Lõhnaainete määrus

Ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded(1) Lõhnaaine esinemise määramiseks standardi EVS 888 meetodeidkasutava ekspertrühma liige peab vastama nimetatud standardisekspertrühma liikmele esitatud nõuetele ja olema testitud n-butanooli suhtes vastavalt standardile EVS-EN 13725.(2) Lõhnaaine esinemise määramiseks standardi EVS 887-1 või EVS887-2 meetodeid kasutava ekspertrühma liige peab vastamaTurundus- ja Ühiskonnauuringute Rahvusvahelise LäbiviimiseRahvusvahelise Eeskirja (ICC/ESOMAR International Code ofMarketing and Social Research Practice) nõuetele.(3) Lõhnaaine esinemise määramiseks standardi EVS-EN 13725meetodeid kasutava ekspertrühma liige peab vastama nimetatudstandardis ekspertrühma liikmele esitatud nõuetele.(4) Standardite EVS 888 või EVS-EN 13725 alusel lõhnaaine esinemisemääramisega tegeleva ekspertrühma liige ei tohi olla teenistus- võitöösuhetes hinnatava saasteallika valdajaga ning peab olema omahinnangutes erapooletu.

Lõhnaaine esinemise kaebuse sisu(1) Lõhnaaine esinemise kaebus (edaspidi kaebus) sisaldabjärgmisi andmeid:1) kaebuse esitaja nimi ja kontaktandmed;2) lõhnaaine esinemiskoht ja aeg;3) paikne saasteallikas, mis oletatavalt põhjustab lõhnaaineteket või levimist.(2) Võimaluse korral esitab kaebuse esitaja lisaks lõikes 1nimetatud andmetele kaebuses lõhnaaine ligikaudseesinemissageduse tundides päeva kestel ja päevades aastakestel.

Lõhnaaine esinemise määramise kord (1)(1) Keskkonnainspektsioon teeb viieteistkümne tööpäeva jooksulkaebuse saamisest arvates otsuse ekspertrühma kokkukutsumisekohta.(2) Ekspertrühma kokkukutsumise otsuses märgitakse:1) lõhnaaine esinemise määramise meetodi nimetus;2) lõhnaaine esinemise määramisel kasutatava standardi nimetus;3) lõhnaaine esinemist määrava ekspertrühma liik;4) lõhnaaine esinemise määramise orienteeruv tähtaeg.(3) Keskkonnainspektsioon võib enne ekspertrühma kokkukutsumiseotsuse tegemist esitada saasteallika valdajale ettepanekuvabatahtlikult koostada lõhnaaine vähendamise tegevuskava.(4) Ekspertrühma kokkukutsumise otsus saadetakse saasteallikaasukohajärgse maakonna keskkonnateenistusele, kaebuse esitajaleja saasteallika valdajale. Ekspertrühma kokkukutsumata jätmiseotsusest teavitatakse saasteallika asukohajärgse maakonnakeskkonnateenistust ja kaebuse esitajat

Lõhnaaine esinemise määramise kord (2)(5) Ekspertrühma ei kutsuta kokku:1) kui saasteallikas ei saa tulenevalt selle tegevuse iseloomust lõhnaainetlevitada;2) kui eelhinnangu kohaselt on toimunud saastatuse tasemepiirväärtuse ületamine;3) kui kaebus on esitatud sõnniku laotamisest tekkiva lõhnaainelühiajalise esinemise kohta ja sõnniku laotamisel on järgitudsõnniku hoidmise ja laotamise parima võimaliku tehnika nõudeid;4) kui saasteallika valdaja on koostanud lõhnaaine vähendamisetegevuskava ja maakonna keskkonnateenistus on selle kinnitanud;5) kui saasteallika valdaja koostab Keskkonnainspektsiooniettepanekule tuginedes vabatahtlikult lõhnaaine vähendamisetegevuskava.

Lõhnaaine esinemise määramisekskasutatavad meetodidLõhnaaine esinemise määramiseks kasutab ekspertrühm järgmisistandardiseeritud meetodeid eraldi või omavahel kombineerituna:1) standard EVS 886-1 «Lõhnaainete hajumine atmosfääris. Osa 1:Põhialused»;2) standard EVS 887-1 «Lõhnade mõju ja selle hindamine. Osa 1:Lõhnahäiringu psühhomeetriline hindamine. Küsimustikud»;3) standard EVS 887-2 «Lõhnade mõju ja selle hindamine. Osa 2:Häirivate omaduste väljaselgitamine küsitluste teel»;4) standard EVS 888 «Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmisteteel»;5) standard EVS-EN 13725 «Õhukvaliteet. Lõhnaainetekontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetria abil».

