aastad 1860-1960, Uno Trumm

Üldse oli oma tööstus ainult 13% ühingutest, ülejäänud ühinguis lõikasidlabidaturvast ühingu enda liikmed, kusjuures ühingu roll piirdus tavapäraseltainult raba rentimisega ja sellega seotud kulude katmisega. Nii onnäiteks Undla Telliskopli-Armiko Turbaühisuse peakoosolekutel korduvaltrõhutatud, et “ühisusel mingisugust ei liikumata ega liikuvat varandust, egaka mingisugust rahalist tööstust ega ärilist ettevõtet ei ole.” 392 1940. aastaalguse andmeil oli alusturba lõikus ettevõtjale välja antud ainult 150 ühingul,ülejäänuis tootsid alusturvast ühingu liikmed ise. 393Enamik ühinguist tegeles alusturba tootmisega, kütteturvast tootis ainult12% ühinguist. Turbatööstusega ühingud nii alus- kui ka kütteturbatootmiseks olid levinud Järva-, Viru- ja Harjumaal, vähemal määral ka Viljandimaal,teistes maakondades esines ainult üksikuid tööstusi. Suuremadtööstusega ühingud olid Järvamaa ja Võhma turbaühingud.1930. aastate II poolel soodustas riik kütteturvast valmistada soovivateleühistutele masinate muretsemist:Rannu asunduse turbaühisus pidas Rannu rahwamajas aastapeakoosoleku,kus peale muu liikmemaksuks määrati alusturbatarwitajaile 1 kr.15 s. ja kütteturbatarwitajaile 70 senti. Juhatusse waliti esimeheks HermanErikson, kassapidajaks Johannes Palo ja kirjatoimetajaks EduardTimmerman. Kuna puude saamine raske ja küttekriis kujuneb järjestterawamaks, siis otsustas turbaühisus koos wallawalitsusega osta turbapressi,mis käib auru- või mootorijõuga. Turbapress maksab 3000 kr.,millest riik maksab 30%, kuna ülejäänud summa jagatakse wallawalitsuseja ühisuse wahel pooleks, nii et liikmel tuleb tasuda umbes 30 kr. 394Oma tööstusega ühinguil oli rendile võetud keskmiselt 9,73 ha alusturbalõikamiseks sobivat raba, samal ajal kui tööstuseta ühinguil vaid 8,46ha. Kütteturba lõikamiseks sobivat raba oli aga tööstuseta ühinguil 6,10 hatööstusega ühingute 4,5 ha vastu. Ainsad tööstusega ühingud, kus ka alusturvasturule saatmiseks sobival kujul ülestöötati, olid Järvamaa ja Võhmaturbaühingute tööstused, kus alusturvas purustati ja pallideks pakendati.Oma tööstusega ühinguis toodeti turvast ühingu kohta keskmiselt 1139,5kantmeetrit ja ühingu liikmete poolt veel lisaks 502 kantmeetrit, turbatööstusetaühinguis ainult 728 kantmeetrit. Kokku tootsid turbaühingud 1937. aastal392 RM 4806/Ar 1:4, l. 3.393 E. V. Alusturba kasutamine päevaülesandeks. – Ühistegelised Uudised, Nr. 9, 1940.394 Rannu muretses turbapressi. – Postimees, Nr. 30, 1937.140