, vangistusega mitte alla kuue kuukuni kõrgeima karistuse ülemmäärani. 502Paraku ei suudetud töölistele antud lubadusi täita, nii oli näiteks Ulilaturbatööstuses voodipesu anda ainult 40% tööle saadetud inimestest, raskusioli toitlustamisel ning töörõivaste ja jalatsitega varustamisel. Samutiei suutnud Tartu Linna Kütteamet varustada lubatud turbatöölise toidunormigaReola rabas labidaturvast lõikavaid Tartu asutuste ja ettevõtetetöölisi ning korraldada neile ühistoitlustust. 503Vilumata tööjõududega töötamisel ei saavutatud üheski turbatööstuseska kõige paremaid töötulemusi, nii suudeti näiteks Ulila turbatööstuses10. juuli seisuga täita päevasest töönormist ainult 67,3%, mis oli üsna võrreldavEllamaa turbatööstuses 2. juulil saavutatud 70,3%-ga. lõpuks suutsidturbatööstused siiski oma plaanid enam-vähem täita, kuid isevarujatevälja töötatud turba osakaal jäi üsna tagasihoidlikuks. Näiteks olid Tartulinna asutused ja ettevõtted varunud endale septembri lõpuks kütteturvastainult 38% ettenähtud plaanist. 1945. aasta sotsialistliku võistluse võitisja sai Eesti NSV RKN ja Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu PunaseRändlipu Lehtse turbatööstus 504Eesti NSV vabariikliku ja kohaliku alluvusega tööstusettevõtete sotsialistlikuvõistluse tingimused 505/…/502 Rakendame kõik võimalikud jõud turbatöödele. – Postimees, Nr. 117, 1945.503 Ulilas käib turbatöö. – Postimees, Nr. 123, 1945; Enam hoogu turbatöödele Reolas. Postimees,Nr. 153, 1945.504 Tõusvaid töösaavutusi Ulila turbatööstuses. – Postimees, Nr. 165, 1945. Kindlustagemküte eelolevaks talveks. – Postimees, Nr. 223, 1945; “Lehtse” turbatööstuse kollektiivi üleskutsekõigile Nõukogude Eesti turbatööstuse töölistele, insenertehnilistele töötajaile ja teenistujaile.– Postimees, Nr. 58, 1946.505 Vastavalt Eesti NSV RKN ja Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu määrusele 15. märtsist1945. aastal asutati sotsialistliku võistluse võitjate jaoks omas valdkonnas ENSV RKN jaENSV AÜKN rändav punalipp. Postimees, Nr. 71, 1945.190

III. KOMMUNAALMAJANDUSE RAHVAKOMISSARIAADIALALTurbatööstuse jaoks.Võitjaks sotsialistlikus võistluses loetakse need turbatööstused, kes:a) kõige rohkem ületavad turba tootmise, kuivatamise, koristamise javäljaveo plaani, hoides alal turba kvaliteedi;b) kindlustavad turbatööstuse õigeaegse taastamise, võimsuse juurdekasvuja eelseisvaks hooajaks ettevalmistustööde õigeaegse läbiviimise(agregaatide, kuivatuskraavide remont ja põldude planeeriminekuivatamiseks);c) täidavad plaani tööviljakuse tõstmise alal.Elektrijaamade jaoks.Võitjaks sotsialistlikus võistluses loetakse need elektrijaamad, kes:a) täidavad ja ületavad tootmisplaani ja päevase graafiku tarbijate elektrienergiagavarustamise alal ilma avariideta;b) kindlustavad määratud tähtajaks elektrijaama taastamise ja võimsusejuurdekasvu;c) annavad kokkuhoidu kütte alal.Saksa sõjavangide töö kasutamine turbatööstuses (1945–1949)Tööjõupuuduse leevendamiseks hakati turbatööstuses juba 1945. aasta turbatootmisehooajal kasutama Saksa sõjavangide tööjõudu. SõjavangilaagreidSaksa sõjavangidele hakati Eestis rajama 1944. aasta sügisel, kohe pärastseda, kui Punaarmee oli maa okupeerinud. Laagrid allusid NSV LiiduSiseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja Interneeritute Peavalitsusele.Suur hulk sõjavange saadeti tööjõupuuduse leevendamiseks tööleturbatööstustesse.1945. aasta kevadel rajas Valga sõjavangilaager nr. 287, milles hoiti peaasjalikultohvitsere, osakonna Pärnumaal Lavassaare turbatööstuses, mispidi mahutama 1200 sõjavangi. Samal aastal läks see osakond Pärnu sõjavangilaagrinr. 332 alluvusse. Vangide mahutamiseks ehitati sakslaste aegsesttöölaagrist alles jäänud kolmele barakile veel kaks juurde. Töö- ja elutingimusedlaagris polnud kiita. Viletsalt riietatud ja lagunevate jalatsitegasõjavange sunniti külmadel sügiskuudel ülejõukäivale tööle metsalangetusel191

ja turbarabas. Vangide kaebuste suure hulga tõttu vabastas Eesti NSV siseasjaderahvakomissar 4. novembril 1945. aastal ametist Pärnu laagri ülemakapten Milovitši ja Lavassaare osakonna ülema kapten Danilovitši. Pärnusõjavangilaager likvideeriti 1946. aasta alguses ning Lavassaare rabas töötanudsõjavangid läksid Tallinna sõjavangilaagri nr 286 alluvusse. 1946. aastaaugustis töötas Lavassaare turbatööstuses 1221 sõjavangi. Laager likvideeriti1947. aastal.Tallinna laager varustas tööjõuga ka Ellamaa ja Lehtse turbavabrikutning Järvakandi klaasivabrikut ja turbavabrikut, kus 1946. aasta augustistöötas vastavalt 941, 432 ja 544 sõjavangi. Tallinna laager koos oma osakondadegalõpetas tegevuse 1949. aasta suvel. 50631. mail 1945. aastal muudeti senine Valga laagri Tartu osakond iseseisvakssõjavangilaagriks nr. 331. Selle ülemaks määrati major Dobrovolski. Laagri2. osakond paiknes Ulilas, kus sõjavangid töötasid turbarabas. 6. mail 1947.aastal anti Tartu laagri osakonnad taas Valga laagrile üle. Valga laager likvideeritiseoses sõjavangide repatrieerimisega aprillis 1949. aastal. 507Kõigi turbatööstuste lähistele maeti ka seal surnud sõjavange. Sõjavangidekalmistud on asunud Lavassaare, Lehtse, Järvakandi, Ulila ja Ellamaaturbatööstuse juures. 508 29. detsembril 1958 saadeti NSVLi siseministeeriumivanglate osakonnast Eesti NSV siseministrile Lombakule korraldus 13sõjavangide kalmistu likvideerimiseks. Teiste hulgas pidid kaotatud saamaka juba mainitud Ellamaa, Lavassaare ja Ulila kalmistud. 509Lavassaare kalmistu asus turbavabriku juurest üle Audru jõe asuvas rabas,olnud pindalaga umbes 100 m 2 ja ümbritsetud kasepuust lattidest aiaga, kahaudu tähistanud kasepuust ristid. Kalmistule oli maetud 60–70 meest.Lavassaare kalmistu likvideeritud 20. juunil 1959. aastal, mil hauad lükatudbuldooseriga siledaks.Esmakordselt korrastati kalmistut juba 2001. aastal, kuid põhjalikumakorrastustöö Lavassaare saksa sõjavangide kalmistul võttis 2008. aasta juuliesimesel poolel ette Saksa Bundeswehri vabatahtlike rühm. Nad korrasta-506 Kaup, E. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. – Kleio. Ajaloo Ajakiri, Nr. 2, 1995, lk. 38.507 Kaup, E. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. – Kleio. Ajaloo Ajakiri, Nr. 2, 1995, lk.38–39.508 Kaup, E. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. – Kleio. Ajaloo Ajakiri, Nr. 2, 1995, lk. 40.509 Kaup, E.; Koppel, M.; M., Niidassoo, K. Maetud laagrikalmistule. – Sõnumileht, 1998.192

sid kalmistule viiva tee, puhastasid ja värvisid kalmistu piirded, üle Audrujõe viiva silla ja pingid. 510Turbaenergeetika hääbumineAastail 1944–1945 kuulusid Ellamaa ja Ulila elektrijaamad KommunaalmajanduseRK alluvuses olnud trusti Eesti NSV Elekter koosseisu. 1945. aastasuvel viidi mõlemad üle NSV Liidu Elektrijaamade Rahvakomissariaadi alluvusesoleva Eesti Riikliku Energeetikavalitsuse “Eesti Energia” (“Estonnenergo”)koosseisu, kus moodustati Ellamaa ja Ulila võrgupiirkonnad, mis1951. aastal liideti vastavalt Põhja ja Lõuna Kõrgepingevõrkudega. 1956. aastalühendati nendega ka Tallinna Linnavõrgud ning moodustati ühtne “EestiEnergia” Kõrgepingevõrgud, mis järgmisel, 1957. aastal toodi üleliidulisestalluvusest tagasi vabariiklikku alluvusse, kus neist moodustati Eesti NSVRahvamajanduse Nõukogule alluv Energeetikavalitsus “Eesti Energia”. 511Ulila elektrijaam hävines täielikult 23. augustil 1944. aastal, mil taganevadSaksa väeosad lasid elektrijaama õhku. Jaam taastati alles 1945. aastakevadel, mil sinna seati üles Vladivostokist kohale toodud 500 kW võimsusegaelektrijaam. Jaam alustas tegevust 19. mail ning tema võimsust kasutatipeamiselt turbatööstuse vajaduseks. Oktoobri lõpus alustas tööd2500 kW võimsusega rongelektrijaam, seega kujunes Ulila elektrijaamavõimsuseks 3000 kW. Mõlemad elektrijaamade kolded ehitati ümber turbaküttelesobivaiks. 512Ellamaa elektrijaam jäi 1944. aastal terveks, kuid ei saanud 1944/1945.aasta talvel täiskoormusega töötada, kuna 1944. aasta turbahooajal ei suudetudvaruda piisavalt kütteturvast. 1945. aasta kevadel jäi jaam küttepuuduselpikemaks ajaks seisma. 29. novembril 1945. aastal algas 1941. aastalUlilast Ellamaale toodud 1250 kW generaatori demontaaž selle saatmiseksKohtla-Järve põlevkivipiirkonda. Ellamaa elektrijaama võimsuseks jäi 6000kW. Seoses uute suurte põlevkiviküttel elektrijaamade valmimisega 1950.aastatel Ulila elektrijaam hääbus.510 Ronimois, M. Lavassaare läbi aegade. Lavassaare, 2002, lk. 45; Murumets, M. KevadisesLavassaares – Videvik, Nr. 18, 2002; Paluoja, S. Sakslased korrastavad Lavassaares sõjavangidekalmistut. – Pärnu Postimees, Nr. 136, 2008.511 Kala, K. Eesti NSV elektrifitseerimise ajalugu. Tln., 1974, lk. 254.512 Ulila jõujaam lasti käiku. – Postimees, Nr. 115, 1945; Kala, K. Eesti NSV elektrifitseerimiseajalugu. Tln., 1974, lk. 92.193

1950. aastatel vähenes ka Ellamaa elektrijaama tähtsus järjest, kuna Ellamaaja Sooniste rabade kütteturba varu ammendus. Jaamas toodetud elektrienergiahind kasvas seoses kütteks kasutatava turba kvaliteedi halvenemiseganing veokulude tõttu, kuna kütteturvast toodi Ellamaale isegi Lehtseturbatööstusest. Kuna põlevkivijõujaamade elekter oli ökonoomsem, suletiEllamaa elektrijaam 5. aprillil 1966. aastal. 513PressturbatööstusII maailmasõja järgse küttekriisi olukorras toimus 1940. aastate teisel poolelja 1950. aastatel turbatööstuses kiire areng. Sõja suhteliselt väikeste kahjudegaüle elanud turbatööstus pidi seni, kuni põlevkivitööstus sõjapurustustesttaastatakse, lahendama Eesti kütteprobleemi. See vajadus tingis turbatööstusekiire mehhaniseerimise, mis algas juba 1946. aastal ning jõudiskõigi tööprotsesside mehhaniseerimisega lõpule 1950. aastate teisel poolel.Ühtlasi üritati kasutusele võtta ka uusi turbavarusid. Nii uuris näiteks1947. aastal Ellamaa ja Sooniste rabade turbavarusid Lengiprotorf, kes hindasnende rabade turbavarusid õhkkuiva turbana 5 792 000 tonnile küttejaväetusturbale ning 1 272 000 tonnile alusturbale. Uuringute põhjal selgus,et Sooniste rabas on siiski võimalusi ka kütteturba tootmiseks ning sinnaprojekteeriti ja ehitati välja enam kui 3 km pikkune kahepoolne tootmiskarjäär,kus rakendati tööle viis turbaelevaatorit. 1947. aastal taastati 1927.aastal ülesvõetud kitsarööpmeline raudtee Ellamaa elektrijaama ning ehitatikõrgepingeliin. Kütteturba tootmine Sooniste rabas lõpetati varudeammendumise tõttu 1965. aastal. 1950. aastal valmis kava Suursoo kasutuselevõtuks,kuid see jäi odava ja ökonoomse põlevkivikütuse järjest laiemakasutuselevõtmise ning põlevkivienergeetika võidukäigu tõttu tegemata.1950. aastatel vähenes Ellamaa turbatööstuse toodang vähehaaval, kuni1973. aastani, mil pressturba tootmine lõpetati. 514Ellamaa turbatööstusest moodustati 1. aprillil 1949. aastal iseseisev ettevõte,mis kuulus kuni 1957. aastani NSV Liidu Elektrijaamade MinisteeriumiTurbatööstuse Peavalitsuse alluvusse. Seejärel ühendati kõik suuremadturbatööstused – Ellamaa, Ulila, Lehtse ja Lavassaare turbatööstused513 Kala, K. Eesti NSV elektrifitseerimise ajalugu. Tln., 1974, lk. 118; Pitsner, H.; Tammaru,A. Turvas ja elekter... lk. 45.514 Ellamaa turbatehas poolsajandi künnisel. Tln., 1968, lk. 5; Pitsner, H.; Tammaru, A. Turvasja elekter... lk. 44–47.194

ning Tootsi Briketitööstus – ENSV Rahvamajanduse Nõukogu PõlevkivijaKeemiatööstuse Valitsuse alluvusse, kuhu kuulusid kuni 1965. aastani. 515Lehtse ja Lavassaare turbatööstused olid aastail 1944–1945 kuulunudKommunaalmajanduse RK Turbatööstuse trusti Eesti Turbatööstused alluvusse.1945. aasta suvel viidi trust Eesti Turbatööstused Eesti NSV Põlevkivi-ja Keemiatööstuse Ministeeriumi alluvusse, kuhu jäi 1949. aastani.Ka Lavassaare ja Lehtse turbatööstusele olid 1950. aastad eelkõige tööstusemehhaniseerimise ajaks. 1961. aastal ühendati Lavassaare, Ulila ja Lehtsetööstus Tootsi briketitööstusega.AlusturbatootmineÜhes massilise kolhooside asutamisega pärast 1945. aasta märtsiküüditamistlõpetasid järk-järgult oma tegevuse turbaühingud, mis seni olid andnudolulise osa Eestis toodetud alusturbast. 1950. aastatel tootsid alusturvastkolhoosid, sovhoosid, remondi- ja tehnikajaamad ning ainsa suure turbatööstusettevõttenaLehtse turbatööstus.1950. aastate alguses olid kolhoosid suurimad alusturbatootjad, kuid1950. aastate teisel poolel hakkas nende osakaal langema. See oli tingitudtööjõupuudusest ning sellest, et osad kolhoosid vormistati ümber sovhoosideks,sellest siis ka viimaste osakaalu tõus nimetatud perioodil. Tavaliselttootsid kolhoosid alusturvast ettevalmistamata soodest käsitsi ega suutnudseetõttu rahuldada rohkem kui 10–15% oma alusturbavajadusest. Kunatööstusliku turbatootmise organiseerimiseks ei jätkunud kolhoosidel vahendeid,hakati 1957. aastal organiseerima kolhoosidevahelisi turbatootmisenõukogusid, mis pidid hankima või rentima vajalikud tootmisseadmedning rahuldama oma liikmete alusturbavajaduse. Ühtlasi oleks alusturbatööstuslikul tootmisel langenud oluliselt ka alusturba omahind. 1959.aastal tegutses 11 sellist nõukogu, millel oli 6–11 liiget. 516Ka sovhoosid tootsid alusturvast põhiliselt ainult enda vajaduste rahuldamiseks.Teiste hulgast paistis aga silma tollases Vändra rajoonis tegutsenudRahnoja sovhoos, mis rajas endale 1957. aastal mehhaniseeritud freesalusturbatootmise. Tootmise algusaastal suudeti neljaliikmelise brigaa-515 Pitsner, H.; Tammaru, A. Turvas ja elekter... lk. 124.516 Üksvärav, R. Alusturba tootmine. Tln., 1960, lk. 50–51.195