HAJUMISSUUNA MEETOD (EVS 888)Väljundiks lõhnaainete leviku kaugus, intensiivsus ja esinemissagedusmõõteperioodi vältelHindajaid võib paigutada maastikule mitme ahelikuna lõhnaaine levikusuunas. Ahelikus on vähemalt 3 inimest. Igal hindajal on:mõõtmisplaan;mõõtmisprotokoll;stopper.Koosneb vähemalt kolmest mõõtmisestMärguande peale alustavad hindajad korraga mõõtmist.Üksikmõõtmine kestab 10 minutit, iga 10 sekundi järel märgib hindajalõhnaintensiivsuse vastavalt skaalale mõõteprotokolli.Mõõtmetulemusena saame 60 üksikväärtust. 60 üksikväärtusestarvutatakse igale intensiivsuskategooriale positiivsete vastuste summa.Selle põhjal arvutatakse iga intensiivsuskategooria protsendilineosakaal ning leitakse lõhnaaine positiivsete (e. lõhnaaine esines)väärtuste osakaal.

HAJUMISSUUNA MEETOD (EVS 888)

RASTERMEETOD (EVS 888)Tegemist on välimõõtmisi nõudva meetodiga. Enne mõõtmisi on vajalikmääratleda uuritav ala. Ala suuruse määrab suuresti lõhnaallikateomapäraVaadeldav ala „kaetakse“ rastervõrgustikuga. Igal rastril on nelimõõtepunkti (nt A1, B1, C1, D1). Punktide vaheline kaugus pannaksepaika vastavalt mõõteülesandele ja on seotud uuritava ala suuruse,struktuuri ja emissiooniallikate omapäraga.Mõõtepunktides teostatakse aastaringselt mõõtmisi, määramaksuuritaval alal lõhnaaine esinemissagedust. Aastaringse mõõtmisejuures on nõutav ka meteoroloogiliste parameetrite mõõtmine.Uuritaval alal tuleb teostada kogu mõõteaja (aasta või pool aastat)jooksul iga mõõtepunkti kohta 26 sõltumatut üksikmõõtmist.Üksikmõõtmised on sõltumatud sellisel juhul kui nad on teostatuderinevatel päevadel. Uuritaval alal on vajalik 104 mõõtmispäeva aastakohta (26 x 4 mõõtmispunkti igal rastril).Mõõtjal tuleb hinnata 10 sekundiliste intervallidega õhu kvaliteeti

RASTERMEETOD (EVS 888)Üks mõõtmine kestab 10 minutit, iga 10 sekundi järel märgib hindajalõhnaintensiivsuse vastavalt skaalale mõõteprotokolli. Seega saame 60tulemust, mille põhjal saame arvutada positiivsete mõõtmiste arvu (positiivnee. lõhn esines). Iga mõõtepunkti jaoks arvutatakse välja positiivsetemõõtmiste osakaal:H m= (A m/ W m) x 100 (%), kus:H mpositiivsete üksikmõõtmiste osakaalA mpositiivsete üksikmõõtmiste arv;W müksikmõõtmiste arv mõõtepunkti kohta;m mõõtepunkti indeks.Positiivsete üksikmõõtmiste osakaal (H m) mõõtepunktis m vastabüksikpunktist lähtuvale lõhnaainete immissioonile K pehk H m= K pRastri kogupinnast lähtuv suurus K aarvutatakse läbi üksikpunktist lähtuvasuuruse (K p) aritmeetilise keskmise:

RASTERMEETOD (EVS 888)A 7 D 5 A 8 D 6 A 9Σ % Σ % Σ % Σ %B 4 C 3 B 5 C 4 B 6Σ % Σ % Σ % Σ %A 4 D 3 A 5 D 4 A 6Σ % Σ % Σ % Σ %B 1 C 1 B 2 C 2 B 3Σ % Σ % Σ % Σ %A 1 D 1 A 2 D 2 A 3

OLFAKTOMEETEROlfaktomeeter on aparaat, milleslõhnaproovteadlikultneutraalõhuga lahjendatakse jatestisikutele hinnata antakse -seega gaasiliste ainete segaja;mõõdetakse inimnina abillõhnaainete esinemist proovis(saame lõhnaühikud) ja saabtestida inimese lõhnatundlikkustvastavalt standardile EVS-EN13725:2005lõhnaproovi hinnatakse senikauakuni vähemalt 50% hindajatesttunneb lõhna;Nt kui proovi lahjendati 1000korda ja 50% testijatest sedatundis, siis saame 1000lõhnaühikut (OU/m3)

