aastad 1860-1960, Uno Trumm

Käsitsi turbalõikamist kirjeldas 1902. aastal ajaleht Postimees nõnda(ilmselt ei toimunud see teisiti ka sada aastat varem):Turwaste lõikamine algab pärast tõuwilja mahategemist. Turbalõikajaseisab hommikust õhtuni põlwini mudases wees. Tema särgikäised onküünarnukini üles kääritud ja halja labidaga tõstab ta turba turba järelekaldale, kust naesed ja tüdrukud neid kuiwale maale kärutawad ja kikkikuiwama seawad. See on märg, must ja raske töö. Igaüks on rõõmus, kuiturbahauale selga tohib pöörda. Seda tehtakse siis, kui arwatakse, et aastaneküti osa kikkis seisab. On kewadene päikene ja tuul turbastele koorukeseümber kuiwatanud, siis ei leota wihmahood mitte neid kergestiära; aga kestab wihmasadu kaua, siis on inimestel küttega wilets lugu... 14Labidaturvas kujutas endast turbalasundist vastava turbalabidaga lõigatud,töötlemata ning looduslikult kuivatatud turbapätse, mida iseloomustasidsuhteliselt madal mahukaal, kerge taasniiskumisvõime vihma puhul jarabedus, mis ühtlasi raskendas tema transportimist, eriti kauge maa taha.Olulisteks turba kvaliteedinäitajateks on tema vee- ja tuhasisaldus. Harilik õhkkuivlabidaturvas sisaldas tavaliselt 25–30% niiskust, kusjuures tema niiskusesisalduslanges ainult väga soodsate ilmastikutingimuste puhul alla 25%. Tuha sisaldus labidaturbas,mida kasutati kodus, võis ulatuda isegi kuni 30%, kuid müügiks mõeldudturbas ei tohiks tuha sisaldus tõusta üle 10%. Mida väiksem oli turba vee- ja tuhasisaldusning suurem lagunemisaste ja tihedus, seda suurem oli turba kütteväärtus. 15Labidaturbal on ka häid omadusi, selle valmistamiseks pole vaja erilistsisseseadet, kalleid masinaid ega suurt kapitali piisab ainult lihtsast labidast.Labidaturba valmistamiseks sobib igasugune raba, ka selline, kus turbakihiteriti sügav pole. Paljudel juhtudel on puuda labidaturba valmistamineodavam kui puuda pressturba valmistamine. 16Seetõttu hakati labidaturvast kasutama ka tööstuslikul otstarbel. Niirajas Georg Eggers 1840. aastate alguses Lasnamäe veerule Hundikuristikkuuut tüüpi Klauseri lubjaahju, mis oli turbaga köetav. Seoses sellega saiG. Eggers Tallinna linnalt pikaajalisele, 30-aastasele rendile Sõjamäe (Ülemiste)rabasse Peterburisse viiva maantee lähistele rajatud turbakarjääri. 1714 Põdra, Toomas. Tõsine kujutus endisest maarahwa elust Eestis. – Postimees, Nr. 162, 1902.15 Rand, J. Turvas, tema kasutamine majapidamises ja tööstuses. 1924, lk. 8–9.16 Pulst, A. Turba ülestöötamisest. – Eesti Mets, Nr. 6, lk. 91.17 Karma, O. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tln., 1963,lk. 82; Das Inland, Nr. 40, 1843, veerg 360.10