aastad 1860-1960, Uno Trumm

kütteainete turul ning alternatiivsete kütteainete (põlevkivi, põlevkiviõli,turvas, kännud, haod) osakaalu suurendamine. Kütteainete reformi tingisvajadus kaitsta Eesti metsavarusid üleraide ning sellest tuleneva metsaaladevähenemise eest. Ühtlasi oli saanud ilmseks vajadus säästa puitu tooraineks1938. aastal valmiva Kehra sulfaat-tselluloosi tehase tarbeks. Edaspidiei lubatud raiuda metsa rohkem, kui ainult normaaljuurdekasvu ulatuses.Komitee esimeheks oli majandusminister Karl Selter, liikmeteks AS-iEesti Turbatööstused direktor K. Hangelaid, Riigi Metsade ja Maade Valitsusedirektor J. Luik, Raudteevalitsuse direktor J. Raudsep, AS-i EestiEsimene Põlevkivitööstus direktor M. Raud, AS-i Eesti Mets ja Tselluloosdirektor O. Hinto ja Riigikontrolli peakontrollör A. Mei.Riigivanema dekreediga seati igapäevaseks kütteturu reguleerimiseksja komitee otsuste elluviimiseks majandusministeeriumi haldusalas ametissekütteinspektor, kelleks 1936. aasta sügiseni oli insener Johannes Veerusja sügisest alates insener Heinrich Uuemõis.Kütteainete-turu korraldamise komitee töötas välja küttereformi kava,mille kohaselt puukütte (koos hagude ja kändudega) osakaal kütteaineteturul pidi 1940. aastaks vähenema 66,52%-lt 43%-ni. Seevastu pressturbaosakaal pidi suurenema 4,56%-lt 23,32 %-ni ja labidaturba osakaal 1,7%-lt4,24%-ni, seega turba osakaal ühtekokku kuni 27,57%-ni. 168Uue korra kohaselt pidid kõik tööstused, millel oli kütteturbaraba 6–8km raadiuses, minema üle turbaküttele. Turbatoodangu tõstmisesse panustatigijuba 1936. aasta tootmishooajal ning saavutati ka üle ootuste hea tulemus,mis osaliselt olnud tingitud küll ka soodsast ilmastikust. Kui 1935.aastal toodeti 216 815 m 3 pressturvast, siis 1936. aastal 335 700 m 3 ehk siisumbes 55% rohkem. Tõus oli ka labidaturbatootmises. 1935. aasta labidaturbatoodanguks arvati hinnanguliselt pressturbasse ümberarvestatuna20 000 – 30 000 m 3 , 1936. aasta toodanguks aga 35 000 m 3 . Eesmärk oli saavutadareformi lõpuks pressturbatoodanguks 1,3 miljonit m 3 , millest labidaturvast(pressturbale ümberarvestatult) oleks olnud 200 000 m 3 . Eesmärgisaavutamiseks asutas AS Eesti Turbatööstused 1936. aastal Lehtse turbatööstuseja 1937. aastal Pööravere/Tootsi briketivabriku, ühtlasi soodustasriik uute munitsipaal-, era- ja ühistegelike turbatööstuste asutamist. 169168 Uuemõis, H. Kütteprobleem. – Konjunktuur, Nr. 28/29, 1937, lk. 217–218.169 Uuemõis, H. Kütteprobleem. – Konjunktuur, Nr. 28/29, 1937, lk. 220–221.64