aastad 1860-1960, Uno Trumm

Kunda vabrikuvalitsuselt ära ostis. Kõrgpingeliini omandas 1918. aasta sügiselViru maakonnavalitsus.Elektrijaam elas õnnelikult üle ka lühikese enamlaste võimu perioodi vabadussõjaalguses 1918. aasta detsembris ja 1919. aasta jaanuari alguses. Jaamtöötas katkematult, ainult tuntav osa voolurahast kasseerisid sisse enamlased,viies selle kaasa. Ilmselt oli see muule lisaks põhjus, miks elektrijaamaesimene majandusaasta (17. oktoober 1917 – 1. aprill 1918) lõppes väikesepuudujäägiga. Selle jooksul tootis jaam kokku 59 285 kWh elektrienergiat,mille eest laekus 50 477 marka 47 penni. Jaama kulutused samal perioodilolid 51 529 marka ja 93 penni, puudujääk seega 1052 marka ja 46 penni.1919. aastal ehitas Viru maavalitsus välja uued 15 000-voldised kõrgepingeliinid:Ubja-Essu-Haljala (10 km), Aluvere-Vaeküla-Kabala (18 km), Rakvere-Kadrina-Udriku(17 km) jt. Kuna voolutarvitus kasvas kiiresti, jäi Kunda-Aruelektrijaam üsna kähku väikeseks. Lisavoolu hankimiseks pikendatikõrgepingeliini 4 km pikkuselt Kunda vabriku soojuselektrijaamani. Virumaakonnavalitsuse ja Port-Kunda vabrikuvalitsus saavutasid kokkuleppe,mille kohaselt andis vabrikuvalitsus Viru maakonnavalitsusele jaama võimsusestkasutada kuni 600 kW.Lisavõimsuse saamiseks laiendati 1920. aastal Kunda-Aru elektrijaama,kuhu paigaldati lisaks 250 hj Corlets aurumasin. Selle käitas 91 m 2 küttepinnagaSteinmülleri aurukatel, mis oli võimeline andma kuni temperatuurini320˚C kuumutatud auru. Aurumasinaga oli 14-tollise nahkrihma abilühendatud Siemens-Schuckerti 1000 W vahelduvvoolugeneraator. Aurukatlajaoks ehitati elektrijaamale juurde kivist katlamaja. 208Samaaegselt elektrijaama arenguga arenes kiiresti ka Kunda-Aru turbavabrik.1917. aastal alustas turbarabas lokomobiili jõul tööd vaid üks Anrepiturbamasin, millele 1918. aasta hooajal lisandus veel üks Sieversi turbapress.Viimase käivitamiseks kavandatigi esialgne elektrijaam.1919. aasta juunis toimus Kunda-Aru turbavabrikus turbatööliste streik.Kuna Port-Kunda vabrikuvalitsus polnud valmis tööliste nõudmisi palgatõusuosas täitma, kestis streik terve juunikuu ning lahenes alles pärast Kaubanduse-ja Tööstusministeeriumi sekkumist, mille tulemusel Viru maavalitsusrentis vabrikult turbatehase ning saavutas töölistega kokkuleppe. Maa-208 Rebane, J. Wiru maakonna “Kunda-Aru” turbatööstus ja elektrijaam. – Turbatööstuse jakultuurtehnika ajakiri, Nr. 2/3, 1922, lk. 38–39; Sephans, V. Kunda-Aru jõujaam. – Tehnika Ajakiri,Nr, 11, 1938, lk. 227–228; Kala, K. Eesti NSV elektrifitseerimise ajalugu. Tln., 1974, lk. 18.80