Seletuskiri
Seletuskiri
Seletuskiri
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Seletuskiri</strong><br />
Rahandusministri määruse „Sotsiaalmaksu arvestamise ning sotsiaalmaksu<br />
andmete väljastamise kord“ kohta<br />
I Sissejuhatus<br />
Eelnõu koostamise esmane eesmärk on viia sotsiaalmaksuseaduse alusel kehtestatud<br />
määruste sätted kooskõlla sotsiaalmaksuseaduses ning töölepingu seaduses tehtud<br />
muudatustega. Lisaks eelöeldule muudetakse ka määruste ülesehitust – senised kolm<br />
eraldi kehtestatud määrust asendatakse ühega, mis reguleerib samaaegselt<br />
sotsiaalmaksu arvestust nii maksumaksja kui ka maksuhalduri tarvis. Üks määrus<br />
mitme eraldiseisva määruse asemel lihtsustab kehtivatest maksuarvestuse<br />
põhimõtetest ülevaate saamist. Uuest määrusest jäetakse välja need sätted, mida<br />
rakendati sotsiaalmaksu arvestuse ületoomisel Maksu- ja Tolliametisse 90.ndate<br />
aastate lõpus ja selle sajandi algusaastail, kuid mis käesolevaks ajaks on kaotanud<br />
oma aktuaalsuse.<br />
Määruse ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna<br />
peaspetsialist Kairi Ani (tel 611 3052). Määrusele tegi juriidilise ekspertiisi õigus- ja<br />
haldusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel: 611 3849, e-post:<br />
marge.kaskpeit@fin.ee).<br />
II Määruse sisu ja võrdlev analüüs<br />
Määrus jaguneb 5. peatükiks, millest esimeses on määruse üldsätted. Teine peatükk<br />
reguleerib sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvutamist ning on kehtestatud tööandja<br />
jaoks. Varasemalt reguleeris nimetatud valdkonda rahandusministri 3. jaanuari 2003.<br />
a määrus nr 2 „Sotsiaalmaksu arvestamise kord sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigetes 2 ja<br />
3 sätestatud juhtudel”. Määruse kolmas ja neljas peatükk kehtestab reeglid<br />
maksuhaldurile. Neist kolmas peatükk reguleerib, millisel viisil peetakse<br />
maksukohustuse ja laekumise arvestust ning neljas erinevate<br />
sotsiaalkindlustushüvitiste maksmiseks vajalike maksuandmete edastamist Eesti<br />
Haigekassale ja Sotsiaalkindlustusametile. Määruse viiendas peatükis on<br />
rakendussätted.<br />
Määruse 2. peatükk kattub suures ulatuses kehtiva rahandusministri 3. jaanuari 2003.<br />
a määrusega nr 2 „Sotsiaalmaksu arvestamise kord sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigetes<br />
2 ja 3 sätestatud juhtudel“. Määruse § 2 sätestab üldreegli, mille kohaselt tööandjal on<br />
igakuiselt kohustus maksta töötaja või teenistuja eest sotsiaalmaksu. Seda kohustust<br />
peab täitma ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui tal on töötaja. Erandid §-s 2 sätestatule<br />
on kehtestatud §-des 3 ja 4. Paragrahvis 3 täpsustatakse sotsiaalmaksu arvestust<br />
juhuks, kui töötasu makstakse kas palgapäevale eelneval kuul või sellele järgneva(te)l<br />
kuu(de)l ning paragrahvis 4 see, kuidas toimub sotsiaalmaksu arvutamine palga<br />
väljamaksmiseks kokkulepitud kuul. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab reeglid<br />
olukorraks, kus palga maksmiseks kokkulepitud kuul on kuumääralt sotsiaalmaks<br />
arvutatud ja deklareeritud, kuid töötasu makstakse välja mõnel hilisemal kuul. Sellisel<br />
juhul vähendatakse väljamakstud palgalt arvutatud sotsiaalmaksu nö õigel palga<br />
maksmise kuul kuumääralt arvutatud ja deklareeritud sotsiaalmaksu võrra.
