T-Kit käsiraamat Projektijuhtimine - Euroopa Noored

3. Projekt: samm-sammult
T-Kit käsiraamat
Projektijuhtimine
3.1. Sissejuhatus
3.1.1. Juhtimisest
Lihtsalt väljendades defineeritakse juhtimist
kui tegevust, mis koosneb millegi kontrollimisest,
suunamisest või planeerimisest; see
on “Suunamise või eesmärgipärase juhtimise
kunst“. Teisisõnu, tegemist on planeerimise,
organiseerimise, inimeste ja ressursside
suunamisega mingi kindla eesmärgi saavutamiseks.
Projektijuhtimise juures räägime
pigem võimetest ja oskustest, mis muudavad
projekti teostatavaks ja reaalseks.
Projektijuhtimine on tööriist, mis võimaldab
teha paremat tööd muutuste läbiviimiseks,
eriti vabatahtlike organisatsioonides ja noorteühendustes.
Rõhuasetuse nihe poliitiliselt
hariduselt koolituse suunas on tinginud juhtimisalase
koolituste nõudluse ja pakkumiste
järsu tõusu: ajaplaneerimine, projektijuhtimine,
organisatsioonijuhtimine, töögrupi
juhtimine, konfliktijuhtimine, finantsjuhtimine
jne. Viimasel kümnendil hoogustunud
äri-, valitsusvälistele ja mittetulunduslikule
tegevusele suunatud sektorite sümbioos on
loomulikult suurendanud vabaühendustele
avaldatavat survet, et need saavutaksid
paremaid tulemusi, näitaksid üles suuremat
efektiivsust ja oleksid professionaalselt juhitud.
Sarnaselt vabaühendustele on ka ärijuhtimisse
“imporditud“ sõnu ja kontseptsioone,
mida on algselt kasutatud kolmandas sektoris.
Üheks kujukaks näiteks on “volitamine“.
See ei tohiks viia meid eksiarvamusele, et
need kaks sektorit kasutavad termineid ühes
samas tähenduses. Isegi kui sõnavara näib
olevat sama, on tähendused ja kaastähendused
tihti väga erinevad.
See ei tähenda, et vabaühenduste juhtimine
peaks olema ebaefektiivne ja ebaprofessionaalne.
See oleks lubamatu ja mitte ainult
selle pärast, et vabaühendused kasutavad tihti
riigi raha, millega tuleb optimaalselt ümber
käia. Loomulikult eksisteerib vabaühenduste
juhtimises mitmeid valdkondi, mis eeldavad
sama kõrget ja vahel kõrgematki spetsialiseerituse
taset ja vilumust, kui seda on vaja äris.
Kuid rääkides projektijuhtide koolitusest ja
ettevalmistusest, peame silmas enamat kui
vaid tehnilisi juhtimisoskusi. Pidage meeles,
et projekt on ennekõike ellu kutsutud muudatuste
läbiviimiseks. Seejuures nõuab see
projektijuhtidelt oskust juhtida ja järgida
seda, mis projekti vajaduste seisukohalt kõige
asjakohasem on.
Noorsoo- ja sotsiaaltöös vastutab projektijuht
materiaalsete ja inimressursside juhtimise
ning projekti töö suunamise eest oodatud
eesmärgi saavutamisel.
Projektijuhid on sajajalgsed – nad peavad
olema head meeskonnamängijad, head
3
Projektijuht peab olema:
• Organiseerija, kes on eesmärkide saavutamise nimel suuteline tegevusi ja ressursse mõistma,
planeerima ja koordineerima.
• Strateeg, kes oskab seada selgeid pika- ja lühiajalisi eesmärke, pidades silmas nii neid kui ka
põhjuseid, miks projekti üldse ellu kutsuti.
• Motiveerija, kelle oskused ja hoiakud võimaldavad tal kaasata inimesi (töötajad, vabatahtlikud,
noored) projekti ja motiveerida neid, et inimesed pühenduksid sellele.
• Rahaliste vahendite otsija, kellel on piisavalt teadmisi ja enesekindlust taotleda juhtimiseks
vajalikke vahendeid ja nende üle ausalt ning pädevalt arvet pidada.
• Aktivist, kes oskab märgata initsiatiive ja organiseerida ideid tähenduslikeks sotsiaalseteks tegevusteks,
mille selged väärtused arenevad aja jooksul.
• Visionäär, kes suudab endale ette kujutada sotsiaalset uuenduslikust ja muutust.
• Kogukonnatöötaja, kelle eriline tähelepanu kuulub arengutele selles kogukonnas ja/või organisatsioonis,
kuhu ta kuulub.
• Sotsiaaltöötaja, kes on suuteline inimesi toetama neid välja vahetamata, s.t. süstides neisse
motivatsiooni ja enesekindlust, et nad võtaksid osa oma tuleviku kujundamisest ning projektide
elluviimiseset.
• Õpetaja ja õppija, kes oskab anda inimestele eneseusku ja samas suudab kogemustest õppida
ja kasutada õpitud teadmisi organisatsiooni, projekti või kogukonna huvides Jälgides ja hinnates
seejuures protsessi vastavust eesmärkidele ning sõltuvalt olukorrast, muutes plaane ja eesmärke.
41