diga toota vaid 7000 m 3 alusturvast, 1958. aastal 9000 m 3 ning 1959. aastaljuba enam kui 28 700 m 3 . 517Omaette nähtuseks olid kuni 1959. aastani tegutsenud Eesti NSV PõllumajanduseMinisteeriumi Sovhooside Peavalitsuse Ehitus- ja Montaaživalitsusealusturba tootmise punktid, mis kuni 1958. aastani allusid Jürimasina-ekskavaatorijaamale, 1958. aastast aga vahetult Ehitus- ja Montaaživalitsusele.1958. aastal olid need punktid Hulja (Virumaa), Sangla (Tartumaa),Hagudi (Harjumaa) ja Hageri (Raplamaa) turbarabas. Peamistekstootjateks olid Hulja ja Sangla alusturba tootmise punktid, kus turvas lõigatikäsitsi. Tegemist oli äärmiselt lihtsalt ja otstarbekalt üles ehitatud tootmisstruktuurigaüksustega. Näiteks Hulja rabas, kus 1958. aasta turbahooajaltöötas tööde iseloomust sõltuvalt 49–132 töölist ja toodeti 104 631 m 3realiseerimiseks kõlbulikku alusturvast, koosnes administratiivpersonaltööde juhatajast, arvestajast ja ühiselamu koristajast. Neist alalisel tööl oliainult juhataja. Raamatupidamine toimus enne 1958. aastat Jüri MEJ-s, pärastEhitus- ja Montaaživalitsuses, mõlemas organisatsioonis oli ametis kapunktide tööd juhtiv turbainsener.1959. aasta algul andis Ehitus- ja Montaaživalitsus oma alusturbatootmisepunktid üle remondi ja tehnikajaamadele, kuna selgus, et Ehitus- jaMontaaživalitsuse kehtiv finantseerimise kord ei võimaldanud hankidaturba tootmise hooaja eel vajalikke lühiajalisi krediite. 518Remondi- ja tehnikajaamad – varem masina-traktorijaamad – olid 1950.aastatel suhteliselt väikesed turbatootjad. Kuni 1959. aastani polnud neilvõimalik pidada oma koosseisus alusturba käsitsi tootmiseks ja koristamiseksvajaminevaid töölisi, seega said nad korraldada ainult mehhaniseeritudvõi poolmehhaniseeritud turbatootmist. Peamiselt just viimast, misseisnes spetsiaalsete mehhanismide abil turbapätside lõikamises rabapinnast.Pätside koristus- ja kuivatustööd pidid tegema kolhoosid oma tööjõuga,mis aga sageli mitmesugustel põhjustel tegemata jäi.Olukorra parandamiseks andis Eesti NSV põllumajandusminister 24.veebruaril 1959. aastal välja käskkirja nr. 84 “Alus- ja väetusturba tootmisekohta RTJ-des 1959. a.”, millega RTJ-de käsutusse anti kõik riiklike vahenditegaturbasoodes ettevalmistatud tootmispiirkonnad ning lubati neileanda vajalikud seadmed alusturba tootmiseks. RTJ-id pidid tootma alus-517 Üksvärav, R. Alusturba... lk. 33–34.518 Üksvärav, R. Alusturba... lk. 51–52.196

turvast nii kolhoosidele, sovhoosidele, turbatootmise nõukogudele kui kamuudele tarbijatele, kas käsitsi või mehhaniseeritult. Kolhoosidele ja turbatootmisenõukogudele kehtis 1959. ja 1960. aastal mehhaniseeritult toodetudja transporditud alusturba eest tasumisel 50%-line soodustus, kunariik tasus RTJ-idele ülejäänud 50% kuludest. Alusturba tootmise juhtimiseksloodi RTJ-ides turbainseneri ametikoht, RTJ-id said õiguse luua turbatöölistebrigaade. 519Muude alusturbatootjate hulgast oli kõige olulisem Lehtse turbatööstus.Ülejäänud tootjad on põllumajanduslikud õppeasutused, katsemajandid,abimajandid jms.Lehtse turbatööstus tootis nii frees- kui lõikas ka tükkalusturvast ningpakendas oma toodangu pallidesse. Seoses tootmistehnoloogia puudustegaoli Lehtses toodetud alusturba hind nii kõrge, et seda turustati kahjumiga. 520Alusturbatootmise osakaal % Alusturba kogus (tuh. m 3 )1955 1956 1957 1958 1955 1956 1957 1958Kolhoosid 55,1 65,1 50,2 44,5 599,7 857,0 720,3 606Sovhoosid 36,3 27,9 43,1 48,7 395,8 368,0 618,6 663,5Remondi ja 7,5 5,3 4,0 4,0 81,5 69,3 57,1 55,1tehnikajaamadMuud tootjad 1,1 1,7 2,7 2,8 12,4 22,7 38,6 38,6Kokku 100 100 100 100 1089,4 1317,0 1434,6 1363,7Tabel 17. Alusturbatoodang ja tootjad Eesti NSV-s aastail 1955–1958.Tootsi BriketitööstusKa Tootsi Briketitööstusele lõppes sõda suuremate purustusteta. Nagu mujalgi,oli ka siin puudus eeskätt tööjõust, siis masinatest ning masinaosadest,kütteainetest, määretest jms varustusest. Selleks, et vähendada tööjõupuudust,üritati Tootsis suurendada freesturba tootmise mehhaniseeritustolemasoleva tehnika täiustamise ning uute masinate loomisega. Tänusellele saavutas Tootsi briketivabrik toonase riikliku statistika andmeil juba519 Üksvärav, R. Alusturba... lk. 52–53.520 Üksvärav, R. Alusturba... lk. 40–43.197

1946. aasta lõpuks sõjaeelse tootmistaseme. Keskmiselt 92% toodangustkasutati aastail 1946–1947 ära Järvakandi Klaasitehases. 521Kuna Tootsi Briketitööstus oli 1950. aastate alguseks saavutanud omakavandatud projektvõimsuse ning selle isegi tunduvalt ületanud – 1953. aastaloli briketitoodang 72 100 tonni – kerkis päevakorda Tootsi briketivabrikulaiendamine. Vastava projektülesande, mille kohaselt uue vabriku tootmisvõimsuspidi olema 120 000 tonni briketti aastas, kinnitasid ENSV jaNSV Liidu Ministrite Nõukogu 1953. aasta augustis. Vabriku laiendamiseeelarveks kinnitati 32,5 miljonit rubla.Uue vabriku seadmed tarnis G. Dmitrovi nimeline raskemasinaehitustehasMagdeburgist Saksa DV-st, ehitustööd tegid kohalikud ehitustöölised,vabriku sisseseade montaažitööd Balti Montaaži Valitsus ja trust Elektrimontaaž.ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Põlevkivi- ja KeemiatööstuseValitsuse vastuvõtukomisjon andis uuele briketivabrikule ajutise kasutusloa27. juunil 1959. 522Riikliku Teaduslik-Tehnilise Komitee TurbakomisjonEesti NSV Ülemnõukogu viiendal istungjärgul 7. juunil 1957. aastal vastuvõetud seadusega tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisesttäiustamisest Eesti NSV-s, moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukoguorganina Riiklik Teaduslik-Tehniline Komitee, mis asutas 26. novembril1957. aastal Turbakomisjoni koosseisus A. Raudsepp (esimees) – Projekteerimiseja Teadusliku Uurimise Instituudist, F. Paalberg – RahvamajanduseNõukogust, A. Haluga – Tootsi Briketitööstusest, R. Veber – RiiklikustPlaanikomisjonist, P. Prodo – Põllumajanduse Ministeeriumist, A. Nitov– Kohaliku Majanduse Ministeeriumist ja R. Üksvärav – ENSV TeadusteAkadeemiast.Komisjon töötas välja oma tööprogrammi, mille sissejuhatavas osas iseloomustasEesti turbatööstuse hetkeseisu. Sellest selgus, et turvas moodustasainult 6–7% Eestis kasutatavatest kütteainetest ning et komisjoni arvatesolid turbatööstuse arenguga seotud küsimused Eestis jäänud tagaplaanile.Seda põhjustasid põlevkivi kasutamise laiendamine, sisseveetava kivisöeja defitsiitse puidu kasutamine kütusena. Alusturba aastatoodang ulatus vaid521 Suni, L.; Suni, R. Ameerika... lk. 75.522 Suni, L.; Suni, R. Ameerika... lk. 83–84.198

15%-ni selle tegelikust vajadusest. Turbasoode kasutamine oli seni toimunudplaanitult ja ebaratsionaalselt, turbavarude suuruse ja kvaliteedi kohta käivadandmed olid puudulikud, mis takistas turbatööstuse väljaarendamist.Komisjoni arvates peitus probleemide põhjus selles, et Eesti NSV-s puudusseni koordineeriv organ vabariigi turbatööstuse arendamise ja tehnilise progressiküsimuste lahendamiseks. Kuna Turbakomisjoni loomise näol see lünktäideti, siis võttis komisjon oma tööprogrammi terve rea ülesandeid, mille seasolid turbatööstuse ratsionaalse struktuuri väljatöötamine eelkõige põllumajandusevarustamiseks turbatoodetega; kaasa aitamine uute turba tootmiseja töötlemise masinate konstrueerimisele, ehitamisele ja tööle rakendamisele;ratsionaliseerimis- ja leiutustegevuse kontrollimine; ettepanekute tegemineturbarabade tootmiseks ettevalmistamise kohta, parima kuivendussüsteemiväljaselgitamine; ettepanekute tegemine kütte-, alus- ja väetisturba tootmise,kuivatamise, koristamise, säilitamise, laadimise ja transportimise täiustamiseks,mehhaniseerimiseks ja toodangu kvaliteedi parandamiseks; võimalusteselgitamine turba kasutamiseks muuks otstarbeks (poolbriketi tootmiseks,isolatsiooniplaatide valmistamiseks, keemiatööstuse ja energeetika baasina);uute turbatööstuste projektide arutamine ja seisukoha võtmine nende suhtes.Seoses mainitud ülesannete lahendamise vajadusega tegi Turbakomisjonettepaneku moodustada turbasoode ülduurimise grupp, reorganiseeridavabariigi turbafondi valitsemine, moodustada uurimisgrupp, mis tegeleksturba tootmise ja kasutamise alaste uurimistööde läbiviimise ja tulemusteellu rakendamisega, luua teaduslik-tehniline eksperimentaalbaasuute turbatootmise ja töötlemise masinate konstrueerimiseks, täiustamiseks,ehitamiseks ja tootmisse juurutamiseks. 523Aastad Alusturba tootmine tuh.kantmeetritesVäetusturba tootmine tuh.Kantmeetrites1955 1089,3 256,71956 1317,0 428,31957 1434,6 657,01958 1363,7 676,11959 2260,0 602,0Tabel 18. Alus- ja väetusturba tootmine Eesti NSV-s aastatel 1955–1959 524523 Raudsepp, A. Koordineeriv organ vabariigi turbatööstuse arendamiseks. – Eesti NSV turbatööstusetootmistehniline informatsioon. Tallinn, 1958, lk. 57–59.524 Üksvärav, R. Alusturba... lk. 8.199

Eestis kasutatud turbamasinate arengustaastail 1861–1960

15. Kütteturbatootmise masinate arengustEestis kasutatud turbamasinad 19. sajandilNagu eespool juba öeldud, oli esimeseks Eesti turbatööstuses kasutatudmasinaks lokomotiivi jõul töötav Schlickeyseni vertikaalse purustiga turbapressnr. 6, millel oli elevaator toorturba toimetamiseks purustisse. Tegemistpolnud aga veel hiljem tavapäraseks muutunud elevaatorpressiga,mille elevaatorit oli võimalik lasta turbakarjääri.Schlickeyseni turbapress paiknes statsionaarsel asukohal kuivatusväljakulähistel, tal puudus liigutamiseks vajalik käiguosa. Rabast kaevandatudtoorturvas transporditi pressini algul käsikärude, hiljem puidust või metalliströöbastel liikuvate vagonettide abil, mida tavaliselt vedasid hobusedvõi vagonetilükkajad, kelleks olid noorukid. Ka teised mehhaanilise turbatööstusealgusaastail kasutusel olnud turbapressid olid statsionaarsed. Schlickeyseniturbapressi tööd on eespool põhjalikult kirjeldatud.Gööpelajamiga hobujõulised turbamasinad 19. sajandilAurujõul töötavate turbavabrikute kõrval tegutsesid mitmes turbavabrikuska gööpelajamiga hobuste jõul töötavad turbamasinad. 16. juunil 1880.aastal toimus Balti Maa- ja Metsaomanike Seltsi tehnikasektsiooni koosolek,kus arutleti ka turbatööstusega seotud küsimusi. Arutluse all oli peamiseltturbatööstuse tähendus Balti provintsidele. Muu hulgas anti ülevaadeka mõne turbatööstuse kohta. Need paiknesid valdavalt kaasaegse Lätialal, kuid ilmselt ei erinenud sealsed olud tollal eriti Eesti alal valitsenudoludest. Kuna Eesti ala kohta puudub hea kirjeldus gööpelajamitega masinatekasutamisest, pole ehk suur patt kui järgnevalt kirjeldame vastavavabriku toimimist kaasaegse Läti alale jääva Grobini lähistelt, kus hobujõultoimivas turbavabrikus töötas viisteist meest, kaks naist ja üks nooruk.Rabast lõigatud turvas veeti nelja vagonetiga puitrööbastega raudteelmasina juurde, kusjuures üks hobune vedas korraga kaht vagonetti. Turvastlõikasid ja vagonette laadisid neli meest, kolm meest tegelesid turba laadimisegamasinasse, üks mees pressturbalindi masinast välja võtmise ja lahtilõikamisega,kuus meest vedasid turbapätsid käsikäruga kuivamisplatsile,üks voorimees tegeles vagonettidega, kaks naist tegelesid turba kuivatamisegakuivatusplatsil, üks nooruk tegeles masinat käigus hoidva hoburakendiajamisega. Rakendisse kuulus neli hobust, kes töötasid paarikau-201

