aastad 1860-1960, Uno Trumm

1878. ja 1879. aastal avaldasid ajalehed Eesti Postimees ja Sakala kuulutusi,kus otsiti tööjõudu Viljandi lähedale Karula turbavabrikusse. Tööhooaegalgas 23. aprillil, tööle oodati 25–30 töölist nii mehi, naisi kui ka poisse. 331880. aastal kurtis W. Knersch nädalalehes Baltische Wochenschrift,et turvas pole siiani suutnud küttepuid kütteturult välja tõrjuda. Vaatamatasellele, et Viljandi lähistel on aastaid töötanud Karula turbavabrik, poletoimunud küttepuude hinnalangust. Olukord on täiesti vastupidine, ajavahemikus1873–1879 on küttepuude hind hoopis 65% tõusnud. Probleemseisnevat selles, et kütteturvas olevat puudega võrreldes endiselt liiga kallis,mis olla põhjustatud selle liiga kallist omahinnast, mis omakorda sõltuvatliiga kõrgetest tootmiskuludest. Pealegi polevat kohalikud tarbijadturbakütte kui uudse asjaga veel harjunud. 34Eesti- ja Liivimaad väisanud Vene sooharimise ja kultuurheinamaadeharimise spetsialistide ekskursioonist osavõtjad kirjeldasid 1914. aastal kaKarula turbavabrikut, kus nende sõnul kaevandati turvast käsitsi ning veetivagonettidega aurujõul töötava pressi juurde, mis pressis turba lindiks, millestlõigati avamaal kuivatamiseks, aunatamiseks ja transportimiseks sobilikusuurusega turbapätsid. Seega oli tootmistehnoloogia Karula rabas endisaegsegavõrreldes aja jooksul muutunud. 35Luunja turbavabrikLuunja mõisa (Lunia) turbaraba asus kaks versta mõisast, Kavastusse(Kawast) viiva tee ja Emajõe vahelisel alal, jõe vasakul kaldal. Varakevadelujutas üle kallaste tõusev jõgi raba üle ning turbakarjäärist pidi vee pumpadegavälja pumpama. Tegemist oli madalsooga, mille turbas esines hästisäilinud tammetüvesid. Turbatööstus asus raba lääneosas, raba idaosa olikaetud põõsastikuga. Artiklist ei selgu, milliseid turbamasinaid ja kui suurelhulgal ning milliste jõuallikate abil töötas, kuid masinaga valmistatudturbapäts oli 22 cm pikk, 7 cm lai ja 5,5 cm kõrge, selle ruumala oli umbes33 Sakala, Nr. 12, 14, 1879; Eesti Postimees, Nr. 11, 1878.34 Knersch, W. Noch eine fortwirtschaftliche Antwort auf den Artikel: Zur Torfindustrie”. –Baltische Wochenschrift, Nr. 1, 1880, veerg 5–6.35 Черный, А. П., Панферов, В. П., Рыжов, Н. И., Трухин, П. А., Дампел, А. Х. ПоПрибалтийскому краю и Финляндии : Из отчета о поездке специалистов по луговодствуи культуре болот. СПб., 1914, стр. 102.17