aastad 1860-1960, Uno Trumm

sestruktuuris tekkisid muutused, tänu millele turbapätsid kevadel esimestekevadtuultega võrdlemisi kiiresti ja põhjalikult kuivasid.Kuivanud turbapätsid veeti alusturba valmistamise vabrikusse, kus nadpeenestati elektri jõul käivitatava turbaveskiga. Peenestatud turvas läksläbi keerleva silindrilise sõela pressi, kus ta tihedalt kokku suruti ning seotitraadiga kinni pallideks mõõtmetega 100 x 75 x 50 cm.Väljasõelutud tolm ja peenemad osakesed – turbamuld ehk sammalpuru– pakiti samuti eraldi pallidesse ning müüdi aiapidajatele väetiseks. Laiaslaastus tuli nelja alusturba palli kohta üks pall turbamulda. Turbamulla –turbapuru – häid omadusi kirjeldati pikalt 1930. aasta augustis ja septembrisajalehes Postimees ilmunud artiklites, mis ilmselt olidki mõeldud reklaamimaUlila turbatööstuse vastavat saadust. 1930. aastal maksis üks pallUlila tööstuses toodetud alusturvast 1 kroon ja 75 senti. 290Kui Ellamaa alusturbavabriku toodang läks enamuses välisturule, siisUlila alusturbavabrik tootis peamiselt siseturule. Alusturba tarbimine siseturulkasvas eriti suure majanduskriisi aastail. Kuna talunikud ei jaksanudenam hankida kunstväetisi, asendasid nad need alusturbast saadava turbasõnnikuga.Ühtlasi ei saanud talunikud kriisi tõttu turustada endises kogusesloomi, mistõttu neid jäi rohkem alles ning tõusis oluliselt vajadus aluspanuturbajärele, kuna põhku ei jätkunud piisavalt. Nõudluse kasvu põhjustaska turbalõikuse ja -kuivatamise tööhindade langus ning sellest tingitudalusturba hinna odavnemine. 1933. aastal toodeti Ulilas 3500 palli ehk14 000 puuda alusturvast, so oluliselt rohkem, kui samal aastal Ellamaal. 291USA-sse üritas oma alusturvast müüa ka Ulila turbatööstus. 1935. aastajuunis viibis Tartus ning pidas seal läbirääkimisi USA-st pärit ärimees A. S.Langlotz. Ajalehe Postimees teatel saavutati kokkulepe, mille kohaselt pidisuurem proovipartii teele minema juba juulis, kusjuures eksportalusturvaspidi pakendatama 50-kilogrammistesse pallidesse. Teatud raskusi olevat ainultmüügi organiseerimise viisis, sellest aga loodeti üle saavat. USA aluspõhuvajadusekspakuti optimistlikult 100 000 – 200 000 palli aastas. 292290 Niiländer, A. Turbasaadused majanduselus. Tartu linna elektrijaama väljaanne Nr. 2. Trt.,1930, lk. 25; Niiländer, A. Turba tähtsus majanduselus. – Postimees, Nr. 224, 1930; Turwaspurukui pakkimisaine. – Postimees, Nr. 242, 1930.291 Postimees, Nr. 131, 1933.292 Ameerika tarwitab 100 000 – 200 000 palli aluspõhuturwast. – Postimees, Nr. 168, 1935.107