aastad 1860-1960, Uno Trumm

vett, mis muudab selle äärmiselt ebakvaliteetseks. Seetõttu turvast tavaliseltaugustis enam ei lõigata, vaid ainult kuivatakse. 20Turbatootmise protsess jagunes mõlema meetodi puhul neljaks sarnaseksosaks: 1) toorturba kaevandamine ja transport masinani; 2) turba mehhaanilinetöötlemine masinaga; 3) transport kuivatusväljakule ja ladustamine;4) kuivatamine.Selline tootmisprotsess oli omane kütteturbatootmisele. Esimesed kirjeldatudmoel töötavad turbavabrikud rajati Eestis endise Liivimaa kubermanguterritooriumil juba 1860. aastatel. Otsa tegi lahti 1860. aasta suvelavatud Sindi (Zintenhof) vabrik, kus pressturvast toodeti vett lisamata,ülejärgmisel aastal lisandus Karula (Carolen) Viljandi lähedal, kus toodetipressturvast vee lisamisega.Kuna enamik tolleaegseid turbarabasid kuulus mõisadele, tegutseskisuurem osa mainitavaid pressturbavabrikuid, aga ka alusturbavabrikuidmõisade turbarabades.Sindi turbavabrik1861. aasta jaanuaris teatati nädalalehes Das Inland, et suvel alustataksepeakonsul Wöhrmannile müüdud Sindi kroonumõisas, mille territooriumiltkõrgekvaliteedilist turvast on leitud, selle kaevandamist välismaisteturbakaevandamise masinate abil. 21See Eesti ja väidetavalt ka Euroopa esimene mehhaniseeritud turbatööstusasus aktsiaseltsile Wöhrmann ja poeg kuuluvas turbarabas, kus pressturbatootmiseks kasutati kahte Berliini lähedal Rixdorfis asuvas Carl Schlickeysenimasinatehases valmistatud turbapressi. Sindi turbarabas kasutatudpressid olid esialgselt konstrueeritud savi purustamiseks ja tellisepressideks,kuid katsetused näitasid nende sobivust ka turba pressimiseks. Nagu eespooltoodud uudisnupp teatas, algas turba kaevandamine 1861. aasta suvel.Ettevalmistustööd ja katsetused sobiva tehnika väljatöötamiseks olidalanud aga juba aastail 1858–1859. Vabrik kahe turbapressi, lokomobiili va-20 Pulst, A. Turba ülestöötamisest. – Eesti Mets, Nr. 6, lk. 90.21 Das Inland, Nr. 4, 1861, veerg 60.12