aastad 1860-1960, Uno Trumm

Mehaanilise Turbatööstuse ühisus20. sajandi alguses tehti mitmel pool katset leiutada sellist tehnoloogiat,mille abil oleks võinud turbast liigse vee vastava masina abil välja pressidaning sellega turba kuivatamisprotsessi oluliselt lühendada või hoopis vältida.Sarnaseid katseid on tehtud ka Eestis.1909. aastal alustas Tallinnas turbatööstuse ja mehaanilise turbakuivatamisealal tegevust Mehaanilise turbatööstuse ühisus, mis on tuntud ka kui“Kiviturbaselts”. Seltsi asutasid parun John Rausch von Trauenberg, Kuldkeppja Dehn, selle eesmärgiks oli rabade laiaulatuslik kasutamine, turbamehaaniline või soojuse abil kuivatamine ja elektrijaamade turbakütte pealeehitamine. Selts tegi katsetusi Kohila paberivabriku turbarabas, kuhu ehitatiprooviks üks suur turbapress. See nn Rausch von Trauenbergi süsteemijärele ehitatud kuivatusmasin oli hiigelsuur, 8 sülda pikk ja kaalus üle1500 puuda (umbes 24,6 tonni). See pidi töötama koos tavalise tööstuseskasutatava elevaatorpressiga ning turbast üleliigse vee välja pressima. Parakuõnnestus toorturbast (umbes 80–90% veesisaldus) välja pressida vaid7% selles sisalduvast veest, kusjuures tegemist oli parima selleaegse tulemusega.Seltsi nõustas tema asutamise järel Riia Polütehnilise ülikooli masinaehituseprofessor Carl Blacher (1867–1939). Vaatamata sellele, et Kohilastehtud katsed ebaõnnestusid, rajas selts uue tööstuse Tallinna linnaSõjamäe turbarabasse. 53 Mehaanilise Turbatööstuse ühisuse kavandatavatturbavabrikut kirjeldas ajaleht Postimees 1913. aasta veebruaris järgmiselt:Kõigeparemaks turbawõtmise sisseseadeks loetakse praegu seda, midaMehanilise Turbatööstuse ühisus tarwitab. Riia politehnikumi professoriBlacheri arvates tuleks seda süsteemi ka meile just sellepärast soowitada,et siis rabade esialgset kuiwatust tarwis ei ole, mis suurt tulu nõuabja turba wäärtust wähendab. Uus turba walmistuse wiis läheb teistestselle poolest lahku, et tal kaks pikka elewatori on. Üks elewator korjabturba ülemise samblakihi kokku, saadab selle hiljuti ülesleitud pressialla, kus puhas wesi wälja pigistatakse, ja säält läheb see masse edasisegajasse. Teine elewator korjab turba alumise, raswasema kihi kokkuja saadab selle otseteed segajasse, kus mõlemad kihid hästi ära segatakseja pärast telliskiwitaolisteks neljakandilisteks tükkideks pressitakse.Sel teel walmistatud turba prikettidel on see hää omadus, et nad koost ei53 Einberg, A. Eesti turbatööstuse ajalooline ülewaade. – Turbatööstus’e ja kultuurtehnikaajakiri, Nr. 1, 1922, lk. 3; Einberg, A. Hoiatus ja näpunäited turbatöösturitele. – Vaba Maa, Nr.20, 1921; Juske, A. Ühest unustatud turbaseltsist. – Turbatootmine Eestis. Pärnu, 1995, lk. 42.23