pa 4–5 tunnistes vahetustes. Vagonette vedas üks hobune ilma vahetuseta.Sel moel valmistati päevas 10 000 turbapätsi, mille maksumuseks tulikokku 12 rubla 97 kopikat. Sellest maksti viieteistkümnele töömehele 10rubla 50 kopikat, ehk igaühele 75 kopikat päevas, mõlemad naised teenisid30 kopikat päevas, seega kokku 60 kopikat, hobuseajajale noorukile maksti40 kopikat, viie hobuse kaerad läksid maksma 72 kopikat päevas, turbakeeramine 25 kopikat ning aunatamine 50 kopikat. 525Esimesed Eestis valmistatud turbamasinad1882. aastal eksponeeriti Moskvas toimunud ülevenemaalisel tööstussaavutustenäitusel Ohtu mõisa turbakarjääri tooteid. Seal kasutatud turbamasinoli valmistatud Tallinnas Boris von Drümpellmani Juhkentali masinatehases.526 Vintpressiga töötav turbamasin andis 7 ümarlinti korraga. Toodangukogusena registreeriti 1880. aastal 360 000 puuda, seega ligikaudu5900 tonni turvast. 527Ülevenemaalisel tööstussaavutuste näitusel eksponeeritud Drümpelmanniturbapress sai seal ka auhinna:Meie ligema kodumaa asutustest ja kodanikudest on järgmised Moskwanäitusel auupalga osaliseks saanud:Brongs medalje: B. v. Drümpelmann ja C. v. Krehmer Tallinnas, pressturbaja press-turba mashinate eest. 528B. von Drümpellmani Juhkentali masinatehase turbamasinad olid väljaska 22.–25. juunil 1885. aastal esimesel Tallinnas toimunud põllutöö väljanäituselning saavutasid seal põllumajandusministeeriumi suure hõbeauraha. 529Lisaks Juhkentali masinatehasele valmistati turbamasinaid ka RakveresM. Schölischi masinavabrikus ja Tallinnas Fr. Wiegandi masinatehases.Esimeses valmistati 1882. aastal Kunda mõisas kasutatud Dolbergi tüüpi525 Versammlung baltischer Land- und Forstwirthe 1880. – Baltische Wochenschrift, Nr. 2.1881, veerg 55.526 Karma, O. Tööstuslikult revolutsioonilt... lk.183.527 Karma, O. Tööstuslikult revolutsioonilt... lk.183.528 Tallinna Sõber, Nr. 39, 1882; Zur Moskauer Kunst- und Industrieausstellung 1882. – BaltischeWochenschrift, Nr. 41, 1882, veerg 724.529 Eesti Postimees, Nr. 27, 1885.202

turbaveski nr. 2, teises 1885. aastal Sõmerpalu alusturbavabrikus kasutatudDolbergi tüüpi turbaveski.ElevaatorpressidHiljemalt 1877. aastal töötas Liiva turbavabrikus selle omaniku H. von Samsoniteatel elevaatoriga lokomobiili jõul käitatav Dolbergi turbapress, misoli tõenäoliselt üks esimesi elevaatoriga turbapresse Eestis. Nagu eespoolmainitud, kasutati Liiva turbavabrikus toodetud pressturvast alates 1878.aastast vedurite kütteks. 530Sellest ajast alates levisid elevaatorpressid ka teistesse turbavabrikutesse.Nii on elevaatorpress 1880. aastal töötanud juba ka Ilmatsalu tellisetehaseturbavabrikus. Hea tekstiline ja pildiline ülevaade Dolbergi elevaatorpressikasutades ülesehitatud turbavabrikuist anti ühes 1900. aasta BaltischeWochenschrifti mainumbris. 531Kuna Dolbergi turbapressid olid suhteliselt väikesed, hakkas 20. sajandialguses Eesti alal, nagu ka mujal Venemaal, levima Anrepi suurematüübilinening kõrgema tööviljakusega turbapress, mis I maailmasõja alguseksoli muutunud üldlevinuks. Agronoom Ehrlich väitis oma Eesti PõllumeesteSeltsi peakoosolekul 15. juunil 1914. aastal peetud kõnes:Turba lõikamise masinatest on Wenemaal kõige rohkem tarwitusel Anrepimasinad. Nad on hästi tugewa ehitusega ja töötawad teiste masinategawõrreldes, nagu tegelik elu ja ka Rootsimaal 1903. a. toimepandudkatsed näitawad, kõige paremini. Masin ühes elewaatoriga maksab 1500-2500 rubla ja tarwitab 10-20 hobuse jõulist katelt. Masin töötab päewas100-150 kantsülda toorest turwast läbi ja tarwitab 30-50 inimest. 5321920. aastatel on Eesti turbatööstustes olnud kasutusel nii Dolbergi kuika Anrepi turbamasinad peamiselt munitsipaal- ja eraturbatööstustes. 1923.aastal kuulus neile vähemalt 15 Anrep-Koppeli turbapressi tööjõudlusega600 kantsülda turvast aastas, 12 väikest Dolbergi turbapressi, tööjõudluse-530 Die öffentlichen Sitzungen der K. livländischen gemeinnützigen u. ökonomischen Societät.– Baltische Wochenschrift, Nr. 6, 1880, veerg 85.531 Die wirthschaftliche Ausnutzung der Torfmoore. – Baltische Wochenschrift, Nr. 20, 1900,S. 229–233.532 Postimees, Nr. 135, 1914.203

ga 400 kantsülda ning 3 suurt Dolbergi pressi, mille tööjõudlus oli samuti600 kantsülda aastas. 533Esimesed Eesti Vabariigis valmistatud turbapressid ehitati Fr. Krullimasinatehases ja Sadamatehastes 1922. aastal Riigi Turbatööstuse tellimuselAnrepi turbapressi eeskujul. Krulli elevaatorpress, mis erines viimasestpeamiselt oma pöördpeaga elevaatori poolest, muutuski peamiseks 1920.–1930. aastatel Eesti Vabariigis suurtööstustes levinud elevaatorpressi tüübiks,mis surus Eesti turult välja välismaised turbapressid. Krulli elevaatorpressemüüdi 1920. aastatel ka Venemaale. 534Elevaatorpress koosnes järgmistest põhiosadest: 1) alusvanker; 2) elevaator;3) turbapress; 4) transportöörseadeldis turba transportimiseks kuivatusväljale;5) jõumasin või elektrimootor; 6) transmissioon; 7) kändude juurimiseseadeldis; 8) rööbastee masina edasiviimiseks. Loetletud osad olidiseloomulikud kõikidele elevaatormasinatele, erinevused olid ainult konstruktsioonis.Vanematel masinatüüpidel puudusid kännujuurimise seadeldisning köistransportöör, mida asendasid rööbastel liikuvad vagonetid. 535Fr. Krulli turbapressi elevaator kujutas endast 18–20 meetri pikkust sirgetmetallist kaksikrenni, millel oli kaks rennis üksteisega kohakuti olevatpõhja. Ülemine põhi jaotas renni pikuti kahte ossa. Ülemine renn olipealt lahtine, ülejäänud kolmest küljest aga kinnine. Alumine renn oli ülevaltja alt kinnine, omas aga külgseintes suuri avausi, mille kaudu oli võimalikkontrollida renni sees liikuva elevaatoriketi korrasolekut. Elevaatorikummaski otsas oli põikvõll, millele olid kinnitatud hammasrattad.Hammasratastele asetati raudroopidega varustatud elevaatorikett. Ülemineelevaatorivõll pandi liikuma kettülekandega pressi peavõllilt. Üheselevaatorivõlliga hakkas liikuma ka elevaatorikett koos roopidega, mis liikusidülemist renni mööda altpoolt ülespoole, võttes kaasa ka elevaatorissevisatud turbatükid. Ülemise võlli pealt kukkusid toorturbatükid võlli allasetsevasse pressi kolusse. Fr. Krulli masinatehases valmistatud elevaatoriteleoli omane nn pöördpea, mille abil oli võimalik elevaatorit karjäärishorisontaalselt pöörata, ilma et jõuülekanne pressilt elevaatori teljele seda533 Eraturbatööstuse seisukord Eestis. – Kaja, Nr. 93, 1923; Kink, A. Turvas ja turbatööstus.– Eesti… lk. 554–556.534 Eesti suurtööstuse wäljawaated. – Kaja, Nr. 125, 1927.535 Raudsepp, A. Masinaturba tootmine. Trt., 1948, lk. 8.204

takistaks. Elevaatori ülemine ots toetus vastavale tugipukile, alumine otsaga otseselt karjääri põhjale. 536Mollikujulisse malmist valatud keresse oli Krulli turbapressil asetatudüks horisontaalvõll, millele olid kinnitatud tugevad toorturba lõikajad jasegajad kirved, mis pöörlemisel purustasid turvast, segasid seda ja kandsidedasi. Pressi kere see osa, kus asetsesid lõikekirved, oli pealt lahtine ningselle kohale oli masina kere külge kinnitatud rauast lehtrikujuline toorturbavastuvõtukolu, mille kaudu juhiti toorturvas pressi segamiskasti. Pressimalmist kere jätkuna oli selle külge kinnitatud rauast silinder, mille seeskeerles terasest tigu, mis pressis segamiskastis purustatud ja segatud turbamassikitsenevasse avausse ja sealt edasi pressi suudme kaudu välja. Pressikaelas tegi suudmest väljasurutav turbamass pressi võlli suhtes täisnurksepöörde, selleks et turbalint langeks masina pikisuunas paiknevale rulllaualeasetatud aluslaudadele. 537Pressi suudmest aluslauale jooksnud turbalint transporditi kuivatusväljale.Algselt kasutati turbalindi kuivatusväljale transportimiseks edasitõstetavalrabaraudteel liikuvaid vagonette, hiljem võeti kasutusele köistransportöörid.Juba 1923. aastal töötasid Ellamaa ja Lavassaare turbatööstustesSchmidti transportöörid, milliste juures aga sagedasi katkemisi ette tulnudning mis seetõttu tootmist oluliselt takistanud. 538Hiljem võeti Eesti tööstustes kasutusele töökindlad Perssoni köistransportöörid.Köistransportööri abil kanti turbamassiga kaetud aluslauad mehhaaniliselteel kuni 250 meetri kaugusele kuivatusväljale. Köistransportööripeamisteks töötavateks osadeks olid kaks ringlevat terasvaierit, mis pandiliikuma pöörlevate plokkide abil, mis omakorda pandi liikuma jõumasinakaudse jõuülekande teel. Transportööri tagumises otsas asuvate plokiratastekaudu tõmmati vaierid erilise pingevankri abil pingule. Töötamiselliikusid vaierite ülemised harud masina poolt kuivatusväljale ning kandsidsinna aluslauad turbamassiga. Kuivatusväljal võtsid mahavõtjad aluslauadvaieritelt maha ning paigutasid turbamassi kuivatusväljale ning saatsid tühjadaluslauad vaierite alumistel harudel turbapressi juurde tagasi. Vaieritetoetamiseks asetati nende alla iga 8–10 meetri järel kandepukid. Turbamasinajuures asuvale kandepukile oli ehitatud seadeldis turbalindi pätsideks536 Raudsepp, A. Masinaturba tootmine... lk. 17, 24.537 Raudsepp, A. Masinaturba tootmine... lk. 34–35.538 Riikline turbatööstus käesolewal suvel. – Postimees, Nr. 179, 1923.205

lõikamiseks, mistõttu seda kutsuti lõikepukiks. Kuna aluslaua pikkus oli1,4 m, oli vaierite suurimaks vahekauguseks 0,85 m. Vaier koosnes kanepistnöörist, mille ümber oli kuuekordne keere, kusjuures iga keere koosnesseitsmest terastraadist läbimõõduga 1–1,4 mm. Vaieri läbimõõduks kujunesseega 11–13 mm. Kasutatavatest vaieritest pidi olema üks vasak- teineparempoolse keermega, vastasel juhul ei püsinud aluslauad vaieritel, vaidsõitsid vaierite keermete suunas maha.Alusvanker oli 3–4 paari ratastega rööbastele asetatud platvorm, milleleolid monteeritud kõik turbamasina osad, välja arvatud köistransportöör.See valmistati tavaliselt I-kujulistest raudtaladest. Rattad olid alusvankrigaühendatud kas telgede või võllide abil. Alusvankrile kinnitusid turbapressja elevaator, transmissioon ja elektrijõul töötavatel pressidel ka elektrimootor.Elektrimootorilt või lokomotiivilt kanti jõud rihmülekandegapressi peavõllile. Vanematel Krulli turbapressi mudelitel teostati ülekannetlaia rihma abil, 1940. aastal valmistatud uuemal mudelil aga kuue kiilrihmaabil. Tavaliselt kasutati 75–90 hj elektrimootoreid, mille võlli pööretearv oli 730 r/min. Pressi peavõllilt, mille pöörlemiskiirus oli 300 r/min,anti liikumine üle elevaatori veovõllile ning ülejäänud transmissioonisüsteemile,mille abil käivitati köistransportöör jms. 539Fr. Krulli masinatehases valmistatud suured ja keskmised turbapressidolid eelkõige mõeldud suurtööstusele ega sobinud seetõttu väiketööstustele.1930. aastate keskel tekkinud kütteainekriisi tingimustes kerkiski päevakordaväiketootjatele mõeldud turbapresside valmistamine. Üht sellistenda konstrueeritud väiketootjatele mõeldud turbapressi demonstreeriski“Esimese Piimamasinate vabriku” omanik ja juhataja G. Peets 1. oktoobril1936. aastal Ülenurmes Emajõe luhal. Pressiga pidi saama valmistada 3500turbapätsi tunnis. Selle käivitamiseks oli vaja 4–5 hj aurumasinat või kuni16 hj mootorjõuallikat. Täiskoormusega töötamiseks oli vaja 18–20 töölist.Press ja kõik tema konstruktsioonid olid valmistatud G. Peetsi tööstusesTartus. Juhul kui turvas sisaldas palju juuri, oli pressile võimalik külgemonteerida eelpurustaja.Tegemist oli tavalise elevaatorpressiga, mille töötamist kirjeldas ajakirjanikjärgmiselt:Kohale jõudes käis turbapressi juures töö täie hooga. Pealiskaudselwaatlemisel paistab silma kiire töökäik. Ühest otsast tõstavad tööli-539 Raudsepp, A. Masinaturba tootmine... lk. 67–76.206

sed turwast tõstetorusse, kust see wastawate koppadega wiiakse masinajuures olewasse pressi. Pressist jookseb wastawalt pätsi suuruselepehme wesine turwas laudadele, mis omakorda liikuwatel ratasel wiiaksekohani, kus lauad ühes pealasuwate turbapätsidega asetatakse kärule.Kiires korras liiguwad eemale kärud, mis asetatud raudroobastele.Nii on töö suures ulatuses täiesti mehhaniseeritud. 540Sama pressi tutvustas G. Peets ka eespool mainitud väikesetüübilisteturbapresside katsetamisel.Lisaks ehitas Eestis väiksemaid turbamasinaid ja muid turbatööstuselevajalikke tarvikuid ka metallitööstuse aktsiaselts M. Seiler, mis tegutsesPärnus Rääma tänaval. Viimane hakkas 1937. aastal tootma ka “Seilerirootsitüübilisi turbapresse”, mis “on konstruktsioonilt parimad ja töötavadlaitmatult kõigis turbarabades, mida kinnitas turbamasinate katsetamine1936. a. sügisel” Väikeste presside hinnad olid insener Ed. Pajustehinnangul üsna taskukohased, nimelt maksis M. Seileri tehases valmistatud“rootsitüübiline” Akermansi turbapress 1850 krooni, G. Peetsi turbapress2200–2675 krooni ning Fr. Krulli tehases valmistatud Cyclone tüüpiturbapress 2200 krooni. 5411936. aasta suvel, pärast Riigi turbatööstuse juhtide ringreisi NSV Liiduturbatööstustes, osteti sealt üks Rogovi süsteemi pressiga elevaatormasin,mis seati üles Ellamaa turbatööstusse. 542Bagermasinate kasutamineLavassaare turbatööstuse Jõõpre rabas töötas A. Einbergi teatel 1921. aastalWielandti baggermasin. Sobiliku jõuallika puudumisel ei saadud agasellega sellisel moel töötada, et “tööwiljakust hooaja kohta kindlaks oleksteha wõinud”. Sellele vaatamata olla olnud selge, et bagermasinaga väljatöötatudturvas tuli 3–5 korda odavam kui elevaatormasinatega valmistatu.Pealegi sõltub bagermasinatega tööstus tööliste olemasolust tunduvaltvähem kui elevaatormasinatega tööstus. 1922. aastal plaaniti tegutseda kogunikahe bageriga, kuna 260 hj elektrijaama töölehakkamine pidi lahen-540 Turbapressiga kuni 3500 turbapätsi tunnis. – Postimees, Nr. 256, 1936.541 Turbamasina jõuallika valikust ning nende paigutamisest rabas. – Tehnika põllumajanduses,Nr. 4, 1937, lk. 182; Tehnika Põllumajanduses, Nr. 1, 1937, lk. 42; Pajuste, Ed. Pressturbavalmistamisest. – Põllumajandus, Nr. 17, 1937.542 Riigi Turbatööstusele uusi masinaid. – Postimees, Nr. 271, 1936.207

