aastad 1860-1960, Uno Trumm

mõisamajapidamises kui ka kommertsotstarbel kasutada saab, nimelt “headpuu ja naha peitsi, wankrimääret ja turba äädikat”. 78Sangaste alusturbavabrikSangaste (Sagnitz) krahv Fr. Berg kasutas 1890. aastal kütteturba tootmiseksRostockist tellitud Dolbergi turbapressi ning jäi selle tööga väga rahule.Turbamass oli ühtlane ning selle valmistamine oli odav, tuhande turbapätsivalmistamine maksis vaid 45 kopikat.Sangastes lõigati ka alustusrvast, mida purustati turbahundiga. Sangastekrahv Berg pidas seda turbaveskist paremaks, pidavat ainult jälgima, etturbahundi trummel oleks piisavalt suure diameetriga. 79Krahv Berg kirjeldas alusturba ettevalmistamise protsessi ja kasulikkustjärgmiselt:Turbamuld wõib, mida kuiwem ta on, niiskust enesesse wastu wõtta jakinni hoida. Kõige paremini lõigatakse turbamulda niisama kui kütteks,telliskiwi-wormi suurusteks tükkideks ja seatakse ühe teise päälekuiwama üles, et need tükid päewa ja tuule käes hästi ärakuiwawad. Sugugipole tarwis, et see turbamuld juba musta karwa oleks, päris kollanesammal on ka wäga hää, seda peab aga neljaruudulisteks telliskiwi mooditükkideks lõikama, üles seadima, hästi ära kuiwada laskma, kuhja seadmaja hagude wõi õlgedega päält kinnikatma. Allalaotamise tarwis onsoowitaw, tükkisid ära purustada. Suurtes põllupidamistes pruugitakseokastrulli, mis hobustega wõi aurumasinaga ümber aetakse ja mis kõikturbatükid jahuks jahvatab. Sedasama wõib raudrõngastrulliga teha: kuiturbad rehepõrandale maha pandakse, ja selle trulliga nende pääl ümbersõidetakse, siis wõib ka turwast nii peenikeseks saada kui ial tahetakse.Pau-paku pääl wõib talukohas kirwesilmaga pääle lüües ka küllaltturwast peeneks teha. Kui turbamulda teise allalaotamise põhuga segiallalaotatakse, on imeks panna, et mitte sugugi sõnnikust enam wirtsawälja ei jookse, tallid kuiwaks jäävad ja sõnnik midagi haisu enesestei anna. Turbasambla wirtsa enesesse wastuwõtmise jõud on nii suur,et ta mitte haisugi ära hingata ei lase, selle pärast seda ka linnades peldikutessesegatakse. 8078 Toots, J. Ein Beitrag zur industriellen Verwerthung unserer Torfmoore. Baltische Wochenschrift,Nr. 52, 1892, S. 739–740; Eesti Postimees, Nr. 1, 1893.79 Livländischer Verein zur Beförderung der Landwirtschaft und des Gewerbfleißes. – BaltischeWochenschrift, Nr. 7, 1890, S. 71.80 Eesti Postimees, Nr. 276, 1892.33