aastad 1860-1960, Uno Trumm

1 rubla. Masinist, järelevaataja ja vaht teenisid kolme peale 2 rubla 33 kopikatpäevas. Kahjuks pole teada, kuidas see summa jagunes, kuid ilmselt saidmasinist ja järelevaataja rohkem palka kui töölised, vaht töölistest vähem. 115Üksikasjaliselt on oma palgasüsteemi lahti kirjeldanud Kunda mõisaomanik J. Girard de Soucanton, kes leidis, et mitmel pool väljendatud mure,nagu oleks turbarabasse raske töölisi saada, põhjendusega, et talvine turbalõikuson nii ebameeldiv ja raske töö, mida keegi teha ei taha, pole tõsine.Turbatöölistele tuleb luua elu- ja töötingimused, mis annaksid neile põhjuseseda raskust taluda. Ta alustanud sellest, et ehitas raba serva turbatöölistelemitu korralikku elumaja ning turbatöölise kohtadele tekkinud konkurents.Ta sõlmis turbalõikajatega kirjaliku lepingu, milles viimased kohustusidaasta jooksul lõikama, kuivatama ja turbakuuri ladustama igaüks300 000 turbapätsi hinnaga 30 kopikat tuhande pätsi eest, kokku seega 90rubla eest. Selle eest said nad tasuta eluaseme, karjamaa lehmale ning aiamaa.Kui nad sellele vaatamata ei suutnud nõutud kogust turvast aasta jooksulvälja lõigata, pidid nad maksma iga kuu 2 rubla üüri. Neile, kes aastaga300 000 turvast välja lõikasid, maksti preemiaks veel 10 rubla ning iga ekstravälja lõigatud 100 000 turba eest lisaks palgale veel 5 rubla. Lõppkokkuvõttekslõikasid kehvemad töölised aastas 400 000 turvast ning paremad500 000 turvast. Kuna turbalõikajad olid perekonnainimesed, olnud neillaste näol omast käest võtta terve hulk tasuta abitööjõudu, kellest olnudsuur abi turba kuivatamise ja kuuri panemise juures. 11620. sajandi alguseks olid turbalõikamise hinnad möödunud sajandi omadegavõrreldes oluliselt tõusnud. 1912. aastal otsis Suure-Ulila (Ullila) mõis“turba lõikajat, kes suwe jooksul kuussada tuhat turwast lõikab.” Mõis lubasmaksta ühe rubla tuhande tüki eest ja anda 10 vakamaad maad ilma tasuta. 117Turbalõikajale võidi maksta tasu aga ka väljalõigatud turba kantsüllapealt. Nii kauples näiteks Preedi mõis (Predi) endale turbalõikajat “kesseda tööd täiesti tunneb” 300 kantsülla turba väljalõikamiseks, lubades talleselle eest maksta 4 rubla kantsüllast. Loomulikult kuulus selle hinna sisse115 Huszczo, W. Torfstreu-fabrication. – Baltische Wochenschrift, Nr. 4. 1882, veerg. 62.116 Girard, [de Soucanton] J. Die Torfstreu in Kunda. – Baltische Wochenschrift, Nr. 15 &16, 1886, S. 142.117 Postimees, Nr. 79, 1912.43