dama jõuallika probleemi. Elektrijaam küll valmis, kuid osutus paraku liiganõrgaks. Kaks bagermasinat töötasid Jõõpre rabas siiski ka 1926. aastal. 543Bagerite ebaõnnestumise põhjuseid oli mitmesuguseid:Bagerite konstruktsioon ei ole meie rabades otstarbekohane; need onnõrgad ja katkewad. Pole ju weel rabas suudetud tarwilisel määral wastawaideeltöid teha; läbi wiia raba kuiwamist jne. 544Oma osa bagerite ebaõnnestumises mängis ka ilmastik. Nii polnud 1923.aasta turbatootmise hooajal Lavassaare raba keskmine kiht sulanud isegiveel juuni keskpaigaks:Wiimastega töötamine on külmetanud raba tõttu wäga raske, sest kuijuhtuwad külmetanud turbatükid baggermasinasse, siis murduwad kohelabidad ja noad. 545Riigi Turbatööstuse juhataja A. Kinki hinnangul oli bagerite ebaõnnestumiseskõige olulisem asjaolu, et need olid valmistatud Saksamaa õhukeseturbakihiga rabade jaoks, Eesti rabades oli aga turbakiht oluliselttüsedam. 546Wielandti bager kuulus üherealiste hulgikopaliste bagerite liiki, mis liikusroomikutel. Turbapätside transport ja mahapanek kuivatusväljale toimusmehhaanilise transportöör-mahapanija abil, mis oli kinnitatud masinaalusraami külge. Wielandti bagermasina karprauast alusraam mõõtmetega6,5 x 3,2 m oli monteeritud kahele roomikplatvormile. Roomikute kaudusoopinnale üle kantud erisurve oli 0,14 kg/cm 2 . Koparaamistik, mille moodustasrauast ristkülik pikkusega 6,25 m ja laiusega 0,63 m, asetses alusraamiküljel. Koparaamistikul asetsesid kaks otsatut ketti, mille külge kinnitusidüksteisest 0,95 cm kaugusel asetsevad 15 koppa. Kopa pikkus oli 1,45m ning maht 0,028 m 3 . Kopaketi liikumise kiirus oli 34 m/min. Koparaamistikoli monteeritud alusraami külge nii, et raamistiku kaldenurka saikarjääri suhtes muuta ning anda sel moel karjääri seinale soovitud kaldenurgaganõlvak. Koparaamistikku sai tõsta ja alla lasta, muutes sellega kar-543 Einberg, A. Eesti turbatööstuse ajalooline ülewaade. – Turbatööstus’e ja kultuurtehnikaajakiri, Nr. 1, 1922, lk. 3–4; Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur.Trt., 1926, lk. 552.544 Riikline turbatööstus käesolewal suwel. – Postimees, Nr. 179, 1923.545 Riigi turbatööstuse tegewusest. – Kaja, Nr. 152, 1923.546 Riigi turbatööstuse tegevus läinud hooajal. – Kaja, Nr, 235, 1923.208

jääri sügavust vastavalt vajadusele. Väljakaevamise maksimaalne võimaliksügavus oli 3 meetrit. Bageri alt üles liikuvad kopad lõikasid eesmise teravaservaga turvast koppadesse kõikidest kihtidest. Koparaamistiku ülemiseotsa juures kukkus turvas koppadest põikitigusse ning kanti pikitiguabil turbapressi. Pressist väljuv turbamass lõigati keerlevate nugadegapätsideks, mis kandusid plaatidel kuivatusväljale, kus plaadid automaatseltümber pöördusid ja pätsid kuivatusväljale maha panid. Bageri heaks omaduseksoligi asjaolu, et kõik tegevused olid mehhaniseeritud, halvaks agasee, et temaga sai töötada ainult täiesti kändudevabas rabas ning väga kitsas(1,3 m) ja piiratud sügavusega (kuni 3 m) karjääris, mis venitas tootmishooajakarjääri väga pikaks. 547Esimene eraturbatööstus, kes bagermasinat katsetas, oli Suursoo turbatööstus,mis asus Ellamaa raudteejaamast 10 km kaugusel ning oli firmaNyländer & Co omanduses. 1922. aastal katsetati seal turba kaevandamiseksStrenge bagerit. Katsetus ebaõnnestus ning vabrik jäi alates 1923. aastastseisma. 548Strenge bagermasin kuulus samuti üherealiste hulgakopaliste bageritehulka, millega turbamassi transportimine kuivatusväljale ja sinna mahapanektoimus mehhaniseeritud automaatmahapaneja abil. Bageri koparaamistikoli riputatud horisontaalsele transportöörile, mis viis koppade väljakaevandatudtoorturba kaldelevaatorile, see omakorda turbapressi. Bagerikopad lõikasid turvast lademikust vertikaalselt, kuni 4 meetri sügavuselt,liikudes karjääris edasi-tagasi 3,5 laiusel alal. Horisontaaltransportöörihoidsid õiges asendis kaks tugiposti, millest üks oli paigutatud karjääripõhja, teine karjääri servale. Turbapressist sattus turbalint sidetransportöörikaudu automaattransportöörile, mille abil ta viidi kuivatusväljale.Rippuva automaattransportööri ja masina teiste osade reguleerimiseksoli masina pearaamile peale turbapressi püstitatud kandepüramiid. Bageritteenindavasse tööbrigaadi kuulus bagerijuht ja 6 abitöölist. 549Uuesti katsetati bagermasinate töölerakendamisega 1936. aastal, mil niiUlila kui ka Ellamaa turbatööstus tellisid endale Inglismaalt bagermasinad.Kahjuks ei nimeta vastavad ajaleheartiklid masina marki, kuid mõlemad547 Raudsepp, A. Masinaturba tootmine... lk. 100–102.548 Suursoo turbaraba eksploateerimine. Waba Maa, Nr. 186, 1922; Kink, A. Turvas ja turbatööstus.– Eesti… lk. 556.549 Raudsepp, A. Masinaturba tootmine... lk. 102–104.209

maksid umbes 20 000 krooni, mis viitab, et tegu võis olla ühe ja sama tootjamasinatega. Ulilasse hangitud masinat pidi hakatama turbarabas kasutamanii turba väljavõtmisel kui ka kraavide kaevamisel. Ellamaal andnudkatsed bagermasinaga häid tagajärgi, mistõttu olnud plaanis tellida selliseidbagereid veelgi juurde. Kuna Ellamaa raba oli üsna kände täis, oli oluline,et uus masin võttis ühtlasi rabast välja ka ettejuhtuvad kännud. Kuna1930. aastate II poolel hakkas Eestis üha suuremaks probleemiks muutumatööjõu, eriti hooajalise tööjõu puudus, siis oleks bagerite kasutuselevõtminevõimaldanud ka olulisi kärpeid tööjõu vajaduse osas. Nimetatudbager vajas enda teenindamiseks ainult kaheksat töölist. 550Kütteturba tootmisprotsessi üritati jätkuvalt mehhaniseerida ka II maailmasõjaajal. Nii võeti saksa okupatsiooni ajal Ulila ja Lavassaare turbatööstusteskasutusele skreeper-elevaatormasinad, mille eeskujuks oli 1939.aastal NSV Liidus Ukrainas NSV-s Horolski turbatööstuses konstrueeritudskreeper-elevaatormasin. Masinad valmistati sealt saadud montaažijoonistejärgi Tallinnas Fr. Krulli masinavabrikus. Tõenäoliselt rakendatiUlila skreeper-elevaatormasin tööle 1942. aasta juunis, mil algas tema katsetamine.Masinail olevat olnud aga tõsiseid konstruktsioonivigu, mistõttunende kasutamisest loobuti mõne aasta pärast. 55118. juulil 1945. aastal külastasid Ulila turbatööstust ENSV ÜlemnõukoguPresiidiumi esimees Johannes Vares-Barbarus, EK(b)P KK sekretär EduardPäll jt juhtivad partei- ning valitsustegelased. Ajalehe Postimees fotograafon tabanud hetke, kus Ulila turbatööstuse juhataja sm. Sillaste tutvustaskülalistele skreeper-elevaatormasina tööd:Turbarabas külastati turbapressi nr. 11, mis on Ulilas tehniliselt paremaidja töövõimsamaid. Turbapressi ekskavaatoril – turbakopal – töötavadsm. Sinisalu ja sm. Lomp on tööstuse eesrindlikumaid töötajaid,kes kahekesi teevad ära kolme vahetuse töö, et aidata turbatööstust ülesaada vilunud jõudude vähesusest. 552550 Ulila turbatööstusele tuleb bagermasin. – Postimees, Nr. 195, 1936; Turbatööstust mehhaniseeritakse.– Wirumaa Teataja, Nr. 53, 1936; Uued turbamasinad Ellamaal. – Uus Eesti,Nr. 212, 1936.551 Ulilas käib turbalõikus. – Postimees, Nr. 136, 1942; Raudsepp, A. Masinaturba tootmine...lk. 81; Paalberg, F. Perspektiive turbatööstuse täielikuks mehhaniseerimiseks Eesti NSVs.– Eesti NSV turbatööstuse tootmistehniline informatsioon. Tallinn, 1958, lk. 9.552 Valitsuse ja partei esindajad külastasid Ulila turbatööstust. – Postimees, Nr. 167, 1945.210

Skreeper-elevaatorilise tootmisviisi puhul ei kaevanud turvast välja karjääritöölised,vaid seda tehti mehhaaniliselt skreeper-kopa abil. Muus osaserinevusi elevaatorilisest tootmisviisist polnud. 553Eesti kütteturbatööstuse mehhaniseerimine (1945–1960)Sõjakaotuste, NSV Liidu repressiivpoliitika ning vangistamiste ja küüditamisetõttu valitses Eestis II maailmasõjale järgnevail aastatel terav tööjõupuudus. Ajutist leevendust tõi Saksa sõjavangide kasutamine turbarabades,kuid see polnud jätkusuutlik ning seetõttu jätkati sõjajärgsel perioodilEesti Vabariigi lõpuaastail alanud turbatööstuse mehhaniseerimispoliitikat.Aastail 1947–1949 konstrueeriti ning ehitati masinaehitustetehases “Ilmarine”Lavassaare ja Lehtse turbatööstuste jaoks neli roomikutele asetatudekskavaator-turbamasinat TEM (ТЭМ). Algul töötasid need masinadköistransportööriga, üsna varsti aga ehitati samas “Ilmarise” masinatehaseselektriline lintimismasin ESM-7 (ЭСМ). Lintimismasina kasutamiseltoimus turbamasinas ainult toorturba töötlemine turbamassiks, mis vastavatransportööri abil laaditi lintimismasinasse. Viimane viis turbamassikuivatusväljale ning pani selle seal maha – sõltuvalt masina konstruktsioonist– kahe, kolme või nelja pätsideks lõigatud lindi kaupa. 554Ellamaa ja Ulila turbatööstustes võeti 1951. aastal, hiljem ka Lavassaare jaLehtse tööstustes, kasutusele ekskavaator-turbamasinad TEMP-2 (ТЭМП),mis samuti töötasid koos lintimismasin ESM-7-ga, kusjuures ühte TEMP-2-e teenindas 2–3 lintimismasinat. Ekskavaator-turbamasinate ja lintimismasinatekasutuselevõtmine tõstis tööviljakuse ühe töölise kohta 25-kordseks.Alates 1951. aastast tõrjusid kolm TEMP-2-te välja kõik 16 Ellamaaturbatööstuses seni kasutatud elevaatorpressi. Kui viimased tootsid hooajajooksul 5000–6000 tonni pressturvast, siis ekskavaator-turbamasin kooskahe elektri-lintimismasinaga tootis hooaja jooksul vähemalt 30 000 tonnipressturvast. Tootmiseks oli vaja igas vahetuses ainult 7–8 töölist. KunaTEMP-2-le oli paigaldatud uut tüüpi vasarpurustaja MDO-2 (МДО), mil-553 Raudsepp, A. Masinaturba tootmine... lk. 80–81.554 Raudsepp, A. Masinaturba tootmine... lk. 128–135; Paalberg, F. Perspektiive turbatööstuse...lk. 9.211

les turbamass töödeldi läbi mitu korda põhjalikumalt ja ühtlasemalt kuivarem, paranes ka pressturba kvaliteet. 555Pressturba koristamise mehhaniseerimiseks ehitati koristustransportööridTUM-3 ja TUM-6 (ТУМ), mis lahendasid pressturba koristamiseprobleemi küll ainult osaliselt. Piki kuivatusväljakut edasi liikuva koristusmasinatransportöörile pidi turbapätsid käsitsi peale panema. Masin transportisneed seejärel aunade juurde. 5561952. aastal võeti kasutusele pressturba koristuskomplekt UKB-SKS(УКБ-СКС), mis koosnes kahest masinast. Üks neist – UKB – korjas turbapätsidsõrmikute abil transportöörilindile ja toimetas need kõrvalliikuvamasina – SKS – punkrisse. Täispunker tühjendati auna juures. UKB-SKS koristas hooaja jooksul umbes 30 000 tonni õhkkuiva pressturvast.Selleks, et vältida UKB seisakuid SKS tühjendusajal, kasutati komplektistavaliselt kahte SKS-i. 5571950. aastate lõpus mehhaniseeriti ka turba kuivatustööd. 1956. aastalehitati turba pööramismasin MPVT-3 (МПВТ), mida katsetati 1956. aastalLehtse ja Ulila, 1957. aastal Lavassaare, Lehtse ja Ulila turbatööstustes,kuid mitte just kõige paremate tulemustega. Paremaid tulemusi näitas kuivatusmasinUMS-3 (УМС), mida näiteks Ellamaa turbatööstuses hakatikasutama 1959. aastal. Kuna masin ennast õigustas, ehitas Ellamaa tööstusteise sellise masina ise. UMS-3-ga võis pöörata igasuguse kujuga turbapätsening vallida turvast. Masin oli varustatud 35 hj diiselmootoriga, temahaardelaius oli 3,2 m. 558Eelpool kirjeldatud masinate kasutuselevõtmisega oli kogu pressturbatootmise protsess Eesti suurtes turbatööstustes mehhaniseeritud, mistõi kaasa toodangu omahinna languse. Nii maksis tonn pressturvast Ella-555 Raudsepp, A. Ekskavaatorilise tükkturba tootmise perspektiividest Eesti NSV-s. Tehnikaja Tootmine, Nr. 11, lk. 21; Paalberg, F. Perspektiive turbatööstuse... lk. 10; Üksvärav, R.Turvas... lk. 66–67; Pitsner, H.; Tammaru, A. Turvas ja elekter... lk. 45.556 Paalberg, F. Perspektiive turbatööstuse... lk. 10; Üksvärav, R. Turvas... lk. 73.557 Paalberg, F. Perspektiive turbatööstuse... lk. 10; Üksvärav, R. Turvas... lk. 73–74; Pitsner,H.; Tammaru, A. Turvas ja elekter... lk. 45–46.558 Paalberg, F. Perspektiive turbatööstuse... lk. 10; Laansalu, I. Kogemusi tükkturba kuivatustöödemehhaniseerimisel. – Eesti NSV turbatööstuse tootmistehniline informatsioon. Tallinn,1958, lk. 40–44; Üksvärav, R. Turvas... lk. 74; Pitsner, H.; Tammaru, A. Turvas ja elekter...lk. 47.212

maa turbatööstuses 1949. aastal 8 rubla 69 kopikat, 1959. aastal aga vaid 3rubla 86 kopikat. Tööliste arv langes üle kolme korra, toodang ühe töölisekohta tõusis aga ligi neli korda. Samal ajal kui Ellamaal lõpetati Krullielevaatorpresside kasutamine, jätkus see Ulilas, Lehtses ja Lavassaares,kus neid kasutati kõrvuti ekskavaator-turbamasinatega veel 1950. aastateteisel poolel. 559559 Ilveste, H. Turba tootmise masinate kasutamisest Lavassaare, Ulila ja Lehtse turbatööstustes.– Eesti NSV turbatööstuse tootmistehniline informatsioon. Tallinn, 1958, lk. 44–50;Pitsner, H.; Tammaru, A. Turvas ja elekter... lk. 47.213

