aastad 1860-1960, Uno Trumm

tesse turbakuuridesse, mis asusid nagu juba öeldud, suvekraavide vaheliselalal. Sama toimus loomulikult ka suvel väljakaevatud ning kuivatatud turbapätsidega.Lisaks ajutistele olid ka kapitaalsed turbakuurid, kuhu paigutatiajutistest turbakuuridest väljaveetud turbapätsid. Selliseid kuure oli kokkuviisteist, hinnaga 25 rubla 29 kopikat kuur.Turba peenestamiseks eelistas J. Girard turbaveskit turbahundile, kunaviimane purunes liiga tihti ega olnud sobilik suuremate turbakoguste peenestamiseks.Kunda mõisas kasutati Dolbergi turbaveskit nr. 2, mille läbimõõtoli 93 cm. Veski käivitati 2 hj veeturbiini abil. Rostockist, kus nimetatudturbaveskeid toodeti, ostes, oleks elevaatoriga komplekti maksumusekskoos tollimaksu ja transpordikuludega tulnud üle 600 rubla. Samal ajalvalmistas Rakveres (Wesenberg) asuv M. Schölischi masinavabrik samasugusekomplekti 350–400 rubla eest.1882. aastal valminud turbaveski koos masinate, hoone (7 sülda pikk, 3½sülda lai) ja muu vajalikuga maksis kokku 1646 rubla ja 7 kopikat. Esimeseltegutsemisaastal lõigati miljon turbapätsi, millest saadi 13 000 puudaalusturvast. Selle lõikamine maksis 900 rubla, seega kulus esimesel tootmisaastalehituseks ja turbalõikuseks kokku 2546 rubla ja 7 kopikat. Senikasutati Kunda mõisas aluspanuks igal aastal 26 000 puuda õlgi, mille saadudturbakogus asendas. Kuna puud õlgi maksis 20 kopikat, kulus seegaõlgedele kokku 5200 rubla. See aga tähendas, et vabrik teenis esimese aastagaoma ehitus- ja tootmiskulud tasa ning tõi isegi veidi enam kui 100%kasumit. Järgnevatel aastatel turbalõikus laienes ning aastas lõigati vahemikus2½–3 miljonit turbapätsi.Jahvatamisel saadud turbamulda kasutati nii tõuhärjatallis kui ka töölistekäimlates, kus väljaheited iga päev turbaga üle puistati ning segati. Käimlaidtühjendati regulaarselt ning väljaheiteid, millelt turvas halva lõhna ära võtnud,kasutati põldude väetamiseks nagu sõnnikutki. Härjatallis aitas turbakasutamine härjad nii puhtad hoida, et sageli oli küsitud, kui tihti neid pestakse.Kuna Kunda mõisas peeti aastaringselt ka 350 veist ja 100 hobust,siis ulatus päevane turbavajadus 10 000 – 12 000 turbapätsini.Kuna alusturbalõikusel oli töö aastaringne, kerkis suureks probleemikstööjõuküsimus. Töö turbarabas oli raske suvelgi, saati siis veel talvel. Seetõttuvõimaldas Kundas mõis kõigile tööd soovivatele meestele ja nende peredelekorraliku eluaseme ning maksis palka tükitöö alusel, mis tagas töölistehuvitatuse, kuna võimaldas teenida rohkem. Seega saavutati Kunda30