Kui enamikus teises peatükis tehtavatest muudatustest on kas tehnilist või täpsustavat<br />
laadi, siis uudsena sisaldab käesolev eelnõu reegleid sotsiaalmaksu arvutamiseks<br />
samaaegselt mitme tööandja juures töötamise puhuks (määruse § 5). Reegli<br />
põhimõtted tulenevad sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikest 2 2 , mis sätestab, et tööandjal<br />
on õigus maksta kuumääralt arvutatud summast vähem sotsiaalmaksu, kui sellele<br />
töötajale maksab palka ka mõni teine tööandja. Paragrahvis on täpsustatud ka asjaolu,<br />
et maksustav summa ei saa teise tööandja makstud tasu arvestamise tulemusel olla<br />
väiksem töötajale makstud tasust.<br />
Määruse §-s 6 on sätestatud sotsiaalmaksu arvutamine olukorras, kus töötaja ei tee<br />
tööd terve kuu. Selguse huvides on sättes täpsustatud mõistet „töötatud aeg“. Mõiste<br />
erineb mõneti sellest, mida tavapäraselt mõistetakse töötamise aja all. Töötatud aeg on<br />
antud määruse mõttes kalendrikuu päevade arv, millest on maha arvatud töölepingu<br />
seaduse §-s 19 nimetatud aeg (nt iga-aastase puhkuse, ajutise töövõimetuse aeg jms).<br />
Kuna sotsiaalmaksu tuleb tasuda kuumääralt ka palgata puhkusel oldud aja eest, siis<br />
liidetakse see aeg tavapärasele töö tegemise ajale. Mõiste hõlmab ka puhkepäevi,<br />
kuna miinimumkohustuse arvestuse aluseks ei võeta mitte konkreetseid tööpäevi (20<br />
päeva kuus), vaid kogu kuu kalendripäevade arv (30 päeva).<br />
Määruse 3. peatükis täpsustatakse sotsiaalmaksu arvestamise korda Maksu- ja<br />
Tolliametis. Maksuarvestuse üldpõhimõtted on sätestatud maksukorralduse seaduses<br />
ning neid on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 30.07.2002.a määrusega nr 240<br />
„“Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus“.<br />
Käesolevas eelnõus on täpsustatud üksnes sotsiaalmaksu eripärast tulenevaid<br />
arvestuspõhimõtteid.<br />
Kuna maksuhaldurile 31.12.1998. a seisuga arvelduste saldode üleandmise reegleid<br />
hetkel enam ei rakendata, siis on seda valdkonda reguleerinud sätted käesolevast<br />
eelnõust välja jäetud. Välja on jäetud näiteks Maksu- ja Tolliametile arvelduste<br />
saldode üleandmise ja võrdlemise ning „Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse“ alusel<br />
tekkinud maksuvõla arvestamise reeglid. Seetõttu on ka antud osas regulatsiooni<br />
maht võrreldes kehtiva määrusega oluliselt vähenenud.<br />
§-s 8 on loetletud andmed, mille kohta maksuhaldur arvestust peab. Andmete loetelu<br />
lähtub peamiselt sellest, milliseid andmeid on Sotsiaalkindlustusametil ja Eesti<br />
Haigekassal kindlustuskaitse kohta arvestuse pidamiseks ning hüvitise arvutamiseks<br />
tarvis.<br />
Määruse 4. peatükis reguleeritakse Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Haigekassale<br />
andmete edastamist. Kõnealuses peatükis täpsustatakse milliseid andmeid, milliste<br />
perioodide kohta Sotsiaalkindlustusametile ning Eesti Haigekassale esitatakse ning<br />
mis on nende esitamise tähtaeg. Edastatavate andmete määramisel on lähtutud sellest,<br />
mis on kummagi asutuse ülesannete täitmiseks (kindlustuskaitse ja hüvitiste<br />
määramiseks) vajalik.<br />
Paragrahvi 9 lõikes 1 on toodud andmete loetelu, mis edastatakse samaaegselt nii<br />
Eesti Haigekassale kui ka Sotsiaalkindlustusametile. Sama paragrahvi lõikes 2 on<br />
nimetatud andmed, mis on vajalikud üksnes ravikindlustuse seadusega Eesti<br />
Haigekassale pandud ülesannete täitmiseks ning edastatakse seetõttu üksnes
nimetatud asutusele. Lõikes 3 on sätestatud nende andmete loetelu, mida vajab oma<br />
ülesannete täitmiseks Sotsiaalkindlustusamet.<br />
§-s 10 sätestatakse eelmises paragrahvis nimetatud andmete esitamise tähtaeg ning<br />
nende esitamise viis. Kui Sotsiaalkindlustusametile esitatakse andmed nende<br />
laekumisele järgneva kuu esimeseks reedeks, siis Eesti Haigekassa puhul peavad<br />
andmed talle kättesaadavaks olema tehtud 15 päeva jooksul nende laekumisest. Seega<br />
lähtutakse andmete edastamisel kummagi asutuse vajadustest.<br />
Määruse 5. peatükis tunnistatakse eelmainitud kolm rahandusministri määrust<br />
kehtetuks.<br />
III Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele<br />
Määruse eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega.<br />
IV Määruse mõjud ja määruse rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused<br />
Eelnõuga viiakse määrus kooskõlla sotsiaalmaksuseaduse seaduse ja töölepingu<br />
seadusega, mis tagab edaspidise õigusselguse. Määruse rakendamine ei too kaasa<br />
täiendavaid kulutusi.<br />
V Määruse jõustumine<br />
Määrus jõustub üldises korras<br />
VI Määruse kooskõlastamine<br />
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks EISi.<br />
2.11.2011
Change language