16. Alus- ja freesturbatootmise masinate arengustAlusturbatööstuse mehhaniseerimineAlusturbatööstuses oli tema algusaegadest peale mehhaniseeritud ainultturba jahvatamine ja pakkimine, mida tehti turbaveskite ning -pressidega.Toorturvast kaevandati ja kuivatati aga käsitsi turbalõikuse teel, mis omatöömahukusega seadis tööstusharu arengule oma piirid. Mõningaid ettepanekuidalusturba tootmiseks soopinna äestamise abil raudäkkega võikündmise ja äestamise kombineerimisel nagu järgnevalt kirjeldatakse, tehtijuba 1920. aastatel, kuid need ei leidnud teadaolevalt eriliselt järgijaid. 560Alles 1939. aastal katsetati Eestis Põllutöökoja eestvõttel uut meetoditalusturba lõikamiseks, millega oleks olnud võimalik oluliselt hoida kokkutööjõu- ja ajakulu, mis seni turba käsitsilõikamisele kulus. Uus meetod seisnesselles, et rabapind künti linttraktoriga üles, tekkinud turbalindid lõigatiturbapätsideks ja jäeti sinnasamma kuivama. Uue meetodi kasutamisepuhul ei tekkinud rabasse aukusid ning järgmistel aastatel võis traktoriabil uue turbakihi kasutusele võtta ja teha seda niikaua, kuni jõutakse sellisekihini, mida võib kasutada muuks otstarbeks. 561Turba lõikust traktorite abil kavatses Põllutöökoda korraldada 1939.aasta suvel turbaühingute ja traktorijaamade koostööna. Selleks loodeti rakendadatööle linttraktorid, mis künnaksid kõrgraba pinna alusturba saamiseksüles. 562Paraku tulid vahele Nõukogude okupatsioon ja sõda, mille tõttu uuttootmisviisi kohe rakendada ei suudetud, kuid juba 1942. aastal pöördutiselle juurde tagasi, kui “turbaeriteadlane” K. Tiks Maaviljelusvalitsusest esinesoktoobris ajakirjanduses soovitusega alustada alusturba tootmist traktorigarabapinda umbes 30 cm sügavuselt hästi teritatud sügav-künni adragakündes. Tema arvestuste kohaselt oli võimalik traktori abil ühe päevagaüles künda umbes ühe hektari suuruse maa-ala hästikuivatatud ja kändudestpuhastatud raba, mille tulemusel oleks võimalik saada 3000 m 3 toorturbamassi,millest pärast kuivatamist jääks alles umbes 2400 m 3 õhkkuivaalusturvast. K. Tiksi hinnangul asendas üks tööpäev traktoriga 300 inim-560 A-n. Muretsege turwast kütteks ja aluspõhuks. – Kaja, Nr. 187, 1923; Sepp, V. Turvas...lk. 23–24.561 Uus meetod alusturba lõikamiseks. – Ühistegelised Uudised, Nr. 10, 1939.562 Ühistegelised Uudised, Nr. 11, 1939.214

tööpäeva käsitsi toorturbalõikusel ning alusturba hind tuleks traktorigatöötades umbes 50% odavam. 563Kuna traktoreid oli jätkuva sõjaaja oludes vähe ning raske saada, siiskirjeldas ta 1943. aasta mais teist meetodit, mille puhul hästi kuivendatudning puhastatud raba pinda tuli freesida raud- või vedruäkkega. Ta soovitasteha seda varakevadel igikeltsa pealt, kuna keltsal asuv õhukene sulanudkiht on kerge purunema, alt külmunud rabal on lihtsam töötada ningkevadine tuul kuivatab lahtifreesitud turba kiiremini ära. Kuiva freesturbakogumiseks soovitas K. Tiks kasutada “looreha, erilist libistajat või mõndmuud selleks otstarbeks eriti sobivat riista, millega oleks võimalik kogudalahtine turbapuru suurematesse nn. viirgudesse, kust see siis korviga reeleasetatult küüni või suuremasse rõuku talvekorterisse tuleb vedada.” Selliselmoel äkkega turvast freesides võis K. Tiksi arvates hobusega töötadesühe päevaga ära freesida 0,5 ha pinna umbes 7 cm sügavuselt, mis annaksumbes 280 m 3 õhkkuiva freesturvast. Selle viirutamiseks ja äravedamisekskulus tema hinnangul veel kaks hobutööpäeva, mis taas annaks olulise ajavõidutraditsioonilise turbalõikamise ees, pealegi langeks ära ka igakordneturbapätside purustamine. 564 K. Tiksi soovitustes polnud küll õieti midagiuut, raudäkke kasutamisele eespool kirjeldatud moel viitas juba 1923.aastal keegi A-n ajalehes Kaja. 565Samas küsimuses võttis 1943. aasta turbatootmise hooaja alguses sõnaka Tartumaa turbatootmise inspektor M. Karelson, kelle arvates pidi ennefreesimist raba hästi ära kuivendama, kõrvaldama sellelt elava samblakihija kännud ning seejärel rabapinna 25–30 cm sügavuselt üles kündma. Järgmiselkevadel oleks siis võimalik freesida rabapinda äkke või kultivaatorigakuni 3 cm sügavuselt. Sõltuvalt ilmastikust kuivaks selline turbakiht 3–5päevaga, mille jooksul peaks teda paar-kolm korda loorehaga segama. Kuivanudturbakihi kogumiseks saaks kasutada hobuse järel veetavat kogujat.Kokku kogutud turvas tuleks panna suurematesse hunnikutesse küüni võivastava katte alla. Sellisel meetodil saaks ühelt hektarilt turvast koguda 5–8korda ning saada 900–1400 m 3 purustatud alusturvast. 566563 Tiks, K. Traktoriga alusturvast tootma. – Virumaa Teataja, Nr. 123, 1942.564 Tiks, K. Turba tootmisele hobuse jõul. – Virumaa Teataja, Nr. 58, 1943.565 Muretsege turwast kütteks ja aluspõhuks. – Kaja, Nr. 187, 1923.566 Karelson, M. Kuidas kergemini saada alusturvast. – Postimees, Nr. 115, 1943.215

Kahjuks pole teada, kas selliseid turbafreesimise meetodeid tollal alusturbatootmisekska reaalses elus kasutati, kuid tõenäoliselt mitte, sest kõik1940. aastate lõpul – 1950. aastate alguses alusturba tootmist käsitlevad töödviitavad üksmeelselt sellele, et mehhaniseeritud alusturbatootmiseks puudusidvajalikud seadmed.Esimesed seadmed alusturba tootmise mehhaniseerimiseks võeti kasutusele1955. ja 1956. aastal, mil J. Hirv ja A. Pirnipuu konstrueerisid tükkalusturbapinnakihilise kaevandamise agregaadi TA-1, millest siiski konstruktsioonilistepuuduste tõttu peagi loobuti. Tunduvalt paremini kasutatavadolid J. Kuuse 1956. aastal konstrueeritud ader-rootorseade ja 1959. aastalvalminud J. Hirve, P. Prodo ja O. Valingu konstrueeritud tükk-alusturbapinnakihilise kaevandamise agregaat ALA-0,8. 567Nimetatud agregaatide eeliseks oli ligemale 200-kordne tööviljakusetõus, mis võimaldas oluliselt vähendada tööliste arvu, kuid samas lõhutiraskete mehhanismidega korduvalt üle raba sõites raba pind ning reeglinapolnud teisest kihist võimalik enam korralikke turbapätse saada. Pealegijäid turbakuivatustööd endiselt tööjõumahukaks käsitööks. Ehk seetõttuei suudetudki ader-rootorseadme katsetamisel Saaremaal endises SaareMTJ-is (1956) ja endises Rakvere MTJ-is (1957) ader-rootorseadmega lõigatudalusturbapätse kuivatada ja koristada. 568Rahnoja sovhoosis, mis kujunes 1950. aastate teisel poolel üheks Eestisuurimaks alusturbatootjaks, mehhaniseeriti alusturbatootmine freesimisemeetodi kasutuselevõtmisega 1957. aastal. Selleks kasutati soofreesi FB(ФБ), mis andis mõnevõrra suuremaid turbatükke kui kütteturba tootmisekskasutatav frees ning ka tema freesimissügavus oli mõnevõrra suurem.Lisaks kasutati freesturba kogujat UMPF-4 (УМПФ), pöörajat VMF-2(ВМФ) ja vallitajat VUF-2 (ВУФ), mida toodeti seeriaviisiliselt ning midasai kasutada ilma ümberehitusi tegemata. Vajaliku ümberehitamise järel saikasutada ka aunatamismasinat OF-5 (ОФ). Sama masinakomplekti kasutatika endises Pärnu-Jaagupi MTJ-is, Lehtse turbatööstuses ja alates 1958. aastastka teistes turbatööstustes. Viimati nimetatud aastal võeti Rahnoja sovhoositurbarabas kasutusele freesturba koguja uusim väljalase UMPF-6. 569567 Üksvärav, R. Alusturba tootmine. Tln., 1960, lk. 26.568 Üksvärav, R. Alusturba... lk. 26–29.569 Üksvärav, R. Alusturba... lk. 32.216

Ainsaks turbatööstuseks, mis tootis pallitud alusturvast oli 1950. aastatelLehtse turbatööstus, kus selleks otstarbeks oli rajatud alusturba tootmisetsehh. Kuna tööstus ei suutnud varuda piisavalt freesturvast, kasutatialusturba valmistamiseks ka käsitsi lõigatud turbapätse. Nii freesturvas kuika turbapätsid jahvatati turbaveskis peeneks ning suunati sealt elevaatoriabil kahte turbapresside peal olevasse kogumispunkrisse, kust omakordajuhiti turbapressidesse. Seal pressiti turbapuru ligikaudu 2,5 korda kokku,0,3 m 3 suurustesse pallidesse, mis kaalusid umbes 75 kg. Turba kooshoidmiseksasetati palli külgedele puitliistud ja köideti pall traadiga. 570Pallitud alusturba peamiseks eeliseks oli tema suurem mahukaal ja kompaktsus,mistõttu teda oli lihtsam ja odavam transportida ning ladustada,kuid tema puuduseks olid lisatööd, mis alandasid tööviljakust ja tõstsidtoodangu omahinda. Kuna Lehtse turbatööstuses oli tootmisprotsessjaotatud kahte ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud ossa, mille puhul toorainet– freesturvast ja turbapätse – toodeti suvehooajal rabas ning palliti talvehooajalrabast eemal paiknevas pallimistsehhis, oli toodangu omahind sedavõrdkõrge, et seda müüdi alla omahinna. 1958. aastal müüs Lehtse turbatööstus6436 tonni pallitud alusturvast 590 000 rubla eest, samal ajal kuiselle täielik omahind moodustas 768 000 rubla. Ettevõttele tekkinud 178000 rublane puudujääk kaeti riigi dotatsiooniga. 571Pallitud alusturba omahinna alandamiseks tehti 1950. aastate lõpuaastailkatseid välipallimistehnoloogia kasutusele võtmiseks, mille puhul turbapallimine vastava seadeldise abil oleks toimunud otse tootmispiirkonnas.Esimese alusturba tootmise kombaini ATK-1 projekti koostas Projekteerimiseja Teadusliku Uurimise Instituudi turbagrupi juhataja A. Raudsepp.1950. aastate lõpul valmis ka A. Volbergi konstrueeritud alusturba pallimiseagregaadi PPT (ППТ) katseeksemplar. 572Freesturbatööstuse mehhaniseerimineNagu eespool juba öeldud, algas freesturba tootmine Eestis 1936. aastal Ellamaaturbatööstuses, kus rakendati tööle üks Taanist ja üks NSV Liidustostetud turbafrees. Esimene laiamõõtmeline freesturbatööstus alustas aga570 Üksvärav, R. Alusturba... lk. 41.571 Üksvärav, R. Alusturba... lk. 42–43.572 Paalberg, F. Perspektiive turbatööstuse... lk. 10; Üksvärav, R. Alusturba... lk. 45.217

1938. aastal tööd Tootsi briketivabriku Pööravere turbarabas, kuhu hangitiNSV Liidust freestrumlid FDI-1 (ФДИ) ja FD-2 (ФД), Kozlov-Kaštšejevipöörajad, Kuklevi vallijad, freesturba koristusmasinad UMF-2 (УМФ)ja aunatustransportöörid. Inglismaalt osteti Peco freestrummel, roopvallijaja koristusmasin.1945. aastaks olid need seadmed amortiseerunud ning freesturbatootmisesvõeti kasutusele eespool kirjeldatud meetod, mille puhul rabapinna freesimisekskasutati äkkeid, freesturba koristamisel kärusid ja käsiskreepereid.Aastail 1946–1949 toimus freesturbatootmise taasmehhaniseerimine.Kasutusele võeti uut tüüpi freestrumlid FD-4, pöörajad VMF-2 ja vallijadVUF-2, koristusmasinad UMF-2 rekonstrueeriti koristusmasinate UMPF-4 põhimõttel töötavateks masinateks, ehitati aunatusmasinad OF-5. KoristusmasinaPeco põhimõttel konstrueeriti ja ehitati suure tootlikkusegafreesturbakoguja FTK, mille kaks esimest eksemplari valmisid 1946. aastalmasinaehitustehases “Ilmarine”. FDK abil toimetati turba ümbervallitamistühest vallist teise, teisest kolmandasse, kolmandast neljandassening sealt otse edasi auna. 573Vallitamise kaasajastamiseks ning freesturba niiskusesisalduse vähendamiseksviidi 1950. aastate keskel läbi terve rida katseid pneumaatilistevallitamismasinatega, häid tulemusi saadi masinatega PVP-4 ja PVP-6. 574Turbatootmisprotsessi mehhaniseerimise, turbakoguja FTK konstrueerimise,turba väljaveoraudtee elektrifitseerimise ja turba pneumokuivatusmeetoditejuurutamise eest said Tootsi turbatööstuse direktor AntonHaluga, peainsener Richard Veber, turbatootmise tsehhi juhataja BernhardPärni, peamehhaanik Jaan Pokk, turbameister Ago Riisma, mehhaanikErvin Riimand, Tallinna Polütehnilise Instituudi dotsent Eugen Soonvald,Põlevkivi- ja Keemiatööstuse ministeeriumi insener Friedrich Paalbergning masinaehitustehase “Ilmarine” masinaehitajad Heinrich Drummja Aleksander Freiberg 1950. aastal Stalini preemia. See oli esimene kordNSV Liidus kui sellise preemia sai turbatööstus ja selle arendajad. 575573 Paalberg, F. Perspektiive turbatööstuse... lk. 8–9; Üksvärav, R. Turvas... lk. 77.574 Pärni, B. Pneumaatiliste freesturbavallijate juurutamisest Tootsi briketitööstuses. – EestiNSV turbatööstuse tootmistehniline informatsioon. Tallinn, 1958, lk. 44–50575 Suni, L.; Suni, R. Ameerika... lk. 73.218