MODELLEERIMINEAirviros on kasutuselAustal2000G baseeruvlõhnaainete hajumismudellõhnaühikud – saameolfaktomeetrilise analüüsiga,meteoandmedemissiooniallika koordinaadid;emissiooniallika parameetrid: emissiooniallika kõrgusmaapinnast (m), emissiooniallika läbimõõt(m), saasteainete väljumiskiirus(m/s), saasteainete temperatuur(˚C) lõhnaühikute arv (MGE/h)

ELANIKKONNA KÜSITLEMINEOtsese häirivuse küsimustik.Küsimustiku mõte seisnebselles, et kindlaks määratasituatsioon ja inimestereaktsioonid lõhna esinemisekorral.Kaudse häirivuse küsimustik.Antud tehnika kaudu püütakseleida lõhnareostuse mõjuinimese igapäevasteletoimingutele. Selleks onkoostatud vastav küsimustik.Taluvuskriteeriumid. Antudküsimustik on koostatudmääramaks piirkonnaelukeskkonna kvaliteeti.

Mõõtmistulemuste analüüs(1) Lõhnaaine esinemise osakaal loetakse elanikkonnale soovimatutlõhnataju tekitavaks järgmistel juhtudel:1) standardi EVS 886-1 meetodit kasutades, kui modelleerimistulemused näitavad aastalõikes vähemalt 15%-list aasta lõhnatundide ületamist;2) standardite EVS 887-1 ja EVS 887-2 meetodeid kasutades vastavalt standarditesesitatud kriteeriumitele;3) standardi EVS 888 hajumissuuna meetodit kasutades, kui positiivsete mõõtmistulemusteosakaal on suurem kui 50%;4) standardi EVS 888 rastermeetodit kasutades, kui positiivsete mõõtmistulemuste osakaalon suurem kui 15%.(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud standardi meetodit kasutades on tulemuspositiivne juhul, kui lõhnaaine esinemise osakaal ületab 50% vähemaltühes mõõtepunktis teostatud 3 × 10-minutilisest üksikmõõtmistemõõtetulemuste summast. Positiivset mõõtmistulemust loetakselõhnatunniks.(3) Lõike 1 punktis 4 nimetatud standardi meetodit kasutades on tulemuspositiivne juhul, kui lõhnaaine esinemise osakaal ületab 15% vähemaltühes hindamisruudus teostatud üksikmõõtmiste mõõtetulemustesummast. Positiivset mõõtmistulemust loetakse lõhnatunniks.

Mõõtmistulemuste hinnang(1) Lõhnaaine esinemise mõõtmistulemuse hinnang sisaldabvähemalt järgmisi andmeid:1) viide ekspertrühma kokkukutsumise otsuse kuupäevale janumbrile;2) saasteallika iseloomustus, sh saasteallika paiknemise kirjeldus;3) piirkonna meteoroologiliste tingimuste lühikirjeldus, sh valdavadtuulesuunad;4) lõhnaaine esinemist määranud ekspertrühma nimetus, koosseis jalõhnaaine esinemise määramiseks kasutatud metoodika;5) mõõtmistulemused;6) ekspertrühma hinnang lõhnaaine esinemise kohta.(2) Hinnang saadetakse saasteallika asukohajärgse maakonnakeskkonnateenistusele, kaebuse esitajale ja saasteallikavaldajale.

ISIK ESITAB KAEBUSE SEOSESEBAMEELDIVA VÕI ÄRRITAVAISELOOMUGA LÕHNAAINETE TAJUMISEPÄRAST KKI-leJAHKKI EELHINDAB OLUKORDA, ANNAB OMAPOOLSEHINNANGU KAS ANTUD ETTEVÕTE VÕIBPÕHJUSTADA LÕHNAAINETE LEVIMIST JA TEKETEIETTEVÕTTEL LÕHNAAINE VÄHENDAMISETEGEVUSKAVA KOOSTATUD/KOOSTABVABATAHTLIKULTJAHEIKKI TEEB OTSUSE EKSPERTRÜHMAKOKKUKUTSUMISE KOHTA 15 PÄEVA JOOKSUL,MIS VASTAB §5 lg 2 NÕUETELE.KKM EKSPERTRÜHMA KOKKUKUTSUMISEL TEEBKKI ETTEPANEKU MINISTRILEEKSPERTRÜHM HINDAB EBAMEELDIVA VÕIÄRRITAVA ISELOOMUGA LÕHNAAINE ESINEMISTVÄLISÕHUS VASTAVALT KKM MÄÄRUSELEEI ESINEKESKKONNAINSPEKTSIOON:KONTROLLIB TEGEVUSKAVATÄITMIST VASTAVALT LOASSÄTESTATULEEBAMEELDIVA VÕI ÄRRITAVA ISELOOMUGALÕHN ESINESKÄITAJA ON KOHUSTATUD KOOSTAMALÕHNA VÄHENDAMISE KAVA, MILLEKINNITAB KKT

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!