aastad 1860-1960, Uno Trumm

Sindi turbavabrikus valmistatud turbapätsid olid kuivanult neli tollilaiad, kaks tolli paksud ning keskmiselt 5–6½ tolli pikad Aeg-ajalt tulnudette 4½ tollise, aga ka 7–8 tollise pikkusega turbapätse. 31Karula turbavabrikSindi turbatööstus ei jäänud ainsaks omasuguseks. Juba 1862. aastal asutasTh. von Helmersen Uue-Võidu mõisa (Neu-Woidoma) maale Karulaturbatööstuse.Karula raba turbakarjäär paiknes poolkuu kujuliselt ümber kindlamamaa-ala, millel paiknesid varikatuste all asuvad turbamasinad ja neid käivitavad8 hj lokomobiilid. Karjäärist kulgesid masinate juurde rööbasteed.Sellel liikusid hobujõul 12 suurt vagonetti, millega turvas karjäärist masinatejuurde veeti. Vagonettidest kallutati turvas transportöörilindile, misviis selle masinasse. Masinas peenestatud turbamassile lisati peenestamiseajal samas lähedal asuvast reservuaarist välja pumbatud vett. Pumba panisealjuures tööle sama lokomotiiv, mis käitas turbamasinat.Segamisel saadud pulp veeti vagonettidega mööda rööbasteed vormimisplatsile,kus kallati vormidesse. Igast vormist sai 14 turbapätsi, mis olid 13tolli pikad, 4 tolli laiad ning 3 tolli paksud. Kuivades turbapätside mõõtmedkahanesid ning lõpuks oli pätsid umbes 8–9 tolli pikad, 2½ tolli laiad ning2 tolli paksud. Pärast mõnepäevast kuivamist laoti turbapätsid 30 kaupakikki ning seejärel veeti sõltuvalt ilmastikuoludest turbakuuridesse hea ilmapuhul 2–3 nädala pärast, halvema ilma puhul 3–5 nädala pärast. Selleks ajaksoli turbapätside veesisaldus kahanenud isegi kuni 18%-ni.Selleks, et turvas sügise alguseks korralikult ära kuivaks, lõpetati turbapätsidetootmine tavaliselt juuli lõpus. Kui turvas ei saanud piisavalt kuivadaning veesisaldus turbapätsis jäi kõrgeks, külmus see talvel läbi ningkaotas pärast ülessulamist suure osa oma kütteväärtusest. Masina tootmisvõimsuseksKarula turbavabrikus oli umbes 3 000 000 turbapätsi hooajajooksul, tuhande turbapätsi hinnaks kujunes 1 rubla 80 kopikat hõbedat,mis kokku tegi 5400 hõberubla. 3231 Parrot, O. von. Ein Besuch in Zintenhof. – Baltische Wochenschrift, Nr. 31, 1868, veerg457–461.32 Sewigh, J. Die Fabrikation von Presstorf… S. 248–252.16