4. Kasutatud kirjandus

Raamatud ja ajakirjad1. Angelus, O. Tuhande valitseja maa. Tln., 1995.2. Arjakas, K. Eesti raudtee 140. Sissevaateid ajalukku. Tln., 2010.3. Asutava Kogu 2. istungjärk. Protokoll nr. 50, 1919.4. Aufforderung zur Einsendung von Torfproben an die Versuchstationam Polytechnikum zu Riga. – Baltische Wochenschrift, Nr. 20&21,Nr. 49, 1881.5. Avaste, A. ENSV turba katselisi koksistamisi. Trt., 1947.6. Bode, A. Anleitung zum Torfbetriebe in Rußland. Mitau, 1846.7. Campenhausen, E. Das Torflager und der Maschinentorf von Lunia.– Baltische Wochenschrift, Nr. 46, 1869.8. Das Inland, Nr. 40, 1843.9. Das Inland, Nr. 4, 1861.10. Das Inland, Nr. 22, 1861.11. Die Zementfabrik “Port-Kunda”. Eine geschichtliche Überschicht v.J. 1871–1922. Eesti Ajaloomuuseum. F. 224, n. 20, t. 1. S. 58.12. Die Torfmull- und Torfstreu-fabrik Charlottenhof. – Baltische Wochenschrift,Nr. 40, 1895, S. 519.13. Die Tuchfabrik in Zintenhof. – Rigasche Stadblätter, Nr 52, 1865.14. Die wirthschaftliche Ausnutzung der Torfmoore. – Baltische Wochenschrift,Nr. 20, 1900.15. Die öffentlichen Jahressitzungen der kaiserlichen, livländischen gemeinnützigenund ökonomischen Societät, zu Dorpat 1887. – BaltischeWochenschrift, Nr. 5. 1887.16. Die öffentlichen Sitzungen der K. livländischen gemeinnützigen u.ökonomischen Societät. – Baltische Wochenschrift, Nr. 6, 1880.17. Eesti aadress-raamat 1929–1930. Tln. 1930.18. Eesti aadress-raamat 1932. Tln., 1932.19. Eesti aadress-raamat 1938–1939. Tln., 1939.20. Eesti Ühistegelise Liidu 1939. a. aruanne. Tln., 1940.21. Eesti Ühistegevuse Aastaraamat. I. Tln., 1937.220

22. Einberg, A. Eesti turbatööstuse ajalooline ülewaade. –Tubbatööstus’e ja kultuurtehnika ajakiri, Nr. 1, 1922.23. Ekbaum, A.; Inno, K. Ühistegevuse sovjetiseerimine. – Eesti riik jarahvas teises maailmasõjas. III. Stockholm, 1956.24. Ellamaa jõujaama esimene laiendus 1929. a. Tln., 1930.25. Ellamaa kaugemaa jõujaam ja turbatööstus 1928. a. Tln., 1928.26. Ellamaa turbatehas poolsajandi künnisel. Tln., 1968.27. Freymuth, H. Tallinna linna elektrijaam. – Tehnika Ajakiri, Nr. 6,1932.28. Girard [de Soucanton], J. Die Torfstreu in Kunda. – Baltische Wochenschrift,Nr. 15 & 16, 1886.29. Hacker, G. Esimene ülemaaline kõrgepinge elektrijaam Eestis. –Eesti Tehnika Seltsi Ajakiri, Nr. 5, 1919.30. Hangelaid, K. Turbatööstus. – Konjunktuur, Nr. 28/29, 1937.31. Hinto, O. Kas on Eestis turbal tulewikku. – Turbatööstus’e ja kultuurtehnikaajakiri, Nr. 2/3, 1922, lk. 27.32. Hupel, A. W. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland.Bd II, Riga, 1777.33. Hupel, A. W. Oekonomisches Handbuch für Lief- und EhstländischeGuthsherren, wie auch für deren Disponenten. T. I, Riga, 1796.34. Huszczo, W. Torfstreu-fabrication. – Baltische Wochenschrift, Nr.4. 1882.35. Ilveste, H. Turba tootmise masinate kasutamisest Lavassaare, Ulilaja Lehtse turbatööstustes. – Eesti NSV turbatööstuse tootmistehnilineinformatsioon. Tallinn, 1958.36. Juske, A. Ühest juubelist. – Turbatootmine Eestis. Pärnu, 1995, lk. 57.37. Juske, A. Ühest unustatud turbaseltsist. – Turbatootmine Eestis.Pärnu, 1995.38. Kala, K. Eesti NSV elektrifitseerimise ajalugu. Tln., 1974.39. Karma, O. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonileEestis. Tln., 1963.40. Katalog der Internationalen Landwirtschaftlichen Ausstellung zuKöln. Köln, 1865.221

41. Kaup, E. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. – Kleio. Ajaloo Ajakiri,Nr. 2, 1995.42. Keskküla, K. Turbaühingute lähemaid ülesandeid. – Tehnika Põllumajanduses,Nr. 3, 1936.43. Kink, A. Turvas ja turbatööstus. – Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur. Trt.,1926.44. Knersch, W. Noch eine fortwirtschaftliche Antwort auf den Artikel:Zur Torfindustrie”. – Baltische Wochenschrift, Nr. 1, 1880.45. Koller, Th. Die Torf-Industrie. Wien, 1898.46. Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri Osaühisus 75: 1857–1932.Tln., 1933.47. Kröger, A. W. Ehstländisches Verkehrs- und Adreßbuch für 1893/94.Riga, 1893.48. Laansalu, I. Kogemusi tükkturba kuivatustööde mehhaniseerimisel.– Eesti NSV turbatööstuse tootmistehniline informatsioon. Tallinn,1958.49. Leetmaa, M. Moonakatest ja moonamajadest 19. sajandi lõpul – 20.sajandi alguses. – Suitsutare, Nr. 3, Tln., 2002.50. Leetsaar, J. Ühistegevuse areng ja perioodid Eestis. II vihik. Tln.,1999.51. Leo, W. Ueber die Maschinen‐Torfbereitung mittelst derSchlickeysen’schen Dampfziegelmaschine in Lievland – Mittheilungender Kaiserlichen freien ökonomischen Gesellschaft zu St. Petersburg,Jahrgang1861.52. Leo, W. Ueber die Maschinen‐Torfbereitung mittelst derSchlickeysen’schen Dampfziegelmaschine in Lievland – Dingler’sPolytechnisches Journal, Bd. 159, 1861.53. Leo, W. Ueber die Schlickeysen’sche Torfpresse. – Dingler’s PolytechnischesJournal, Bd. 163, 1861.54. Lindström, W. Alusturvas odavamaks ja kõikidele kättesaadavamaks.– Tehnika Põllumajanduses, Nr. 1, 1938.55. Looring, A. Vigala õigus 1789. a. – Õigus, Nr. 10, 1939.222

56. Loorits, O. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust jajahindusest.57. Lugejatele. – Turbatööstus’e ja Kultuurtehnika Ajakiri, Nr. 1, 1922, lk.1–2.58. Millega ja kuidas kütta. Tln., 1931.59. Mäeniit, O., Lember, G. 25 aastat Valjala Piimaühingut seoses Valjalaüldarenguga. Kuressaare.60. Niiländer, A. Turbasaadused majanduselus. Tartu linna elektrijaamaväljaanne Nr. 2. Trt., 1930, lk. 25.61. Nurk, H. Eesti majandus saksa okupatsiooni ajal. – Eesti riik ja rahvasteises maailmasõjas. VIII. Stockholm, 1959.62. Paalberg, F. Perspektiive turbatööstuse täielikuks mehhaniseerimiseksEesti NSV-s. – Eesti NSV turbatööstuse tootmistehniline informatsioon.Tallinn, 1958.63. Parrot, O. von. Ein Besuch in Zintenhof. – Baltische Wochenschrift,Nr. 31, 1868.64. Pfeiffer, J. F. v. Lehrbegrif sämtlicher oeconomischer- und Cameralwissenschaften.Mannheim, 1772.65. Pill, K. Meie küttemajandus nõuab põhjalikku uurimist. – EestiMets, Nr. 8, 1943.66. Pitsner, H.; Tammaru A. Turvas ja elekter Ellamaalt. Tln., 2004.67. Plinius Secundus Gajus. Die Naturgeschichte des Gajus PliniusSecundus. Bd. III, Leppzig 1881.68. Pulst, A. Turba ülestöötamisest. – Eesti Mets, Nr. 6.69. Pärni, B. Pneumaatiliste freesturbavallijate juurutamisest Tootsi briketitööstuses.– Eesti NSV turbatööstuse tootmistehniline informatsioon.Tallinn, 1958.70. Rand, J. Turvas, tema kasutamine majapidamises ja tööstuses. 1924.71. Raudsepp, A. Ekskavaatorilise tükkturba tootmise perspektiividestEesti NSV-s. – Tehnika ja Tootmine, Nr. 11, 1957.72. Raudsepp, A. Koordineeriv organ vabariigi turbatööstuse arendamiseks.– Eesti NSV turbatööstuse tootmistehniline informatsioon.Tallinn, 1958, lk. 57–59.223

73. Raudsepp, A. Masinaturba tootmine. Trt., 1948.74. Rausberg, H. Tallinna linna elektri keskjaamast Tallinna Soojusvõrguni.Tln., 1988.75. Rebane, J. Wiru maakonna “Kunda-Aru” turbatööstus ja elektrijaam.– Turbatööstuse ja kultuurtehnika ajakiri, Nr. 2/3, 1922.76. Reuß, Ch. Fr. Physikalisch-ökonomische Beobachtungen über dieallgemeine vortheilhaftere Gewinnung und Benutzung des Torfs beydem immer mehr einreissenden Holzmangel. Leipzig, 1793.77. Richter, A. Baltische Adressbücher. Bd. 2. Livland. Riga, 1909.78. Richter, A. Baltische Adressbücher. Bd. 3. Estland. Riga, 1913.79. Riigikontrolli tsiviilosakonna aruanne kaubandus-tööstusministeeriumikaubandusosakonna ja riigi kaubaagentuuri aruande kohta.Tln., 1926.80. Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1926/27. a. eelarve täitmisestja riigi- asutuste ning -ettevõtete tegevusest. Tln., 1928.81. Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1927/28. a. eelarve täitmisestja riigi- asutuste ning -ettevõtete tegevusest. Tln., 1929.82. Riigikontrollöri ülevaade Eesti Vabariigi 1928/29. a. eelarve täitmisestja riigiasutuste ning -ettevõtete tegevusest. Tln., 1930.83. Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1929/30. a. eelarve täitmisestja riigi- asutuste ning -ettevõtete tegevusest. Tln., 1931.84. Riigikontrollöri ülevaade Eesti Vabariigi 1930/31. a. eelarve täitmisestja riigiasutuste ning -ettevõtete tegevusest. Tln., 1932.85. Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1931/32. a.aruandele. Tln., 1933.86. Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1933/34. a.aruandele. Tln., 1935.87. Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1934/35. a.aruandele. Tln., 1936.88. Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1935/36. a.aruandele. Tln., 1937.89. Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1936/37. a.aruandele. Tln., 1938.224

90. Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1937/38. a.aruandele. Tln., 1939.91. Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1938/39. a.aruandele. Tln., 1940.92. Riikline aadress-raamat 1925. Tln., 1925.93. Riikline aadress-raamat 1926–1927. Tln., 1926.94. Ronimois, M. Lavassaare läbi aegade. Lavassaare, 2002.95. Samson, H. v. Torfverwerthung und deren volkswirtschaftliche Bedeutung.– Baltischer Wochenschrift, Nr. 7, 1879.96. Samson, H. von. Vergleichende Heizversuche mit Torf einerseits undmit Steinkohle, resp. Nadelholz andererseits. – Mittheilungen derKaiserlichen Livländischen Gemeinnützigen und OekonomischenSocietät, Nr. 10, 1879.97. Schmidt, C. Der Wassergehalt, Aschenrückstand und Heizwerth desvon Mitte Mai bis Mitte August 1877 producirten Liwa’er Maschinentorfs.– Baltische Wochenschrift, Nr. 15, 1878.98. Schmidt, C. Wassergehalt Liwa’er Maschinentorfes. – Mittheilungender Kaiserlichen Livländischen Gemeinnützigen und OekonomischenSocietät, Nr. 10, 1879.99. Sephans, V. Kunda-Aru jõujaam. – Tehnika Ajakiri, Nr, 11, 1938.100. Schabak, E. Metsa kasutus wäljaspool pearaiet. – Eesti Mets, Nr. 2,1921.101. Sepp, V. Turvas põllumajanduses. Tln., 1929.102. Suni, L.; Suni, R. Ameerika Tootsi rabas. 2009.103. Zur Moskauer Kunst- und Industrieausstellung 1882. – BaltischeWochenschrift, Nr. 41, 1882.104. Tacitus Cornelius. The historical annals of Cornelius Tacitus. Vol. 3,Philadelphia, 1832.105. Tehnika Põllumajanduses, Nr. 1, 1937.106. Toots, J. Ein Beitrag zur industriellen Verwerthung unserer Torfmoore.Baltische Wochenschrift, Nr. 52, 1892.107. Torfstreu-Fabriken. – Baltische Wochenschrift, 1882, Nr. 23, veerg433.225

108. Torfheizung. – Baltische Wochenschrift, Nr. 30, 1884.109. Turbamasina jõuallika valikust ning nende paigutamisest rabas. –Tehnika põllumajanduses, Nr. 4, 1937.110. Turbaühistu Põhikiri. Tln., 1945.111. Turbatööstus’e ja Kultuurtehnika Ajakiri, Nr. 1, 1922.112. Uuemõis, H. Kütteprobleem. – Konjunktuur, Nr. 28/29, 1937.113. Vaivara piimaühing 1911–1931. Narva, 1932.114. Livländischer Verein zur Beförderung der Landwirtschaft und desGewerbfleißes. – Baltische Wochenschrift, Nr. 7, 1890.115. Möller, A. von. Die Torfstreu. – Baltische Wochenschrift, Nr. 34,1890.116. Rosenplanzer. Torfstreu auf der Dorpater Aufstellung. – BaltischeWochenschrift, Nr. 33, 1882, veerg 595.117. Schulmann, B. v. Zur Torffrage. – Baltische Wochenschrift, Nr. 17,1901, S. 197.118. Sprechsaal. – Baltische Wochenschrift, Nr. 16, 1890, S. 194–195.119. Zur Beantwortung der Frage: “Handarbeit oder Maschinenbetriebfür Torfbereitung?” – Baltische Wochenschrift, Nr 34, 1885.120. Versammlung baltischer Land- und Forstwirthe 1880. – BaltischeWochenschrift, Nr. 2. 1881.121. Vester, E. Kommunaalmajandus ja kütteküsimus. – Metsamajandus,Nr. 1, 1941.122. Väiketüübiliste turbamasinate katsetamine. – Tehnika Põllumajanduses,Nr. 4.123. Ühistegevus. – Turbakalender 1993. Tln., 1992, lk. 27.124. Üksvärav, R. Alusturba tootmine. Tln., 1960.125. Üksvärav, R. Turvas. Tln, 1960.126. Полное Собрание Законовъ Российской Имперiи. Том 7. 1723–1727.Санкт-Петербург, 1830.127. Черный, А. П., Панферов, В. П., Рыжов, Н. И., Трухин, П. А.,Дампел, А. Х. По Прибалтийскому краю и Финляндии : Из отчетао поездке специалистов по луговодству и культуре болот. СПб.,1914.226

