aastad 1860-1960, Uno Trumm

ka turbapätside kuivatamine ning turbakuuri ladustamine. Rahapalgale lisandus“wäike koht 24 wakamaad põldu.” 118I maailmasõja ajal turbalõikuse hinnad langesid, 1917. aastal otsis Olustveremõis “turbalõikajaid Ollustwere jaama ligidal olewasse turba soosse,tööriistad tarwiduse korral mõisa poolt. Tööhinnad on väga head (350 kop.tuhande pealt ja enam). Järele küsida Ollustwere mõisast.” 119Mõningad mõisad andsid turbalõikuse ettevõtjatele, kes seda siis korraldasid.Seesuguse turbalõikuse korraldamisest rääkis 1857. aastal Aasperevallas sündinud Jakob Pill:Turbaid on talupidajad aluspõhuks tarvitama akand uuemal ajal, agamõisates on juba ammugi turbaid lõigatud. Aaspere Kaaniksoost olilõigatud vanast turbaid. Turbaaugud sammeldusid ajajooksul ära. Aukudessejäid obused sisse, et läksid pikka rohtu sööma, mis aukudes kasvas.Siis seltsiga aitasime välja. Uuemal ajal akati sealtsamast soost turbaidlõikama. Mehed said 3 rubla kubu eest ja vedasid küüni, kuhu mahtussisse 300 kubikut. August Viltrop kauples turbalõikuse oma peale jasai mõisast täie raha küünitäie turbaste eest. Tema palkas mehed rahaette ja vahtis niisama pealt. Teenis omale vaheraha. Niisukesi mehi onold, kes kauplevad terve töö ära, palkavad töömehi odavamalt ja teenivadise vahepealt. 120Kuna alusturbavabrikuis kehtis tükitöö, oli seal turbalõikajail oma tööajamääratlemisel ilmselt rohkem kaasa rääkida, kuid usutavasti polnud tööpäevadväljalõigatavaid turbakoguseid arvestades sugugi väiksemad.118 Postimees, Nr. 80, 1914.119 Sakala, Nr. 68, 1917.120 ERA II 272, 289/90 (9) < Haljala khk., Aaspere v., Sauste as. < Võipere k. - J. A. Reepärg< Jakob Pilli, s. 1857 (1940). Loorits, O. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelustja jahindusest.44