Ajalehed128. 1371 palli aluspõhk-turwast valmis. – Postimees, Nr. 195, 1936.129. 145 hektari uut turbaraba. – Postimees, Nr. 290, 1926.130. 600 töölist Lehtse turbatööstuses. - Virumaa Teataja, Nr. 143, 1936.131. A-n. Muretsege turwast kütteks ja aluspõhuks. – Kaja, Nr. 187, 1923.132. A-s. Eesti Turbatööstused suurendas põhikapitali. – Uus Eesti, Nr.197, 1937.133. Alusturba suurem kasutamine päevaülesandeks. – ÜhistegelisedUudised, Nr. 9, 1940.134. Ambla piimaühing turbaküttele. – Ühistegelised Uudised, Nr. 23,1936.135. Ameerika tarwitab 100-200.000 palli aluspõhuturwast. – Postimees,Nr. 168, 1935.136. Asugem varakult turbalõikamisele. – Postimees, Nr. 111, 1943.137. Bibi. Ulila jõujaam jäi terveks. – Postimees, Nr. 163, 1942.138. Boitsov, K. Turbatootmisele otsustavamat tähelepanu. – Postimees,Nr. 116, 1945.139. Briketitööliste terwitus walitsusele. – Postimees, Nr. 173, 1940.140. Briketivabriku plaanid koostamisel. – Uus Eesti, Nr. 2, 1937.141. Brikett Pärnus. – Pärnu Päewaleht, Nr. 18, 1939.142. Eesti “kiwisöe katsewabrik” tööle. – Waba Maa, Nr. 82, 1934.143. Eesti Postimees, Nr. 11, 1878.144. Eesti Postimees, Nr. 27, 1885.145. Eesti Postimees, Nr. 276, 1892.146. Eesti Postimees, Nr. 1, 1893.147. Eestimaa Sooparanduse Seltsi tegevusest. – Sookultuur, Nr. 1, 1923.148. Eesti Statistika. Nr. 87 (2), 1929.149. Eesti Statistika. Nr. 91 (6), 1929.150. Eesti Statistika. Nr. 121 (12), 1931.151. Eesti Statistika. Nr. 148 (3), 1934.152. Eesti Statistika. Nr 182 (1), 1937.227

153. Eesti Statistika. Nr. 12 (2), 1943.154. Eesti Statistika. Nr. 13 (3), 1943.155. Eesti Statistika. Nr. 14/15 (4/5), 1943.156. Eesti suurtööstuse wäljawaated. – Kaja, Nr. 125, 1927.157. Eesti turbatööstus. – Waba Maa, Nr. 250, 1920.158. Eesti Turbatööstuse Edendamise Selts tegewust alganud. – WabaMaa, Nr. 95, 1919.159. Eesti turbatööstuse edendamise selts. – Tallinna Teataja, Nr. 129,1919.160. Eesti Turbatööstuse Edendamise Seltsi peakoosolek. – Päewaleht,Nr. 40, 1921.161. Eesti turwas Ameerikasse. - Postimees, Nr. 150, 1934.162. Eesti ühistegelise liidu 1922. a. tegevus. – Kaja, Nr. 110, 1923.163. Eesti Ühistegelise Liidu liikmete koosseis. – Ühistegelised Uudised,Nr. 52, 1927.164. Einberg, A. Hoiatus ja näpunäited turbatöösturitele. – Vaba Maa,Nr. 20, 1921.165. Einige Ergebnisse der landwirthschaftlichen Statistik von Ehstlandim Jahre 1873. – Ehstländische Gouvernements-Zeitung. Beilage zuNr. 42, 1876.166. Ellamaa alusturbawabrik häwis tules. – Waba Maa, Nr. 169, 1935;167. Ellamaal hakatakse walmistama turbabriketti. – Postimees, Nr. 219,1933.168. Ellamaa jõujaam oli häwinemas. - Postimees, Nr. 194, 1935.169. Ellamaa turbahooaeg jõuab lõpule. – Postimees, Nr. 159, 1934.170. Ellamaa töölistele eluasemekrundid. – Uus Eesti, Nr. 286, 1939.171. Ellamaale uus alusturba wabrik. – Waba Maa, Nr. 173, 1935.172. Elektri tarwitajate osaühisuste tekkimine maal. – Kaja, Nr. 169,1923.173. Elektrivoolu hind alaneb. – Postimees, Nr. 152, 1942.174. Elektrivoolu hinnaks 35 penni kilovatt. – Wirumaa Teataja, Nr. 7,1942.228

175. Enam hoogu turbatöödele Reolas. Postimees, Nr. 153, 1945.176. Eraturbatööstuse ettevõtete ülevaatus. – Kaja, Nr. 154, 1923.177. Eraturbatööstuse mured. – Kaja, Nr. 77, 1923.178. Eraturbatööstuse seisukord Eestis. – Kaja, Nr. 93, 1923.179. Eraturbatööstuste toetuslaenu küsimus kauband.-tööstusministeeriumisotsustamisel. Kaja, Nr. 80, 1923.180. Eriteadlaste komisjon raudteewalitsuse turbarabade rewideerimistöölõpetanud. – Waba Maa, Nr. 251, 1921.181. Eriteadlase otsus Wiru maak. turbatööstuse kohta. – Tallinna Teataja,Nr. 222, 1920.182. Ettewõtted, kus wähemalt 50 prots. kapitalist riigi walduses, tunnistatiriigi ettewõteteks. – Postimees, Nr. 210, 1940.183. E. V. Alusturba kasutamine päevaülesandeks. – Ühistegelised Uudised,Nr. 9, 1940.184. H. Th. Kidur turbaühing W.-Tänassilmas. – Ühistegelised Uudised,Nr. 28, 1927.185. Isevarustajad juhitakse turbatööle. – Postimees, Nr. 104, 1943.186. Isevarustajad kütteturvast tootma. – Virumaa Teataja, Nr. 51, 1943.187. Isevarustajad siirdugu kiires korras turbalõikusele. – Postimees, Nr.130, 1944.188. Järvik, K. Turbaühingud Virumaal. – Virumaa Teataja, Nr. 95, 1943.189. Kaks ärahoitud streiki Pärnumaal. – Postimees, Nr. 129, 1936; .190. Karelson, M. Kuidas kergemini saada alusturvast. – Postimees, Nr.115, 1943.191. Karelson, M. Turba osatähtsus kütteainena suurenegu. – Postimees,Nr. 82, 1943.192. Kas järelwalwe puudus? – Postimees, Nr. 194, 1934.193. Kask, A. Mis on ütelda ühistegevuse saavutuste kohta lõppeval aastal?– Ühistegelised Uudised, Nr. 51, 1937.194. Ka turbaühing võib eduga töötada. – Ühistegelised Uudised, Nr. 3,1928.229

195. Kas ühistegelised ettevõtted käivad vallaomavalitsuse kasuks võetavatööstusmaksu alla? – Ühistegelised Uudised, Nr. 2, 1925.196. Kasutagem algavat turbahooaega. – Postimes, Nr. 106, 1945.197. Kaubandus-tööstusnäitus. Kaja, Nr. 144, 1923.198. Kaup, E.; Koppel, M. M.; Niidassoo, K. Maetud laagrikalmistule. –Sõnumileht, 1998.199. Kiltsi turbaühing 10 aastane. – Wirumaa Teataja, Nr. 112, 1936.200. Kindlustagem küte eelolevaks talveks. – Postimees, Nr. 223, 1945.201. Kiiu piimaühingu peakoosolekult. – Ühistegelised Uudised, Nr. 13,1937.202. Kodanikel võimalus lõigata labidaturvast. – Postimees, Nr. 61, 1942.203. Kodumaa turbatööstus alganud. – Waba Maa, Nr. 74, 1919.204. Kohila paberiwabrik turbaküttele. – Postimees, Nr. 296, 1926.205. Kolm komisjoni riiklikkude ettevõtete ümberkorraldamiseks. –Postimees, Nr. 219, 1936.206. Koonu turbaühingu tegevusest. – Ühistegelised Uudised, Nr. 5, 1935.207. Kroonika. – Eesti majandus, Nr. 26, 1923.208. Kroonika. – Eesti Majandus, Nr. 50, 1925.209. Kuidas vallutati Ulila elektrijõujaam. – Postimees, Nr. 166, 1942.210. “Kulid” ja “neegrid” Ulila turbarabas. – Postimees, Nr. 187, 1944.211. Kulina-Aru turbaühing 10 aastane. – Virumaa Teataja, Nr. 29, 1937.212. Kunda jõujaama masinad jõudsid kohale. – Virumaa Teataja, Nr. 75,1942.213. Kuritarwitused turbarabades. – Päewaleht, Nr. 28, 1926.214. Kutsekodade likvideerimine lõpul. – Wirumaa Teataja, Nr. 88, 1940.215. Kõik töövabad käed turbatootmisele. – Postimees, Nr. 118, 1942.216. Kõnnu turbaühisuse tegevusest. – Virumaa Teataja, Nr. 49, 1926.217. Kõik tööstused aasta jooksul põlewkiwiküttele. – Postimees, Nr283, 1936218. Kütteainete keskkomitee “paanamad”. – Päewaleht, Nr. 25-26, 1926.219. Kütteainete Keskkomitee pärandus kohtupalatis. – Päevaleht, Nr.26, 1926;230

220. Küttekriisi lahendajaile rasketööliste toidunorm. – Postimees, Nr.142, 1942.221. Kütteks tuleb ka turwast tarwitada. – Kaja, Nr. 201, 1924.222. Küttematerjali küsimusest Tartus. – Postimees, Nr. 78 1914.223. Küttematerjali küsimusest Tartus. Postimees, Nr. 78 1914.224. Kütteturbaga isevarustamise aktsioon. – Postimees, Nr. 84, 1943.225. Laekwere piimaühing läheb turbaküttele. – Virumaa Teataja, Nr. 17,1937.226. Laewa turbarabad korraldamisele. – Postimees, Nr. 280, 1936.227. Laiuselt. – Ühistegelised Uudised, Nr. 11, 1923.228. Leewaku telliskiwiwabrik Wõrumaal. – Kaja, Nr. 155, 1923.229. Lehtse turbatööstus alustab tööd 500 töölisega. – Postimees, Nr. 95,1937230. “Lehtse” turbatööstuse kollektiivi üleskutse kõigile NõukogudeEesti turbatööstuse töölistele, insenertehnilistele töötajaile ja teenistujaile.– Postimees, Nr. 58, 1946.231. Lehtse turbatööstus riigile. – Virumaa Teataja, Nr. 29, 1926.232. Lehtse turbatööstus uuesti elustamisele. – Postimees, Nr. 133, 1936.233. Leo turbaühingu peakoosolek.- Virumaa Teataja, Nr. 31, 1937.234. Linn lõikab 600 kantmeetrit turwast. – Virumaa Teataja, Nr. .235. Linn asutab Kunda-Arule mehaanilise turbatööstuse. – WirumaaTeataja, Nr. 133, 1936.236. Linna turbatööstuse olukorda hakatakse uurima. – Kaja. Nr. 117,1926.237. Linna turbatööstus jääb osaliselt edasi töötama. – Kaja, Nr. 127,1926.238. Linn laiendab turbalõikamist. – Postimees, Nr. 63, 1936.239. Loodi Turbamajandamise Liit. – Postimees, Nr. 229, 1943.240. Läbirääkimised kütteainete keskkomitee ja raudteewalitsuse vahel.– Waba Maa, Nr. 251, 1921.241. Maa peab kattuma jõujaamade wõrguga. – Postimees, Nr. 256, 1936.231

242. Majaomanikkude Ühing läheb turbalõikusele. – Postimees, Nr. 147,1944.243. Majaomanikud hakkawad turwast lõikama. – Postimees, Nr. 35,1937.244. Marjamaa, J. Piiritustööstus. – Eesti majandus, Nr. 12, 1923, lk. 183.245. Marjamaa, J. Savi- ja lubjatööstus. – Eesti Majandus, Nr. 19, 1923.246. Meie Kodumaa, Nr. 84, 86, 1910.247. Meie Kodumaa, Nr. 101, 1910.248. Meie põllumajanduse ühisused. – Sakala, Nr. 24, 1914.249. Meie turbarabade kasutamise wõimalustest. – Waba Maa, Nr. 250,1921.250. Meie ühistegelised keskasutused. – Ühistegelised Uudised, Nr. 17,1932.251. Mida kavatseb Ühistegevuskoda. – Ühistegelised Uudised, Nr. 3,1937.252. Missuguseks kujuneb briketeeritud turvas? – Ühistegelised Uudised,Nr. 4, 1923.253. Muretsege turwast kütteks ja aluspõhuks. – Kaja, Nr. 187, 1923.254. Murumets, M. Kevadises Lavassaares – Videvik, Nr. 18, 2002.255. Mälberg, A. Elva ühistegelised asutused. – Ühistegelised Uudised,Nr. 1, 1922.256. Mõne reaga. – Päewaleht, Nr. 7, 1935.257. Narusk, H. Mõned jooned Võrumaa ühistegevusest. – ÜhistegelisedUudised, Nr. 39, 1924.258. Narwa linn asutab turbatööstuse. – Postimees, Nr. 89, 1936.259. Narwa linn läheb puuküttelt turbaküttele. – Postimees, Nr. 134,1936.260. Narwas suureneb turba tarwitamine. – Postimees, Nr. 284, 1932.261. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstused. – Järwa Teataja, Nr. 87-88, 1940.262. Niiländer, A. Turba tähtsus majanduselus. – Postimees, Nr. 224,1930.232

263. Nõupidamine turbatööstuse tõstmiseks. – Tallinna Teataja, Nr. 69,1919.264. Ora, J. Tartu töötajad turbatootmisel Ulilas. – Postimees, Nr. 116,1945.265. Ostulubade väljaandmise korraldamine. – Postimees, Nr. 30, 1942.266. Otepää turbaühistu töötanud 25 aastat. – Postimees, Nr. 122, 1944.267. Pajuste, Ed. Pressturba valmistamisest. – Põllumajandus, Nr. 17,1937.268. Paluoja, S. Sakslased korrastavad Lavassaares sõjavangide kalmistut.– Pärnu Postimees, Nr. 136, 2008.269. Otsus Kütteainete Keskkomitee Saabaste protsessis. – Virumaa Teataja,Nr. 80, 1926.270. Peet jäi tagandatuks. – Postimees, Nr. 292, 1926.271. Petserimaalt 40 perekonda venelasi Ellamaa lähedusse elama. – UusEesti, Nr. 84, 1938.272. Piimatalitused põlewkiwi ja turbaküttele. – Virumaa Teataja, Nr. 117,1936.273. Piimaühingud hangivad turvast. – Virumaa Teataja, Nr. 76, 1942.274. Piirituse valmistamine turbast. – Ühistegelised uudised, Nr. 3, 1922.275. Piiritus turbast ja laastudest. – Postimees, Nr. 108, 1912.276. Pitsner, H. Tallinna elektrijaam. – Elektriala, Nr 5, 2011, lk. 31.277. Postimees, Nr. 119, 1893.278. Postimees, Nr. 240, 1895.279. Postimees, Nr. 6, 1902.280. Postimees, Nr. 273, 1906.281. Postimees, Nr. 4, 1909.282. Postimees, Nr. 175, 1909.283. Postimees, Nr. 285, 1909.284. Postimees, Nr. 9, 1911.285. Postimees, Nr. 54, 1911.286. Postimees, Nr. 181, 1911.287. Postimees, Nr. 263, 1911.233

288. Postimees, Nr. 272, 1911.289. Postimees, Nr. 280, 1911.290. Postimees, Nr. 40, 1912.291. Postimees, Nr. 67, 1912.292. Postimees, Nr. 79, 1912.293. Postimees, Nr. 108, 1912.294. Postimees, Nr. 130, 1912.295. Postimees, Nr. 270, 1912.296. Postimees, Nr. 272, 1912.297. Postimees, Nr. 278, 1912.298. Postimees, Nr. 40, 1913.299. Postimees, Nr. 137, 1913.300. Postimees, Nr. 172, 1913.301. Postimees, Nr. 228, 1913.302. Postimees, Nr. 12, 1914.303. Postimees, Nr. 15, 1914.304. Postimees, Nr 36, 1914.305. Postimees, Nr. 45, 1914.306. Postimees, Nr. 59, 1914.307. Postimees, Nr. 80, 1914.308. Postimees, Nr. 129, 1914.309. Postimees, Nr. 134, 1914.310. Postimees, Nr. 156, 1914.311. Postimees, Nr, 43, 1915.312. Postimees Nr. 106, 1915.313. Postimees, Nr. 110, 1915.314. Postimees, Nr. 129, 1915.315. Postimees, Nr. 131, 1915.316. Postimees, Nr. 141, 1915.317. Postimees, Nr. 39, 1916.234

318. Postimees, Nr. 185, 1916.319. Postimees, Nr. 77, 1918.320. Postimees, Nr. 41, 55, 75, 1918.321. Postimees, Nr. 59, 63, 65, 66, 80, 1918.322. Postimees, Nr. 85, 96, 1918.323. Postimees, Nr. 74, 81, 82, 85, 117, 1918.324. Postimees, Nr. 118, 1918.325. Postimees, Nr. 125, 1918.326. Postimees, Nr. 150, 1918.327. Postimees, Nr. 109, 1918.328. Postimees, Nr. 70, 1935.329. Postimees, Nr. 232, 1926.330. Postimees, Nr. 275, 1926.331. Postimees, Nr. 24, 1933.332. Postimees, Nr. 131, 1933.333. Postimees, Nr. 135, 1914.334. Postimees, Nr. 71, 1945.335. Põdra, T. Tõsine kujutus endisest maarahwa elust Eestis. – Postimees,Nr. 162, 1902.336. Põlewkiwikatsete tarwis eri ametnik. – Waba Maa, Nr. 193, 1921;337. Põllumajanduslikkude Ühisuste Keskliidu tegevuse korraldamisemääruse teostamise juhend. – Virumaa Teataja, Nr. 17, 1942.338. Põllumajanduslikkude ühisuste rewisjoniliit tegewust alustanud. -Virumaa Teataja, Nr. 81, 1926.339. Põllumajanduslik ühistegevus normaalsetele alustele. – VirumaaTeataja, Nr. 14, 1942.340. Põllumehed, walmistage talwe wastu. – Postimees, Nr. 166, 1917.341. Põllutöökoja juurde asutati turbakomitee. – Virumaa Teataja, Nr. 25,1937.342. Päevaleht, Nr. 172, 1913.343. Päev Ellamaa turbarabas. – Waba Maa, Nr 233, 1924.235

344. Raadimõisa turbasoos – Postimees, Nr. 137, 1913.345. Raba wiirastused. – Waba Maa, Nr. 21-25, 1926;346. Rakendame kõik võimalikud jõud turbatöödele. – Postimees, Nr.117, 1945.347. Rakvere saab silmavalgust Kadrinast. – Virumaa Teataja, Nr. 43,1942.348. Rakweres pole küttekriisi. – Wirumaa Teataja, Nr. 5, 1942.349. Rakwerest weetakse kütteturwast Tallinna. – Wirulane, Nr. 7, 1925.350. Rannu muretses turbapressi. – Postimees, Nr. 30, 1937.351. Raske õnnetus Lehtse turbatööstuses. – Wirumaa Teataja, Nr. 91,1937.352. Raudteewalitsuse turbatööstuse üleandmise määrus walitsuse pooltkinnitatud. – Waba Maa, Nr. 268, 1921.353. Riigiettewõtted aktsiaseltsideks. – Virumaa Teataja, Nr. 78, 1936.354. Riigikoguliikmed ja riigikontrolli esitajad Jõõpre turbaraba üle waatamas.– Waba Maa, Nr. 154, 1922.355. Riigi turbatööstuse nõukogu koosolek. – Kaja, Nr. 74, 1923.356. Riigi turbatööstuse tegewusest. – Kaja, Nr. 152, 1923.357. Riigi turbatööstuse tegewus läinud hooajal. – Kaja, Nr, 235, 1923.358. Riigi turbatööstusele uusi masinaid. – Postimees, Nr. 271, 1936.359. Riigi turbatööstus tänavusel hooajal. – Kaja, Nr. 226, 1925.360. Riikline turbatööstus käesolewal suwel. – Postimees, Nr. 179, 1923.361. Riikline turbatööstus praegu ja wäljawaated tulewikus. – Postimees,Nr. 170, 1922.362. Ringsõit Tootsi turbarabas. – Ühistegelised Uudised, Nr. 23, 1939.363. Saame, K. Lehtse turbaraba. Tapa, 2002 (kodu-uurimuslik käsikiriLehtse muuseumi arhiivist).364. Sakala, Nr. 12, 14, 1879;365. Sakala, Nr. 26, 1898.366. Sakala, Nr. 83, 1910.367. Sakala, Nr. 4, 1911.368. Sakala, Nr. 25, 1911.236

369. Sakala, Nr. 2, 1912.370. Sakala, Nr. 10, 1912.371. Sakala, Nr. 30, 1912.372. Sakala Nr. 107, 1913.373. Sakala, Nr. 17, 1913.374. Sakala, Nr. 61, 1913.375. Sakala, Nr 116, 1913.376. Sakala, Nr. 21, 1914.377. Sakala, Nr. 1, 1915.378. Sakala, Nr. 44, 1915.379. Sakala, Nr. 73, 1915.380. Sakala, Nr. 67, 1916.381. Sakala, Nr. 108, 1916.382. Sakala, Nr. 68, 1917.383. Sammalturvast piirituse ajamine Eestis. – Kaja, 301, 1922.384. Soodustusi turba ülestöötajatele. – Postimees, Nr. 119, 1944.385. Sooniste turbarabas. – Tallinna Teataja, Nr. 201, 1920.386. Sunduslik metsatöö. – Waba Maa, Nr. 40, 1920; Rosenthal, R. Loodearmee.Tln., 2006, lk. 603–604, 607.387. Suuremat rõhku turba tootmisele. – Virumaa Teataja, Nr. 36, 1943.388. Suursoo turbaraba eksploateerimine. Waba Maa, Nr. 186, 1922.389. T. A. Ühistegevus Tartumaal 1927. a. – Ühistegelised Uudised, Nr. 35,1928.390. T-ne J. Ülevaade Kaarli valla ühiskondlisest elust 1923 a. – ÜhistegelisedUudised, Nr. 12, 1924.391. T-ne J. Ülevaade Kaarli valla ühiskondlisest ja seltskondlisest elust. –Ühistegelised Uudised, Nr. 41, 1923.392. Tallinna linna turbatööstus. – Postimees, Nr. 47, 1913.393. Tallinna linnawolikogu koosolekul – Postimees, Nr. 196, 1916.394. Tallinna Sõber, Nr. 28, 1880.395. Tallinna Sõber, Nr. 39, 1882.237

396. Tallinna Teataja, Nr. 137, 1919.397. Tallinna turbawalmistamises Peterburile teenäitajaks. – Postimees,Nr. 213, 1913.398. Tapa linnale oma turwas. – Postimees, Nr. 77, 1933.399. Tartu lähedale ehitatakse uus elekrijaam. - Vaba Maa, Nr. 193, 1921.400. Tartumaa ühistegevust üles ehitama. – Postimees, Nr. 45, 1942.401. Tartu ümbrus. – Postimees, Nr. 153, 1911.402. Teadaanne küttematerjalide soovijaile. – Postimees, Nr. 177, 1942.403. Teated ettevõtete tegevusest. – Eesti Majandus, Nr. 25, 1923, lk. 398.404. Tiks, K. Traktoriga alusturvast tootma. – Virumaa Teataja, Nr. 123,1942.405. Tiks, K. Turba tootmisele hobuse jõul. – Virumaa Teataja, Nr. 58,1943.406. Toota rohkem turvast taludes. – Postimees, Nr. 162, 1945.407. Turba briketeerimine. – Waba Maa, Nr. 173, 1924.408. Turbabriketid sügiseks müügile. – Uus Eesti, Nr. 189, 1936.409. Turbabrikett jõuluks müügile. – Uus Eesti, Nr. 282, 1938.410. Turba nõudmine suurenenud. – Postimees, Nr, 283, 1936.411. Turbaküttele üleminek. – Postimees, Nr. 214, 1930.412. Turbaküsimus plaanikindlale korraldusele. - Postimees, Nr. 57, 1937.413. Turba laiaulatuslisem kasutamine. – Päewaleht, Nr. 21, 1923.414. Turbamaa, kust ei saa lõigata turbaid. – Postimees, Nr. 81, 1932.415. Turbapressiga kuni 3500 turbapätsi tunnis. – Postimees, Nr. 256,1936.416. Turbapress wigastas jalga. – Wirumaa Teataja, Nr. 58, 1937.417. Turbasoos. – Postimees, Nr. 134, 1915.418. Turbaromantika. – Postimees, Nr. 170, 1942.419. Turbatoodang poolteisekordseks. – Postimees, Nr. 259, 1940.420. Turbatöölistele lisa-toiduratsioonid. – Virumaa Teataja, Nr. 59, 1944.421. Turbatöösturite 30 miljoni margaline krediidi nõudmine tagasi lükatud.– Kaja, Nr. 45, 1923.238

422. Turbatöösturitele antakse krediit ainult operatsioonide jaoks. –Kaja, Nr. 66, 1923.423. Turbatööstuses töö haripunktil. – Postimees, Nr. 154, 1944.424. Turbatööstus paremale järjele. – Postimees, Nr. 28, 1942.425. Turbatööstus taaselustamisele. – Wirumaa Teataja, Nr. 14, 1942.426. Turbatööstust mehhaniseeritakse. – Wirumaa Teataja, Nr. 53, 1936.427. Turbatööliste koosolek Ulilas. – Postimees, Nr. 171, 1940.428. Turbatöölistele tööd. – Postimees, Nr. 152, 1935.429. Turbatöösturite liit asutatud. – Waba Maa, Nr. 38, 1921.430. Turbatöösturite liidu asutav koosolek. – Päewaleht, Nr 40, 1921.431. Turbatöösturite ühing asutamisel. – Päewaleht, Nr. 32, 1921.432. Turbatööstuse kawa Ellamaa ja Jõõpre rabades ministeeriumitewahelisekomisjoni poolt wastu wõetud. – Waba Maa, Nr. 215, 1921.433. Turbatööstus Lehtsesse. – Postimees, Nr. 74, 1937.434. Turbawabriku asutamine. – Postimees, Nr. 209, 1912.435. Turbaühing pidas peakoosoleku. – Virumaa Teataja, Nr. 38, 1942.436. Turbaühingu koosolekult. – Virumaa Teataja, Nr. 56, 1942.437. Turbaühingute Liit algab tegewust. – Ühistegelised Uudised, Nr. 25,1928.438. Turbaühisuse asutamine Rael. – Ühistegelised Uudised, Nr. 24, 1925.439. Turbaühisused. – Ühistegelised Uudised, Nr. 24, 1924.440. Turwas. – Postimees, Nr. 138, 1916.441. Turwas. – Ühistegelised Uudised, Nr. 32, 1927.442. Turwaspuru kui pakkimisaine. – Postimees, Nr. 242, 1930.443. Turwas puude asemele. – Postimees, Nr. 248, 1930.444. Turwas raudteewedurite kütteaineks. – Postimees, Nr. 59, 1913.445. Tõusvaid töösavutusi Ulila turbatööstuses. – Postimees, Nr. 165,1945.446. Tänavu rohkem kütteturvast. – Postimees, Nr. 118, 1944.447. Tööaja seadust muudeti. – Postimees, Nr. 96, 1937.448. Töötajad rakendatakse turbatöödele. – Postimees, Nr. 117, 1943.239

449. Ulila jõujaam endiselt energiaküllane – Postimees, Nr. 93, 1941.450. Ulila jõujaam lasti käiku. – Postimees, Nr. 115, 1945.451. Ulilas ei saawutatud weel kokkulepet. – Postimees, Nr. 171, 1940.452. Ulilas hakkawad turba wäljawõtmise tööd lõppema. – Postimees,Nr. 200, 1940.453. Ulilas jätkub turwast 200 aastaks. – Postimees, Nr. 283, 1934.454. Ulilas käib turbalõikus. – Postimees, Nr. 136, 1942.455. Ulilas käib turbatöö. – Postimees, Nr. 123, 1945.456. Ulilas seisab turba wäljawõtmisetöö. – Postimees, Nr. 170, 1940.457. Ulila turbarõugutajad nõudsid kõrgemat tasu. – Postimees, Nr. 151,1932.458. Ulila turbatööstusele tuleb bagermasin. – Postimees, Nr. 195, 1936.459. Ulila turbatööstuse tööliste nõudmised rahuldati. – Postimees, Nr.172, 1940.460. Ulila turbatööstus muretses 2 uut turbapressi. – Postimees, Nr. 62,1937.461. Ulila turwast Ameerikasse. – Postimees, Nr. 166, 1935.462. Uue-Antsla Piimaühingu aastakoosolekult. – Ühistegelised Uudised,Nr. 16, 1937.463. Uued aktsiaseltsid ja osaühisused. – Eesti Majandus, Nr. 11, 1923.464. Uued turbamasinad Ellamaal. – Uus Eesti, Nr. 212, 1936.465. Uue elektrijaama avamine Paides. – Kaja, Nr. 79, 1925.466. “Uus Eesti” küsib: Kuidas töötab Ellamaa uus turbatehas? – UusEesti, Nr. 101, 1935.467. Uusi tööstusi. – Postimees, Nr. 120, 1937.468. Uus meetod alusturba lõikamiseks. – Ühistegelised Uudised, Nr. 10,1939.469. Uus ühistööstus Võhmasse. – Ühistegelised Uudised, Nr. 44, 1936.470. Uus ühistegeline ettevõte Võhmas. – Ühistegelised Uudised, Nr. 48,1936.471. Uut hoogu põllumajanduslikule ühistegevusele. – Postimees, Nr.150, 1945.240

472. Valitsuse ja partei esindajad külastasid Ulila turbatööstust. – Postimees,Nr. 167, 1945.473. Viimane aeg asuda turbalõikamisele. – Postimees, Nr. 149, 1942.474. Võhma Turbatööstus alustas tegevust. – Ühistegelised Uudised, Nr.50, 1936.475. Väike-Maarja piimaühingu tegevus mitmekesistub. – ÜhistegelisedUudised, Nr. 18, 1937.476. Waba Maa, Nr. , 1919.477. Waba Maa, Nr. 258, 1919.478. Waba Maa, Nr. 250, 1920.479. Waba Maa, Nr. 251, 1920.480. Waba Maa, Nr. 173, 1921481. Waba Maa, Nr. 26, 1926.482. Wangide tööjõud ei leia kasutamist. – Postimees, Nr. 144, 1932.483. Wirulane, Nr. 20, 1926.484. Wabariigi raudtee turbatööstus tegewuses. – Waba Maa, Nr. 148,1920.485. Wa Kusta. Rõngust. – Sakala, Nr 52, 1911.486. Walmistatakse kütteturwast. – Wirumaa Teataja, Nr. 79, 1937.487. Wangimajade peawalitsuse turbatööstuse eeltööd lõpul. – WabaMaa, Nr. 268, 1921.488. Wismann H. Suurem huvireis Jõõpre turbarappa, Sindi Kalewi- jaEko klaasiwabriku. – Waba Maa, Nr. 220, 1923.489. Wäärnähtused Ellamaa turbatööstuses. – Virumaa Teataja, Nr. 22,1927.490. Ähwardustega kogutakse liikmeid. – Postimees, Nr. 315, 1926.491. Ühingute võrk tiheneb. – Ühistegelised Uudised, Nr. 6, 1928.492. Ühiselt kütteküsimust lahendama. – Virumaa Teataja, Nr. 146, 1936.493. Ühistegelised Uudised, Nr. 3, 1922.494. Ühistegelised Uudised, Nr. 5, 1923.495. Ühistegelised Uudised, Nr. 40, 1928.496. Ühistegelised Uudised, Nr. 26, 1931.241

497. Ühistegelised Uudised, Nr. 27, 1932.498. Ühistegelised Uudised, Nr. 11, 1939.499. Ühistegevuskoja maksumäärad. – Ühistegelised Uudised, Nr. 3, 1937.500. Ühistegewus Eestis. – Ühistegelised Uudised, Nr. 24, 1927.Arhiiviallikad501. ERA f. 14, n. 7, s. 403.502. ERA f. 31, n. 3, s. 770.503. ERA f. 916, n. 1, s. 1488.504. ERA f. 969, n. 1, s. 706.505. ERA f. 1357, n. 2, s. 13232.506. ERA f. 1357, n. 2, s. 26265.507. RM 4806/Ar1:4.508. RM4595/Ar1:9.242